Taotlus

EELNÕU

(01.08.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Võttes aluseks vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 p 8, 10, § 191

lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, § 52 lg 1 p 4 ja 6, § 56, haldusmenetluse

seaduse § 40, § 46, § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab:

1.1. Keelduda Enefit Green AS-le (registrikood 11314871, aadress Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318) keskkonnaloa andmisest vee erikasutuseks

meretuulepargi rajamiseks alal TP2-3.

1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-524863 vee erikasutuseks meretuulepargi rajamiseks alal

TP4 ja TP1:

1.2.1. Süvendamine mahus 324 750 m³, tahkete ainete paigutamine mahus 191 580 m³,

süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus 324 750 m³.

1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-524863 töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee

erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8)

ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17), nagu kirjas korralduse ptk 3.6. ja 3.7.

1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-524863 järgnevad kõrvaltingimused:

1.4.1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks,

kui planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või

meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada.

1.4.2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade

moodustamisel on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks

lähtuvalt kehtestatavast kaitse-eeskirjast.

1.4.3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete

paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere

põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajalikud merepõhja koormamiseks

meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.

1.4.4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks enne vee

erikasutuse algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb

lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja

täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle

vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

1.4.5. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri

mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.

1.5. Keskkonnaluba nr KL-524863 on korralduse osa ning keskkonnaluba nr KL-524863

ja käesolev korraldus moodustavad lahutamatu terviku.

1.6. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 15 aastat.

1.7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

Keskkonnaloa taotlus ja menetluse algatamine

2.1. Enefit Green AS1 (ka arendaja) soovib taastuvenergiast elektrienergia tootmise eesmärgil

rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW.

2.2. Loode-Eesti meretuulepargi rajamist hakati kavandama 2006. aastal, mil oli olemas vaid

regulatsioon veeseaduse2 (VeeS v.r.) § 8 lg-s 2, mille kohaselt oli tahkete ainete uputamiseks

veekogusse, veekogu süvendamiseks ning veekogu põhja pinnase paigaldamiseks vajalik vee

erikasutusloa (veeluba) olemasolu. Arvestades, et meretuulepargi rajamisega kaasneb mh vee

erikasutus, esitas arendaja3 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile4 veeloa taotluse.

Keskkonnaministeerium võttis 05.05.2006 kirjaga nr 11-17/3873-2 veeloa taotluse menetlusse

ja algatas ühtlasi keskkonnamõju hindamise (KMH) (vt ptk 3.1.). Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse5 (KeHJS v.r.) § 11 lg 11 alusel oli veeloa taotluse menetlus

peatunud kuni KMH aruande heakskiitmiseni.

Keskkonnaloa menetlus

2.3. Kliimaministeerium kiitis 29.12.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-23 „Loode-Eesti

rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ (Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsus) KMH aruande “Loode-Eesti rannikumere

tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne” (Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne või

KMH aruanne)6 heaks.

1 Registrikood 11184032, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318. 2 Veeseadus RT I 1994, 40, 655, redaktsioon kehtivusega 01.01.2006-30.06.2006. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/970659 (16.07.2025). 3 Enefit Green AS-ile eelnevalt oli arendaja rollis Nelja Energia AS, arendaja kuni detsember 2018. 4 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium. 5 Kehtivast KeHJS-e redaktsioonist lähtuvalt kohaldatakse seaduse § 56 lg 11 järgi tegevusloa taotlusele, milles

nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne antud sätte jõustumist (s.o 13.07.2017), KMH algatamise ajal

kehtinud KeHJS-e redaktsiooni, st (KeHJS RT I 2005, 15, 87). 6 Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr

2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti-rannikumere-tuulepargi-

keskkonnamoju-hindamine (16.07.2025).

2.4. Lähtuvalt kehtiva veeseaduse (VeeS)7 § 279 lg 8 menetletakse enne 01.10.2019 veeseaduse

jõustumist menetlusse võetud veeloa taotlusi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud

menetlusõigusnormide alusel. Eelnevast tulenevalt menetletakse 23.03.2006 menetlusse võetud

taotlust, rakendades haldusmenetluse seadust (HMS) ja 2006. aastal kehtinud VeeS v.r.

menetlusõigusnorme. Materiaalõiguslike sätete osas lähtutakse kehtivast veeseadusest ja selle

alamaktidest, sh ka loale nõuete seadmisel ning loa andmise või keeldumise üle otsustamisel.

2.5. VeeS § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja § 187 p 8, 10 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)

§ 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt antakse alates 01.10.2019 süvendamiseks ja tahkete ainete

paigutamiseks keskkonnaluba vee erikasutuseks (keskkonnaluba) ning loa andjaks on

Keskkonnaamet. Seega annab käesoleval juhul keskkonnaloa Keskkonnaamet. Alates

01.01.2020 antakse kõik keskkonnaload keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu

elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna8.

2.6. Lähtuvalt eeltoodust palus Keskkonnaamet 02.01.2024 kirjas9 esitada täiendatud taotlus ja

lisateave10 KOTKAS andmekogu kaudu, et Keskkonnaametil kui loa andjal oleks võimalik

tagada antava keskkonnaloa kooskõla kehtiva seadusega. Taotluse täiendamise tähtajaks seati

02.01.2027, kusjuures tähtaja määramisel arvestati riigi eriplaneeringu (REP) menetlemiseks ja

kehtestamiseks kuluva võimaliku ajaga. Ühtlasi paluti esitada seisukoht REP algatamise

taotlemise kohta hiljemalt 01.04.2024. Lisateabe esitamise tähtaja saabumiseni keskkonnaloa

andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg peatus (HMS § 15 lg 2 koostoimes

VeeS v.r. § 9 lg 7).

2.7. Enefit Green AS selgitas 26.03.2024 kirjas11, et ettevõttel on küll kavatsus alustada

eriplaneeringu algatamise taotlemisega Loode-Eesti merealal, kuid oma seisukoha taotluse

esitamise osas saab kujundada pärast taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine eelnõu

number 308 SE jõustumist, ning palus pikendada REP algatamise taotlemise kohta seisukoha

esitamise tähtaega kuni 01.09.2024. Keskkonnaamet pikendas vastamise tähtaega vastavalt

tehtud ettepanekule 03.04.2024 kirjaga12.

2.8. Nimetatud tähtajaks lisateavet ei esitatud ja lisateabe esitamise tähtaja pikendamist ei

taotletud. Enefit Green AS palus 11.09.2024 kirjas13 täpsustada, mis andmeid tuleb esitada

taotlusega KOTKAS, et oleks võimalik sisse viia muudatused ning jätkata keskkonnaloa

väljastamise protsessiga. Keskkonnaamet täpsustas 26.09.2024 kirjas14, mis andmed on vajalik

KOTKAS esitada. Lisaks paluti jätkuvalt teavet REP algatamise taotlemise osas ja juhiti

tähelepanu, et 21.06.2024 õigusaktides jõustunud muudatuste kohaselt oleks arendajal võimalik

esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) taotlus ehitusseadustiku (EhS)

meretuulepargi hoonestusloa sätete kohaldamiseks. Meretuulepargi hoonestusluba annaks

7 Veeseadus RT I, 15.04.2025, 7, redaktsioon kehtivusega 01.07.2025-31.08.2025. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/115042025007?leiaKehtiv (16.07.2025). 8 Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1 lg 1 ja § 2 lg 4. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001?leiaKehtiv (16.07.2025) 9 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2024 kirja nr 14-6/24/1 all. 10 KeÜS § 53, VeeS2019 § 193 ja keskkonnaministri määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad

nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nimetatud teave. Taotluse

täiendamisel palume arvestada Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande tulemuste ja KMH heakskiitmise otsusega. 11 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2024 kirja nr 14-6/24/1-2 all. 12 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.2024 kirja nr 14-6/24/1-3 all. 13 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2024 kirja nr 14-6/24/1-4 all. 14 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2024 kirja nr 14-6/24/1-5 all.

ühtlasi õiguse vee erikasutuseks ning eraldi keskkonnaluba poleks arendajal enam vaja.

Lisateabe esitamise tähtajaks seati 26.10.2024.

2.9. Arendaja esitas 28.10.2024 täiendatud taotluse KOTKAS15. Lisaks selgitas arendaja oma

25.10.2024 kirjas16, et REP algatamise taotlemise vajalikkuse kohta on tellitud õiguslik analüüs,

mis valmib 31.03.2025, ning meretuulepargi ühendloa menetlusele üleminekut ei peeta hetkel

võimalikuks, kuid REP osas suurema õiguskindluse selgumisel jäädakse sellele võimalusele

avatuks.

2.10. Keskkonnaamet kontrollis KOTKAS esitatud taotlust ning palus 07.11.2024 kirjas17

taotlust täiendada hiljemalt 02.01.2027 ning esitada seisukoht REP algatamise taotlemise kohta

hiljemalt 31.01.2025.

2.11. Enefit Green AS selgitas oma 31.01.2025 kirjas18, et heaks kiidetud KMH aruande

kohaselt on Loode-Eesti piirkonnas meretuulepargi rajamine võimalik kolmel eraldiseisval alal,

mis asetsevad üksteisest olulise vahekaugusega. Alade kasutusele võtmine meretuulest

elektrienergia tootmiseks võib toimuda etappides ning ühele alale on võimalik elektrituulikud

rajada ilma teisi alasid kasutusele võtmata, nendel ehitustegevust läbi viimata ja tehniliselt

sõltumatult. Igale alale on võimalik rajada teisest tehniliselt sõltumatu ja isegi erineva

omandisuhtega tuulepark. Seega, täiendava REP-i läbiviimine alale ei ole põhjendatud ega

nõutav, sest REP läbiviimine on kohustuslik planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 kohaselt riigi

territooriumi või selle osa kohta tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW,

kui ehitis vastab PlanS § 27 lg 1 toodud suurele riiklikule või rahvusvahelisele huvile. Lähtuvalt

eeltoodust palus Enefit Green AS jätkata keskkonnaloa menetlusega ning väljastada heaks

kiidetud KMH aruande alusel ning KOTKAS süsteemi ülekantud keskkonnaloa taotluses

toodud informatsiooni alusel Enefit Green-ile keskkonnaluba.

2.12. Arendaja esitas 31.03.2025 täiendatud keskkonnaloa taotluse. Taotlus on registreeritud

KOTKAS menetluse nr M-130049 all taotlusena nr T-KL/1026040-2. Taotluse kohaselt

kavandatakse merepõhja süvendamist tuulegeneraatorite aluse merepõhja ettevalmistamisel

mahus ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel ning tahkete ainete paigutamist

tuulegeneraatorite vundamentide paigutamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel.

Süvenduspinnas kasutatakse vastavalt gravitatsioonivundamendi või kaablikraavi täiteks (vt

tabel 1). Keskkonnaloa taotlus ei hõlma eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutust.

Taotluses on lähtutud Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes ja selle heakskiitmise otsuses välja

toodud alternatiivist 4. Lisaks, taotluse kohaselt tuleb kolme arendusala, TP1, TP2-3 ja TP4,

vaadelda eraldiseisvate tootmisüksustena, mille iga võimsus on kuni 400 MW (vt joonis 1)

arvestades, et alale kavandatakse paigutada 20 MW tuulegeneraatoreid.

15 Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS ) 28.10.2024 taotlusena nr T-KL/1026040

menetluse nr M-130049 all. 16 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2024 kirja nr 14-6/24/1-8 all. 17 Registreeritud KOTKAS 07.11.2024 kirja nr DM-130049-2 all. 18 Registreeritud KOTKAS 03.02.2025 kirja nr DM-130049-3 all.

Tabel 1. Kavandatava vee erikasutuse mahud arendusalade lõikes.

Ala Süvendamine

vundamendi

aluse

ettevalmista-

misel, m³

Tahkete

ainete

paigutamine

vundamen-

tide

rajamisel,

m³

Süvendus-

pinnase

kasutamine

vundamen-

tide täiteks,

m³

Süven-

damine

kaablite

paigal-

damisel,

m³

Tahkete

ainete

paiguta-

mine

kaablite

paigal-

damisel,

m³

Tuuli-

kute

arv, tk

Tuule-

pargi

võimsus

TP1 60 000 48000 60 000 24 250 1940 6 120

TP2-

3

190 000 152 000 190 000 79 500 6360 19 380

TP4 170 000 136 000 170 000 70 500 5640 17 340

Joonis 1. Arendusalad TP1, TP2-3 ja TP4. Sinise punktiga on märgitud esialgsed

tuulegeneraatorite asukohad ja punasega tuulepargisiseste kaablite võimalikud asukohad.

2.13. Keskkonnaamet teavitas taotlejat ja puudutatud isikuid 15.04.2025 kirjaga19 keskkonnaloa

menetluse jätkamisest. Keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale

teatavaks kolme kuu jooksul, arvates taotluse menetlusse võtmise kuupäevast (VeeS v.r. § 9 lg

7). VeeS v.r. § 9¹ lg 3 kohaselt on igaühel õigus vee erikasutusloa taotluse kohta esitada vee

erikasutusloa andjale kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid menetlusaja vältel. Ettepanekute ja

vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 15.05.2025.

2.14. Keskkonnaamet palus 19.05.2025 kirjaga20 Eesti Geoloogiateenistuse kui riigi

geoloogiaalast pädevust omava asutuse seisukohta planeeritava vee erikasutuse osas

Hiiumadala liivamaardla alal (maapõueseadus (MaaPS) § 15 lg 1 p 1). Eesti Geoloogiateenistus

esitas oma seisukoha 16.07.2025 kirjaga21 (vt p 3.4.10.4).

19 Registreeritud KOTKAS 15.04.2025 kirja nr DM-130049-8 all. 20 Registreeritud KOTKAS 19.05.2025 kirja nr DM-130049-17 all. 21 Registreeritud KOTKAS 17.07.2025 kirja nr DM-130049-21 all.

2.15. Keskkonnaamet teavitas arendajat 21.05.2025 kirjaga22, et arvestades taotlusele esitatud

ettepanekuid (vt p 2.16) ning Eesti Geoloogiateenistuse kooskõlastamise saamise tähtaega (vt

p 2.14), tehakse otsus keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel,

kuid mitte hiljem kui 29.08.2025 (HMS § 41).

Täiendatud taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited

2.16. Ettepanekud ja vastuväited taotlusele esitasid 07.05.2025 kirjaga23 Eesti

Ornitoloogiaühing24 (EOÜ), 09.05.2025 kirjaga25 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 14.05.2025 kirjaga26 Muinsuskaitseamet, 16.05.2025

kirjaga27 OÜ Hiiu Tuul, 16.05.2025 kirjaga28 TTJA. Politsei- ja Piirivalveamet tõi oma

15.05.2025 kirjas29 välja, et neil ei ole ettepanekuid ja vastuväiteid menetluse M-130049

täiendatud taotlusele. Ka Kaitseministeeriumil ettepanekud/vastuväited puudusid (28.05.2025

kiri30).

EOÜ ettepanekud ja vastuväited

2.17. EOÜ tõi oma 07.05.2025 kirjas välja, et keskkonnaloa menetluses tuleb arvestada

kaitseala moodustamise ettepanekutega31 ja mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnu aladega

(IBA).

Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloa andmisel võetakse arvesse nii kaitseala

moodustamise ettepanekuid kui ka IBA alasid (vt ptk 3.2.4., ptk 3.4.8, p 3.5.5.-3.5.9.).

2.18. EOÜ tõi välja, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on linnustiku osas puudulik.

Puuduvad rändeuuringud, kasutatud on vananenud andmed auli osas, ei ole kasutatud 2021 üle-

eestilise uuringu andmeid, väljatõrjumisriski vaeraste ja hahkade puhul ei ole kvantitatiivselt

hinnatud, auli puhul näitena käsitletud uuring tõrjuva mõju puudumist ei tõendanud,

barjääriefekt pesitsejatele on analüüsimata, lennuteekonnapikkuse analüüsil ei ole arvestatud

teiste tuuleparkidega, rootorite töötsooni kõrgusel lendavate linnurühmade (lagled, kaurid jt)

lennukõrgust pole kokkupõrkeriskide hindamisel käsitletud. Rõhutatakse, et ilma

rändeuuringuteta ei saa rände ruumilist jaotust kindlaks teha, samas on juba kindel, et TP1

idaosa ja TP2-3 on rahvusvaheliselt tähtsa linnualana arenduseks sobimatud.

Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks, st süvendamiseks ja

tahkete ainete paigutamiseks, st tegevuseks, mis toimub allpool keskmist mereveetaset (vt ptk

3.2.1). Keskkonnaluba ei anna õigust meretuulepargi rajamiseks ega kasutamiseks. Kuigi vee

erikasutus on tihedalt seotud vees toimuva ehitusega, ei ole võimalik ainuüksi keskkonnaloa

alusel mingisuguseid töid ellu viia. Lähtuvalt eeltoodust ei ole tuulegeneraatorite tornide

paigutamine ega generaatorite töö seotud vee erikasutusega ja ei ole seega keskkonnaloa ese.

22 Registreeritud KOTKAS 21.05.2025 kirja nr DM-130049-19 all. 23 Registreeritud KOTKAS 08.05.2025 kirja nr DM-130049-10 all. 24 Registrikood 80041898, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Veski tn 4, 51005. 25 Registreeritud KOTKAS 09.05.2025 kirja nr DM-130049-11 all. 26 Registreeritud KOTKAS 15.05.2025 kirja nr DM-130049-13 all. 27 Registreeritud KOTKAS 16.05.2025 kirja nr DM-130049-16 all. 28 Registreeritud KOTKAS 20.05.2025 kirja nr DM-130049-18 all. 29 Registreeritud KOTKAS 16.05.2025 kirja nr DM-130049-14 all. 30 Registreeritud KOTKAS 29.05.2025 kirja nr DM-130049-20 all. 31 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 8-2/23/2442 ja 8-2/23/2442-3 all.

Lähtuvalt eeltoodust on käsitletud linnustikuga seotud asjaolusid ptk-s 3.4.4. KeHJS v.r § 24 lg

1 ning Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse lk 1 p 2 kohaselt tuleb

kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada KMH aruandes toodud keskkonnameetmeid, sh

KMH aruande ptk-s 10 toodud leevendusmeetmeid ja ptk-s 11 toodud seiremeetmeid. KMH

aruande ptk-s 11.1.3. nähti vastavate uuringute vajadus ette ning sellega peab arvestama

järgmistes etappides.

2.19. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on puudulik mereimetajate osas,

otsuse tegemiseks on vajalik lisauuringute läbiviimine. On selge, et tuulepark halvendab

hüljeste elupaika arendusala mõnes osas (TP1), kuid selle mõju ja mõjude ruumilise ulatuse

määratlemiseks on vajalikud mõõtmised. Hüljeste osas on töötava pargi kui ka pargi

hooldustööde mõjude hindamine ilma uuringuteta keeruline.

Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Lähtuvalt eeltoodust on

käsitletud mereimetajatega seotud asjaolusid ptk-s 3.4.6. KMH aruande ptk 11.1.5 nähti

vastavate uuringute vajadus ette (KeHJS v.r § 24 lg 1, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande

heakskiitmise otsuse lk 1 p 2) ning sellega peab arvestama nii vee erikasutuse elluviimisel (vt

p 3.6.17.-3.6.20., 3.7.15.) ja ka järgmistes etappides.

2.20. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on puudulik käsitiivaliste osas,

otsuse tegemiseks on vajalik lisauuringute läbiviimine.

Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Lähtuvalt eeltoodust on

käsitletud käsitiivalistega seotud asjaolusid ptk-s 3.4.5. KMH aruande ptk 11.1.4. nähti

vastavate uuringute vajadus ette (KeHJS v.r § 24 lg 1, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande

heakskiitmise otsuse lk 1 p 2) ning sellega peab arvestama järgmistes etappides.

2.21. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH protsessis on tehtud olulisi menetlusvigu -

ei tehtud avalikustamist enne aruande heakskiitmist, kuigi peale 2019. aastal toimunud

avalikustamist viidi läbi mitmeid uuringuid ja täpsustus meretuulepargi lahendus.

Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana analüüsinud Loode-Eesti tuulepargi KMH

aruande avalikustamise korraldamist Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise

otsuse ptk-s 3 ning leidis, et puuduvad KMH aruande heakskiitmata jätmist tingivad asjaolud.

Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse alaptk-s 3.3 on mh välja toodud, et

KMH aruanne on juba kolm korda avalikustamise läbinud ning pärast viimast avalikustamist

täiendatud aruanne ei ole sedavõrd olulisel määral muutunud, heakskiitmiseks esitatud aruande

täiendav avalikustamine ei ole otseselt nõutav ega proportsionaalne ning seega ei ole

avalikustamine vajalik. Ühtlasi märgime, et avalikustamised on ette nähtud ka edaspidi, nt REP-

i koostamisel ja menetlemisel.

2.22. EOÜ tegi kirjas ettepaneku keskkonnaloa menetlus lõpetada.

Keskkonnaamet selgitab, et käesolevalt puuduvad keskkonnaloa menetluse lõpetamise alused.

Keskkonnaamet on juba 23.02.2024 vaideotsuses32 selgitanud, et taotluse võib jätta läbi

vaatamata ja sellega keskkonnaloa menetlus lõpeb vaid seadusega ettenähtud juhtudel.

Keskkonnaamet oli seisukohal, et käesolevalt puuduvad õiguslikud alused keskkonnaloa

menetluse lõpetamiseks. Keskkonnaloa menetlus lõpeb kas keskkonnaloa andmise või

32 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.02.2024 kirja nr 1-7/24/16-3 all.

keskkonnaloa andmisest keeldumisega. Asjaolud ei ole muutunud ning Keskkonnaamet oma

selgitusi ei korda.

MKM ettepanekud ja vastuväited

2.23. MKM tõi oma 09.05.2025 kirjas välja, et meretuulepargid, sõltumata oma suurusest, on

olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille asukoha valiku või toimimise vastu on üldjuhul suur

riiklik või rahvusvaheline huvi ja seega tuleb lähtuda põhimõttest, et tuuleenergeetika

arendusalad määratakse planeeringuga. Seega ei ole võimalik Hiiu maakonnaga piirneval

merealal ilma planeeringuta rajada ka väiksemaid, alla 400 MW suurused eraldiseisvate

tootmisüksustega tuuleparke. Oluline ei ole seejuures mitte ainult tuulepargi koguvõimsus vaid

see, et puuduvad planeeringulised tingimused – kuhu ja millistel tingimustel on võimalik

tuuleparke kavandada.

Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Keskkonnaloa andmise

eeldusena ei näe õigusaktid ette eriplaneeringu olemasolu (vt p 3.2.2.2., 3.2.2.5.). Järgmistes

etappides planeeringu kehtestamisel on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt p 1.4.1.).

Muinsuskaitseameti ettepanekud ja vastuväited

2.24. Muinsuskaitseamet tõi oma 14.05.2025 kirjas välja, et keskkonnaloale peaks lisama

allveearheoloogilise uuringu kohustuse ja uuringutulemusi tööde korraldamisel arvestama.

Keskkonnaamet selgitab, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-s 11.1.6. on välja toodud

kultuurimälestiste uuringu vajadus. Keskkonnaamet täpsustas uuringuvajaduse kirjeldust

vastavalt Muinsuskaitseameti kirjas toodule p-s 3.7.12.-3.7.14.

OÜ Hiiu Tuul ettepanekud ja vastuväited

2.25. OÜ Hiiu Tuul33 tõi oma 16.05.2025 kirjas välja, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes

on planeeritavate ehitustööde käigus meresetete teisaldamisel vabaneva fosfori koguseid

alahinnatud. Kirjas esitatakse selgituseks kalkulatsioonid, mis on tehtud lähtuvalt mobiilise

fosfori sisaldusest Soome lahe suudmeala setetes34,35.

Keskkonnaamet selgitab, et arendusalad TP1, TP2-3 ja TP4 paiknevad meremadalikel, mis on

setete transpordialad, kus mobiilse fosfori sisaldus on oluliselt madalam kui Soome lahe

suudmeosas. Keskkonnaamet käsitleb vee erikasutusega kaasneda võivat koormust p-s 3.4.1.4.

TTJA ettepanekud ja vastuväited

2.26. TTJA tõi oma 16.05.2025 kirjas välja, et kolme meretuulepargi ala koguvõimsus on kuni

1200 MW ja meretuulepargi rajamine on olulise ruumilise mõjuga tegevus, mis tähendab, et

tulenevalt PlanS § 27 lg 2 on REP koostamine kohustuslik. TTJA jätkab Loode-Eesti

33 Registrikood 8038983, aadress Heltermaa mnt. 6, Kärdla, Hiiumaa. 34 Liira, M., Ausmeel, M., Suuroja, S., Veski, A. ja Tuuling, I., 2022. Projekt 17065 „ Setete keskkonnaseisundi

hindamise metoodika arendamine ja rakendamine“ lõpparuanne. Eesti Geoloogiateenistus. Kättesaadav:

https://fond.egt.ee/fond/egf/9598 (16.07.2025). 35 Ausmeel, M., 2022. Fosfori esinemisvormid Läänemere põhjasetetes. Magistritöö. TARTU ÜLIKOOL, Loodus-

ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Geoloogia osakond. Kättesaadav:

http://hdl.handle.net/10062/82220 (16.07.2025).

meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusega peale Keskkonnaameti otsust kõnealuses

keskkonnaloa menetluses.

Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Planeeringu ega

hoonestusloa puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest keeldumise alus (vt p 3.2.2.2., 3.2.2.5.,

3.2.3.2). Keskkonnaluba ei asenda meretuulepargi rajamiseks vajalikke muid lube (vt p 3.2.1.2.,

3.2.3.1., 3.2.3.3.). Keskkonnaamet lähtub sellest kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.3.). Seega

annab Keskkonnaameti otsus TTJA-le teabe vaid vee erikasutuse lubatavuse osas.

Meretuulepargi rajamisega ja kasutamisega seotud asjaolud tuleb lahendada järgmistes

etappides.

Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

2.27. Keskkonnaamet esitas XX.07.2025 kirjaga keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu

menetlusosalistele arvamuse andmiseks (HMS § 40 lg 1). Keskkonnaamet teavitas XX.08.2025

otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõule

ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. Esitatud ettepanekuid on käsitletud ptk 3.9.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju (KeHJS v.r. § 3 p 1).

3.1.2. Planeeritav tegevus, tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, on olulise

keskkonnamõjuga tegevus KeHJS v.r. mõistes, seega KMH algatati ilma selle vajadust

põhjendamata (KeHJS v.r. § 6 lg 1 p 5, § 11 lg 3).

3.1.3. Kliimaministeerium algatas 2006. aastal taotlust menetlusse võttes KMH (vt p 2.2.) ning

kiitis 2023. aastal Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heaks (vt p 2.3.).

3.1.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne koostati keskkonnaloa menetluse raames, kuid

aruanne käsitles ka vee erikasutuse laiemat eesmärki - meretuulepargi rajamine. Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruande kohaselt toob meretuulepargi rajamine nagu igasugune merealade

hõivamine inimese poolt kaasa negatiivseid mõjusid nii merekeskkonnale, mereelustikule kui

ka inimese heaolule. Tuuleparki ei ole võimalik kavandada selliselt, et sellega kaasnevad

negatiivsed mõjud on olematud. Tähtis on, et tõsised ja pöördumatud tagajärjed üle liikide

populatsiooni taluvuspiiri on välistatud ning negatiivsed mõjud vähendatud maksimaalses

võimalikus ulatuses. KMH tõsiseid ja pöördumatuid tagajärgi üle liikide populatsiooni

taluvuspiiri ega olulist piiriülest mõju vee erikasutusel ei tuvastatud. Siiski, KMH aruandes ei

käsitletud kavandamisel olevaid looduskaitsealasid, tõdeti edasist planeeringu vajadust, lisaks

markeeriti täpsemate uuringute vajadus linnustiku, mereimetajate ja käsitiivaliste osas.

Lisauuringud on vajalikud tuulikute kavandamisel. KMH aruanne tõi välja eelistatud

alternatiivid, asjakohased leevendusmeetmed (KMH aruande ptk 10) ja seire ettepanekud

(KMH aruande ptk 11).

3.1.5. Kliimaministeerium määras Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuses

järgmised keskkonnanõuded:

- Tuulepargi püstitamisel tuleb eelistada KMH aruande ptk 9 esitatud alternatiivide

paremusjärjestust36, st tuulikute puhul alternatiivi 437 ning merekaabli puhul alternatiivi 3;

- Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada KMH aruandes toodud

keskkonnameetmeid, sealhulgas ptk 10 toodud leevendusmeetmeid ja ptk 11 toodud

seiremeetmeid;

- Tuulepargi ehituseelse ja -aegse ning kasutusaegse uuringute ja seire tulemustest lähtuvalt

tuleb vajadusel leevendusmeetmeid ajakohastada.

Tulenevalt KeHJS v.r § 24 lg 1 otsustaja (tegevusloa andja) peab tegevusloa andmise või sellest

keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid.

Joonis 2. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande alternatiiv 4 koos vajalike

leevendusmeetmetega (KMH aruande joonis 1).

3.1.6. Korrigeeritud taotluses toodud arendusalad (vt joonis 1) kattuvad Loode-Eesti tuulepargi

KMH aruandes alternatiivis 4 (vt joonis 2) käsitletud arendusaladega. Siiski on taotluses

loobutud tuulikute rajamisest alale TP3, et ala TP2-3 koguvõimsus ei ületaks 400 MW.

Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik püstitamaks

meretuuleparkidesse tuulegeneraatoreid võimusega 20 MW. Lisaks, vee erikasutuse (sh ka

tuulegeneraatorite) indikatiivne asukoht järgib KMH aruandes toodud suuniseid rajatiste

paigutuse osas. Seega on taotluses kirjeldatav tegevus kooskõlas Loode-Eesti tuulepargi KMH

aruande heakskiitmise otsuse keskkonnanõuetes ja KMH aruandes analüüsitud alternatiiviga 4.

Seega käsitleb Keskkonnaamet käesolevas korralduses vaid taotluses kirjeldatud tegevust

ning ei käsitle teisi alternatiive (st alternatiive väiksema võimsusega tuulegeneraatorite ja

teistsuguse orienteeruva paigutusega).

36 Loode-Eesti tuulepargi KMH ptk 9 on esitatud tuulepargi alternatiivide ning merekaablitrassi alternatiivide

kokkuvõtlik paremusjärjestus. Tuulikute alternatiivide võrdluses (leevendusmeetmete rakendamisel) on eelistatud

alternatiiv 4, millele järgnevad alternatiiv 3, alternatiiv 2 ja alternatiiv 1. Merekaablitrassi alternatiivide võrdluses

on eelistatud alternatiiv 3, millele järgnevad alternatiiv 2 ja alternatiiv 1. 37 Loode-Eesti tuulepargi KMH alternatiiv 4 puhul on tuuliku nimivõimsus 20 MW. Peatükis 2.1. on selgitatud, et

„20 MW tuuliku puhul on andmed eksperthinnanguna tuletatud prototüübi alusel, kuna käesoleva KMH aruande

koostamise ajal vastava võimsusega tuulikuid veel seeriatootmises ei ole.“.

3.2. Lähteseisukohad

3.2.1. Vee erikasutuse õigus

3.2.1.1. Arendaja ei ole soovinud kasutada võimalust minna üle meretuulepargi hoonestusloa

menetlusele (EhS § 113_1 lg 1_2, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

(EhSRS) § 25_4 lg 2), mis ühendloana hõlmaks ka ehitusluba ja vee erikasutuse keskkonnaluba

(EhS § 113_1 lg 1_3). Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks, käesoleval

juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist

veetaset, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja. Vee erikasutusel puudub iseseisev

eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala

kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala

kasutamiseks annab hoonestusluba (arendaja esitatud hoonestusloa taotlus 2010. a) ning

ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Nii hoonestusloa kui ka ehitusloa andmise

eelduseks on asjakohase planeeringu olemasolu (EhS § 44 p 1, § 113_11 lg 2 p 2 ja 4).

3.2.1.2. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks

vajalikke lubasid. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2005 otsuses nr 2-3/271/05 selgitatakse, et

keskkonnaluba annab küll subjektiivse õiguse vee erikasutuseks, kuid isikul tuleb vee

erikasutusega seotud tegevuse elluviimiseks järgida ka muid õigusakte. Nimetatud põhimõtet

on kinnitanud ka Riigikohtu otsuses 3-3-1-31-16 p 14 kaevandamise kontekstis. Seega,

ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Esmalt

tuleb mereala kasutamiseks saada hoonestusluba ja ehitamiseks ehitusluba.

3.2.1.3. Käesoleval juhul algatati KMH veeloa menetluses, kuid KeHJS-e kohaselt hinnatakse

kavandatava tegevuse mõju, mis on tavapäraselt laiem kui taotletava loa ese. Ka KMH aruande

lk 9 on kirjutatud, et: "KMH eesmärk oli välja selgitada, kas ja millised olulised

keskkonnamõjud võivad kaasneda kavandatava tegevusega ning kas ja millistel tingimustel (sh

milliseid leevendusmeetmeid rakendades) on võimalik tegevust ellu viia. KMH aruande

ülesanne on anda otsustajale olulist piisavat informatsiooni." Seega, KMH aruandes vaadeldi

ka vee erikasutuse kaugemat eesmärki (tuulepargi rajamine) ning sellest lähtuvalt pöörati KMH

aruandes tähelepanu edasistele uuringuvajadustele ning mööndi planeeringu vajalikkust.

KeHJS § 11 sätestab, et teiste tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba) taotluste menetlemisel

peavad nende otsustajad uuesti vaatama KMH vajalikkust ehk kas koostatud KMH on ka nende

lubade jaoks jätkuvalt piisav või mitte ja selle pinnalt tegema KMH vajalikkuse otsuse.

3.2.1.4. Keskkonnaministri määruse nr 5638 lisas 1 on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloa

andmekoosseis. Sellest lähtuvalt määratakse keskkonnaloas veekogu nimetus, vee erikasutuse

piirkond, vee erikasutuse vajaduse põhjendus ja viis, ainete iseloomustus, maksimaalsed

lubatavad vee erikasutuse mahud, vee erikasutuse nõuded ja seire vajadus. Keskkonnaloas ei

fikseerita süvenduskohtade punkte (st tuulegeneraatorite asukohti või kaablite paiknemist) vaid

indikeeritakse nende võimalik asukoht vee erikasutuse ala piires. Indikatsiooni eesmärk on

kirjeldada eelkõige vee erikasutuse ulatust, katvust ja orienteeruvat paigutust, millest on

lähtutud loa andmisel. Orienteeruva paigutuse määramisel on arvesatud KMH aruandes

tooduga, kuid võimalik on mõningane tööde ala nihutamine. Lõplik tuulegeneraatorite

38 Keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa

andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001?leiaKehtiv (16.07.2025).

paigutuse määramine toimub peale ehitusgeoloogilisi uuringuid ja merepõhjaelupaikade

kaardistamist. Seega on vee erikasutuse piirkonna ulatuses võimalik süvendamise ja

tahkete ainete paigutamise koha (st tuuliku asukoha) mõningane nihutamine. Nihutamisel

tuleb arvestada aga olemasolevate piirangutega (vt joonis 2, p 3.4.2.5.). Keskkonnaloa

andmisel peab olema veendumus, et ala piires ning arvestades piirangutega, on võimalik

lubatavas mahus süvendamise ja tahkete ainete paigutamise tegevust ellu viia ja ette antakse

vajalikud nõuded.

3.2.1.5. Lähtuvalt eeltoodust selgitatakse keskkonnaloa menetluse käigus välja, kas taotluses

märgitud alade piires on lubatav vee erikasutus taotluses toodud mahus ja põhimõtetel.

Keskkonnaloa andmisel käsitletakse kitsalt vee erikasutust ning sellega seotud

leevendusmeetmeid ja seire vajadusi.

3.2.2. Planeeringu vajalikkus

3.2.2.1. Meretuulepargid on MKM-i ja TTJA selgituste kohaselt olulise ruumilise mõjuga

ehitised ja olenemata meretuulepargi võimsusest on REP-i koostamine kohustuslik (vt p 2.23,

2.26.). Riigikohtu 8.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 tühistati Hiiu maavanema 20.06.2016

korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas. Seega Hiiu merealal puuduvad

tuuleenergeetika arendamiseks ettenähtud alad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(ReM) selgitas39 2023. aastal kui asjaomane asutus, et ei näe võimalust Hiiu merealal

tuuleparkide arendamiseks olukorras, kus puudub kehtiv planeering, mis tuuleenergeetika

arendamiseks sobivaid alasid ette näeks. Tuginedes Riigikohtu lahendile 3-16-1472 leiti, et

kuna alal kehtiv planeering tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ette ei näe, oleks

igasugune tuuleenergeetika arendustegevus vastuolus kehtiva planeeringulahendusega.

Lähtuvalt ReM selgitutest mööndi Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes planeeringu

vajalikkust, kuid täpsustati, et KMH aruande heakskiitmise eeldusena ei näe õigusaktid ette

eriplaneeringu olemasolu (KMH aruanne lk 24).

3.2.2.2. Ka keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe õigusaktid ette eriplaneeringu

olemasolu. KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise

püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada

detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist.

Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsuse nr 3-22-987 p 21.3. kohaselt on detailplaneeringu

puudumine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseks. Siiski, KeÜS § 55 tõlgendamisel on

oluline viidata, et eelnõuga 611SE40 kavandati algselt laiendada sätte kehtivust kõigile

planeeringutele, kuid sellest otsustati loobuda järgneva selgitusega “Muudatusega ei laiendata

tingimust, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada planeering, ei anta

luba enne sellise planeeringu kehtestamist. Kehtima jääb nõue, et kui keskkonnaloaga

lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta luba enne sellise

detailplaneeringu kehtestamist.” Seega ei kohaldu säte kõigi planeeringute, vaid üksnes

detailplaneeringu vajaduse korral. Kuna REP-i kehtestamine ei ole keskkonnaloa andmise

eelduseks, puudub ka alus keskkonnaloa menetluse peatamiseks REP-i kehtestamiseni KeÜS §

49 lg 4 alusel. Riigikohus on leidnud, et näiteks kaevandamist välistava planeeringu olemasolul

ei tule kaevandamisloa andmisest keelduda. Samas ei teki arendajal sellise loa saamisel veel

õigust kaevandamiseks, vaid selleks tuleb planeeringut muuta või uus planeering kehtestada

39 Registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.08.2023 kirja nr 7-12/23/3224-8 all. 40 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 611 SE. Kooskõlastusringidel esitatud

märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabel, lk 2. Kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eaf4f10a-51e3-4ec0-b41c-45d3889e1261/

(RKHKo 15.10.2013, 3-3-1-35-13, p 19–20).

3.2.2.3. Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel

koosati 2022. a. analüüs “Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade

planeerimiseks“ (Hiiu mereala ruumianalüüs)41, milles jõuti järeldusele, et teatud aladel Hiiu

merealal on potentsiaali meretuuleparkide planeerimiseks. Siiski, potentsiaalselt sobivad alad

ei ole käesolevas korralduses käsitletavad meretuulepargi alad TP1, TP2-3 ja TP4. Hiiu mereala

ruumianalüüsi lk 60 markeeritakse, et tuuleparkide planeerimiseks tuleb koostada REP. Veel

enam, lk 65 rõhutatakse, et ka alla 400 MW meretuulepargi rajamisel tuleks koostada REP.

3.2.2.4. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH) (PlanS § 27 lg 6). KSH eesmärk on selgitada välja tasakaalustatud ja säästvat

arengut toetav planeeringulahendus, mis arvestaks erinevate huvidega. KSH peamine väärtus

on selles, et keskkonnaaspekte arvestatakse poliitika kujundamise (strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise) käigus, mitte tagantjärele. KSH-s hinnatakse mõju nii

loodus-, sotsiaal-, majandus- kui ka kultuurilisi keskkonnaaspekte arvestades, aga ka erinevate

poliitikate koosmõju42,43. Riigikohus selgitas kohtuasjas 3-16-1472 p-s 24 viidetega Euroopa

Kohtu praktikale, et KSH ja KMH ülesanded ja eesmärgid on erinevad ning üks ei asenda teist.

3.2.2.5. Kokkuvõtvalt ei näe õigusaktid keskkonnaloa andmise eeldusena ette REP olemasolu,

kuid see ei tähenda, et REP-i kehtestamine ei oleks vajalik meretuulepargi rajamiseks vajalike

teiste lubade eeldusena. Käesolev otsus keskkonnaloa andmise või keeldumise osas tehakse

tuginedes olemasolevale teabele, käsitledes loa andmisel kitsalt vee erikasutust kui

keskkonnaloa eset. Meretuulepargi rajamine ja merepõhja koormamine meretuulepargiga

ei ole keskkonnaloa ese, nimetatud tegevused eeldavad ka hoonestusloa, ehitusloa ja

kasutusloa olemasolu ning vajadusel ka nende lubade eelduseks oleva eriplaneeringu

kehtestamist. Seega võib kavandatava tuulepargi ala järgmistes etappides muutuda.

Keskkonnaamet lähtub sellest asjaolust keskkonnaloa kõrvaltingimuste seadmisel (vt ptk

1.4.1).

3.2.3. Hoonestusloa ja ehitusloa vajalikkus

3.2.3.1. Keskkonnaluba ei anna õigust vette ehitamiseks ning selle alusel tuulepargi ehitamist

alustada ei saa (vt ptk 3.2.1.). KMH algatamise ajal puudus Eesti Vabariigis õiguslik alus

merepõhja kasutamiseks, sh merre ehitamiseks. 2010. a lisandus veeseadusesse kaldaga

püsivalt ühendamata ehitise veekogusse püstitamiseks hoonestusloa omamise kohustus.

Hoonestusluba annab 50 aastaks õiguse koormata merepõhja avameretuulikutega. Vastava

õigusliku baasi tekkimise järgselt esitas arendaja 15.04.2010 Eesti Vabariigi Valitsusele

hoonestusloa taotluse. Otsustust hoonestusloa menetluse algatamise osas ei ole tehtud.

3.2.3.2. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Vee

erikasutuseks võõral maatükil ei ole maaomaniku nõusolek nõutav sellise maatüki kasutamise

korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Seega ei ole

41 AB Artes Terrae OÜ, 2022. Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Töö nr:

22084MT1. Kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/22084MT1%20Hiiu%20merealal%20tuulikute%20planeerimine-L%C3%B5pparuanne_0.pdf (16.07.2025). 42 Keskkonnaõiguse keskus. Planeeringute keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Kättesaadav:

https://k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud/keskkonnamojude-strateegiline-hindamine (16.07.2025). 43 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H., 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

käsiraamat. Kättesaadav: https://www.sei.org/wp-content/uploads/2018/02/4706.pdf (16.07.2025).

hoonestusluba, mis kõnealusel juhul annaks õiguse riigi omandisse kuuluva veekogu

ehitisega koormamiseks, vee erikasutuse keskkonnaloa andmisel nõutav. Siiski, kehtiva

seaduse (EhS § 113¹ lg 1) kohaselt on hoonestusloa omamine meretuulepargi rajamiseks

vajalik.

3.2.3.3. Ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Ehitusloa olemasolu ei ole

keskkonnaloa andmise eelduseks.

3.2.3.4. Seega, meretuulepargi rajamiseks peab arendaja omama ka hoonestusluba ja

ehitusluba. Keskkonnaamet lähtub sellest asjaolust kõrvaltingimuste seadmisel (vt p

1.4.3.).

3.2.4. Looduskaitsealade moodustamise ettepanekud

3.2.4.1. EOÜ tegi 17.08.2022 ettepaneku BirdLife International-ile IBA linnualade

uuendamiseks. Ettepaneku üheks osaks olid Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate

merealad. Kõigi alade puhul viidi BirdLife International ekspertide poolt läbi põhjalik analüüs

ning tehti ka erinevaid täpsustusi. BirdLife International kinnitas 13.03.2023 e-kirjaga EOÜ-le

kõigi 19 ala (sh Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate mereala) vastavust IBA

kriteeriumidele. Seega kuuluvad Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate

mereala IBA linnualade hulka (vt joonis 3). IBA programm on ülemaailmne initsiatiiv, mille

eesmärk on maailma linnustiku kaitseks vajalike kaitsealade võrgustiku loomine ja kaitse

tagamine ning IBA alade hea seisund võimaldab tagada elujõuliste linnupopulatsioonide

säilimise üle maailma. 

3.2.4.2. IBA linnualade väljavalimine on esimeseks sammuks mereliste kaitsealade

moodustamisel. Lähtudes eeltoodust esitas EOÜ 06.06.2023 kirjaga44 Kliimaministeeriumile

ettepanekud uute merekaitsealade, sh Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate

looduskaitseala (LKA) moodustamiseks (LKA moodustamise ettepanek) (vt joonis 3). EOÜ

kirjas tehti ettepanek alad võtta kaitse alla kui looduskaitsealad.

44 Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 8-2/23/2442 ja 8-2/23/2442-3 all.

Joonis 3. Uuendatud piiridega rahvusvaheliselt tähtsad linnualad (sinine) ja tuuleenergeetika

vee erikasutuse ala (punane) ja esialgsed vee erikasutuse asukohad (mustad punktid).

3.2.4.3. Taotluses toodud arendusala TP2-3 kattub peaaegu üleni Põhja-Hiiumaa LKA

moodustamise ettepanekualaga; arendusala TP1 idaosa kattub Põhjamadalate LKA

moodustamise ettepanekualaga; arendusala TP4 piirneb lõunaosas Lääne-Hiiumaa LKA

moodustamise ettepanekualaga (vt ptk 3.4.8).

3.2.4.4. Keskkonnaamet selgitas Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ning aruande

heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu kooskõlastamisel45

(Keskkonnaameti KMH kooskõlastamine), et kui LKA moodustamise ettepanekud võetakse

menetlusse, siis tuleb arvestada, et sellest võib tulla täiendavaid piiranguid arendusele.

3.2.4.5. Kliimaministeeriumi kantsler Antti Tooming palus 11.01.2025 kirjas46

Keskkonnaametil korraldada teiste EOÜ ettepanekus esitatud alade kaitse alla võtmise

põhjendatuse ja otstarbekuse eksperdihinnangu koostamise, kuid mitte Lääne-Hiiumaa, Põhja-

Hiiumaa ja Põhjamadalate looduskaitseala kohta. Seega on Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja

Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekud hetkel jätkuvalt ettepaneku faasis.

