Teadusuuringu taotlus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 04.08.2025 nr 1.1-16/2021-1

AKI taotlus uuringule "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest"

Sotsiaalministeerium taotleb Andmekaitse Inspektsiooni luba uuringu "Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest" läbiviimiseks koostöös SA Mõttekoda Praxisega. Taotlusele on lisatud analüüsi eesmärgi ja sisu kirjeldus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Taotlus 2. Registriandmete analüüsi päring 3. Intervjuus osalemise kutse 4. Intervjuus osalemise kutse lihtsas keeles 5. Intervjuu kava 6. Uuringus osaleja infoleht 7. Uuringus osaleja infoleht lihtsas keeles 8. EUROMOD andmepäringu kirjeldus

Kristel Vallsalu [email protected]

Lisa 1 Tabel 1. Registriandmete analüüsi päringu kirjeldus

Sotsiaalkindlustusameti andmed (SKAIS, STAR)

Töötukassa andmekogu (TETRIS/REDIS) andmed

Töötukassa andmekogu (EMPIS, TKIS) andmed

- Isikukood*, UID - Sugu isikukoodist - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

- Isikukood*, UID - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

- Isikukood*, UID - Sugu (isikukoodist) - Sünniaeg isikukoodist:

(kuu, aasta) - Elukoha maakond - Surmaaeg: kuu, aasta

Määratud puue (31.12.24 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle viimane otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- esmane/korduv taotlemine

- puude kehtivus (viimane määratud, alguse- ja lõppkuupäev)

- puudeliik (viimane, kõik liigid ehk funktsioonide kõrvalekalded isiku kohta viimase määramise alusel)

- peamine puudeliik (kui on eristatav)

- puude raskusaste (viimane määratud isiku kohta; keskmine, raske, sügav)

Töövõime hindamine (31.12.2024 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle viimane otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev - määratud töövõime

ulatus (puuduv, osaline, töövõime ei ole vähenenud)

- osalise või puuduva töövõime kestus (nt 1a, 2a, 5a, …., vanaduspensionieani)

- vähenenud töövõime peamine diagnoos (kood ja nimetus)

- vähenenud töövõime algus- ja lõpp kuupäev

Tööalane rehabilitatsiooni- teenus (vähemalt üks päev 2024. a):

- teenuse osutamise ajavahemik (alguse- ja lõppkuupäev)

- maksumus, eurot

Isiku püsiva töövõimetuse või töövõime andmed (31.12.24 seisuga kehtiva otsusega isikud ning isikud, kelle otsus kehtis 2024. a vähemalt ühe päeva):

- otsuse kuupäev (viimane isiku kohta)

- kestus (alguse- ja lõpp kuupäev)

- püsiva töövõimetuse % (viimane)

Töövõimetoetus (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- töövõimetoetuse periood (alguse- ja lõppkuupäev)

- ekspordi kuupäev (töövõimetoetuse väljamaksmise kuupäev)

- väljamakse summa, eurot (välja jäetakse 0-maksed)

Tööturukoolitusel osalemine (vähemalt üks päev 2024. a):

- õppesuund, õppekava rühm, osalemise aeg (alguse- ja lõppkuupäev)

- maksumus, eurot

- pensioniliik kolmekohalise koodina (viimane)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetus perioodil 2024 (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024. a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

NB! Kui isik on aasta jooksul saanud mitu erinevat puudetoetust, siis on ta nii mitu korda. Näiteks isik on saanud 2024.aastal raske puudega täiskasvanu toetust ja keskmise puudega täiskasvanu toetust, siis on ta kaks korda mõlema toetuse liigiga.

Tervisest tuleneva takistusega inimeste teenused (vähemalt üks päev 2024. a):

- nimetus, alguse- ja lõppkuupäev

- maksumus, eurot

Puudega vanema toetus perioodil 2024 (sh kui oli õigus saada ühe päeva eest 2024.a, väljamakse võis jääda muusse perioodi):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- - väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Töötukassa tööturuteenused (vähemalt üks päev 2024. a): kõik kokku (v.a tööturukoolitus, tööalane rehabilitatsiooni teenus, tervisest tuleneva takistusega inimeste teenused):

- nimetus

- periood ja maksumus, eurot

Õppetoetus, täienduskoolitustoetus (PISTS alusel):

- toetuse liik ja kuupäev (algus, lõpp)

- toetuse saamise periood (kuu)

- määratud toetuse summa (kuu), eurot

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Töötutoetus (vähemalt ühe päeva eest 2024.a):

- töötutoetuse alguse- ja lõppkuupäev

- töötutoetuse lõpetamise põhjus

- arvutatud töötutoetuse suurus, eurot

- väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot

Õppelaenu kustutamine:

- alguse- ja lõppkuupäev

- summa, eurot -

Töötuskindlustushüvitis (vähemalt ühe päeva eest 2024. a):

- arvestamise alguskuupäev

- määratud päevade arv - tegelik hüvitise

maksmise lõpetamise kuupäev

- arvestuse aluseks olev isiku keskmine päevatasu

- määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus ühest kuni 100. kalendripäeva-ni ja 101-st kalendripäevast alates

- väljamaksmise kuupäev ja suurus, eurot

Puudega isiku kaardi väljastamise andmed (kas üldse on väljastatud):

- jah/ei - maksumus, eurot

(väljastamise kulu, sh toorikud, tööjõukulu)

vajadusel eraldi päringuga isikute kohta kokku (isikute arv, summa)

Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (TLS § 651):

- kas on sügava puudega isik, kelle hooldajale (täisealine töötaja) on hüvitatud hoolduspuhkuse tasu (jah/ei)

- hüvitatud summa kokku 2024. a

Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse tuvastamine/ määramine (tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi olemasolu 2024. a –

vähemalt ühe päeva kehtinud):

- jah/ei - kuupäev (algus ja

lõpp)

Kasutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused teenuse koodide lõikes (SRT teenused) kulu – 2024.a vähemalt üks päev teenust kasutanud:

- teenuse kood ja nimetus

- teenuse saamise kuupäev (algus, lõpp)

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Abivahendid:

- väljamakse kuupäev ja summa, eurot

Toimetulekutoetus kui isik oli rahuldatud taotluses nimetatud leibkonnas 2024. aastal (STAR),

- taotluste lõikes: -

- toimetulekutoetuse saamise kuu (aasta on 2024)

- menetluse unikaalne ID

- leibkonna unikaalne ID

- toimetulekutoetuse suurus, eurot

- toimetulekupiir, eurot - toetuse arvesse

minev tulu, eurot - tulu tegelik suurus,

eurot - leibkonnaliikmete arv

taotluses - 0–17a liikmete arv - 18–64 liikmete arv - 65+ liikmete arv - Osalise/puuduva

töövõimega liikmete arv

- Eluruumi üldpind (m2)

- Eluruumi kohta arvestatud normpind (m2)

- Üksi elava pensionäri normpind (ruutmeetrit)

- Kokku üldkulud, eurot - Kokku normkulud,

eurot

Hooldajatoetus ja hooldaja määramine (STAR):

- hoolduse liik - hooldaja vanus

31.12.24 seisuga - toetus hooldamise

eest: - toetuse liik ja

väljamakse kuupäev ja summa, eurot

- arvestuslik sotsiaalmaks (hooldaja eest), eurot

Ööpäevaringsel üldhooldusteenusel (väljaspool kodu) viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva:

- jah/ei

Erihoolekande teenusel viibimine 2024. a jooksul vähemalt ühe päeva:

- jah/ei

*isikukoodi kasutatakse andmete väljavõtmisel, kuid seda ei esitata analüüsi läbiviijale (Praxisele).

Lisa 2

Tere, nimi!

Kirjutan Mõttekoda Praxisest, et kutsuda teid intervjuule puude tuvastamise ja töövõime

hindamise süsteemi teemal. Saime teie kontakti /kust saime/

Mõttekoda Praxis viib läbi uuringut (lisada kodulehe uuringu hyperlink), mille eesmärk on

hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude

raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud

toetused ja hüved. Osalemisega panustate lihtsama, arusaadavama ja tõhusama

süsteemi kujundamisse.

Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium.

Oleme väga tänulikud, kui olete nõus oma arvamust ja kogemusi jagama. Vestluseks

läheb umbes 45 minutit ja see toimub telefoni või veebi vahendusel.

Pakun vestluse ajaks välja päev(ad)/kuupäev(ad)/kellajavahemik. Palun andke märku,

millal teile sobiks. Kui need ajad ei sobi, siis palun pakkuge mõni endale sobiv aeg /sel

kuul/järgmisel nädalal vms/.

Vestlus on konfidentsiaalne. Isikud, kellega vestleme on teada ainult Mõttekoda Praxisele.

Üheski materjalis teile ei viidata ega kasutata infot, mis võimaldaks teid tuvastada.

Palun andke teada sobiv aeg ja kas eelistate telefoni või veebi teel vestelda

hiljemalt /kuupäevaks/.

Lisan kirjale uuringu infolehe, kus on täpsemalt kirjeldatud uuringu taust ja osalemise

tingimused.

Vastust ootama jäädes

Lisa 3

Kutse lihtsas keeles

Tere, nimi!

Kirjutan Mõttekoda Praxisest.

Kutsun teid intervjuule puude tuvastamise

ja töövõime hindamise süsteemi teemal.

Puude tuvastamine on Sotsiaalkindlustusametis.

Töövõime hindamine on Töötukassas.

