Riigikohus_arvamus asjas 5-25-7_VVK koosolekuga seotud küsimused

Riigikohus

[email protected]

Teie 27.06.2025 nr 5-25-7/6

Meie 04.08.2025 nr 9-2/251602/2505663

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-25-7

Austatud Riigikohtu esimees

Palusite õiguskantsleri arvamust kohtuasjas, mis puudutab Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK)

koosoleku päevakorrapunkti arutelu kinniseks kuulutamist ning koosoleku külalistel VVK

koosoleku salvestamise keelamist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas

selles kohtuasjas uuendada menetluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

alusel, sest kolleegiumil tekkis kahtlus, kas asjassepuutuvad õigustloovad aktid (eeskätt Riigikogu

valimise seadus) vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele.

Leian, et kui hääletussedeli värvi ja turvaelementide kohta käiva teabe avalikustamine tõesti

võimaldab tõsiselt rünnata valimispõhiõigust hääle võrdsele kaalule (ehk edukalt kasutada

võltsitud sedeleid) ning selle ründega kaasnevat ohtu ei ole juba piisavalt ära hoitud muude

meetmetega, siis on sellele teabele juurdepääsu piiramist ja sellega seoses VVK koosoleku

kinniseks kuulutamist sätestavate normide puudumine vastuolus põhiseaduse (PS) § 156 lõikega 1

koostoimes PS § 13 lõikest 1 tuleneva üldise kaitsepõhiõigusega. Ühtlasi leian, et kehtivad

seadused ei võimalda VVK koosoleku salvestamist keelata.

I. VVK koosoleku kinniseks kuulutamine

1. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees palus VVK 12.06.2025 koosoleku neljanda

päevakorrapunkti arutelu ajaks koosolekul viibinud külalistel (kaebajad) ruumist lahkuda. VVK

koosolekut ei jätkatud enne politsei saabumist ning kaebajate lahkumist. Sisuliselt oli tegemist

koosoleku osaliselt kinniseks kuulutamisega. Kuna VVK koosoleku kinniseks kuulutamisele antav

hinnang sõltub muu hulgas sellest, kas kinniseks kuulutamise põhjuseks toodud õigusakti eelnõule

on õiguspäraselt võimalik ja vajalik juurdepääsu piirata, siis tuleb alustada sellest.

2. VVK 12.06.2025 koosoleku neljas päevakorrapunkt puudutas hääletamissedeli teksti värvi ja

turvaelementide kehtestamist 2025. aastal toimuvateks kohaliku omavalitsuse volikogu

valimisteks. Sellele teabele oli kehtestatud juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35

lõike 1 punkti 9 alusel (seda teavet sisaldava õigusakti eelnõu kandis asutusesisese kasutamise ehk

AK märget). See säte võimaldab piirata juurdepääsu teabele, mis on esitatud „turvasüsteemide,

turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta“.

3. Hääletamissedeli teksti värv ja turvaelemendid vastavad põhimõtteliselt viidatud sättes esitatud

kirjeldusele. Juurdepääsu piiratakse selleks, et takistada hääletamissedeli järeletegemist ning

seeläbi valimispettuse läbiviimist. Hoides ära võltsitud hääletussedelite kasutamist, suurendatakse

2

valimiste usaldusväärsust ning tagatakse ka valimiste ühetaolisuse põhimõttest (volikogu valimiste

kontekstis PS § 156 lg 1) tulenevat põhiõigust – hääle võrdset kaalu ehk seda, et iga hääleõiguslik

inimene saab anda vaid ühe arvesse mineva hääle. Seda põhiõigust on rikutud, kui kellegi eelistuse

kaal on suurem, kuna ta võltsib hääletussedeleid ning kasutab neid oma eelistatud kandidaatide

toetuseks.

4. Omaette küsimus on, kas niisuguse valimispettuse oht ei ole juba täielikult välistatud muude

meetmetega (nt meetmetega, mis võimaldavad võltsimise avastada vähemalt tagantjärele ning

sellest lähtuvalt hääletamis- või valimistulemuse kehtetuks tunnistada). Kui nii on, siis see

muudaks juurepääsupiirangu tarbetuks (vt sarnase küsimuse käsitluse näitena: RKPJKo

11.04.2025, 5-25-3 p 23). Igatahes peab konkreetsele teabele juurdepääsu piiramiseks olema

põhiseadusega kooskõlas olev seaduslik alus. Praeguses olukorras on sellise seadusliku aluse

olemasolu küsitav.

