Kiri

KELL ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE

7:30-8:45 Laste kogunemine Laste kogunemine Laste kogunemine Laste kogunemine Laste kogunemine

8:45-9:00 Hommikuring

(võimlemine +

ühislaul)

Hommikuring

(võimlemine +

ühislaul)

Hommikuring

(võimlemine +

ühislaul)

Hommikuring

(võimlemine +

ühislaul)

Hommikuring

(võimlemine +

ühislaul)

9:00-9:30 Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök Hommikusöök

9:30-12:00 Tegevused

värskes õhus *

Tegevused

värskes õhus *

Tegevused

värskes õhus *

Tegevused

värskes õhus *

Tegevused

värskes õhus *

12:00-12:30 Lõunasöök Lõunasöök Lõunasöök Lõunasöök Lõunasöök

13:00-15:00 Puhkeaeg Puhkeaeg Puhkeaeg Puhkeaeg Puhkeaeg

15:30-16:00 Õhtuoode Õhtuoode Õhtuoode Õhtuoode Õhtuoode

16:00-18:00 Liikumistund,

organiseeritud

loovtegevus

Organiseeritud

loovtegevus

Muusikatund,

organiseeritud

loovtegevus

Organiseeritud

loovtegevus

Rühma

ühistegevus

* halva ilma korral toimub organiseeritud meisterdamistegevus toas

LASTEHOID PUHH JA SÕBRAD

Iiahi rühm (Pärnasalu 19, Saue)

VIGASTUSTE ENNETAMINE JA TURVALISUSE EDENDAMINE

RISKIANALÜÜS

Tallinn 2025

2

Lasteasutuse juhataja korraldab lasteasutuses laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ja

keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi.

1. Lasteasutuse keskkonna riskianalüüs on sisehindamise osa.

2. Riskianalüüsi tegemisel võetakse aluseks Terviseameti veebilehel avaldatud lasteasutuse

keskkonna hindamiskriteeriumid arvestades lasteasutuse eripära (Lisa 1 Keskkonna

ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid).

3. Riskianalüüs viiakse lasteasutuses läbi üks kord aastas kaasates personali, lapsi ja

lapsevanemaid.

4. Riskide hindamisel võetakse arvesse rühmaruumides, muusika- ja võimlemissaalis,

majandus- ja personaliruumides, õuealal üldiselt ning mänguväljakul tehtud vaatluse

tulemusi.

5. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja riskiallikad ja ohud ning hinnatakse, kas

konkreetne objekt, nähtus või süsteem kujutab endast ohtu tervisele või mitte.

6. Analüüsitakse, kes ja kuidas on ohustatud. Peamised ohud, mis võivad analüüsi käigus

selguda, on järgmised:

✓ kukkumis-, löögi- ja muljumisohud;

✓ lämbumisohud (riietus, toit, plastikaatkotid, uppumine jne);

✓ põletusohud (kuum toit ja jook, kuum kraanivesi, lahtine tuli, küttekehad, elekter jne);

✓ mürgistus- ja söövitusohud (kemikaalid, ravimid, mürgised taimed jne);

✓ lõike- ja marrastusvigastuste ohud (noad, käärid jt tööriistad, loomad jne).

7. Hinnatakse riskide taset ning abinõude kasutuselevõtu vajadust. Analüüsikse, milline on

riski ehk võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tõenäosus ja sagedus ohtlikus

olukorras ning millised on riski võimalikud tagajärjed (tabel 1).

8. Dokumenteeritakse tulemused ja analüüsitakse. Analüüsi tulemused on ennetusmeetmete

kavandamise ja tegevuste planeerimise aluseks.

