Rakvere linnas Tartu tänava äärde jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise seisukohad

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Vinni Vallavalitsus

[email protected]

Tartu mnt 2

46603, Lääne-Viru maakond, Vinni

vald, Pajusti alevik

Teie 03.11.2021

Meie 17.11.2021 nr 7.1-2/21/26308-2

Riigitee nr 21 Rakvere-Luige km 3,43-3,91

kaitsevööndisse kavandatava jalgratta- ja jalgtee

(sh valgustuse) põhiprojekti koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas riigitee nr 21

Rakvere-Luige km 3,43-3,91 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT)

ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Taotlusele on lisatud JJT trassi asukoha kaks

varianti (vt Lisa 1 ja 2).

Teeme ettepaneku JJT trassi asukoha valikul suhelda Rakvere linnaga, et saada infot, kummale

poole on Rakvere linnas Tartu tänava äärde JJT kavandatud/kavandamisel. Eesmärk on vältida

olukorda, kus linna piiril kokku saavad JJT-d paiknevad riigitee eri pooltel.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et teeületuse kavandamisel variant I toodud asukohta

tuleb sobiva terviklahenduse leidmiseks ühtlasi lahendada busside tagasipöördekoht Piira

bussipeatuses (peatus eraldada riigiteest saarega) ning C.T.von Neffi tn ristmik.

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOV-ile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

2 (5)

Tutvunud JJT skeemiga ja võttes aluseks EhS ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi

normid), esitab Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded riigitee 21 Rakvere-Luige km 3,43-3,91

(Tartu tn) äärse JJT projekti koostamiseks:

1. JJT ehitamiseks koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

2. Teeme ettepaneku käesoleva projekti puhul JJT trassi(de) asukoha sobivuse hindamiseks

koostada esialgu eskiislahendused, so trassi(de) asukoha valik geodeetilisel alusplaanil.

Palume esitada eskiislahendused Transpordiametile tutvumiseks ning seisukoha

kujundamiseks.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

(ja valgustuse projekteerimise) pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist

EVS 843:2016 “Linnatänavad”.

5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

6. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus

lahendada JJT aluse maa kasutusõigus või võõrandamine. Esitada kasutusõiguse plaanid (IKÕ

plaanid) isikliku kasutusõiguse seadmiseks või krundijaotuskavad riigitee aluse maa

võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine JJT ja

tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised,

sademeveekanalisatsioon vms).

7. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Transpordiameti teemaa osakonnale

[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.

7.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara

kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse taotlus jalgratta- ja jalgtee ehituseks“.

Taotluste blanketid leiab https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-

kontakt/dokumendid/blanketid#riigimaa-kasutusigu Märgime, et JJT IKÕ, JJT valgustuse

IKÕ ja tehnovõrkude IKÕ eeldavad eraldi taotlusi.

7.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse

eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu

Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“

8.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m

3 (5)

projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid, so kraavid ja truubid ning hinnata truupide

seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Juhul kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised

uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele

nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada

südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee

muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee

konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti

ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste

iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda

seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

10. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel

olevate tee- ja valgustusprojektidega.

11. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletuskirjas

kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

12. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke

näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris

13. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega.

14. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius on määratud majandus- ja taristuministri

05.08.2015.a. määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelis 7.5 (tase rahuldav). Eraldusriba on vajalik

liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning teehoiutööde

teostamiseks (sh lume vallitamine).

15. Arvestada, et JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on

Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat kokkulepet. Saame nõustuda (EhS

§ 99 lg 3 alusel) madalama projekteerimistaseme kasutamisega või JJT projekteerimisega

sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) põhjendatud vajaduse

korral (füüsiline takistus so olemasolev hoonestus), kui tagatud on liiklusohutus.

16. Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib

riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.

17. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega.

18. JJT lõikumisel riigiteega (so teisele poole üleviimisel) projekteerida ohutud teeületused.

19. Märgime, et teeületuse kavandamisel variant I toodud asukohta tuleb sobiva terviklahenduse

leidmiseks ühtlasi lahendada busside tagasipöördekoht Piira bussipeatuses (peatus eraldada

riigiteest saarega) ning C.T.von Neffi tn ristmik.