5. Juurdepääsu piiramisega valimiste korraldamist puudutavale teabele tekivad sarnased

probleemid, mida õiguskantsler käsitles 30.11.2020 Riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud

pöördumises „Avalikkuse ja Riigikogu liikmete juurdepääs asutusesiseseks kasutuseks tunnistatud

teabele“. Nii esinduskogu valimisi reguleerivad seadused kui ka Riigikogu kodu- ja töökorra

seadus (RKKTS) on PS § 104 lõike 2 punktide 2, 4 ja 6 kohaselt seadused, mida saab muuta ainult

Riigikogu koosseisu häälteenamusega (nn 51-hääle-seadused). Seevastu AvTS on nn lihtseadus,

mille muutmiseks piisab Riigikogus poolthäälte enamusest.

6. AvTS § 35 lõige 1 kehtestati praegu kehtival kujul riigipiiri seaduse ja teiste seaduste muutmise

seadusega, mille vastuvõtmise poolt hääletas 76 Riigikogu liiget. Sellegipoolest ei anna see säte

praeguses olukorras põhiseadusele vastavat seaduslikku alust juurdepääsu piiramiseks järgmistel

põhjustel.

7. Esiteks on küsitav, kas saab PS § 104 lõike 2 nõuet täidetuks lugeda pelgalt sellega, et ükskõik

millise pealkirjaga seaduse poolt hääletab rohkem kui 51 Riigikogu liiget (nagu RKPJKo

17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 18). Hääletamisel peaksid Riigikogu liikmed teadvustama, et nad

hääletavad parajasti just PS § 104 lõike 2 eseme üle ehk otsustavad küsimust, mis kuulub riigi

põhikorra seisukohast olulisimate riigielu küsimuste hulka (vrd RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15,

p 46). Piisav poolthäälte arv ei peaks olema juhuslik asjaolu, vaid (muudetava) seaduse pealkirjast

lähtuvalt selgelt teadvustatud toetus olulisele muudatusele. Seega ei piisa PS § 104 lõikes 2

nimetatud küsimuste reguleerimiseks üksnes sellest, kui muudatus tehakse Riigikogu koosseisu

enamuse poolt vastu võetud seaduses, vaid muudatus tuleb teha asjakohases PS § 104 lõikes 2

nimetatud seaduses.

8. Teiseks on valimiste läbipaistvus ja seeläbi usaldusväärsuse tagamine (neid eesmärke

tunnustavalt: RKPJKo 04.07.2025, 5-25-13, p 8) sedavõrd oluline, et valimistega seotud teabele

juurdepääsu piiramine ei saa põhiseaduspäraselt toimuda mistahes turvameetmeid reguleeriva

üldise sätte alusel. See ei ole küsimus, mida saaks lahendada n-ö möödaminnes mingi muu laiema

regulatsiooniga. Pealegi tooks AvTS-i üldisemast sättest lähtumise lubamine kaudselt kaasa

olukorra, kus valimiste korraldajal oleks sisuliselt suvaõigus otsustada, millisele valimiste

korraldamisega seotud teabele juurdepääsu piirata. Ühtlasi kohalduks siis ka juurdepääsu piiramist

välistavad AvTS-i sätted (vt iseäranis § 36 lg 1 punktid 5-8; valimiste usaldusväärsuse tagamiseks

juurdepääsupiirangut vajavat teavet ei oleks aga mõistlik mõne sellise sätte kohaldumise tõttu jätta

juurdepääsupiiranguta). Valimistega seotud teabele juurdepääsu piiramise võimalus on

valimisõiguse tuumikküsimus, mis peab olema selgelt ja läbikaalutult kehtestatud

valimisseaduse sättena. Kuna VVK tegevust reguleerivad normid on kehtestatud Riigikogu

3

valimise seaduses (RKVS), siis tuleb juurdepääsu piiramise võimalus sätestada samuti selle

seadusega.

9. Riigikohus on siiski vähemalt ühel korral aktsepteerinud valimistega seotud teabele juurdepääsu

piiramist avaliku teabe seaduse alusel (RKPJKo 21.10.2021, 5-21-15, p 33). Praegune olukord

erineb selle poolest, et tegemist ei ole lihtsalt auditis või analüüsis esitatud teabega, vaid teabega,

mis sisaldub valimiste korraldamiseks antavas õigusaktis (koosoleku vastava päevakorrapunkti

arutelu alguses oli küll tegemist alles õigusakti eelnõuga). RKVS § 37 lõike 1 kohaselt kehtestab

VVK hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi. Selle sätte alusel kehtestatud ja Riigi Teatajas

avaldatud VVK 03.04.2025 otsuses „Hääletamissedeli ja elektroonilise hääle vormi kehtestamine“

ei ole hääletamissedeli teksti värvi ega turvaelementide kirjeldust, vaid selle otsuse punkt 2 näeb

ette: „Hääletamissedelil kasutatavad värvid ja turvaelemendid kinnitab Vabariigi Valimiskomisjon

eraldi otsusega.“ Selle eraldi tehtud otsuse eelnõu arutamiseks kuulutatigi VVK koosoleku

neljanda päevakorrapunkti arutelu kinniseks.

