Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise eelnõu kooskõlastamine

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 21.07.2025 nr 2-2/2739-1

Meie 04.08.2025 nr 2-2/2025/0836

Majandus- ja taristuministri määruse nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku

kemikaali künniskogus ning ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramise kord“

muutmise eelnõu kooskõlastamine

Austatud majandus- ja tööstusminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord“ muutmise eelnõu (edaspidi määrus nr 10).

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) toetab 1. ja 2. kategooria tuleohtlike veeldatud

gaaside (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaasi alammäära tõstmist 5 tonni pealt 10 tonni peale ja

kooskõlastab esitatud eelnõu järgmiste tähelepanekutega arvestamisel.

1. Seletuskirja kohaselt kehtestatakse eelnõu punktiga 2 uus määruse nr 10 lisa, millega

suurendatakse lisa tabeli 2 real 18 C-kategooria ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 5 tonnilt 10 tonnini.

Juhime tähelepanu sellele, et määruse nr 10 lisa tabeli 2 real 18 on ohtliku ainena

määratletud 1. ja 2. kategooria tuleohtlikud veeldatud gaasid (k.a veeldatud naftagaas) ja

maagaas. Maagaasile rakenduvad tabeli 2 real 18 esitatud alammäär ja künniskogused

olenemata selle aine olekust. Kuigi maagaasi võib väga madalate temperatuuride ja kõrgete

rõhkude juures muuta tahkeks, siis reeglina käideldakse maagaasi tööstuses ja

kodumajapidamistes kas veeldatud või gaasilisel kujul. Gaasilisel kujul leiab maagaas

lisaks tavalise torugaasina kasutamist ka surugaasina (CNG), nt surugaasitanklates

mootorikütusena. Seega mõjutab alammäära tõstmine lisaks tuleohtlike veeldatud gaaside

käitlemisele (sh veeldatud maagaas ehk LNG) ka maagaasi käitlemist surugaasina. Lisaks

tuleb arvesse võtta tabeli 2 real 18 olevat märkust 14, mis selgitab, et vääristatud biogaasi

võib klassifitseerida tabeli 2 rea 18 alla, kui seda on töödeldud vastavalt puhastatud ja

vääristatud biogaasile kohaldatavatele standarditele (nt Transpordis kasutatav maagaas ja

biometaan ning maagaasivõrku sisestatav biometaan. Osa 1: Maagaasivõrku sisestatava

biometaani spetsifikatsioon (EVS-EN 16723-1) ja Osa 2: Autokütuste spetsifikatsioon

2 (5)

(EVS-EN 16723-2)), millega tagatakse maagaasile vastav kvaliteet, k.a metaanisisaldus,

ning kui selle hapnikusisaldus ei ületa 1%. Vääristatud biogaasina mõeldakse siinkohal

eelkõige biometaani (nimetatakse ka rohegaas), mida reeglina käideldakse surugaasina

(CBM), aga saab käidelda ka veeldatuna (LBM) nagu maagaasi. Biogaasi puhastamisest

saadav biometaan on ringmajanduse seisukohast oluline alternatiiv fossiilset päritolu

maagaasile ning selle tootmine on Eestis laiemalt levimas, mistõttu avaldab alammäära

tõstmine 5 tonni pealt 10 tonni peale positiivset mõju ka biometaani tootjatele.

TTJA teeb järgnevad muutmisettepanekud seletuskirja täiendamiseks:

1.1. Õigusselguse huvides täiendada sõnastust läbivalt selliselt, et alammäära

tõstmisega ei muudeta mitte ainult tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära, vaid

seda tehakse 1. ja 2. kategooria tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi

(olenemata selle olekust) osas.

1.2. Lisaks avada seletuskirjas asjaolu, et määruse nr 10 lisas oleva märkuse 14 kohaselt

avaldab alammäära tõstmine positiivset mõju ka biometaani käitlejatele.

2. Seletuskirja kohaselt, suurendades ettevõttele C-kategooria ohtliku ettevõtte määramise

aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi alammäära 10 tonnini, kehtivad

surveseadmetele ja gaasipaigaldistele jätkuvalt seadme ohutuse seaduses (SeOS) sätestatud

surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektides, surveseadme ja gaasipaigaldise

auditikohustus, tuleohutuse seaduse (TuOS) üldised tuleohutusnõuded ning

ehitusseadustikuga (EhS) sätestatud nõuded.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi alammäära tõstmisega kaob osade ettevõtete käitistes

käitamisloa omamise ning sellega kaasnevate kohustuslike dokumentide koostamise

kohustus, mis on reguleeritud kemikaaliseaduse (KemS) 3. peatükiga, siis jätkuvalt peavad

ohtliku kemikaali käitlejad järgima teisi asjakohaseid KemS-iga sätestatud kemikaali

käitlemise tingimusi, ohtliku kemikaalise üle arvestuse pidamise kohustust ning kemikaali

käitlemisel toimunud õnnetusest teavitamist (KemS §§ 8, 9 ja 10).