3.2.4.6. Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 alusel on võimalik haldusakti andmise menetlus

peatada, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. Menetlust saaks peatada

mitte kauemaks kui 28 kuuks. Käesoleva taotluse esitamise ajal 05.05.2006 kehtinud LKS

sellist sätet ei sisaldanud. VeeS § 279 lg 8 sätestab, et enne seaduse jõustumist menetlusse

võetud vee erikasutusloa taotlusi menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud

45 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.11.2023 kirja nr 6-3/23/15261-7 all. 46 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.01.2025 kirja nr 7-16/25/580 all.

menetlusõigusnormide alusel (vt ka HMS § 5 lg 5). Seega käesolevat taotlust menetletakse

HMS ja VeeS v.r menetlusõigusnormide alusel. LKS § 8 lg 6 on käsitletav haldusmenetlust

reguleeriva õigusnormina, mis jõustus 16.12.2007, st peale taotluse menetluse algust ja seetõttu

ei saa käesoleva keskkonnaloa taotluse menetluses viidatud sättest juhinduda. Siiski, ka juhul,

kui sätet saaks kohaldada materiaalõiguslikuna, ei oleks keskkonnaloa menetluse peatamine

põhjendatud. LKS § 8 lg-s 6 sätestatud menetluse peatamise eesmärk on tagada, et üldistes

huvides kaitse alla võtmist vääriv ja vajav loodusobjekt ei saaks negatiivselt

mõjutatud. Keskkonnaloa osalisel andmisel (vt p 1.2) ja kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.2)

on võimalik negatiivseid mõjusid välistada. Lisaks, 17.08.2025 saab kaitseala moodustamise

ettepanekute esitamisest juba 3 aastat, mille jooksul ei ole veel ühtegi kaitseala moodustatud

(ka eksperdihinnangu koostamiseks saadetud ettepanekud on veel töös). Seega on

merekaitsealade moodustamise üle otsustamine pikk ja põhjalik protsess ning 28-ks kuuks

menetluse peatamine ei täidaks käesoleval juhul suure tõenäosusega oma eesmärki.

3.2.4.7. Ka Ringkonnakohus on leidnud 30.01.2025 kohtuasjas nr 3-23-1539 p 11, et

loastamisel on asjakohane arvestada ka aladega, mis suure tõenäosusega kaitse alla

võetakse. Riigikontrolli on oma 11.03.2025 auditis47 soovitanud kliimaministril muuta LKS-i

ja metsaseadust ning luua reeglid, et vältida loodusväärtuste kahjustamist aladel, mille suhtes

on algatatud hüvitusala loomine. Seega, joonistub välja põhimõte, et loastamisel tuleb arvestada

ka kavandatavate looduskaitsealadega, et mitte muuta laiemate eesmärkide hilisemat

saavutamist võimatuks - loastamisel tuleks arvestada ka kavandatavate piirangutega.

3.2.4.8. Lähtuvalt eeltoodust analüüsib Keskkonnaamet oma kaalutlustes LKA moodustamise

ettepanekute perspektiivikust (vt ptk 3.4.8.) ning kas kavandatav vee erikasutus oleks võimalik

olukorras, kus LKA-d oleksid moodustatud lähtuvalt LKA moodustamise ettepanekus

nimetatud eesmärkidest (vt ptk 3.4.8., 3.5.). Kui looduskaitsealasid ei moodustata,

moodustatakse väiksemas ulatuses või aladel kehtestatav kaitsekord erineb LKA moodustamise

ettepanekus tooduga, on võimalik keskkonnaloa muutmine. Keskkonnaamet lähtub sellest

asjaolust kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.2).

3.3. Keskkonnaloa andmine ja andmisest keeldumise alused

3.3.1. Keskkonnaluba antakse, kui puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks.

Keeldumise alused tulenevad keskkonnaloa andmise otsustamise hetkel kehtivast õigusest (vt

ka HMS § 54). Kehtiv VeeS § 192 lg 1 sätestab keskkonnaloa andmisest keeldumise alused,

viidates muu hulgas KeÜS § 52 lg 1 p 1 ning p 3–10 sätestatud juhtudele.

3.3.2. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse

eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Veekaitse eesmärgiks on saavutada mereala hea

keskkonnaseisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Mere hea keskkonnaseisundi kriteeriumid on 11

tunnuse (D1-D11) lõikes välja toodud merestrateegia raamdirektiivis 2008/56/EÜ (MSRD)48 ja

kahe üksuse (hea ökoloogiline ja keemiline seisund) lõikes veepoliitika raamdirektiivis

2000/60/EÜ (VRD)49. Lisaks on veekaitse eesmärgiks vältida veeökosüsteemide seisundi

47 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 2025, „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“

järeltegevused“. Kättesaadav: Auditiaruanded (16.07.2025). 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse

merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0056&qid=1686305346099 (16.07.2025). 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse

veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0060 (16.07.2025).

halvenemist (VeeS § 31 lg 1 p 2) ning lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata

saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1 p 4).

3.3.3. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta

õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). KeÜS kommentaarides50 on selgitatud,

et „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt

ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu teiste

keskkonnaseadustiku eriosa seadustega, näiteks LKS nõuetega.“ Seega peab keskkonnaloa

andmine vastama ka LKS nõuetele.

3.3.4. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb

keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa

andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele

ohu vähendamise meetmed (VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6).

3.3.5. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav

tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides § 5 osas on välja toodud51, et mõistes “keskkonnaoht”

sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna

tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav

tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt

inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas

keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa

mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (Natura) võrgustiku alale.

Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 kohtuotsus nr 3-15-2596 p 32.2.1. rõhutab, et

keskkonnaeesmärkide saavutamise välistamine võib olla samuti otsene keskkonnaoht.

Keskkonnaohtu tuleb vältimispõhimõttest lähtuvalt vältida. Keskkonnaohtu või

keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik

alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud

meetmed (KeÜS § 10). Haldusorganil on kohustus rakendada vältimispõhimõtet, et tõrjuda

olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimist.

3.4. Vee erikasutusega kaasnevad mõjud

Keskkonnaluba reguleerib meretuulepargi ehitusel süvendamist vundamendiplatside

ettevalmistamisel ja kaablite paigaldamisel ning tahkete ainete paigutamist allpool keskmist

veetaset vundamentide ja kaablite paigaldamisel. KMH aruandes käsitleti lisaks vee

erikasutusega kaasnevate mõjude ka laiemalt meretuulepargi püstitamist ja tööd ning

nende mõjusid. Seega markeeritakse korralduses vee erikasutusega kaasnevad mõjud,

millest lähtutakse keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja nõuete määramisel. Kuna

vee erikasutuse kaugem eesmärk on tuulepargi püstitamine, siis markeeritakse selguse

mõttes ka aspektid, mis jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole ning mille üle

otsustamine toimub sellest lähtuvalt järgmistes etappides.

50 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

294. Kättesaadav: https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025). 51 Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

37-38.

3.4.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum)

3.4.1.1. Süvendamisel tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja

võivad mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Lisaks võib süvendamisel

veesambasse paiskuda varem settinud saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine

veesamba aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis.

Süvendamisele sarnased mõjud võivad kaasneda ka kaadamisega (pinnase heitmine

merepõhja), kuid kaadamist taotluse kohaselt ei kavandata. Süvendamisele sarnased mõjud

võivad kaasneda ka süvenduspinnase paigutamisega veekogu põhja (kasulik kasutamine52) -

vundamendi koonuse liivaga täitmise käigus (heljumirikas vesi voolab koonusest välja selle

liivaga täitmisel) ja pinnase kaablikraavi paigaldamisel. Tahkete ainete paigutamisega

paisatakse veekeskkonda heljumit või varem settinud saasteaineid ja toitaineid

märkimisväärselt vähem. Kokkuvõtvalt toodi Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes välja, et

pinnas ei ole alal reostunud. Tuulikute paigaldusel tekkiv heljum settib madalate piirkonnas.

Heljum levib ja settib ka piirkonnas asuvatele olemasolevatele kaitstavatele aladele, kuid

heljumimõju kaitstavatele aladele on olematu või ebaoluline, jäädes seal kõikidel puhkudel

loodusliku fooni piiridesse. Merepõhjas toimuvate töödega kaasnev mõju vee kvaliteedile on

lühiajaline ja lokaalne. Siiski peeti vajalikuks heljumi tekke ja leviku seiret ja selle arvestamist

elustikule tööde korraldamisel (KMH aruande ptk 10.2. ja 11.2.2.).3.4.1.2. Erinevad

uuringud53,54 on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt põhjustada vee

vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi suurendada

toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse vähenemine

(varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset segunemist ja

aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele55. Seega omab vees olev tahke füüsiline kehand ja

tuulepargi kasutusfaas mõju hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks,

hüdrodünaamika muutused võivad ulatuda tuulepargi alast kaugemale ning mõjutada

settetransporti ja rannikuprotsesse üldisemalt. Siiski, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes

toodi välja, et meretuulepargi vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee kvaliteedile puudub,

mõju lainetusele puudub või on väga väike. Tuuleparkide rajamine rannikumerre ei mõjuta

(mõju puudub või neutraalne) rannaprotsesside iseloomu (kulutus-kuhjeprotsessid), nende

ägenemist või nõrgenemist. Siiski peeti vajalikuks ehituseelset ja kasutusaegset seiret tulemuste

valideerimiseks (KMH aruande ptk 11.2.1., 11.3.1.).

3.4.1.3. Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Läänemere avaosa

põhjabasseini (NBP) alal. Vee erikasutuse ala piirneb Hiiu madala rannikuveekogumiga

(EE_7). NBP alambasseini seisund HELCOM aruannete56 alusel ei ole hea. 2024. aastal on

52 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024, ptk 7.2. Kättesaadav:

https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-

Sea.pdf (16.07.2025). 53 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel,

I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of

knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. 54 Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large-scale impact of

anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science,

10, p.1178330. 55 Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact

primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment,

3(1), p.292. 56HELCOM indicators, Latest evaluations from the Baltic Sea regioon. Kättesaadav: HELCOM indicators

(16.07.2025).

koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD seisundihinnang)57 ja 2023.

aastal on antud VRD seisundihinnangud58 Hiiu madala rannikuveekogumile. MSRD

seisundihinnangu tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole Hiiu madala rannikuveekogumis

hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD seisundihinnangu kohaselt on Hiiu madala

rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine (põhjuseks varasemast toitained,

eutrofeerumine). Merekeskkonna seisundihinnangu aruandes59 tuuakse välja, et Läänemere

eutrofeerumine on seotud eelkõige inimtegevusest põhjustatud liigse toitainete koormusega.

Peamine fosfori ja lämmastiku sissekanne tuleb Läänemerre sinna suubuvatest jõgedest.

Põllumajandusel on jõgedega merre jõudvas toitainete koormuses selgelt kõige suurem osakaal.

Muudeks toitainete allikateks on metsandus, tööstus, olmeveed läbi asulate

veepuhastusjaamade ja hajaasustusest, sademeveed ja vesiviljelus. Kavandatava tuulepargi ala

asub territoriaalmeres väga suure loodusliku muutlikkuse piirkonnas, kus Läänemere avaosa

veed puutuvad rannikumere veemassiga. TalTech 2024 analüüsi60 kohaselt pärineb valdav osa

Hiiu madala rannikumere koormusest avamere poolt ning on seotud mh avamere süvikutest

anoksia tingimustes vabaneva fosforiga (P).

3.4.1.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 258 kohaselt vabaneb tuulegeneraatori aluste

ettevalmistamisel süvendamisel setetest vette 1500 kg P-t. Tegemist on aga alahinnatud

koormusega. P vabaneb veesambasse ka meretuulepargi siseste merekaablite paigaldamisel,

kuid seda koormust KMH aruandes ei ole eraldi välja toodud. Tuulepargi siseste kaablite

süvistamisel on taotluse kohaselt süvendamise maht ca 40% sellest mahust, mis toimub

gravitatsioonivundamendi paigaldamisel merepõhja ettevalmistamisel. Seega on summaarne P

koormus, mis vabaneb tuulepargi rajamisel, ca 40% suurem. Siiski, Hiiu merealal kavandatakse

tuulegeneraatorid paigutada piirkonna madalikele. Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta

analüüsi61 kohaselt võib kavandatavate tuuleparkide alal varieeruda pinnakatte paksus orundites

ja nendevahelistel lubjakiviplatoodel tugevasti. Sama analüüsi joonis 11 kohaselt on teada

suurimate pinnakatte paksuste koondumist klindiastangute ette ehk põhjapoolsesse külge,

samas kui astangutest lõuna poole jäävatel lubjakivi platoodel, kus aluspõhi on tunduvalt

kõrgemale kerkinud, on kvaternaari setete paksus väga väike või kohati olematu. Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruande koostamise raames tehtud setete uuringu62 (Loode-Eesti tuulepargi

setete uuring) kohaselt on meretuulepargialal valdavaks liivased ja kruusased setted. Vaid TP1

alast lõunas ja TP2-3 ääres (setete proovipunkt P02) esineb kohati savi ja aleuriiti. Niisiis,

käesolevalt kavandatakse süvendustöid setete transpordialal, kus pehmete setete kiht on väike

või puudub ning orgaanilise aine sisaldus ja seotud P osakaal setetes on oluliselt madalam kui

57 Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (16.07.2025). 58 Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (16.07.2025). 59 Eesti Mereinstituut. 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna

seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine). Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (16.07.2025). 60 TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete

kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf (16.07.2025). 61 Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks.

Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne-ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-

meretuuleparkide-planeerimiseks (16.07.2025). 62 Eesti Geoloogiakeskus, 2014. Merepõhjasetete uuringud Loode-Eesti rannikumerre kavandatava eretuulepargi

keskkonnamõju hindamiseks. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

07/egk-aruanne-meretuulepargi-setted.pdf (16.07.2025).

Soome lahe suudmeosa akumulatsioonialal63,64 ning seega ei ole oluline P koormus tõenäoline.

P koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt madalam kui näiteks ühel

avamerekalakasvatusel65. Kokkuvõttes, kuigi KMH aruandes on P koormust mõnevõrra

alahinnatud, kavandatav vee erikasutusega ei lisandu olulist P koormust ja sellega ei

kaasne olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

Võrdluseks, ka Liivi lahe meretuuleparkide KMH aruannete eelnõudes (Saare-Liivi KMH

aruande eelnõu66 ja Liivi KMH aruande eelnõu67) tuuakse välja, et vee erikasutus tuulepargi

rajamisel ei oma olulist mõju veekogumi seisundile, kuigi P koormus seal on 46-115 t

tuulepargi kohta. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on oluline seire teostamine (vt p 3.4.1.8).

3.4.1.5. MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). NBP

hindamisüksuses ületas kaadmiumi (Cd) kontsentratsioon settes piirväärtust 73,2 korda ja vase

(Cu) kontsentratsioon 1,2 korda. VRD seisundihinnangu kohaselt on Hiiu madala

rannikuveekogumi keemiline seisund halb (Hg kalas). Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande

kohaselt ei ole arendusaladel merepõhjasetted reostunud. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu

kohaselt on üldnaftaproduktide sisaldus suurem ala TP2-3 proovipunktis P02 (449 mg/kg), mis

on 5 korda kõrgem kui sätestatud sihtarv68, st pinnas ei ole seal heas seisus. HELCOM

süvendamise ja kaadamise juhise69 kohaselt ei ole PCB, PAH ja Tbt ühendite määramine vajalik

olukorras, kui on väga ebatõenäoline, et setted nende ainetega saastuksid. Settes ja/või elustikus

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)70 kohaselt on nimetatud ained seotud eelkõige laevaremondi, reoveesette, kaugkütte,

põlevkivi vm tööstusega. Ohtlike ainete kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt sadamate või

laevaremonditehaste lähistel71, siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel

(suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)72. Arvestades TP2-3 ala proovipunkti P02

piirkonna setete lõimist ja naftaproduktide sisaldust, oleks asjakohane süvenduspinnase seire

enne tuulegeneraatorite asukoha paika panemist. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on võimalik

63 Liira, M., Ausmeel, M., Suuroja, S., Veski, A. ja Tuuling, I., 2022. Projekt 17065 „Merepõhja setete

keskkonnaseisundi hindamise metoodika arendamine ja rakendamine“ lõpparuanne. Eesti Geoloogiateenistus.

Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9598 (16.07.2025). 64 Ausmeel, M., 2022. Fosfori esinemisvormid Läänemere põhjasetetes. Magistritöö. TARTU ÜLIKOOL, Loodus-

ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Geoloogia osakond.

http://hdl.handle.net/10062/82220 (16.07.2025). 65 TalTec, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete

kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (16.07.2025). 66 Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk

110. 67 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. 68 Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ 69 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (16.07.2025). 70 Keskkonnaagentuur, 2020. „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/vesi/Settes%20ja%20elustikus%20akumuleeruvate%20prioriteetsete%20ainete%20sisalduse%20pikaajalise

%20d%C3%BCnaamika%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf (16.07.2025). 71 Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, Chemosphere, 93(1),

pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-

1-1q4popl.pdf (16.07.2025). 72 Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. &

Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf

of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav:

https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90-83a3-5f51633f4c61/content

(16.07.2025).

välistada reostus laiemal alal ning vajadusel saab rakendada lisameetmeid (mullikardinad vm).

Meetmete rakendamisel on võimalik välistada oluline negatiivne mõju vee kvaliteedile. Siiski,

kuna ala TP2-3 ei pea Keskkonnaamet võimalikuks vee erikasutuse elluviimist (vt ptk 3.4.2.)

ei ole pinnase seire kohustuse seadmine alal TP2-3 asjakohane. Lähtuvalt eeltoodust,

kavandatava vee erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning

tegevus ei oma olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele.

3.4.1.6. Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii

vee erikasutustöid teostades. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et

tavaolukorras (tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel) reostust ei teki

(nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. Avariiolukordi saab vältida

ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida avarii juhtumisel selle

tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on oluline avariide vältimine ja

vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide ennetamine, kuid peab tagama

valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab KMH aruandes välja toodud

leevendusmeetmeid seoses meretuulepargi ehitusfaasiga (vt p 3.6.24.-3.6.26). Meetmed on

eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada õlireostuse teket ning selle aset leidmise korral ära

hoida/minimeerida reostusega kaasnevat mõju keskkonnale (sh jõudmist rannikualadele).

Lisaks, arvestades meretuulepargi rajamisega lisanduvat liiklust merealal, on vajalik välja

töötada enne vee erikasutuse algust reostustõrjeplaan, arvestades kõigi piirkonnas olevate

kaitsealadega. Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et

vältida reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule (vt p 3.6.23).

Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava vee erikasutusega

avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide

saavutamisele.

3.4.1.7. MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimuse (D7). Tunnuse

indikaatorid jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused,

soolsus, temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult

selliseid inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid. Loode-Eesti tuulepargi KMH

aruandes jõuti modelleerimise käigus järeldusele, et kasutusfaasis olulisi muutusi

hüdrograafilistes tingimustes ei ole ja mõju vee kvaliteedile puudub. Siiski peeti oluliseks

modelleerimiste verifitseerimist mõõtmistega enne tuulikute ehitust ja kasutusetapis.

Arvestades, et loodete roll Läänemere dünaamikas on väga tagasihoidlik ja peamine hoovuste

käivitaja on tuul, otseselt või kaudselt läbi veetaseme gradientide või basseini omavõnkumiste

tekitamise, siis on tuule suhteline panus hoovuste kineetilisse energiasse ja ka vertikaalsesse

segunemisse meie merealal võrreldes Põhjamerega suurem. Eestis meretuulepargid puuduvad

ja puudub teave varjutusefekti ulatusest ja võimalikust mõjust vee kvaliteedile Eesti

tingimustes. Arvestades Eesti merealade unikaalsust (praktiliselt puuduvad looded; tugev

sesoonsus; madal soolsus; tugevad horisontaalsed ja vertikaalsed tiheduse gradiendid; sesoonne

jääkate), ei ole teistel merealadel tehtud uuringud siia lihtsalt ülekantavad ja simulatsioonidel

põhinevad hinnangud sisaldavad arvestataval hulgal määramatust73. Võimalikud muutused

hüdrodünaamikas ei ole tingitud ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud

suuresti tuulegeneraatori torni ning tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist.

Varjutusefekt võib mõjutada just vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori

tornidega kaasnev mõju seotud keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega).

73 TalTec, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025).

Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist

mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. Ettevaatuspõhimõttest

lähtuvalt on oluline seire teostamine (vt p 3.4.1.8).

3.4.1.8. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on peetud oluliseks heljumi tekke ja leviku

seiret ja selle arvestamist tööde korraldamisel (KMH aruande ptk 10.2. ja 11.2.2.). Nõuded

seatakse keskkonnaloale (vt p 3.7.16, 3.6.10., 3.6.16). Vee kvaliteeti mõjutab otseselt vee

erikasutus, sh vee erikasutuse käigus paigaldatud vundamendid, mistõttu on oluline läbi viia ka

täpsem vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika seire enne ja pärast vee erikasutust (vt ptk 3.7.5.-

3.7.7., 3.7.22.). Seire võimaldab valideerida KMH aruandes toodud järeldusi seoses

hüdrodünaamika muutuste ja ka süvendamisega kaasneva P koormusega. Ka p-s 3.4.1.4

viidatud Saare-Liivi KMH aruande eelnõus ja Liivi KMH aruande eelnõus on peetud oluliseks

vastava seire läbiviimist. Vastavalt seire tulemustele on võimalus rakendada vajadusel

täiendavaid leevendusmeetmeid.

3.4.1.9. Taotluse kohaselt kasutatakse gravitatsioonivundamendi aluse ettevalmistusel saadavat

süvenduspinnast vundamentide täiteks, kaablikraavide rajamisel saadava pinnasega kaetakse

kaablid. KMH aruande lk 51 tuuakse välja, et arendusaladel pinnast tagasi merre ei lasta, samuti

ei ole kavandatud põhjasette eemaldamist rannikule. Süvendatud pinnas ladustatakse ja

hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku

projekt näeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või

retsepti alusel segatuna. Seega toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine. Kuna ei toimu

kaadamist, on väiksem tegevuse mõju vee kvaliteedile (heljum, toiteainete ja saasteainete

paiskamine vette) ega kaasne lisanduvat merepõhja kadu. Keskkonnaloas fikseeritakse

nimetatud töökorraldus (vt p 3.6.3).

3.4.1.10. Kokkuvõtvalt, lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega

setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning ei lisandu P koormust, mis mõjutaks oluliselt

veekogumite seisundit ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Olemasoleva

teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist mõju

hüdrodünaamikale ja seeläbi veekogumite seisundile. Asjakohane on vastava seire

teostamine. Meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava vee erikasutusega ka

avariiohtu.

3.4.2. Mõju merepõhjaelustikule ja -elupaikadele

3.4.2.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega

ühelt poolt vahetu elupaikade kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring

heljumi näol). Kavandatava tegevuse puhul on tuulikute vundamendi alla jääv merepõhi

enamasti kõva substraat, mis on klassifitseeritav loodusdirektiivi 92/43/EMÜ74 (LoD)

elupaigatüübiks karid (1170). Tuulikute rajamine toob kaasa ka mõningase üleujutatavate

liivamadalate (1110) kao. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-s 10 nähti ette vajadus

rakendada leevendusmeetmeid, et minimeerida vee erikasutuse mõju merepõhjaelustikule ja-

elupaikadele, eelkõige karidele (võimalusel vältida karisid). KMH aruande ptk-s 11 märgiti ära

ka merepõhjaelupaikade seire vajadus, et tuvastada tööde eelne ja järgne seis. Lisaks peeti

vajalikuks heljumi seiret ja seirest lähtuva tööde korraldamist eesmärgiga vältida heljumi

kandumist kaitstavatele aladele (KMH aruande ptk 11.2.2.). Loode-Eesti tuulepargi KMH

74 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (16.07.2025).

aruandes tuuakse välja, et arvestades kogu Eesti mereala, on kavandatava tegevuse mõju

ebaolulisel tasemel.

3.4.2.2. MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea

keskkonnaseisundi (HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala.

HKS piiriks on elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele

häiringualale HKS piir 25%75. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja

häiritud alade osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa

mõjutatud ala suurus maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks.

Vaadates aga MSRD elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus76), ei

ole HKS piir saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas.

Lisaks tuleb kaitsta LoD I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid, liivamadalad). LoD kohaselt

on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle levikualast ja/või häiring ≤10% selle

levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a analüüsis „Loodusdirektiivi

mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade

piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks.

Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest hindamismetoodikatest tuleb

ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam arvestada trendidega, sh

tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega.

3.4.2.3. Elupaigatüübina karid käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid

veealuseid, paiguti mõõnaga paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega

moodustisi. Eestis arvatakse selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist

merepõhjakõrgendikud, mis võivad paguvee ajal ulatuda üle merepinna. Eesti rannikumeres on

karid levinud suhteliselt väikesel pindalal. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku

moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikakooslused, eriti liigirikkad on põisadrukooslused.

Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus. Rannakarbipopulatsioonid on

lindudele hea toidubaas. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on

sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Elupaigatüübi soodsa seisundi

säilitamiseks on vajalik tagada selle puutumatus ja areng üksnes loodusliku protsessina77.

3.4.2.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on käsitletud merepõhja elupaigatüüpide kadu

arendusalal lähtuvalt inventeeritud elupaikadest. KMH aruande lk 134 kohaselt on

arendusaladel karide pindala 14,6 km² (15% TP1 alast, 46% TP2-3 alast ja 15% TP 4 alast).

KMH aruande lk 278 kohaselt on karide kadu tuulikuvundamentide paigaldamisel 0,08 km² ja

häiringuala 0,48 km². KMH aruandes on loetud tuulepargi siseste kaablite paigutamist

merepõhjaelupaiga häiringuks, mitte kaoks. Siiski, lähtuvalt HELCOM HOLAS 378 juhistest

tuleb lugeda merepõhja kao alla tuulikute alust merepõhja ja 30 m puhvrit vundamendi ümber

75 Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel

kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 76 Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja

hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja

hapnikusisalduse indikaatoritel. 77 Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023. a määruse nr 11 "Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri" SELETUSKIRI. Kättesaadav: https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/getdok/-19850946 (16.07.2025). 78 HELCOM HOLAS 3 Dataset 2023. Physical loss HOLAS 3. Kättesaadav

https://metadata.helcom.fi/geonetwork/srv/eng/catalog.search#/metadata/495da2c3-700c-4d0d-83be-

584c01dc2124; Physical disturbance HOLAS 3. Kättesaadav:

https://metadata.helcom.fi/geonetwork/srv/eng/catalog.search#/metadata/190cf312-0955-4cca-9a92-

6111da97d4e4 (16.07.2025).

ning kaablikoridori (1,5 m lai koridor). Häiringualaks tuleb lugeda 1 km laiust puhvrit tuuliku

ja kaabli ümber. Selline käsitluse suunis on välja toodud ka Keskkonnaagentuuri 2024

analüüsis79. Ka Lääne-Saare80, Saare-Liivi81 ja Liivi lahe82 meretuuleparkide mõjude hindamise

käigus on täpsustatud, et ka kaablite paigutamist tuleb lugeda merepõhjakao alla. Veel enam,

TÜ Eesti Mereinstituudi uuringus „Merepõhja uuring, kunstsubstraadi koloniseerimise uuring

ja veekvaliteedi uuring Saare-Liivi 5 meretuulepargi alal. Aruanne 2: merepõhja elustiku ja

elupaikade uuring“ on välja toonud, et merepõhja kaod kaablite paigaldamisel on

samaväärsed või suuremadki kui gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Merepõhja

elupaikade kadu kaabelduse rajamisel väljendub eelkõige kõval pinnasel (karid), kus toimub

kaabli süvistamine. Seal on elupaiga kaoks substraat, mis kaob süvistamisel (materjal küll

eemaldatakse ja siis paigutatakse süvendisse tagasi kaabli katteks, kuid sellisel juhul ei ole

tegemist enam samade omadustega materjaliga (peenestatud materjal vs paeplaat)).

Kaabliühenduste paigaldamise mõju saab hinnata sama oluliseks

gravitatsioonivundamentidega. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes ei ole arvestatud

kaablite paigutamise ala aga merepõhja kao alla.

3.4.2.5. Lähtuvalt eeltoodust on KMH aruandes karide kadu ja häiringuala alahinnatud.

Seega tuleb käesoleva keskkonnaloa taotluse kontekstis lisada karide kadu, mis kaasneb

tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega. Lähtuvalt eeltoodust lisandub tuulepargi siseste

kaablite paigaldamisega karide kadu 0,08 km². Lisaks on vajalik rajada eksportkaablid, mida

käesolev keskkonnaloa taotlus ei hõlma, kuid ilma milleta puuduks meretuulepargi rajamisel

eesmärk. Kokkuvõttes võib tuulepargi kaablite rajamisel kaasneda karide kadu ca 0,16 km², mis

on ca 1,1% karide pindalast arendusaladel.

3.4.2.6. Keskkonnaloa taotluses esitatud lahenduse korral on alal TP1 kõik tuulikud võimalik

paigaldada väljapoole elupaika karid. Alal TP2-3 on keskkonnaloa taotluses paigutatud

hinnanguliselt 13 tuulikut nii, et sellega kaasneb või pigem kaasneb mõju karide elupaigatüübile

ja 6 tuulikut nii, et mõju elupaigatüübile ei kaasne või pigem ei kaasne. Alal TP4 on

hinnanguliselt 5 tuulikut paigutatud nii, et sellega kaasneb või pigem kaasneb mõju karide

elupaigatüübile ja 12 tuulikut nii et mõju elupaigatüübile ei kaasne või pigem ei kaasne. Täpne

tuulegeneraatori paiknemine (seega ka vee erikasutuse punkt) võib järgnevate uuringute

tulemustest lähtuvalt nihkuda (vt p 3.2.1.4). KMH aruandes (lk 281) on seatud

leevendusmeetmed - meretuulepargi rajamisel tuleb lähtuda elupaigatüüpide kaartidest ning

võimalusel mitte või vähem paigaldada tuulikuid piirkonda, kus esineb looduskaitselise

väärtusega elupaiku, eelkõige loodusdirektiivi lisa 1 elupaigatüüpi karid (1170), mis on kõrge

looduskaitselise väärtusega. Tuulegeneraatorite asukoha nihutamine on võimalik, siiski tuleb

silmas pidada, et tuulikute paigutamisel tuleb tagada ka nende vaheline minimaalne

kaugus ning järgida KMH aruandes toodud muid piiranguid (TP 2-3 ala puhul kalastikust

lähtuvad piirangud, TP1 puhul piirangud seoses linnustiku ja kaitsvate aladega, alal TP4

maardlaga, kõigil aladel tuleb tuuliku paigutusega järgida lindude rännet jne). Seega on ilmne,

et tuulikute nihutamise võimalus ala TP2-3 piires on väga piiratud. Arvestades, et alal TP2-3

on karide levik kõige laialdasem, ei ole alal TP2-3 võimalik vee erikasutuse käigus karisid

79 Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. Kättesaadav:

https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja-meretuuleparkide-analuus (16.07.2025). 80 OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine, lk 87. Kiidetud

heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju-hindamine (16.07.2025). 81 Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk

110. 82 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk

82.

olulisel määral vältida ja karide kadu on suurim. Seega, vee erikasutusega kaasneb karide

pindala vähenemine ja ka töödest häiritud karide hulga suurenemine alal TP2-3. Vee

erikasutus mõjutab seeläbi ka linnustikku (vt p 3.4.4.4). Veel enam, nii merepõhjaelupaigad kui

ka merepõhjaelupaikadest sõltuvad linnud on toodud välja LKA moodustamise ettepanekutes

kaitse-eesmärkidena (vt p 3.4.8.2).

3.4.2.7. Vastavalt LKS § 3 loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik

levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas

ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning

tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide

seisund on soodne. Lisaks, LoD ja MSRD loovad riigile kohustuse mereelupaikade seisundit

kaitsta. Lääne-Saare KMH aruandes83, Saare-Liivi KMH aruande eelnõus84 ja Liivi KMH

aruande eelnõus85 on leitud, et oluline on vältida tuulikute paigutamist karide elupaigatüübile.

Ka Leedu merealale kavandatava meretuulepargi puhul välditakse piirkonda, kus on

väärtuslikud karide merepõhja elupaigad86. Sealjuures on karide vältimist peetud oluliseks

ka väljaspool kaitstavaid alasid. Seda toetab asjaolu, et karide seisund on hinnatud

ebasoodsaks. Aladel TP2-3 ja TP4 ei ole võimalik vee erikasutuse käigus karisid täielikult

vältida. Kuna alal TP4 on karide katvus väiksem, on nende kadu võimalik minimeerida, leides

sobivaim paigutus tuulikutele, kuna alal oli karide katvus väiksem. Karide kadu on suurim ala

TP2-3 puhul, kus on karide levik suurim ning tuulikute ja kaablite paigutuse nihutamisega

oluliselt mõju vähendada ei ole võimalik. Veel enam, ala TP2-3 puhul kattub vee erikasutuse

ala LKA moodustamise ettepaneku alaga ning kaitseala moodustamise ettepaneku kohaselt

peaks karide elupaigatüübi kaitse olema ala üheks kaitse eesmärgiks (vt p 3.4.8.2.). Lisaks,

tööde käigus on võimalik piirata heljumi levikut, kuid heljumi teket ei ole võimalik vältida.

Seega ei ole meetmeid, mis võimaldaksid karide kadu ja häiringut alal TP2-3 vältida.

Keskkonnaloa andmisel alal TP2-3 realiseerub veesiseste tööde tegemisel oht kesiste

tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi karid kahjustamiseks. Tegevuse elluviimisel

kaasneb oht MSRD ja LoD eesmärkide saavutamisele. Lähtudes eeltoodust peab vee

erikasutust alal TP2-3 vältima. Aladel TP 4 ja TP 1 peab tuulikute paigutamisel vältima

karisid ning järgima KMH aruande ptk-s 10.3 nimetatud leevendusmeetmeid (vt p 3.6.4.-

3.6.10) ning seiret (vt p 3.7.8.-3.7.10., 3.7.16.-3.7.20., 3.7.23.-3.7.24).

3.4.3. Mõju kaladele

3.4.3.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt võib tuulepargi ajalise mõju kalastikule

jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju, kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju.

Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse olulisimaks heljumi tekke ja setete

taashõljustamisega seotud mõjusid, seejärel ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite

elektromagnetvälja mõju, rifiefekt ja viimaks hoolduslaevade müra (KMH aruande lk 306).

Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse gravitatsioonivundamendi rajamist, seega on

oluline aspekt süvendustöödega kaasnev heljumi teke. Lisaks, vee erikasutuse käigus

paigutatakse vette uus substraat (rifi efekt), töödega kaasneb tehnika töömüra. Teisalt,

83 OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine, lk 87. Kiidetud

heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju-hindamine (16.07.2025). 84 Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk

110. 85 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. 86 Environmental Impact Assessment Report for the Installation and Operation of the Offshore Wind Farm in

Lithuania’s Marine Territory. 2023. Kättesaadav: Jūrinių vėjo elektrinių parko įrengimo ir eksploatacijos Lietuvos

jūrinėje teritorijoje poveikio aplinkai vertinimas – PTPI (16.07.2025).

tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi

ja rajatistega, mitte vee erikasutusega.

3.4.3.2. MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3.

kaubanduslikud kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on

olulisel kohal kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud.

3.4.3.3. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja meetmed vee erikasutuse mõju

minimeerimiseks (heljumi seire ja seire vastav tööde korraldamine, tööde ajastamine, kasutada

mittetoksilisi tahkeid aineid vundamendis). Keskkonnaloale määratakse meetmed, mis on

markeeritud KMH aruande ptk-s 10, ja mis on asjakohased lähtuvalt taotluses märgitud vee

erikasutusest (vt p 3.6.11.-3.6.16), ning kalastiku seire vastavalt KMH aruande ptk-s 11 toodule

(vt ptk 3.7.11., 3.7.21., 3.7.25.). Arvestades sellega, et tuulegeneraatorite ja tuulepargisiseste

kaablite paigaldamist ei teostata aktiivsel kalade kudeperioodil ning tööde aegselt teostatakse

heljumi seire ja sellest lähtuvalt korraldatakse tööd, on vee erikasutuse mõju kalastikule

lokaalne ja ajutine.

3.4.3.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et tuulepargi mõjud kalastikule on

seotud ka veealuse müraga. Tuulepargi kasutusaegne veealune müra ei ole seotud vee

erikasutusega. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks ja vee erikasutusel puudub

iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Kuigi antud loamenetlus puudutab

ehitustegevust veepiirist allpool, on ehitise eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu ei tohi

tähelepanuta jätta laiemat eesmärki. Kasutusaegse mõju hindamisel on KMH aruandes

tuginetud müra osas kõige tundlikumale liigile (räimele)87. Loode-Eesti tuulepargi KMH

aruande kohaselt saab olulist negatiivset mõju leevendada tuulikute sobiva paigutusega:

süvikute poolsed tuulikud tuleb nihutada süvikutest eemale või loobuda nende paigaldamisest.

Taotluse koostamisel on juba arvestatud KMH aruandes toodud leevendusmeetmega. Lisaks,

uuemad uuringud88 Liivi lahes ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei

toimu kalade lausalist lahkumist piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane

räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses müraallikast. Räime summaarne tihedus

üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis. Tuulepargi kasutusaegne veealune müra ei

ole seotud vee erikasutusega, seega ei ole vee erikasutusest lähtuvalt asjakohane

keskkonnaloale seada KMH aruandes nimetatud meetmeid seosesi kasutusaegse müraga. KMH

aruandes välja toodud suunistest peab lähtuma järgmistes etappides tuulegeneraatorite lõpliku

paigutuse määramisel.

3.4.4. Mõju lindudele

3.4.4.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk 6.4. järgi jagatakse tuuleparkide rajamise ja

käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja

eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning

takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse

gravitatsioonivundamendi rajamisel süvendamist ja tahkete ainete paigutamist. Seega mõjutab

vee erikasutus lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja heljumi

87 HELCOM, 2019. “Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea.” Baltic Sea Environment Proceedings N° 167. 88 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE

KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad-vahearuanne-02.pdf (16.07.2025).

teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht.

Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite

tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega.

3.4.4.2. IBA alade eesmärk on maailma linnustiku kaitseks vajalike kaitsealade võrgustiku

loomine ja kaitse tagamine ning IBA alade hea seisund võimaldab tagada elujõuliste

linnupopulatsioonide säilimine üle maailma. Tuulepargiala TP2-3 kattub Põhja-Hiiumaa IBA

alaga, Lääne-Hiiumaa IBA ala piirneb tuulepargialaga TP4, Põhjamadalate IBA ala kattub

väikses osas tuulepargialaga TP1 (ca 2 tuulegeneraatorit). Euroopa Kohus on rõhutanud, et ka

juhul, kui liikmesriik pole ornitoloogilistele kriteeriumidele vastavat ala erikaitsealana kaitse

alla võtnud, tuleb neid alasid seisundi halvenemise eest siiski kaitsta (vt Euroopa Kohtu otsust

asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa). Lisaks peab Eesti täitma Aafrika-Euraasia

rändveelindude kaitse kokkulepe lepinguosalise riigi rahvusvahelisi kohustusi - kaitsta

rändavaid veelinde ning nende elupaiku kogu rändealal Aafrika-Euraasia arktiliste veelindude

rändeteel. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil kaitsta direktiivi

2009/147/EÜ89 (linnudirektiiv) I ja II lisas nimetatud ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Ka

MSRD seisundihinnangu 1. kriteeriumis (bioloogiline mitmekesisus, D1) on olulisel kohal

merelinnustiku seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole pesitsusperioodil veelinnud

tervikuna heas seisundis: heas seisundis oli ainult 64% käsitletud liikidest (16 liiki 25-st). Viiest

liigirühmast oli heas seisundis üks (pelaagilistes kihtides toituvad linnud) ja ebasoodsas

seisundis neli (kahlajad, pinnatoidulised, põhjatoidulised ja taimtoidulised linnud).

Talvituvatest lindudest on 17 käsitletud liigist heas seisundis 16, kirjuhahk (Polysticta stelleri)

on ainsana ebasoodsas seisundis.

3.4.4.3. KMH aruande lk 319 kohaselt on negatiivne mõju lindude toiduressursile ja

toitumistingimustele tuulepargi (sh vundamendi) ehitamise etapis. Nimelt tuuakse KMH

aruande lk 331 välja, et süvendamine toob kaasa tööpiirkonnas merepõhjakoosluste hävimist ja

häirimist, mis omakorda mõjutab otseselt veelindude toidubaasi. Siiski tuuakse KMH aruandes

välja, et merepõhjakooslused aja jooksul väga suure tõenäosusega taastuvad (KMH aruande ptk

6.2.). Teiseks, tööpiirkonnas väheneb ajutiselt ka vee läbipaistvus, mis omakorda mõjutab

merepõhjaelustikku ja kalastikku ning seeläbi lindude toidubaasi aga ka lindude

toitumisefektiivsust. Siiski, peamine heljumi settimine jääb ehitustegevuse lähedusse,

tegevusest paari km kaugusel ei erine mõju looduslikust foonist (KMH aruande ptk 6.1.4).

Lisaks, kalastiku kaitseks on sätestatud leevendusmeetmed, mille rakendamise korral

ehitustöödel olulist negatiivset mõju kalastikule eeldada ei ole (KMH aruande ptk 6.3), seega

ei muutu oluliselt ka kalatoiduliste lindude toidubaas. Kolmandaks, tuulikute (sh

vundamentide) ehitamisest põhjustatud visuaalse ja akustilise häiringu tõttu võivad veelinnud

hakata tuulikupargialasid või nende lähedusse jäävaid merealasid vältima, kuigi need on olnud

nende traditsioonilised toitumiskohad. Siiski, ehitusaegse visuaalse ja akustilise häiringu mõju

avaldub samaaegselt üsna väikesel alal. Teisalt võtab ehitamine kaua aega ja sellest tulenevalt

on häiringud kokkuvõttes pikaajalised. See võib tähendada, et olulisi alasid võidakse vältida

(vähemalt osaliselt) samuti pikemaajaliselt. Neljandaks, tuulikute vundamendid võivad toimida

sageli tehisrahudena, mis võib kaasa tuua toidubaasi ja toidu kättesaadavuse suurenemise, mis

omakorda võib meelitada merelinde tuulikute lähedusse (lk 315). Siiski, võivad sellised

muutused ökosüsteemis tuua kaasa ettearvamatuid muutusi. Kokkuvõttes jõuti KMH aruandes

järelduseni, et kuigi ehitusaegne (seeläbi ka vee erikasutuse) mõju lindude toiduressurssidele ja

toitumistingimustele on negatiivne, on mõju siiski väheolulisel tasemel. Oluline ehituskoha

valik ja laevaliikluse korrektne korrastamine (KMH aruande ptk 10.5).

89 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta.

Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32009L0147 (16.07.2025).

3.4.4.4. KMH aruandes on lähtutud eeldustest, et merepõhjakooslused taastuvad, siiski kõval

pinnasel (karid), toimub koosluste kadu (vt p 3.4.2.4.) ja karide kadu ja häiringut on alahinnatud

(vt p 3.4.2.5). Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus, mis tagab

lindudele hea toidubaasi. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on

sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Seega, mustvaeraste ja auli (aga ka

teiste toituvate lindude) puhul võib ka vee erikasutuse mõju olla oluline, kui karide

elupaiga hävimist ei ole võimalik vältida. Peale KMH aruande heakskiitmist on tehtud

merelindude lennuloendus mh Hiiumaal 16.04.2024, mille aruanne „Arktiliste veelindudel

lennuloendus Eesti rannikumerel“90 (veelindude aruanne) on kättesaadav Keskkonnaseire

infosüsteemis (KESE). Veelindude aruanne toob välja, et Eestis talvel koonduvate liikide

arvukust mõjutab talvine kliima – alates 1990. a. on sagenenud nn pehmed talved, mistõttu üha

enam linde jääb Eesti vetesse talvituma, selle asemel, et rännata Läänemere lõunaossa või

Põhjamerre. Veelindude aruanne lk 4 tõdetakse, et „Eesti rannikumere tähtsus veelindudele

tuleneb eelkõige tema geograafilisest paiknemisest, kuna see jääb vahetult Ida-Atlandi

rändeteele, mida kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel pesitsusaladelt talvitusaladele.

Eesti rannikumerre jäävad meremadalikud on neile sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus

täiendatakse rasvavarusid edasiseks rändeks. Samad madalikud on ka tihtipeale tähtsad

sulgimis- ja talvitusalad. Kuna veelindude sukeldumissügavus on piiratud, siis asustavad nad

põhiliselt madalaid merealasid ning madalikke, mille sügavus jääb alla 30 m. Kalatoidulistel

veelindudel pole sügavus niivõrd limiteerivaks faktoriks kui põhjast toitujatel, kuid ka nemad

ei levi merealadele, mis on sügavamad kui 50 m.“ Veelindude aruande lk 23 täpsustab, et

„Mustvaeras oli 2024.a. kevadel arvukaim liik keda lennukilt loendati, kokku 448 410 isendit,

mis teeb ca 50% kogu rändetee populatsioonist. Kogu meilt läbirändava mustvaera arvukust

hinnatakse 687 000 – 815 000 isendile. Loendustulemuste põhjal saadi Eestis peatuvate

mustvaeraste punkthinnanguks ca 3,5 miljonit lindu, mis ületab mitmekordselt kehtiva

populatsioonihinnangu (aruande tabel 5).“ Mustvaera ja auli peatumisalad näitavad, et

tundlikud alad on just eelkõige Hiiumaa ümber. Seega Hiiumaa ümbrus on oluline

põhjatoidulistele lindudele ja seetõttu on oluline karide kao vältimine. Vee erikasutuse

käigus ei ole võimalik karide kadu vältida alal TP2-3 (vt p 3.4.2.6). Seega, lähtuvalt

veelindude aruandest ja täpsustatud merepõhjaelupaikade kao hindamise põhimõtetest

(vt p 3.4.2.4.) ei ole välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja

toitumistingimustele alal TP2-3. Alal TP1 ja TP4 tuleb järgida meetmeid seoses

merepõhjaelupaikadega (vt p 3.6.4.-3.6.9.) ning jälgida heljumi levikut (vt p 3.6.10).

Samuti KMH aruandes toodu asjakohaste meetmete rakendamine (vt p 3.6.21.- 3.6.22).

3.4.4.5. Keskkonnaloas taotletud tegevusega seotud õlireostuse oht ei ole eeldavalt kuigi suur

ning negatiivset mõju on võimalik leevendada reostuse kiire ja operatiivse likvideerimisega.

KMH aruandes on välja toodud meetmed õlireostuse tekkimise vältimiseks ja leviku

ennetamiseks. Meetmed fikseeritakse keskkonnaloas. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete

rakendamisel (vt p 3.6.23.-3.6.26) ei kaasne kavandatava vee erikasutusega avariiohtu

ning seeläbi ka olulist mõju linnustikule.

3.4.4.6. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks ja vee erikasutusel puudub iseseisev

eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Kuigi käesolev loamenetlus puudutab

ehitustegevust veepiirist allpool, on ehitise eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu ei tohi

täielikult tähelepanuta jätta laiemat eesmärki. Kuna keskkonnaloa taotluse kohaselt paikneksid

tuulikud osaliselt ka veelindude Põõsaspea-Tahkuna rändeteel, siis esineb nii barjääriefekt kui

90 Luigujõe, L. & Kuus, A., 2024. Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel. Aruanne, 85 lk.

ka oht kokkupõrkeks tuulikutega. KMH aruandes on markeeritud teatud teadmiste lüngad

(rändekoridoride määramisel lähtutud eeldatud põhilisest rändevoost, ei tehtud maismaalindude

rändevoo modelleerimist) ja kaardistatud edasine täpsem uuringuvajadus (1-2 a pikkune

radariuuring täpsete rändevoogude määramiseks, maismaalindude rändevoo modelleerimine)

(KMH aruanne lk 335). Edasised uuringud on vajalikud tuulegeneraatorite täpsema paiknemise

määramiseks arendusala sees, töörežiimi määramiseks (seiskamis vajadus) jm meetmete

väljaselgitamiseks (tulede kustutamine, värviliste tulede kasutamine), et välistada olulist

negatiivset mõju. Seega on asjakohane linnustiku radariuuringute läbiviimine ja

maisimaalindude rändevoo modelleerimine järgmises etapis. Käesolevas keskkonnaloas

eelnimetatud meetmete seadmine ei ole siiski asjakohane, kuna on seotud tuulikute

paigaldamise tööga, mitte keskkonnaloa esemega.

