Leping

Raamleping II osa - T grupp OÜ nr 5.2-9/5067-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi 70001975), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab volikirja alusel osakonna juhataja Leila Siiroja ja T grupp OÜ registrikood 10056042, asukoht Lastekodu tn 46, 10113 Tallinn (edaspidi töövõtja), mida esindab juhatuse liige Sven Salumaa,

edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid raamlepingu alljärgnevas:

1. Üldsätted 1.1 Raamleping on sõlmitud sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke „Posti- ja kullerteenuse tellimine

Sotsiaalkindlustusametile” osa II (edaspidi riigihange), viitenumber 295807 tulemusena. 1.2 Kui ei ole märgitud teisiti, kasutatakse raamlepingus mõistet „leping“ raamlepingu

tähenduses. 1.3 Teenust rahastatakse riigieelarvest. 1.4 Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1 lepingu muudatused; 1.4.2 käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3 tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda,

vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.4 muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.5 töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5 Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus muud riigihanke alusdokumendid.

1.6 Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1 Lisa 1 - ühikuhindade maksumused; 1.6.2 Lisa 2 - postivahetuse üleandmise ja vastuvõtmise asukoha-aadressid ja

kontaktisikud.

2. Raamlepingu eesmärk ja ese 2.1 Lepingu eesmärk on määrata kindlaks raamlepingu esemeks oleva osas 2 kullerteenuse

osutamise tingimused raamlepingu kehtivuse ajal. 2.2 Lepingu esemeks on vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele

osutada tellijale teenust, mis seisneb tellija kirisaadetiste ja postipakkide kohaletoimetamises saajatele ning postisaadetiste üleandmises ja vastuvõtmises tellija struktuuriüksuste asukohtades (edaspidi teenus). Lepingu esemeks olevate teenuste täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

2.3 Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava teenuse mahud on ligikaudsed. Tellijal on õigus neid lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele ja kooskõlas lepingu ning riigihangete seadusega muuta.

2.4 Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline tähtaegselt osutama riigihanke alusdokumentides määratud teenust vastava tellimuse saamisel.

3. Tellimuse esitamine raamlepingu alusel 3.1 Hankelepinguna käsitletakse raamlepingu alusel esitatud tellimusi. 3.2 Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. 4. Lepingu hind ja tasumise tingimused 4.1 Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hindadele,

millele lisandub õigusaktides sätestatud juhul käibemaks. 4.2 Pakkumuses fikseerimata hindade puhul kehtivad pakkuja hinnakirjas kehtestatud hinnad. 4.3 Hinnad sisaldavad kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud teenuse osutamiseks, sh saadetiste

kogumist, sorteerimist, vedu ja saajale kättetoimetamist.

4.4 Raamlepinguga fikseeritakse maksimaalsed hinnad 12 kuuks vastavalt esitatud pakkumusele. 30 päeva jooksul iga 12-kuulise perioodi möödumisest raamlepingu sõlmimisest võib töövõtja teha tellijale kirjaliku ettepaneku hindade korrigeerimiseks järgmiseks 12 teenuse osutamise kuuks. Hindu võib tõsta vastavalt ettepaneku esitamisele eelneva 12 kuu tarbijahinnaindeksi (THI) muutusele, lähtudes Eesti Statistikaameti andmetest, kuid mitte rohkem kui 4%. THI negatiivse muutuse korral ei saa töövõtja hindade tõstmise ettepanekut esitada. Vastav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepanek on käsitletav lepingu lisana. 4.4.1 Kui töövõtja ei tee punktis 4.3 sätestatud tähtajaks hindade korrigeerimise

ettepanekut, kehtivad lepingu lisas 1 (või järgnevate 12 kuulisteks perioodideks) fikseeritud hinnad edasi ka järgmised 12 kuud.

4.4.2 Muutmisavalduse saamisest arvates on tellijal 10 (kümne) tööpäeva jooksul võimalik kontrollida ettepanekus toodud hinnamuudatuse vastavust lepingu tingimustele ja esitada vajadusel põhjendatud vastuväide.

