Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050102

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 01.08.2025, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristiina Uus

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278050102

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 348 lg 1

Kahtlustatava nimi, isikukood: Xxxxx Xxxx, ik xxxxxxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 28.11.2024

Kriminaalasjas toimetati menetlust KarS § 348 lg 1 järgi võltsitud tähtsa isikliku dokumendi

hankimise ja kasutamise uurimiseks. Menetluse käigus tuvastati, et kahtlustatav esitas

28.11.2024 kella 10.34 ajal xxxxxxxxxx xxxxxx vallas xxxxxxxx külas xxxxxx-xxxxxxx mnt

x. kilomeeril teadvalt võltsitud isikliku dokumendi – Ukraina juhiloa numbriga xxxxxxxxx –

politseiametnikule eesmärgiga omandada juhtimisõigust ja vabaneda võimalikust karistusest.

KarS § 350 järgi on tähtsaks isiklikuks dokumendiks muu hulgas mootorsõidukijuhi juhiluba.

Arvestades toime pandud tegu, kahtlustatava isikut ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid, leiab

prokurör, et kriminaalmenetlus kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 sätete

kohadamisega.

KrMS § 6 sätestatud kriminaalmenetluse alustamise kohustus ei sea obligatoorseks süüdistuse

esitamist ja süüdimõistva kohtuotsuse taotlemist. Kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel KrMS § 202 kohaldamisega. Ka sellisel viisil kriminaalmenetluse

lõpetamise eelduseks on teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseisu, õigusvastasus,

süü) tuvastamine kahtlustatava käitumises.

Kahtlustatava toimepandud kuritegu on tõendatud politseiametniku ülekuulamisega, kellele

xxxxx xxxx võltsitud isikliku dokumendi esitas ning kes selle dokumendi kahtlustatavalt ära

võttis, ning dokumendi uurimise aktiga, mille järgi on xxxxx xxxx esitatud juhiluba võltsitud

dokument (täpsemalt on tegu osalise võltsinguga). Lisaks tunnistas xxxxx xxxx ise oma süüd

kahtlustatavana ülekuulamisel. Seega on prokuröri hinnangul süüteokoosseis, teo õigusvastasus

ja süü tuvastatud ehk üks formaalsetest KrMS § 202 kohaldamise eeldustest täidetud.

Teiseks tuleb KrMS § 202 kohaldamise kaalumisel hinnata toimepanija süü suurust talle

etteheidetavas teos, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, aga ka seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäära (väiksem sanktsioonimäär viitab väiksemal süüle). KarS § 348 lg 1 puhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või

kuni kolmeaastane vangistus. Kuna seadusandja on selle kuriteo eest ette näinud ka rahalise

karistuse, on seadusandja arvates tegemist kuriteoga, mille toimepannuna võib isiku süüd

pidada väikseks.

,

,

,

,

Võltsitud isikliku dokumendi hankimine ja kasutamine on süütegu, mille kaitstav õigushüve on

avalik usaldus. Nii tulebki süü suuruse hindamisel vaadata, mil määral sai rikutud avalik

usaldus. Kuigi xxxxx xxxx tunnistas, et on kõnealust juhiluba kasutanud 5 aastat ning esitanud

seda kontrolliks nii Eestis kui Soomes, siis puuduvad käesolevas kriminaalasjas muud andmed

nende juhtumite kohta ning seetõttu tuleb süüd hinnata vaid 28.11.2024 toimepandud kuriteo

osas. xxxxx xxxx esitas juhiloa liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikule, kellele ta ka

küsimise peale tunnistas, et juhiloal ei ole tema allkiri. Politseiametnik võttis kohe juhiloa

kahtlustatavalt ka ära. Samuti ei kujutanud xxxxx xxxx tegevus kellelegi otsest ohtu. Selliselt

saab isiku süüd pidada väikseks, sest võltsitud dokument ei täitnud oma ülesannet isiku

juhtimisõiguse olemasolu tõendamisel ning seetõttu sai ka avalik usaldus rikutud vähesel

määral.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka KarS §-is 57 loetletut. Politseiametniku