3

9. Koostatakse tegevuskava:

✓ vaadatakse läbi kõik dokumenteeritud riskiallikad ja ohud;

✓ iga konkreetse ohu ja probleemi puhul leitakse abinõu, kuidas seda likvideerida või

vähendada;

✓ määratakse abinõu rakendamise tähtaeg sõltuvalt riskitasemest;

✓ tegevused ja koostöö personali, lapsevanemate ja lasteasutuse pidajaga;

10. Lasteasutuse juhataja teatab riskianalüüsi tulemustest personalile ja lapsevanematele.

11. Lasteasutuse juhataja esitab riskianalüüsi tulemused ja ülevaate kavandatud ning

läbiviidud tegevustest nõudmisel riikliku järelevalve tegijale.

4

Tabel 1. Riskitaseme määramine riski tõenäosuse ja tagajärgede raskuse alusel (Juhendmaterjali

„Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses” alusel. Tervise

Arengu Instituut, 2010, L.Varava).

Riski tõenäosus Riski võimalikud tagajärjed

Õnnetus, mis ei

tekita vigastust (väheohtlik)

Kerge vigastus

(ohtlik)

Raske vigastus

või surm (eriti ohtlik)

Ebatõenäoline I tase II tase III tase

Võimalik, kuid

mitte eriti tõenäoline

II tase III tase IV tase

Tõenäoline III tase IV tase V tase

Riskitasemed Kas ja kui kiiresti on vaja rakendada abinõusid riski vähendamiseks ja kõrvaldamiseks

I tase Vähene risk

Erilisi abinõusid ei vajata.

II tase

Vastuvõetav

risk

Erilisi abinõusid ei vajata, kuid siiski tuleb otsida paremaid lahendusi, mis

ei põhjusta lisakulutusi.

III tase Keskmine risk

Tuleb välja töötada meetmed ja abinõud ning rakendada need ellu kolme kuni viie kuu jooksul pärast hindamist.

IV tase Suur risk

Tegevust ei tohi alustada enne, kui riski on vähendatud.

V tase

Talumatu risk

Riski vähendamine on vältimatu; kui riski vähendamiseks vajalikke

abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö, tegevus ja mäng ohualas keelatud.

5

Lisa 1 Keskkonna ohutuse ja turvalisuse hindamiskriteeriumid

Juhendmaterjali „Vigastuste ennetamine ja turvalisuse edendamine koolieelses lasteasutuses“ lisa 1

alusel (Tervise Arengu Instituut, 2010, L. Varava)