4.4.3 Muutmisavalduses toodud hinnad jõustuvad tagasiulatuvalt alates uue 12 kuulise perioodi algusest, kui tellija ei ole vastuväidet esitanud või töövõtja aktsepteerib vastuväite ja on esitanud tellijale vastuväitega kooskõlas oleva muutmisavalduse. Viimasel juhul lepivad pooled kokku uute hindade jõustumisaja, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat sellekohase kirjalikult taasesitatava kokkuleppe tegemisest.

4.4.4 Juhul, kui teenuse hind tuleneb õigusaktidest, on konkreetse ühikuhinna muutmise ulatuseks hinnakirjas tehtud muudatus.

4.5 Raamlepingu eeldatav kogumaksumus on 450 000 eurot (edaspidi lepingu hind): 4.5.1 osas 1 - 350 000 eurot; 4.5.2 osas 2 - 100 000 eurot.

4.6 Töövõtja esitab arve üks kord kuus eelmisel kuul osutatud teenuste eest. Tellija soovil esitab töövõtja eraldi arve igale või mõnele lisas 2 nimetatud saatjale osutatud teenuste eest. Arvele tuleb lisada koondaruanne vastavalt lepingu punktile 6.2.

4.7 Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 295807. 4.8 Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 kalendripäeva arve esitamisest.

5. Teenuse osutamise tingimused 5.1 Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide, tellimuse ja esitatud pakkumusega. Teenus peab vastama postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Teenuse osutamisel kohaldatakse töövõtja tüüptingimusi osas, mis ei ole vastuolus hanke alusdokumentide ja raamlepinguga.

5.2 Hanke alusdokumentides ja/või õigusaktides määratlemata nõuete, tingimuste jm osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

5.3 Teenuse osutamine toimub töövõtja postivõrgu, postkontorite ja kulleri(te) vahendusel üle Eesti.

5.4 Töövõtja tagab postisaadetiste kogumise, saatjatelt vastuvõtmise ja saajatele kättetoimetamise riigihanke alusdokumentides toodud tingimustel.

5.5 Tellija annab saadetised töövõtjale üle postimaksevahendita, varustatuna saatja ja saaja nime ning postiaadressiga või sellele viitava märgistusega või postiaadressile osutava saatedokumendiga.

5.6 Teise postitöövõtja postivõrgu kasutamine teenuse osutamise eesmärgil on lubatud postiseaduse § 24 sätestatud tingimustel ja vastava kirjaliku lepingu olemasolu korral. Kui töövõtja kasutab teise postitöövõtja postivõrku, tuleb tellijale esitada postivõrgu omanikuga sõlmitud postivõrgu kasutamise lepingu väljavõte või muu postivõrgu omaniku poolt väljaantud dokument, mis kinnitab tema postivõrgu kasutamise õigust.

5.7 Töövõtja tagab postisaadetiste kogumise saatjalt vastuvõtmise ja saajale kättetoimetamise kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Postisaadetiste vastuvõtmise kellaajad lepitakse poolte vahel kokku.

5.8 Töövõtja ei pea täitma teenuse osutamiseks sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, kuid eeltoodu ei vabasta töövõtjat kohustusest tagada postiseaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, käesoleva riigihanke tulemusena sõlmitud lepingus ja

tegevusloas sätestatud nõuete täitmisest. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

5.9 Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni teenuse osutamisega seotud küsimustes.

5.10 Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.

5.11 Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

6. Üleandmine ja aruandlus

6.1 Saadetiste üleandmine töövõtjale on fikseeritud saatelehega, kus märgitakse saadetiste arv vastavalt saadetise liikidele, sh saatja nimi. Saatelehed allkirjastatakse töövõtja ja tellija esindajate (saatjate) poolt.

6.2 Saatelehtede alusel koostab töövõtja kalendrikuul osutatud teenuste koondaruande, mis on aluseks arve esitamisel.

6.3 Töövõtja kohustub tellija nõudmisel esitama teenuse aruandeid saatjate kaupa, tuues lisaks ära teenuseliigid hanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ detailsuses koos koguselise ja rahalise mahuga kuude lõikes. Teenuse aruanded tuleb esitada elektrooniliselt redigeeritavas formaadis (Excelis). Töövõtja peab esitama tellijale aruanded viieteist tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1 Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.