Puue ja puude raskus-aste tuvastatakse siis,

kui tervise-kahjustus või erinevus segab oluliselt inimese elu

ja inimene vajab selle tõttu abi.

Puude raskus-astet hinnatakse inimese abi-vajaduse järgi.

Töö-võimet hinnatakse ainult töö-ealistel inimestel.

Töövõime hindamine on tegutsemisvõime kindlaks tegemine.

Tegutsemisvõime all mõeldakse võimet teha igapäevaelu

tegevusi. Näiteks liikuda, kasutada käsi, õppida uusi tegevus jne.

Kaks paralleelset hindamissüsteemi on segane ja ebamugav.

Mõttekoda Praxises teeme uuringut, kuidas hindamissüsteem inimeste

jaoks lihtsamaks muuta. Täpsustada vajadusel veel siin?

Selleks on vaja intervjuuerida inimesi, kellel on puue, kuid kes pole

töövõime hindamist taotlenud.

Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium.

Kas teile sobib intervjuuks päev/kuupäev/kellaaeg?

Intervjuu toimub telefoni teel.

Intervjuu kestab umbes pool tundi.

Intervjuu on salastatud. Teie nime ei kasutata uuringu materjalides.

Intervjuus ja uuringus osalemine on vabatahtlik.

Palun andke teada, millal teile sobib intervjuul osaleda.

Vastust ootama jäädes

Lisa 4

Intervjuukava – puue on, töövõime vähenemist ei ole

Sissejuhatus

Enda tutvustus

Uuringu eesmärk on hinnata ja pakkuda välja lahendusi täisealiste (tööealised ja

vanaduspensioniealised) puude raskusastme tuvastamise lõpetamisele tänasel kujul ning

sellest tulenevalt puudega seotud toetuste ja hüvede ümberkorraldamiseks. Teeme

intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud

või kellel pole töövõime vähenemist tuvastatud, et paremini mõista, kuidas inimesed süsteemi

kasutavad.

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis

ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

Kas teile sobib, kui salvestame intervjuu? Salvestust kasutame analüüsiks. Salvestustele on

ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel ja see kustutatakse pärast projekti lõppu.

Sissejuhatus

Esmalt küsime teie enda tausta kohta, kui sobib.

1. Millega te igapäevaselt tegelete? Õppimine, töötamine, hobid, jne.

Puude määramine

2. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on teile määratud puue.

3. Kas olete taotlenud puude raskusastme tuvastamist Sotsiaalkindlustusametis

korduvalt?

4. Mis põhjusel olete taotlenud puude määramist?

a. Kui oluline on teie jaoks rahaline toetus?

b. Kui olulised on puudega seotud muud teenused ja hüved?

i. Millised teenused ja hüved täpsemalt?

5. Milline oli teie kogemus puude määramisega?

a. Millised olid takistused? Millised olid positiivsed kogemused?

Töövõime hindamine

6. Kas te olete taotlenud töövõime hindamist Töötukassas?

i. Kui ei – mis põhjustel te ei ole taotlenud töövõime hindamist?

ii. Kuidas te selle otsuseni jõudsite? Nt kas küsis kuskilt nõu, luges

materjale, vestles kellegagi jne

b. Kui jah, siis:

i. Kui kaua aega tagasi te taotlesite töövõime hindamist?

ii. Mis oli Töötukassa otsuses põhjendus, miks teil ei tuvastatud töövõime

vähenemist?

iii. Kas olete Töötukassa otsusega rahul? Miks, miks ei?

7. Milline oli teie kogemus töövõime hindamisega?

a. Millised olid takistused? Millised olid positiivsed kogemused?

8. Kas te töötate? Kui jah – palun kirjeldage oma tööd ja töökorraldust (koormus, töö

iseloom jne).

a. Kui jah – kas puudega seotud piirangud takistavad teie töötamist? Kuidas?

b. Kui ei – kas puudega seotud piirangud takistaksid teie töötamist? Kuidas?

9. Kas teile on varasemalt määratud vähenenud töövõime või töövõime kaotuse

protsent?

a. Kui jah, siis mis mitu aastat tagasi see oli?

10. Kas te olite teadlik võimalusest esitada puude ja töövõime hindamise taotlus korraga?

a. Kui ei – Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt leiate ühise taotluse nimega

,,Töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste

taotlus’’

Vajadused

11. Milliseid teenuseid ja tuge vajate igapäevaelus toimetulekuks ja ühiskonnaelus

osalemiseks?

12. Kas tunnete, et lisaks olemasolevale vajate veel tuge? Milliseid teenuseid ja tuge veel

vajaksite?

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI? Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

MIS UURING SEE ON? Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täisealiste (nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste) puude raskusastme tuvastamine ning selle tulemusel kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved.

MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE? Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine – mis suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Vanaduspensioniealiste inimeste puhul hinnatakse puude raskusastme tuvastamise lõpetamise võimalusi, asendades selle alternatiivsete lahendustega. Eesmärgiks on kujundada lihtsam, arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning oleks kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega, sh ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

MIKS JUST MINA? Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud või kellel ei ole töövõime vähenemist tuvastatud. Kahe süsteemi ühendamisel on just need inimesed potentsiaalselt kõige enam muudatustest mõjutatud. Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust.

MIDA UURINGUS TEHAKSE? Teeme registriandmete analüüsi. Viime läbi 10 intervjuud inimestega, kellel on tuvastatud puue, kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Süsteemi lahendusettepanekute välja töötamiseks teeme töötoad puudespetsiifiliste liitudega. Uuringu alguses intervjueerime nii puude raskusastme kui töövõime hindamise metoodikat tundvaid eksperte.

KAS ANDMED SALVESTATAKSE? Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse. Salvestustele on ligipääs vaid Praxise uurimismeeskonna liikmetel. Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu.

MIKS ANDMED SALVESTATAKSE? Andmete salvestamine on vajalik nende töötlemiseks - kokkuvõtte ja järelduste tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite.

KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA MA INTERVJUUS ÜTLESIN?

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud. See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega muud infot, mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA? Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea seda tegema. Samuti võite igal hetkel uuringu kestel osaluse lõpetada. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutakse koheselt.

KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST INTERVJUUD?

Jah. Te võite uuringus osalemisest loobuda ka pärast vestluse toimumist, enne uuringutulemuste avalikustamist. Selleks tuleb ühendust võtta uuringu projektijuhiga ja öelda, et Te ei soovi, et Teie intervjuu andmeid uuringus kasutatakse.

KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI?

Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Praxise koduleheküljel www.praxis.ee Tulemused avalikustatakse 2026. aasta I kvartalis.

KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Sotsiaalministeerium. KES ON UURINGU ELLUVIIJA? Mõttekoda Praxis

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT

KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU KOHTA KÜSIMUSI?

Uuringu projektijuhiga: Katre Pall (Mõttekoda Praxis) [email protected]

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES

 MIS ON UURINGU AMETLIK NIMI?

Uuring täisealiste puude raskus-astme tuvastamise lõpetamisest

ja puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

 MIS UURING SEE ON?

Uuringu eesmärk on hinnata võimalusi lõpetada täiskasvanute puude

raskus-astme tuvastamine

ja kujundada ümber puudega seotud toetused ja hüved.

 MIKS SEDA UURINGUT TEHAKSE?

Eestis on kasutusel kaks paralleelset hindamissüsteemi.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskus-astme.

Töötukassa hindab töövõime vähenemist.

Kaks paralleelset hindamissüsteemi on segane ja ebamugav.

Mõttekoda Praxises teeme uuringut, kuidas hindamissüsteem inimeste

jaoks lihtsamaks muuta.

 MIKS JUST MINA?

Teeme intervjuusid inimestega, kellel on tuvastatud puue,

kuid kes ei ole töövõime hindamist taotlenud

või vähenenud töövõimet ei ole tuvastatud.

Intervjuu eesmärk on mõista, miks töövõimet ei ole hinnatud.

 MIDA UURINGUS TEHAKSE?

Teeme registriandmete analüüsi, intervjuud ekspertidega, intervjuud

puudega inimestega,

Kes ei ole töövõime hindamist taotlenud. Teeme töötoad puudespetsiifiliste

liitudega.

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES

 KAS MINU INTERVJUU SALVESTATAKSE?

Jah, kui te olete nõus. Salvestust näevad ainult Praxise uuringu tegijad.

Vestluse salvestus kustutatakse pärast projekti lõppu.

 MIKS ANDMED SALVESTATAKSE?

Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada.

Kui vestlus on salvestatud, siis saab uurija seda hiljem üle kuulata.

 KAS KEEGI TEINE SAAB TEADA, MIDA MA INTERVJUUS

ÜTLESIN?

Intervjuu on konfidentsiaalne ehk salastatud.

See tähendab, et mitte üheski uuringu materjalis ei mainita Teie nime ega

muud infot,

mille järgi oleks võimalik Teid ära tunda.

 KAS MA PEAN UURINGUS OSALEMA?

Ei. Uuringus osalemine on vabatahtlik.

 KAS MA VÕIN UURINGUS OSALEMISEST LOOBUDA KA PÄRAST

INTERVJUUD?

Jah. Võite osalemisest loobuda ka pärast intervjuud. Kirjutage Katrele

meiliaadressil katre.pall praxis.ee kui soovite loobuda.

 KAS MA SAAN NÄHA UURINGU TULEMUSI?

Jah. Uuringu tulemused on Praxise kodulehel 2026. aasta veebruaris.

 KES ON UURINGU TELLIJA?

Sotsiaalministeerium.

 KES ON UURINGU ELLUVIIJA?