3.4.4.7. Lisaks on peale KMH aruande heakskiitmist ilmnenud uusi asjaolusid: 2024. a

koosatud veelindude aruanne ning Keskkonnameti 20.06.2025 korraldusega nr 1-3/25/219 on

kinnitatud väike-laukhane kaitse tegevuskava91. Veelindude aruandest lähtuvalt on näha, et

ilmne vastuolu planeeritud tuulikute asukohtade ja lindude paiknemise vahel on jätkuvalt

olemas. Euroopa kõige ohustatuma hanelise, väike-laukhane kaitse tegevuskava kohaselt

ohustavad liiki ka elektriliinid ja tuulepargid ja eelkõige tuleb vältida tuuleparkide arendusi

väljakujunenud väike-laukhane rändeteele jäävatel ranniku- ja merealadel. Tegevuskava

kohaselt kulgeb liigile oluline rändetee ka põhja-lõunasuunaliselt üle Hiiumaa. Võimaliku mõju

leevendamiseks on võimalik loobuda tuulikutest liigi rändeteel. Teine võimalus on tuulikute

seiskamine ajal, mil liik edasi põhja poole rändab. 2020-2024 aastate keskmine esmasaabumine

Eestisse oli 13. aprillil. Keskmine peatusperioodi pikkus oli 15 päeva, linnud jätkasid rännet

põhjasuunas kuupäevavahemikus 27.-29. aprill. Arvestades üha varasemaid kevadeid, on

võimalik, et see aeg nihkub ajapikku varasemaks, kuid võib külmal kevadel olla ka hilisem.

Seega uuringute kavandamisel ja tuulikute paigaldamisel/töörežiimi määramisel tuleb

järgmistes etappides arvestada nii veelindude aruande kui ka väike-laukhane

tegevuskavas tooduga.

3.4.4.8. Kokkuvõttes, vee erikasutuse käigus ei ole võimalik karide kadu vältida alal TP2-

3 (vt p 3.4.2.6) ning seeläbi ei ole välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja

toitumistingimustele alal TP2-3. Alal TP1 ja TP4 on võimalik rakendada

leevendusmeetmeid (p 3.6.4.-3.6.10., 3.6.21.-3.6.22). Tuulegeneraatorite püstitamise ja

kasutamise üle saab otsustada edasistes etappides, arvestades mh ka LKA moodustamise

ettepanekutega, veelindude aruande ja väike-laukhane tegevuskavaga. Kuna keskkonnaloaga ei

reguleerita tuulepargi tegevust, on vajalik asjakohased meetmed (tuulikute sesoonne

seiskamine, täpne paigutusskeem jne) panna paika järgnevates etappides vastava teabe

olemasolul. Siiski, lähtudes veelindude aruandest, väike-laukhane tegevuskavagast, aga ka

Põhjamadalate LKA võimalikust moodustamisest (vt p 3.4.8.3.), ei ole välisatud ala TP1

perspektiivitus. Vajalikud on detailsemad uuringud.

3.4.5. Mõju käsitiivalistele

3.4.5.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 13 toodi välja, et tuulikute mõju

käsitiivalistele seisneb nende võimalikus kokkupõrkes tuulikutega rändel (kuna

tuulepargialasid võivad läbida Soome rändavad isendid) ning sellest tulenevas hukkumises.

Leevendusmeetmena saab rakendada tuulikute seiskamist rände korral, mille rakendades ei ole

91 Väike-laukhane (Anser erythropus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnameti 20.06.2025 korraldusega nr

1-3/25/219. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-06/V%C3%A4ike-

laukhane%20kaitse%20tegevuskava_0.pdf (16.07.2025).

põhjust arvata, et Loode-Eesti rannikutuulepargi rajamine kaalutavas asukohas ning plaanitud

mahus mõjutaks nahkhiirte arvukust negatiivselt ning ohustaks rändeteede toimimist.

Nahkhiirte rände kindlaks tegemiseks on vajalik läbi viia rändeteede uuring.

3.4.5.2. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda. Teadaolevalt

lendavad nahkhiired mere kohal hajusalt ja ka rände ajal võrdlemisi laial rindel, mistõttu pole

alust eeldada, et tuulikute arvu ja asukohtade mõningane muutmine oluliselt muudaks

nahkhiirtele avalduvat mõju (erinevalt maismaatuuleparkidest). Pealegi on tuulikute

seiskamisega nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodidel mõju pea täielikult leevendatav.

Leevendusmeetmete vajaduse välja selgitamiseks on uuringud vajalikud, kuid neid tuleks teha

järgnevates etappides. Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole asjakohane, kuna

see sõltub edasistest uuringutest. Tuulegeneraatorite püstitamise ja kasutamise üle on võimalik

otsustada detailsemate uuringute järgselt.

3.4.6. Mõju mereimetajatele

3.4.6.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 14 toodi välja, et süvendustööd ega tuulik või

selle vundament kui füüsiline objekt ei ole hüljeste liikumisel takistuseks, olulisem on tuulikute

ehituse, käitamise ja hooldamisega kaasneva müra ja keskkonnakvaliteedi mõjutaja.

Olemasolevatele andmetele ja teadmistele tuginedes toodi välja, et kõik mõjud jäävad siiski nii

ehitus- kui kasutusetapis väheolulisele negatiivsele tasemele.

3.4.6.2. MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on

olulisel kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas

HKS saavutatud.

3.4.6.3. Keskkonnaloa taotluse kohaselt ei kavandata vee erikasutuse käigus mürarikkaid töid

nagu vaiade rammimist või lõhkamist. Seega saaks hülgeid häirida ehitusaegne laevade müra

ja heljum. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 345 toodi välja, et ehitusaegne häiring

heljumi leviku ja vee läbipaistvuse vähenemise näol ilmselt oluliselt hülgeid ei mõjuta, kuna

Läänemeres on veealune nähtavus üldiselt piiratud ning vee all on nägemismeel hüljestel

väheoluline. Ka Lääne-Saare KMH aruandes92, Saare-Liivi KMH aruande eelnõus93 ja Liivi

KMH aruande eelnõus94 on leitud, et gravitatsioonivundamendi paigaldamisega seotud tööd

hülgeid oluliselt ei mõjuta. Seega ei ole ette näha keskkonnaloa taotluses soovitud vee

erikasutuse negatiivset mõju mereimetajatele.

3.4.6.4. Siiski, Loode-Eesti merealal on mitmeid hüljeste lesilaid, kuid tuulepargi KMH

aruande järeldused põhinevad eksperthinnangule, ilma täpsemaid uuringuid läbi viimata. KMH

aruande lk 346 on toodud, et nii hallhülge kui ka viigerhülge puhul ei ole täna selge, kas Põhja-

Hiiumaa merd läbivad regulaarsed hüljeste rändeteed. Lk 158 rõhutatakse, et võimalik on

Soome lahe lääneosas ühe täiesti uurimata viigrite üksuse olemasolu. Seega Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruandes on märgitud järgmist: "Tuulepargi rajamisega seoses on vajalik teha

hüljeste merekasutuse uuringud ning seirata hüljeste arvukust sama alaga seotud lesilatel

kõikidel aastaaegadel. Uuringud tuleb teostada tuulepargi projekteerimise käigus ning

92 OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine, lk 87. Kiidetud

heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju-hindamine (16.07.2025). 93 Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk

110. 94 Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82.

projekteerimisel võtta arvesse selle tulemusi. Juhul, kui uuringu tulemused näitavad

võtmeelupaikade esinemist kavandatava tuulepargi arendusaladel, tuleb täiendavalt hinnata

mõju hüljestele ning vajadusel töötada välja KMH raames antud leevendusmeetmetele

täiendavad meetmed." KMH aruandes tuuakse välja, et Väinamere loodusala hüljestega seotud

kaitse-eesmärki tegevus ei kahjusta, siiski on vaja täpsustada üldisemat hüljeste liikumist ja

elupaigakasutust projektialal. Samuti ei ole selge võimalik mõju LKA moodustamise

ettepaneku aladele, kus viigerhüljes ja hallhüljes on ettepaneku kohaselt üheks kaitse-

eesmärkideks (vt p 3.4.8.1. 3.4.8.3.). Ettevaatusprintsiip on Loode-Eesti tuulepargi puhul

oluline, sest park piirab ühe meresüsteemi (Väinameri) põhjapoolset väljapääsu Lääneremerele

ning asub vähemalt viigerhüljeste puhul kolme HELCOM-i poolt kesisesse seisu hinnatud

viigerhülge lõunapoolse asurkonna kokkupuutealal (KMH aruanne lk 347).

3.4.6.5. Sellest lähtuvalt on ilma täiendavate uuringuteta keskkonnaloa andmine võimalik, kuid

asjakohane on ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt KMH aruande ptk 10.7 leevendusmeetmete

rakendamine vee erikasutuseaegse (st ehitusaegse) häiringu minimeerimiseks. Ehitusaegsete

leevendusmeetmete täpsustamiseks peetakse KMH aruandes vajalikuks ehituseelseid uuringuid

(KMH aruanne ptk 11.1.5.). Leevendusmeetmed ja seire kohustus seatakse keskkonnaloale (vt

p 3.6.17.-3.6.20. ja 3.7.15). Uuringute tulemusel on võimalik leevendusmeetmeid korrigeerida.

3.4.7. Mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele

3.4.7.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et tuulepark ega selle rajamine ei

avalda mõjusid Natura alade terviklikkusele ning ebasoodsad mõjud alade kaitse-eesmärgiks

olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile puuduvad.

3.4.7.2. Loode-Eesti KMH aruandes toodi välja, et oluline negatiivne mõju võib kaasneda

Apollo meremadaliku looduskaitsealale seoses tuulikute alternatiividega 1 ja 2 tulenevalt

ehitustöödega kaasnevatest häiringutest seal peatuvatele lindudele. Muudele piirkonna

kaitstavatele loodusobjektidele olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Vähene negatiivne mõju

võib kaasneda Väinamere hoiualale seoses ehitus- ja kasutusetapis kaasneva mürahäiringuga

linnustikule ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Paope looduskaitseala, Nõva-Osmussaare

hoiualale ja Väinamere hoiualale kasutusetapis seoses, kas tuulepargiga kaasneva võimaliku

häiringu või isendite hukkumisega tõttu tuulepargis.

3.4.7.4. Keskkonnaloa taotluses lähtuti KMH alternatiivist 4. Keskkonnaluba annab õiguse

süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks. Need tööd Natura 2000 alasid ja olemasolevaid

kaitstavaid alasid ei mõjuta, mistõttu keskkonnaloa andmisel on negatiivne mõju Natura 2000

aladele välistatud

3.4.8. Mõju LKA moodustamise ettepanekuga aladele

3.4.8.1. Lääne-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 382,5 km² ja

see piirneb tuulepargi alaga TP4. Lääne-Hiiumaa LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on

kaitseala eesmärk kaitsta:

* mereala ja sealset elustikku;

*rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera

(Melanitta fusca) ja mustvaera (Melanitta nigra) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala;

* veelindude tähtsat läbirändeala;

* hallhülge (Halichoerus grypus) elupaika;

* elupaigatüüpe, mida LoD nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid

(1170).

Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude

peatumisala. Tähtsaimad liigid on aul, hahk, tõmmuvaeras ja mustvaeras, kelle arvukus alal

ületab (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid95. Kuid alal esineb ka palju teisi linnuliike. Ala on

üks olulisemaid veelindude rände pudelikaelu Eestis96,97,98. Veepinnast kõrgemale ulatuvate

ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad

ka LoD I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170) ja mereveega alaliselt üle ujutatud

liivamadalad (1110), mis on mh olulised lindude toitumisalad.

3.4.8.2. Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 574 km² ning

39,9 km² ulatuses kattub tuulepargi alaga TP2-3 (kattuvus 7%). Põhja-Hiiumaa LKA

moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta:

* mereala ja sealset elustikku;

* Linnudirektiiv I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla

(Mergellus albellus) ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli, haha ja tõmmuvaera

rahvusvahelise tähtsusega peatumisala;

* vee- ja maismaalindude tähtsat läbirändeala;

* elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170).

Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude

peatumisala. Tähtsaimad liigid on aul, kirjuhahk, hahk, tõmmuvaeras ja väikekoskel, kelle

arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid99.

Kuid alal esineb ka palju teisi linnuliike. Ala kohal toimub rände ajal tugev veelindude

ülelend100,101. Samuti on ala kevadel ja sügisel rände pudelikaelaks maismaalindudele.

Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja

barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad ka LoD I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170), mis

on mh olulised lindude toitumisalad. Ettepanekuala ja arendusala kattuval alal leidub karisid

24,85 km² (kogu LKA ettepanekualal 186 km², st arendusalal paikneb ca 13% karidest) ja

mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110), ettepanekuala ja arendusala kattuval alal

leidub neid 0,002 km² (kogu LKA ettepanekualal 59 km²). Ala jääb viigerhülge (Pusa hispida,

II kaitsekategooria) rändealale.

3.4.8.3. Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 143 km² ning

26 km² ulatuses kattub tuulepargi alaga TP1 (kattuvus 18%). Põhjamadalate LKA

moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta:

* mereala ja sealset elustikku;

95 Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Kättesaadav:

1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) (16.07.2025). 96 Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude

rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine

tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. 97 Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. 98 Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas

teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate

meetmetest. 99 Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 100 Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. 101 Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas

teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate

meetmetest.

* globaalses ohustatud rändlinnuliigi auli rahvusvahelise tähtsusega peatumisala;

* elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170).

* II kaitsekategooria liigi viigerhülge (Pusa hispida) toitumis- ja rändealasid.

Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude

peatumisala. Tähtsaim liik on aul, kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala

kriteeriumite arvulisi künniseid. Alal esineb ka teisi linnuliike. Ala kohal toimub rände ajal

tugev vee- ja maismaalindude ülelend102,103. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine

alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad ka

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170), ettepanekuala ja arendusala

kattuval alal leidub neid 0,47 km² (kogu LKA ettepanekualal 18,7 km², kogu arendusalal 4,28

km² 104) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110), ettepanekuala ja arendusala

kattuval alal leidub neid 2,94 km² (kogu LKA ettepanekualal 6,8 km², kogu arendusalal 4,09

km²). Alal esinevad ka viigerhülge toitumisalad ja rändealad.

3.4.8.4. EOÜ on teinud ettepaneku tsoneerida nimetatud kaitsealad sihtkaitsevööndisse,

kus inimtegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud

tegevused. Arvestades alade kaitse-eesmärke on kaitsekorra osas tehtud muuhulgas järgmised

ettepanekud:

Ehitiste rajamine. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on seotud tuuleparkide

rajamise kavatsustega. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt

võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele, mis toob kaasa

looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise105. Ehitisega kaasnev varjutusefekt võib

muuta vee ja setete liikumist. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud,

nagu süvendamise puhul. Ohustatud on eelkõige linnud: häiriv ja eemaletõukav mõju,

elupaikade (sh toitumiskohtade) hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning

takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine,

välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja

nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud.

Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja

selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb

heljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest töödeala. Heljumi settimine mõjutab

põhjakooslusi ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h.

mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib

102 Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. 103 Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal

maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas

teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate

meetmetest. 104 TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise

määruse mereelupaikade piiritlemine. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-

12/LD%20hinnang%20ja%20LTM%20elupaigad%20lopparuanne%20v2.pdf (16.07.2025). 105 Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C.,

De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A.,

Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D. & Degraer, S. 2019. Benthic effects of

offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine

Science, 1−17. Kättesaadav: Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently

needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) (16.07.2025).

kaasneda reostusoht. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema

keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal.

3.4.8.5. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab

Kliimaministeerium (LKS § 9 lg 1). Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus

nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate

piirangute otstarbekuse ekspertiisi (LKS § 8 lg 3). Kuigi nimetatud kaitsealade ettepanekute

menetlus ei ole veel algatatud, on siiski esitatud alade moodustamiseks ametlik ettepanek. Kuna

käesoleval hetkel on LKA moodustamine veel ettepaneku faasis, on oluline analüüsida

olemasoleva teabe põhjal ettepanekute asjakohasust ja see järel hõlmata ettepanekuid

keskkonnaloa andmise üle kaalumisel. KMH aruandes ei ole eraldi käsitletud mõjusid LKA

moodustamise ettepanekuga aladele ja ettepanekus välja toodud kaitse-eesmärkidele. KMH

aruandes on käsitletud eraldiseisvalt mõjusid linnustikule ja merepõhjaelupaikadele

arendusalal.

3.4.8.6. LKS § 7 lg 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus,

haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest

lepingust tulenev kohustus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse loodusobjekt kaitse alla ka

juhtudel, kui see on vajalik LoD või linnudirektiivi rakendamiseks. Kõnealuste alade puhul

on eeldused olemas, kuna aladel esinevad ohustatud liigid ja mereelupaigad. Alad on

loetud ka IBA alade hulka. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt

linnudirektiivile kaitsta regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (näiteks aul) ja vastavalt LoD I

lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad).

3.4.8.7. LKS § 1 järgi kaitstakse loodust selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega.

Loodusliku elupaiga seisund loetakse LKS § 3 lg 1 järgi soodsaks, kui selle looduslik levila ja

alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle

pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt

toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on

soodus. Liigi seisundit loetakse LKS § 3 lg 2 kohaselt soodsaks, kui selle asurkonna arvukus

näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade

elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade

pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur

elupaik.

3.4.8.8. LKA moodustamise ettepanekualadel on olemas kaitset vajavad väärtused: karid ja

veealused liivamadalad. Sealjuures on üle-eestiline karide seisund hinnatud ebasoodsaks-

ebapiisavaks (vt p 3.4.2.2.). Liikide puhul tuleb hinnata, kas nende esinemisalade täiendava

kaitse alla võtmise vajadus puudub, on väike, keskmine või suur. Hindamisel tuleb arvestada

LKS-i kohast kaitsekategooriat, punase nimestiku ohustatuse hinnangut, liikide elupaikade

säilimist, esinduslikkust ja ulatust ettepanekualal.

Aul on väheneva arvukusega liik, kes kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN

kategooria “vulnerable”). Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks (NT; “near

threatened”) ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EN; “endangered”) (EELIS;

Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes

ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast106, mis paneb Eesti riigile suure

vastutuse liigi säilimise eest. Kogu Lääne-Siberi/Põhja-Euroopa populatsiooni suuruseks on

hinnatud 1,6 miljonit auli. Läänemerel talvituvate aulide arvukuseks on hinnatud 1,4 miljonit

lindu, auli talviseks arvukuseks on Eestis aga hinnatud 100 000−500 000 isendit ja nende hulk

on vähenemas. Alates 1995. aastast on Läänemerel talvituvate aulide asurkond langenud 65,3%.

Rahvusvaheliselt olulise koondumispaiga (alal peatub regulaarselt vähemalt 1%

biogeograafilisest populatsioonist) lävendit langetati 16 000 isendile107. Seega vastavad kõik

paigad, kus peatub vähemalt 16 000 auli, nii rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala),

rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala) kui Natura 2000 linnuala kriteeriumile. Lisaks

seab auli rahvusvaheline kaitse tegevuskava eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi

liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist.

Eesti vetes asuvatel auli peatuspaikadel on väga suur tähtsus selle linnuliigi Lääne-Siberi/Põhja-

Euroopa populatsiooni jaoks tervikuna. Auli rahvusvahelise kaitse tegevuskavas108 peetakse

infrastruktuuri, sh tuuleparkide arendamist avamerel aulile keskmiseks ohuteguriks, mis võib

põhjustada suhteliselt aeglast, kuid olulist populatsiooni arvukuse langust. Nenditakse, et paljud

arendamiseks eelistatud alad (avameremadalikud) langevad kokku aulidele oluliste

toitumisaladega. Läänemeri on aulile oluline talvitusala ja põhjatoidulise linnuna on

meremadalike soodne seisund neile väga oluline.

Kirjuhahk kuulub globaalselt ohustatud liikide hulka (IUCN kategooria “VU”, ohualdis).

Eesti vetes esineb kirjuhahk talvel ja läbirändel, mõlemal juhul on liik meil hinnatud

väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Kirjuhahk kuulub

linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II kaitsekategooria. Eesti

Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 20% kirjuhaha biogeograafilisest

asurkonnast.

Hahk on globaalselt ohustatud liik (IUCN globaalne kategooria ohulähedane ja Euroopa

kategooria väljasuremisohus). Eestis on läbirändav asurkond hinnatud samuti

väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli

ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 3,9% haha biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe

2016).

Tõmmuvaeras on globaalselt ohustatud liik (IUCN kategooria „VU“, ohualdis). Liigi sigiv

asurkond on Eestis hinnatud kriitilises seisus olevaks, talvituv ja läbirändav asurkond ohualtiks

(EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Tõmmuvaeras on Eestis II kaitsekategooria liik. Eesti

Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 20% kogu tõmmuvaera Põhja-

Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast. Tõmmuvaera rahvusvahelises liigitegevuskavas on kõrge

prioriteediga tegevuseks kaitstavate alade võrgustiku loomine ja kaitsmine kõigil liigile kogu

elutsükli vältel olulistel aladel109.

106 Luigujõe, L., 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika

väljatöötamine. 107Wetlands International 2012. https://www.wetlands.org/publication/annual-report-and-accounts-2012/

(16.07.2025). 108 Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A., 2015. International Single Species Action Plan for the

Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. Kättesaadav: [where

does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) (16.07.2025).

109 Dagys, M. & Hearn, R. (comp.), 2018. International Single Species Action Plan for the Conservation of the

Velvet Scoter (W Siberia & N Europe/NW Europe Population) Melanitta fusca. AEWA Technical Series No. 67.

Väikekoskel kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II

kaitsekategooria. Kuigi liigi seisundit Eestis läbirändel ja talvel on hinnatud soodsaks ((EELIS;

Liikide ohustatuse hindamised), lasub meil tulenevalt linnudirektiivist kohustus liigi elupaikade

kaitseks, s.h. kaitsealade loomise teel. Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes

hinnanguliselt 7,5% kogu väikekoskla biogeograafilisest asurkonnast.

Mustvaeras on soodsas seisundis, kuid meremadalike kaitse on jätkuva soodsa seisundi

tagamiseks talle oluline, samuti kuulub mustvaeras meie avamere vastutusliikide hulka.

Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub 21,6% Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast

meie vetes.

Loode-Eesti mereala on lindude rände pudelikael. Eesti mereala planeeringu110 järgi on ala

määratud „väga kõrge rahvusvaheline olulisus veelindude rände koondumisalana“ (vastab

kriteeriumile – tuvastatud üle 500 000 veelinnu läbiränne ühe rändehooaja jooksul) ning

märgitud kui sensitiivne alal. Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel 2024. a

tõi välja, et hahad olid levinud just Hiiumaa rannikul, mustvaera suurimad kontsentratsioonid

olid Hiiumaa ümbruses, samuti auli jaoks oli oluline Hiiumaa ümbrus. Seega on LKA

moodustamise ettepaneku alad olulised ohustatud linnuliikidele ning aladel esinevad

ebasoodsas seisus merepõhjaelupaigad. Lähtuvalt eeltoodust on ettepanekutel

perspektiiv edasiseks analüüsiks.

3.4.8.8. Tuuleparkidega seotud arenduse negatiivne mõju seisneb loodusliku

elupaigatüübi (eelkõige karid) pindala vähenemises (ja läbi selle toimub ka lindude

toidubaasi vähenemine), lindudele kokkupõrkeohu tekitamise ja piirkonnast (toitumis-

peatumisala) välja tõrjumises eelistatud toitumisaladelt. Taanis Nystedi tuulepargis toimunud

uuring näitas, et aulid tuulepargi sisse jäävat ala peaaegu ei kasuta ning oluliselt vähenenud

elupaigakasutus ilmneb veel kahe kilomeetri kaugusel tuulepargi välispiirist ja seda ka 5–6

aastat pärast tuulepargi ehitamist111. Kumulatiivne elupaiga kadu (tuulepargi ala koos häiriva

mõju alaga) võib olla oluline, eriti kui aulidele sobivatesse avamere-elupaikadesse paigutatakse

mitu suurt arendust112. Eesti mereala planeeringu alusuuringus käsitletakse linde mõjutavaid

tegevusi, jagades need lühi- ja pikaajalise mõjuga tegevusteks. Lühiajalise mõjuga tegevuste

(näiteks merel läbiviidavate töödega kaasnev häirimine või vee läbipaistvuse vähenemine)

mõju on võimalik vähendada tegevuste läbiviimise aja valikuga. Tuuleparkide rajamine

arvatakse pikaajalise (või pöördumatu) mõjuga tegevuste alla. Uuringus järeldatakse, et

sensitiivsetel aladel (mille hulka on arvatud ka kõnealune piirkond) tuleks pikaajalise mõjuga

tegevuste planeerimist ilma täiendavate põhjalike uuringuteta ja vajalike leevendusmeetmeteta

vältida. Samas tõdetakse, et senised kogemused näitavad, et avamere tuuleparkide rajamine

muudab alad tundlikumatele veelinnuliikidele (kelle hulka kuuluvad näiteks kaurid ja mitmed

põhjatoidulised liigid) peatumisalana kasutamiskõlbmatuks, efektiivsed leevendusmeetmed

puuduvad. Seega ei ole LKA moodustamise ettepanekutes toodud kaitse-eesmärgid

põhjendamatud.

110 Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Kättesaadav:

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwiEvre-

qMGOAxUrFBAIHbW1Ja8QFnoECAsQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.agri.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffile

s%2Fdocuments%2F2023-06%2Fuuring-2019-lindude-peatumisalad.pdf&usg=AOvVaw0ojVlufpD-

c_n40e3nAAao&opi=89978449 (16.07.2025). 111 Petersen, I.K., Christensen, T.K., Kahlert, J., Desholm, M. & Fox, A.D., 2006: Final results of bird studies at

the offshore wind farms at Nysted and Horns Rev, Denmark. Denmark: National Environmental Research Institute. 112 Langston, R. H. W. & Pullan, J. D,. 2003. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on

birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife

International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK.

3.4.8.9. Esmase hinnangu kohaselt on eeldused alade kaitse alla võtmiseks olemas ja arvestades

eelkõige karidele antud seisundihinnangut, liikide ohustatuse hinnanguid ning arvukuse trende,

oleks kaitse alla võtmine ka keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt otstarbekas. Seega ei

ole planeeritavad looduskaitsealad karide ja avamerealadel peatuvate lindude kaitse seisukohalt

põhjendamatud ega perspektiivitud vaid on pigem perspektiivikad ning edasine detailne

analüüs on vajalik ja edasisse ekspertiisi saatmine ja kaitse alla võtmine on väga tõenäoline.

3.4.8.10. Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et kavandatud tuulepargi arendusalad kattuvad

suuremal või vähemal määral Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKS

moodustamise ettepaneku aladega (vt ka p 3.2.4.3), on käesolevas korralduses asjakohane

käsitelda vee erikasutuse võimalikku mõju ettepanekus nimetatud väärtustele, arvestades ka

ettepanekus toodud kaitsekorra tingimusi. Merepõhja ehitiste rajamisega kahjustatakse eelkõige

mereelupaikasid, mis omakorda on seotud alale olulise linnustikuga, kuna mereelupaigad

pakuvad lindudele ka olulist toidubaasi. Vee erikasutusega kaasneb otsene karide kadu kuid ka

suur häiringuala (kogu arendusala). Vee erikasutustööde järgselt merepõhjaelupaigad ei säili

looduslikus olekus ning lindude toidubaas halveneb. LKA moodustamise ettepanekutes toodud

kaitse-eesmärkide kohaselt peaks Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate alal olema

vee erikasutus kui ka rajatiste ehitamine keelatud. Kuna alade kaitse alla võtmine on

tõenäoline, kujutaks kavandatav vee erikasutus ala TP2-3 piires ning osaliselt ala TP1

piires olulist negatiivset mõju karide elupaikadele laiemalt. Siiski on alal TP1 võimalik

vee erikasutusel karisid vältida (vt p 3.4.2.6). Arvestades merepõhja elupaikade kadu ja

häiringut, seaks vee erikasutus TP2-3 alal ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise Põhja-

Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuga aladel.

3.4.8.11. Kuigi käesolev loamenetlus puudutab ehitustegevust kitsalt veepiirist allpool, on

laiemaks eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu tuleb loa andmisel ka selle laiemat

eesmärki käsitleda. Hilisem tuulikute rajamine veepiirist üleval pool tekitab väljatõrjumise,

mille tagajärjel tõrjutakse linnud neile olulistelt elupaikadelt välja. Arvestades praeguseid

teadmisi tuulepargi mõjude kohta väärtustele ja Eestis rakendatud praktikat, mille kohaselt ei

ole tuuleparkide rajamist täna kaitstavatele aladele lubatud, ei ole alust arvata, et tuuleparkide

rajamine ja kaitsealad võiksid kattuda. Samuti tuleb arvestada arendusala rajamisest tingitud

piirneva mõjuga kaitseväärtustele, mistõttu võib olla vajalik kaitstava ala ja arendusala vahel

piisava puhvri jätmine. Kuigi Lääne-Hiiumaa kaitseala ettepanekuala ei kattu tuulepargi

arendusalaga vaid piirneb, võib kaitseala moodustamisel tuulepargi arendus siiski mõjutada ka

Lääne-Hiiumaa kaitseväärtusi. Ka Põhjamadalate puhul võib olla vajalik puhvri jätmine.

Tuulikute püstitamise ja käitamisega seotud asjaolud tuleb välja selgitada järgmistes etappides.

3.4.9. Mõju kliimale

Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt on Loode-Eesti avamere tuulepargi eeldatav

võimsus kuni 1100 MW. Aasta keskmine tootlikkus on arendaja ärisaladus, kuid kui eeldada

40% aasta keskmist tootlikkust, mis on meretuulikute puhul pigem tagasihoidlik eeldus, on

ligikaudne maksimaalne elektrienergia toodang 3,8 TWh (3800 GWh) ja CO2 arvutuslik

kokkuhoid on 3,5 miljonit tonni. Seega aitaks kavandatava meretuulepargi valmimine Eestis

tuuleenergia kogutoodangu säilitamisele ja kasvatamisele kaasa.

3.4.10. Mõju maavaradele ja maardlatele

3.4.10.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes tuuakse välja, et arendusala TP4 kattub (vt

joonis 4) Hiiumadala liivamaardla ja Hiiumadala liivakarjääriga, kus on kehtiv keskkonnaluba

nr KL-518528 kehtivusega kuni 03.02.2053 liiva kaevandamiseks.

3.4.10.2. Alale TP4 on kavandatud tuulikud. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande

joonis 9 kohaselt võib näiteks alternatiiv 1 ja 2 korral maardlal paikneda 4 tuulegeneraatorit.

Alternatiiv 4 korral on alale planeeritud tõenäoliselt vähem tuulegeneraatoreid, seega võib

võimalik kattuvus olla väiksem. KMH aruandes on toodud, et alale on tuulikuid võimalik rajada

siis, kui kaevandamine on lõppenud. Üldjuhul peab ka maavara olema ammendunud. Kui

maavara ei ole ammendunud, siis on tegevus võimalik juhul, kui selleks on saadud

maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 alusel vastava sisuga kooskõlastus või luba. Samuti tuleb

tegevuse kavandamisel tagada juurdepääs maavarale ja selle kaevandamisväärsena säilimine.

Joonis 4. Vasakul KMH aruande alt 4 ja mäeeraldis ning maardla (KMH aruande joonis 184),

alt 1/2 puhul tuulegeneraatorite potentsiaalne paiknemine maardlas (KMH setete aruanne joonis

9).

3.4.10.3. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on selgitatud, et vee erikasutus on oma sisult

väga tihedalt seotud rajatise ehitusega. KMH aruande lk 51-52 on kirjeldatud, et merepõhjast

süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel sellel

ajal kui mere põhja paigutatakse vundamendi aluspadi ja vundament, seejärel süvendatud

pinnas kasutatakse vundamendi täiteks. Meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel

süvistatakse esmalt kaablikraav ja alles seejärel paigaldatakse kaabel ning täidetakse kraav.

Seega on maapõue seisundit ja kasutamist potentsiaalselt mõjutav esmane tegevus just

süvendamine, mis toimub keskkonnaloa alusel, samas ei saa toiuda ka oluliselt enne

ehitust.

3.4.10.4. Eesti Geoloogiateenistuse tõi oma 16.07.2025 kirjas113 välja, et vee erikasutuse

asukoha TP4 ala kattub osaliselt Hiiumadala liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr

40) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 1 ja 3, täiteliiva aktiivse tarbevaru 2 plokiga ning

keskkonnaloa nr KL-518528 mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. MaaPS § 14 lg 2¹ p 3

kohaselt võib Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on

tagada riigi geoloogiaalane pädevus, lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: maardla alal, mille

kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle

maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on

113 Registreeritud KOTKAS 17.07.2025 kirja nr DM-130049-21 all.

nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks,

tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Seega kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega

kattuval Hiiumadala liivamaardla alal ei ole taastuvenergia ehitise ehitamine lubatud.

Eesti Geoloogiateenistus on seisukohal, et keskkonnaluba ei anna õigust maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba ning

ehitamise õiguse annab ehitusluba. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et vee erikasutus on

vajalik ehitustegevuseks, seab Keskkonnaamet keskkonnaloale vastavad meetmed (vt p 3.6.27)

ja kõrvaltingimused (vt p 1.4.5). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada

maardlate ja mäeeraldise kaitse ning mäeeraldise kasutamise vastavalt sätestatud otstarbele.

3.4.11. Mõju allveearheoloogilistele kultuuriväärtustele

3.4.11.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande raames kaardistati merealale jäävad

teadaolevad kultuurimälestised. Võrreldes taotluses esitatud potentsiaalset tuulikute paiknemist

kultuurimälestiste asukohaga, võib kattuvus tekkida vaid alal TP1 laevavrakk „Akula“ osas.

Kultuuriväärtus saaks kahjustatud, kui vahetult selle peal teostada süvendustöid või selle peale

paigaldatakse tuulegeneraator või kaabel. Lisaks, tööde teostamisel kaitsevööndis võib mõju

avalduda läbi heljumi leviku ja settimisega mälestisele. Keskkonnaloa raames on tuulepargi

ehitusel võimalikud vundamendiplatside ettevalmistamine, kaablite süvistamine ja tahkete

ainete paigutamine allpool keskmist veetaset. Seega võib ka vee erikasutus mõjutada

kultuurimälestisi. Veealusel mälestisel on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde

tegemine ja tahkete ainete kaadamine (muinsuskaitseseadus (MuKS) § 52 lg 6).

3.4.11.2. KMH aruande ptk-s 11.1.6. nähti ette uuringud veel avastamata arheoloogiliste

objektide tuvastamiseks. KMH aruande ptk-s 10.9 on täpsustatud, et kultuurimälestiste puhul

on vajalik koostöö Muinsuskaitseametiga. KMH aruandes on rõhutatud, et tuulepargi rajamisel

ja kasutamisel tuleb tagada kultuurimälestiste säilimine ning et tegevusega ei põhjustata neile

kahjustusi. Lisaks on KMH aruande ptk-s 10.9. viidatud leevendusmeetmete vajadusele seoses

õlireostuse ja lõhkamistöödega.

3.4.11.3. Muinsuskaitseamet tõi oma 14.05.2025 kirjas114 välja, et keskkonnaloale peab lisama

kindlasti meetmed seoses kultuurimälestistega ning täpsustati seirega seonduvaid asjaolusid.

Seega lisatakse keskkonnaloale vastav uuringunõue (vt p 3.7.12.-3.7.14). Uuringute tulemustest

peab lähtuma tuulikute täpse asukoha paika panemisel ja pargisisese kaabelduse planeerimisel.

Tuulikute, pargisiseste kaablite ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende

kaitsevööndite asukohad ei tohi kattuda. Keskkonnaloale lisatakse vastav meede (vt p 3.6.28.

3.6.29.) ning KMH aruandes välja toodud meetmed seoses õlireostuse ja lõhkamistöödega.

Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada kultuurimälestiste säilimise ja kaitse.

3.4.12. Mõju muudele valdkondadele

3.4.12.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt on mõju navigatsioonile ja

radarisüsteemidele seotud eeskätt tuulepargi kasutusetapiga. Tuulepargi kasutusetapiga on

seotud ka madalasageduslik heli, infraheli ja välisõhus leviv müra. Tuulepargi visuaalne mõju

on seotud tuulegeneraatorite tornidega ning kasutusfaasis labade liikumisega. Kuna

keskkonnaloa raames on tuulepargi ehitusel võimalikud vundamendiplatside ettevalmistamine,

kaablite süvistamine ja tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset, siis

114 Registreeritud KOTKAS 15.05.2025 kirja nr DM-130049-13 all.

keskkonnaloaga kavandatu nimetatud valdkondi ei mõjuta ning ei ole asjakohane ka meetmete

seadmine keskkonnaloale.

3.4.12.2. Ehitus toimub vähemalt 12 km kaugusel meres, seega ka ehitusaegne müra inimest

oluliselt ei mõjuta. Vee erikasutus ei oma olulist negatiivset mõju ka majandusarengule ja

tööhõivele.

3.4.12.3. Vee erikasutusega ei ole ette nähtud jäätmete teket. Siiski, kui peaks jäätmeid tekkima

(objektid mere põhjas), tuleb jäätmehoolduse korraldamisel juhinduda jäätmeseadusest ja selle

alamaktidest tulenevatest nõuetest. Edasisel ehitusel võib kaasneda jäätmete teke, seega

jäätmetega seotud asjaolud tuleb täpsustada edasistes etappides lähtudes sealjuures KMH

aruande ptk-s 10.12 toodud meetmetest.

3.5. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel/keeldumisel ja nõuete seadmisel

3.5.1. Keskkonnaamet lähtub eeltoodud asjaoludest keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja

ka HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse

piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid

ning kaaludes põhjendatud huve.

3.5.2. Keskkonnaamet lähtub otsuse tegemisel mh ka Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes

ja ka Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuses toodust. Siiski peetakse

silmas kitsalt vaid keskkonnaloa eset (vee erikasutus) ja 31.03.2025 esitatud täiendatud

keskkonnaloa taotlust. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on infoallikaks, Loode-Eesti

tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsus ei oma regulatiivset ehk siduvat toimet, loa

tegevuseks annab keskkonnaluba, kus seatakse ka kõik asjakohased nõuded ja tingimused.

Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama

keskkonnamõju hindamise tulemusi ja välja pakutud keskkonnanõudeid. Kui otsustaja

keskkonnamõju hindamise tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa

andmise või keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse115. Kuna Keskkonnaamet

lähtub vee erikasutusest ja täiendatud taotlusest, ei pea Keskkonnaamet asjakohaseks seada

keskkonnaloale nõudeid, mis on seotud tuulikute püstitamise ja kasutamisega või KMH

aruandes käsitletud muude alternatiividega.

3.5.3. KMH aruandes käsitleti vee erikasutuse mõjusid, kuid puudutati ka meretuulepargi

rajamise ja käitamisega kaasnevaid mõjusid, tuuleenergeetika arendusalade loodusväärtusi ja

olemasolevaid kaitsealasid ning tegevuse mõju neile. Mõju LKA moodustamise ettepanekuga

aladele eraldi ei käsitletud, kuid KMH aruande kooskõlastamisel selgitas Keskkonnaamet, et

LKA moodustamise ettepanekutega seoses võib käesolevale arendusele tulla piiranguid. Nimelt

tuleb kaitsealal tegevuse kavandamisel ja elluviimisel lähtuda suuremast ettevaatusest kui

mujal, sest kaitsealadel kehtivad looduskaitseseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad

erinõuded. Kaitsealade eesmärk on säilitada, kaitsta ja taastada väärtuslikke loodusobjekte,

elupaiku ning liike, mistõttu tuleb seal keskkonnamõju hinnata eriti hoolikalt ja rakendada

ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid rangemalt. KMH aruandes analüüsiti, kas arendusega

kaasneb olulist negatiivset keskkonnamõju, siiski, kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada

kaitstavat objekti seisundit. Seega on lävend erinev. Kuigi kaitseala moodustamise ettepaneku

ala ei ole veel kaitseala, ei ole LKA alade moodustamise ettepanekud perspektiivitud ja LKA-

115 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (X Riigikogu 481SE) seletuskiri, lk 37

de moodustamine on tõenäoline. Seega on oluline kõnealuseid asjaolusid silmas pidada, et

kaitseala moodustamine ei oleks edaspidi eesmärgipäratu. Lisaks, Euroopa Kohus on

rõhutanud, et ka juhul, kui liikmesriik pole ornitoloogilistele kriteeriumidele vastavat ala

erikaitsealana kaitse alla võtnud, tuleb neid alasid seisundi halvenemise eest kaitsta (vt Euroopa

Kohtu otsust asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa)116.

3.5.4. KMH aruandes lk 23 viidati planeeringu vajadusele ning markeeriti mitmete uuringute

vajadus (merepõhjaelupaigad, hülged, kalad, linnud, käsitiivalised, KMH aruande ptk 11). Ka

KMH aruande kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et planeering koostatakse ja tegevust

käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil, mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline huvi.

Siiski, vee erikasutusloa andmise eeldusena ei näe õigusaktid ette REP olemasolu (vt p 3.2.2.2.)

ja arendaja on loobunud REP algatamisest enne keskkonnaloa andmist. Ka kaitsealade

moodustamise ettepanekute osas puudub lõplik otsus. Ilma tervikpildi analüüsita (mida tuleks

teha kaitseala ettepaneku ja REP menetluses) tuleb keskkonnaloa andmisel lähtuda

ettevaatuspõhimõttest.

3.5.5. Lisaks eeltoodule on peale KMH aruande heakskiitmist ilmnenud uusi asjaolusid (TÜ

Eesti Mereinstituudi 2024. a. merepõhjaelupaikade seisundi hindamine (vt p 3.4.2.2.), 2024. a.

koosatud veelindude aruanne (vt p 3.4.4.4.), täpsustatud on merepõhjaelupaikade kao ja

häiringu hindamise põhimõtted (vt p 3.4.2.3. ja 3.4.2.4.)), millega tuleb arvestada keskkonnaloa

andmisel. Seega, keskkonnaloa andmise üle kaaludes lähtutakse kõige uuemast teabest ning

sellest, kas ja kuidas on vee erikasutust võimalik lubada selliselt, et samaaegselt oleks kaitseala

ettepanekutega hõlmatud alade seisund kaitstud halvenemise eest. Selline lähenemine on

oluline, kuna silmas tuleb pidada ka mereliste kaitsealade moodustamise eesmärki.

3.5.6. LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitsealade moodustamise peamine eesmärk

elupaikade ja liikide kaitse ning selleks, et ala säiliks looduslikuna, tehti ettepanek võtta ala

kaitse alla kui looduskaitseala. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse

säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala kaitsekord

määratakse kaitse-eeskirjaga. LKA moodustamise ettepaneku kohaselt ei oleks aladel lubatud

süvendamine ja rajatiste rajamine (vt ptk 3.4.8.4.). Seega ei tohiks teostada vee erikasutust

arendusalal TP2-3 ning ka arendusalal TP4 karide elupaigatüübi esinemise alal.

Arendusalal TP1 puhul on võimalik karide elupaigatüüpi vältida (vt p 3.4.2.6.).

3.5.7. Veel enam, kohtuasjas 3-20-1657 tõi Riigikohus p 34 välja „Kolleegium ei nõustu

kaebajaga (EOÜ), et kaevandamise tagajärjel tekkivat elupaigatüübi kadu tuleb vältimatult

käsitada olulise keskkonnahäiringuna. Oluliseks häiringuks tunnistamine sõltub sellest, kui

suur on elupaigatüübi kao mõju elupaigatüübi üleriigilisele seisundile.“ TÜ Eesti

Mereinstituudi 2024 töös „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse

taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ hinnati loodusdirektiivi mereliste elupaikade

seisundit. Nimetatud töös on viidatud, et erinevalt varasematest hindamismetoodikatest tuleb

ajakohase loodusdirektiivi artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam arvestada

trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega. Tuuleparkide aktiivse planeerimise

tõttu hinnati elupaigatüübi 1170 - karid parameetrite tulevikutrendid negatiivseks, mistõttu

tulevikuväljavaadete koondhinnang on ebasoodne-ebapiisav. Seetõttu määrati ka selle

elupaigatüübi looduskaitseline seisund kui ebasoodne-ebapiisav, kuna tulevikuväljavaated on

116 Euroopa Kohtu 25.11.1999 otsus nr C-96/98: Commission of the European Communities v French Republic,

ECLI:EU:C:1999:580

kesised. Seega tuleb karide kadu lugeda oluliseks häiringuks ning karide kadu ei tohiks

lubada ka olukorras, kus LKA moodustamise ettepankust lähtuvalt kaitsealasid ei

moodustata.

3.5.8. Lisaks, 2024. a. koosatud veelindude aruande kohaselt on Hiiumaa ümbrus oluline

põhjatoidulistele lindudele (sh ohustatud lindudele) (vt p 3.4.4.4., 3.4.8.8.). Seega on oluline

toitumisalade seisundi halvenemise vältimine, et kaitsta IBA alasid seisundi halvenemise eest.

KMH aruandes on lähtutud eeldustest, et merepõhjakooslused taastuvad, siiski kõval pinnasel

(karid), toimub koosluste kadu (vt p 3.4.2.4.). Vee erikasutuse käigus ei ole võimalik karide

kadu vältida alal TP2-3 (vt p 3.4.2.5). Seega, lähtuvalt veelindude aruandest ja

täpsustatud merepõhjaelupaikade kao hindamise põhimõtetest (vt p 3.4.2.4.) ei ole

välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja toitumistingimustele alal TP2-3.

Kuna ala TP2-3 kattub IBA alaga, peab ala seisundi halvenemise eest kaitsma (vt Euroopa

Kohtu otsust asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa).

3.5.9. VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel keeldub keskkonnaloa andja keskkonnaloa

andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht. KeÜS § 56 lg 2 kohaselt võib keskkonnaloa

andja põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise. Lähtuvalt eeltoodust on vee

erikasutus lubatud alal TP4 ja TP1, rakendades asjakohaseid leevendusmeetmeid (vt ptk

3.6). Vee erikasutuse elluviimisel alal TP2-3 realiseerub oht kesiste

tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi kahjustamiseks, Põhja-Hiiumaa IBA ala seisundi

halvenemiseks ning see seab ohtu ka Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekus

toodud keskkonnaeesmärkide saavutamise. Keskkonnaloa andmisel alal TP2-3 kaasneb

keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida. Seega keeldutakse keskkonnaloa andmisest

ala TP2-3 osas.