10. See, kas ja milline valimiste korraldamisega seotud õigusakt (või ka selle eelnõu) on

juurdepääsupiiranguga, on valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse ning ka

valimispõhiõiguste teostamise seisukohalt sedavõrd oluline küsimus, et seda tuleb ammendavalt

reguleerida valimisseaduses (sealjuures PS § 104 lg 2 punkte 2 ja 4 arvestades vähemalt 51

Riigikogu liikme poolthäälega). Ühegi otseselt valimiste korraldamisega seotud dokumendi puhul

ei tohiks AvTS-ist lähtuda. Kindlasti aga tuleb AvTS-ist lähtumine välistada valimistega seotud

õigusakti puhul. Pealegi kehtib VVK otsuste kohta selge erinorm: RKVS § 12 lõike 4 kohaselt

VVK otsused avalikustatakse.

11. RKVS § 12 lõikes 3 on sätestatud, et VVK koosolek on avalik. RKVS ei näe ette koosoleku

kinniseks tunnistamise võimalust. Riigikohus on selle kohta märkinud: „[…] RKVS ei näe

otsesõnu ette võimalust kuulutada Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek kinniseks. Pole selge, kas

selle võimaluse reguleerimata jätmine on olnud seadusandja teadlik valik või mitte. Vabariigi

Valimiskomisjoni koosolekute avalikkuse nõue täidab demokraatlikus riigikorras kaalukat

eesmärki, tagades, et valimiste korraldamine oleks läbipaistev ning valimisprotsess legitiimne“

(RKPJKo 11.04.2025, 5-25-3 p 25).

12. Kui hääletussedeli värv ja turvaelemendid on sellist laadi teave, millele juurdepääsu on

põhjendatud piirata (vt küsimusepüstitust p 4), siis on põhjust arvata, et Riigikogu ei ole jätnud

sellele juurdepääsu piiramise võimalust ja sellega seoses koosoleku kinniseks kuulutamise

võimalust RKVS-i lisamata mitte teadlikult, vaid tegemist on lüngaga. Sellist lünka ei saa aga

täita analoogia alusel mingit muud seadust aluseks võttes, sest see läheks vastuollu nii

põhiõiguse piirangu seadusliku aluse nõudega, võimude lahususe põhimõttega kui ka

PS § 104 lõike 2 punktidega 2 ja 4.

13. Põhiseaduse § 104 lõikes 2 nimetatud seaduste lünkade täitmist nn lihtseaduste abil (vt ka

11.04.2025 riigikohtuniku eriarvamust 5-25-3/6) saab põhiseaduspäraseks pidada ainult

tingimusel, et seda tehakse kaebaja põhiõiguse kaitseks (ja samas kellegi teise põhiõigust

piiramata). Praegusel juhul aga tähendaks see seadusliku aluse nõude eiramist kaebaja põhiõiguse

piiramisel. Põhiõiguse piiramise seaduslikku alust ei peaks kohus saama luua lünga täitmise

meetodil. Seega on ainus võimalus kaitsta niisugust valimistega seotud teavet avalikuks saamast

see, kui vastav normi puudumine tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Alles see annab

4

kohtule võimaluse järgnevalt reguleerida konkreetset õigussuhet põhiseaduspärasel viisil

(eelduslikult üksnes ajutiselt – vastava seadusliku aluse loomiseni).1

14. Igasugune normi puudumine ei ole põhiseadusega vastuolus (RKÜKo 21.05.2008, 3-4-1-3-07,

p 50). Normi puudumine on põhiseadusega vastuolus siis, kui vastava sisuga norm on

põhiseaduspärasuse tagamiseks möödapääsmatult vajalik. Valimispõhiõigus hääle võrdsele

kaalule on sedavõrd kaalukas põhiõigus, et see kaalub üles PS § 44 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse

saada teavet riigiasutuse tegevuse kohta. Niisiis, kui hääletussedeli värvi ja turvaelementide kohta

käiva teabe avalikustamine tõesti võimaldab tõsiselt rünnata valimispõhiõigust hääle võrdsele

kaalule (ehk edukalt kasutada võltsitud sedeleid) ning selle ründega kaasnevat ohtu ei ole juba

piisavalt ära hoitud muude meetmetega, siis on sellele teabele juurdepääsu piiramist ja sellega

seoses VVK koosoleku kinniseks kuulutamist sätestavate normide puudumine RKVS-ist vastuolus

PS § 156 lõikega 1 koostoimes PS § 13 lõikest 1 tuleneva üldise kaitsepõhiõigusega.