Mõttekoda Praxis.

UURINGUS OSALEJA INFOLEHT LIHTSAS KEELES

 KELLEGA VÕIN ÜHENDUST VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU

KOHTA KÜSIMUSI?

Uuringu projektijuhiga: Katre Pall Mõttekoda Praxisest

[email protected]

Lisa 7

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus

Ajaperiood: 1.01.2024–31.12.2024

Valikukriteerium: Eesti residendid 2024. aastal

Agregeerituse tase: indiviidi tasemel

Statistikaameti poolt koostatud tunnused on arvutatud järgmiste registrite põhjal: töötamise

register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed

(SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse andmekogu (TETRIS), töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning

tööturuteenuste osutamise register (EMPIS), töötuskindlustuse andmekogu (TKIS), Eesti

hariduse infosüsteem (EHIS), Eesti rahvastikuregister (RR), Tervisekassa andmekogu

(KIRST), kinnistusraamat (KR), e-Toimiku süsteem (E-Toimik), äriregister (ARIREG),

aadressiandmete süsteem (ADS), Kaitseväekohustuslaste register (KVKR). Samuti on

tuginetud tunnuste arvutamises Statistikaameti andmestikele (Statreg).

Kõik andmestikus olevad tunnused ei ole arvutatud vaid ühe andmeallika põhjal, vaid nende

kokkupanekuks on kasutatud mitmeid erinevaid allikaid. Seetõttu on tunnuste arvutamisel

allikad väljatoodud pärast andmevälja kirjeldust lühendina sulgudes. Samuti on osad tunnused

agregeeritud teiste EUROMODi andmestikus olevate tunnuste põhjal. Kõik tunnused on

aastases lõikes.

Statistikaameti registripõhiste EUROMODi sisendandmete koosseis, millele päringuga

ligipääsu taotleme on järgmine:

indiviidi pseudo-ID (RR)

isa pseudo-ID (RR)

leibkonna pseudo-ID (RR)

ema pseudo-ID (RR)

partneri pseudo-ID (RR)

omandatav haridustase – ISCED (EHIS, Statreg)

omandatav haridustase – detailne (EHIS, Statreg)

kõrgeim haridustase – ISCED (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeim haridustase – detailne (EHIS, RR, STAR, Statreg)

kõrgeima haridustaseme omandamise aasta (EHIS, RR, STAR, Statreg)

hariduse omandamise kestus (aasta täpsusega) (EHIS, RR, STAR, Statreg)

sugu (Statreg)

vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) (Statreg)

kodakondsus (Statreg)

kodakondsus detailne (Statreg)

maalises piirkonnas elamine (Statreg)

linnalises piirkonnas elamine (Statreg)

perekonnaseis (RR)

rahvus (Statreg)

olemasolu rahvastikus eelmisel sissetulekuaastal (RR, Statreg)

maakond (RR, Statreg)

kohalik omavalitsus (RR, Statreg)

väikelinn (Statreg)

eluaseme eest vastutav isik (RR, KR, MKR, EHR, ADS)

avalik teenistuja olemine (TÖR, Statreg)

sotsiaalmajanduslik seisund (TÖR, Skais, EHIS, Statreg, MKR)

eraisiku liisitud liiklusvahendid (ARIS, ARIREG, TÖR, Statreg)

eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (ARIS)

finantsvarad – agregeeritud tunnus

aktsiad ja osakud (ARIREG, Statreg)

isiku maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) (KR)

isiku eluruumi suurus (m2) (EH, KR, ADS, Statreg)

kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab (KR, EHR, ADS)

eluruumi tubade arv (EHR, Statreg)

eluruumi kasutamise alus (RR, KR, EHR, ADS, ARIREG, MKR, STAR)

eluruumi tüüp ehk kas korter või eramu (Statreg, RR)

muu kinnisvara ruutmeetrite arv (sh mitteeluruumid) (KR)

aasta jooksul saadud lapsehooldustasu kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lasterikka pere toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud lapsetoetused kokku – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud lapsetoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud elatisabi kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud sünnitoetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksikvanema lapse toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud muude lapsetoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud töövõimetoetuse kogusumma (EMPIS)

aasta jooksul saadud õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS, MKR)

aasta jooksul saadud doktoranditoetuse kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud muude õppimisega seotud hüvitiste kogusumma (EHIS)

aasta jooksul saadud pere- ja lastega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud haigusega seotud hüvitiste kogusumma – haigushüvitis, tööõnnetus- ja

kutsehaiguskindlustus) (KIRST, SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud Kredex toetused (Kredex)

aasta jooksul saadud energiahüvitise kogusumma (KOV, STAR)

aasta jooksul saadud vanemahüvitise (v.a ema vanemahüvitis) kogusumma (MKR)

aasta jooksul saadud ema vanemahüvitise kogusumma (SKAIS)

kuud aastas, mil on saadud ema vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

kuud aastas, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist (SKAIS, MKR)

aasta jooksul saadud rasedus- ja sünnitushüvitise kogusumma (KIRST)

aasta jooksul saadud sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud toimetulekutoetuse kogusumma (STAR)

aasta jooksul saadud muude sotsiaaltoetuste kogusumma (SKAIS, MKR, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi (SKAIS KRT, KIRST, STAR, EMPIS, Statreg)

aasta jooksul saadud üksi elava pensionäri toetuse kogusumma (SKAIS, Statreg)

hinnatõusu leevendamise toetuse kogusumma (EMPIS ja SKA)

aasta jooksul saadud töötusega seotud hüvitised – agregeeritud tunnus

aasta jooksul saadud töötuskindlustushüvitise kogusumma (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötuskindlustushüvitist (TKIS)

mitmel kalendrikuul sai töötusega seotud hüvitisi (EMPIS, TKIS)

aasta jooksul saadud töötutoetuse kogusumma (EMPIS)

mitmel kalendrikuul sai töötutoetust (EMPIS)

püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus

puue (jah/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui 40%)/ei) (SKAIS, Statreg)

töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS)

institutsionaalne leibkond (Statreg)

sünnikuu (Statreg, RR)

leibkonna tüüp (agregeeritud)

ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses), kus isik töötab (TÖR, Statreg)

tavapärane töötundide arv nädalas (MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (TÖR, MKR, Statreg)

tegevusala (detailne) (EMTAK)

mitmel kalendrikuul töötas täisajaga (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas (MKR)

mitmel kalendrikuul töötas osaajaga (MKR)

kui kaua on töötanud (kuudes) (MKR)

Ametiala (TÖR, MKR, Statreg)

ettevõtte/asutuse omanditüüp (Statreg)

töötu ja otsib aktiivselt tööd (TÖR, EMPIS, MKR, EHIS, SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul oli pensionil (MKR)

kohustusliku kogumispensioniskeemiga liitunud (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni maksete jätkamine 2010-2011 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

kohustusliku kogumispensioni kõrgemad maksed 2014-2017 (EMPIS, SKAIS, Statreg)

töötamise vorm (TÖR, RR, MKR, Statreg)

kas isik on registreeritud FIE-na (MKR, Statreg)

kas isik vahetas aasta jooksul töökohta

mitmel kalendrikuul oli töötu (EMPIS)

registreeritud töötu (EMPIS)

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (sh töötamine) (TÖR, TSD, EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimase 3 aasta jooksul (v.a. töötamine) (EHIS,

Kaitseväekohustuslaste register (KVKR))

aasta jooksul saadud töövõimetusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul aastast sai töövõimetusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud vanadusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai vanadusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

aasta jooksul saadud toitjakaotusega seotud hüvitiste kogusumma (SKAIS, Statreg)

mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi (SKAIS, Statreg)

tulumaksu juurde-/tagasimaksed (MKR)

madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse (MKR)

milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) (MKR)

Eestis kinnipeetud tulumaks (MKR)

välisriigis kinnipeetud tulumaks (MKR)

töötaja kohustusliku kogumispensionimaksed (MKR)

III samba tööandja sissemaksed (MKR)

III sambaga liitumise aasta (MKR)

Maamaks (MKR)

töötaja töötuskindlustusmaksed (MKR)

tööandja sotsiaalmaks (MKR)

tööandja töötuskindlustusmaksed (MKR)

eluasemega seotud kogukulud – agregeeritud tunnus

kingitused ja annetused (MKR)

koolituskulud (MKR)

eluaseme intressid (MKR)

eluaseme üür (MKR)

maksed teistele leibkondadele – elatis (E-toimik)

maksed erapensioniskeemidesse (MKR)

rahaline palgatulu (bruto) (MKR)

rahaline palgatulu (neto) (MKR)

rahaline palgatulu Eestist (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav) (MKR)

rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu (MKR)

varasem rahaline palgatulu (MKR)

tunnipalk (MKR)

intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt – agregeeritud tunnus

dividendid (MKR)

intressid (MKR)

intressid (neto) (MKR)

kasum kapitaliinvesteeringutelt (MKR)

muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) (MKR)

erapensionid – agregeeritud tunnus

pensionid kohustuslikust kogumispensionist - II sammas (MKR)

pensionid erapensioniskeemidest - III sammas (MKR)

investeerimisriskiga elukindlustuslepingud (MKR)

II samba väljamaksed pensionieas (MKR)

III samba väljamaksed pensionieas (MKR)

II samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

III samba väljamaksed enne pensioniiga (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (MKR)

kinnisvara või maa renditulu (neto) (MKR)

eluruumi renditulu (MKR)

litsentsitasud (MKR)

muu renditulu (MKR)

siirded teistelt leibkondadelt (E-toimik)

siirded teistelt leibkondadelt – elatis (E-toimik)