3.5.10. Vee erikasutuse (seeläbi ka meretuulepargi rajamise) mitte teostamisel aladel TP2-3 on

välistatud negatiivne mõju merepõhja elupaikadele ja linnustikule Põhja-Hiiumaa IBA alal ja

LKA moodustamise ettepaneku alal. Vältides vee erikasutust (seeläbi ka meretuulepargi

rajamist) alal TP2-3, välditakse ka mõju olulisele kala kudealale ala TP2-3 nõlval. Seega on

keskkonnaloa andmisest keeldumine sobiv abinõu keskkonnaohu vältimise eesmärgi

saavutamiseks.

3.5.11. Vee erikasutuse keelamine alal TP2-3 on vajalik, et oleks välistatud karide ebasoodsa

seisundi realiseerumine, Põhja-Hiiumaa IBA ala seisundi halvenemine ning edaspidi ei

muutuks Põhja-Hiiumaa LKA moodustamine võimatuks/põhjendamatuks. Eelnimetatud

eesmärkide saavutamiseks ei ole mõnda teist, keskkonnaloa taotlejat vähem koormavat abinõu,

mis ühtlasi oleks sama efektiivne kui keelamine. MSRD seisundihinnangu üks siht on, et

merekaitsealade osakaal (mereline osa) on 30% merealast, siht aitaks kaasa merekeskkonna hea

seisundi saavutamisel bioloogilise mitmekesisuse (D1), toiduvõrgustike (D4) ja merepõhja

terviklikkuse (D6) vaates. Kogu Eesti merealast (st koos majandusvööndiga - 3 662 000 ha) on

täna kaitse all 706 662 ha ehk 19,3%. Kui võtta kaitse alla kõik projekteeritavate alade kihile

kantud alad ning lisaks Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKA moodustamise

ettepanekuga alad, siis oleks kaitse all kokku 383200 ha ehk koos olemasolevate kaitstavate

aladega oleks kaitstava ala osakaal kogu merealast (koos majandusvööndiga) 29,7%. Kui jätta

Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekuga alad kaitse

alla võtmata, siis lisanduks olemasolevatele kaitstavatele aladele 281000 ha ehk sel juhul

oleks koos kaitstavate aladega kaitstava ala osakaal kogu merealast (koos majandusvööndiga)

26,9%. Seega vee erikasutus tuulegeneraatorite rajamisel võib ohtu seada merekaitsealade

osakaalu eesmärgi saavutamise. Keskkonnaloa andmisel alale TP2-3 realiseerub oht kesiste

tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi kahjustamiseks, seega kaasneb oht MSRD ja LoD

eesmärkide saavutamisele. Kuigi KMH aruandes selgitati, et meretuulepargi rajamine ei too

kaasa olulist negatiivset mõju, ei säiliks alal loodusväärtused looduslikus seisundis, mis oleks

oluline kaitsealade moodustamise jaoks. Lisaks tuleb loa andmisel lähtuda kõige uuemast

teadmisest.

3.5.12. Hiiu mereala ruumianalüüsis on välja toodud, et tuuleenergeetikat ei peaks arendama

keskkonnakaitselistel aladel (püsielupaigad, linnualad, linnualade kandidaadid, loodusalad,

kaitsealad, hoiualad). Loode-Eesti mereala on üks olulisemaid veelindude rände pudelikaelu

Eestis117,118, seega sama väärtusega alade leidmine kaitse alla võtmiseks Hiiu merealal ega

mujal Eestis ei oleks võimalik. Kuigi vee erikasutus ei anna õigust ehitamiseks ega tuulepargi

rajamiseks ega kasutamiseks, vähendab ka juba ainult vee erikasutus väärtuslike

merepõhjaelupaikade pindala, lisaks kaasneb ulatuslik häiringuala. Isegi KMH aruandes toodud

leevendusmeetmete rakendamisel (võimalusel vältida väärtuslikke elupaikasid, seirata heljumi

levikut ja vältida selle levikut kaitstavatele aladele) ei ole võimalik vee erikasutust alal TP2-3

ellu viia viisil, et ei kaasneks karide kadu ja säiliks looduslik merepõhi. Ala TP2-3 ei ole karide

kao ja häiringu vältimine tehniliselt võimalik (vt p 3.4.2.6). Veel enam, edaspidisel tuulikute

püstitamisel ja töötamisel kaasneb kasutusaegne mõju linnustikule, käsitiivalistele ja hüljestele,

mille osas veel lõplik selgus puudub, vajalikud on lisauuringud. Seega, karide kadu ja lindude

toitumistingimuse halvenemist alal TP2-3 saab vältida üksnes tegevusest loobumisegaid.

3.5.13. Vee erikasutuse keelamine alal TP2-3 on mõõdukas, kuna võimaldaks arendada

tuuleenergeetikat, samal ajal saavutada eesmärgid seoses mereala, kalastiku ning linnustiku

kaitsega. Arendaja on kindlalt soovinud käsitleda arendusalasid eraldiseisvatena, mh toonud

välja, et neid võivad opereerida eri ettevõtted. Seega saab järeldada, et arendaja on

ka analüüsinud, et majanduslikult ja tehniliselt on võimalik ja/või otstarbekas rajada kolm

erinevat meretuuleparki võimsusega kuni 400 MW. Seega, ka arenduse osaline elluviimine ei

muuda taastuvenergeetika projekti eeldatavalt ebamõistlikuks ega võimatuks. Veel enam,

hilisemas (planeeringu) faasis on võimalik täiendavate uuringute põhjal tuuleenergeetika alasid

muuta/nihutada ja seeläbi võib olla võimalik arendust kavandada ka laiemal Hiiu merealal.

Selleks seatakse keskkonnaloale vastav kõrvaltingimus (vt p 1.4.1.).

3.5.14. ReM on oma 16.08.2023 kirjas119 välja toonud, et Vabariigi Valitsus kehtestas 12. mail

2022 korraldusega nr 146 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu „Eesti mereala

planeering“. Eesti mereala planeeringu peatüki 2. „Lähtekohad“ kohaselt on Eesti mereala

planeering riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab

põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. Koos kehtiva Pärnu

maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on tänaseks merealal tuuleparkide

arendamiseks sobilikke alasid kokku 2439 km², mis moodustab ca 7 % kogu Eesti merealast.

Sobivate tingimuste korral saab neil aladel rajada meretuuleparke võimsusega 15-17 GW, mis

katab Eesti praeguse energiavajaduse ligi 10-kordselt ning meretuuleparkide poolt 2030. aasta

eesmärgi täitmiseks vajaliku taastuvelektri koguse 15–17-kordselt. Veel enam, riiklikke

117 Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude

rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine

tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2016-lindude-r%C3%A4ndekoridor.pdf

(16.07.2025). 118 Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Kättesaadav:

https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2019-lindude-peatumisalad.pdf

(16.07.2025). 119 Registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.08.2023 kirja nr 7-12/23/3224-8 all.

taastuvenergeetika eesmärke tuuleenergeetika arendamiseks alade vähenemine oluliselt ei

mõjutaks, kuna energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 eelnõu IV versiooni

(15.07.2025)120 kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030 meretuuleparke võimsusega 1GW,

aastaks 2040 3GW, aastaks 2050 4GW, kuid hetkel on arenduses juba 6,68 GW

meretuulevõimsusi, sealjuures keskkonnamõjude hindamise protsessi lõppjärgus või selle juba

läbinud on projekte tootmisvõimusega vähemalt 3,6 GW. KMH aruande kohaselt ei nähta, et

ehitamine algaks enne 2033 aastat, siismistõttu ei ole võimalik panustada ka 2030 aasta

eesmärkidesse. Seega ei ole kõigi keskkonnaloa taotluses toodud tuuleparkide

realiseerimine taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks võtmetähtsusega.

3.5.15. Keskkonnaluba antakse tähtajatult (VeeS § 189 lg 1), välja arvatud, kui vee erikasutus

on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Kui vee erikasutus on ühekordne, antakse keskkonnaluba

tegevuse kestvuse ajaks (VeeS § 189 lg 2). Taotluse kohaselt taotleti keskkonnaluba

viiekümneks aastaks, arvestades, et hoonestusluba merepõhja koormiseks antakse viiekümneks

aastaks. Siiski on ilmne, et meretuulepargi vundamentide ehitusega seotud vee erikasutus ei ole

nii pikk. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on eeldatav ehitusperioodi kestvus kokku 3-4 aastat,

mis sisaldab nii kaldapealseid kui ka merel toimuvaid tegevusi. Samas tuleb arvestada

asjaoluga, et enne vee erikasutusega alustamist peab taotlema veel kõik muud vajalikud load.

KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui loa

alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS

kommentaaride121 kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi –

milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti

on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH

aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi

(nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on

ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse

ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Seega peaks keskkonnaloa tähtaeg olema

põhjendatud ja käesoleva keskkonnaloaga antava õiguse realiseerimiseks on viiskümmend

aastat ülemäära pikk. Seetõttu antakse keskkonnaluba kehtivusega viisteist aastat, mis on

eelduslikult piisav keskkonnaloaga lubatava tegevuse elluviimiseks.

3.6. Leevendusmeetmed

3.6.1. KMH aruande ptk-s 10 on toodud leevendusmeetmed. KMH aruandes toodud meetmed

ei ole otsekohalduvad. Konkreetsed leevendusmeetmed seatakse keskkonnaloale otsustaja

kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt loa reguleerimisalast (vee erikasutus).

3.6.2. Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 10,

võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale

töökorralduslikud nõuded ja tingimused, mis on vajaliku vee erikasutusega seotud

mõjude leevendamiseks (loa tabel V16).

120 ENMAK eelnõu 15.07.2025 versioon. Kättesaadav: Lisa 4. ENMAK 2035 eelnõu lisad 2-8. lk 18-19

(31.07.2025). 121 Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk

348.

Kaadamine

3.6.3. Keelatud on süvenduspinnase kaadamine. Kuna KMH aruandes kaadamist alternatiivina

ette ei nähtud ja selle mõjusid ei hinnatud, ei ole lubatud süvenduspinnase kaadamine.

Süvenduspinnas tuleb kasutada gravitatsioonivundamentide täiteks ja kaablikraavide täiteks.

Merepõhjaelupaigad

3.6.4. Tuulikute asukohtade valimisel (seega täpse vee erikasutuse koha määramisel) tuleb

lähtuda elupaigatüüpide kaartidest ning tuulikute paigutamine (seega vee erikasutuse) ei ole

lubatud karide elupaigal.

3.6.5. Merepõhja ettevalmistamist gravitatsioonvundamendi jaoks kasutada äärmisel vajadusel.

3.6.6. Vee erikasutusel tuleb vältida ümbritseva merepõhja kahjustamist.

3.6.7. Tuulikuvundamendi väliskihi materjal tuleb valida maksimaalselt looduslikule

merepõhjale sarnane (kivine, paene, mitte toksiline, pinnastruktuur võimaldab liikide

kinnitumist).

3.6.8. Erosioonitõkete valmistamisel tuleb kasutada looduslikku, maismaalt pärinevat materjali.

3.6.9. Kaablite katmiseks tuleb valida materjal, mille omadused on sarnased merepõhja

loodusliku materjaliga vastavas asukohas. Süvistamisel kaetakse süvistamisest pärit

materjaliga. Katmiseks kasutatav materjal peaks olema võimalikult sarnane põhja substraadiga

(samade omadustega).

Heljumi levik

3.6.10. Tööd tuleb peatada kuni hoovuste situatsiooni muutumiseni, kui heljumi seire näitab

heljumi levimist (kontsentratsioonid eristuvad selgelt looduslikust foonist) Apollo

meremadaliku looduskaitsealale, Hiiu madalale või LKA moodustamise ettepanekuga aladele

(Lääne-Hiiumaa, Põhjamadalate). Looduslikust foonist oluliselt kõrgemaks loetakse heljumi

kontsentratsiooni tõusu ca 6-7 mg l-1. Leevendavate meetmetena võib rakendada näiteks tööde

intensiivsuse vähendamist või heljumi levikut takistava tõkke kasutamist.

Kalastik

3.6.11. Gravitatsioonivundamendiks tuleb kasutada mittetoksilisi materjale.

3.6.12. Kõik tuulikute vahelised kaablid tuleb süvistada või katta.

3.6.13. Tuulepargi (sh tuulikute ja merekaablite) ehitustööd tuleb pehmel substraadil asuvatel

arendusaladel (va kalju ja kivid) teostada väljaspool kevadel kudevate kalaliikide kudemisaega

- vältida tuleb ehitustöid aprillis, mais ja juunis.

3.6.14. Merepõhjaga seotud ehitustöödel tuleb kasutada tehnikat ning töövõtteid, mis tekitavad

võimalikult vähest müra.

3.6.15. Müra tekitavaid tegevusi vee erikasutusel tuleb alustada nn pehmelt (vaiksemalt), et

kalad jõuaksid valjema heli tekitamise ajaks piirkonnast põgeneda.

3.6.16. Tuulepargi ehitustööd tuleb peatada, kui heljumi seire tulemusel ületab heljumi sisaldus

piirväärtust 6,7 mg/l. Tööd tuleb peatada olukorra muutumiseni.

Mereimetajad

3.6.17. Veealuse müra leevendamiseks tuleb kasutada müra levikut takistavaid/vähendavaid

lahendusi (nt mullikardin, akustilised hülgepeletid). Mürarikaste tööde mõju on väiksem

veebruarist maini, kui loomad ei toitu aktiivselt ega rända. Ehituseelse ja -aegse seire tulemused

võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel.

3.6.18. Ehitustegevuse soovituslik planeerimine hüljeste merekasutusest lähtuvalt: nt veealuse

müra mõju lesilatega külgnevatel merealadel on väiksem perioodil, kui hülged viibivad

pikematel perioodidel veest väljas (veebruar - mai). Ehituseelse ja -aegse pidevseire tulemused

võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel.

3.6.19. Laevaliikluse planeerimine juunist augustini (k.a.) koormuste hajutamiseks on

soovituslik juhul, kui on ette näha mitmete laevade samaaegne liikumine arendusaladel ja võib

eeldada kumulatiivselt suuri müratasemeid.

3.6.20. Mürarikaste tegevuste soovituslik planeerimine alal TP1 detsembrist maini (k.a.).

Linnustik

3.6.21. Vee erikasutus ei ole lubatud Apollo ja Hiiu madalatele lähemal kui 5 km, et vältida

olulist negatiivset mõju seal peatuvatele lindudele (arvestades, et vee erikasutuse kaugemat

eesmärki).

3.6.22. Laevade liikumistee või õhusõidukite liikumise korraldamine kindlaksmääratud

liikumisteel, mis kattuks võimalikult palju juba kasutatavate laevateedega.

Õlireostuse tekkimise vältimine ja leviku ennetamine

3.6.23. Enne tööde algust tuleb välja töötada reostustõrjeplaan arvestades kõigi piirkonnas

olevate kaitsealadega.

3.6.24. Tööde teostamisel on vajalik järgida ohutusreegleid, mis välistavad õlireostuse tekke.

3.6.25. Tuulepargi ehitamisel tuleb kasutada abinõusid, mis hoiavad ära või minimaalsena õli

sattumise merre. Õlireostuse korral tuleb see asjakohaselt ja operatiivselt likvideerida.

3.6.26. Tagada tuleb personali väljaõpe reostuse korral kiireks reageerimiseks ja reostuse

asjakohaselt likvideerimiseks.

Maardlad ja mäeeraldised

3.6.27. Arendusalal TP 4 ei tohi vee erikasutuse, tuulikute ja merekaabli rajamise ja

kasutamisega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala

liivakarjääris. Tuulepargi projekteerimisel tuleb selle tagamiseks teha koostööd

kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam122).

Allveearheoloogilised mälestised

3.6.28. Enne vee erikasutust tuleb läbi viia uuringud seni leidmata arheoloogiliste mälestiste

kaardistamiseks. Uuringute tulemustest peab lähtuma tööde korraldamisel. Tuulikute,

pargisiseste kaablite ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende kaitsevööndite

asukohad ei tohi kattuda.

3.6.29. Lõhketööde vajaduse korral tuleb juhul, kui lõhketöö ohualasse jääb kultuurimälestisi,

lõhketöö projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb

kultuurimälestiste kaitseks rakendada leevendusmeetmeid, mis töötatakse välja koostöös

Muinsuskaitseametiga.

122 Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051.

Jäätmekäitluse korraldamine

3.6.30. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamaktidest

tulenevatest nõuetest.

3.7. Seirenõuded

3.7.1. Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 11,

võttes aluseks KeHJS § 3³, VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale

seire nõuded (loa tabel V8).

3.7.2. KMH aruande kohaselt valmib ehitis umbes aastal 2033. Siiski on vee erikasutuse eelse

seire teostamise realistlik aeg täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad

arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Samuti on võimalik, et mõned

eeluuringud tehakse mõne teise loamenetluse raames. Seega ei ole otstarbekas lõplikult

fikseerida seirekava koos kõigi detailidega. Lisaks, detailse seirekava koostamisel on võimalik

täpsemalt arvesse võtta LKA moodustamise ettepanekuga alasid, kuna eelduste kohaselt on

selleks ajaks teave kaitsealade moodustamise ja kehtestavate kaitse-eesmärkide osas olemas.

Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid

seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse algust.

3.7.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi

koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.4.). Seirekava

koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk -st 11, TalTec poolt 2025. a. koostatud juhisest

„Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel „123 ning HELCOM juhistest. Samuti tuleb seirekavas täpsustada,

millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas

seireandmeid tööde planeerimisel arvestada.

3.7.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu pool aastat

enne seiretööde algust. Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile

kättesaadav.

Vee erikasutuse eelne seire

Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika

3.7.5. Tuleb koostada detailne seirekava vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika mõõdistamiseks.

Mõõdistused tuleb teha ühe aasta jooksul enne vee erikasutust kahes asukohas. Eesmärk on

fikseerida veekeskkonna olukord enne vee erikasutuse algust ja KMH käigus tehtud

modelleerimise tulemuste verifitseerimiseks.

3.7.6. Lainetus mõõtmised tuleb teha kahes punktis:

• lainetuse parameetreid mõõta tuulepargi läheduses alla domineerivat tuule suunda.

Mõõdistuse eesmärgiks on tuulepargi maksimaalse mõju registreerimine lainetusele.

Mõõtmisjaam peab asuma Vinkovi madalast kirdes, täpne asukoht tuleb seire organiseerijatel

123 TalTec, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile)

meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodik

a.pdf (16.07.2025).

leida arvestades kohalike olusid ja kooskõlastada Transpordiametiga. Võimalik asukoht: 59°

12’ N, 22° 25’ E;

• mõõdistusi teha ranniku lähistel. Mõõdistuse eesmärgiks on registreerida ja hinnata tuulepargi

mõju rannikul. Mõõtmisjaam peab asuma Tahkuna nina rannikupiirkonnas (KMH aruandes

oleva modelleerimise aruande joonis 3.28), selgelt sügavamal lainete murdumise tsoonist.

Mõlemas mõõtmisjaamas peab tegema mõõtmisi vähemalt ühe aasta jooksul (sõltuvalt

jääoludest, mitte pidevalt) enne tuulikute paigaldamist.

3.7.7. Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika:

• Ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitust kahes asukohas (tuulepargi sees (Tuulepargi sees

asuv(ad) jaam(ad) ei peaks asuma tuuliku vahetus läheduses vaid tuulikute vahel, neist

ligikaudu võrdsel kaugusel) ja tuulepargi mõjupiirkonnast väljaspool) mõõdistada

hoovuskiiruste vertikaalsed profiilid, lainetus, tuul, temperatuur, soolsus, tihedus (arvutatakse

soolsuse ja temperatuuri põhjal), stratifikatsiooni tugevus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri

põhjal), segunenud kihi paksus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), hapniku sisaldus,

klorofülli sisaldus, toitainete, sh. üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus vees. temperatuur,

soolsus, toitained, sh üldained mõõta jää lahkumisest sügiseni vähemalt kahel horisondil:

ülemises kihis ja põhjalähedases kihis. Talvel võib temperatuuri ja soolsuse mõõta ühel

horisondil. Klorofüll a mõõtmised tuleks teha ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Hapniku

mõõtmised tuleks teha põhjalähedases kihis jää lahkumisest sügiseni. Temperatuuri, soolsuse,

hapniku ja klorofüll a mõõtmised tuleks teha vähemalt 3 tunnise intervalliga. Toitainete (sh

üldainete) mõõtmised tuleks teostada vähemalt kahenädalase intervalliga. Mõõtmisi, proovide

kogumist ja analüüse tuleb teostada atesteeritud proovivõtjate poolt ja kasutades akrediteeritud

meetodeid, mis vastavad HELCOM juhendmaterjalidele (kui need on olemas, vt

https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/).

Merepõhja elupaigad

3.7.8. Tuleb koostada detailne seirekava, jälgimaks võimalikke mõjusid kogu projektiga

hõivatud alal (tuulegeneraatorite alal kui ka kaablite alal) võimalikult erinevates

keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid). Seirekava peab hõlmama nii

vee erikasutuseelset kui ka vee erikasutuse järgset seiret.

3.7.9. Enne ehitustegevust tuleb teostada arendusalal TP 1, mis on varasema inventuuriga

katmata, merepõhja elupaikade inventuur vastavalt varasemalt teistel tuulepargi

paiknemisaladel teostatud inventuuride metoodikale. See annaks võimaluse hinnata ka

kvantitatiivselt elupaikade levikut.

3.7.10.Tuulikuvundamentide paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist

ning merekaabli asukohast tuleb enne vee erikasutustöid dokumenteerida merepõhja elupaiga

struktuur ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel

kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused, sette orgaanikasisaldus), et kaardistada vee

erikasutuse eelne seis.

Kalastik

3.7.811. Vee erikasutuse eelne seire arendusalal seisneb täpse lähteolukorra fikseerimises

kevadel, suvel, sügisel ja talvel.

Allveearheoloogilised mälestised

3.7.12. Enne tuulikute asukoha määramist tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring.

Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust ja tuvastatud

inimtekkeliste anomaaliate dokumenteerimisest (3D video- või fotodokumentatsioon).

3.7.13. Jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil tuleb kokku panna video- või

fotodokumentatsioon kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse tulemusega tehnika

või meetodi kasutamine, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring kui

vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada.

3.7.14. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala

pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta

majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik

esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist

uuringuaruande (MuKS § 46-48).

Mereimetajate seire

3.7.15. Enne tuulepargi ehitamist on vajalik teha hüljeste merekasutuse uuringud (hallhüljes,

viigerhüljes) Väinamere põhjaosas ja tuulepargi arendusaladel ning seirata hüljeste arvukust

sama alaga seotud lesilatel kõikidel aastaaegadel lisaks kevadisele üldarvukuse riiklikule

seirele. Uuringu eesmärk on kaardistada tuulepargi rajamise eelne seis ja vajadusel täpsustada

leevendusmeedet.

Hallhüljeste (täiskasvanud hülged) merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline

uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Selgrahult) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad

on paiksed ehk kasutavad selgelt Selgrahuga seotud merealasid, tuleb uuringut korrata

ehitamise ja käitamise ajal (järelseire, vt KMH aruande ptk 11.2.5 ja 11.3.5).

Viigerhüljeste merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit,

püütuna Väinamere põhjaosast) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad liiguvad

regulaarselt Hiiumaa põhjaosas või rändavad Soome tuleb uuringut korrata pargi ehitamise ja

käitamise ajal. Peamiseks meetodiks on lennuloendus, 4x2 lendu ühe aasta jooksul (Selgrahu,

Kadakalaiu, Vormsi ja Väinamere põhjaosa kohal).

Vee erikasutuse aegne seire

Heljumi levik

3.7.16. Kaablite- ja tuulikute paigalduse piirkondades tuleb teha heljumi seiret. Vastavalt seire

tulemustele tuleb rakendada leevendusmeetmeid (vt p 3.6.10., 3.6.16.).

Merepõhjaelustik ja -elupaigad

3.7.17. Seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldamaks operatiivselt reageerida

ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. Seiret tuleb teha

järgmiselt:

3.7.18. Vahetult pärast vundamentide paigaldamist dokumenteerida vundamendi vahetus

läheduses (200 m raadius) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste

ulatus (videovaatlused);

3.7.19. Kaablite paigaldamisel jälgida võimalikke mõjusid kogu projektiga hõivatud alal ja

võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid);

3.7.20. Tööde vahetus läheduses seirata põhjaelustiku seisundit (nii pehmetel kui kõvadel

põhjadel) (võrdlusala). Seire sagedus on kord ehituse käigus ja kord pärast ehitustegevuse

lõppu.

Kalastik

3.7.21. Ehitusetapis peab teostama kalastiku operatiivseiret kalastiku liigilise koosseisu ja

arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks ehitustööde ajal. Heljumi seire tuleb ajastada

(esimene vundamentide rajamine) paralleelselt kalade seirega (operatiivseire), et samaaegselt

hinnata kalade käitumist.

Vee erikasutuse järgne seire

Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika

3.7.22. Samasugused mõõtmised kui ehituseelses faasis, tuleb teha ka kahel aastal peale

tuulepargi tööle asumist. Peale kaheaastast kasutusaegset seiret tuleks otsustada, kas seiret

jätkata või mitte. Sagedusega kord kuni kaks korda kuus seirata veekeskkonna parameetreid ja

hüdrodünaamikat.

Merepõhjaelustik ja -elupaigad

3.7.23. Vee erikasutuse järgse seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldada

operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna

seisundis. Vundamendid:

• Vähemalt aasta jooksul tuleb teostada järelseiret vähemalt kolme vundamendi kohta;

• Pärast ehitustegevuse lõppu tuleb jälgida vähemalt kolmel vundamendil kinnitunud koosluste

arengut kogu sügavusulatuses footilises tsoonis (kiht, kus toimub veel fotosüntees) iga

sügavusmeetri järel, sügavamal iga 5 m järel (esimese kahe aasta jooksul sagedusega 6 korda

aastas, hiljem sagedusega kord aastas iga kahe aasta tagant);

• Jälgida tuleb vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt

(kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi

paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti iga ala kohta);

• Jälgida tuleb orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (settepüünised, viie

aasta jooksul, kolm vundamenti ala kohta);

• Jälgida tuleb merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi aladel (3 jaama ala kohta, allvee

videovaatlused, kvantitatiivne proovivõtt, kord aastas);

• Sagedusega kord aastas tuleb teostada põhjaelustiku seisundi kaardistus tuulikupargi vahetus

ümbruses ja tuulikupargi sees (iga tuulikute kogumi kohta 20-30 jaama). Hinnata tuleb nii kõva

kui pehme substraadi elustiku seisundit. Lisaks tuleb ehitusfaasi lõppedes teostada paari aasta

jooksul korduv merepõhja setete sonariuuring tegemaks kindlaks tuulikupargist tuleneva mõju

setete ümberpaiknemisele.

3.7.24. Kaablid:

• Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas

suvisel perioodil (juuni-september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev;

• Pehme sete: valida kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli

süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop"

kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul

vähemalt 5 m² ). Lisaks koguda kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed

proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500

m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja

proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise

mõjualast väljaspool);

• Kõva substraat: valida kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli

süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu kaablitrassi poolt

hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam

ala peaks olema vahemikus 2-5 m. Igal alal tuleb teostada merepõhja videovaatlused kas ROV-

i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse

puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks tuleb koguda kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt

kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala

(vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada

vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli

paigaldamise mõjualast väljaspool)

Kalastik

3.7.25. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks tuulepargi tööfaasis tuleb

läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast seda iga kolme aasta tagant kogu

tuulepargi eluea jooksul.

3.8. Kõrvaltingimuste seadmine

Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnevad

kõrvaltingimused:

3.8.1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui

planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või

meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada.

3.8.2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade moodustamisel

on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt kehtestatavast

kaitse-eeskirjast.

3.8.3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete

paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja)

ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajaliku merepõhja koormamiseks

meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.

3.8.4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks enne vee

erikasutuse algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda

seire teostamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire

tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

3.8.5. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri

mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.

3.8.6. Haldusmenetluse käsiraamatu124 lk 271 selgitatakse, et „Kõrvaltingimuste eesmärk on

tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine. Must-valged

lahendused, kus haldusel on võimalus valida üksnes haldusakti andmise või mitteandmise

vahel, ei vii paljudel juhtudel soovitavate tulemusteni“. Arvestades, et käesolevalt antakse

keskkonnaluba, kuid tuulepargi rajamiseks on vajalik taotleda veel mitmeid erinevaid lubasid,

läbi viia planeering, otsustada LKA moodustamise üle ja maavarade kasutamise üle, siis on

kõrvaltingimuste seadmine möödapääsmatu vajaliku paindlikkuse saavutamiseks.

Kõrvaltingimuste seadmine annab ka loa omanikule võimaluse keskkonnaloa muutmiseks, kui

edaspidi selgub võimalus tuuleenergeetikat arendada laiemal alal. Riigikohus on ka varasemalt

viidanud (3-3-1-31-16 p 14), et lisatingimuse tõttu ei teki keskkonnaloa saamisel tingimusteta

subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust tegevuse elluviimiseks.

3.9. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamused ja vastuväited eelnõule esitas xxxxxx. Olulisemad seisukohad eelnõule ning

vastavad Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt.

3.10. Aruandluse esitamine

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas

keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st

veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8 nimetatud

tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada meres süvendamisel ja

tahkete ainete paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja 3

ning keskkonnaministri 16.01.2020 määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud

andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

124 Aedmaa, A. jt. Haldusmenetluse käsiraamat. 2004. Kättesaadav:

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3ad022c2-9447-4649-92e6-b3153ab78eae/content (16.07.2025).

EELNÕU (04.08.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Võttes aluseks vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 p 8, 10, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1, § 52 lg 1 p 4 ja 6, § 56, haldusmenetluse seaduse § 40, § 46, § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, Keskkonnaamet otsustab:

1.1. Keelduda Enefit Green AS-le (registrikood 11314871, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318) keskkonnaloa andmisest vee erikasutuseks meretuulepargi rajamiseks alal TP2-3.

1.2. Anda keskkonnaluba nr KL-524863 vee erikasutuseks meretuulepargi rajamiseks alal TP4 ja TP1:

1.2.1. Süvendamine mahus 324 750 m³, tahkete ainete paigutamine mahus 191 580 m³, süvenduspinnase kasulik paigutamine mahus 324 750 m³.

1.3. Määrata keskkonnaloale nr KL-524863 töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks (loa tabel V10, V11 ja V16), seire nõuded (loa tabel V8) ja nõuded teabe esitamiseks (loa tabel V17), nagu kirjas korralduse ptk 3.6. ja 3.7.

1.4. Määrata keskkonnaloale nr KL-524863 järgnevad kõrvaltingimused:

1.4.1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada.

1.4.2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade moodustamisel on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt kehtestatavast kaitse-eeskirjast.

1.4.3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajalikud merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.

1.4.4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks enne vee erikasutuse algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel ja seiretulemuste esitamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

1.4.5. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.

1.5. Keskkonnaluba nr KL-524863 on korralduse osa ning keskkonnaluba nr KL-524863 ja käesolev korraldus moodustavad lahutamatu terviku.

1.6. Keskkonnaluba antakse kehtivusega 15 aastat.

1.7. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

Keskkonnaloa taotlus ja menetluse algatamine 2.1. Enefit Green AS[1] (ka arendaja) soovib taastuvenergiast elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. 2.2. Loode-Eesti meretuulepargi rajamist hakati kavandama 2006. aastal, mil oli olemas vaid regulatsioon veeseaduse[2] (VeeS v.r.) § 8 lg-s 2, mille kohaselt oli tahkete ainete uputamiseks veekogusse, veekogu süvendamiseks ning veekogu põhja pinnase paigaldamiseks vajalik vee erikasutusloa (veeluba) olemasolu. Arvestades, et meretuulepargi rajamisega kaasneb mh vee erikasutus, esitas arendaja[3] 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile[4] veeloa taotluse.

Keskkonnaministeerium võttis 05.05.2006 kirjaga nr 11-17/3873-2 veeloa taotluse menetlusse ja algatas ühtlasi keskkonnamõju hindamise (KMH) (vt ptk 3.1.). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse[5] (KeHJS v.r.) § 11 lg 11 alusel oli veeloa taotluse menetlus peatunud kuni KMH aruande heakskiitmiseni. Keskkonnaloa menetlus 2.3. Kliimaministeerium kiitis 29.12.2023 kirjaga nr 7-12/23/3224-23 „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ (Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsus) KMH aruande “Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne” (Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne või KMH aruanne)[6] heaks. 2.4. Lähtuvalt kehtiva veeseaduse (VeeS)[7] § 279 lg 8 menetletakse enne 01.10.2019 veeseaduse jõustumist menetlusse võetud veeloa taotlusi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel. Eelnevast tulenevalt menetletakse 23.03.2006 menetlusse võetud taotlust, rakendades haldusmenetluse seadust (HMS) ja 2006. aastal kehtinud VeeS v.r. menetlusõigusnorme. Materiaalõiguslike sätete osas lähtutakse kehtivast veeseadusest ja selle alamaktidest, sh ka loale nõuete seadmisel ning loa andmise või keeldumise üle otsustamisel. 2.5. VeeS § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja § 187 p 8, 10 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt antakse alates 01.10.2019 süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks keskkonnaluba vee erikasutuseks (keskkonnaluba) ning loa andjaks on Keskkonnaamet. Seega annab käesoleval juhul keskkonnaloa Keskkonnaamet. Alates 01.01.2020 antakse kõik keskkonnaload keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna[8]. 2.6. Lähtuvalt eeltoodust palus Keskkonnaamet 02.01.2024 kirjas[9] esitada täiendatud taotlus ja lisateave[10] KOTKAS andmekogu kaudu, et Keskkonnaametil kui loa andjal oleks võimalik tagada antava keskkonnaloa kooskõla kehtiva seadusega. Taotluse täiendamise tähtajaks seati 02.01.2027, kusjuures tähtaja määramisel arvestati riigi eriplaneeringu (REP) menetlemiseks ja kehtestamiseks kuluva võimaliku ajaga. Ühtlasi paluti esitada seisukoht REP algatamise taotlemise kohta hiljemalt 01.04.2024. Lisateabe esitamise tähtaja saabumiseni keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg peatus (HMS § 15 lg 2 koostoimes VeeS v.r. § 9 lg 7). 2.7. Enefit Green AS selgitas 26.03.2024 kirjas [11], et ettevõttel on küll kavatsus alustada eriplaneeringu algatamise taotlemisega Loode-Eesti merealal, kuid oma seisukoha taotluse esitamise osas saab kujundada pärast taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine eelnõu number 308 SE jõustumist, ning palus pikendada REP algatamise taotlemise kohta seisukoha esitamise tähtaega kuni 01.09.2024. Keskkonnaamet pikendas vastamise tähtaega vastavalt tehtud ettepanekule 03.04.2024 kirjaga[12]. 2.8. Nimetatud tähtajaks lisateavet ei esitatud ja lisateabe esitamise tähtaja pikendamist ei taotletud. Enefit Green AS palus 11.09.2024 kirjas[13] täpsustada, mis andmeid tuleb esitada taotlusega KOTKAS, et oleks võimalik sisse viia muudatused ning jätkata keskkonnaloa

väljastamise protsessiga. Keskkonnaamet täpsustas 26.09.2024 kirjas[14], mis andmed on vajalik KOTKAS esitada. Lisaks paluti jätkuvalt teavet REP algatamise taotlemise osas ja juhiti tähelepanu, et 21.06.2024 õigusaktides jõustunud muudatuste kohaselt oleks arendajal võimalik esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ( TTJA) taotlus ehitusseadustiku (EhS) meretuulepargi hoonestusloa sätete kohaldamiseks. Meretuulepargi hoonestusluba annaks ühtlasi õiguse vee erikasutuseks ning eraldi keskkonnaluba poleks arendajal enam vaja. Lisateabe esitamise tähtajaks seati 26.10.2024. 2.9. Arendaja esitas 28.10.2024 täiendatud taotluse KOTKAS [15]. Lisaks selgitas arendaja oma 25.10.2024 kirjas[16], et REP algatamise taotlemise vajalikkuse kohta on tellitud õiguslik analüüs, mis valmib 31.03.2025, ning meretuulepargi ühendloa menetlusele üleminekut ei peeta hetkel võimalikuks, kuid REP osas suurema õiguskindluse selgumisel jäädakse sellele võimalusele avatuks. 2.10. Keskkonnaamet kontrollis KOTKAS esitatud taotlust ning palus 07.11.2024 kirjas [17] taotlust täiendada hiljemalt 02.01.2027 ning esitada seisukoht REP algatamise taotlemise kohta hiljemalt 31.01.2025. 2.11. Enefit Green AS selgitas oma 31.01.2025 kirjas [18], et heaks kiidetud KMH aruande kohaselt on Loode-Eesti piirkonnas meretuulepargi rajamine võimalik kolmel eraldiseisval alal, mis asetsevad üksteisest olulise vahekaugusega. Alade kasutusele võtmine meretuulest elektrienergia tootmiseks võib toimuda etappides ning ühele alale on võimalik elektrituulikud rajada ilma teisi alasid kasutusele võtmata, nendel ehitustegevust läbi viimata ja tehniliselt sõltumatult. Igale alale on võimalik rajada teisest tehniliselt sõltumatu ja isegi erineva omandisuhtega tuulepark. Seega, täiendava REP-i läbiviimine alale ei ole põhjendatud ega nõutav, sest REP läbiviimine on kohustuslik planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 kohaselt riigi territooriumi või selle osa kohta tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW, kui ehitis vastab PlanS § 27 lg 1 toodud suurele riiklikule või rahvusvahelisele huvile. Lähtuvalt eeltoodust palus Enefit Green AS jätkata keskkonnaloa menetlusega ning väljastada heaks kiidetud KMH aruande alusel ning KOTKAS süsteemi ülekantud keskkonnaloa taotluses toodud informatsiooni alusel Enefit Green-ile keskkonnaluba. 2.12. Arendaja esitas 31.03.2025 täiendatud keskkonnaloa taotluse. Taotlus on registreeritud KOTKAS menetluse nr M-130049 all taotlusena nr T-KL/1026040-2. Taotluse kohaselt kavandatakse merepõhja süvendamist tuulegeneraatorite aluse merepõhja ettevalmistamisel mahus ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel ning tahkete ainete paigutamist tuulegeneraatorite vundamentide paigutamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigutamisel. Süvenduspinnas kasutatakse vastavalt gravitatsioonivundamendi või kaablikraavi täiteks (vt tabel 1). Keskkonnaloa taotlus ei hõlma eksportkaablite paigaldamisega seotud vee erikasutust. Taotluses on lähtutud Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes ja selle heakskiitmise otsuses välja toodud alternatiivist 4. Lisaks, taotluse kohaselt tuleb kolme arendusala, TP1, TP2-3 ja TP4, vaadelda eraldiseisvate tootmisüksustena, mille iga võimsus on kuni 400 MW (vt joonis 1) arvestades, et alale kavandatakse paigutada 20 MW tuulegeneraatoreid. Tabel 1. Kavandatava vee erikasutuse mahud arendusalade lõikes.

Ala Süvendamine vundamendi aluse ettevalmista-misel, m³

Tahkete ainete paigutamine vundamen-tide rajamisel, m³

Süvendus-

pinnase kasutamine vundamen-tide täiteks, m³

Süven-damine kaablite paigal- damisel, m³

Tahkete ainete paiguta-mine kaablite paigal-

damisel, m³

Tuuli-

kute arv, tk

Tuule-

pargi võimsus

TP1 60 000 48000 60 000 24 250 1940 6 120 TP2-3 190 000 152 000 190 000 79 500 6360 19 380 TP4 170 000 136 000 170 000 70 500 5640 17 340

Joonis 1. Arendusalad TP1, TP2-3 ja TP4. Sinise punktiga on märgitud esialgsed tuulegeneraatorite asukohad ja punasega tuulepargisiseste kaablite võimalikud asukohad. 2.13. Keskkonnaamet teavitas taotlejat ja puudutatud isikuid 15.04.2025 kirjaga[19] keskkonnaloa menetluse jätkamisest. Keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks kolme kuu jooksul, arvates taotluse menetlusse võtmise kuupäevast (VeeS v.r. § 9 lg 7). VeeS v.r. § 9¹ lg 3 kohaselt on igaühel õigus vee erikasutusloa taotluse kohta esitada vee erikasutusloa andjale kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid menetlusaja vältel. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määrati 15.05.2025. 2.14. Keskkonnaamet palus 19.05.2025 kirjaga[20] Eesti Geoloogiateenistuse kui riigi geoloogiaalast pädevust omava asutuse seisukohta planeeritava vee erikasutuse osas Hiiumadala liivamaardla alal (maapõueseadus (MaaPS) § 15 lg 1 p 1). Eesti Geoloogiateenistus esitas oma seisukoha 16.07.2025 kirjaga[21] (vt p 3.4.10.4). 2.15. Keskkonnaamet teavitas arendajat 21.05.2025 kirjaga[22], et arvestades taotlusele esitatud ettepanekuid (vt p 2.16) ning Eesti Geoloogiateenistuse kooskõlastamise saamise tähtaega (vt p 2.14), tehakse otsus keskkonnaloa andmise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 29.08.2025 (HMS § 41). Täiendatud taotlusele esitatud ettepanekud ja vastuväited 2.16. Ettepanekud ja vastuväited taotlusele esitasid 07.05.2025 kirjaga[23] Eesti Ornitoloogiaühing[24] (EOÜ), 09.05.2025 kirjaga[25] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), 14.05.2025 kirjaga[26] Muinsuskaitseamet, 16.05.2025 kirjaga[27] OÜ Hiiu Tuul, 16.05.2025 kirjaga [28] TTJA. Politsei- ja Piirivalveamet tõi oma 15.05.2025 kirjas[29] välja, et neil ei ole ettepanekuid ja vastuväiteid menetluse M- 130049 täiendatud taotlusele. Ka Kaitseministeeriumil ettepanekud/vastuväited puudusid (28.05.2025 kiri[30]). EOÜ ettepanekud ja vastuväited 2.17. EOÜ tõi oma 07.05.2025 kirjas välja, et keskkonnaloa menetluses tuleb arvestada kaitseala moodustamise ettepanekutega[31] ja mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnu aladega (IBA). Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloa andmisel võetakse arvesse nii kaitseala moodustamise ettepanekuid kui ka IBA alasid (vt ptk 3.2.4., ptk 3.4.8, p 3.5.5.-3.5.9.).