20. Riigiteega ristumisel tagada Normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja

tabel 7.10) ja riigitee külgnähtavus (tabel 2.14). Projekteerida nähtavust piiravate takistuste

(metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

21. Üksnes põhjendatult võib projektis näha ette uusi Normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid

ristumiskohti. Uusi ristumiskohti saab kavandada ainult läbi KOVi poolt väljastatavate jalg- ja

jalgrattatee projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. Olevad ja uued ristumiskohad

tähistada eri värvi tingmärkidega. Ristumiskohtade rajamise ja ümberehitamise lahendused

koos põhjendusega käsitleda projektis.

22. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine

4 (5)

(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).

23. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 24. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.

Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid

25. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

26. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

27. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm

haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 28. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

29. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

30. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

31. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

32. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

33. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

34. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 34.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

34.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

35. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

36. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva

kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale Normidest ptk

8 „Tehnovõrgud“ ja Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise

kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.

5 (5)

37. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine.

38. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

39. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

40. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa 1 ja 2: trassi asukoha variandid

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

EXTech Design OÜ

[email protected]

Marja 7

10617, Tallinn, Harju maakond

Teie 05.04.2022

Meie 29.04.2022 nr 7.1-2/22/7420-2

Rakvere linnas Tartu tänava äärde jalgratta- ja

jalgtee põhiprojekti koostamise seisukohad

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Tartu tänava äärde

(lõigul Mäe tn-linna piir) jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt)

koostamiseks.

Tartu tänav on riigitee nr 21 Rakvere-Luige (km 2,42-3,43) marsruudi osa, mille piires ei ole

teeomanikuks Transpordiamet.

Informeerime, et Transpordiamet on 17.11.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/26308-2 (vt Lisa) väljastanud

Vinni Vallavalitsusele nõuded JJT kavandamiseks riigitee 21 km 3,43-3,91 kaitsevööndisse. Hetkel

teada oleva info kohaselt kavandatakse JJT riigiteest paremale poole (vt allolev skeem). Sõidutee ja

JJT eraldatakse haljasribaga.

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab

projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega (EhS § 99 lg 2) ning väljastab ehitusloa

2 (3)

(EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1) kohalik omavalitsus. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset

projektile nõusoleku andmist (ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse lepingu sõlmimist).

Võttes aluseks EhS § 70 lg 2 ja lg 3, § 71 lg 2, § 72 lg 1, § 99 lg 3 ning majandus- ja taristuministri

5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“

(edaspidi normid), esitab Transpordiamet seisukohad JJT projekti koostamiseks:

1. Projekti koostamisel, sh trassi asukoha valikul palume teha koostööd riigitee 21 km 3,43-3,91

(linna piir -olev JJT km 3,91) JJT projekti koostajaga ning tellijaga (Vinni Vallavalitsus). Eesmärk

on vältida olukorda, kus linna piiril paikneksid JJT-d riigitee eri pooltel. Palume esitada projekt(id)

eskiisi staadiumis Transpordiametile arvamuse andmiseks.

2. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt

majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest normdokumentidest.

5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2.

6. Arvestada, et alates linna piirist (so koostatava riigitee 21 km 3,43-3,91 JJT projekti mahus)

on ette nähtud JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mille laius määratakse vastavalt normide

tabelile 7.5.

7. Projektlahendus siduda koostatava riigitee 21 km 3,43-3,91 JJT projektiga asendiplaaniliselt

ja kõrguslikult.

8. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Mitte

juhtida sademevett riigitee alusele maale.

9. Projekteerida JJT katend, koostada ristlõiked. 10. Koostada JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigiteega moodustama terviklahenduse. 11. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

12. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale normide peatükist 8 „Tehnovõrgud“,

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 13. Näha ette ehitustöödega rikutud riigitee aluse maa-ala (sh riigitee katend, teepeenar,

veeviimarid jms) taastamine ja korrastamine. 14. Kui JJT projekteeritakse erandkorras riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada

isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse

seadmine JJT ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms). JJT

IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhendi lisa 6.

15. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg, kooskõlastused – pdf või

ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg

3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected].

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: Transpordiameti 17.11.2021 kiri nr 7.1-2/21/26308-2

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]