Inimgeeniuuringute seadus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame inimgeeniuuringute seaduse eelnõu ja teeme selle kohta alljärgnevad

märkused.

1. Eelnõuga täiendatakse kindlustustegevuse seadust (KindlTS) §-ga 2161 järgmises

sõnastuses:

§ 2161 . DNA ülesehitus ja sellest johtuvad pärilikkusriskid või geneetilised omadused

kindlustusriski hindamisel

(1) Kindlustusandja ei või vastavalt võrdse kohtlemise seadusele seada erineva

pärilikkusriskiga inimestele erinevaid kindlustustingimusi, sealhulgas kehtestada

soodustariife või käsitleda neid kindlustusjuhtumit kitsendavalt.

(2) Kindlustusandjal on keelatud koguda geneetilisi andmeid kindlustatu või kindlustuse

taotleja kohta ning nõuda kindlustatult või kindlustuse taotlejalt koeproovi või geneetiliste

andmete andmist.

Esitame sätte kohta alljärgnevad tähelepanekud ja küsimused:

1) KindlTS-s ei ole määratletud, mis on akronüüm „DNA“. DNA-le viidatakse vaid lisatava

paragrahvi pealkirjas, paragrahvi tekstis aga mitte. Sättes on viidatud võrdse kohtlemise

seadusele (VõrdKS), kuhu lisatakse § 2 lõike 3¹ näol omakorda viide KindlTS-le.

Seletuskirja kohaselt lisatakse säte ka VõrdKS-sse, et tagada isikutele võimalus saada abi

ka võrdõigusvolinikult. Jääb selgusetuks, kas võrdõigusvolinikul ei ole võimalik tegeleda

asjaga, kui seaduse § 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas on vastav diskrimineerimiskeeld

sätestatud ning tingimata on vajalik mõlemas seaduses üksteisele viidata, selle asemel et

reguleerida kindlustussuhtesse puutuv ära kindlustusseaduses. Seda enam, et muudes

valdkondades ei lähe VõrdKS nii detailseks;

2) „kindlustuse taotleja“ - KindlTS-is on kasutusel termin „klient“;

3) „soodustariif“ – kuna KindlTS ei kasuta terminit „soodustariif“, siis palume termini

seletuskirjas lahti kirjutada;

4) kas uus KindlTS paragrahv peaks kohalduma ka siis, kui kindlustusleping sõlmitakse

kindlustusvahendaja kaudu?

2. Eetikakomitee tasud vajavad paindlikkust ja seega nõustume lahendusega, et seadus

kehtestab tasumäärade piirid ning täpsem määra kehtestamine on edasi volitatud. Küll aga ei

saa me nõustuda tasu laekumisega riigi tulude asemel Sotsiaalministeeriumi eelarvesse ja selle

põhimõtte sisse kirjutamine seadusesse. Riigieelarve seaduse § 59 kohaselt laekuvad tulud

riigi likviidsete finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega üldiselt

järgitakse riigieelarve puhul universaalsuse põhimõtet, mille kohaselt riigieelarve üksikud

Teie 04.07.2025 nr 1.2-2/58-1,

SOM/25-0756/-1K

Meie 05.08.2025 nr 1.1-11/3134-2

2

tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses1. Seletuskirjas puudub põhjendus, miks

soovitakse sellist erandit teha. Ka palume seletuskirja 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud

riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ välja tuua arvestuse

alused ja summad eetikakomitee tasudest laekuva kavandatava tulu ja eetikakomitee

tegevuseks vajalikku kulu kohta, sh mis kulusid laekuvatest tuludest kaetaks ja mis

lisarahastuse vajadus eelnõust tulenevalt kaasneb. Kuna eetikakomitee tegutseb juba aastaid,

siis peaks vastav kulu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala baaseelarves juba sisalduma.

3. Seoses geenivaramu ja tervise infosüsteemi andmete kasutamise tasuga tekib küsimus, kas

analüüsiti ka selle riigilõivuna kehtestamise võimalust. Seletuskirjast sellele selgitust ei leia.

4. Seletuskirjas (lk 4 ja 6) on rõhutatud personaalmeditsiini kulutõhusust, samas seletuskirja

osas 7 on tõdetud, et muudatuse mõju on raske hinnata. Positiivsed mõjud on pigem esitatud

tingivas kõneviisis, mistõttu seletuskiri ei loo kindlust, et loodetud positiivsed mõjud

avalduvad, vaid pigem pingestub Tervisekassa eelarve täiendavate kulude tõttu veelgi. Kuigi

seletuskirjas on öeldud, et personaalmeditsiini ja personaliseeritud ennetusteenuste

rahastamisele eelneb kulutõhususe analüüside tegemine, siis seletuskiri toob välja vaid kulud

rinnavähi polügeense riskiskoori arvutamiseks, kuid pole lisatud, millist kokkuhoidu vähiravis

võiks see kaasa tuua.

Seletuskirjas tuleb läbivalt üle vaadata ja ühtlustada mõju hinnang nõustamisega seotud

tervishoiuteenuste pakkumisele. Suuremat nõustamisvajadust on nähtud negatiivse mõjuna

seletuskirja alaosas 6.3, kuid samas on välja toodud, et mõju on väike, kuna nõustamisteenuse

pakkumine on jätkuvalt tervishoiuteenuse osa. Mõju perearstide töökoormusele pole

analüüsitud, samas perearst on esmane nõustamisteenuse pakkuja, kes peab vajaliku töötunni

leidma ravi pakkumise kõrvalt. Seletuskirja alaosas 6.5. on välja toodud, et meil on selge

vajadus geeninõustaja kutse loomisele ja selle teenuse pakkumisele. See viitab, et vajadus on

eraldiseisva nõustamisteenuse järele, mis ei ole osa juba pakutavatest tervishoiuteenustest.

Seletuskirjas puudub info, millisel määral täiendava teenuse pakkumine uue kutse näol

pingestab Tervisekassa eelarvet. Oluline on luua tervikvisioon, kuidas muudatused aitavad

kaasa Tervisekassa eelarve tasakaalule.

5. Kuna eelnõu puudutab kindlustusandjate tegevust, siis peame oluliseks ka sihtrühma

kaasamise. Sellega seoses oleme saatnud eelnõu Eesti Kindlustusseltside Liidule ja

FinanceEstonia kindlustuse töörühmale edasi palvega vastata Sotsiaalministeeriumile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 58851423 [email protected]

Kristiina Kubja 5885 1398 [email protected]

Viola Mäemurd 5599 9574 [email protected]

Anneli Valgma 5885 1315 [email protected]

1 Vt ka Lehis, L. Lind, K. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, Ü. Madise jt (toim) 5 vlj. Juura 2020 § 115 komm 6.