Riskihindajad: juhataja

Kesk-

konna-

liik

Nr Hindamiskriteerium I etapp II etapp III etapp

Selgitused

Jah Ei Oht Riski- tase

M a

a -a

la v

ä lj

a sp

o o l

la st

ea su

tu st

1 Läheduses puudub veekogu, tiik või kraav

x

2 Lasteasutus ei külgne suure liiklustihedusega tänava või teega

x

3 On olemas parkimisplats

autodele, et laste kohaletoomine ja kojuviimine oleks turvaline

x

4 On paigaldatud liiklusmärk

„Lapsed teel” ja tänaval on

markeeritud ülekäigukoht

x

5 On paigaldatud kiirusepiirangu

märgid ja/või nn lamav

politseinik

x

6 Läheduses puudub mürarikas,

ohtlikke aineid ja kemikaale

töötlev ettevõte või mõni muu elu

ning tervist ohustav saasteallikas

x

7 Liiklus lasteasutuse ümber on turvaline

x

L a st

ea su

tu se

m

a a

-a la

8 Maa-ala on piiratud tugeva

piirdeaiaga või piisavalt tiheda

hekiga

x

9 Piirdeaed on vähemalt 1 m kõrge ja ei paku võimalusi ronimiseks

x

10 Piirdeaial puuduvad augud ja vahed, kust laps saaks läbi pugeda

x

11 Aia ja maapinna vaheline ruum ei ületa 10 cm

x

12 Laste õuesoleku ajal on aiaväravad suletud

x

13 Väravad on varustatud sulgur- või

lukumehhanismiga, mida laps ei

saa avada

x

14 Soovimatute isikute (nt joobes, agressiivsed või asotsiaalse

x

6

eluviisiga isikud) juurdepääs

lasteasutuse maa-alale on

takistatud

15 Maa-ala kasutamine

lemmikloomade jalutamiskohana on välistatud

x

16 Jäätmete käitlemise koht asub

ning jäätmete äravedu toimub mänguväljakust ohutus kauguses

x

17 Maa-ala teed on aukudeta x Maa-ala teedes on

augud

I On võimalik liigelda nii, et auke ei

läbita

18 Maa-ala on korrastatud ja muru niidetud

x

19 Jäised teed on liivatatud x

20 Lume ja jääpurikate räästalt kukkumine on välistatud

x

21 Haljastuses on kasutatud ainult ohutuid ja mittemürgiseid taimi

x

22 On olemas välisvalgustus x

23 Maa-ala korrashoiuks kasutatavad

tööriistad, seadmed ja masinad,

nagu muruniiduk, hekikäärid,

labidas, asuvad lastele kättesaamatus kohas

x

24 Mängu- ja spordivahendid

vastavad laste eale ja kasvule

ning on turvalised

x

25 Mänguväljaku atraktsioonide vahekaugus on vähemalt 1,5–2 m

x

26 Mänguväljaku vahendite

(ronimisvahendid, kiiged,

liumäed, ronilad jm) alune pind

on kaetud 40 cm paksuse

liivakihiga või muu lööki

summutava materjaliga

(puidulaastud, turvamatid,

tartaankate jm)

x

27 Liumägede redelid on varustatud käsipuudega

x

28 Mänguväljaku vahendid (nt

karussellid, batuudid jm) on

turvaliste piiretega

x

29 Redelite pulgad ja astmed on

võrdsete vahedega mittelibedad ja

kindlalt fikseeritud (ei pöörle)

x

7

30 Mänguväljaku vahendite puitosad x

on terved ja pindudeta

31 Kiikede ülesriputamiseks

kasutatavad ketid on

galvaniseeritud ja lühikeste lülidega

x

32 Ketiavade maksimaalava on 8,6

mm igas suunas v.a

ühenduskohtades, kus see on üle

12 mm või alla 8,6

x

33 Spordi- ja mänguvahendid on

ehitatud nii, et vahenditel ei ole

võimalikke ohuallikaid, sh pilusid

või V-kujulisi avasid,

esiletungivaid osi ja võlle ning

pöörlevaid osi, millesse riietuse

osad võiksid takerduda

x

34 Mänguväljakul kasutatakse

selliseid vahendeid (tunnelid,

mängumajad), kuhu on lapse

abistamiseks tagatud täiskasvanute juurdepääs

x

35 Liumäed, rippkiiged jt

samalaadsed risttala külge

kinnitatavad mänguasjad on

turvalised (kontrollida pinguteid,

kinnitusi)