7.2 Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud, teenus ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, saadetisi ei ole kogutud ja kättetoimetatud nõuetekohaselt, saadetised on kogumise või kättetoimetamise käigus kahjustunud, hävinud või kaotsi läinud vms. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on nõuet esitaval poolel, rikkumise raskust hinnates. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

7.3 Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 6 kuud alates saadetise postitamise päevale järgnevast päevast. 7.3.1 Pretensioonis fikseeritakse teenusess ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või uue teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2 Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada tasumisele kuuluva teenuse hinda.

7.4 Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi osas 1 kuni 200 (kakssada) eurot, osas 2 kuni 400 (nelisada) eurot iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole teenust osutanud, ei ole teenust osutanud tähtaegselt, ei ole lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast kinni pidanud või töövõtja poolt üle antud teenus ei vasta lepingutingimustele.

7.5 Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% arve maksumusest.

7.6 Lepingu punktis 9 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.1. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.

7.7 Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.

7.8 Leppetrahvid ja viivised tuleb vaidlustamata osas tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada vaidlustamata osas leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.9 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 7.9.1 Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga

õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

7.9.2 Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud.

7.9.3 Seoses teenuse osutamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui teenuse osutamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

7.9.4 Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1 Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest

jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Nimetatud teade lisatakse lepingu juurde ning ei käsitleta lepingu muutmisena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3 Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

8.4 Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1 Tellija volitatud esindaja Mari-Ann Midt, telefon +372 5440 0392, e-post Mari-

[email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes.

8.4.2 Töövõtja volitatud esindaja Kairi Neemoja, telefon +372 503 6936, e-post [email protected].

9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1 Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

9.2 Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalsus hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult postisaladust postiseaduses mõttes. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka

vahetult teenuse osutamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

9.3 Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

9.4 Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.5 Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

9.6 Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.

10. Raamlepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1 Leping jõustub allkirjastamisest, aga teenust ei hakata osutama mitte enne kui 01.07.2025.

Raamleping kehtib kuni 31.12.2028 või kuni lepingu maksimaalse kogumaksumuse täitumiseni vastavas riigihanke osas, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub enne. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Selguse huvides: pärast lepingu kehtivuse lõppu pooled lepingu alusel uusi hankelepinguid sõlmida ei või, küll aga võivad pooled sõlmida lepingu kehtivuse ajal hankelepinguid, mille täitmise tähtpäev on hilisem kui lepingu lõppemise päev. Viimasel juhul kohaldatakse hankelepingule kuni selle lõppemiseni jätkuvalt ka asjasse puutuvaid lepingu tingimusi.

10.2 Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal töövõtja nõusolekul õigus pikendada lepingut kuni (3) kolm kuud.

10.3 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.4 Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses sätestatud tingimustel. 10.5 Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.6 Lepingu korralise ülesütlemise õigus on ainult tellijal. Tellija võib lepingu mõjuva põhjuse

olemasolul enneaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 90 kalendripäeva.

10.7 Tellijal on õigus leping ette teatamata ühepoolselt lõpetada, kui: 10.7.1 töövõtja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 10.7.2 töövõtjal on maksuvõlg riigihangete seaduse § 95 lg 1 punkti 4 tähenduses ning

töövõtja ei ole maksuvõlga likvideerinud mõistliku aja jooksul pärast tellija vastavasisulist teadet;

10.7.3 töövõtjal puudub õigusaktides nõutud tegevusluba teenuse osutamiseks, sh kui töövõtja tegevusloa kehtivus peatatakse, tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, tegevusloa tähtaja möödumisel ei anta teenuseosutajale uut tegevusluba või tegevusloa kõrvaltingimusi muudetakse selliselt, et teenuse osutamine raamlepingu tingimustel muutub võimatuks (näiteks teenuse osutamise geograafilise piirkonna piirangu tõttu).

11. Lõppsätted 11.1 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut.

11.2 Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

11.4 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja Sven Salumaa osakonna juhataja peadirektori ülesannetes