15. Valimisvaatlejate staatus vajab sealjuures ilmselt eraldi reguleerimist, sest laiemale

avalikkusele kehtiv juurdepääsupiirang ei pruugi olla põhjendatud vaatlejate puhul nende erilist

rolli arvestades (vt nn Veneetsia Komisjoni 11.12.2024 raport valimisvaatlejatest kui inimõiguste

tagajatest, sh on nimetatud nii valimisõigusi kui ka teisi õigusi, nagu õigus teabe saamisele,

viimase kohta vt p-d 45 ja 53; samas on raportis siiski esitatud võimalus piirata teatud määral

vaatlejate juurdepääsu eriti tundlikule teabele, vt p-d 92 ja 98).

II. VVK koosoleku salvestamise keelamine

16. RKVS § 12 lõikes 3 on öeldud, et VVK koosolek on avalik. VVK 12.06.2025 koosoleku

alguses keelas VVK esimees koosolekut salvestada, v.a VVK enda tarbeks helisalvestamine.

Keeluga sooviti takistada koosoleku külalisi koosolekut salvestamast. Koosoleku salvestamise

keeld piirab vähemalt põhiõigust vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1). Põhiõiguse piiramiseks

peab olema seaduslik alus. Kui seadus koosoleku salvestamist keelata ei võimalda, siis peab

salvestamine järelikult olema lubatud. Kuni Eesti õiguses ei ole selgelt reguleeritud valimisvaatleja

staatust, tuleb VVK koosolekul osalevaid külalisi käsitada vaatlejana rahvusvahelise õiguse

tähenduses. Vaatlejatel on eriline roll valimiste läbipaistvuse ja õiguspärasuse tagamisel (vt p 15).

17. VVK koosoleku salvestamise keelamise alust pole sätestatud ei RKVS-is ega kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduses. Samas kaasneb salvestamisega koosolekul osalejate

isikuandmete töötlemine. Seetõttu näib esmapilgul, et salvestamise keelamise lubatavus võiks

tuleneda isikuandmete töötlemist reguleerivatest õigusaktidest (lahendus taanduks siis küsimusele,

kas eesmärgid, millest lähtuvalt on vaatlejal huvi koosolekut salvestada, on kaalukamad kui

koosolekul osalejate huvi enda isikut sellise salvestamise eest kaitsta. Seda huvi oleks üsna

keeruline salvestamise eesmärkidest kaalukamaks pidada, arvestades vaatlejate erilist rolli

valimiste läbipaistvuse tagamisel ning koosoleku avalikkuse nõuet, millega osalejatel tuleb

arvestada; vt sarnane kaalumine: RKHKo, 06.06.2019, 3-17-842, p 8.2 jj).

18. Leian siiski, et ka VVK avaliku koosoleku salvestamise keelamise võimaldamine on

valimiste korraldamise seisukohast sedavõrd oluline küsimus, et seda ei saa

põhiseaduspäraselt lahendada isikuandmete töötlemise üldreeglitega (sisuliselt samadel põhjustel,

mis on esitatud eespool valimistega seotud teabele juurdepääsu piiramise kohta). Kui salvestamise

keelamine peaks olema võimalik, siis keelamise võimaluse peab selgelt sätestama RKVS-is.

Sellise keelamise aluse puudumist ei saa aga pidada põhiseadusvastaseks (omaette küsimus on

1 Vt pikemat arutelu küsimuses, kas ja mis tingimustel saab kohus ajutiselt asendada põhiseadusega nõutava seadusliku

aluse põhiõiguse piiramisel: M. Borowski. Grundrechte als Prinzipien. Baden-Baden: Nomos, 2018, 3. vlj. Lk 415.

5

salvestise kuritarvitamise keelamine2). Riigikogul on võimalik selle kehtestamise üle otsustada,

kaaludes hoolikalt ühelt poolt koosolekutel osalejate vajadust kaitsta enda isikuandmeid ning

teiselt poolt eesmärke, mille täitmiseks võib vaatlejatel osutuda vajalikuks koosolekut salvestada.

Kui RKVS sätestaks selgelt, et VVK-l endal tuleb korraldada koosoleku salvestamine (vrd

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 52 lõikega 1, mis selle näiteks kohtuistungi puhul selgelt ette

näeb), siis oleks raske pidada kuigi kaalukaks külaliste vajadust salvestada veel lisaks sellele.

Sellisel tingimusel oleks külalistel salvestamise keelamist võimaldava sätte kehtestamine ilmselt

mõistlik.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]

2 Olen juhtinud justiits- ja digiministri tähelepanu vajadusele luua regulatsioon süvavõltsingute valmistamise ja nende

pahatahtliku kasutamise vastu – vt märgukiri isikuandmete töötlemisega ja korrakaitsega seotud küsimuste kohta.pdf, p-d 33 ja 34.