x

36 Mänguvahendite paigutus tagab õuealal vaba ja ohutu liikumise

x

37 Mänguväljaku vahendid on

ehitatud nii, et nende pea või

jalad ees läbimisel ei teki üheski

avas pea ega kaela

takerdumisohtu

x

38 Liiva vahetatakse liivakastis regulaarselt

x

39 Liivakastid kaetakse pärast mängimist sobiva kattega

x Liivakastidel

puuduvad katted

Katte puudumine ei kujuta

ohtu, kuivõrd loomadega on

keelatud liivakastides käia

40 Alla 3 a vanuste laste trepid ja

kaldteed on varustatud

käsipuudega alates esimesest

astmest

x

41 Kanalisatsiooniluugid on suletud x

8

42 Majaga külgnev

evakuatsiooniväljapääs on

varustatud kaitsepiirdega ning ei

Ei kohaldu

võimalda lastel sellele ronida

43 Regulaarselt tehakse

mänguväljaku vahendite

visuaalset tavaülevaatust,

töökindlusülevaatust ja korralist

põhiülevaatust

x

S is

ek es

kk o n d

44 Siseviimistluses kasutatavad

materjalid on ohutud,

nõuetekohased ja vastavad tootja

poolt ettenähtud kasutusotstarbele

x

45 Põrand on ohtlike kallakuteta ja mittelibe

x

46 Ruumide põrandakattematerjalid on ohutud

x

47 Vaibad on mittelibisevad x

48 Alla 3-aastastele lastele on

paigutatud trepile juurdepääsu

takistav kaitse või tagatud laste

järelevalve

Ei kohaldu

49 Trepid on varustatud

käsipuudega, mis on paigaldatud

nii lastele kui ka täiskasvanutele

sobivale kõrgusele

Ei kohaldu

50 Trepiastmed on mittelibedad Ei kohaldu

51 Libedate trepiastmete servadele

on kleebitud libisemisvastased ribad

Ei kohaldu

52 Välisuks sulgub turvaliselt või on

varustatud sulgurmehhanismiga,

mis ei lase uksel järsult sulguda

x

53 Välisuks on varustatud

lukustusmehhanismiga, mida laps

ei saa ise avada

x

54 Aknad on lastele ohutud x

55 Tuulutusakendel on turvaketid,

fiksaatorid vm mehhanismid, mis

lukustavad akna avatud olekus

(tuulutusasendis 8–10 cm)