2.18. EOÜ tõi välja, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on linnustiku osas puudulik. Puuduvad rändeuuringud, kasutatud on vananenud andmed auli osas, ei ole kasutatud 2021 üle- eestilise uuringu andmeid, väljatõrjumisriski vaeraste ja hahkade puhul ei ole kvantitatiivselt hinnatud, auli puhul näitena käsitletud uuring tõrjuva mõju puudumist ei tõendanud, barjääriefekt pesitsejatele on analüüsimata, lennuteekonnapikkuse analüüsil ei ole arvestatud teiste tuuleparkidega, rootorite töötsooni kõrgusel lendavate linnurühmade (lagled, kaurid jt) lennukõrgust pole kokkupõrkeriskide hindamisel käsitletud. Rõhutatakse, et ilma rändeuuringuteta ei saa rände ruumilist jaotust kindlaks teha, samas on juba kindel, et TP1 idaosa ja TP2-3 on rahvusvaheliselt tähtsa linnualana arenduseks sobimatud. Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks, st süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks, st tegevuseks, mis toimub allpool keskmist mereveetaset (vt ptk 3.2.1). Keskkonnaluba ei anna õigust meretuulepargi rajamiseks ega kasutamiseks. Kuigi vee erikasutus on tihedalt seotud vees toimuva ehitusega, ei ole võimalik ainuüksi keskkonnaloa alusel mingisuguseid töid ellu viia. Lähtuvalt eeltoodust ei ole tuulegeneraatorite tornide paigutamine ega generaatorite töö seotud vee erikasutusega ja ei ole seega keskkonnaloa ese. Lähtuvalt eeltoodust on käsitletud linnustikuga seotud asjaolusid ptk-s 3.4.4. KeHJS v.r § 24 lg 1 ning Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse lk 1 p 2 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada KMH aruandes toodud keskkonnameetmeid, sh KMH aruande ptk-s 10 toodud leevendusmeetmeid ja ptk-s 11 toodud seiremeetmeid. KMH aruande ptk-s 11.1.3. nähti vastavate uuringute vajadus ette ning sellega peab arvestama järgmistes etappides. 2.19. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on puudulik mereimetajate osas, otsuse tegemiseks on vajalik lisauuringute läbiviimine. On selge, et tuulepark halvendab hüljeste elupaika arendusala mõnes osas (TP1), kuid selle mõju ja mõjude ruumilise ulatuse määratlemiseks on vajalikud mõõtmised. Hüljeste osas on töötava pargi kui ka pargi hooldustööde mõjude hindamine ilma uuringuteta keeruline. Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Lähtuvalt eeltoodust on käsitletud mereimetajatega seotud asjaolusid ptk-s 3.4.6. KMH aruande ptk 11.1.5 nähti vastavate uuringute vajadus ette (KeHJS v.r § 24 lg 1, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse lk 1 p 2) ning sellega peab arvestama nii vee erikasutuse elluviimisel (vt p 3.6.17.-3.6.20., 3.7.15.) ja ka järgmistes etappides. 2.20. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on puudulik käsitiivaliste osas, otsuse tegemiseks on vajalik lisauuringute läbiviimine. Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Lähtuvalt eeltoodust on käsitletud käsitiivalistega seotud asjaolusid ptk-s 3.4.5. KMH aruande ptk 11.1.4. nähti vastavate uuringute vajadus ette (KeHJS v.r § 24 lg 1, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse lk 1 p 2) ning sellega peab arvestama järgmistes etappides. 2.21. EOÜ leidis, et Loode-Eesti tuulepargi KMH protsessis on tehtud olulisi menetlusvigu - ei tehtud avalikustamist enne aruande heakskiitmist, kuigi peale 2019. aastal toimunud

avalikustamist viidi läbi mitmeid uuringuid ja täpsustus meretuulepargi lahendus. Kliimaministeerium on KMH järelevalvajana analüüsinud Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande avalikustamise korraldamist Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse ptk-s 3 ning leidis, et puuduvad KMH aruande heakskiitmata jätmist tingivad asjaolud. Loode- Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse alaptk-s 3.3 on mh välja toodud, et KMH aruanne on juba kolm korda avalikustamise läbinud ning pärast viimast avalikustamist täiendatud aruanne ei ole sedavõrd olulisel määral muutunud, heakskiitmiseks esitatud aruande täiendav avalikustamine ei ole otseselt nõutav ega proportsionaalne ning seega ei ole avalikustamine vajalik. Ühtlasi märgime, et avalikustamised on ette nähtud ka edaspidi, nt REP- i koostamisel ja menetlemisel. 2.22. EOÜ tegi kirjas ettepaneku keskkonnaloa menetlus lõpetada. Keskkonnaamet selgitab, et käesolevalt puuduvad keskkonnaloa menetluse lõpetamise alused. Keskkonnaamet on juba 23.02.2024 vaideotsuses[32] selgitanud, et taotluse võib jätta läbi vaatamata ja sellega keskkonnaloa menetlus lõpeb vaid seadusega ettenähtud juhtudel. Keskkonnaamet oli seisukohal, et käesolevalt puuduvad õiguslikud alused keskkonnaloa menetluse lõpetamiseks. Keskkonnaloa menetlus lõpeb kas keskkonnaloa andmise või keskkonnaloa andmisest keeldumisega. Asjaolud ei ole muutunud ning Keskkonnaamet oma selgitusi ei korda. MKM ettepanekud ja vastuväited 2.23. MKM tõi oma 09.05.2025 kirjas välja, et meretuulepargid, sõltumata oma suurusest, on olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille asukoha valiku või toimimise vastu on üldjuhul suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja seega tuleb lähtuda põhimõttest, et tuuleenergeetika arendusalad määratakse planeeringuga. Seega ei ole võimalik Hiiu maakonnaga piirneval merealal ilma planeeringuta rajada ka väiksemaid, alla 400 MW suurused eraldiseisvate tootmisüksustega tuuleparke. Oluline ei ole seejuures mitte ainult tuulepargi koguvõimsus vaid see, et puuduvad planeeringulised tingimused – kuhu ja millistel tingimustel on võimalik tuuleparke kavandada. Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe õigusaktid ette eriplaneeringu olemasolu (vt p 3.2.2.2., 3.2.2.5.). Järgmistes etappides planeeringu kehtestamisel on võimalik keskkonnaloa muutmine (vt p 1.4.1.). Muinsuskaitseameti ettepanekud ja vastuväited 2.24. Muinsuskaitseamet tõi oma 14.05.2025 kirjas välja, et keskkonnaloale peaks lisama allveearheoloogilise uuringu kohustuse ja uuringutulemusi tööde korraldamisel arvestama. Keskkonnaamet selgitab, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-s 11.1.6. on välja toodud kultuurimälestiste uuringu vajadus. Keskkonnaamet täpsustas uuringuvajaduse kirjeldust vastavalt Muinsuskaitseameti kirjas toodule p-s 3.7.12.-3.7.14. OÜ Hiiu Tuul ettepanekud ja vastuväited 2.25. OÜ Hiiu Tuul[33] tõi oma 16.05.2025 kirjas välja, et Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on planeeritavate ehitustööde käigus meresetete teisaldamisel vabaneva fosfori

koguseid alahinnatud. Kirjas esitatakse selgituseks kalkulatsioonid, mis on tehtud lähtuvalt mobiilise fosfori sisaldusest Soome lahe suudmeala setetes[34],[35]. Keskkonnaamet selgitab, et arendusalad TP1, TP2-3 ja TP4 paiknevad meremadalikel, mis on setete transpordialad, kus mobiilse fosfori sisaldus on oluliselt madalam kui Soome lahe suudmeosas. Keskkonnaamet käsitleb vee erikasutusega kaasneda võivat koormust p-s 3.4.1.4. TTJA ettepanekud ja vastuväited 2.26. TTJA tõi oma 16.05.2025 kirjas välja, et kolme meretuulepargi ala koguvõimsus on kuni 1200 MW ja meretuulepargi rajamine on olulise ruumilise mõjuga tegevus, mis tähendab, et tulenevalt PlanS § 27 lg 2 on REP koostamine kohustuslik. TTJA jätkab Loode-Eesti meretuulepargi hoonestusloa taotluse menetlusega peale Keskkonnaameti otsust kõnealuses keskkonnaloa menetluses. Keskkonnaamet rõhutab, et keskkonnaluba antakse vee erikasutuseks. Planeeringu ega hoonestusloa puudumine ei ole keskkonnaloa andmisest keeldumise alus (vt p 3.2.2.2., 3.2.2.5., 3.2.3.2). Keskkonnaluba ei asenda meretuulepargi rajamiseks vajalikke muid lube (vt p 3.2.1.2., 3.2.3.1., 3.2.3.3.). Keskkonnaamet lähtub sellest kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.3.). Seega annab Keskkonnaameti otsus TTJA-le teabe vaid vee erikasutuse lubatavuse osas. Meretuulepargi rajamisega ja kasutamisega seotud asjaolud tuleb lahendada järgmistes etappides. Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.27. Keskkonnaamet esitas XX.07.2025 kirjaga keskkonnaloa osalise andmise otsuse eelnõu menetlusosalistele arvamuse andmiseks (HMS § 40 lg 1). Keskkonnaamet teavitas XX.08.2025 otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. Esitatud ettepa [1] Registrikood 11184032, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318. [2] Veeseadus RT I 1994, 40, 655, redaktsioon kehtivusega 01.01.2006-30.06.2006. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/970659 (16.07.2025). [3] Enefit Green AS-ile eelnevalt oli arendaja rollis Nelja Energia AS, arendaja kuni detsember 2018. [4] Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium. [5] Kehtivast KeHJS-e redaktsioonist lähtuvalt kohaldatakse seaduse § 56 lg 11 järgi tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne antud sätte jõustumist (s.o 13.07.2017), KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsiooni, st (KeHJS RT I 2005, 15, 87). [6] Skepast&Puhkim OÜ, 2023. Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2013_0056, 2023. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/loode-eesti- rannikumere-tuulepargi-keskkonnamoju-hindamine (16.07.2025). [7] Veeseadus RT I, 15.04.2025, 7, redaktsioon kehtivusega 01.07.2025-31.08.2025.

Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/115042025007?leiaKehtiv (16.07.2025). [8] Keskkonnaministri 23.10.2019. a määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1 lg 1 ja § 2 lg 4. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001?leiaKehtiv (16.07.2025) [9] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2024 kirja nr 14-6/24/1 all.

[10] KeÜS § 53, VeeS 2019 § 193 ja keskkonnaministri määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nimetatud teave. Taotluse täiendamisel palume arvestada Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande tulemuste ja KMH heakskiitmise otsusega. [11] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2024 kirja nr 14-6/24/1-2 all. [12] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.04.2024 kirja nr 14-6/24/1-3 all. [13] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.09.2024 kirja nr 14-6/24/1-4 all. [14] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.09.2024 kirja nr 14-6/24/1-5 all. [15] Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS ) 28.10.2024 taotlusena nr T-KL/1026040 menetluse nr M-130049 all. [16] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.10.2024 kirja nr 14-6/24/1-8 all. [17] Registreeritud KOTKAS 07.11.2024 kirja nr DM-130049-2 all. [18] Registreeritud KOTKAS 03.02.2025 kirja nr DM-130049-3 all. [19] Registreeritud KOTKAS 15.04.2025 kirja nr DM-130049-8 all. [20] Registreeritud KOTKAS 19.05.2025 kirja nr DM-130049-17 all. [21] Registreeritud KOTKAS 17.07.2025 kirja nr DM-130049-21 all. [22] Registreeritud KOTKAS 21.05.2025 kirja nr DM-130049-19 all. [23] Registreeritud KOTKAS 08.05.2025 kirja nr DM-130049-10 all. [24] Registrikood 80041898, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Veski tn 4, 51005. [25] Registreeritud KOTKAS 09.05.2025 kirja nr DM-130049-11 all. [26] Registreeritud KOTKAS 15.05.2025 kirja nr DM-130049-13 all. [27] Registreeritud KOTKAS 16.05.2025 kirja nr DM-130049-16 all. [28] Registreeritud KOTKAS 20.05.2025 kirja nr DM-130049-18 all. [29] Registreeritud KOTKAS 16.05.2025 kirja nr DM-130049-14 all. [30] Registreeritud KOTKAS 29.05.2025 kirja nr DM-130049-20 all. [31] Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 8-2/23/2442 ja 8- 2/23/2442-3 all. [32] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.02.2024 kirja nr 1-7/24/16-3 all. [33] Registrikood 8038983, aadress Heltermaa mnt. 6, Kärdla, Hiiumaa. [34] Liira, M., Ausmeel, M., Suuroja, S., Veski, A. ja Tuuling, I., 2022. Projekt 17065 „ Setete keskkonnaseisundi hindamise metoodika arendamine ja rakendamine“ lõpparuanne. Eesti Geoloogiateenistus. Kättesaadav: https://fond.egt.ee/fond/egf/9598 (16.07.2025).

[35] Ausmeel, M., 2022. Fosfori esinemisvormid Läänemere põhjasetetes. Magistritöö. TARTU ÜLIKOOL, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Geoloogia osakond. Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/82220 (16.07.2025).

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS v.r. § 3 p 1). 3.1.2. Planeeritav tegevus, tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS v.r. mõistes, seega KMH algatati ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS v.r. § 6 lg 1 p 5, § 11 lg 3). 3.1.3. Kliimaministeerium algatas 2006. aastal taotlust menetlusse võttes KMH (vt p 2.2.) ning kiitis 2023. aastal Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heaks (vt p 2.3.). 3.1.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne koostati keskkonnaloa menetluse raames, kuid aruanne käsitles ka vee erikasutuse laiemat eesmärki - meretuulepargi rajamine. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt toob meretuulepargi rajamine nagu igasugune merealade hõivamine inimese poolt kaasa negatiivseid mõjusid nii merekeskkonnale, mereelustikule kui ka inimese heaolule. Tuuleparki ei ole võimalik kavandada selliselt, et sellega kaasnevad negatiivsed mõjud on olematud. Tähtis on, et tõsised ja pöördumatud tagajärjed üle liikide populatsiooni taluvuspiiri on välistatud ning negatiivsed mõjud vähendatud maksimaalses võimalikus ulatuses. KMH tõsiseid ja pöördumatuid tagajärgi üle liikide populatsiooni taluvuspiiri ega olulist piiriülest mõju vee erikasutusel ei tuvastatud. Siiski, KMH aruandes ei käsitletud kavandamisel olevaid looduskaitsealasid, tõdeti edasist planeeringu vajadust, lisaks markeeriti täpsemate uuringute vajadus linnustiku, mereimetajate ja käsitiivaliste osas. Lisauuringud on vajalikud tuulikute kavandamisel. KMH aruanne tõi välja eelistatud alternatiivid, asjakohased leevendusmeetmed (KMH aruande ptk 10) ja seire ettepanekud (KMH aruande ptk 11). 3.1.5. Kliimaministeerium määras Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuses järgmised keskkonnanõuded:- Tuulepargi püstitamisel tuleb eelistada KMH aruande ptk 9 esitatud alternatiivide paremusjärjestust[1], st tuulikute puhul alternatiivi 4[2] ning merekaabli puhul alternatiivi 3;- Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada KMH aruandes toodud keskkonnameetmeid, sealhulgas ptk 10 toodud leevendusmeetmeid ja ptk 11 toodud seiremeetmeid;- Tuulepargi ehituseelse ja -aegse ning kasutusaegse uuringute ja seire tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel leevendusmeetmeid ajakohastada.Tulenevalt KeHJS v.r § 24 lg 1 otsustaja (tegevusloa andja) peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama KMH tulemusi ja aruandele lisatud keskkonnanõudeid. Joonis 2. Loode- Eesti tuulepargi KMH aruande alternatiiv 4 koos vajalike leevendusmeetmetega (KMH aruande joonis 1). 3.1.6. Korrigeeritud taotluses toodud arendusalad (vt joonis 1) kattuvad Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes alternatiivis 4 (vt joonis 2) käsitletud arendusaladega. Siiski on taotluses loobutud tuulikute rajamisest alale TP3, et ala TP2-3 koguvõimsus ei ületaks 400

MW. Taotluse kohaselt kavandatakse vee erikasutust mahus, mis on vajalik püstitamaks meretuuleparkidesse tuulegeneraatoreid võimusega 20 MW. Lisaks, vee erikasutuse (sh ka tuulegeneraatorite) indikatiivne asukoht järgib KMH aruandes toodud suuniseid rajatiste paigutuse osas. Seega on taotluses kirjeldatav tegevus kooskõlas Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuse keskkonnanõuetes ja KMH aruandes analüüsitud alternatiiviga 4. Seega käsitleb Keskkonnaamet käesolevas korralduses vaid taotluses kirjeldatud tegevust ning ei käsitle teisi alternatiive (st alternatiive väiksema võimsusega tuulegeneraatorite ja teistsuguse orienteeruva paigutusega). 3.2. Lähteseisukohad 3.2.1. Vee erikasutuse õigus 3.2.1.1. Arendaja ei ole soovinud kasutada võimalust minna üle meretuulepargi hoonestusloa menetlusele (EhS § 113_1 lg 1_2, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (EhSRS) § 25_4 lg 2), mis ühendloana hõlmaks ka ehitusluba ja vee erikasutuse keskkonnaluba (EhS § 113_1 lg 1_3). Keskkonnaluba annab õiguse üksnes vee erikasutuseks, käesoleval juhul on vee erikasutuseks süvendamine, tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine veekogu põhja. Vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Keskkonnaluba ei anna õigust mereala kasutamiseks ega sinna tuulepargi rajamiseks tuuleenergia tootmise eesmärgil. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba (arendaja esitatud hoonestusloa taotlus 2010. a) ning ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Nii hoonestusloa kui ka ehitusloa andmise eelduseks on asjakohase planeeringu olemasolu (EhS § 44 p 1, § 113_11 lg 2 p 2 ja 4). 3.2.1.2. Keskkonnaluba ei asenda muid õigusaktides ette nähtud ja tuulepargi rajamiseks vajalikke lubasid. Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2005 otsuses nr 2-3/271/05 selgitatakse, et keskkonnaluba annab küll subjektiivse õiguse vee erikasutuseks, kuid isikul tuleb vee erikasutusega seotud tegevuse elluviimiseks järgida ka muid õigusakte. Nimetatud põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohtu otsuses 3-3-1-31-16 p 14 kaevandamise kontekstis. Seega, ainuüksi keskkonnaloa alusel ei tohi keskkonnaloaga lubatud töid tegema hakata. Esmalt tuleb mereala kasutamiseks saada hoonestusluba ja ehitamiseks ehitusluba. 3.2.1.3. Käesoleval juhul algatati KMH veeloa menetluses, kuid KeHJS-e kohaselt hinnatakse kavandatava tegevuse mõju, mis on tavapäraselt laiem kui taotletava loa ese. Ka KMH aruande lk 9 on kirjutatud, et: "KMH eesmärk oli välja selgitada, kas ja millised olulised keskkonnamõjud võivad kaasneda kavandatava tegevusega ning kas ja millistel tingimustel (sh milliseid leevendusmeetmeid rakendades) on võimalik tegevust ellu viia. KMH aruande ülesanne on anda otsustajale olulist piisavat informatsiooni." Seega, KMH aruandes vaadeldi ka vee erikasutuse kaugemat eesmärki (tuulepargi rajamine) ning sellest lähtuvalt pöörati KMH aruandes tähelepanu edasistele uuringuvajadustele ning mööndi planeeringu vajalikkust. KeHJS § 11 sätestab, et teiste tegevuslubade (hoonestusluba, ehitusluba) taotluste menetlemisel peavad nende otsustajad uuesti vaatama KMH vajalikkust ehk kas koostatud KMH on ka nende lubade jaoks jätkuvalt piisav või mitte ja selle pinnalt tegema KMH vajalikkuse otsuse. 3.2.1.4. Keskkonnaministri määruse nr 56[3] lisas 1 on fikseeritud vee erikasutuse keskkonnaloa

andmekoosseis. Sellest lähtuvalt määratakse keskkonnaloas veekogu nimetus, vee erikasutuse piirkond, vee erikasutuse vajaduse põhjendus ja viis, ainete iseloomustus, maksimaalsed lubatavad vee erikasutuse mahud, vee erikasutuse nõuded ja seire vajadus. Keskkonnaloas ei fikseerita süvenduskohtade punkte (st tuulegeneraatorite asukohti või kaablite paiknemist) vaid indikeeritakse nende võimalik asukoht vee erikasutuse ala piires. Indikatsiooni eesmärk on kirjeldada eelkõige vee erikasutuse ulatust, katvust ja orienteeruvat paigutust, millest on lähtutud loa andmisel. Orienteeruva paigutuse määramisel on arvesatud KMH aruandes tooduga, kuid võimalik on mõningane tööde ala nihutamine. Lõplik tuulegeneraatorite paigutuse määramine toimub peale ehitusgeoloogilisi uuringuid ja merepõhjaelupaikade kaardistamist. Seega on vee erikasutuse piirkonna ulatuses võimalik süvendamise ja tahkete ainete paigutamise koha (st tuuliku asukoha) mõningane nihutamine. Nihutamisel tuleb arvestada aga olemasolevate piirangutega (vt joonis 2, p 3.4.2.5.). Keskkonnaloa andmisel peab olema veendumus, et ala piires ning arvestades piirangutega, on võimalik lubatavas mahus süvendamise ja tahkete ainete paigutamise tegevust ellu viia ja ette antakse vajalikud nõuded. 3.2.1.5. Lähtuvalt eeltoodust selgitatakse keskkonnaloa menetluse käigus välja, kas taotluses märgitud alade piires on lubatav vee erikasutus taotluses toodud mahus ja põhimõtetel. Keskkonnaloa andmisel käsitletakse kitsalt vee erikasutust ning sellega seotud leevendusmeetmeid ja seire vajadusi. 3.2.2. Planeeringu vajalikkus 3.2.2.1. Meretuulepargid on MKM-i ja TTJA selgituste kohaselt olulise ruumilise mõjuga ehitised ja olenemata meretuulepargi võimsusest on REP-i koostamine kohustuslik (vt p 2.23, 2.26.). Riigikohtu 8.08.2018 otsusega nr 3-16-1472 tühistati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas. Seega Hiiu merealal puuduvad tuuleenergeetika arendamiseks ettenähtud alad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) selgitas[4] 2023. aastal kui asjaomane asutus, et ei näe võimalust Hiiu merealal tuuleparkide arendamiseks olukorras, kus puudub kehtiv planeering, mis tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ette näeks. Tuginedes Riigikohtu lahendile 3-16-1472 leiti, et kuna alal kehtiv planeering tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid ette ei näe, oleks igasugune tuuleenergeetika arendustegevus vastuolus kehtiva planeeringulahendusega. Lähtuvalt ReM selgitutest mööndi Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes planeeringu vajalikkust, kuid täpsustati, et KMH aruande heakskiitmise eeldusena ei näe õigusaktid ette eriplaneeringu olemasolu (KMH aruanne lk 24). 3.2.2.2. Ka keskkonnaloa andmise eeldusena ei näe õigusaktid ette eriplaneeringu olemasolu. KeÜS § 55 sätestab, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks või sellise ehitise püstitamiseks, mille jaoks ehitusluba ei anta enne keskkonnaloa andmist, on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta keskkonnaluba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist. Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsuse nr 3-22-987 p 21.3. kohaselt on detailplaneeringu puudumine keskkonnaloa andmisest keeldumise aluseks. Siiski, KeÜS § 55 tõlgendamisel on oluline viidata, et eelnõuga 611SE[5] kavandati algselt laiendada sätte kehtivust kõigile planeeringutele, kuid sellest otsustati loobuda järgneva selgitusega “Muudatusega ei laiendata tingimust, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada planeering, ei anta

luba enne sellise planeeringu kehtestamist. Kehtima jääb nõue, et kui keskkonnaloaga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada detailplaneering, ei anta luba enne sellise detailplaneeringu kehtestamist.” Seega ei kohaldu säte kõigi planeeringute, vaid üksnes detailplaneeringu vajaduse korral. Kuna REP-i kehtestamine ei ole keskkonnaloa andmise eelduseks, puudub ka alus keskkonnaloa menetluse peatamiseks REP-i kehtestamiseni KeÜS § 49 lg 4 alusel. Riigikohus on leidnud, et näiteks kaevandamist välistava planeeringu olemasolul ei tule kaevandamisloa andmisest keelduda. Samas ei teki arendajal sellise loa saamisel veel õigust kaevandamiseks, vaid selleks tuleb planeeringut muuta või uus planeering kehtestada (RKHKo 15.10.2013, 3-3-1-35-13, p 19–20). 3.2.2.3. Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koosati 2022. a. analüüs “Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks“ (Hiiu mereala ruumianalüüs)[6], milles jõuti järeldusele, et teatud aladel Hiiu merealal on potentsiaali meretuuleparkide planeerimiseks. Siiski, potentsiaalselt sobivad alad ei ole käesolevas korralduses käsitletavad meretuulepargi alad TP1, TP2-3 ja TP4. Hiiu mereala ruumianalüüsi lk 60 markeeritakse, et tuuleparkide planeerimiseks tuleb koostada REP. Veel enam, lk 65 rõhutatakse, et ka alla 400 MW meretuulepargi rajamisel tuleks koostada REP. 3.2.2.4. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) (PlanS § 27 lg 6). KSH eesmärk on selgitada välja tasakaalustatud ja säästvat arengut toetav planeeringulahendus, mis arvestaks erinevate huvidega. KSH peamine väärtus on selles, et keskkonnaaspekte arvestatakse poliitika kujundamise (strateegilise planeerimisdokumendi koostamise) käigus, mitte tagantjärele. KSH-s hinnatakse mõju nii loodus-, sotsiaal-, majandus- kui ka kultuurilisi keskkonnaaspekte arvestades, aga ka erinevate poliitikate koosmõju[7],[8]. Riigikohus selgitas kohtuasjas 3-16-1472 p-s 24 viidetega Euroopa Kohtu praktikale, et KSH ja KMH ülesanded ja eesmärgid on erinevad ning üks ei asenda teist. 3.2.2.5. Kokkuvõtvalt ei näe õigusaktid keskkonnaloa andmise eeldusena ette REP olemasolu, kuid see ei tähenda, et REP-i kehtestamine ei oleks vajalik meretuulepargi rajamiseks vajalike teiste lubade eeldusena. Käesolev otsus keskkonnaloa andmise või keeldumise osas tehakse tuginedes olemasolevale teabele, käsitledes loa andmisel kitsalt vee erikasutust kui keskkonnaloa eset. Meretuulepargi rajamine ja merepõhja koormamine meretuulepargiga ei ole keskkonnaloa ese, nimetatud tegevused eeldavad ka hoonestusloa, ehitusloa ja kasutusloa olemasolu ning vajadusel ka nende lubade eelduseks oleva eriplaneeringu kehtestamist. Seega võib kavandatava tuulepargi ala järgmistes etappides muutuda. Keskkonnaamet lähtub sellest asjaolust keskkonnaloa kõrvaltingimuste seadmisel (vt ptk 1.4.1). 3.2.3. Hoonestusloa ja ehitusloa vajalikkus 3.2.3.1. Keskkonnaluba ei anna õigust vette ehitamiseks ning selle alusel tuulepargi ehitamist alustada ei saa (vt ptk 3.2.1.). KMH algatamise ajal puudus Eesti Vabariigis õiguslik alus merepõhja kasutamiseks, sh merre ehitamiseks. 2010. a lisandus veeseadusesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise veekogusse püstitamiseks hoonestusloa omamise kohustus. Hoonestusluba annab 50 aastaks õiguse koormata merepõhja avameretuulikutega. Vastava õigusliku baasi tekkimise järgselt esitas arendaja 15.04.2010 Eesti Vabariigi Valitsusele hoonestusloa taotluse.

Otsustust hoonestusloa menetluse algatamise osas ei ole tehtud. 3.2.3.2. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Vee erikasutuseks võõral maatükil ei ole maaomaniku nõusolek nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Seega ei ole hoonestusluba, mis kõnealusel juhul annaks õiguse riigi omandisse kuuluva veekogu ehitisega koormamiseks, vee erikasutuse keskkonnaloa andmisel nõutav. Siiski, kehtiva seaduse (EhS § 113¹ lg 1) kohaselt on hoonestusloa omamine meretuulepargi rajamiseks vajalik. 3.2.3.3. Ehitamise õiguse annab ehitusluba (EhS § 38 lg 1). Ehitusloa olemasolu ei ole keskkonnaloa andmise eelduseks. 3.2.3.4. Seega, meretuulepargi rajamiseks peab arendaja omama ka hoonestusluba ja ehitusluba. Keskkonnaamet lähtub sellest asjaolust kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.3.). 3.2.4. Looduskaitsealade moodustamise ettepanekud 3.2.4.1. EOÜ tegi 17.08.2022 ettepaneku BirdLife International-ile IBA linnualade uuendamiseks. Ettepaneku üheks osaks olid Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate merealad. Kõigi alade puhul viidi BirdLife International ekspertide poolt läbi põhjalik analüüs ning tehti ka erinevaid täpsustusi. BirdLife International kinnitas 13.03.2023 e-kirjaga EOÜ-le kõigi 19 ala (sh Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate mereala) vastavust IBA kriteeriumidele. Seega kuuluvad Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate mereala IBA linnualade hulka (vt joonis 3). IBA programm on ülemaailmne initsiatiiv, mille eesmärk on maailma linnustiku kaitseks vajalike kaitsealade võrgustiku loomine ja kaitse tagamine ning IBA alade hea seisund võimaldab tagada elujõuliste linnupopulatsioonide säilimise üle maailma.  3.2.4.2. IBA linnualade väljavalimine on esimeseks sammuks mereliste kaitsealade moodustamisel. Lähtudes eeltoodust esitas EOÜ 06.06.2023 kirjaga[9] Kliimaministeeriumile ettepanekud uute merekaitsealade, sh Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate looduskaitseala (LKA) moodustamiseks (LKA moodustamise ettepanek) (vt joonis 3). EOÜ kirjas tehti ettepanek alad võtta kaitse alla kui looduskaitsealad. Joonis 3. Uuendatud piiridega rahvusvaheliselt tähtsad linnualad (sinine) ja tuuleenergeetika vee erikasutuse ala (punane) ja esialgsed vee erikasutuse asukohad (mustad punktid). 3.2.4.3. Taotluses toodud arendusala TP2-3 kattub peaaegu üleni Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekualaga; arendusala TP1 idaosa kattub Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekualaga; arendusala TP4 piirneb lõunaosas Lääne-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekualaga (vt ptk 3.4.8). 3.2.4.4. Keskkonnaamet selgitas Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ning aruande

heakskiitmise ja keskkonnanõuete määramise otsuse eelnõu kooskõlastamisel[10] (Keskkonnaameti KMH kooskõlastamine), et kui LKA moodustamise ettepanekud võetakse menetlusse, siis tuleb arvestada, et sellest võib tulla täiendavaid piiranguid arendusele. 3.2.4.5. Kliimaministeeriumi kantsler Antti Tooming palus 11.01.2025 kirjas [11] Keskkonnaametil korraldada teiste EOÜ ettepanekus esitatud alade kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse eksperdihinnangu koostamise, kuid mitte Lääne-Hiiumaa, Põhja- Hiiumaa ja Põhjamadalate looduskaitseala kohta. Seega on Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekud hetkel jätkuvalt ettepaneku faasis. 3.2.4.6. Looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 6 alusel on võimalik haldusakti andmise menetlus peatada, kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek. Menetlust saaks peatada mitte kauemaks kui 28 kuuks. Käesoleva taotluse esitamise ajal 05.05.2006 kehtinud LKS sellist sätet ei sisaldanud. VeeS § 279 lg 8 sätestab, et enne seaduse jõustumist menetlusse võetud vee erikasutusloa taotlusi menetletakse edasi taotluse menetlusse võtmise ajal kehtinud menetlusõigusnormide alusel (vt ka HMS § 5 lg 5). Seega käesolevat taotlust menetletakse HMS ja VeeS v.r menetlusõigusnormide alusel. LKS § 8 lg 6 on käsitletav haldusmenetlust reguleeriva õigusnormina, mis jõustus 16.12.2007, st peale taotluse menetluse algust ja seetõttu ei saa käesoleva keskkonnaloa taotluse menetluses viidatud sättest juhinduda. Siiski, ka juhul, kui sätet saaks kohaldada materiaalõiguslikuna, ei oleks keskkonnaloa menetluse peatamine põhjendatud. LKS § 8 lg-s 6 sätestatud menetluse peatamise eesmärk on tagada, et üldistes huvides kaitse alla võtmist vääriv ja vajav loodusobjekt ei saaks negatiivselt mõjutatud. Keskkonnaloa osalisel andmisel (vt p 1.2) ja kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.2) on võimalik negatiivseid mõjusid välistada. Lisaks, 17.08.2025 saab kaitseala moodustamise ettepanekute esitamisest juba 3 aastat, mille jooksul ei ole veel ühtegi kaitseala moodustatud (ka eksperdihinnangu koostamiseks saadetud ettepanekud on veel töös). Seega on merekaitsealade moodustamise üle otsustamine pikk ja põhjalik protsess ning 28-ks kuuks menetluse peatamine ei täidaks käesoleval juhul suure tõenäosusega oma eesmärki. 3.2.4.7. Ka Ringkonnakohus on leidnud 30.01.2025 kohtuasjas nr 3-23-1539 p 11, et loastamisel on asjakohane arvestada ka aladega, mis suure tõenäosusega kaitse alla võetakse. Riigikontrolli on oma 11.03.2025 auditis[12] soovitanud kliimaministril muuta LKS-i ja metsaseadust ning luua reeglid, et vältida loodusväärtuste kahjustamist aladel, mille suhtes on algatatud hüvitusala loomine. Seega, joonistub välja põhimõte, et loastamisel tuleb arvestada ka kavandatavate looduskaitsealadega, et mitte muuta laiemate eesmärkide hilisemat saavutamist võimatuks - loastamisel tuleks arvestada ka kavandatavate piirangutega. 3.2.4.8. Lähtuvalt eeltoodust analüüsib Keskkonnaamet oma kaalutlustes LKA moodustamise ettepanekute perspektiivikust (vt ptk 3.4.8.) ning kas kavandatav vee erikasutus oleks võimalik olukorras, kus LKA-d oleksid moodustatud lähtuvalt LKA moodustamise ettepanekus nimetatud eesmärkidest (vt ptk 3.4.8., 3.5.). Kui looduskaitsealasid ei moodustata, moodustatakse väiksemas ulatuses või aladel kehtestatav kaitsekord erineb LKA moodustamise ettepanekus tooduga, on võimalik keskkonnaloa muutmine. Keskkonnaamet lähtub sellest asjaolust kõrvaltingimuste seadmisel (vt p 1.4.2).

3.3. Keskkonnaloa andmine ja andmisest keeldumise alused 3.3.1. Keskkonnaluba antakse, kui puuduvad alused keskkonnaloa andmisest keeldumiseks. Keeldumise alused tulenevad keskkonnaloa andmise otsustamise hetkel kehtivast õigusest (vt ka HMS § 54). Kehtiv VeeS § 192 lg 1 sätestab keskkonnaloa andmisest keeldumise alused, viidates muu hulgas KeÜS § 52 lg 1 p 1 ning p 3–10 sätestatud juhtudele. 3.3.2. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kavandatav tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8). Veekaitse eesmärgiks on saavutada mereala hea keskkonnaseisund (VeeS § 31 lg 1 p 6). Mere hea keskkonnaseisundi kriteeriumid on 11 tunnuse (D1-D11) lõikes välja toodud merestrateegia raamdirektiivis 2008/56/EÜ (MSRD)[13] ja kahe üksuse (hea ökoloogiline ja keemiline seisund) lõikes veepoliitika raamdirektiivis 2000/60/EÜ (VRD)[14]. Lisaks on veekaitse eesmärgiks vältida veeökosüsteemide seisundi halvenemist (VeeS § 31 lg 1 p 2) ning lõpetada prioriteetsete ohtlike ainete heide ja piirata saasteainete, sealhulgas muude ohtlike ainete heidet veekeskkonda (VeeS § 31 lg 1 p 4). 3.3.3. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4). KeÜS kommentaarides[15] on selgitatud, et „kuna keskkonnalubade andmise eesmärk on tegeleda eeskätt keskkonnaküsimustega (vt ka KeÜS § 1 kommentaare), siis kuulub selle normi kohaldamisalasse ilmselt ka vastuolu teiste keskkonnaseadustiku eriosa seadustega, näiteks LKS nõuetega.“ Seega peab keskkonnaloa andmine vastama ka LKS nõuetele. 3.3.4. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu vähendamise meetmed (VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6). 3.3.5. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS-i kommentaarides § 5 osas on välja toodud[16], et mõistes “keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (Natura) võrgustiku alale. Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 kohtuotsus nr 3-15-2596 p 32.2.1. rõhutab, et keskkonnaeesmärkide saavutamise välistamine võib olla samuti otsene keskkonnaoht. Keskkonnaohtu tuleb vältimispõhimõttest lähtuvalt vältida. Keskkonnaohtu või keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed (KeÜS § 10). Haldusorganil on kohustus rakendada vältimispõhimõtet, et tõrjuda olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimist. 3.4. Vee erikasutusega kaasnevad mõjud

Keskkonnaluba reguleerib meretuulepargi ehitusel süvendamist vundamendiplatside ettevalmistamisel ja kaablite paigaldamisel ning tahkete ainete paigutamist allpool keskmist veetaset vundamentide ja kaablite paigaldamisel. KMH aruandes käsitleti lisaks vee erikasutusega kaasnevate mõjude ka laiemalt meretuulepargi püstitamist ja tööd ning nende mõjusid. Seega markeeritakse korralduses vee erikasutusega kaasnevad mõjud, millest lähtutakse keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja nõuete määramisel. Kuna vee erikasutuse kaugem eesmärk on tuulepargi püstitamine, siis markeeritakse selguse mõttes ka aspektid, mis jäävad keskkonnaloa esemest väljapoole ning mille üle otsustamine toimub sellest lähtuvalt järgmistes etappides. 3.4.1. Mõju hüdrodünaamikale ja vee kvaliteedile (sh heljum) 3.4.1.1. Süvendamisel tekkiva heljumi potentsiaalsed keskkonnamõjud on mitmesugused ja võivad mõjutada nii vee kvaliteeti kui ka mereelustikku. Lisaks võib süvendamisel veesambasse paiskuda varem settinud saasteaineid ja toitaineid. Toitainete lisandumine veesamba aineringesse võib põhjustada eutrofeerumist ja hapnikupuudust veekogu põhjakihis. Süvendamisele sarnased mõjud võivad kaasneda ka kaadamisega (pinnase heitmine merepõhja), kuid kaadamist taotluse kohaselt ei kavandata. Süvendamisele sarnased mõjud võivad kaasneda ka süvenduspinnase paigutamisega veekogu põhja (kasulik kasutamine[17]) - vundamendi koonuse liivaga täitmise käigus (heljumirikas vesi voolab koonusest välja selle liivaga täitmisel) ja pinnase kaablikraavi paigaldamisel. Tahkete ainete paigutamisega paisatakse veekeskkonda heljumit või varem settinud saasteaineid ja toitaineid märkimisväärselt vähem. Kokkuvõtvalt toodi Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes välja, et pinnas ei ole alal reostunud. Tuulikute paigaldusel tekkiv heljum settib madalate piirkonnas. Heljum levib ja settib ka piirkonnas asuvatele olemasolevatele kaitstavatele aladele, kuid heljumimõju kaitstavatele aladele on olematu või ebaoluline, jäädes seal kõikidel puhkudel loodusliku fooni piiridesse. Merepõhjas toimuvate töödega kaasnev mõju vee kvaliteedile on lühiajaline ja lokaalne. Siiski peeti vajalikuks heljumi tekke ja leviku seiret ja selle arvestamist elustikule tööde korraldamisel

(KMH aruande ptk 10.2. ja 11.2.2.).3.4.1.2. Erinevad uuringud[18],[19] on näidanud, et tuulikute vundamendid võivad potentsiaalselt põhjustada vee vertikaalse liikumise suurenemist (suvine stratifikatsioon väheneb) ja seeläbi suurendada toitainete transport kogu veesambas. Teisalt on ka leitud, et tuule kiiruse vähenemine (varjutusefekt) põhjustab muutuseid hoovuste struktuuris, vähendab vertikaalset segunemist ja aitab kaasa hapnikupuuduse tekkele[20]. Seega omab vees olev tahke füüsiline kehand ja tuulepargi kasutusfaas mõju hüdrodünaamikale ning seeläbi ka vee kvaliteedile. Lisaks, hüdrodünaamika muutused võivad ulatuda tuulepargi alast kaugemale ning mõjutada settetransporti ja rannikuprotsesse üldisemalt. Siiski, Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et meretuulepargi vundamentidel ja kasutusfaasil mõju vee kvaliteedile puudub, mõju lainetusele puudub või on väga väike. Tuuleparkide rajamine rannikumerre ei mõjuta (mõju puudub või neutraalne) rannaprotsesside iseloomu (kulutus- kuhjeprotsessid), nende ägenemist või nõrgenemist. Siiski peeti vajalikuks ehituseelset ja kasutusaegset seiret tulemuste valideerimiseks (KMH aruande ptk 11.2.1., 11.3.1.). 3.4.1.3. Vee erikasutust kavandatakse HELCOM alambasseini Läänemere avaosa põhjabasseini (NBP) alal. Vee erikasutuse ala piirneb Hiiu madala rannikuveekogumiga (EE_7). NBP alambasseini seisund HELCOM aruannete[21] alusel ei ole hea. 2024. aastal on koostatud MSRD tunnustepõhised seisundihinnangud (MSRD seisundihinnang)[22] ja 2023. aastal on antud VRD seisundihinnangud[23] Hiiu madala rannikuveekogumile. MSRD seisundihinnangu

tunnuse 5 (eutrofeerumine, D5) alusel ei ole Hiiu madala rannikuveekogumis hea keskkonnaseisund saavutatud, VRD seisundihinnangu kohaselt on Hiiu madala rannikuveekogumi ökoloogiline seisund kesine (põhjuseks varasemast toitained, eutrofeerumine). Merekeskkonna seisundihinnangu aruandes[24] tuuakse välja, et Läänemere eutrofeerumine on seotud eelkõige inimtegevusest põhjustatud liigse toitainete koormusega. Peamine fosfori ja lämmastiku sissekanne tuleb Läänemerre sinna suubuvatest jõgedest. Põllumajandusel on jõgedega merre jõudvas toitainete koormuses selgelt kõige suurem osakaal. Muudeks toitainete allikateks on metsandus, tööstus, olmeveed läbi asulate veepuhastusjaamade ja hajaasustusest, sademeveed ja vesiviljelus. Kavandatava tuulepargi ala asub territoriaalmeres väga suure loodusliku muutlikkuse piirkonnas, kus Läänemere avaosa veed puutuvad rannikumere veemassiga. TalTech 2024 analüüsi [25] kohaselt pärineb valdav osa Hiiu madala rannikumere koormusest avamere poolt ning on seotud mh avamere süvikutest anoksia tingimustes vabaneva fosforiga (P). 3.4.1.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 258 kohaselt vabaneb tuulegeneraatori aluste ettevalmistamisel süvendamisel setetest vette 1500 kg P-t. Tegemist on aga alahinnatud koormusega. P vabaneb veesambasse ka meretuulepargi siseste merekaablite paigaldamisel, kuid seda koormust KMH aruandes ei ole eraldi välja toodud. Tuulepargi siseste kaablite süvistamisel on taotluse kohaselt süvendamise maht ca 40% sellest mahust, mis toimub gravitatsioonivundamendi paigaldamisel merepõhja ettevalmistamisel. Seega on summaarne P koormus, mis vabaneb tuulepargi rajamisel, ca 40% suurem. Siiski, Hiiu merealal kavandatakse tuulegeneraatorid paigutada piirkonna madalikele. Eesti Geoloogiateenistuse 2021. aasta analüüsi[26] kohaselt võib kavandatavate tuuleparkide alal varieeruda pinnakatte paksus orundites ja nendevahelistel lubjakiviplatoodel tugevasti. Sama analüüsi joonis 11 kohaselt on teada suurimate pinnakatte paksuste koondumist klindiastangute ette ehk põhjapoolsesse külge, samas kui astangutest lõuna poole jäävatel lubjakivi platoodel, kus aluspõhi on tunduvalt kõrgemale kerkinud, on kvaternaari setete paksus väga väike või kohati olematu. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande koostamise raames tehtud setete uuringu[27] (Loode-Eesti tuulepargi setete uuring) kohaselt on meretuulepargialal valdavaks liivased ja kruusased setted. Vaid TP1 alast lõunas ja TP2-3 ääres (setete proovipunkt P02) esineb kohati savi ja aleuriiti. Niisiis, käesolevalt kavandatakse süvendustöid setete transpordialal, kus pehmete setete kiht on väike või puudub ning orgaanilise aine sisaldus ja seotud P osakaal setetes on oluliselt madalam kui Soome lahe suudmeosa akumulatsioonialal[28],[29] ning seega ei ole oluline P koormus tõenäoline. P koormus on vaid rajamisaegne ning on oluliselt madalam kui näiteks ühel avamerekalakasvatusel[30]. Kokkuvõttes, kuigi KMH aruandes on P koormust mõnevõrra alahinnatud, kavandatav vee erikasutusega ei lisandu olulist P koormust ja sellega ei kaasne olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. Võrdluseks, ka Liivi lahe meretuuleparkide KMH aruannete eelnõudes (Saare-Liivi KMH aruande eelnõu[31] ja Liivi KMH aruande eelnõu[32]) tuuakse välja, et vee erikasutus tuulepargi rajamisel ei oma olulist mõju veekogumi seisundile, kuigi P koormus seal on 46-115 t tuulepargi kohta. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on oluline seire teostamine (vt p 3.4.1.8). 3.4.1.5. MSRD seisundihinnangu 8. tunnus on saasteained keskkonnas (D8). NBP hindamisüksuses ületas kaadmiumi (Cd) kontsentratsioon settes piirväärtust 73,2 korda ja vase (Cu) kontsentratsioon 1,2 korda. VRD seisundihinnangu kohaselt on Hiiu madala rannikuveekogumi keemiline seisund halb (Hg kalas). Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande

kohaselt ei ole arendusaladel merepõhjasetted reostunud. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu kohaselt on üldnaftaproduktide sisaldus suurem ala TP2-3 proovipunktis P02 (449 mg/kg), mis on 5 korda kõrgem kui sätestatud sihtarv[33], st pinnas ei ole seal heas seisus. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhise[34] kohaselt ei ole PCB, PAH ja Tbt ühendite määramine vajalik olukorras, kui on väga ebatõenäoline, et setted nende ainetega saastuksid. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[35] kohaselt on nimetatud ained seotud eelkõige laevaremondi, reoveesette, kaugkütte, põlevkivi vm tööstusega. Ohtlike ainete kontsentratsioonid leiduvad tõenäoliselt sadamate või laevaremonditehaste lähistel[36], siiski võib kõrgenenud sisaldusi setetes leiduda ka avamerel (suured laevateed, sügavad akumulatsioonialad)[37]. Arvestades TP2-3 ala proovipunkti P02 piirkonna setete lõimist ja naftaproduktide sisaldust, oleks asjakohane süvenduspinnase seire enne tuulegeneraatorite asukoha paika panemist. Lähtuvalt analüüsi tulemustest on võimalik välistada reostus laiemal alal ning vajadusel saab rakendada lisameetmeid (mullikardinad vm). Meetmete rakendamisel on võimalik välistada oluline negatiivne mõju vee kvaliteedile. Siiski, kuna ala TP2-3 ei pea Keskkonnaamet võimalikuks vee erikasutuse elluviimist (vt ptk 3.4.2.) ei ole pinnase seire kohustuse seadmine alal TP2-3 asjakohane. Lähtuvalt eeltoodust, kavandatava vee erikasutusega ei kaasne setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning tegevus ei oma olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. 3.4.1.6. Vee kvaliteeti võib oluliselt mõjutada ehitusaegne või kasutusaegne avarii, sh avarii vee erikasutustöid teostades. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et tavaolukorras (tavapärastel ehitustöödel ning tuulikute tavapärasel kasutamisel) reostust ei teki (nt õlilaigud). Mõju eksisteerib ainult avariiolukorras. Avariiolukordi saab vältida ennetusmeetmeid rakendades ning õlireostuse levikut kontrollida avarii juhtumisel selle tagajärgede operatiivse ja asjatundliku likvideerimisega. Seega on oluline avariide vältimine ja vastava reostustõrjeplaani väljatöötamine, st oluline on avariide ennetamine, kuid peab tagama valmisoleku ka avariide likvideerimiseks. Rakendama peab KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid seoses meretuulepargi ehitusfaasiga (vt p 3.6.24.-3.6.26). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada õlireostuse teket ning selle aset leidmise korral ära hoida/minimeerida reostusega kaasnevat mõju keskkonnale (sh jõudmist rannikualadele). Lisaks, arvestades meretuulepargi rajamisega lisanduvat liiklust merealal, on vajalik välja töötada enne vee erikasutuse algust reostustõrjeplaan, arvestades kõigi piirkonnas olevate kaitsealadega. Reostustõrjeplaan annab selguse, kuidas tuleb reageerida reostuse tekkimisel, et vältida reostuse levikut kaitsealadele (sh kavandatavad alad) ja rannikule (vt p 3.6.23). Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. 3.4.1.7. MSRD seisundihinnangu 7. tunnus on hüdrograafilised tingimuse (D7). Tunnuse indikaatorid jälgivad inimtegevuse mõjul hüdrograafiliselt (nt lainete liikumine, hoovused, soolsus, temperatuuri muutused) muudetud mereala levikut ja pindala. Hõlmatud on ainult selliseid inimtegevusi, mis toovad kaasa olulisi muutuseid. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes jõuti modelleerimise käigus järeldusele, et kasutusfaasis olulisi muutusi hüdrograafilistes tingimustes ei ole ja mõju vee kvaliteedile puudub. Siiski peeti oluliseks modelleerimiste verifitseerimist mõõtmistega enne tuulikute ehitust ja kasutusetapis. Arvestades, et loodete roll Läänemere dünaamikas on väga tagasihoidlik ja peamine hoovuste käivitaja on tuul, otseselt või kaudselt läbi veetaseme gradientide või basseini omavõnkumiste tekitamise, siis on tuule suhteline panus hoovuste kineetilisse energiasse ja ka vertikaalsesse

segunemisse meie merealal võrreldes Põhjamerega suurem. Eestis meretuulepargid puuduvad ja puudub teave varjutusefekti ulatusest ja võimalikust mõjust vee kvaliteedile Eesti tingimustes. Arvestades Eesti merealade unikaalsust (praktiliselt puuduvad looded; tugev sesoonsus; madal soolsus; tugevad horisontaalsed ja vertikaalsed tiheduse gradiendid; sesoonne jääkate), ei ole teistel merealadel tehtud uuringud siia lihtsalt ülekantavad ja simulatsioonidel põhinevad hinnangud sisaldavad arvestataval hulgal määramatust[38]. Võimalikud muutused hüdrodünaamikas ei ole tingitud ainult tuulegeneraatori veealusest osast, vaid on seotud suuresti tuulegeneraatori torni ning tuulegeneraatorite töötamisega kaasnevast varjutusefektist. Varjutusefekt võib mõjutada just vee kvaliteeti ja vee liikumist, siiski ei ole tuulegeneraatori tornidega kaasnev mõju seotud keskkonnaloa reguleerimisalaga (vee erikasutusega). Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist mõju veekogumite seisundile ja veekaitse eesmärkide saavutamisele. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on oluline seire teostamine (vt p 3.4.1.8). 3.4.1.8. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on peetud oluliseks heljumi tekke ja leviku seiret ja selle arvestamist tööde korraldamisel (KMH aruande ptk 10.2. ja 11.2.2.). Nõuded seatakse keskkonnaloale (vt p 3.7.16, 3.6.10., 3.6.16). Vee kvaliteeti mõjutab otseselt vee erikasutus, sh vee erikasutuse käigus paigaldatud vundamendid, mistõttu on oluline läbi viia ka täpsem vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika seire enne ja pärast vee erikasutust (vt ptk 3.7.5.-3.7.7., 3.7.22.). Seire võimaldab valideerida KMH aruandes toodud järeldusi seoses hüdrodünaamika muutuste ja ka süvendamisega kaasneva P koormusega. Ka p-s 3.4.1.4 viidatud Saare-Liivi KMH aruande eelnõus ja Liivi KMH aruande eelnõus on peetud oluliseks vastava seire läbiviimist. Vastavalt seire tulemustele on võimalus rakendada vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid. 3.4.1.9. Taotluse kohaselt kasutatakse gravitatsioonivundamendi aluse ettevalmistusel saadavat süvenduspinnast vundamentide täiteks, kaablikraavide rajamisel saadava pinnasega kaetakse kaablid. KMH aruande lk 51 tuuakse välja, et arendusaladel pinnast tagasi merre ei lasta, samuti ei ole kavandatud põhjasette eemaldamist rannikule. Süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku projekt näeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või retsepti alusel segatuna. Seega toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine. Kuna ei toimu kaadamist, on väiksem tegevuse mõju vee kvaliteedile (heljum, toiteainete ja saasteainete paiskamine vette) ega kaasne lisanduvat merepõhja kadu. Keskkonnaloas fikseeritakse nimetatud töökorraldus (vt p 3.6.3). 3.4.1.10. Kokkuvõtvalt, lähtuvalt eeltoodust ei kaasne kavandatava vee erikasutusega setetest ohtlike ainete vette paiskamist ning ei lisandu P koormust, mis mõjutaks oluliselt veekogumite seisundit ja seaks ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise. Olemasoleva teabe kohaselt ei oma vee erikasutuse käigus rajatud vundamendid olulist mõju hüdrodünaamikale ja seeläbi veekogumite seisundile. Asjakohane on vastava seire teostamine. Meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava vee erikasutusega ka avariiohtu. 3.4.2. Mõju merepõhjaelustikule ja -elupaikadele 3.4.2.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt kaasneb merepõhja ettevalmistamisega ühelt poolt vahetu elupaikade kadu, lisaks saavad kahjustada olemasolevad kooslused (häiring heljumi näol). Kavandatava tegevuse puhul on tuulikute vundamendi alla jääv merepõhi enamasti kõva substraat, mis on klassifitseeritav loodusdirektiivi 92/43/EMÜ[39] (LoD) elupaigatüübiks karid (1170). Tuulikute rajamine toob kaasa ka mõningase üleujutatavate liivamadalate (1110) kao. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-s 10 nähti ette vajadus

rakendada leevendusmeetmeid, et minimeerida vee erikasutuse mõju merepõhjaelustikule ja- elupaikadele, eelkõige karidele (võimalusel vältida karisid). KMH aruande ptk-s 11 märgiti ära ka merepõhjaelupaikade seire vajadus, et tuvastada tööde eelne ja järgne seis. Lisaks peeti vajalikuks heljumi seiret ja seirest lähtuva tööde korraldamist eesmärgiga vältida heljumi kandumist kaitstavatele aladele (KMH aruande ptk 11.2.2.). Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes tuuakse välja, et arvestades kogu Eesti mereala, on kavandatava tegevuse mõju ebaolulisel tasemel. 3.4.2.2. MSRD seisundihinnangu 6. tunnus on merepõhja terviklikkus (D6), kus hea keskkonnaseisundi (HKS) indikaatoriteks on mh loodusliku merepõhja kao ja häiringu pindala. HKS piiriks on elupaigatüübi kadu kuni 2% selle pindalast. MSRD-s on seatud füüsilisele häiringualale HKS piir 25%[40]. MSRD seisundihinnangus on toodud, et arvestades hävinud ja häiritud alade osakaalu iga elupaiga põhitüübi pindalast Eesti mereala ulatuses, ei ületa mõjutatud ala suurus maksimaalset lubatud määra (HKS piiri) ning HKS on hinnatud heaks. Vaadates aga MSRD elupaigatüüpide seisundi perspektiivi (tunnus kahjuliku mõju ulatus [41]), ei ole HKS piir saavutatud elupaigatüübi tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeensed karid osas. Lisaks tuleb kaitsta LoD I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid, liivamadalad). LoD kohaselt on elupaigatüübi olukord soodne, kui kadu on ≤1% selle levikualast ja/või häiring ≤10% selle levikualast. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 2024. a analüüsis „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ on karide seisund hinnatud kokkuvõttes ebasoodsaks-ebapiisavaks. Nimetatud analüüsis on selgitatud, et erinevalt varasematest hindamismetoodikatest tuleb ajakohase LoD artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega. 3.4.2.3. Elupaigatüübina karid käsitletakse merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvaid veealuseid, paiguti mõõnaga paljanduvaid kaljusid ja moreense või bioloogilise tekkega moodustisi. Eestis arvatakse selle elupaigatüübi alla rahnuderikkad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud, mis võivad paguvee ajal ulatuda üle merepinna. Eesti rannikumeres on karid levinud suhteliselt väikesel pindalal. Karide elustik on väga mitmekesine, taimestiku moodustavad põhiliselt pruun- ja punavetikakooslused, eriti liigirikkad on põisadrukooslused. Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus. Rannakarbipopulatsioonid on lindudele hea toidubaas. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Elupaigatüübi soodsa seisundi säilitamiseks on vajalik tagada selle puutumatus ja areng üksnes loodusliku protsessina[42]. 3.4.2.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on käsitletud merepõhja elupaigatüüpide kadu arendusalal lähtuvalt inventeeritud elupaikadest. KMH aruande lk 134 kohaselt on arendusaladel karide pindala 14,6 km² (15% TP1 alast, 46% TP2-3 alast ja 15% TP 4 alast). KMH aruande lk 278 kohaselt on karide kadu tuulikuvundamentide paigaldamisel 0,08 km² ja häiringuala 0,48 km². KMH aruandes on loetud tuulepargi siseste kaablite paigutamist merepõhjaelupaiga häiringuks, mitte kaoks. Siiski, lähtuvalt HELCOM HOLAS 3[43] juhistest tuleb lugeda merepõhja kao alla tuulikute alust merepõhja ja 30 m puhvrit vundamendi ümber ning kaablikoridori (1,5 m lai koridor). Häiringualaks tuleb lugeda 1 km laiust puhvrit tuuliku ja kaabli ümber. Selline käsitluse suunis on välja toodud ka Keskkonnaagentuuri 2024 analüüsis[44]. Ka Lääne-Saare[45], Saare-Liivi[46] ja Liivi lahe[47] meretuuleparkide mõjude hindamise käigus on täpsustatud, et ka kaablite paigutamist tuleb lugeda merepõhjakao alla.