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest – agregeeritud tunnus

puhaskasum/-kahjum indiv. Ettevõtlusest välismaal (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) (MKR)

tasu loomingulise tegevuse eest (neto) (MKR)

mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtluse eest (FIE) (MKR, Statreg)

tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest (FIE) (MKR)

koondamishüvitised - agregeeritud tunnus

koondamishüvitis (EMPIS)

tööandja maksejõuetuse hüvitis (EMPIS)

koondamisega seotud tulud (MKR)

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Uuring täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamisest ja

puudega seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamisest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

jah

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Eetikakomitee menetlus

viiakse läbi samaaegselt

Andmekaitse

Inspektsiooni taotlusega

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952,

Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn

Kristel Vallsalu, [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Sihtasutus Mõttekoda Praxis (uuringu sisuline

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

läbiviija), registrikood 90005952,

Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn

Kontaktisik: Hede Sinisaar,

[email protected]

telefon:+372 5695 8309

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975,

Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

[email protected]

telefon 612 1360

2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.5. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa, registrikood 74000085,

Aadress: Lasnamäe tn 2, 11412 Tallinn

[email protected]

telefon 777 3000

2.6. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Statistikaamet, registrikood 70000332,

Tatari tn 51, 10134 Tallinn

Kontaktisik: Rauno Temmer,

[email protected], 625 9135

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Tegemist on uurimisprojektiga, mille

läbiviijaks on Sotsiaalministeerium ning

mis on kooskõlas teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse §

13 lõike 1 punktiga 1, mille kohaselt

kõigi ministeeriumide ülesandeks on

oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna

piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus

(edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega inimeste

elukvaliteedi edendamine ja sellealase

tegevuse koordineerimine; rahva tervise

kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi

arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda

Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade

põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2

punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika

osakonna põhiülesanne on luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususest.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et analüüsida terviklikult puude raskusastme hindamise

süsteemi muutmist ning sellega kaasuvat hüvede ümberkorraldamist ning mõju nii sihtrühmale kui

mõju erinevates valdkondades (vt punktid 5 ja 6).

Alates 2016. aasta töövõimereformist on Eestis tööealistele inimestele kasutusel kaks paralleelset

hindamissüsteemi – töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Need süsteemid

suures osas dubleerivad teineteist, tekitavad hinnatavates segadust ja on riigile ressursikulu. Arvestades nii uuringute andmeid kui rahvastiku statistikat ja prognoose, siis vanaduspensionieas

kasvab märgatavalt inimeste vajadus kõrvalabi ja teenuste järele. Samas on keeruline eristada, kas

abivajadus tuleneb vanusega seotud muutustest või puudest. Praegune süsteem tugineb keerukale

ja ressursimahukale puude raskusastme tuvastamisele, kuigi tegelikkuses on vajadus kiirema ja

paindlikuma süsteemiga toetada kõiki tervisepiirangutega eakaid.

Kokkuvõttes on kehtiv puude tuvastamise ja toetuste maksmise süsteem liiga keeruline ja

killustatud ning ei jõua alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja kujundada lihtsam,

arusaadavam ja tõhusam süsteem, mis lähtuks inimese vajadustest ning mis oleks kooskõlas

rahvusvaheliste kohustustega. Uuringu eesmärgiks on analüüsida kehtivat olukorda ja teha

ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta praegust süsteemi nii, et sihtrühmade õigused, toetused ja

seotud hüved oleksid ka uues süsteemis tagatud. Seejuures on vaja hinnata, kas ja kuidas on

võimalik kujundada ümber puude raskusastme või liigiga (funktsioonihäirega) seotud hüved ning

milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum suunata tänane puuetega inimeste

sotsiaaltoetus kui tööealiste sihtrühmas jääks edaspidi vaid töövõime hindamine ja töövõimetoetus

ning vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks.

Uuringu eesmärgist ja uurimusülesannetest tulenevalt kombineeritakse kvalitatiivseid ja

kvantitatiivseid meetodeid ning kasutatakse registrite ja Statistikaameti andmeid.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu eesmärkide täitmiseks on isikuandmete töötlemine vajalik järgmiselt:

1) Registriandmete analüüs:

a. Esmalt on vaja analüüsida tööealiste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega

inimeste sihtrühmade kattuvust ja erinevusi, et seejärel välja töötada ettepanekud

süsteemi ümberkorraldamiseks. Kuivõrd tööealiste sihtrühmas on üheks võimalikuks

variandiks kui kahe süsteemi asemel jääks edaspidi vaid töövõime hindamine koos

töövõimetoetusega, siis on vaja teada, kui suur ja milline on sihtrühma profiil, jaotus,

teenuste kasutus jm. Selleks on vaja Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti

registrite andmetel hinnata, kui paljudel on 1) hinnatud ainult vähenenud töövõime, 2)

kui paljudel tuvastatud ainult puude raskusaste, 3) kui paljudel on tuvastatud nii

vähenenud töövõime kui puude raskusaste, 4) kui paljudel on veel kehtiv püsiv

töövõimetus (koos ja ilma tööealise puude raskusastmeta) ning mis on nende rühmade

taustatunnused. Selline analüüs on oluline töötamaks välja lahendusi erinevate õiguste,

hüvede ümberkorraldamiseks, kuid ka võimalike muudatuste mõju hindamiseks. Lisaks

sellele, et registriandmed võimaldavad hinnata sihtrühmade kattuvust, sh eristada

alarühmade suurused, on aluseks nn persoonide kirjeldamisele, siis teisalt on nt puude

määramise otsuste algus- ja lõpuajad olulised hindamaks ka võimalikku väljumist või

liikumist töövõime hindamise skeemi uue lahenduse korral (kui jääb vaid üks skeem),

kuid ka võimalikku muutust seotud teenuste jm hüvede kasutamisel. Sellele järgnevalt

on vaja hinnata võimalike muudatuste mõju eri valdkondades (sh mõju sihtrühmale,

riigiasutustele) ning kuluprognoos (mõju riigieelarvele).

b. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik puude raskusastet omavate, kuid ilma

töövõime hindamiseta tööealiste isikute intervjueerimiseks (kontaktandmete päring, et

kutsuda intervjuul osalema neid, kelle on puue, kuid kellel ei ole registriandmete alusel

vähenenud töövõimet). Tegemist on rühmaga, kes on eeldatavalt muudatusest kõige

enam mõjutatud. Intervjuude peamiseks eesmärgiks on teada saada, mis põhjustel neil

vähenenud töövõimet hinnatud või tuvastatud ei ole. Saadud info on oluline

lahendusettepanekute ja ümberkorraldamise lahenduste koostamiseks ning mõju

hindamiseks.

c. Registriandmete analüüsi vanaduspensioniealiste sihtrühmas eesmärgiks on analüüsida

detailsemalt sihtrühma ja koostada sihtrühma profiil, et hinnata, kas ja kuidas ümber

korraldada vanaduspensioniealiste sihtrühmas puude raskusastme või liigiga seotud

hüved, kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet ei tuvastataks. Samuti

võimaldab selline analüüs hinnata, milliste vajaduste katmiseks oleks kõige mõistlikum

suunata tänane vanaduspensioniealiste puudega inimese toetus. Registriandmete alusel

tuuakse välja nii lahenduste kuluprognoos kui mõju puudega vanaduspensioniealistele

inimestele. Samuti on vanaduspensioniealiste sihtrühma profiil (sh teenuste kasutus)

oluline, et välja töötada terviklahendus, kuidas toimub nö üleminek tööealiste

sihtrühmast vanaduspensioniealiste sihtrühma ning milline on puude otsuste järgi nö

väljumine senisest skeemist.

2) EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmete analüüs:

Kuigi registriandmed võimaldavad hinnata nii tööealiste kui vanaduspensioniealiste

sihtrühma suurust, profiili, teenuste kasutamist, siis need andmed ei võimalda hinnata

sihtrühmade jaotust leibkonnatüüpide (nt üksikvanem, üksik pensionär jne), nii

individuaalse kui leibkonna kogusissetuleku, sotsiaalmajandusliku seisundi (töötav, töötu,

mitteaktiivne) jm lõikes ning hinnata lahendusettepanekute mõju detailsemalt näiteks

puuetega inimeste vaesuse ja sissetuleku ebavõrdsuse näitajatele. Selliseks analüüsiks on

sobilik EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudel ja selle sisendandmed.

Seega on isikuandmete töötlemine vajalik ka EUROMODi maksude- ja toetuste

mikrosimulatsioonimudeli ja selle registripõhiste kogu elanikkonda hõlmavate

sisendandmete kasutamiseks, sest:

a. EUROMODi registripõhine sisendandmestik on ainus andmestik, kus on esitatud

ühtselt koos kõik sissetulekute, toetuste, hüvitiste või maksudega seotud andmed. Kui

kasutada mõnda muud andmestikku või luua uuringuprojekti tarbeks uus andmestik,

läheks analüüsi läbiviimine väga kulukaks nii rahalises kui ajalises mõttes, kuna oleks

vajalik sarnane andmestik nullist üles ehitada, mis omakorda tähendaks suurt ajakulu

nii andmestiku koostamisele kui valideerimisele. Lisaks oleks selline tegevus dubleeriv,

arvestades, et analüüsi vajadustele vastav andmestik on juba olemas.

b. Andmestik on juba pseodonümiseeritud ning selle võti on ainult Statistikaametil.

Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast Statistikaametiga lepingu sõlmimist

Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning pärast kasutajate kahekordset autentimist.

Igal muu andmeallika kasutamise korral on selline andmekoosseis puudu ja seda tuleks

hakata koostama ning pseodonümiseerima, mis oleks kõigile osapooltele sh

registripidajatele väga ajamahukas ja olemasolevat dubleeriv protsess.

c. Statistikaameti registripõhine andmestik võimaldab hinnata ka detailsema sihtrühmade

lõikes, mis omakorda panustab analüüsi täpsusele. See on kriitiline, kuivõrd hinnatakse

mõju haavatavatele ja majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevatele elanikele ja

nende leibkondadele, kelleks antud juhul on puuetega inimesed (sh puuetega

üksikvanemad, üksi elavad puuetega eakad jne). Nendest teatud rühmi on kogu

rahvastikust vaid mõni protsent, mistõttu selliste inimeste jõudmine ükskõik millisesse

küsimustikku ei ole piisav statistilistelt usaldusväärsete hinnangute andmiseks.

d. EUROMODi registripõhise andmestiku tunnuste koosseisu ei ole võimalik muuta, kuna

kõikide tunnuste olemasolu andmestikus on vajalik mudeli jooksutamiseks ning kõigi

sotsiaalmajanduslike tegurite arvesse võtmiseks. Vastasel juhul on analüüsi tulemused

ebatäpsemad, kuna arvutustest jäetakse välja osa Eestis pakutatavatest toetustest.

e. Isikuandmete töötlemine on seega vajalik EUROMODi sisendiks oleva andmestiku

kasutamiseks. Seejuures ei oleks mõistlik küsida inimestelt eraldi luba nende

isikuandmete töötlemiseks, kuna see võtaks ebamõistlikult kaua aega ning inimeste

kontaktandmed ei pruugi olla kas riigi andmebaasides olemas või need ei pruugi olla

ajakohased.

3) Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuring 2016–2024 andmete (sh longituudsete) analüüs:

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on aastate jooksul puuetega inimeste üldarv vähenenud,

kuid ei ole teada kuivõrd on muutunud tööealiste jaotus punktis 1 mainitud lõigetes, sh

arvestades aega enne ja pärast töövõimereformi. Viimane on oluline, et hinnata võimalike

muudatuste mõju edaspidiseks ehk arvestada trendi kuluhinnangute koostamisel ja

lahendusettepanekute tegemisel. Lisaks annab Eesti Sotsiaaluuringu ehk ESU e kasutamine

võimaluse analüüsida nimetatud sihtrühmi täiendavalt inimese enda enesehinnangul

põhinevatel andmetel, sh kõrvalabi vajadus, tegevuspiirangute olemasolu, hinnang

majanduslikule toimetulekule jm. Samuti sisaldavad ESU 2016 ja ESU 2024 küsimusi

koduhoolduse teenuse kasutamisest ja selle mittekasutamise põhjustest, mis annab olulise

sisendi eestkätt vanaduspensioniealiste olukorra, vajaduste, kuid ka süsteemi

ümberkorraldamise mõju hindamiseks. Ka võimaldab ESU analüüsida mõju leibkonna

tegeliku koosseisu alusel (EUROMODis kasutavad leibkonnaandmed on registripõhised,

mistõttu ei ühti EUROMODi suhtelise vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse näitajad

avaldatud statistikaga). See võimaldab anda hinnanguid sama metoodika alusel, mida on

kasutatud nii EL sotsiaalsamba tegevuskava kui Eesti Heaolu arengukavas 2023–2030

esitatud suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärkide hindamisel. ESU

uuringut viiakse läbi tagasiulatuvalt ehk ESU 2016–2024 andmed sisaldavad sissetulekuid

aastate 2015–2023 kohta. Samas on tegemist longituudse uuringuga ehk üks isik osaleb

uuringus neljal järjestikusel aastal ning see võimaldab (piisaval arvul vaatluste korral)

hinnata puuetega inimeste püsivaesust nii kehtiva olukorra kui näiteks puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste asendumisel töövõimetoetusega. ESU 2016–2024 andmete (sh

longituudsete tunnuste) kasutamine võimaldab seega analüüsida neid aspekte, mida ei ole

võimalik teostada EUROMODi kasutamisega või registriandmete analüüsis, sest:

 Sellise aegrea analüüsi tuleks hõlmata oluliselt enam registrite andmeid, mis tooks

kaasa ebamõistliku koormuse nii registripidajatele kui uuringu läbiviijale. Lisaks

oleks tegemist dubleeriva andmestikuga, kuivõrd sellist analüüsi on võimalik teha

varasemalt kogutud ja pseudonümiseeritud Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) andmete alusel. Nimetatud aegrea analüüsiks ei sobi ka EUROMOD

andmestik, kuivõrd selle puhul on tegemist ühe aastapõhise andmestikuga.

 ESU on riiklikust statistikast ning selle andmestik on juba pseodonümiseeritud ning

selle võti on ainult Statistikaametil. Andmestikule ligipääs on võimalik ainult pärast

Statistikaametiga lepingu sõlmimist Statistikaameti teadlaste keskkonnas ning

pärast kasutajate kahekordset autentimist.

 Registripõhised andmed ei sisalda inimeste enda hinnanguid tervise, kõrvalabi jm

teemadel, kuid mis annavad olulise sisendi lahenduste mõju hindamiseks.

 Samas ei piisa ainult ESU andmete analüüsist, kuivõrd tegemist on uuringuga ning

aegridade analüüsis ning muude tegurite sh inimeste hinnangute analüüsimisel on

peamiseks piiranguks asjaolu, et tegemist on valimipõhise uuringuga ning väiksema

sihtrühmade lõikes ei pruugi olla piisavalt vaatlusi.

Kokkuvõttes toetavad nimetatud allikatel analüüsid üksteist ning võimaldavad täita uuringu

eesmärke ning teostada uuring sellise ajakavaga, et uuringu tulemusi saaks kasutada 2026. aasta

alguses vastavate seaduse muudatuste või väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Kui registriandmed

võimaldavad analüüsida puude raskusastme ja töövõime hindamise otsuseid koos erinevate seotud

teenuste kasutamisega, siis EUROMODI mudeli ja selle sisendandmestik võimaldab hinnata

detailsemalt uuringu sihtrühmi kogusissetuleku jm lõikes, kuid samas ei võimalda see hinnata

teenuste ega puude/töövõime hindamise otsuseid. Samuti võimaldavad registriandmed hinnata

mõju toimetulekutoetuse saamisele, kuivõrd teistes andmetes ei ole teada eluruumi suurust vm

tegureid, mis on antud sihtrühma ja võimalike muudatuste mõju hindamisel olulised. Nii

registriandmed kui EUROMOD andmestik aga ei võimalda analüüsida inimese hinnanguid nt

kõrvalabi vajadusele või püsivaesusele (statistiliselt piisavate vaatluste arvu korral).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu tulemusel selgub, kas ja kuidas on võimalik kujundada ümber täisealiste sihtrühmas puude

raskusastme või puude liigiga seotud hüved ning milliste vajaduste katmiseks oleks kõige

mõistlikum suunata tänane täisealiste inimeste toetus kui tööealiste sihtgrupis jääks edaspidi vaid

töövõime hindamine ja töövõimetoetus ning kui vanaduspensioniealistel enam puude raskusastet

ei tuvastataks. Uuringu tellijaks on Sotsiaalministeerium ning uuringu läbiviimise juhtrühma on

kaasatud nii Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) kui Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa

või TK) esindajad. Uuringu läbiviijaks on SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis). Uuringu

tulemused aitavad luua sihtrühmale selgema ja lihtsama hindamise ning toetuste süsteemi. Samuti

on uuringu tulemused poliitikakujundajatele aluseks vastavasisulistele õigusloome muudatustele

ning võimaldavad andmetele tuginevalt välja tuua, milline mõju võimalike lahendusettepanekutega

võib kaasneda (nii sihtrühmale kui riigile).

Uuringu tulemused aitavad täita Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki: minna üle sotsiaal-,

tervise- ja töövaldkonnas inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste

pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste

kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Samuti aitavad uuringu tulemused täita Vabariigi

Valitsuse koalitsioonikokkulepet 2025–2027, mille üheks eesmärgiks on muuta riigi teenused

lihtsateks, turvalisemateks ja inimeste vajadustest lähtuvateks.

Uuring on kooskõlas Eesti 2035 riigi pikaajalise arengustrateegias toodud vajalike muudatustega

rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse all „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Eraldi tegevusena on selle

punkti all planeeritud tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori teenuste (nt abivahendid,

rehabilitatsioon, tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele)

koordineerimine ja integreerimine, et saavutada nende koostoimes suurem tulemuslikkus.

Lisaks on uuringu eesmärgid kooskõlas rahvusvaheliste kohustuste. Nii on Euroopa Liidu puuetega

inimeste õiguste strateegia 2021–2030 eesmärgiks tagada puudega inimestele võrdne juurdepääs

tööhõivele ja edendada nende osalemist tööturul. See hõlmab meetmeid, mis keskenduvad

mittediskrimineerimisele töökohal, sotsiaalsele kaitsele ja töökeskkonna kohandamisele vastavalt

puudega inimeste vajadustele.