ülekuulamise protokolli järgi tunnistas xxxxx xxxx kohe, et juhiloal ei ole tema allkiri ning

kahtlustatavana ülekuulamise protokollist on näha, et isik tunnistab oma süüd ja väljendab ka

kahetsust oma tehtud teo pärast. Eeltoodud asjaolud muudavad süü väiksemaks. Kokkuvõttes

saabki järeldada, et täidetud on ka KrMS § 202 teine eeldus, et xxxxx xxxx süü ei ole suur.

Kolmandaks – KrMS § 202 seab menetluse lõpetamise tingimuseks ka avaliku menetlushuvi

puudumise. Prokurör on seisukohal, et süü suurus ning avalik menetlushuvi on teineteisega

väga lähedalt seotud. Iga konkreetse juhtumi puhul on oluline eraldi kaaluda, kas

kriminaalmenetluse jätkamisest on võimalik loobuda, arvestades teo toimepanija süü suurust

ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi.

Eripreventiivsetel kaalutlustel pole prokuröri hinnangul kahtlustatava kriminaalkorras

karistamine vajalik, kuivõrd tema teoeelne ega -järgne käitumine ei anna alust arvata, et ta võiks

jätkata kuritegude toimepanemist või mitte käituda õiguskuulekalt. xxxxx xxxxx pole kehtivaid

kriminaalkaristusi ning on vaid üks kehtiv väärteokaristus – juhtimisõiguseta juhtimise eest.

Lisaks teatas xxxxx xxxx prokurörile 23.07.2025 telefonivestluses, et põeb eesnäärmevähki

ning sellest tulenevalt on tervislik seisund niivõrd halb, et kodust ta enam väljas ei käi, liikuda

saab 10-20 meetrit korraga ja ka kodusteks iga päeva toimetusteks vajab aeg-ajalt abi. Oma

diagnoosi ning sellega kaasnevate sümptomite ja ravi kinnitamiseks saatis xxxxx xxxx

prokuratuuri ka oma Terviseportaali väljavõtte. Tulenevalt tema terviseseisundist ei ole tal

võimalik enam autot juhtida ning seega on minimaalne oht, et ta uuesti võltsitud dokumenti

juhtimisõiguse tõendamiseks kasutaks või üldse juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhiks. Nii

vähendavad eripreventiivsed asjaolud tõenäosust, et xxxxx xxxx tulevikus taolise teo toime

paneb.

Kokkuvõttes leiab prokurör, et kuna kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu,

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi

ja KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid on võimalik saavutada

kahtlustatavat kriminaalvastutusele võtmata, saab käesolevas kriminaalasjas kohaldada KrMS

§ 202 sätteid ning kriminaalasi lõpetada.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 348 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seega võib prokuratuur antud juhul kriminaalasjas

menetluse lõpetada.

KrMS § 202 lg 2 näeb prokuratuurile ette kaalutlusõiguse, kas menetluse lõpetamisel määrata

isikule kohustusi või mitte. Arvestades eelkõige xxxxx xxxx tervislikku seisundist ja kehtivate

kriminaalkaristuste puudumist, ei pea prokuratuur praegusel juhul vajalikuks määrata isikule

kriminaalmenetluse lõpetamisega seoses muid kohustusi, kui kohustus mitte panna toime uusi

tahtlikke kuritegusid aasta jooksul alates määruse allkirjastamisest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 25278050102.

2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel määrata xxxxx xxxxxx kohustus mitte panna toime uusi

tahtlikke kuritegusid käesoleva määruse allkirjastamisest kuni 01.08.2026.

3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: xxxxx xxxxxx

äravõetud võltsitud Ukraina juhiluba numbriga xxxxxxxxx jätta õppeotstarbeliseks

arhiveerimiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Kagu

piiripunkti.

4. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: ei ole.

5. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

Kristiina Uus

abiprokurör

/allkirjastatud digitaalselt/