Veel enam, TÜ Eesti Mereinstituudi uuringus „Merepõhja uuring, kunstsubstraadi koloniseerimise uuring ja veekvaliteedi uuring Saare-Liivi 5 meretuulepargi alal. Aruanne 2: merepõhja elustiku ja elupaikade uuring“ on välja toonud, et merepõhja kaod kaablite paigaldamisel on samaväärsed või suuremadki kui gravitatsioonivundamentide paigaldamisel. Merepõhja elupaikade kadu kaabelduse rajamisel väljendub eelkõige kõval pinnasel (karid), kus toimub kaabli süvistamine. Seal on elupaiga kaoks substraat, mis kaob süvistamisel (materjal küll eemaldatakse ja siis paigutatakse süvendisse tagasi kaabli katteks, kuid sellisel juhul ei ole tegemist enam samade omadustega materjaliga (peenestatud materjal vs paeplaat)). Kaabliühenduste paigaldamise mõju saab hinnata sama oluliseks gravitatsioonivundamentidega. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes ei ole arvestatud kaablite paigutamise ala aga merepõhja kao alla. 3.4.2.5. Lähtuvalt eeltoodust on KMH aruandes karide kadu ja häiringuala alahinnatud. Seega tuleb käesoleva keskkonnaloa taotluse kontekstis lisada karide kadu, mis kaasneb tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega. Lähtuvalt eeltoodust lisandub tuulepargi siseste kaablite paigaldamisega karide kadu 0,08 km². Lisaks on vajalik rajada eksportkaablid, mida käesolev keskkonnaloa taotlus ei hõlma, kuid ilma milleta puuduks meretuulepargi rajamisel eesmärk. Kokkuvõttes võib tuulepargi kaablite rajamisel kaasneda karide kadu ca 0,16 km², mis on ca 1,1% karide pindalast arendusaladel. 3.4.2.6. Keskkonnaloa taotluses esitatud lahenduse korral on alal TP1 kõik tuulikud võimalik paigaldada väljapoole elupaika karid. Alal TP2-3 on keskkonnaloa taotluses paigutatud hinnanguliselt 13 tuulikut nii, et sellega kaasneb või pigem kaasneb mõju karide elupaigatüübile ja 6 tuulikut nii, et mõju elupaigatüübile ei kaasne või pigem ei kaasne. Alal TP4 on hinnanguliselt 5 tuulikut paigutatud nii, et sellega kaasneb või pigem kaasneb mõju karide elupaigatüübile ja 12 tuulikut nii et mõju elupaigatüübile ei kaasne või pigem ei kaasne. Täpne tuulegeneraatori paiknemine (seega ka vee erikasutuse punkt) võib järgnevate uuringute tulemustest lähtuvalt nihkuda (vt p 3.2.1.4). KMH aruandes (lk 281) on seatud leevendusmeetmed - meretuulepargi rajamisel tuleb lähtuda elupaigatüüpide kaartidest ning võimalusel mitte või vähem paigaldada tuulikuid piirkonda, kus esineb looduskaitselise väärtusega elupaiku, eelkõige loodusdirektiivi lisa 1 elupaigatüüpi karid (1170), mis on kõrge looduskaitselise väärtusega. Tuulegeneraatorite asukoha nihutamine on võimalik, siiski tuleb silmas pidada, et tuulikute paigutamisel tuleb tagada ka nende vaheline minimaalne kaugus ning järgida KMH aruandes toodud muid piiranguid (TP 2-3 ala puhul kalastikust lähtuvad piirangud, TP1 puhul piirangud seoses linnustiku ja kaitsvate aladega, alal TP4 maardlaga, kõigil aladel tuleb tuuliku paigutusega järgida lindude rännet jne). Seega on ilmne, et tuulikute nihutamise võimalus ala TP2-3 piires on väga piiratud. Arvestades, et alal TP2-3 on karide levik kõige laialdasem, ei ole alal TP2-3 võimalik vee erikasutuse käigus karisid olulisel määral vältida ja karide kadu on suurim. Seega, vee erikasutusega kaasneb karide pindala vähenemine ja ka töödest häiritud karide hulga suurenemine alal TP2-3. Vee erikasutus mõjutab seeläbi ka linnustikku (vt p 3.4.4.4). Veel enam, nii merepõhjaelupaigad kui ka merepõhjaelupaikadest sõltuvad linnud on toodud välja LKA moodustamise ettepanekutes kaitse-eesmärkidena (vt p 3.4.8.2). 3.4.2.7. Vastavalt LKS § 3 loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning

tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Lisaks, LoD ja MSRD loovad riigile kohustuse mereelupaikade seisundit kaitsta. Lääne-Saare KMH aruandes[48], Saare-Liivi KMH aruande eelnõus[49] ja Liivi KMH aruande eelnõus[50] on leitud, et oluline on vältida tuulikute paigutamist karide elupaigatüübile. Ka Leedu merealale kavandatava meretuulepargi puhul välditakse piirkonda, kus on väärtuslikud karide merepõhja elupaigad[51]. Sealjuures on karide vältimist peetud oluliseks ka väljaspool kaitstavaid alasid. Seda toetab asjaolu, et karide seisund on hinnatud ebasoodsaks. Aladel TP2-3 ja TP4 ei ole võimalik vee erikasutuse käigus karisid täielikult vältida. Kuna alal TP4 on karide katvus väiksem, on nende kadu võimalik minimeerida, leides sobivaim paigutus tuulikutele, kuna alal oli karide katvus väiksem. Karide kadu on suurim ala TP2-3 puhul, kus on karide levik suurim ning tuulikute ja kaablite paigutuse nihutamisega oluliselt mõju vähendada ei ole võimalik. Veel enam, ala TP2-3 puhul kattub vee erikasutuse ala LKA moodustamise ettepaneku alaga ning kaitseala moodustamise ettepaneku kohaselt peaks karide elupaigatüübi kaitse olema ala üheks kaitse eesmärgiks (vt p 3.4.8.2.). Lisaks, tööde käigus on võimalik piirata heljumi levikut, kuid heljumi teket ei ole võimalik vältida. Seega ei ole meetmeid, mis võimaldaksid karide kadu ja häiringut alal TP2-3 vältida. Keskkonnaloa andmisel alal TP2-3 realiseerub veesiseste tööde tegemisel oht kesiste tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi karid kahjustamiseks. Tegevuse elluviimisel kaasneb oht MSRD ja LoD eesmärkide saavutamisele. Lähtudes eeltoodust peab vee erikasutust alal TP2-3 vältima. Aladel TP 4 ja TP 1 peab tuulikute paigutamisel vältima karisid ning järgima KMH aruande ptk-s 10.3 nimetatud leevendusmeetmeid (vt p 3.6.4.- 3.6.10) ning seiret (vt p 3.7.8.-3.7.10., 3.7.16.-3.7.20., 3.7.23.-3.7.24). 3.4.3. Mõju kaladele 3.4.3.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt võib tuulepargi ajalise mõju kalastikule jagada kolmeks etapiks: ehitusaegne mõju, kasutusaegne mõju, lammutusaegne mõju. Gravitatsioonivundamendi puhul loetakse olulisimaks heljumi tekke ja setete taashõljustamisega seotud mõjusid, seejärel ehitusmüra, tuulikute töömüra, kaablite elektromagnetvälja mõju, rifiefekt ja viimaks hoolduslaevade müra (KMH aruande lk 306). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse gravitatsioonivundamendi rajamist, seega on oluline aspekt süvendustöödega kaasnev heljumi teke. Lisaks, vee erikasutuse käigus paigutatakse vette uus substraat (rifi efekt), töödega kaasneb tehnika töömüra. Teisalt, tuulepargi töömüra ja kaablite elektromagnetvälja mõju on seotud meretuulepargi kasutusfaasi ja rajatistega, mitte vee erikasutusega. 3.4.3.2. MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus (D1), 3. kaubanduslikud kalad (D3) ja 4. toiduvõrgud (D4). Kõigi nimetatud kriteeriumite puhul on olulisel kohal kalastiku seisund, kui hea seisund ei ole saavutatud. 3.4.3.3. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja meetmed vee erikasutuse mõju minimeerimiseks (heljumi seire ja seire vastav tööde korraldamine, tööde ajastamine, kasutada mittetoksilisi tahkeid aineid vundamendis). Keskkonnaloale määratakse meetmed, mis on markeeritud KMH aruande ptk-s 10, ja mis on asjakohased lähtuvalt taotluses märgitud vee erikasutusest (vt p 3.6.11.-3.6.16), ning kalastiku seire vastavalt KMH aruande ptk-s 11 toodule (vt ptk 3.7.11., 3.7.21., 3.7.25.). Arvestades sellega, et tuulegeneraatorite ja tuulepargisiseste kaablite paigaldamist ei teostata aktiivsel kalade kudeperioodil ning tööde aegselt teostatakse heljumi seire ja sellest lähtuvalt korraldatakse tööd, on vee erikasutuse mõju kalastikule lokaalne ja ajutine.

3.4.3.4. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et tuulepargi mõjud kalastikule on seotud ka veealuse müraga. Tuulepargi kasutusaegne veealune müra ei ole seotud vee erikasutusega. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks ja vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Kuigi antud loamenetlus puudutab ehitustegevust veepiirist allpool, on ehitise eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu ei tohi tähelepanuta jätta laiemat eesmärki. Kasutusaegse mõju hindamisel on KMH aruandes tuginetud müra osas kõige tundlikumale liigile (räimele)[52]. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt saab olulist negatiivset mõju leevendada tuulikute sobiva paigutusega: süvikute poolsed tuulikud tuleb nihutada süvikutest eemale või loobuda nende paigaldamisest. Taotluse koostamisel on juba arvestatud KMH aruandes toodud leevendusmeetmega. Lisaks, uuemad uuringud[53] Liivi lahes ei ole tuvastanud tuulikute töömüra olulist mõju kalastikule, ei toimu kalade lausalist lahkumist piirkonnast mürast tingituna, toimub mõningane räimearvukuse vähenemine ca 700 m raadiuses müraallikast. Räime summaarne tihedus üldjuhul siiski uuringualal katsete jooksul ei vähenenud. Seega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju kalastikule ka tuulepargi tööfaasis. Tuulepargi kasutusaegne veealune müra ei ole seotud vee erikasutusega, seega ei ole vee erikasutusest lähtuvalt asjakohane keskkonnaloale seada KMH aruandes nimetatud meetmeid seosesi kasutusaegse müraga. KMH aruandes välja toodud suunistest peab lähtuma järgmistes etappides tuulegeneraatorite lõpliku paigutuse määramisel. 3.4.4. Mõju lindudele 3.4.4.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk 6.4. järgi jagatakse tuuleparkide rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud linnustikule enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, toitumiskohtade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Keskkonnaloa taotluse kohaselt kavandatakse gravitatsioonivundamendi rajamisel süvendamist ja tahkete ainete paigutamist. Seega mõjutab vee erikasutus lindude toiduressurssi ja toitumistingimusi (merepõhja kadu ja heljumi teke), lisaks kaasneb ehitusaegne visuaalne ja akustiline häiring ning avariioht. Barjääriefekt ja kokkupõrkerisk on seotud tuulegeneraatorite mastide ja tuulegeneraatorite tööfaasiga ning ei ole seega seotud keskkonnaloa esemega. 3.4.4.2. IBA alade eesmärk on maailma linnustiku kaitseks vajalike kaitsealade võrgustiku loomine ja kaitse tagamine ning IBA alade hea seisund võimaldab tagada elujõuliste linnupopulatsioonide säilimine üle maailma. Tuulepargiala TP2-3 kattub Põhja-Hiiumaa IBA alaga, Lääne-Hiiumaa IBA ala piirneb tuulepargialaga TP4, Põhjamadalate IBA ala kattub väikses osas tuulepargialaga TP1 (ca 2 tuulegeneraatorit). Euroopa Kohus on rõhutanud, et ka juhul, kui liikmesriik pole ornitoloogilistele kriteeriumidele vastavat ala erikaitsealana kaitse alla võtnud, tuleb neid alasid seisundi halvenemise eest siiski kaitsta (vt Euroopa Kohtu otsust asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa). Lisaks peab Eesti täitma Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe lepinguosalise riigi rahvusvahelisi kohustusi - kaitsta rändavaid veelinde ning nende elupaiku kogu rändealal Aafrika-Euraasia arktiliste veelindude rändeteel. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil kaitsta direktiivi 2009/147/EÜ[54] (linnudirektiiv) I ja II lisas nimetatud ning I lisas nimetamata rändlinnuliike. Ka MSRD seisundihinnangu 1. kriteeriumis (bioloogiline mitmekesisus, D1) on olulisel kohal merelinnustiku seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole pesitsusperioodil veelinnud

tervikuna heas seisundis: heas seisundis oli ainult 64% käsitletud liikidest (16 liiki 25-st). Viiest liigirühmast oli heas seisundis üks (pelaagilistes kihtides toituvad linnud) ja ebasoodsas seisundis neli (kahlajad, pinnatoidulised, põhjatoidulised ja taimtoidulised linnud). Talvituvatest lindudest on 17 käsitletud liigist heas seisundis 16, kirjuhahk (Polysticta stelleri) on ainsana ebasoodsas seisundis. 3.4.4.3. KMH aruande lk 319 kohaselt on negatiivne mõju lindude toiduressursile ja toitumistingimustele tuulepargi (sh vundamendi) ehitamise etapis. Nimelt tuuakse KMH aruande lk 331 välja, et süvendamine toob kaasa tööpiirkonnas merepõhjakoosluste hävimist ja häirimist, mis omakorda mõjutab otseselt veelindude toidubaasi. Siiski tuuakse KMH aruandes välja, et merepõhjakooslused aja jooksul väga suure tõenäosusega taastuvad (KMH aruande ptk 6.2.). Teiseks, tööpiirkonnas väheneb ajutiselt ka vee läbipaistvus, mis omakorda mõjutab merepõhjaelustikku ja kalastikku ning seeläbi lindude toidubaasi aga ka lindude toitumisefektiivsust. Siiski, peamine heljumi settimine jääb ehitustegevuse lähedusse, tegevusest paari km kaugusel ei erine mõju looduslikust foonist (KMH aruande ptk 6.1.4). Lisaks, kalastiku kaitseks on sätestatud leevendusmeetmed, mille rakendamise korral ehitustöödel olulist negatiivset mõju kalastikule eeldada ei ole (KMH aruande ptk 6.3), seega ei muutu oluliselt ka kalatoiduliste lindude toidubaas. Kolmandaks, tuulikute (sh vundamentide) ehitamisest põhjustatud visuaalse ja akustilise häiringu tõttu võivad veelinnud hakata tuulikupargialasid või nende lähedusse jäävaid merealasid vältima, kuigi need on olnud nende traditsioonilised toitumiskohad. Siiski, ehitusaegse visuaalse ja akustilise häiringu mõju avaldub samaaegselt üsna väikesel alal. Teisalt võtab ehitamine kaua aega ja sellest tulenevalt on häiringud kokkuvõttes pikaajalised. See võib tähendada, et olulisi alasid võidakse vältida (vähemalt osaliselt) samuti pikemaajaliselt. Neljandaks, tuulikute vundamendid võivad toimida sageli tehisrahudena, mis võib kaasa tuua toidubaasi ja toidu kättesaadavuse suurenemise, mis omakorda võib meelitada merelinde tuulikute lähedusse (lk 315). Siiski, võivad sellised muutused ökosüsteemis tuua kaasa ettearvamatuid muutusi. Kokkuvõttes jõuti KMH aruandes järelduseni, et kuigi ehitusaegne (seeläbi ka vee erikasutuse) mõju lindude toiduressurssidele ja toitumistingimustele on negatiivne, on mõju siiski väheolulisel tasemel. Oluline ehituskoha valik ja laevaliikluse korrektne korrastamine (KMH aruande ptk 10.5). 3.4.4.4. KMH aruandes on lähtutud eeldustest, et merepõhjakooslused taastuvad, siiski kõval pinnasel (karid), toimub koosluste kadu (vt p 3.4.2.4.) ja karide kadu ja häiringut on alahinnatud (vt p 3.4.2.5). Karide elustikku iseloomustab suur bioloogiline produktiivsus, mis tagab lindudele hea toidubaasi. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Seega, mustvaeraste ja auli (aga ka teiste toituvate lindude) puhul võib ka vee erikasutuse mõju olla oluline, kui karide elupaiga hävimist ei ole võimalik vältida. Peale KMH aruande heakskiitmist on tehtud merelindude lennuloendus mh Hiiumaal 16.04.2024, mille aruanne „Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel“[55] (veelindude aruanne) on kättesaadav Keskkonnaseire infosüsteemis (KESE). Veelindude aruanne toob välja, et Eestis talvel koonduvate liikide arvukust mõjutab talvine kliima – alates 1990. a. on sagenenud nn pehmed talved, mistõttu üha enam linde jääb Eesti vetesse talvituma, selle asemel, et rännata Läänemere lõunaossa või Põhjamerre. Veelindude aruanne lk 4 tõdetakse, et „Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige tema geograafilisest paiknemisest, kuna see jääb vahetult Ida-Atlandi rändeteele, mida kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel pesitsusaladelt talvitusaladele. Eesti rannikumerre jäävad meremadalikud on neile sobivateks rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusid

edasiseks rändeks. Samad madalikud on ka tihtipeale tähtsad sulgimis- ja talvitusalad. Kuna veelindude sukeldumissügavus on piiratud, siis asustavad nad põhiliselt madalaid merealasid ning madalikke, mille sügavus jääb alla 30 m. Kalatoidulistel veelindudel pole sügavus niivõrd limiteerivaks faktoriks kui põhjast toitujatel, kuid ka nemad ei levi merealadele, mis on sügavamad kui 50 m.“ Veelindude aruande lk 23 täpsustab, et „Mustvaeras oli 2024.a. kevadel arvukaim liik keda lennukilt loendati, kokku 448 410 isendit, mis teeb ca 50% kogu rändetee populatsioonist. Kogu meilt läbirändava mustvaera arvukust hinnatakse 687 000 – 815 000 isendile. Loendustulemuste põhjal saadi Eestis peatuvate mustvaeraste punkthinnanguks ca 3,5 miljonit lindu, mis ületab mitmekordselt kehtiva populatsioonihinnangu (aruande tabel 5).“ Mustvaera ja auli peatumisalad näitavad, et tundlikud alad on just eelkõige Hiiumaa ümber. Seega Hiiumaa ümbrus on oluline põhjatoidulistele lindudele ja seetõttu on oluline karide kao vältimine. Vee erikasutuse käigus ei ole võimalik karide kadu vältida alal TP2-3 (vt p 3.4.2.6). Seega, lähtuvalt veelindude aruandest ja täpsustatud merepõhjaelupaikade kao hindamise põhimõtetest (vt p 3.4.2.4.) ei ole välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja toitumistingimustele alal TP2-3. Alal TP1 ja TP4 tuleb järgida meetmeid seoses merepõhjaelupaikadega (vt p 3.6.4.-3.6.9.) ning jälgida heljumi levikut (vt p 3.6.10). Samuti KMH aruandes toodu asjakohaste meetmete rakendamine (vt p 3.6.21.- 3.6.22). 3.4.4.5. Keskkonnaloas taotletud tegevusega seotud õlireostuse oht ei ole eeldavalt kuigi suur ning negatiivset mõju on võimalik leevendada reostuse kiire ja operatiivse likvideerimisega. KMH aruandes on välja toodud meetmed õlireostuse tekkimise vältimiseks ja leviku ennetamiseks. Meetmed fikseeritakse keskkonnaloas. Lähtuvalt eeltoodust, meetmete rakendamisel (vt p 3.6.23.-3.6.26) ei kaasne kavandatava vee erikasutusega avariiohtu ning seeläbi ka olulist mõju linnustikule. 3.4.4.6. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks ja vee erikasutusel puudub iseseisev eesmärk ilma uue võimaliku tuulepargi rajamiseta. Kuigi käesolev loamenetlus puudutab ehitustegevust veepiirist allpool, on ehitise eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu ei tohi täielikult tähelepanuta jätta laiemat eesmärki. Kuna keskkonnaloa taotluse kohaselt paikneksid tuulikud osaliselt ka veelindude Põõsaspea- Tahkuna rändeteel, siis esineb nii barjääriefekt kui ka oht kokkupõrkeks tuulikutega. KMH aruandes on markeeritud teatud teadmiste lüngad (rändekoridoride määramisel lähtutud eeldatud põhilisest rändevoost, ei tehtud maismaalindude rändevoo modelleerimist) ja kaardistatud edasine täpsem uuringuvajadus (1-2 a pikkune radariuuring täpsete rändevoogude määramiseks, maismaalindude rändevoo modelleerimine) (KMH aruanne lk 335). Edasised uuringud on vajalikud tuulegeneraatorite täpsema paiknemise määramiseks arendusala sees, töörežiimi määramiseks (seiskamis vajadus) jm meetmete väljaselgitamiseks (tulede kustutamine, värviliste tulede kasutamine), et välistada olulist negatiivset mõju. Seega on asjakohane linnustiku radariuuringute läbiviimine ja maisimaalindude rändevoo modelleerimine järgmises etapis. Käesolevas keskkonnaloas eelnimetatud meetmete seadmine ei ole siiski asjakohane, kuna on seotud tuulikute paigaldamise tööga, mitte keskkonnaloa esemega. 3.4.4.7. Lisaks on peale KMH aruande heakskiitmist ilmnenud uusi asjaolusid: 2024. a koosatud veelindude aruanne ning Keskkonnameti 20.06.2025 korraldusega nr 1-3/25/219 on kinnitatud väike-laukhane kaitse tegevuskava[56]. Veelindude aruandest lähtuvalt on näha, et ilmne vastuolu planeeritud tuulikute asukohtade ja lindude paiknemise vahel on jätkuvalt olemas. Euroopa kõige ohustatuma hanelise, väike-laukhane kaitse tegevuskava kohaselt ohustavad liiki ka elektriliinid ja tuulepargid ja eelkõige tuleb vältida tuuleparkide arendusi väljakujunenud väike-laukhane rändeteele jäävatel ranniku- ja merealadel. Tegevuskava kohaselt kulgeb liigile

oluline rändetee ka põhja-lõunasuunaliselt üle Hiiumaa. Võimaliku mõju leevendamiseks on võimalik loobuda tuulikutest liigi rändeteel. Teine võimalus on tuulikute seiskamine ajal, mil liik edasi põhja poole rändab. 2020-2024 aastate keskmine esmasaabumine Eestisse oli 13. aprillil. Keskmine peatusperioodi pikkus oli 15 päeva, linnud jätkasid rännet põhjasuunas kuupäevavahemikus 27.-29. aprill. Arvestades üha varasemaid kevadeid, on võimalik, et see aeg nihkub ajapikku varasemaks, kuid võib külmal kevadel olla ka hilisem. Seega uuringute kavandamisel ja tuulikute paigaldamisel/töörežiimi määramisel tuleb järgmistes etappides arvestada nii veelindude aruande kui ka väike-laukhane tegevuskavas tooduga. 3.4.4.8. Kokkuvõttes, vee erikasutuse käigus ei ole võimalik karide kadu vältida alal TP2-3 (vt p 3.4.2.6) ning seeläbi ei ole välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja toitumistingimustele alal TP2-3. Alal TP1 ja TP4 on võimalik rakendada leevendusmeetmeid (p 3.6.4.-3.6.10., 3.6.21.-3.6.22). Tuulegeneraatorite püstitamise ja kasutamise üle saab otsustada edasistes etappides, arvestades mh ka LKA moodustamise ettepanekutega, veelindude aruande ja väike-laukhane tegevuskavaga. Kuna keskkonnaloaga ei reguleerita tuulepargi tegevust, on vajalik asjakohased meetmed (tuulikute sesoonne seiskamine, täpne paigutusskeem jne) panna paika järgnevates etappides vastava teabe olemasolul. Siiski, lähtudes veelindude aruandest, väike-laukhane tegevuskavagast, aga ka Põhjamadalate LKA võimalikust moodustamisest (vt p 3.4.8.3.), ei ole välisatud ala TP1 perspektiivitus. Vajalikud on detailsemad uuringud. 3.4.5. Mõju käsitiivalistele 3.4.5.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 13 toodi välja, et tuulikute mõju käsitiivalistele seisneb nende võimalikus kokkupõrkes tuulikutega rändel (kuna tuulepargialasid võivad läbida Soome rändavad isendid) ning sellest tulenevas hukkumises. Leevendusmeetmena saab rakendada tuulikute seiskamist rände korral, mille rakendades ei ole põhjust arvata, et Loode-Eesti rannikutuulepargi rajamine kaalutavas asukohas ning plaanitud mahus mõjutaks nahkhiirte arvukust negatiivselt ning ohustaks rändeteede toimimist. Nahkhiirte rände kindlaks tegemiseks on vajalik läbi viia rändeteede uuring. 3.4.5.2. Keskkonnaloa raames kavandatavad tööd nahkhiirtele mõju ei avalda. Teadaolevalt lendavad nahkhiired mere kohal hajusalt ja ka rände ajal võrdlemisi laial rindel, mistõttu pole alust eeldada, et tuulikute arvu ja asukohtade mõningane muutmine oluliselt muudaks nahkhiirtele avalduvat mõju (erinevalt maismaatuuleparkidest). Pealegi on tuulikute seiskamisega nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodidel mõju pea täielikult leevendatav. Leevendusmeetmete vajaduse välja selgitamiseks on uuringud vajalikud, kuid neid tuleks teha järgnevates etappides. Käesolevas keskkonnaloas meetmete seadmine ei ole asjakohane, kuna see sõltub edasistest uuringutest. Tuulegeneraatorite püstitamise ja kasutamise üle on võimalik otsustada detailsemate uuringute järgselt. 3.4.6. Mõju mereimetajatele 3.4.6.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 14 toodi välja, et süvendustööd ega tuulik või selle vundament kui füüsiline objekt ei ole hüljeste liikumisel takistuseks, olulisem on tuulikute ehituse, käitamise ja hooldamisega kaasneva müra ja keskkonnakvaliteedi mõjutaja. Olemasolevatele andmetele ja teadmistele tuginedes toodi välja, et kõik mõjud jäävad siiski nii ehitus- kui kasutusetapis väheolulisele negatiivsele tasemele. 3.4.6.2. MSRD seisundihinnangu 1. kriteerium on bioloogiline mitmekesisus, mille puhul on olulisel kohal hüljeste seisund. MSRD seisundihinnangu kohaselt ei ole mereimetajate osas HKS saavutatud. 3.4.6.3.

Keskkonnaloa taotluse kohaselt ei kavandata vee erikasutuse käigus mürarikkaid töid nagu vaiade rammimist või lõhkamist. Seega saaks hülgeid häirida ehitusaegne laevade müra ja heljum. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande lk 345 toodi välja, et ehitusaegne häiring heljumi leviku ja vee läbipaistvuse vähenemise näol ilmselt oluliselt hülgeid ei mõjuta, kuna Läänemeres on veealune nähtavus üldiselt piiratud ning vee all on nägemismeel hüljestel väheoluline. Ka Lääne-Saare KMH aruandes[57], Saare-Liivi KMH aruande eelnõus[58] ja Liivi KMH aruande eelnõus[59] on leitud, et gravitatsioonivundamendi paigaldamisega seotud tööd hülgeid oluliselt ei mõjuta. Seega ei ole ette näha keskkonnaloa taotluses soovitud vee erikasutuse negatiivset mõju mereimetajatele. 3.4.6.4. Siiski, Loode-Eesti merealal on mitmeid hüljeste lesilaid, kuid tuulepargi KMH aruande järeldused põhinevad eksperthinnangule, ilma täpsemaid uuringuid läbi viimata. KMH aruande lk 346 on toodud, et nii hallhülge kui ka viigerhülge puhul ei ole täna selge, kas Põhja-Hiiumaa merd läbivad regulaarsed hüljeste rändeteed. Lk 158 rõhutatakse, et võimalik on Soome lahe lääneosas ühe täiesti uurimata viigrite üksuse olemasolu. Seega Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on märgitud järgmist: "Tuulepargi rajamisega seoses on vajalik teha hüljeste merekasutuse uuringud ning seirata hüljeste arvukust sama alaga seotud lesilatel kõikidel aastaaegadel. Uuringud tuleb teostada tuulepargi projekteerimise käigus ning projekteerimisel võtta arvesse selle tulemusi. Juhul, kui uuringu tulemused näitavad võtmeelupaikade esinemist kavandatava tuulepargi arendusaladel, tuleb täiendavalt hinnata mõju hüljestele ning vajadusel töötada välja KMH raames antud leevendusmeetmetele täiendavad meetmed." KMH aruandes tuuakse välja, et Väinamere loodusala hüljestega seotud kaitse-eesmärki tegevus ei kahjusta, siiski on vaja täpsustada üldisemat hüljeste liikumist ja elupaigakasutust projektialal. Samuti ei ole selge võimalik mõju LKA moodustamise ettepaneku aladele, kus viigerhüljes ja hallhüljes on ettepaneku kohaselt üheks kaitse-eesmärkideks (vt p 3.4.8.1. 3.4.8.3.). Ettevaatusprintsiip on Loode-Eesti tuulepargi puhul oluline, sest park piirab ühe meresüsteemi (Väinameri) põhjapoolset väljapääsu Lääneremerele ning asub vähemalt viigerhüljeste puhul kolme HELCOM-i poolt kesisesse seisu hinnatud viigerhülge lõunapoolse asurkonna kokkupuutealal (KMH aruanne lk 347). 3.4.6.5. Sellest lähtuvalt on ilma täiendavate uuringuteta keskkonnaloa andmine võimalik, kuid asjakohane on ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt KMH aruande ptk 10.7 leevendusmeetmete rakendamine vee erikasutuseaegse (st ehitusaegse) häiringu minimeerimiseks. Ehitusaegsete leevendusmeetmete täpsustamiseks peetakse KMH aruandes vajalikuks ehituseelseid uuringuid (KMH aruanne ptk 11.1.5.). Leevendusmeetmed ja seire kohustus seatakse keskkonnaloale (vt p 3.6.17.-3.6.20. ja 3.7.15). Uuringute tulemusel on võimalik leevendusmeetmeid korrigeerida. 3.4.7. Mõju Natura 2000 aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele 3.4.7.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes toodi välja, et tuulepark ega selle rajamine ei avalda mõjusid Natura alade terviklikkusele ning ebasoodsad mõjud alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundile puuduvad. 3.4.7.2. Loode-Eesti KMH aruandes toodi välja, et oluline negatiivne mõju võib kaasneda Apollo meremadaliku looduskaitsealale seoses tuulikute alternatiividega 1 ja 2 tulenevalt ehitustöödega kaasnevatest häiringutest seal peatuvatele lindudele. Muudele piirkonna kaitstavatele loodusobjektidele olulised negatiivsed mõjud puuduvad. Vähene negatiivne mõju võib kaasneda Väinamere hoiualale seoses ehitus- ja kasutusetapis kaasneva mürahäiringuga linnustikule ning Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, Paope looduskaitseala, Nõva-Osmussaare hoiualale ja Väinamere hoiualale kasutusetapis seoses, kas

tuulepargiga kaasneva võimaliku häiringu või isendite hukkumisega tõttu tuulepargis. 3.4.7.4. Keskkonnaloa taotluses lähtuti KMH alternatiivist 4. Keskkonnaluba annab õiguse süvendamiseks ja tahkete ainete paigutamiseks. Need tööd Natura 2000 alasid ja olemasolevaid kaitstavaid alasid ei mõjuta, mistõttu keskkonnaloa andmisel on negatiivne mõju Natura 2000 aladele välistatud 3.4.8. Mõju LKA moodustamise ettepanekuga aladele 3.4.8.1. Lääne-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 382,5 km² ja see piirneb tuulepargi alaga TP4. Lääne-Hiiumaa LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta: * mereala ja sealset elustikku; *rändlinnuliikide auli (Clangula hyemalis), haha (Somateria mollissima), tõmmuvaera (Melanitta fusca) ja mustvaera (Melanitta nigra) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; * veelindude tähtsat läbirändeala; * hallhülge (Halichoerus grypus) elupaika; * elupaigatüüpe, mida LoD nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaimad liigid on aul, hahk, tõmmuvaeras ja mustvaeras, kelle arvukus alal ületab (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid[60]. Kuid alal esineb ka palju teisi linnuliike. Ala on üks olulisemaid veelindude rände pudelikaelu Eestis[61],[62],[63]. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad ka LoD I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110), mis on mh olulised lindude toitumisalad. 3.4.8.2. Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 574 km² ning 39,9 km² ulatuses kattub tuulepargi alaga TP2-3 (kattuvus 7%). Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta: * mereala ja sealset elustikku; * Linnudirektiiv I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla (Mergellus albellus) ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli, haha ja tõmmuvaera rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; * vee- ja maismaalindude tähtsat läbirändeala; * elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaimad liigid on aul, kirjuhahk, hahk, tõmmuvaeras ja väikekoskel, kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid[64]. Kuid alal esineb ka palju teisi linnuliike. Ala kohal toimub rände ajal tugev veelindude ülelend[65],[66]. Samuti on ala kevadel ja sügisel rände pudelikaelaks maismaalindudele. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad ka LoD I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170), mis on mh olulised lindude toitumisalad. Ettepanekuala ja arendusala kattuval alal leidub karisid 24,85 km² (kogu LKA ettepanekualal 186 km², st arendusalal paikneb ca 13% karidest) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110), ettepanekuala ja arendusala kattuval alal leidub neid 0,002 km² (kogu LKA ettepanekualal 59 km²). Ala jääb viigerhülge

(Pusa hispida, II kaitsekategooria) rändealale. 3.4.8.3. Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekuala ligikaudne pindala on 143 km² ning 26 km² ulatuses kattub tuulepargi alaga TP1 (kattuvus 18%). Põhjamadalate LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitseala eesmärk kaitsta: * mereala ja sealset elustikku; * globaalses ohustatud rändlinnuliigi auli rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; * elupaigatüüpe veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). * II kaitsekategooria liigi viigerhülge (Pusa hispida) toitumis- ja rändealasid. Kaitse alla võtmise põhjendusena on ettepanekus välja toodud, et ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaim liik on aul, kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumite arvulisi künniseid. Alal esineb ka teisi linnuliike. Ala kohal toimub rände ajal tugev vee- ja maismaalindude ülelend[67],[68]. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Lisaks, alal esinevad ka loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170), ettepanekuala ja arendusala kattuval alal leidub neid 0,47 km² (kogu LKA ettepanekualal 18,7 km², kogu arendusalal 4,28 km² [69]) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110), ettepanekuala ja arendusala kattuval alal leidub neid 2,94 km² (kogu LKA ettepanekualal 6,8 km², kogu arendusalal 4,09 km²). Alal esinevad ka viigerhülge toitumisalad ja rändealad. 3.4.8.4. EOÜ on teinud ettepaneku tsoneerida nimetatud kaitsealad sihtkaitsevööndisse, kus inimtegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud tegevused. Arvestades alade kaitse-eesmärke on kaitsekorra osas tehtud muuhulgas järgmised ettepanekud: Ehitiste rajamine. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on seotud tuuleparkide rajamise kavatsustega. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele, mis toob kaasa looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise[70]. Ehitisega kaasnev varjutusefekt võib muuta vee ja setete liikumist. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud, nagu süvendamise puhul. Ohustatud on eelkõige linnud: häiriv ja eemaletõukav mõju, elupaikade (sh toitumiskohtade) hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt). Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb heljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest töödeala. Heljumi settimine mõjutab põhjakooslusi ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h. mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib kaasneda reostusoht. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal. 3.4.8.5. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab

Kliimaministeerium (LKS § 9 lg 1). Kaitse alla võtmise algataja korraldab ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi (LKS § 8 lg 3). Kuigi nimetatud kaitsealade ettepanekute menetlus ei ole veel algatatud, on siiski esitatud alade moodustamiseks ametlik ettepanek. Kuna käesoleval hetkel on LKA moodustamine veel ettepaneku faasis, on oluline analüüsida olemasoleva teabe põhjal ettepanekute asjakohasust ja see järel hõlmata ettepanekuid keskkonnaloa andmise üle kaalumisel. KMH aruandes ei ole eraldi käsitletud mõjusid LKA moodustamise ettepanekuga aladele ja ettepanekus välja toodud kaitse-eesmärkidele. KMH aruandes on käsitletud eraldiseisvalt mõjusid linnustikule ja merepõhjaelupaikadele arendusalal. 3.4.8.6. LKS § 7 lg 1 kohaselt on loodusobjekti kaitse alla võtmise eelduseks selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse loodusobjekt kaitse alla ka juhtudel, kui see on vajalik LoD või linnudirektiivi rakendamiseks. Kõnealuste alade puhul on eeldused olemas, kuna aladel esinevad ohustatud liigid ja mereelupaigad. Alad on loetud ka IBA alade hulka. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt linnudirektiivile kaitsta regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (näiteks aul) ja vastavalt LoD I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad). 3.4.8.7. LKS § 1 järgi kaitstakse loodust selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Loodusliku elupaiga seisund loetakse LKS § 3 lg 1 järgi soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi seisundit loetakse LKS § 3 lg 2 kohaselt soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. 3.4.8.8. LKA moodustamise ettepanekualadel on olemas kaitset vajavad väärtused: karid ja veealused liivamadalad. Sealjuures on üle-eestiline karide seisund hinnatud ebasoodsaks- ebapiisavaks (vt p 3.4.2.2.). Liikide puhul tuleb hinnata, kas nende esinemisalade täiendava kaitse alla võtmise vajadus puudub, on väike, keskmine või suur. Hindamisel tuleb arvestada LKS-i kohast kaitsekategooriat, punase nimestiku ohustatuse hinnangut, liikide elupaikade säilimist, esinduslikkust ja ulatust ettepanekualal. Aul on väheneva arvukusega liik, kes kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN kategooria “vulnerable”). Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks (NT; “near threatened”) ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EN; “endangered”) (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast[71], mis paneb Eesti riigile suure vastutuse liigi säilimise eest. Kogu Lääne-Siberi/Põhja-Euroopa populatsiooni suuruseks on hinnatud 1,6 miljonit auli. Läänemerel talvituvate aulide arvukuseks on hinnatud 1,4 miljonit

lindu, auli talviseks arvukuseks on Eestis aga hinnatud 100 000−500 000 isendit ja nende hulk on vähenemas. Alates 1995. aastast on Läänemerel talvituvate aulide asurkond langenud 65,3%. Rahvusvaheliselt olulise koondumispaiga (alal peatub regulaarselt vähemalt 1% biogeograafilisest populatsioonist) lävendit langetati 16 000 isendile[72]. Seega vastavad kõik paigad, kus peatub vähemalt 16 000 auli, nii rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala), rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA ala) kui Natura 2000 linnuala kriteeriumile. Lisaks seab auli rahvusvaheline kaitse tegevuskava eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist. Eesti vetes asuvatel auli peatuspaikadel on väga suur tähtsus selle linnuliigi Lääne-Siberi/Põhja- Euroopa populatsiooni jaoks tervikuna. Auli rahvusvahelise kaitse tegevuskavas[73] peetakse infrastruktuuri, sh tuuleparkide arendamist avamerel aulile keskmiseks ohuteguriks, mis võib põhjustada suhteliselt aeglast, kuid olulist populatsiooni arvukuse langust. Nenditakse, et paljud arendamiseks eelistatud alad (avameremadalikud) langevad kokku aulidele oluliste toitumisaladega. Läänemeri on aulile oluline talvitusala ja põhjatoidulise linnuna on meremadalike soodne seisund neile väga oluline. Kirjuhahk kuulub globaalselt ohustatud liikide hulka (IUCN kategooria “VU”, ohualdis). Eesti vetes esineb kirjuhahk talvel ja läbirändel, mõlemal juhul on liik meil hinnatud väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Kirjuhahk kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II kaitsekategooria. Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 20% kirjuhaha biogeograafilisest asurkonnast. Hahk on globaalselt ohustatud liik (IUCN globaalne kategooria ohulähedane ja Euroopa kategooria väljasuremisohus). Eestis on läbirändav asurkond hinnatud samuti väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 3,9% haha biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe 2016). Tõmmuvaeras on globaalselt ohustatud liik (IUCN kategooria „VU“, ohualdis). Liigi sigiv asurkond on Eestis hinnatud kriitilises seisus olevaks, talvituv ja läbirändav asurkond ohualtiks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Tõmmuvaeras on Eestis II kaitsekategooria liik. Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 20% kogu tõmmuvaera Põhja- Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast. Tõmmuvaera rahvusvahelises liigitegevuskavas on kõrge prioriteediga tegevuseks kaitstavate alade võrgustiku loomine ja kaitsmine kõigil liigile kogu elutsükli vältel olulistel aladel[74]. Väikekoskel kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II kaitsekategooria. Kuigi liigi seisundit Eestis läbirändel ja talvel on hinnatud soodsaks ((EELIS; Liikide ohustatuse hindamised), lasub meil tulenevalt linnudirektiivist kohustus liigi elupaikade kaitseks, s.h. kaitsealade loomise teel. Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes hinnanguliselt 7,5% kogu väikekoskla biogeograafilisest asurkonnast. Mustvaeras on soodsas seisundis, kuid meremadalike kaitse on jätkuva soodsa seisundi tagamiseks talle oluline, samuti kuulub mustvaeras meie avamere vastutusliikide hulka. Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub 21,6% Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast

meie vetes. Loode-Eesti mereala on lindude rände pudelikael. Eesti mereala planeeringu[75] järgi on ala määratud „väga kõrge rahvusvaheline olulisus veelindude rände koondumisalana “ (vastab kriteeriumile – tuvastatud üle 500 000 veelinnu läbiränne ühe rändehooaja jooksul) ning märgitud kui sensitiivne alal. Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel 2024. a tõi välja, et hahad olid levinud just Hiiumaa rannikul, mustvaera suurimad kontsentratsioonid olid Hiiumaa ümbruses, samuti auli jaoks oli oluline Hiiumaa ümbrus. Seega on LKA moodustamise ettepaneku alad olulised ohustatud linnuliikidele ning aladel esinevad ebasoodsas seisus merepõhjaelupaigad. Lähtuvalt eeltoodust on ettepanekutel perspektiiv edasiseks analüüsiks. 3.4.8.8. Tuuleparkidega seotud arenduse negatiivne mõju seisneb loodusliku elupaigatüübi (eelkõige karid) pindala vähenemises (ja läbi selle toimub ka lindude toidubaasi vähenemine), lindudele kokkupõrkeohu tekitamise ja piirkonnast (toitumis- peatumisala) välja tõrjumises eelistatud toitumisaladelt. Taanis Nystedi tuulepargis toimunud uuring näitas, et aulid tuulepargi sisse jäävat ala peaaegu ei kasuta ning oluliselt vähenenud elupaigakasutus ilmneb veel kahe kilomeetri kaugusel tuulepargi välispiirist ja seda ka 5–6 aastat pärast tuulepargi ehitamist[76]. Kumulatiivne elupaiga kadu (tuulepargi ala koos häiriva mõju alaga) võib olla oluline, eriti kui aulidele sobivatesse avamere-elupaikadesse paigutatakse mitu suurt arendust[77]. Eesti mereala planeeringu alusuuringus käsitletakse linde mõjutavaid tegevusi, jagades need lühi- ja pikaajalise mõjuga tegevusteks. Lühiajalise mõjuga tegevuste (näiteks merel läbiviidavate töödega kaasnev häirimine või vee läbipaistvuse vähenemine) mõju on võimalik vähendada tegevuste läbiviimise aja valikuga. Tuuleparkide rajamine arvatakse pikaajalise (või pöördumatu) mõjuga tegevuste alla. Uuringus järeldatakse, et sensitiivsetel aladel (mille hulka on arvatud ka kõnealune piirkond) tuleks pikaajalise mõjuga tegevuste planeerimist ilma täiendavate põhjalike uuringuteta ja vajalike leevendusmeetmeteta vältida. Samas tõdetakse, et senised kogemused näitavad, et avamere tuuleparkide rajamine muudab alad tundlikumatele veelinnuliikidele (kelle hulka kuuluvad näiteks kaurid ja mitmed põhjatoidulised liigid) peatumisalana kasutamiskõlbmatuks, efektiivsed leevendusmeetmed puuduvad. Seega ei ole LKA moodustamise ettepanekutes toodud kaitse-eesmärgid põhjendamatud. 3.4.8.9. Esmase hinnangu kohaselt on eeldused alade kaitse alla võtmiseks olemas ja arvestades eelkõige karidele antud seisundihinnangut, liikide ohustatuse hinnanguid ning arvukuse trende, oleks kaitse alla võtmine ka keskkonnakaitselistest aspektidest lähtuvalt otstarbekas. Seega ei ole planeeritavad looduskaitsealad karide ja avamerealadel peatuvate lindude kaitse seisukohalt põhjendamatud ega perspektiivitud vaid on pigem perspektiivikad ning edasine detailne analüüs on vajalik ja edasisse ekspertiisi saatmine ja kaitse alla võtmine on väga tõenäoline. 3.4.8.10. Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et kavandatud tuulepargi arendusalad kattuvad suuremal või vähemal määral Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKS moodustamise ettepaneku aladega (vt ka p 3.2.4.3), on käesolevas korralduses asjakohane käsitelda vee erikasutuse võimalikku mõju ettepanekus nimetatud väärtustele, arvestades ka ettepanekus toodud kaitsekorra tingimusi. Merepõhja ehitiste rajamisega kahjustatakse eelkõige

mereelupaikasid, mis omakorda on seotud alale olulise linnustikuga, kuna mereelupaigad pakuvad lindudele ka olulist toidubaasi. Vee erikasutusega kaasneb otsene karide kadu kuid ka suur häiringuala (kogu arendusala). Vee erikasutustööde järgselt merepõhjaelupaigad ei säili looduslikus olekus ning lindude toidubaas halveneb. LKA moodustamise ettepanekutes toodud kaitse-eesmärkide kohaselt peaks Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate alal olema vee erikasutus kui ka rajatiste ehitamine keelatud. Kuna alade kaitse alla võtmine on tõenäoline, kujutaks kavandatav vee erikasutus ala TP2-3 piires ning osaliselt ala TP1 piires olulist negatiivset mõju karide elupaikadele laiemalt. Siiski on alal TP1 võimalik vee erikasutusel karisid vältida (vt p 3.4.2.6). Arvestades merepõhja elupaikade kadu ja häiringut, seaks vee erikasutus TP2-3 alal ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise Põhja- Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekuga aladel. 3.4.8.11. Kuigi käesolev loamenetlus puudutab ehitustegevust kitsalt veepiirist allpool, on laiemaks eesmärgiks tuulikute püstitamine, mistõttu tuleb loa andmisel ka selle laiemat eesmärki käsitleda. Hilisem tuulikute rajamine veepiirist üleval pool tekitab väljatõrjumise, mille tagajärjel tõrjutakse linnud neile olulistelt elupaikadelt välja. Arvestades praeguseid teadmisi tuulepargi mõjude kohta väärtustele ja Eestis rakendatud praktikat, mille kohaselt ei ole tuuleparkide rajamist täna kaitstavatele aladele lubatud, ei ole alust arvata, et tuuleparkide rajamine ja kaitsealad võiksid kattuda. Samuti tuleb arvestada arendusala rajamisest tingitud piirneva mõjuga kaitseväärtustele, mistõttu võib olla vajalik kaitstava ala ja arendusala vahel piisava puhvri jätmine. Kuigi Lääne-Hiiumaa kaitseala ettepanekuala ei kattu tuulepargi arendusalaga vaid piirneb, võib kaitseala moodustamisel tuulepargi arendus siiski mõjutada ka Lääne-Hiiumaa kaitseväärtusi. Ka Põhjamadalate puhul võib olla vajalik puhvri jätmine. Tuulikute püstitamise ja käitamisega seotud asjaolud tuleb välja selgitada järgmistes etappides. 3.4.9. Mõju kliimale Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt on Loode-Eesti avamere tuulepargi eeldatav võimsus kuni 1100 MW. Aasta keskmine tootlikkus on arendaja ärisaladus, kuid kui eeldada 40% aasta keskmist tootlikkust, mis on meretuulikute puhul pigem tagasihoidlik eeldus, on ligikaudne maksimaalne elektrienergia toodang 3,8 TWh (3800 GWh) ja CO2 arvutuslik

kokkuhoid on 3,5 miljonit tonni. Seega aitaks kavandatava meretuulepargi valmimine Eestis tuuleenergia kogutoodangu säilitamisele ja kasvatamisele kaasa. 3.4.10. Mõju maavaradele ja maardlatele 3.4.10.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes tuuakse välja, et arendusala TP4 kattub (vt joonis 4) Hiiumadala liivamaardla ja Hiiumadala liivakarjääriga, kus on kehtiv keskkonnaluba n r KL-518528 kehtivusega kuni 03.02.2053 liiva kaevandamiseks. 3.4.10.2. Alale TP4 on kavandatud tuulikud. Loode-Eesti tuulepargi setete uuringu aruande joonis 9 kohaselt võib näiteks alternatiiv 1 ja 2 korral maardlal paikneda 4 tuulegeneraatorit. Alternatiiv 4 korral on alale planeeritud tõenäoliselt vähem tuulegeneraatoreid, seega võib võimalik kattuvus olla väiksem. KMH aruandes on toodud, et alale on tuulikuid võimalik rajada siis, kui kaevandamine on lõppenud. Üldjuhul peab ka maavara olema ammendunud. Kui maavara ei ole ammendunud, siis on tegevus võimalik juhul, kui selleks on saadud maapõueseaduse (MaaPS) § 15 lg 1 alusel vastava sisuga kooskõlastus või luba. Samuti tuleb tegevuse kavandamisel tagada juurdepääs maavarale ja selle kaevandamisväärsena säilimine. Joonis 4. Vasakul KMH aruande alt 4 ja

mäeeraldis ning maardla (KMH aruande joonis 184), alt 1/2 puhul tuulegeneraatorite potentsiaalne paiknemine maardlas (KMH setete aruanne joonis 9). 3.4.10.3. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes on selgitatud, et vee erikasutus on oma sisult väga tihedalt seotud rajatise ehitusega. KMH aruande lk 51-52 on kirjeldatud, et merepõhjast süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel sellel ajal kui mere põhja paigutatakse vundamendi aluspadi ja vundament, seejärel süvendatud pinnas kasutatakse vundamendi täiteks. Meretuulepargisiseste kaablite paigaldamisel süvistatakse esmalt kaablikraav ja alles seejärel paigaldatakse kaabel ning täidetakse kraav. Seega on maapõue seisundit ja kasutamist potentsiaalselt mõjutav esmane tegevus just süvendamine, mis toimub keskkonnaloa alusel, samas ei saa toiuda ka oluliselt enne ehitust. 3.4.10.4. Eesti Geoloogiateenistuse tõi oma 16.07.2025 kirjas[78] välja, et vee erikasutuse asukoha TP4 ala kattub osaliselt Hiiumadala liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr 40) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 1 ja 3, täiteliiva aktiivse tarbevaru 2 plokiga ning keskkonnaloa nr KL-518528 mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. MaaPS § 14 lg 2¹ p 3 kohaselt võib Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus, lubada taastuvenergia ehitise ehitamist: maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Kliimaministeerium, juhul kui ta ei ole käesolevas lõikes sätestatud loa andjaks, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Seega kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal ei ole taastuvenergia ehitise ehitamine lubatud. Eesti Geoloogiateenistus on seisukohal, et keskkonnaluba ei anna õigust maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. Õiguse mereala kasutamiseks annab hoonestusluba ning ehitamise õiguse annab ehitusluba. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et vee erikasutus on vajalik ehitustegevuseks, seab Keskkonnaamet keskkonnaloale vastavad meetmed (vt p 3.6.27) ja kõrvaltingimused (vt p 1.4.5). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada maardlate ja mäeeraldise kaitse ning mäeeraldise kasutamise vastavalt sätestatud otstarbele. 3.4.11. Mõju allveearheoloogilistele kultuuriväärtustele 3.4.11.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande raames kaardistati merealale jäävad teadaolevad kultuurimälestised. Võrreldes taotluses esitatud potentsiaalset tuulikute paiknemist kultuurimälestiste asukohaga, võib kattuvus tekkida vaid alal TP1 laevavrakk „Akula“ osas. Kultuuriväärtus saaks kahjustatud, kui vahetult selle peal teostada süvendustöid või selle peale paigaldatakse tuulegeneraator või kaabel. Lisaks, tööde teostamisel kaitsevööndis võib mõju avalduda läbi heljumi leviku ja settimisega mälestisele. Keskkonnaloa raames on tuulepargi ehitusel võimalikud vundamendiplatside ettevalmistamine, kaablite süvistamine ja tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset. Seega võib ka vee erikasutus mõjutada kultuurimälestisi. Veealusel mälestisel on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (muinsuskaitseseadus (MuKS) § 52 lg 6). 3.4.11.2. KMH aruande ptk-s 11.1.6. nähti ette uuringud veel avastamata arheoloogiliste objektide tuvastamiseks. KMH aruande ptk-s 10.9 on täpsustatud, et kultuurimälestiste puhul on vajalik koostöö Muinsuskaitseametiga. KMH aruandes on rõhutatud, et tuulepargi rajamisel ja

kasutamisel tuleb tagada kultuurimälestiste säilimine ning et tegevusega ei põhjustata neile kahjustusi. Lisaks on KMH aruande ptk-s 10.9. viidatud leevendusmeetmete vajadusele seoses õlireostuse ja lõhkamistöödega. 3.4.11.3. Muinsuskaitseamet tõi oma 14.05.2025 kirjas[79] välja, et keskkonnaloale peab lisama kindlasti meetmed seoses kultuurimälestistega ning täpsustati seirega seonduvaid asjaolusid. Seega lisatakse keskkonnaloale vastav uuringunõue (vt p 3.7.12.-3.7.14). Uuringute tulemustest peab lähtuma tuulikute täpse asukoha paika panemisel ja pargisisese kaabelduse planeerimisel. Tuulikute, pargisiseste kaablite ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende kaitsevööndite asukohad ei tohi kattuda. Keskkonnaloale lisatakse vastav meede (vt p 3.6.28. 3.6.29.) ning KMH aruandes välja toodud meetmed seoses õlireostuse ja lõhkamistöödega. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada kultuurimälestiste säilimise ja kaitse. 3.4.12. Mõju muudele valdkondadele 3.4.12.1. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande kohaselt on mõju navigatsioonile ja radarisüsteemidele seotud eeskätt tuulepargi kasutusetapiga. Tuulepargi kasutusetapiga on seotud ka madalasageduslik heli, infraheli ja välisõhus leviv müra. Tuulepargi visuaalne mõju on seotud tuulegeneraatorite tornidega ning kasutusfaasis labade liikumisega. Kuna keskkonnaloa raames on tuulepargi ehitusel võimalikud vundamendiplatside ettevalmistamine, kaablite süvistamine ja tahkete ainete paigutamine allpool keskmist veetaset, siis keskkonnaloaga kavandatu nimetatud valdkondi ei mõjuta ning ei ole asjakohane ka meetmete seadmine keskkonnaloale. 3.4.12.2. Ehitus toimub vähemalt 12 km kaugusel meres, seega ka ehitusaegne müra inimest oluliselt ei mõjuta. Vee erikasutus ei oma olulist negatiivset mõju ka majandusarengule ja tööhõivele. 3.4.12.3. Vee erikasutusega ei ole ette nähtud jäätmete teket. Siiski, kui peaks jäätmeid tekkima (objektid mere põhjas), tuleb jäätmehoolduse korraldamisel juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest. Edasisel ehitusel võib kaasneda jäätmete teke, seega jäätmetega seotud asjaolud tuleb täpsustada edasistes etappides lähtudes sealjuures KMH aruande ptk-s 10.12 toodud meetmetest. 3.5. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel/keeldumisel ja nõuete seadmisel 3.5.1. Keskkonnaamet lähtub eeltoodud asjaoludest keskkonnaloa andmise üle otsustamisel ja ka HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3.5.2. Keskkonnaamet lähtub otsuse tegemisel mh ka Loode-Eesti tuulepargi KMH aruandes ja ka Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande heakskiitmise otsuses toodust. Siiski peetakse silmas kitsalt vaid keskkonnaloa eset (vee erikasutus) ja 31.03.2025 esitatud täiendatud keskkonnaloa taotlust. Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne on infoallikaks, Loode-Eesti tuulepargi KMH

aruande heakskiitmise otsus ei oma regulatiivset ehk siduvat toimet, loa tegevuseks annab keskkonnaluba, kus seatakse ka kõik asjakohased nõuded ja tingimused. Otsustaja peab tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse tegemisel arvestama keskkonnamõju hindamise tulemusi ja välja pakutud keskkonnanõudeid. Kui otsustaja keskkonnamõju hindamise tulemusi või keskkonnanõudeid ei arvesta, peab ta tegevusloa andmise või keeldumise otsuses andma motiveeritud põhjenduse[80]. Kuna Keskkonnaamet lähtub vee erikasutusest ja täiendatud taotlusest, ei pea Keskkonnaamet asjakohaseks seada keskkonnaloale nõudeid, mis on seotud tuulikute püstitamise ja kasutamisega või KMH aruandes käsitletud muude alternatiividega. 3.5.3. KMH aruandes käsitleti vee erikasutuse mõjusid, kuid puudutati ka meretuulepargi rajamise ja käitamisega kaasnevaid mõjusid, tuuleenergeetika arendusalade loodusväärtusi ja olemasolevaid kaitsealasid ning tegevuse mõju neile. Mõju LKA moodustamise ettepanekuga aladele eraldi ei käsitletud, kuid KMH aruande kooskõlastamisel selgitas Keskkonnaamet, et LKA moodustamise ettepanekutega seoses võib käesolevale arendusele tulla piiranguid. Nimelt tuleb kaitsealal tegevuse kavandamisel ja elluviimisel lähtuda suuremast ettevaatusest kui mujal, sest kaitsealadel kehtivad looduskaitseseadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad erinõuded. Kaitsealade eesmärk on säilitada, kaitsta ja taastada väärtuslikke loodusobjekte, elupaiku ning liike, mistõttu tuleb seal keskkonnamõju hinnata eriti hoolikalt ja rakendada ettevaatus- ja vältimispõhimõtteid rangemalt. KMH aruandes analüüsiti, kas arendusega kaasneb olulist negatiivset keskkonnamõju, siiski, kaitsealade puhul ei tohi tegevus kahjustada kaitstavat objekti seisundit. Seega on lävend erinev. Kuigi kaitseala moodustamise ettepaneku ala ei ole veel kaitseala, ei ole LKA alade moodustamise ettepanekud perspektiivitud ja LKA-de moodustamine on tõenäoline. Seega on oluline kõnealuseid asjaolusid silmas pidada, et kaitseala moodustamine ei oleks edaspidi eesmärgipäratu. Lisaks, Euroopa Kohus on rõhutanud, et ka juhul, kui liikmesriik pole ornitoloogilistele kriteeriumidele vastavat ala erikaitsealana kaitse alla võtnud, tuleb neid alasid seisundi halvenemise eest kaitsta (vt Euroopa Kohtu otsust asjas C-96/98, Komisjon vs Prantsusmaa)[81]. 3.5.4. KMH aruandes lk 23 viidati planeeringu vajadusele ning markeeriti mitmete uuringute vajadus (merepõhjaelupaigad, hülged, kalad, linnud, käsitiivalised, KMH aruande ptk 11). Ka KMH aruande kooskõlastamisel on lähtutud sellest, et planeering koostatakse ja tegevust käsitletakse edaspidi strateegilisel tasandil, mh selgitatakse välja kohalik ja poliitiline huvi. Siiski, vee erikasutusloa andmise eeldusena ei näe õigusaktid ette REP olemasolu (vt p 3.2.2.2.) ja arendaja on loobunud REP algatamisest enne keskkonnaloa andmist. Ka kaitsealade moodustamise ettepanekute osas puudub lõplik otsus. Ilma tervikpildi analüüsita (mida tuleks teha kaitseala ettepaneku ja REP menetluses) tuleb keskkonnaloa andmisel lähtuda ettevaatuspõhimõttest. 3.5.5. Lisaks eeltoodule on peale KMH aruande heakskiitmist ilmnenud uusi asjaolusid (TÜ Eesti Mereinstituudi 2024. a. merepõhjaelupaikade seisundi hindamine (vt p 3.4.2.2.), 2024. a. koosatud veelindude aruanne (vt p 3.4.4.4.), täpsustatud on merepõhjaelupaikade kao ja häiringu hindamise põhimõtted (vt p 3.4.2.3. ja 3.4.2.4.)), millega tuleb arvestada keskkonnaloa andmisel. Seega, keskkonnaloa andmise üle kaaludes lähtutakse kõige uuemast teabest ning sellest, kas ja kuidas on vee erikasutust võimalik lubada selliselt, et samaaegselt oleks kaitseala ettepanekutega hõlmatud alade seisund kaitstud halvenemise eest. Selline lähenemine on

oluline, kuna silmas tuleb pidada ka mereliste kaitsealade moodustamise eesmärki. 3.5.6. LKA moodustamise ettepaneku kohaselt on kaitsealade moodustamise peamine eesmärk elupaikade ja liikide kaitse ning selleks, et ala säiliks looduslikuna, tehti ettepanek võtta ala kaitse alla kui looduskaitseala. LKS § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitseala kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga. LKA moodustamise ettepaneku kohaselt ei oleks aladel lubatud süvendamine ja rajatiste rajamine (vt ptk 3.4.8.4.). Seega ei tohiks teostada vee erikasutust arendusalal TP2-3 ning ka arendusalal TP4 karide elupaigatüübi esinemise alal. Arendusalal TP1 puhul on võimalik karide elupaigatüüpi vältida (vt p 3.4.2.6.). 3.5.7. Veel enam, kohtuasjas 3-20-1657 tõi Riigikohus p 34 välja „Kolleegium ei nõustu kaebajaga (EOÜ), et kaevandamise tagajärjel tekkivat elupaigatüübi kadu tuleb vältimatult käsitada olulise keskkonnahäiringuna. Oluliseks häiringuks tunnistamine sõltub sellest, kui suur on elupaigatüübi kao mõju elupaigatüübi üleriigilisele seisundile.“ TÜ Eesti Mereinstituudi 2024 töös „Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine“ hinnati loodusdirektiivi mereliste elupaikade seisundit. Nimetatud töös on viidatud, et erinevalt varasematest hindamismetoodikatest tuleb ajakohase loodusdirektiivi artikkel 17 rakendamise juhendi kohaselt enam arvestada trendidega, sh tulevikutrendide ja tulevikuväljavaadetega. Tuuleparkide aktiivse planeerimise tõttu hinnati elupaigatüübi 1170 - karid parameetrite tulevikutrendid negatiivseks, mistõttu tulevikuväljavaadete koondhinnang on ebasoodne-ebapiisav. Seetõttu määrati ka selle elupaigatüübi looduskaitseline seisund kui ebasoodne-ebapiisav, kuna tulevikuväljavaated on kesised. Seega tuleb karide kadu lugeda oluliseks häiringuks ning karide kadu ei tohiks lubada ka olukorras, kus LKA moodustamise ettepankust lähtuvalt kaitsealasid ei moodustata. 3.5.8. Lisaks, 2024. a. koosatud veelindude aruande kohaselt on Hiiumaa ümbrus oluline põhjatoidulistele lindudele (sh ohustatud lindudele) (vt p 3.4.4.4., 3.4.8.8.). Seega on oluline toitumisalade seisundi halvenemise vältimine, et kaitsta IBA alasid seisundi halvenemise eest. KMH aruandes on lähtutud eeldustest, et merepõhjakooslused taastuvad, siiski kõval pinnasel (karid), toimub koosluste kadu (vt p 3.4.2.4.). Vee erikasutuse käigus ei ole võimalik karide kadu vältida alal TP2-3 (vt p 3.4.2.5). Seega, lähtuvalt veelindude aruandest ja täpsustatud merepõhjaelupaikade kao hindamise põhimõtetest (vt p 3.4.2.4.) ei ole välisatud oluline negatiivne mõju lindude toidubaasile ja toitumistingimustele alal TP2-3. Kuna ala TP2-3 kattub IBA alaga, peab ala seisundi halvenemise eest kaitsma (vt Euroopa Kohtu otsust asjas C- 96/98, Komisjon vs Prantsusmaa). 3.5.9. VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel keeldub keskkonnaloa andja keskkonnaloa andmisest, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht. KeÜS § 56 lg 2 kohaselt võib keskkonnaloa andja põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise. Lähtuvalt eeltoodust on vee erikasutus lubatud alal TP4 ja TP1, rakendades asjakohaseid leevendusmeetmeid (vt ptk 3.6). Vee erikasutuse elluviimisel alal TP2-3 realiseerub oht kesiste tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi kahjustamiseks, Põhja- Hiiumaa IBA ala seisundi halvenemiseks ning see seab ohtu ka Põhja-Hiiumaa LKA moodustamise ettepanekus toodud keskkonnaeesmärkide saavutamise. Keskkonnaloa andmisel alal TP2-3 kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida. Seega keeldutakse keskkonnaloa andmisest ala TP2-3 osas.

3.5.10. Vee erikasutuse (seeläbi ka meretuulepargi rajamise) mitte teostamisel aladel TP2-3 on välistatud negatiivne mõju merepõhja elupaikadele ja linnustikule Põhja-Hiiumaa IBA alal ja LKA moodustamise ettepaneku alal. Vältides vee erikasutust (seeläbi ka meretuulepargi rajamist) alal TP2-3, välditakse ka mõju olulisele kala kudealale ala TP2-3 nõlval. Seega on keskkonnaloa andmisest keeldumine sobiv abinõu keskkonnaohu vältimise eesmärgi saavutamiseks. 3.5.11. Vee erikasutuse keelamine alal TP2-3 on vajalik, et oleks välistatud karide ebasoodsa seisundi realiseerumine, Põhja-Hiiumaa IBA ala seisundi halvenemine ning edaspidi ei muutuks Põhja-Hiiumaa LKA moodustamine võimatuks/põhjendamatuks. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks ei ole mõnda teist, keskkonnaloa taotlejat vähem koormavat abinõu, mis ühtlasi oleks sama efektiivne kui keelamine. MSRD seisundihinnangu üks siht on, et merekaitsealade osakaal (mereline osa) on 30% merealast, siht aitaks kaasa merekeskkonna hea seisundi saavutamisel bioloogilise mitmekesisuse (D1), toiduvõrgustike (D4) ja merepõhja terviklikkuse (D6) vaates. Kogu Eesti merealast (st koos majandusvööndiga - 3 662 000 ha) on täna kaitse all 706 662 ha ehk 19,3%. Kui võtta kaitse alla kõik projekteeritavate alade kihile kantud alad ning lisaks Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekuga alad, siis oleks kaitse all kokku 383200 ha ehk koos olemasolevate kaitstavate aladega oleks kaitstava ala osakaal kogu merealast (koos majandusvööndiga) 29,7%. Kui jätta Lääne- Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa, Põhjamadalate LKA moodustamise ettepanekuga alad kaitse alla võtmata, siis lisanduks olemasolevatele kaitstavatele aladele 281000 ha ehk sel juhul oleks koos kaitstavate aladega kaitstava ala osakaal kogu merealast (koos majandusvööndiga) 26,9%. Seega vee erikasutus tuulegeneraatorite rajamisel võib ohtu seada merekaitsealade osakaalu eesmärgi saavutamise. Keskkonnaloa andmisel alale TP2-3 realiseerub oht kesiste tulevikuväljavaadetega elupaigatüübi kahjustamiseks, seega kaasneb oht MSRD ja LoD eesmärkide saavutamisele. Kuigi KMH aruandes selgitati, et meretuulepargi rajamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju, ei säiliks alal loodusväärtused looduslikus seisundis, mis oleks oluline kaitsealade moodustamise jaoks. Lisaks tuleb loa andmisel lähtuda kõige uuemast teadmisest. 3.5.12. Hiiu mereala ruumianalüüsis on välja toodud, et tuuleenergeetikat ei peaks arendama keskkonnakaitselistel aladel (püsielupaigad, linnualad, linnualade kandidaadid, loodusalad, kaitsealad, hoiualad). Loode-Eesti mereala on üks olulisemaid veelindude rände pudelikaelu Eestis[82],[83], seega sama väärtusega alade leidmine kaitse alla võtmiseks Hiiu merealal ega mujal Eestis ei oleks võimalik. Kuigi vee erikasutus ei anna õigust ehitamiseks ega tuulepargi rajamiseks ega kasutamiseks, vähendab ka juba ainult vee erikasutus väärtuslike merepõhjaelupaikade pindala, lisaks kaasneb ulatuslik häiringuala. Isegi KMH aruandes toodud leevendusmeetmete rakendamisel (võimalusel vältida väärtuslikke elupaikasid, seirata heljumi levikut ja vältida selle levikut kaitstavatele aladele) ei ole võimalik vee erikasutust alal TP2-3 ellu viia viisil, et ei kaasneks karide kadu ja säiliks looduslik merepõhi. Ala TP2-3 ei ole karide kao ja häiringu vältimine tehniliselt võimalik (vt p 3.4.2.6). Veel enam, edaspidisel tuulikute püstitamisel ja töötamisel kaasneb kasutusaegne mõju linnustikule, käsitiivalistele ja hüljestele, mille osas veel lõplik selgus puudub, vajalikud on lisauuringud. Seega, karide kadu ja lindude toitumistingimuse halvenemist alal TP2-3 saab vältida üksnes tegevusest loobumisegaid. 3.5.13. Vee erikasutuse keelamine alal TP2-3 on mõõdukas, kuna võimaldaks arendada tuuleenergeetikat, samal ajal saavutada eesmärgid seoses mereala, kalastiku ning linnustiku

kaitsega. Arendaja on kindlalt soovinud käsitleda arendusalasid eraldiseisvatena, mh toonud välja, et neid võivad opereerida eri ettevõtted. Seega saab järeldada, et arendaja on ka analüüsinud, et majanduslikult ja tehniliselt on võimalik ja/või otstarbekas rajada kolm erinevat meretuuleparki võimsusega kuni 400 MW. Seega, ka arenduse osaline elluviimine ei muuda taastuvenergeetika projekti eeldatavalt ebamõistlikuks ega võimatuks. Veel enam, hilisemas (planeeringu) faasis on võimalik täiendavate uuringute põhjal tuuleenergeetika alasid muuta/nihutada ja seeläbi võib olla võimalik arendust kavandada ka laiemal Hiiu merealal. Selleks seatakse keskkonnaloale vastav kõrvaltingimus (vt p 1.4.1.). 3.5.14. ReM on oma 16.08.2023 kirjas[84] välja toonud, et Vabariigi Valitsus kehtestas 12. mail 2022 korraldusega nr 146 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu „Eesti mereala planeering“. Eesti mereala planeeringu peatüki 2. „Lähtekohad“ kohaselt on Eesti mereala planeering riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks. Koos kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on tänaseks merealal tuuleparkide arendamiseks sobilikke alasid kokku 2439 km², mis moodustab ca 7 % kogu Eesti merealast. Sobivate tingimuste korral saab neil aladel rajada meretuuleparke võimsusega 15-17 GW, mis katab Eesti praeguse energiavajaduse ligi 10-kordselt ning meretuuleparkide poolt 2030. aasta eesmärgi täitmiseks vajaliku taastuvelektri koguse 15–17-kordselt. Veel enam, riiklikke taastuvenergeetika eesmärke tuuleenergeetika arendamiseks alade vähenemine oluliselt ei mõjutaks, kuna energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 eelnõu IV versiooni (15.07.2025)[85] kohaselt on eesmärk rajada aastaks 2030 meretuuleparke võimsusega 1GW, aastaks 2040 3GW, aastaks 2050 4GW, kuid hetkel on arenduses juba 6,68 GW meretuulevõimsusi, sealjuures keskkonnamõjude hindamise protsessi lõppjärgus või selle juba läbinud on projekte tootmisvõimusega vähemalt 3,6 GW. KMH aruande kohaselt ei nähta, et ehitamine algaks enne 2033 aastat, siismistõttu ei ole võimalik panustada ka 2030 aasta eesmärkidesse. Seega ei ole kõigi keskkonnaloa taotluses toodud tuuleparkide realiseerimine taastuvenergeetika eesmärkide saavutamiseks võtmetähtsusega. 3.5.15. Keskkonnaluba antakse tähtajatult (VeeS § 189 lg 1), välja arvatud, kui vee erikasutus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Kui vee erikasutus on ühekordne, antakse keskkonnaluba tegevuse kestvuse ajaks (VeeS § 189 lg 2). Taotluse kohaselt taotleti keskkonnaluba viiekümneks aastaks, arvestades, et hoonestusluba merepõhja koormiseks antakse viiekümneks aastaks. Siiski on ilmne, et meretuulepargi vundamentide ehitusega seotud vee erikasutus ei ole nii pikk. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on eeldatav ehitusperioodi kestvus kokku 3-4 aastat, mis sisaldab nii kaldapealseid kui ka merel toimuvaid tegevusi. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et enne vee erikasutusega alustamist peab taotlema veel kõik muud vajalikud load. KeÜS § 62 lg 1 p 3 sätestab, et keskkonnaloa andja tunnistab keskkonnaloa kehtetuks, kui loa alusel lubatud tegevust ei alustata kahe aasta jooksul loa andmisest arvates. KeÜS kommentaaride[86] kohaselt aitab see loa kehtetuks tunnistamise alus vältida piiratud ressursi – milleks loodusvarasid tuleb pidada – kasutusõiguse reserveerimist piiramatuks ajaks. Samuti on sellise regulatsiooni eesmärgiks tagada, et teatud ajal olnud informatsiooni alusel (nt KMH aruanne) antud õiguse realiseerimist ei lükataks kaugesse tulevikku ja sellega seotud kohustusi (nt seirekohustused) ei hakataks täitma kauges tulevikus arvestades, et keskkonnaolukord on ajas pidevalt muutuv. Siiski tõdetakse, et mahukate tegevuste puhul võib ka tegevuse

ettevalmistusi lugeda tegevuse alustamisena. Seega peaks keskkonnaloa tähtaeg olema põhjendatud ja käesoleva keskkonnaloaga antava õiguse realiseerimiseks on viiskümmend aastat ülemäära pikk. Seetõttu antakse keskkonnaluba kehtivusega viisteist aastat, mis on eelduslikult piisav keskkonnaloaga lubatava tegevuse elluviimiseks. 3.6. Leevendusmeetmed 3.6.1. KMH aruande ptk-s 10 on toodud leevendusmeetmed. KMH aruandes toodud meetmed ei ole otsekohalduvad. Konkreetsed leevendusmeetmed seatakse keskkonnaloale otsustaja kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt loa reguleerimisalast (vee erikasutus). 3.6.2. Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 10, võttes aluseks VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded ja tingimused, mis on vajaliku vee erikasutusega seotud mõjude leevendamiseks (loa tabel V16). Kaadamine 3.6.3. Keelatud on süvenduspinnase kaadamine. Kuna KMH aruandes kaadamist alternatiivina ette ei nähtud ja selle mõjusid ei hinnatud, ei ole lubatud süvenduspinnase kaadamine. Süvenduspinnas tuleb kasutada gravitatsioonivundamentide täiteks ja kaablikraavide täiteks. Merepõhjaelupaigad 3.6.4. Tuulikute asukohtade valimisel (seega täpse vee erikasutuse koha määramisel) tuleb lähtuda elupaigatüüpide kaartidest ning tuulikute paigutamine (seega vee erikasutuse) ei ole lubatud karide elupaigal. 3.6.5. Merepõhja ettevalmistamist gravitatsioonvundamendi jaoks kasutada äärmisel vajadusel. 3.6.6. Vee erikasutusel tuleb vältida ümbritseva merepõhja kahjustamist. 3.6.7. Tuulikuvundamendi väliskihi materjal tuleb valida maksimaalselt looduslikule merepõhjale sarnane (kivine, paene, mitte toksiline, pinnastruktuur võimaldab liikide kinnitumist). 3.6.8. Erosioonitõkete valmistamisel tuleb kasutada looduslikku, maismaalt pärinevat materjali. 3.6.9. Kaablite katmiseks tuleb valida materjal, mille omadused on sarnased merepõhja loodusliku materjaliga vastavas asukohas. Süvistamisel kaetakse süvistamisest pärit materjaliga. Katmiseks kasutatav materjal peaks olema võimalikult sarnane põhja substraadiga (samade omadustega). Heljumi levik 3.6.10. Tööd tuleb peatada kuni hoovuste situatsiooni muutumiseni, kui heljumi seire näitab heljumi levimist (kontsentratsioonid eristuvad selgelt looduslikust foonist) Apollo meremadaliku looduskaitsealale, Hiiu madalale või LKA moodustamise ettepanekuga aladele (Lääne-Hiiumaa, Põhjamadalate). Looduslikust foonist oluliselt kõrgemaks loetakse heljumi kontsentratsiooni tõusu ca 6-7 mg l-1. Leevendavate meetmetena võib rakendada näiteks tööde

intensiivsuse vähendamist või heljumi levikut takistava tõkke kasutamist. Kalastik 3.6.11. Gravitatsioonivundamendiks tuleb kasutada mittetoksilisi materjale. 3.6.12. Kõik tuulikute vahelised kaablid tuleb süvistada või katta. 3.6.13. Tuulepargi (sh tuulikute ja merekaablite) ehitustööd tuleb pehmel substraadil asuvatel arendusaladel (va kalju ja kivid) teostada väljaspool kevadel kudevate kalaliikide kudemisaega - vältida tuleb ehitustöid aprillis, mais ja juunis. 3.6.14. Merepõhjaga seotud ehitustöödel tuleb kasutada tehnikat ning töövõtteid, mis tekitavad võimalikult vähest müra. 3.6.15. Müra tekitavaid tegevusi vee erikasutusel tuleb alustada nn pehmelt (vaiksemalt), et kalad jõuaksid valjema heli tekitamise ajaks piirkonnast põgeneda. 3.6.16. Tuulepargi ehitustööd tuleb peatada, kui heljumi seire tulemusel ületab heljumi sisaldus piirväärtust 6,7 mg/l. Tööd tuleb peatada olukorra muutumiseni. Mereimetajad 3.6.17. Veealuse müra leevendamiseks tuleb kasutada müra levikut takistavaid/vähendavaid lahendusi (nt mullikardin, akustilised hülgepeletid). Mürarikaste tööde mõju on väiksem veebruarist maini, kui loomad ei toitu aktiivselt ega rända. Ehituseelse ja -aegse seire tulemused võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel. 3.6.18. Ehitustegevuse soovituslik planeerimine hüljeste merekasutusest lähtuvalt: nt veealuse müra mõju lesilatega külgnevatel merealadel on väiksem perioodil, kui hülged viibivad pikematel perioodidel veest väljas (veebruar - mai). Ehituseelse ja -aegse pidevseire tulemused võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel. 3.6.19. Laevaliikluse planeerimine juunist augustini (k.a.) koormuste hajutamiseks on soovituslik juhul, kui on ette näha mitmete laevade samaaegne liikumine arendusaladel ja võib eeldada kumulatiivselt suuri müratasemeid. 3.6.20. Mürarikaste tegevuste soovituslik planeerimine alal TP1 detsembrist maini (k.a.). Linnustik 3.6.21. Vee erikasutus ei ole lubatud Apollo ja Hiiu madalatele lähemal kui 5 km, et vältida olulist negatiivset mõju seal peatuvatele lindudele (arvestades, et vee erikasutuse kaugemat eesmärki). 3.6.22. Laevade liikumistee või õhusõidukite liikumise korraldamine kindlaksmääratud liikumisteel, mis kattuks võimalikult palju juba kasutatavate laevateedega. Õlireostuse tekkimise vältimine ja leviku ennetamine 3.6.23. Enne tööde algust tuleb välja töötada reostustõrjeplaan arvestades kõigi piirkonnas olevate kaitsealadega. 3.6.24. Tööde teostamisel on vajalik järgida ohutusreegleid, mis välistavad õlireostuse tekke. 3.6.25. Tuulepargi ehitamisel tuleb kasutada abinõusid, mis hoiavad ära või minimaalsena õli sattumise merre. Õlireostuse korral tuleb see asjakohaselt ja operatiivselt likvideerida.

3.6.26. Tagada tuleb personali väljaõpe reostuse korral kiireks reageerimiseks ja reostuse asjakohaselt likvideerimiseks. Maardlad ja mäeeraldised 3.6.27. Arendusalal TP 4 ei tohi vee erikasutuse, tuulikute ja merekaabli rajamise ja kasutamisega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Tuulepargi projekteerimisel tuleb selle tagamiseks teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam[87]). Allveearheoloogilised mälestised 3.6.28. Enne vee erikasutust tuleb läbi viia uuringud seni leidmata arheoloogiliste mälestiste kaardistamiseks. Uuringute tulemustest peab lähtuma tööde korraldamisel. Tuulikute, pargisiseste kaablite ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende kaitsevööndite asukohad ei tohi kattuda. 3.6.29. Lõhketööde vajaduse korral tuleb juhul, kui lõhketöö ohualasse jääb kultuurimälestisi, lõhketöö projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb kultuurimälestiste kaitseks rakendada leevendusmeetmeid, mis töötatakse välja koostöös Muinsuskaitseametiga. Jäätmekäitluse korraldamine 3.6.30. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest. 3.7. Seirenõuded 3.7.1. Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 11, võttes aluseks KeHJS § 3³, VeeS § 193 lg 1 p 5 ja KeÜS § 53 lg 1 p 9, seatakse keskkonnaloale seire nõuded (loa tabel V8). 3.7.2. KMH aruande kohaselt valmib ehitis umbes aastal 2033. Siiski on vee erikasutuse eelse seire teostamise realistlik aeg täpselt teadmata. On suur tõenäosus, et seire metoodikad arenevad ning muutuvad täpsemateks ja tulemuslikumateks. Samuti on võimalik, et mõned eeluuringud tehakse mõne teise loamenetluse raames. Seega ei ole otstarbekas lõplikult fikseerida seirekava koos kõigi detailidega. Lisaks, detailse seirekava koostamisel on võimalik täpsemalt arvesse võtta LKA moodustamise ettepanekuga alasid, kuna eelduste kohaselt on selleks ajaks teave kaitsealade moodustamise ja kehtestavate kaitse-eesmärkide osas olemas. Seega määratakse keskkonnaloale etappide kaupa seire põhivaldkonnad ja suunised, kuid seire detailne kava tuleb koostada enne vee erikasutuse algust. 3.7.3. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga (vt kõrvaltingimus 1.4.4.). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande ptk -st 11, TalTec poolt 2025. a. koostatud juhisest

„Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel „[88] ning HELCOM juhistest. Samuti tuleb seirekavas täpsustada, millise sagedusega ja formaadis tuleb seiretulemusi ja aruandeid esitada ning kuidas seireandmeid tööde planeerimisel arvestada. 3.7.4. Detailne seirekava tuleb esitada kooskõlastamiseks KOTKAS süsteemi kaudu pool aastat enne seiretööde algust. Sel viisil on seirekava keskkonnaloa juures fikseeritud ja kõigile kättesaadav. Vee erikasutuse eelne seire Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika 3.7.5. Tuleb koostada detailne seirekava vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika mõõdistamiseks. Mõõdistused tuleb teha ühe aasta jooksul enne vee erikasutust kahes asukohas. Eesmärk on fikseerida veekeskkonna olukord enne vee erikasutuse algust ja KMH käigus tehtud modelleerimise tulemuste verifitseerimiseks. 3.7.6. Lainetus mõõtmised tuleb teha kahes punktis:

lainetuse parameetreid mõõta tuulepargi läheduses alla domineerivat tuule suunda. Mõõdistuse eesmärgiks on tuulepargi maksimaalse mõju registreerimine lainetusele. Mõõtmisjaam peab asuma Vinkovi madalast kirdes, täpne asukoht tuleb seire organiseerijatel leida arvestades kohalike olusid ja kooskõlastada Transpordiametiga. Võimalik asukoht: 59° 12’ N, 22° 25’ E; mõõdistusi teha ranniku lähistel. Mõõdistuse eesmärgiks on registreerida ja hinnata tuulepargi mõju rannikul. Mõõtmisjaam peab asuma Tahkuna nina rannikupiirkonnas (KMH aruandes oleva modelleerimise aruande joonis 3.28), selgelt sügavamal lainete murdumise tsoonist. Mõlemas mõõtmisjaamas peab tegema mõõtmisi vähemalt ühe aasta jooksul (sõltuvalt jääoludest, mitte pidevalt) enne tuulikute paigaldamist.