Ka ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärk on kaitsta ja edendada puudega

inimeste õiguseid ning tagada, et riik ning teised osapooled astuvad vajalikke samme puudega

inimeste õiguste edendamiseks ja toimetuleku parandamiseks, teadlikkuse suurendamiseks,

toetuste, teenuste ja muu abi kättesaadavuse tagamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee

on Eesti esimese aruande järeldusena 2021. aastal soovitanud läbi vaadata puude hindamise

süsteem ja viia see kooskõlla puuetega inimeste õiguste konventsiooni mudeliga. Samuti tuuakse

järeldustes esile statistika ja uuringute kitsaskohti ning seeläbi rõhutatakse konventsiooni toodut,

mille alusel on vajalik analüüs ja statistika nii puuetega inimeste olukorra kui nendele suunatud

poliitikamuudatuste mõju hindamiseks. Samuti rõhutatakse puuetega inimeste kaasamist neid

puudutavate otsuste tegemisse.

Euroopa Liidu sotsiaalõiguste samba kohaselt on puudega inimestel õigus sissetulekutoetusele, mis

tagab neile väärika elu ja teenustele, mis võimaldavad neil osaleda tööturul ja ühiskonnaelus ning

nende vajadustele kohandatud töökeskkonnas. Samuti on Eesti seadnud sarnaselt teistele Euroopa

Liidu riikidele vähendada suhtelist vaesust ja sotsiaalset tõrjutust nii kogu elanikkonna kui

vanemaealiste (65-aastased ja vanemad) elanike seas. Ka on uuring kooskõlas ka ÜRO

ülemaailmse säästva arengu tegevuskavaga, mille üheks eesmärgiks on ebasoodsas olukorras

olevate inimeste (sh puudega inimesed, kellest enam kui 80% elab vaesuses) mõjuvõimu

suurendamine.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Sotsiaalministeerium uuringu tellijana on teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi viinud

avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (Sihtasutus Mõttekoda Praxis).

Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Praxis. Volitatud töötlejate andmed on

esitatud osas 2.

Uuringus on registriandmete analüüsiga seotud andmeandjateks (registripidajad)

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ning Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud

andmekoosseis. Isikuandmete töötlemine on vajalik andmete koondamiseks ning teatud isikuliste

kategooriate loomiseks (sh on puue, kuid ei ole vähenenud töövõimet), et viia seejärel läbi

kvantitatiivne statistiline analüüs. Registriandmed seotakse UID-ga (andmekoosseis on esitatud

lisas 1). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad

selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata.

Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et

andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki

täiendavaid kohustusi. Nii SKA kui TK teevad registritest päringu statistiliseks analüüsiks vaid

vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta.

Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee

ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Päring analüüsiks vajalike andmete osas

tehakse vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus,

isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 (1) b) ja c)).

Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet,

esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate valikuks (kontaktandmete päring) UID-

d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Sotsiaalkindlustusamet valib juhuslikkuse alusel intervjueeritavate päringus täpsustatud

üldkogumist. Sotsiaalkindlustusametile tehakse puude raskusastet omavate, kuid ilma vähenenud

töövõime otsuseta isikute päring 40 kontakti kohta. Päringu maht on suurem kui planeeritud

intervjuude arv, et tagada teatav kontaktide varu asendamaks intervjuusid juhul kui osad inimesed

ei soovi uuringus osaleda. Kokku viiakse läbi kuni 10 poolstruktureeritud intervjuud (eeldatavalt 5

meest ja 5 naist). Intervjuudesse kaasame võimalusel erineva puudeliigiga inimesi (täpsem

valikukriteerium oleneb analüüsi tulemustest, milline on antud rühma suurus ja profiil). Juhul kui

ka väljastatud kontaktide põhjal ei ole võimalik ette nähtud intervjuude arvu täita (nt

kontaktandmed ei kehti, inimesed ei soovi uuringus osaleda), tehakse SKAle korduspäring üksnes

nende intervjuude asendamiseks, mis jäävad puudu. Korduspäring tehakse samal põhimõttel ja

samade tunnuste alusel, mis esialgne päring (4 kontakti ühe intervjuu kohta). Näiteks kui kõigi

esialgses päringus väljastatud inimestega ühenduse võtmise järel jääb puudu 3 intervjuud, siis

esitatakse SKAle uus kontaktandmete päring 12 kontakti saamiseks, et kutsuda nad uuringus

osalema. Hindame, et korduspäringud on siiski vajalikud vaid üksikute intervjuude asendamiseks

ning piisab esialgsest kontaktide võtust. Kontaktide päring ja intervjuudes osalemise kutse

saadetakse pärast AKI ja eetikakomitee loa saamist ning kontakteerumisel intervjuude

valimiisikutega informeeritakse andmesubjekte intervjuu eesmärgist ja selgitatakse võimalust

uuringus osalemist loobuda (intervjuul osalemine on vabatahtlik). Teavitus saadetakse kõigile

kontaktisikutele hiljemalt ühe kuu jooksul alates kontaktandmete väljastamisest (vt intervjuus

osalemise kutse lisa 2, lihtsas keeles kutse lisa 3). Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda

antakse e-kirja teel või enne intervjuu algust suuliselt. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle

kohta, mis on vajalik uurimusküsimustele vastamiseks (vt intervjuukava lisa 4). Samuti esitatakse

uuringus osalejale infoleht, milles tutvustatakse uuringut, selle eesmärki, läbiviimist, andmete

töötlemise tingimusi ja uuringu vabatahtlikkust (lisa 5). Uuringu sihtrühma arvestades koostame

lisaks uuringukutsele ka infolehe lihtsas keeles (lisa 6).

Kuivõrd intervjuude eesmärgiks on uurida, miks töövõimet ei ole hinnatud või mis tegurid

kujundasid või kujundavad töövõime hindamisest loobumise otsust, siis on oluline jõuda ka

inimesteni, kes ei ole nii aktiivsed kaasarääkijad näiteks puuetega inimeste organisatsioonides.

Registriandmete kasutamine intervjueeritavate leidmiseks avaliku üleskutse asemel võimaldab

eeldatavalt jõuda ka nendeni, kes on vähemaktiivsed. Samuti võimaldab selline lähenemine

saavutada paremini ka soolist tasakaalu intervjueeritavate seas.

Uuringus kasutatakse ka EUROMODi maksude- ja toetuste mikrosimulatsioonimudelit, mille

sisendandmetena kasutatavaid registriandmeid haldab ja väljastab Statistikaamet. Andmete

ühendamine on juba EUROMODi arendustegevuse käigus Statistikaameti poolt tehtud ning ei vaja

täiendavaid päringuid. EUROMOD andmestik (vt lisa 7) on juba varasemalt kokku pandud riikliku

statistikatööde programmi raames (statistikatöö avaliku huvi esindajad on Rahandusministeerium

ja Sotsiaalministeerium)4. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel viisil

RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust,

millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. EUROMODi andmeanalüüsi viivad läbi andmete

ja EUROMODiga varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Merilen Laurimäe ja Hede

Sinisaar on ka EUROMODi Eesti osamudeli iga-aastase arendamise meeskonnas (EU-SILC

põhised andmed). Samuti on Merilen Laurimäe konsultandina panustanud EUROMODi

registripõhise sisendandmestiku koostamise juures ning aidanud Statistikaametil kontrollida

andmete valiidsust ning võimalikke puudujääke. Tänu sellele on volitatud töötlejad juba tuttavad

nii andmestiku kui mudeli eripäradega, võimalike puudustega, aga ka andmete konfidentsiaalsuse

tingimuste ja nõuetega. Lisaks on nad varasemalt osalenud paljudes uurimisprojektides, kus on

kasutatud registriandmeid nii terve rahvastiku kui ka erinevate sihtrühmade kohta. Nimetatud

meetmed tagavad selle, et andmete põhjal ei tehta valesid järeldusi ja kasutatakse neid

asjakohaselt.

Sihtrühma jaotuslike aegridade koostamisel kasutatakse Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu

(ESU) 2016–2024 andmeid (sh longituudsed tunnused). ESU mikroandmeid haldab ja väljastab

Statistikaamet. Andmete pseudonümiseerimine on juba Statistikaameti poolt tehtud riikliku

statistikatööde programmi raames ning ei vaja täiendavaid päringuid (statistikatöö avaliku huvi

esindaja on Sotsiaalministeerium)5. ESU küsimustik6 ja metaandmed7 (sh uuringu metoodika) on

kirjeldatud Statistikaameti lehel. Volitatud töötlejatele tehakse andmed kättesaadavaks turvalisel

viisil RDP-keskkonnas üle VPNi. Statistikaameti teadlaste keskkonda sisselogimiseks kasutatakse

kaheastmelist autentimist, mis tagab selle, et andmetele pääseb ligi vaid konkreetne isik, kellele on

luba antud (ID-kaardiga + kasutaja ja parool). Mikroandmed üheski uuringu etapis Statistikaameti

teadlaste keskkonnast välja ei liigu. Andmetele on teadlaste keskkonnas tehtud uuringu kaust,

millele pääseb ligi vaid uurimistööga seotud isik. ESU andmeanalüüsi viivad läbi andmetega

varasemalt kokku puutunud volitatud töötlejad. Nii Merilen Laurimäe kui Hede Sinisaar on ka

varasemates uuringutes, sh EUROMODi arendamisel ESU andmeid kasutanud (ESU on osa

4 Kinnitatud statistikatööd on leitavad ka siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122023004. 5 Vt ka https://stat.ee/et/eesti-sotsiaaluuring 6 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/kusimustikud?combine=Eesti+Sotsiaaluuring 7 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003

Euroopa Liidu riikides läbiviidavast EU-SILC uuringust, mille andmed on sisendiks EL riikide

EUROMODile. Samuti ESU andmete analüüsil põhinev (sh tervisega seotud toetuste mõju

hindamine ja puuetega inimeste vaesuse analüüsimine) ka Hede Sinisaare doktoritöö. Tänu sellele

on volitatud töötlejad juba tuttavad nii andmestiku kui selle võimalike puudustega, aga ka andmete

konfidentsiaalsuse tingimuste ja nõuetega. See tagab selle, et andmete põhjal ei tehta valesid

järeldusi ja kasutatakse neid asjakohaselt.

Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu,

kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete

töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 157 rõhutab, et registritest teabe sidumise teel

saab uusi väärtuslikke teadmisi. Registrite alusel saadud uuringutulemused annavad

usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika

sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada

sotsiaaltoetuste ja -teenuste tõhusust. Seda eesmärki kannab ka antud uuringuprojekt.

Info kõigi sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidavate uuringute ja analüüside kohta avaldatakse

ministeeriumi lehel. Lehte ja sellel kajastuvat infot hoitakse ajakohasena. Inimestel on võimalik

lehel tutvuda uuringute ja analüüside eesmärkide, andmekoosseisude ja analüüsi kokkuvõtliku

teabega.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)

isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 8 asuvad

töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Isikuandmete kasutamisel on oluline eristada uuringu kvantitatiivseks analüüsiks kasutatavaid

andmeid ning kvalitatiivuuringu läbiviimiseks vajalikke andmeid.

Registriandmete analüüsi (nii tööealised kui vanaduspensioniealised) läbiviimisel on hõlmatud

järgmised registrid ja registripidajad:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS)

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1. Esmalt võtab SKA SKAISst välja puude raskusastmega inimeste valimi ehk koostab

valimi isikute nimekirja ning genereerib igale isikule UID. SKA krüpteerib viidatud

nimekirja ainult analüüsi hõlmatud Töötukassa kontaktisiku(tel)e. Nimekirjas on

isikukood ja sellele vastav UID (muud infot ei edastata).

2. SKA lisab väljavõetud nimekirjale nimetatud isikute kohta SKAISi ja STAR päringu

alusel vajalikud tunnused. SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et

andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UID-st. SKA edastab krüpteeritult

uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestiku ainult UID-dega.

3. Töötukassa töötleb SKAst saadud nimekirjaga faili eraldi ning lisab edastatud

8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

nimekirjas nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused.

4. Töötukassa koostab eraldi nimekirja tööealiste isikute kohta, keda SKA saadetud

nimekirjas ei ole, kuid kellel on läbi viidud töövõime hindamine ning lisab isikutele

päringu alusel vajalikud tunnused.

5. Töötukassa eemaldab koostatud andmestikest isikukoodi, nii et andmestik koosneks

vaid päritud andmetest ja UID-st.

6. Töötukassa edastab krüpteeritult uuringu läbiviijale ehk Praxisele andmestikud ainult

UID-dega.

7. Pärast andmete vastuvõtmist teavitab Praxis andmeesitajaid/registreid kirjalikult, kas

andmestikud (sh SKA koostatud ja TK-le edastatud nimekirja) võib hävitada.

Hävitamine toimub hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks. Perioodi määratlemisel on

arvestatud uuringu tähtaega ning seda, et selle aja jooksul oleks võimalik teostada

andmekvaliteedi kontroll, mis on vajalik analüüsi edukaks läbiviimiseks. SKA ja

Töötukassa hävitavad vastava teate saamisel uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud

isikukoodide ja UID-de vastavust sisaldava nimekirja.

8. Registritelt saadud andmestike kontrollimine toimub Praxise poolt UID-e alusel, kuid

registripidaja saab andmeid isikukoodide alusel kontrollida, mis tähendab, et kuni

Praxiselt kirjaliku teate saamiseni ja andmestike kustutamiseni, on võimalik andmete

töötlemine registripidajate endi poolt, kuid omavahel täiendavalt andmeid ei vahetata.

9. Andmete ühendamine ja lõplik analüüs toimub pseudonüümitud andmetega, mida ei ole

võimalik enam isikuga otse siduda. Selline protsess tagab minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse kõige paremini (registrite omanikud näevad üht osa).

10. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid

ei ole võimalik tuvastada.

Kvalitatiivuuringu (intervjuud inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet) jaoks vajalike kontaktandmete edastamise protsess:

a) Intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (vt ka osa 7), esitab Praxis Sotsiaalkindlustusametile intervjueeritavate

valikuks (kontaktandmete päring) UID-d, kes registriandmete esmase analüüsi alusel

vastavad sihtrühma kirjeldusele. Praxis esitab päringu intervjueeritavate

kontaktandmete (telefon, e-post) saamiseks SKAle. Päring sisaldab infot nii valimi

mahu (40 kontakti) kui intervjueeritavate taustatunnuste kohta (sugu, võimalusel jaotus

puudeliigi vm alusel). Lõplik taustatunnuste valik sõltub esmase registriandmete

analüüsi tulemustest.

b) SKA teeb väljavõtte registrist vastavalt kokku lepitud valimi mahule ja taustatunnustele

(kontaktid arv 40, vajadusel täiendav kontaktide päring – vt osa 7.).

c) SKA edastab valimisse kuuluvate isikute kontaktandmed koos päringus kirjeldatud

taustatunnustega läbi TEHIKU NextCloud turvalise andmevahetuse keskkonna

krüpteeritult Praxise kontaktisiku isikukoodile. Failivahetuskeskkond on failide

turvaliseks vahetamiseks SKA partneritega.

d) Praxis hoiab SKAlt saadud intervjueeritavate andmeid SharePoint kaustas (pilveteenuse

server asub Euroopa Liidus). Andmed hoitakse eraldi intervjuu salvestustest ja intervjuu

kokkuvõtetest. Kontaktandmed, intervjuu salvestused hävitatakse hiljemalt 2 kuu

jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis.

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli ja selle sisendandmestiku ning Eesti Sotsiaaluuring

2016–2024 andmete kasutamise protsess:

a) EUROMODi mudeli sisendiks olev andmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud, seega erinevatest allikatest andmete sidumise

protsessiga selle projekti raames kokku ei puututa. EUROMODi mudel on üks riikliku sta-

tistikatöödest. EUROMOD andmestik on juba varasemalt kokku pandud Rahandusminis-

teeriumi tellimusel (Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi soovil). EUROMODi

andmestik on koostatud kasutades andmeid erinevatest registritest, mille kirjeldus on esita-

tud punktis 9.3. Kõiki EUROMODis kasutatavaid registriandmeid haldab Statistikaamet.

Registriandmed on juba Statistikaameti varasema projekti raames (EUROMODi arenda-

mine) ühendatud üheks andmestikuks, mis sobib EUROMODi mudelis sisendandmesti-

kuna kasutamiseks. Andmestik on ka juba varasemalt pseudonümiseeritud, seega on and-

metega kokku puutuvate inimeste arv minimaalne.

b) Eesti Sotsiaaluuringu 2016–2024 mikroandmestik on juba varasemalt Statistikaameti poolt

kokku pandud ning pseudonümiseeritud. Eesti Sotsiaaluuring on üks riikliku statistikatöö-

dest. Eesti Sotsiaaluuringu andmestik koosneb nii Eesti elanikelt küsitlusega kogutud and-

metest kui registriandmetest. ESU täpsem kirjeldus9 on esitatud Statistikaameti lehel.

c) Nii EUROMODi kui ESU pseudonümiseeritud andmestikud tehakse kättesaadavaks voli-

tatud töötlejatele (Praxisele) Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Nende andmete liiku-

mise protsess on järgmine:

 Uuringu läbiviija ehk SA Mõttekoda Praxis (edaspidi Praxis) teeb andmete päringu

taotluse Statistikaametile10.

 Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud Praxisele analüüsiks kasuta-

tavasse kausta Statistikaameti analüüsi keskkonnas.

 Andmeid analüüsitakse Statistikaameti turvalises töökeskkonnas. Analüüsi tulemid

(tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaa-

meti töötaja. Seega väljastatakse Statistikaameti teadlaste keskkonnast analüüsi tulemu-

sena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kont-

rollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid

andmeid).

Lõpparuandes esitatakse kõik tulemused statistiliselt üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei

ole võimalik tuvastada.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Puude raskusastmega oli 31.12.2024 seisuga 107 944 inimest (8% elanikkonnast), neist 40 404 olid

16–64-aastaseid ja 58 888 olid 65-aastaseid või vanemad. Vähenenud töövõimega inimesi oli

31.12.2024 seisuga 91 866, kellest osalise töövõimega oli 54 998 ja puuduva töövõimega 36 868.

Seega 10,7% tööealistest inimestest on vähenenud töövõimega.

Kvalitatiivuuringus intervjueeritakse 10 tööealist, kellel on puue, kuid kellel ei ole vähenenud

töövõimet (kontaktide päring tehakse varuga, mistõttu kontaktide päringu suurus on 40).

EUROMODi kasutamisel ja mõju hindamisel kogu Eesti elanikkonna seas, on ka uuringu

sihtrühmaks terve Eesti elanikkond, valim suurusega 1,3 miljonit.