TTJA teeb järgneva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

2.1. Palume täiendada seletuskirja lisaks teistest õigusaktidest tulenevate nõuete

järgimise kohustusega ka sellega, et kuigi alammäära tõstmisega kaob käitajal

kohustus järgida KemS 3. peatükis sätestatud nõudeid ohtliku ettevõtte suhtes, siis

muid sätteid ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks, selle üle arvestuse

pidamiseks, õnnetusest teavitamise kohustus ning teisi asjakohaseid sätteid peavad

ettevõtted ka edaspidi järgima.

3. Seletuskirja kohaselt on üheks peamiseks põhjuseks alammäära tõstmiseks ära nimetatud

C-kategooria ohtliku ettevõtte ebamõistlikult ranget alammäära nõuet ja käitamisloa

kohustustust tuleohtlike veeldatud gaaside käitlemisel. Samuti on viidatud asjaolule, et

käitamisloa kohustus põhjustab ettevõtjale ebamõistlikke lisakulusid, seab tehnilisi

piiranguid ja paneb Eesti ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda võrreldes naaberriikidega.

Lisaks maksavad väiksemad mahutid oma mahutavuse kohta rohkem ja nende väärtus

järelturul on väiksem. Alammäära suurendamine 10 tonnini võimaldab seletuskirja

kohaselt ettevõtjal mõistlikumalt oma tegevusi planeerida, kulusid optimeerida ja kasutada

tööstuses levinud mahuteid otstarbekamalt, vähendades ettevõtja halduskoormust.

Juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas esitatud põhjendused alammäära tõstmiseks

keskenduvad ettevõtete tegevusele avalduvate probleemide kirjeldamisele, kuid ei põhista

alammäära tõstmist selgitustega, mis oleksid seotud käitistes ohutuse tagamise ja

õigusaktidega sätestatud nõuete ja kohustuste järgimise taseme kirjeldamisega, samuti

3 (5)

juhtunud õnnetuste statistikaga. Seletuskirjas viidatud KemS-i muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses (eelnõude infosüsteemis toimik nr 24-0479) on analüüsitud

võimaliku keeva vedeliku paisuva auru plahvatuse (inglise keelne lühend on BLEVE)

korral ohualade suuruste muutust 5 tonni ja 10 tonni vedelgaasi LPG käitlemisel ning

sedastab, et 10 tonni LPG korral suureneb soojuskiirguse ohuala võrreldes 5 tonni LPG-ga

25% (nt ohtliku ohuala raadius suureneb 66 m võrra, s.o 264 m pealt 330 m peale), mis

tiheasustusega piirkonnas avaldab mõju suuremale alale ja õnnetusega kaasnevad

tagajärjed võivad sellest tulenevalt olla oluliselt raskemad. Seda ka siis, kui SeOS-iga

sätestatud surveseadme minimaalsed kaugused välistest objektidest on tagatud.

Väljatöötamiskavatsuse lk 16 olev graafik 2 iseloomustab hästi, kuidas survemahuti

BLEVE-ga kaasneva mõju ohualad on surveseadme minimaalsetest kaugustest väliste

objektide suhtes suuremad.

Soovime rõhutada, et KemS-i 3. peatükiga sätestatud nõuete eesmärgiks on kohustada

ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajaid võtma kasutusele kõik vajalikud

meetmed suurõnnetuse ärahoidmiseks, selle tagajärgede leevendamiseks ja

kõrvaldamiseks. Lisaks hindama ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete vahelise

doominoefekti riski, kohustada ettevõtjaid tegema koostööd ning vahetama teineteisega

infot võimaliku doominoefekti riski vähendamiseks. Oluline aspekt on ka üldsuse,

sealhulgas mõjualas olevate naaberkäitiste ja teiste käitise tegevusse mittepuutuvate isikute

teavitamine võimalikest riskidest ja ohuolukorras käitumise reeglitest. Vähem tähtis ei ole

ka ettevõtte kohustus asjakohaselt koolitada oma personali õnnetuste ärahoidmiseks ja

hädaolukorras käitumiseks. Läbi maakasutuse planeerimise ja ehitiste projekteerimise

arvestada, kas rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada

suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust, kaitsta looduse poolest erilist huvi

pakkuvaid või eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või

võttes kasutusele muid asjakohaseid meetmeid.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

3.1. Palume anda seletuskirjas hinnanguid ja põhjendusi alammäära tõstmiseks ka

ohutuse tagamise aspektist, kirjeldades selle tänast taset ja võttes arvesse riikliku

järelevalve tulemusi ning asetleidnud õnnetusi.