Ei kohaldu

56 Ruumides on aknakatete nöörid lastele kättesaamatus kohas

x

57 Ruumide uksed on klaasideta või purunemiskindlast klaasist

x

9

58 Klaasuksed, ukseklaasid ning

põrandani ulatuvad klaasaknad on

lapse kõrguselt varustatud

x

kaitsega või lapse silmade kõrguselt nähtavalt märgistatud

59 Peeglid on kinnitatud seintele nii ülemisest kui ka alumisest servast

Ei kohaldu

60 Riiulid ja kapid on kinnitatud või

on nende ümberkukkumine välistatud

x

61 Kappide kergesti avanevad uksed

ja sahtlid on varustatud

lukkudega, et laps neist haarates kuklale ei kukuks

Ei kohaldu

62 Sisustuse paigutus ruumis tagab vaba ja ohutu liikumise

x

63 Mööbliesemete ja radiaatorite

nurgad on mitteteravad või

muudetud ohutuks

x

64 Saalis, võimlas või rühmaruumis

asuvate ronimisvahendite all on võimlemismatid

Ei kohaldu

65 Teravad köögiriistad (noad,

kahvlid, käärid jm) on lastele kättesaamatus kohas

x

66 Tehnilised vahendid (kohvimasin,

keedukann jm elektriseadmed) on lastele kättesaamatus kohas

Ei kohaldu

67 Puhastusained (v.a kätepesuseep),

puhastusvahendid jt kemikaalid

asuvad lukustatavas kapis või

muus lastele kättesaamatus kohas

x

68 Ravimeid ja olmekeemiat hoitakse originaalpakendites

x

69 Olemas on esmaabivahendid, nt

elektrooniline kraadiklaas,

haavapuhastusvahendid, plaastrid,

kummikindad, rõhkside, külmakott

x

70 Pesemiseks sobiv veetemperatuur

on tagatud tehniliste vahendite või järelevalvega

x

71 WC- ja vannitoaukse lukku on võimalik avada ka väljastpoolt

Ei kohaldu

10

72 Pesuruumi põrand on mittelibisevast materjalist

x

73 Lastele on võimaldatud eakohane ja turvaline magamiskoht

x

74 Rippuvad toataimed on

paigutatud nii, et lastel ei ole

võimalik neid aluselt või riiulilt

endale peale tõmmata

Ei kohaldu

75 Suured lillepotid jm rasked

esemed asuvad põrandal või

kindlal alusel

x

76 Toataimed on mittemürgised ja ohutud

Ei kohaldu

77 Tehnilised vahendid ja nende

elektrijuhtmed on terved ja kontrollitud

x

78 Elektrijuhtmed on paigutatud

turvaliselt ja ei takista ruumis liikumist

x

79 Pistikupesad (ka

pikendusjuhtmel) on kaetud

lapsekindlate kaitsetega või

asuvad lastele kättesaamatus kõrguses

x

80 Ruumidesse on paigaldatud

suitsuandur või muu tulekahju-

signalisatsioonisüsteem

x

81 Tulekahjusignalisatsioon on kontrollitud ja hooldatud

x

82 Olemas on tulekustutid x

83 Tulekustutid asuvad kergesti kättesaadavas kohas

x

84 Tulekustutid on kontrollitud ja hooldatud

x

85 Personal oskab tulekustuteid ja tulekustutustekki kasutada

x

86 Tikud ja muud

tulesüütamisvahendid on lastele

kättesaamatus kohas

x

87 Tulekahju korral tegutsemise

plaan on koostatud. Plaan

koosneb neljast juhisest ja skeemist

x

11

88 Evakuatsiooniõppus

korraldatakse vähemalt üks kord

aastas

x

89 Evakuatsiooniplaanis ettenähtud

väljumisteed ja trepikojad on vaba ligipääsuga

x

90 Välisust on võimalik seestpoolt avada pöördnupust

x

91 Telefoniside on tagatud x Rühmaruumis puudub

lauatelefon

I Hoidjad kasutavad personaalseid

telefone

92 Telefoni lähedal on tähtsad

telefoninumbrid (hädaabi,

lapsevanemad jm)

x

93 Personal on teadlik, kuidas käituda lapse kadumise korral

x

94 Personal on läbinud esmaabikursused

x

95 Personal oskab anda lastele esmaabi

x

96 Võõraste omavoliline pääs asutuse ruumidesse on välditud

x

M ä

n g

u -,

õ p p e-

j a

sp o rd

iv a h en

d id

97 Erivanuseliste laste mängu ajal on

tagatud, et pisidetaile sisaldavad

mänguvahendid ei satu väikelaste kätte

x

98 Mänguasjad on disaini,

konstruktsiooni ja materjali poolest ohutud

x

99 Kasutusel on ainult terved mängu-, õppe- ja spordivahendid

x

100 Tagatud on mängu-, õppe- ja

spordivahendite regulaarne

kontroll, korrastamine ja puhastamine

x

T er

vi se

ka sv

a tu

s

101 Lasteasutuse tervisekasvatuse

valdkondade hulka kuulub ka ohutus ja turvalisus

x

102 Lapsi õpetatakse erinevaid ohte tundma ja vältima

x

103 Lapsi õpetatakse potentsiaalsete

ohuteguritega õigesti ümber

käima ja ohtlikus olukorras

käituma

x

12

104 Lastele õpetatakse kelgutamise,

suusatamise ja uisutamise

tehnikat ning nende tegevustega seotud ohtude vältimist

x Hoius ei liigelda

kelkude, suuskade

ja uiskudega

105 Õppekavasse kuulub liiklusõpetus x

106 Õpetajad ja õpetajaabid teavad,

kuidas liikuda koos lastega

ohutult väljaspool lasteaeda (nad

on läbinud laste rühmasaatja

x

koolituse)

107 Lapsed kannavad pimedal ajal helkurit

x

108 Väljaspool lasteasutuse maa-ala

liikudes kannavad lapsed ning

õpetajad ja õpetajaabid

helkurveste

x

109 Lapsed kannavad libisemiskindla

tallaga ja kindlalt jalas püsivaid jalanõusid

x

110 Personal kannab pimedal ajal helkurit

x

111 Kuumadel suvepäevadel

kannavad lapsed õues kergeid

peakatteid

x

112 Õpetajad teevad koostööd

lapsevanemaga tagamaks lastel

tervisliku ja ohutu riietuse (nt

üleriietel ei ole pikki nööre,

aasasid, takerduvat salli)

x