ESU valimi suuruseks on 8200 leibkonda. ESU üldkogumisse kuuluvad kõik Eestis elavad

tavaleibkonnad, kelle põhielukoht on Eestis, ja nende liikmed, kes ei viibi institutsioonis (laste-

või hooldekodu, klooster, vangla jms). ESU uuringu valim saadakse süstemaatilise juhusliku

9 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003 10 Vt ka https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/kusi-statistikat/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamine-teaduslikul- eesmargil

kihtvalikuga.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Registriandmete analüüsi andmete perioodiks on 2024. aasta (vt lisa 1).

Kvalitatiivuuringu intervjuude valimi aluseks 2024. aasta andmed (vt osa 7 ja 8).

EUROMOD sisendandmestik on perioodi 1.01.2024–31.12.2024 kohta (vt lisa 7).

Statistikaameti ESU andmed on aastate 2016–2024 (uuringuaastad, kuivõrd uuringut viiakse läbi

tagasiulatuvalt, siis sissetulekuaastad on 2015–2023) kohta.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Registriandmete analüüsi andmete koosseis on andmeandjate lõikes esitatud lisas 1.

Sünnikuust ja -aastast sõltuva pensioniea eristamiseks on andmekoosseisus isikukoodist

genereeritud sünnikuu ja sünniaasta. Inimese elukoht on maakonna täpsusega, et oleks võimalik

võrrelda elukoha lõikes sihtrühma jaotust, teenuste kasutamist ning hinnata lahendusettepanekute

mõju piirkonniti.

Registriandmete esmase analüüsi järel teeb Praxis intervjuude läbiviimiseks inimestega, kellel on

puue, kuid kellel ei ole vähenenud töövõimet kontaktandmete (nimi, telefon, e-post) päringu SKAle

(vt ka osa 7 ja 8). Selleks esitab Praxis SKAle intervjueeritavate valikuks UID-d, kes

registriandmete esmase analüüsi alusel vastavad sihtrühma kirjeldusele.

Statistikaameti EUROMOD andmete koosseis 1.01.2024–31.12.2024 perioodi kohta on esitatud

lisas 7. EUROMODI andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

ESU 2016–2024 metaandmed, uuringu metoodika jm on avaldatud Statistikaameti lehel. Uuringu

andmed on juba Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Registriandmete analüüs:

 SKA: Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) ja Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister

(STAR);

 Töötukassa andmekogu: varasemalt Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu

TETRIS/REDIS, Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste

osutamise register (EMPIS), Töötuskindlustuse andmekogu (TKIS).

EUROMODi maksude ja toetuste mudeli sisendmestik on koostatud kasutades andmeid järgneva-

test registritest:

 Statistikaametis hoitavad Maksu- ja Tolliameti andmed (töötamise register, maksukohus-

laste register);

 Statistikaametis hoitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed (sotsiaalkaitse infosüsteemi

andmed, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister);

 Statistikaametis hoitavad Eesti Töötukassa andmed (töövõime hindamise ja töövõimetoe-

tuse andmekogu, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osuta-

mise register, töötuskindlustuse andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed (Eesti hariduse info-

süsteemi andmed);

 Statistikaametis hoitavad Siseministeeriumi andmed (Eesti rahvastikuregister);

 Statistikaametis hoitavad Tervisekassa andmed (Tervisekassa andmekogu);

 Statistikaametis hoitavad Justiitsministeeriumi andmed (kinnistusraamat, E-Toimiku süs-

teemi andmed, äriregister);

 Statistikaametis hoitavad Maa-ameti andmed (Aadressiandmete süsteem).

Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu andmete ja metoodika kirjeldus on avaldatud Statistikaameti

lehel: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-

metaandmed/40003#18-Statistiline-tootlemine-17

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, andmeandjatega (andmekogude vastutavad töötlejad) on konsulteeritud ning nad on valmis

uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

SKA koostab nimekirja puude raskusastmega isikutest koos isikukoodi ja UID-dega. Töötukassa

koostab nimekirja tööealistest isikutest, kellel ei ole puuet, kuid on vähenenud töövõime. (vt ka

osa 8) Nii SKA kui TK hävitavad uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-

de vastavust sisaldavad nimekirjad hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks, ehk täpsemalt toimub

kustutamine pärast seda, kui uuringu läbiviija on teostanud andmekvaliteedi kontrolli ja teavitanud

registripidajaid/andmeandjaid kirjalikult, kas andmestikud võib hävitada. Samuti hävitab SKA

intervjuude kontaktandmete päringu aluseks olnud UIDd ja väljavõtu hiljemalt 2026. a I kvartali

lõpuks.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Registriandmete analüüsi andmepäringu koosseis on toodud lisas 1.

EUROMOdi pseudonümiseeritud andmete koosseis on toodud lisas 7 (EUROMODi maksude ja

toetuste mudeli andmepäringu kirjeldus). ESU andmed on kirjeldatud Statistikaameti lehel:

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/metoodika-ja-kvaliteet/esms-metaandmed/40003#18-

Statistiline-tootlemine-17

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Registriandmete analüüsis isikukoode ei säilitata (vt ka osa 8). Iga registripidaja/andmeesitaja

(SKA, Töötukassa) hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud isikukoodide ja UID-de

vastavust sisaldava nimekirja peale seda, kui uuringu läbiviija on andmekvaliteedi kontrolli läbi

viinud ja vastava teate välja saatnud. Kõik krüpteeritud vastavustabelid ning Praxisele saadetud

andmestikud peavad olema hävitatud hiljemalt 2026. aasta I kvartali lõpuks.

Kvalitatiivuuringu kontaktandmed ehk tööealistega, kellel on puue, kuid ei ole vähenenud

töövõimet intervjuude läbiviimiseks saadud kontaktandmed ning intervjuu salvestused hävitatakse

hiljemalt 2 kuu jooksul peale uuringu lepingu lõppemist ehk 2026. aasta I kvartalis.

EUROMODi sisendandmed ja Eesti Sotsiaaluuringu andmed on juba pseudonümiseeritud.

Pseudonümiseerimise on läbi viinud Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale

(SA Mõttekoda Praxis) kättesaadavaks ei tehta.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Vt ka osa 10.2.

Kuivõrd tegemist on teadusuuringuga, siis on kavas uuringu tulemuste alusel koostada võimalusel

teadusartikkel, milleks võib olla vajalik teostada täiendav statistiline analüüs (sh usaldusvahemikke

vm statistiliste näitajate lisamiseks). Sellest tulenevalt on planeeritud nii registriandmete kui

Statistikaameti andmete kasutamise kestuseks kuni 6 kuud pärast uuringu lõppemist. Projekti

(aruande) lõputähtaeg on jaanuaris 2026, millele järgneb tulemuste esitlus.

EUROMODi ja ESU andmete kasutamiseks lõpeb volitatud töötlejal (SA Mõttekoda Praxis)

ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule (sarnaselt registriandmetele näeme

vajadust teadusartikli koostamise tõttu andmete kasutamist kuni kuus kuud pärast projekti lõppu).

Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Uuringu käigus loodud

analüüsikaustu säilitatakse kuni kuus kuud pärast projekti lõppu ehk kuni 2026. aasta juulini. Samas

on oluline mainida, et töös kasutatava EUROMODi sisendandmestiku, ESU andmete säilitamine

ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestik on loodud teise projekti raames (EUROMOD mudel

ja ESU on osa riikliku statistikatöödest). Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid praeguse

uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid, kuid mitte EUROMODi

ja ESU sisendandmestikku ennast. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja

töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

ei

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti

huve, sest väljund on teaduslik üldistus.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli

14 lõike 5 punkt b sätestab, et isikute andmetööt-

lusest teavitamata jätmine tuleb kõne alla juhul,

kui „isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides

toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouurin-

gute või statistilisel eesmärgil, eeldusel, et ar-

tikli 89 lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud

ja kaitsemeetmed kehtestatud“ või kui teavita-

mise kohustus „tõenäoliselt muudab sellise

isikuandmete töötlemise eesmärgi saavutamise

võimatuks või häirib seda suurel määral“.

Käesolev uuring on avalikes huvides tehtav tea-

dusuuring, mille tellijaks sotsiaalministeerium.

Uuringuga hõlmatakse paljusid andmesubjekte,

kelle kõigi teavitamine on komplitseeritud, sest

kõigi andmesubjektide kontaktandmeid eraldi ei

koguta, kõigi kontaktandmed ei ole teada või

11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

need ei ole (enam) kehtivad. Eelnevat arvesse

võttes andmesubjekte isikuandmete töötlemisest

ei teavitata.

Järgitakse IKÜM-i artikli 89 lõikes 1 sätestatud

kaitsemeetmeid – kogutavad andmed pseudo-

nüümitakse ning andmeid töödeldakse selliselt,

et andmesubjektid ei ole tuvastatavad.

Uuringu väljund on üldistus, mis ei viita kuidagi

tagasi konkreetsetele andmesubjektidele.

Uuringu tulemused (üldistatud kujul) tehakse

uuringu lõppedes kõigile avalikult kättesaada-

vaks.

Kõik Sotsiaalministeeriumi tellimusel või osalu-

sel läbi viidud uuringud avaldatakse Sotsiaalmi-

nisteeriumi kodulehel.

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

-

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused12?

-

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv allkirjastatud digitaalselt (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev)

12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on

volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).

Taotluse lisad15:

Lisa 1: Registriandmete analüüsi päringu koosseis

Lisa 2: Intervjuukutse

Lisa 3: Intervjuu kutse lihtsas keeles

Lisa 4: Intervjuukava

Lisa 5: Infoleht intervjuudes osalejatele

Lisa 6: Infoleht intervjuudes osalejatele lihtsas keeles

Lisa 7: EUROMODi andmete kirjeldus

15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.