4. Seletuskirjas on öeldud, et TTJA väljastab ohtlikule ettevõttele käitamisluba ning

kooskõlastab kohustuslikke dokumente.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

4.1. Palume eelnevale lisada juurde, et TTJA teeb C-kategooria ohtlike ettevõtete üle ka

riiklikku järelevalvet lisaks käitamislubade andmisele ja kohustuslike dokumentide

kooskõlastamisele.

5. Seletuskirja määruse mõjude osas on kirjutatud, et alammäära suurendamisel ei ole 5-10

tonnised tuleohtlike veeldatud gaaside ja maagaasi käitised C-kategooria ohtlikud

ettevõtted, mistõttu ei ole neil enam kemikaaliseaduse alusel nõuet oma töötajaid koolitada

erinevates ohuolukordades hakkama saamiseks.

Juhime tähelepanu sellele, et KemS § 8 sätestab üldnõudena kemikaali käitlemise

tingimused, mille kohaselt peab ettevõtja alati käitlema ohtlikku kemikaali inimese elule

ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. Muuhulgas omama kemikaali käitlemisega

seonduvate ohtude ja riskide hindamise oskust ning tundma õnnetuse korras esmaste

pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise oskust. Lisaks tundma tööohutuse, tervise- ja

4 (5)

keskkonnakaitseliste võtete tundmist. Kõik see oma olemuselt eeldab töötajate koolitamist,

sh ohuolukordades hakkama saamist.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

5.1. Palume mõtestada ümber lause, mis ei ole kooskõlas KemS-i üldpõhimõtetega

ohtliku kemikaali ohutuks käitlemiseks, sh erinevates ohuolukordades hakkama

saamiseks. Ohtliku kemikaali käitlejad, olenemata asjaolust, kas nad on KemS-i 3.

peatüki kohaselt ohtlikud ettevõtted, suurõnnetuseohuga ettevõtted või mitte

kumbki eelnev, peavad järgima KemS-iga sätestatud nõudeid ja tingimusi ohtliku

kemikaali ohutuks käitlemiseks.

6. Seletuskirjas on alammäära tõstmise mõju ulatust hinnatud ainult asjaoluga, et kuna

väheneb ettevõtete hulk, kes käitamisluba taotlevad, siis jääb vähemaks ka käitamisloaga

seotud teavitusi KOV-ile.

Juhime tähelepanu sellele, et alammäära tõstmise mõju KOV-ile on suurem kui

seletuskirjas sedastatu. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 7 sätestab, et kui

planeeringualal asub KemS kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb

üldplaneeringu koostamisel arvestada KemS-is sätestatud nõuetega. Eelkõige tähendab see

KemS §-s 32 maakasutuse planeerimisele ja ehitise projekteerimisele sätestatud

erinõuetega arvestamist. Alammäära tõstmisega kaovad nimetatud kohustused ära.

Seletuskirjas on käsitletud üksnes mõju KOV-i töökorraldusele, kuid alammäära

tõstmisega ei ole hinnatud sellega kaasnevat mõju maakasutuse planeerimisele, ehitise

projekteerimisele ning millist mõju avaldab see üldise ohutuse tagamisele.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

6.1. Palume hinnata alammäära tõstmise mõju KOV-ile, võttes arvesse PlanS, EhS ja

KemS nõudeid.

7. Seletuskirjas on erinevates kohtades nimetatud C-kategooria ohtliku ettevõtete

dokumentideks nii teabelehte, riskianalüüsi, ohutusaruannet, ohutuse tagamise süsteemi

kirjeldust ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani.

Juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 22 lg 2 p 1 kohaselt peab C-kategooria ohtlik

ettevõte koostama ainult teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaani. Ohutusaruannet ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust C-kategooria ohtlik

ettevõte koostama ei pea.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

7.1. Palume kooskõlas eelneva selgitusega nimetada C-kategooria ohtliku ettevõtte

kohustuslike dokumentidena ära ainult teabeleht, riskianalüüs ja ettevõtte

hädaolukorra lahendamise plaan.

8. Seletuskirjas on selgitatud, et auditikohustusliku surveseadme või sellega seotud

hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldisega tuleb esitada KOV-ile ehitusteatis või

ehitusloa taotlus vastavalt ehitusseadustikule (EhS).

Juhime tähelepanu, et lisaks eelnevale tuleb KOV-ile esitada ka auditikohustusliku

surveseadme või sellega seotud hoonevälise auditikohustusliku gaasipaigaldise

kasutuselevõtmiseks ka kasutusteatis või kasutusloa taotlus.

TTJA teeb järgenva muutmisettepaneku seletuskirja täiendamiseks:

5 (5)

8.1. Palume seletuskirjas viidata ka eelnevalt tähelepanu juhitud asjaolule seoses

kasutusteatisega ja kasutusloa taotluse esitamise kohustusega kooskõlas EhS-iga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martti Kangur

õigusosakonna juhataja

peadirektori ülesannetes

Ardi Link 667 2027

[email protected]