3.7.7. Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika:

Ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitust kahes asukohas (tuulepargi sees (Tuulepargi sees asuv(ad) jaam(ad) ei peaks asuma tuuliku vahetus läheduses vaid tuulikute vahel, neist ligikaudu võrdsel kaugusel) ja tuulepargi mõjupiirkonnast väljaspool) mõõdistada hoovuskiiruste vertikaalsed profiilid, lainetus, tuul, temperatuur, soolsus, tihedus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), stratifikatsiooni tugevus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), segunenud kihi paksus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), hapniku sisaldus, klorofülli sisaldus, toitainete, sh. üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus vees. temperatuur, soolsus, toitained, sh üldained mõõta jää lahkumisest sügiseni vähemalt kahel horisondil: ülemises kihis ja põhjalähedases kihis. Talvel võib temperatuuri ja soolsuse mõõta ühel horisondil. Klorofüll a mõõtmised tuleks teha ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Hapniku mõõtmised tuleks teha põhjalähedases kihis jää lahkumisest sügiseni. Temperatuuri, soolsuse, hapniku ja klorofüll a mõõtmised tuleks teha vähemalt 3 tunnise intervalliga. Toitainete (sh üldainete) mõõtmised tuleks teostada vähemalt kahenädalase intervalliga. Mõõtmisi, proovide kogumist ja analüüse tuleb teostada atesteeritud proovivõtjate poolt ja kasutades akrediteeritud meetodeid, mis vastavad HELCOM juhendmaterjalidele (kui need on olemas, vt https://helcom.fi/action-

areas/monitoring-and-assessment/monitoring-guidelines/). Merepõhja elupaigad 3.7.8. Tuleb koostada detailne seirekava, jälgimaks võimalikke mõjusid kogu projektiga hõivatud alal (tuulegeneraatorite alal kui ka kaablite alal) võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid). Seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuseelset kui ka vee erikasutuse järgset seiret. 3.7.9. Enne ehitustegevust tuleb teostada arendusalal TP 1, mis on varasema inventuuriga katmata, merepõhja elupaikade inventuur vastavalt varasemalt teistel tuulepargi paiknemisaladel teostatud inventuuride metoodikale. See annaks võimaluse hinnata ka kvantitatiivselt elupaikade levikut. 3.7.10.Tuulikuvundamentide paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist ning merekaabli asukohast tuleb enne vee erikasutustöid dokumenteerida merepõhja elupaiga struktuur ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused, sette orgaanikasisaldus), et kaardistada vee erikasutuse eelne seis. Kalastik 3.7.811. Vee erikasutuse eelne seire arendusalal seisneb täpse lähteolukorra fikseerimises kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Allveearheoloogilised mälestised 3.7.12. Enne tuulikute asukoha määramist tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring. Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust ja tuvastatud inimtekkeliste anomaaliate dokumenteerimisest (3D video- või fotodokumentatsioon). 3.7.13. Jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil tuleb kokku panna video- või fotodokumentatsioon kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse tulemusega tehnika või meetodi kasutamine, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring kui vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada. 3.7.14. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Mereimetajate seire 3.7.15. Enne tuulepargi ehitamist on vajalik teha hüljeste merekasutuse uuringud (hallhüljes, viigerhüljes) Väinamere põhjaosas ja tuulepargi arendusaladel ning seirata hüljeste arvukust sama alaga seotud lesilatel kõikidel aastaaegadel lisaks kevadisele üldarvukuse riiklikule seirele. Uuringu eesmärk on kaardistada tuulepargi rajamise eelne seis ja vajadusel täpsustada

leevendusmeedet. Hallhüljeste (täiskasvanud hülged) merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Selgrahult) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad on paiksed ehk kasutavad selgelt Selgrahuga seotud merealasid, tuleb uuringut korrata ehitamise ja käitamise ajal (järelseire, vt KMH aruande ptk 11.2.5 ja 11.3.5). Viigerhüljeste merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Väinamere põhjaosast) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad liiguvad regulaarselt Hiiumaa põhjaosas või rändavad Soome tuleb uuringut korrata pargi ehitamise ja käitamise ajal. Peamiseks meetodiks on lennuloendus, 4x2 lendu ühe aasta jooksul (Selgrahu, Kadakalaiu, Vormsi ja Väinamere põhjaosa kohal). Vee erikasutuse aegne seire Heljumi levik 3.7.16. Kaablite- ja tuulikute paigalduse piirkondades tuleb teha heljumi seiret. Vastavalt seire tulemustele tuleb rakendada leevendusmeetmeid (vt p 3.6.10., 3.6.16.). Merepõhjaelustik ja -elupaigad 3.7.17. Seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldamaks operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. Seiret tuleb teha järgmiselt: 3.7.18. Vahetult pärast vundamentide paigaldamist dokumenteerida vundamendi vahetus läheduses (200 m raadius) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused); 3.7.19. Kaablite paigaldamisel jälgida võimalikke mõjusid kogu projektiga hõivatud alal ja võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid); 3.7.20. Tööde vahetus läheduses seirata põhjaelustiku seisundit (nii pehmetel kui kõvadel põhjadel) (võrdlusala). Seire sagedus on kord ehituse käigus ja kord pärast ehitustegevuse lõppu. Kalastik 3.7.21. Ehitusetapis peab teostama kalastiku operatiivseiret kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks ehitustööde ajal. Heljumi seire tuleb ajastada (esimene vundamentide rajamine) paralleelselt kalade seirega (operatiivseire), et samaaegselt hinnata kalade käitumist. Vee erikasutuse järgne seire Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika

3.7.22. Samasugused mõõtmised kui ehituseelses faasis, tuleb teha ka kahel aastal peale tuulepargi tööle asumist. Peale kaheaastast kasutusaegset seiret tuleks otsustada, kas seiret jätkata või mitte. Sagedusega kord kuni kaks korda kuus seirata veekeskkonna parameetreid ja hüdrodünaamikat. Merepõhjaelustik ja -elupaigad 3.7.23. Vee erikasutuse järgse seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldada operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. Vundamendid:

Vähemalt aasta jooksul tuleb teostada järelseiret vähemalt kolme vundamendi kohta; Pärast ehitustegevuse lõppu tuleb jälgida vähemalt kolmel vundamendil kinnitunud koosluste arengut kogu sügavusulatuses footilises tsoonis (kiht, kus toimub veel fotosüntees) iga sügavusmeetri järel, sügavamal iga 5 m järel (esimese kahe aasta jooksul sagedusega 6 korda aastas, hiljem sagedusega kord aastas iga kahe aasta tagant); Jälgida tuleb vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti iga ala kohta); Jälgida tuleb orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (settepüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenti ala kohta); Jälgida tuleb merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi aladel (3 jaama ala kohta, allvee videovaatlused, kvantitatiivne proovivõtt, kord aastas); Sagedusega kord aastas tuleb teostada põhjaelustiku seisundi kaardistus tuulikupargi vahetus ümbruses ja tuulikupargi sees (iga tuulikute kogumi kohta 20-30 jaama). Hinnata tuleb nii kõva kui pehme substraadi elustiku seisundit. Lisaks tuleb ehitusfaasi lõppedes teostada paari aasta jooksul korduv merepõhja setete sonariuuring tegemaks kindlaks tuulikupargist tuleneva mõju setete ümberpaiknemisele.

3.7.24. Kaablid:

Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni-september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev; Pehme sete: valida kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks koguda kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool); Kõva substraat: valida kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu kaablitrassi poolt hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2-5 m. Igal alal tuleb teostada merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud

merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks tuleb koguda kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool)

Kalastik 3.7.25. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks tuulepargi tööfaasis tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast seda iga kolme aasta tagant kogu tuulepargi eluea jooksul. 3.8. Kõrvaltingimuste seadmine Lähtuvalt eeltoodust ja HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3 alusel seatakse keskkonnaloale järgnevad kõrvaltingimused: 3.8.1. Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada. 3.8.2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade moodustamisel on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt kehtestatavast kaitse- eeskirjast. 3.8.3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajaliku merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks. 3.8.4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks enne vee erikasutuse algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta. 3.8.5. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. 3.8.6. Haldusmenetluse käsiraamatu[89] lk 271 selgitatakse, et „Kõrvaltingimuste eesmärk on tagada paindlikkus haldusülesannete täitmisel ja erinevate huvide arvestamine. Must-valged lahendused, kus haldusel on võimalus valida üksnes haldusakti andmise või mitteandmise vahel, ei vii paljudel juhtudel soovitavate tulemusteni“. Arvestades, et käesolevalt antakse keskkonnaluba, kuid tuulepargi rajamiseks on vajalik taotleda veel mitmeid erinevaid lubasid,

läbi viia planeering, otsustada LKA moodustamise üle ja maavarade kasutamise üle, siis on kõrvaltingimuste seadmine möödapääsmatu vajaliku paindlikkuse saavutamiseks. Kõrvaltingimuste seadmine annab ka loa omanikule võimaluse keskkonnaloa muutmiseks, kui edaspidi selgub võimalus tuuleenergeetikat arendada laiemal alal. Riigikohus on ka varasemalt viidanud (3-3-1-31-16 p 14), et lisatingimuse tõttu ei teki keskkonnaloa saamisel tingimusteta subjektiivset õigust ega õiguspärast ootust tegevuse elluviimiseks. 3.9. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Arvamused ja vastuväited eelnõule esitas xxxxxx. Olulisemad seisukohad eelnõule ning vastavad Keskkonnameti seisukohad on toodud järgnevalt. 3.10. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada meres süvendamisel ja tahkete ainete paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja 3 ning keskkonnaministri 16.01.2020 määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. [1] Loode-Eesti tuulepargi KMH ptk 9 on esitatud tuulepargi alternatiivide ning merekaablitrassi alternatiivide kokkuvõtlik paremusjärjestus. Tuulikute alternatiivide võrdluses (leevendusmeetmete rakendamisel) on eelistatud alternatiiv 4, millele järgnevad alternatiiv 3, alternatiiv 2 ja alternatiiv 1. Merekaablitrassi alternatiivide võrdluses on eelistatud alternatiiv 3, millele järgnevad alternatiiv 2 ja alternatiiv 1. [2] Loode-Eesti tuulepargi KMH alternatiiv 4 puhul on tuuliku nimivõimsus 20 MW. Peatükis 2.1. on selgitatud, et „20 MW tuuliku puhul on andmed eksperthinnanguna tuletatud prototüübi alusel, kuna käesoleva KMH aruande koostamise ajal vastava võimsusega tuulikuid veel seeriatootmises ei ole.“. [3] Keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/125102019001?leiaKehtiv (16.07.2025). [4] Registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.08.2023 kirja nr 7- 12/23/3224-8 all. [5] Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 611 SE. Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise tabel, lk 2. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eaf4f10a-51e3-4ec0- b41c-45d3889e1261/ [6] AB Artes Terrae OÜ, 2022. Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimiseks. Töö nr: 22084MT1. Kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/22084MT1%20Hiiu%20merealal%20tuulikute%20planeerimine- L%C3%B5pparuanne_0.pdf (16.07.2025). [7] Keskkonnaõiguse keskus. Planeeringute keskkonnamõjude strateegiline hindamine. K ä t t e s a a d a v : https://k6k.ee/oskaosaleda/planeeringud/keskkonnamojude-strateegiline- hindamine (16.07.2025). [8] Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H., 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Kättesaadav: https://www.sei.org/wp- content/uploads/2018/02/4706.pdf (16.07.2025). [9] Registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis nr 8-2/23/2442 ja 8- 2/23/2442-3 all. [10] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.11.2023 kirja nr 6- 3/23/15261-7 all. [11] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 13.01.2025 kirja nr 7- 16/25/580 all. [12] Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 2025, „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ järeltegevused“. Kättesaadav: Auditiaruanded (16.07.2025). [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/? uri=CELEX:32008L0056&qid=1686305346099 (16.07.2025). [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32000L0060 (16.07.2025). [15] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

https://www.k6k.ee/files/KeYS_kommentaarid_2015.pdf (16.07.2025). [16] Kask, O., jt. KeÜS § 52 kommentaarid, p 2.4.1 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 37-38. [17] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea. 2024, ptk 7.2. K ä t t e s a a d a v : https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for- Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (16.07.2025). [18] Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S.N., Brzana, R., Boon, A.R., Coolen, J.W., Dauvin, J.C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A.B. and Hutchison, Z.L., 2020. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 77(3), pp.1092-1108. [19] Christiansen, N., Carpenter, J.R., Daewel, U., Suzuki, N. and Schrum, C., 2023. The large- scale impact of anthropogenic mixing by offshore wind turbine foundations in the shallow North Sea. Frontiers in Marine Science, 10, p.1178330. [20] Daewel, U., Akhtar, N., Christiansen, N. and Schrum, C., 2022. Offshore wind farms are projected to impact primary production and bottom water deoxygenation in the North Sea. Communications Earth & Environment, 3(1), p.292. [21]HELCOM indicators, Latest evaluations from the Baltic Sea regioon. Kättesaadav: HELCOM indicators (16.07.2025). [22] Eesti mereala keskkonnaseisund 2024 ja vahearuanded. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea

(16.07.2025). [23] Pinnaveekogumite seisundiinfo. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (16.07.2025). [24] Eesti Mereinstituut. 2023. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang: tunnus D5 (eutrofeerumine). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#i-etapp-eesti-merea (16.07.2025). [25] TalTech, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf (16.07.2025). [26] Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Ülevaade meregeoloogilisest andmestikust meretuuleparkide planeerimiseks. Kättesaadav: https://www.egt.ee/uudised/valminud-aruanne- ulevaade-meregeoloogilisest-andmestikust-meretuuleparkide-planeerimiseks (16.07.2025). [27] Eesti Geoloogiakeskus, 2014. Merepõhjasetete uuringud Loode-Eesti rannikumerre kavandatava eretuulepargi

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-07/egk-aruanne- meretuulepargi-setted.pdf (16.07.2025). [28] Liira, M., Ausmeel, M., Suuroja, S., Veski, A. ja Tuuling, I., 2022. Projekt 17065 „Merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamise metoodika arendamine ja rakendamine“ lõpparuanne. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere. https://fond.egt.ee/fond/egf/9598 (16.07.2025). [29] Ausmeel, M., 2022. Fosfori esinemisvormid Läänemere põhjasetetes. Magistritöö. TARTU ÜLIKOOL, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Geoloogia osakond. http://hdl.handle.net/10062/82220 (16.07.2025). [30] TalTec, 2024. Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalsete lubatud reostuskoormuste määratlemine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 07/Max%20reostuskoormuste%20vahearuanne%202_03.07.2024.pdf. (16.07.2025). [31] Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk 110. [32] Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. [33] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ [34] HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of- Dredged-Material-at-Sea.pdf (16.07.2025). [35] Keskkonnaagentuur, 2020. „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021- 12/vesi/Settes%20ja%20elustikus%20akumuleeruvate%20prioriteetsete%20ainete%20sisalduse%20pikaajalise%20d%C3%BCnaamika%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf

(16.07.2025). [36] Roots, O. & Roose, A., 2013. Hazardous substances in the aquatic environment of Estonia, C h e m o s p h e r e , 93(1), pp.196-200. Kättesaadav: https://www.academia.edu/download/91621707/j.chemosphere.2013.05.03620220927-1- 1q4popl.pdf (16.07.2025). [37] Kuprijanov, I., Väli, G., Sharov, A., Berezina, N., Liblik, T., Lips, U., Kolesova, N., Maanio, J., Junttila, V. & Lips, I., 2021. Hazardous substances in the sediments and their pathways from potential sources in the eastern Gulf of Finland. Marine Pollution Bulletin, 170, p.112642. Kättesaadav: https://helda.helsinki.fi/server/api/core/bitstreams/dacc33df-0793-4b90- 83a3-5f51633f4c61/content (16.07.2025). [38] TalTec, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (16.07.2025). [39] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF (16.07.2025). [40] Komisjoni teatis merestrateegia raamdirektiivi 2008/56/EÜ ja komisjoni otsuse (EL) 2017/848 alusel kehtestatud läviväärtuste kohta. 2024. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078 [41] Kahjuliku mõju ulatuse hinnang tugineb elupaigatüübi seisundil ning hävinud, füüsiliselt häiritud ja hüdrograafiliselt muudetud elupaigatüübi ulatusel ning tunnus 5 (eutrofeerumine) põhjaelustiku ja hapnikusisalduse indikaatoritel. [42] Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023. a määruse nr 11 "Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI. Kättesaadav: https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/getdok/-19850946 (16.07.2025). [43] HELCOM HOLAS 3 Dataset 2023. Physical loss HOLAS 3. Kättesaadav https://metadata.helcom.fi/geonetwork/srv/eng/catalog.search#/metadata/495da2c3-700c-4d0d- 83be-584c01dc2124; Physical disturbance HOLAS 3. Kättesaadav: https://metadata.helcom.fi/geonetwork/srv/eng/catalog.search#/metadata/190cf312-0955-4cca- 9a92-6111da97d4e4 (16.07.2025). [44] Keskkonnaagentuur. 2024. LoD mereelupaikade ja meretuuleparkide analüüs. K ä t t e s a a d a v : https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-mereelupaikade-ja- meretuuleparkide-analuus (16.07.2025). [45] OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine, lk 87. Kiidetud heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju- hindamine (16.07.2025). [46] Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk 110. [47] Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. [48] OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju

hindamine, lk 87. Kiidetud heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju- hindamine (16.07.2025). [49] Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk 110. [50] Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. [51] Environmental Impact Assessment Report for the Installation and Operation of the Offshore Wind Farm in Lithuania’s Marine Territory. 2023. Kättesaadav: Jūrinių vėjo elektrinių parko įrengimo ir eksploatacijos Lietuvos jūrinėje teritorijoje poveikio aplinkai vertinimas – PTPI (16.07.2025). [52] HELCOM, 2019. “Noise sensitivity of animals in the Baltic Sea.” Baltic Sea Environment Proceedings N° 167. [53] TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. EKSPERIMENTAALNE UURING MÜRA MÕJUST PELAAGILISTELE KALADELE. Kolmas vahearuanne. Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/uuring-2023-m%C3%BCra-kalad- vahearuanne-02.pdf (16.07.2025). [54] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/? uri=celex%3A32009L0147 (16.07.2025). [55] Luigujõe, L. & Kuus, A., 2024. Arktiliste veelindudel lennuloendus Eesti rannikumerel. Aruanne, 85 lk. [56] Väike-laukhane (Anser erythropus) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnameti 20.06.2025 korraldusega nr 1-3/25/219. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-06/V%C3%A4ike- laukhane%20kaitse%20tegevuskava_0.pdf (16.07.2025). [57] OÜ Roheplaan, 2024. Saare Wind Energy MERETUULEPARGI Keskkonnamõju hindamine, lk 87. Kiidetud heaks Kliimaministeeriumi 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/saare-wind-energy-meretuulepargi-keskkonnamoju- hindamine (16.07.2025). [58] Roheplaan OÜ, 2025. SAARE-LIIVI MERETUULEPARGI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE. Eelnõu. Lk 110. [59] Skepast&Puhkim OÜ, 2025. Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamine. Eelnõu. Lk 82. [60] Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. Kättesaadav: 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) (16.07.2025). [61] Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. [62] Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. [63] Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. [64] Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine.

[65] Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. [66] Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. [67] Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. [68] Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. [69] TÜ Eesti Mereinstituut, 2024. Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024- 12/LD%20hinnang%20ja%20LTM%20elupaigad%20lopparuanne%20v2.pdf (16.07.2025). [70] Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A., Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D. & Degraer, S. 2019. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 1−17. Kättesaadav: Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) (16.07.2025). [71] Luigujõe, L., 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. [72]Wetlands International 2012. https://www.wetlands.org/publication/annual-report-and- accounts-2012/ (16.07.2025). [73] Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A., 2015. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. Kättesaadav: [where does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) (16.07.2025). [74] Dagys, M. & Hearn, R. (comp.), 2018. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Velvet Scoter (W Siberia & N Europe/NW Europe Population) Melanitta fusca. AEWA Technical Series No. 67. [75] Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Kättesaadav: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwiEvre- qMGOAxUrFBAIHbW1Ja8QFnoECAsQAQ&url=https%3A%2F%2Fwww.agri.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fdocuments%2F2023- 06%2Fuuring-2019-lindude-peatumisalad.pdf&usg=AOvVaw0ojVlufpD- c_n40e3nAAao&opi=89978449 (16.07.2025). [76] Petersen, I.K., Christensen, T.K., Kahlert, J., Desholm, M. & Fox, A.D., 2006: Final results of bird studies at the offshore wind farms at Nysted and Horns Rev, Denmark. Denmark: National Environmental Research Institute. [77] Langston, R. H. W. & Pullan, J. D,. 2003. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention,

RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. [78] Registreeritud KOTKAS 17.07.2025 kirja nr DM-130049-21 all. [79] Registreeritud KOTKAS 15.05.2025 kirja nr DM-130049-13 all. [80] Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (X Riigikogu 481SE) seletuskiri, lk 37 [81] Euroopa Kohtu 25.11.1999 otsus nr C-96/98: Commission of the European Communities v French Republic, ECLI:EU:C:1999:580 [82] Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2016-lindude- r%C3%A4ndekoridor.pdf (16.07.2025). [83] Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Kättesaadav: https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2019-lindude- peatumisalad.pdf (16.07.2025). [84] Registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 16.08.2023 kirja nr 7- 12/23/3224-8 all. [85] ENMAK eelnõu 15.07.2025 versioon. Kättesaadav: Lisa 4. ENMAK 2035 eelnõu lisad 2- 8. lk 18-19 (31.07.2025). [86] Kask, O., jt. KeÜS § 62 kommentaarid, p 3.3 – Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid 2015, lk 348. [87] Registrikood 10137319, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 25, 15051. [88] TalTec, 2025. Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/Meretuuleparkide%20h%C3%BCdrod%C3%BCnaamika%20ja%20veekvaliteedi%20uuringute%20metoodika.pdf (16.07.2025). [89] Aedmaa, A. jt. Haldusmenetluse käsiraamat. 2004. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3ad022c2-9447-4649-92e6- b3153ab78eae/content (16.07.2025).

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 04.08.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-524863

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Green AS

Registrikood / Isikukood

11184032

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit Green AS

Aadress Hiiu maakond

Katastritunnus(ed)

Territoriaalkood EHAK

0039

Käitise territoorium

Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud veekogud: Glotovi madal (VEE3219000), Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) (VEE3200100), Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded 1. Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu pool aastat enne seiretööde algust. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda Loode-Eesti tuulepargi KMH aruande ptk-st 11, TalTec poolt 2025. a. koostatud juhisest „Metoodika mõju hindamiseks hüdrodünaamikale ja vee omadustele (sh. vee kvaliteedile) meretuuleparkide rajamisel„ ning vastavatest HELCOM juhistest. 2. Kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. 3. Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

2/14

Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks KOTKAS tuleb esitada seire tulemused tärkandmetena (vastav fail), lisada vastavad shape*/tab* failid koos aruandega. Aruandes peab ekspert välja tooma leevendusmeetmete/seiremeetmete korrigeerimise ettepanekud, kui need on eksperdi vaates vajalikud.

1. Vee erikasutuse eelne seire

Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika

1.1. Tuleb koostada detailne seirekava vee kvaliteedi ja hüdrodünaamika mõõdistamiseks. Mõõdistused tuleb teha ühe aasta jooksul enne vee erikasutust kahes asukohas. Eesmärk on fikseerida veekeskkonna olukord enne vee erikasutuse algust ja KMH käigus tehtud modelleerimise tulemuste verifitseerimiseks. 1.2. Lainetus mõõtmised tuleb teha kahes punktis: • Lainetuse parameetreid mõõta tuulepargi läheduses alla domineerivat tuule suunda. Mõõdistuse eesmärgiks on tuulepargi maksimaalse mõju registreerimine lainetusele. Mõõtmisjaam peab asuma Vinkovi madalast kirdes, täpne asukoht tuleb seire organiseerijatel leida arvestades kohalike olusid ja kooskõlastada Transpordiametiga. Võimalik asukoht: 59° 12’ N, 22° 25’ E; • Mõõdistusi teha ranniku lähistel. Mõõdistuse eesmärgiks on registreerida ja hinnata tuulepargi mõju rannikul. Mõõtmisjaam peab asuma Tahkuna nina rannikupiirkonnas (KMH aruandes oleva modelleerimise aruande joonis 3.28), selgelt sügavamal lainete murdumise tsoonist. Mõlemas mõõtmisjaamas peab tegema mõõtmisi vähemalt ühe aasta jooksul (sõltuvalt jääoludest, mitte pidevalt) enne tuulikute paigaldamist. 1.3. Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika: • Ühe aasta jooksul enne tuulepargi ehitust kahes asukohas (tuulepargi sees (Tuulepargi sees asuv(ad) jaam(ad) ei peaks asuma tuuliku vahetus läheduses vaid tuulikute vahel, neist ligikaudu võrdsel kaugusel) ja tuulepargi mõjupiirkonnast väljaspool) mõõdistada hoovuskiiruste vertikaalsed profiilid, lainetus, tuul, temperatuur, soolsus, tihedus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), stratifikatsiooni tugevus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), segunenud kihi paksus (arvutatakse soolsuse ja temperatuuri põhjal), hapniku sisaldus, klorofülli sisaldus, toitainete, sh. üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus vees. temperatuur, soolsus, toitained, sh üldained mõõta jää lahkumisest sügiseni vähemalt kahel horisondil: ülemises kihis ja põhjalähedases kihis. Talvel võib temperatuuri ja soolsuse mõõta ühel horisondil. Klorofüll a mõõtmised tuleks teha ülemises kihis jää lahkumisest sügiseni. Hapniku mõõtmised tuleks teha põhjalähedases kihis jää lahkumisest sügiseni. Temperatuuri, soolsuse, hapniku ja klorofüll a mõõtmised tuleks teha vähemalt 3 tunnise intervalliga. Toitainete (sh üldainete) mõõtmised tuleks teostada vähemalt kahenädalase intervalliga. Mõõtmisi, proovide kogumist ja analüüse tuleb teostada atesteeritud proovivõtjate poolt ja kasutades akrediteeritud meetodeid, mis vastavad HELCOM juhendmaterjalidele (kui need on olemas, vt https://helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment/monitoring- guidelines/ ).

Merepõhja elupaigad

1.4. Tuleb koostada detailne seirekava, jälgimaks võimalikke mõjusid kogu projektiga hõivatud alal (tuulegeneraatorite alal kui ka kaablite alal) võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid). Seirekava peab hõlmama nii vee erikasutuseelset kui ka vee erikasutuse järgset seiret. 1.5. Enne ehitustegevust tuleb teostada arendusalal TP 1, mis on varasema inventuuriga katmata, merepõhja elupaikade inventuur vastavalt varasemalt teistel tuulepargi paiknemisaladel teostatud inventuuride metoodikale. See annaks võimaluse hinnata ka kvantitatiivselt elupaikade levikut. 1.6. Tuulikuvundamentide paigaldamise asukohtades ja 200 m raadiuses igast vundamendist ning merekaabli asukohast

3/14

tuleb enne vee erikasutustöid dokumenteerida merepõhja elupaiga struktuur ja omadused (põhjareljeefi sonarikaardistus, allveevideo vaatlused, võimalusel kvantitatiivne proovivõtt, hapnikutingimused, sette orgaanikasisaldus), et kaardistada vee erikasutuse eelne seis.

Kalastik

1.7. Vee erikasutuse eelne seire arendusalal seisneb täpse lähteolukorra fikseerimises kevadel, suvel, sügisel ja talvel.

Mereimetajate seire

1.8. Enne tuulepargi ehitamist on vajalik teha hüljeste merekasutuse uuringud (hallhüljes, viigerhüljes) Väinamere põhjaosas ja tuulepargi arendusaladel ning seirata hüljeste arvukust sama alaga seotud lesilatel kõikidel aastaaegadel lisaks kevadisele üldarvukuse riiklikule seirele. Uuringu eesmärk on kaardistada tuulepargi rajamise eelne seis ja vajadusel täpsustada leevendusmeedet. • Hallhüljeste (täiskasvanud hülged) merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Selgrahult) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad on paiksed ehk kasutavad selgelt Selgrahuga seotud merealasid, tuleb uuringut korrata ehitamise ja käitamise ajal (järelseire, vt KMH aruande ptk 11.2.5 ja 11.3.5). • Viigerhüljeste merekasutuse mõõtmiseks tuleb läbi viia telemeetriline uuring (5 kuni 10 isendit, püütuna Väinamere põhjaosast) olemasoleva olukorra tuvastamiseks. Kui loomad liiguvad regulaarselt Hiiumaa põhjaosas või rändavad Soome tuleb uuringut korrata pargi ehitamise ja käitamise ajal. Peamiseks meetodiks on lennuloendus, 4x2 lendu ühe aasta jooksul (Selgrahu, Kadakalaiu, Vormsi ja Väinamere põhjaosa kohal).

2. Vee erikasutuse aegne seire

Heljumi levik

2.1. Kaablite- ja tuulikute paigalduse piirkondades tuleb teha heljumi seiret. Vastavalt seire tulemustele tuleb rakendada leevendusmeetmeid (vt p 3.6.10., 3.6.16.).

Merepõhjaelustik ja -elupaigad

2.2. Seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldamaks operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. Seiret tuleb teha järgmiselt: 2.3. Vahetult pärast vundamentide paigaldamist dokumenteerida vundamendi vahetus läheduses (200 m raadius) merepõhja elustiku ja elupaiga seisund ja võimalike kahjustuste ulatus (videovaatlused); 2.4. Kaablite paigaldamisel jälgida võimalikke mõjusid kogu projektiga hõivatud alal ja võimalikult erinevates keskkonnatingimustes (eri sügavused, erinevad põhjasubstraadid); 2.5. Tööde vahetus läheduses seirata põhjaelustiku seisundit (nii pehmetel kui kõvadel põhjadel) (võrdlusala). Seire sagedus on kord ehituse käigus ja kord pärast ehitustegevuse lõppu.

Kalastik

2.6. Ehitusetapis peab teostama kalastiku operatiivseiret kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste jooksvaks seiramiseks ehitustööde ajal. Heljumi seire tuleb ajastada (esimene vundamentide rajamine) paralleelselt kalade seirega (operatiivseire), et samaaegselt hinnata kalade käitumist.

3. Vee erikasutuse järgne seire

Vee kvaliteet ja hüdrodünaamika

4/14

3.1. Samasugused mõõtmised kui ehituseelses faasis, tuleb teha ka kahel aastal peale tuulepargi tööle asumist. Peale kaheaastast kasutusaegset seiret tuleks otsustada, kas seiret jätkata või mitte. Sagedusega kord kuni kaks korda kuus seirata veekeskkonna parameetreid ja hüdrodünaamikat.

Merepõhjaelustik ja -elupaigad

3.2. Vee erikasutuse järgse seire eesmärk on jälgida võimalikke muutusi ja võimaldada operatiivselt reageerida ebasoovitavatele muutustele merepõhjaelupaikade ja -keskkonna seisundis. Vundamendid: • Vähemalt aasta jooksul tuleb teostada järelseiret vähemalt kolme vundamendi kohta; • Pärast ehitustegevuse lõppu tuleb jälgida vähemalt kolmel vundamendil kinnitunud koosluste arengut kogu sügavusulatuses footilises tsoonis (kiht, kus toimub veel fotosüntees) iga sügavusmeetri järel, sügavamal iga 5 m järel (esimese kahe aasta jooksul sagedusega 6 korda aastas, hiljem sagedusega kord aastas iga kahe aasta tagant); • Jälgida tuleb vundamendistruktuuride koloniseerimist merepõhja elustiku poolt (kvantitatiivne proovivõtt/hinnang, kord aastas, viie aasta jooksul pärast vundamendi paigaldamist, kogu sügavusvahemik põhjast pinnani, kolm vundamenti iga ala kohta); • Jälgida tuleb orgaanilise aine akumuleerumist vundamendi läheduses (settepüünised, viie aasta jooksul, kolm vundamenti ala kohta); • Jälgida tuleb merepõhja elupaikade seisundit tuulepargi aladel (3 jaama ala kohta, allvee videovaatlused, kvantitatiivne proovivõtt, kord aastas); • Sagedusega kord aastas tuleb teostada põhjaelustiku seisundi kaardistus tuulikupargi vahetus ümbruses ja tuulikupargi sees (iga tuulikute kogumi kohta 20-30 jaama). Hinnata tuleb nii kõva kui pehme substraadi elustiku seisundit. Lisaks tuleb ehitusfaasi lõppedes teostada paari aasta jooksul korduv merepõhja setete sonariuuring tegemaks kindlaks tuulikupargist tuleneva mõju setete ümberpaiknemisele.

3.3. Kaablid: • Kaablitrassi paigaldamise järelseire peab toimuma vähemalt viie aasta jooksul kord aastas suvisel perioodil (juuni- september). Sõltuvalt substraadist on tehnoloogia veidi erinev; • Pehme sete: valida kaablitrassi puhul kolm ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Igal alal teostatakse merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks koguda kaabli vahetus läheduses pehmest settest kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool); • Kõva substraat: valida kaablitrassi puhul viis ala, kus on toimunud kaabli süvistamine/paigaldamine. Alad peavad olema jaotunud ühtlaselt kogu kaablitrassi poolt hõivatud sügavusgradiendi suhtes (katmaks nii footilist kui afootilist tsooni). Kõige madalam ala peaks olema vahemikus 2-5 m. Igal alal tuleb teostada merepõhja videovaatlused kas ROV-i, "drop" kaameraga või sukeldujaga (10 kordust, videoga kaetud merepõhja pindala iga korduse puhul vähemalt 5 m² ). Lisaks tuleb koguda kaabli vahetus läheduses kõva substraadi pealt kvantitatiivsed proovid igal alal vähemalt kolmes korduses. Igale alale tuleb valida referentsala (vähemalt 500 m kaugusel, sarnaste merepõhja omadustega). Referentsalal tuleb teostada vaatlused ja proovivõtt sama skeemi järgi (oluline, et referentsala oleks kindlasti kaabli paigaldamise mõjualast väljaspool)

Kalastik

3.4. Kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste seiramiseks tuulepargi tööfaasis tuleb läbi viia seire igal aastal esimese viie aasta jooksul, pärast seda iga kolme aasta tagant kogu tuulepargi eluea jooksul.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/14

V10. Süvendamine Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6556111, Y: 439340

X: 6560009, Y: 431692

X: 6560150, Y: 432300

X: 6560080, Y: 433118

X: 6559801, Y: 436522

X: 6559788, Y: 436756

X: 6560055, Y: 437754

X: 6560791, Y: 438495

X: 6562976, Y: 439705

X: 6564496, Y: 442828

X: 6564494, Y: 442841

X: 6562780, Y: 445222

X: 6559813, Y: 443450

X: 6558397, Y: 443704

X: 6558117, Y: 444452

X: 6556444, Y: 444379

X: 6555850, Y: 443304

X: 6556110, Y: 439340

Süvendamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP1 süvendamine 6 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi aluse ettevalmistamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Merepõhja vahetu kadu süvendamisel 0,0053 km². Vee erikasutuse täpsed punktid pannakse paika edasiste uuringute käigus ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt lisa). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruande alternatiiv 4-ga.

Süvendamisviis Süvenduslaev, kaablipaigaldus seade (kaevik, ader, hüdroader, jetting vm).

Süvenduspinnase iseloomustus Liiva ja kruusa kiht, lamimis savi.

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvendamine vundamendialuste ettevalmistamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 60 000

süvendamine kaablite paigaldamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 24 250

6/14

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Cd <0,4 mg/kg

Cu 3 mg/kg

Hg 0,003 mg/kg

Pb 3,34 mg/kg

Zn 13,7 mg/kg

süsivesinikud C10 - C40 120 mg/kg

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded Keelatud on süvenduspinnase kaadamine.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Süvendamise koht Meri

7/14

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6553974, Y: 385686

X: 6555546, Y: 387835

X: 6555376, Y: 388080

X: 6554668, Y: 388855

X: 6553920, Y: 388497

X: 6553193, Y: 389733

X: 6552585, Y: 389806

X: 6552030, Y: 389775

X: 6552028, Y: 390534

X: 6551119, Y: 390976

X: 6550480, Y: 391116

X: 6549667, Y: 391210

X: 6549595, Y: 391260

X: 6547490, Y: 388204

X: 6547472, Y: 387771

X: 6547127, Y: 385380

X: 6546689, Y: 383866

X: 6548242, Y: 384065

X: 6548640, Y: 385212

X: 6549655, Y: 385727

X: 6549738, Y: 386465

X: 6550201, Y: 387353

X: 6550512, Y: 387566

X: 6551411, Y: 387317

X: 6551833, Y: 386823

X: 6552534, Y: 386501

X: 6553515, Y: 385893

X: 6553974, Y: 385686

Süvendamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP4 süvendamine 17 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi aluse ettevalmistamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel. Merepõhja vahetu kadu süvendamisel 0,15 km². Vee erikasutuse täpsed punktid pannakse paika edasiste uuringute käigus ning need võivad nihkuda võrreldes esialgse kavaga (vt lisa). Nihutamine peab olema kooskõlas KMH aruande alternatiiv 4-ga.

Süvendamisviis Süvenduslaev, kaablipaigaldus seade (kaevik, ader, hüdroader, jetting vm).

Süvenduspinnase iseloomustus Liiv, munakad, kruus

8/14

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

süvendamine vundamendialuste ettevalmistamisel liiv, munakad, kruus 170 000

süvendamine kaablite paigaldamisel liiv, munakad, kruus 70 500

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Cd < 0,4 mg/kg

Cu 10,03 mg/kg

Hg 0,0024 mg/kg

Pb 5,77 mg/kg

Zn 30,3 mg/kg

süsivesinikud C10 - C40 79,66 mg/kg

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded 1. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. 2. Arendusalal TP 4 ei tohi vee erikasutuse, tuulikute ja merekaabli rajamise ja kasutamisega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Tuulepargi projekteerimisel tuleb selle tagamiseks teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam). 3. Keelatud on süvenduspinnase kaadamine.

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP1 tahkete ainete paigutamine 6 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi rajamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Paigaldatakse killustikpadi, betoonist gravitatsioonivundament ja kaablid.

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Tahkete ainete paigutamine vundamentide rajamisel killustik, betoonist vundament 48 000

Tahkete ainete paigutamine kaablite paigaldamisel kaabel 1 940

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

9/14

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP4 tahkete ainete paigutamine 17 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi rajamisel ja tuulepargisiseste kaablite paigaldamisel.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Paigaldatakse killustikpadi, betoonist gravitatsioonivundament ja kaablid.

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

Tahkete ainete paigutamine vundamentide rajamisel killustik, betoonist vundament 136 000

Tahkete ainete paigutamine kaablite paigaldamisel kaabel 5 640

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. 2. Arendusalal TP 4 ei tohi vee erikasutuse, tuulikute ja merekaabli rajamise ja kasutamisega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Tuulepargi projekteerimisel tuleb selle tagamiseks teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam).

Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

10/14

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP1 süvenduspinnase kasulik kasutamine 6 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi täiteks ja kaablikraavide täiteks. Süvendpinnase kasulik paigutamine. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management- of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation). Süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku projektnäeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või retsepti alusel segatuna. Kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega.

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas, mis saadud vundamendialuste ettevalmistamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 60 000

süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi rajamisel liiva ja kruusa kiht, lamimis savi 24 250

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Cd <0,4 mg/kg

Cu 3 mg/kg

Hg 0,003 mg/kg

Pb 3,34 mg/kg

Zn 13,7 mg/kg

süsivesinikud C10 - C40 120 mg/kg

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

Veekogu nimetus Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa)

Veekogu kood VEE3200100

Pinnaveekogumi nimetus Läänemere avaosa põhjabassein

Pinnaveekogumi kood NBP

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Arendusalal TP4 süvenduspinnase kasulik kasutamine 17 tuulegeneraatori gravitatsioonivundamendi täiteks ja kaablikraavide täiteks. HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi (https://helcom.fi/wp-content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf) kohaselt on tegemist kaadamise erijuhuga, kus toimub süvenduspinnase kasulik kasutamine (beneficial use, veeseadus § 187 p 8, p 11, HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 7.2.2.).

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Tehniline kasutus (construction/land reclamation). Süvendatud pinnas ladustatakse ja hoitakse spetsiaalselt materjali veoks ehitatud alustel. Kui konkreetse vundamenditaldmiku projektnäeb ette erineva tugevusega materjale, paigaldatakse need vundamenti kihiti või retsepti alusel segatuna. Kaablikraav täidetakse süvendatud pinnasega.

11/14

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

süvenduspinnas, mis saadud vundamendialuste ettevalmistamisel liiv, munakad, kruus 170 000

süvenduspinnas, mis saadud kaablikraavi rajamisel liiv, munakad, kruus 70 500

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Cd < 0,4 mg/kg

Cu 10,03 mg/kg

Hg 0,0024 mg/kg

Pb 5,77 mg/kg

Zn 30,3 mg/kg

süsivesinikud C10 - C40 79,66 mg/kg

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded 1. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal. 2. Arendusalal TP 4 ei tohi vee erikasutuse, tuulikute ja merekaabli rajamise ja kasutamisega takistada maavarale juurdepääsu ning maavara kaevandamist Hiiumadala liivakarjääris. Tuulepargi projekteerimisel tuleb selle tagamiseks teha koostööd kaevandamisloa omajaga (aktsiaselts Tallinna Sadam).

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

12/14

1. Muud asjakohased meetmed Kõrvaltingimused:

1.Keskkonnaametil on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kui planeeringu ja/või hoonestusloa alusel muutuvad meretuuleparkide asukohad või meretuuleparki ei ole keskkonnaloas märgitud alal lubatud rajada.

2. Lääne-Hiiumaa, Põhja-Hiiumaa ja/või Põhjamadalate looduskaitsealade moodustamisel on õigus keskkonnaloa muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks lähtuvalt kehtestatavast kaitse-eeskirjast.

3. Keskkonnaluba annab õiguse vee erikasutuseks (süvendamine, tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist veetaset, süvenduspinnase paigutamine mere põhja) ning ei asenda muid vajalikke lubasid, mis on vajaliku merepõhja koormamiseks meretuulepargiga ja/või tuulegeneraatorite ja/või tuulepargisiseste kaablite ehituseks.

4. Detailne seirekava tuleb esitada Keskkonnaametile kooskõlastamiseks enne vee erikasutuse algust, kooskõlastatud seirekava saab keskkonnaloa osaks ja sellest tuleb lähtuda seire teostamisel. Kui seire käigus lisandub uut ja täiendavat infot, siis on võimalik seire tulemustest lähtuvalt keskkonnaloa tingimused üle vaadata ja vajadusel keskkonnaluba muuta.

5. Arendusalal TP4 ei ole vee erikasutus lubatud kehtiva Hiiumadala liivakarjääri mäeeraldisega kattuval Hiiumadala liivamaardla alal.

Pidev

2. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

Merepõhjaelupaigad

1. Tuulikute asukohtade valimisel (seega täpse vee erikasutuse koha määramisel) tuleb lähtuda elupaigatüüpide kaartidest ning tuulikute paigutamine (seega vee erikasutuse) ei ole lubatud karide elupaigal. Kaablite paigutamisel peab võimalusel karisid vältima. 2. Merepõhja ettevalmistamist gravitatsioonvundamendi jaoks kasutada äärmisel vajadusel. 3. Vee erikasutusel tuleb vältida ümbritseva merepõhja kahjustamist. 4. Tuulikuvundamendi väliskihi materjal tuleb valida maksimaalselt looduslikule merepõhjale sarnane (kivine, paene, mitte toksiline, pinnastruktuur võimaldab liikide kinnitumist). 5. Erosioonitõkete valmistamisel tuleb kasutada looduslikku, maismaalt pärinevat materjali. 6. Kaablite katmiseks tuleb valida materjal, mille omadused on sarnased merepõhja loodusliku materjaliga vastavas asukohas. Süvistamisel kaetakse süvistamisest pärit materjaliga. Katmiseks kasutatav materjal peaks olema võimalikult sarnane põhja substraadiga (samade omadustega).

Heljumi levik

7. Tööd tuleb peatada kuni hoovuste situatsiooni muutumiseni, kui heljumi seire näitab heljumi levimist (kontsentratsioonid eristuvad selgelt looduslikust foonist) Apollo meremadaliku looduskaitsealale, Hiiu madalale või LKA moodustamise ettepanekuga aladele (Lääne-Hiiumaa, Põhjamadalate). Looduslikust foonist oluliselt kõrgemaks loetakse heljumi kontsentratsiooni tõusu ca 6-7 mg l-1. Leevendavate meetmetena võib rakendada näiteks tööde intensiivsuse vähendamist või heljumi levikut takistava tõkke kasutamist.

Kalastik

8. Gravitatsioonivundamendiks tuleb kasutada mittetoksilisi materjale. 9. Kõik tuulikute vahelised kaablid tuleb süvistada või katta. 10. Tuulepargi (sh tuulikute ja merekaablite) ehitustööd tuleb pehmel substraadil asuvatel arendusaladel (va kalju ja kivid) teostada väljaspool kevadel kudevate kalaliikide kudemisaega - vältida tuleb ehitustöid aprillis, mais ja juunis. 11. Merepõhjaga seotud ehitustöödel tuleb kasutada tehnikat ning töövõtteid, mis tekitavad võimalikult vähest müra. 12. Müra tekitavaid tegevusi vee erikasutusel tuleb alustada nn pehmelt (vaiksemalt), et kalad jõuaksid valjema heli tekitamise ajaks piirkonnast põgeneda. 13. Tuulepargi ehitustööd tuleb peatada, kui heljumi seire tulemusel ületab heljumi sisaldus piirväärtust 6,7 mg/l. Tööd tuleb peatada olukorra muutumiseni.

Mereimetajad

14. Veealuse müra leevendamiseks tuleb kasutada müra levikut takistavaid/vähendavaid lahendusi (nt mullikardin, akustilised hülgepeletid). Mürarikaste tööde mõju on väiksem veebruarist maini, kui loomad ei toitu aktiivselt ega rända. Ehituseelse ja -aegse seire tulemused võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel. 15. Ehitustegevuse soovituslik planeerimine hüljeste merekasutusest lähtuvalt: nt veealuse müra mõju lesilatega külgnevatel merealadel on väiksem perioodil, kui hülged viibivad pikematel perioodidel veest väljas (veebruar - mai). Ehituseelse ja -aegse pidevseire tulemused võivad täpsustada ehituse võimalikkust nendel perioodidel. 16. Laevaliikluse planeerimine juunist augustini (k.a.) koormuste hajutamiseks on soovituslik juhul, kui on ette näha mitmete laevade samaaegne liikumine arendusaladel ja võib eeldada kumulatiivselt suuri müratasemeid. 17. Mürarikaste tegevuste soovituslik planeerimine alal TP1 detsembrist maini (k.a.).

Linnustik 18. Vee erikasutus ei ole lubatud Apollo ja Hiiu madalatele lähemal kui 5 km, et vältida olulist negatiivset mõju seal peatuvatele lindudele (arvestades, et vee erikasutuse kaugemat eesmärki). 19. Laevade liikumistee või õhusõidukite liikumise korraldamine kindlaksmääratud liikumisteel, mis kattuks võimalikult palju juba kasutatavate laevateedega.

Pidev

13/14

3. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed

Õlireostuse tekkimise vältimine ja leviku ennetamine

1. Enne tööde algust tuleb välja töötada reostustõrjeplaan arvestades kõigi piirkonnas olevate kaitsealadega. 2. Tööde teostamisel on vajalik järgida ohutusreegleid, mis välistavad õlireostuse tekke. 3. Tuulepargi ehitamisel tuleb kasutada abinõusid, mis hoiavad ära või minimaalsena õli sattumise merre. Õlireostuse korral tuleb see asjakohaselt ja operatiivselt likvideerida. 4. Tagada tuleb personali väljaõpe reostuse korral kiireks reageerimiseks ja reostuse asjakohaselt likvideerimiseks.

Pidev

4. Uurimistööd enne tegevust Allveearheoloogilised mälestised

1. Enne tuulikute asukoha määramist tuleb läbi viia allveearheoloogiline uuring. Allveearheoloogiline uuring koosneb kõrgresolutsioonilisest sonariuuringust ja tuvastatud inimtekkeliste anomaaliate dokumenteerimisest (3D video- või fotodokumentatsioon). 2. Jäädvustamise ja seisukorra hindamise eesmärgil tuleb kokku panna video- või fotodokumentatsioon kasutades fotogramm-meetriat või muu samaväärse tulemusega tehnika või meetodi kasutamine, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring kui vraki vanust ei ole võimalik teiste meetoditega kinnitada. 3. Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbiviimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruande (MuKS § 46-48).

Enne vee erikasutuse algust

5. Muud asjakohased meetmed Allveearheoloogilised mälestised

1. Enne vee erikasutust viiakse läbi uuringud seni leidmata arheoloogiliste mälestiste kaardistamiseks. Uuringute tulemustest peab lähtuma tööde korraldamisel. Tuulikute, pargisiseste kaablite ja ajalooliste laevavrakkide ning mälestiste ja nende kaitsevööndite asukohad ei tohi kattuda. 2. Lõhketööde vajaduse korral tuleb juhul, kui lõhketöö ohualasse jääb kultuurimälestisi, lõhketöö projekti koostamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Vajadusel tuleb kultuurimälestiste kaitseks rakendada leevendusmeetmeid, mis töötatakse välja koostöös Muinsuskaitseametiga.

Jäätmekäitluse korraldamine

3. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest.

Olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 2. Seireandmed Detailne seirekava tuleb koostada arendaja, Keskkonnaameti ja pädeva eksperdi koostöös ning kooskõlastada Keskkonnaametiga KOTKAS süsteemi kaudu. Pool aastat enne seiretööde algust 3. Muu vajalik informatsioon 1. Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2. Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. Vastavalt kehtestatud teabele.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Arendusalal TP1 tuulegeneraatorite vundamentide ja kaablite paigutamise esialgne kava Lisa 1: TP1.JPG

Arendusalal TP4 tuulegeneraatorite vundamentide ja kaablite paigutamise esialgne kava Lisa 2: TP4.JPG

Loode-Eesti tuulepargi KMH aruanne Lisa 3: Loode-Eesti-meretuulepargi_KMHA.pdf

14/14