MKA seisukoht eriplaneeringu uuringutest

1(2)

Monika Korolkov

Maa- ja ruumipoliitika osakond

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie: 17.07.2025

Meie: 01.08.2025/ 5-14/1922-1

Seisukoht eksperthinnangule „Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP-i trassialternatiivide

võrdlus. Mõju kultuurimälestistele ja miljööväärtuslikele aladele“.

Muinsuskaitseamet tutvus eksperthinnanguga ja esitab arvamuse kaitsealuse arheoloogiapärandi

ja ajalooliste looduslike pühapaikade (riiklikud mälestised) käsitluse kohta. Ehitismälestiste kä-

sitluses nõustume eksperthinnangus väljatooduga.

Sissejuhatuses lk 5 on kirjas, et arheoloogiamälestiste puhul on maakaabli ja õhuliini erinevuseks

ainult kaevetööde maht energiakandjate paigalduse ajal, kuid sinna tuleb lisada, et vahe seisneb ka

hooldustöödes. Ehkki õhuliini paigalduse mõju võib säilinud arheoloogilisele kultuurkihile (sh

struktuuridele) olla vähene või olematu, sõltuvalt kuhu postid paigaldatakse, peab silmas pidama,

et hilisemate regulaarsete liinihooldustööde tõttu on arheoloogiapärandi säilimine pidevalt ohus

(nt kivikalmete struktuurid). Sissejuhatusse tuleb eelnevast tulenevalt lisada järgmised üldised

põhimõtted, mis kehtivad kõigi arheoloogiamälestiste ja ajalooliste looduslike pühapaikade pu-

hul:

• Maakaabel ei tohi läbida mälestiste ala. Arvestada tuleb arheoloogiliste uuringute vajadusega

piirkondades, kus kaablitrass kattub osaliselt või terviklikult kaitsevööndiga. Eelistatud on

elektriühenduse rajamine viisil, mis ei kahjusta ka kaitsevööndis esineda võivat kultuurkihti, st

kas õhuliinina või kaitsevööndist väljaspool.

• Õhuliini puhul tuleb postide asukohad planeerida mälestise ja kaitsevööndi piirist väljapoole,

kuid soovitatav oleks ka õhuliini kulgemine planeerida mälestise alast eemale hilisematest hool-

dustöödest tuleneva ohu tõttu arheoloogilisele kultuurkihile. Kui õhuliini alla siiski jääb mõni

mälestis või selle kaitsevöönd, siis tuleb lisada sinna juurde tingimus hooldustööde läbiviimi-

seks: „Õhuliinide hoolduse käigus arheoloogiamälestisel ja kaitsevööndis tehtavatel raie-

töödel mitte kahjustada pinnast. Seetõttu tuleb raie teostada tugeva pinnasega (külm või

kuiv), et nii mälestisel kui ka selle kaitsevööndis ära hoida sügavate roobaste tekkimine.

Raietööde käigus ei tohi kahjustada mälestisi ega mälestiste tähist. Mälestiste lähiümbru-

ses vajaduse korral teha lõiketööd käsitsi. Mineraliseerimine mälestise kaitsevööndis on

keelatud, kuna see kahjustab pinnast ning seeläbi mälestise ja selle kaitsevööndi kultuur-

kihti. Metsa väljaveo tee kavandada mälestisest võimalikult eemale. Raie ala mälestise

kaitsevööndis korrastada pärast raie toimumist. Vajadusel kohtuda enne raie teostamist

koha peal Muinsuskaitseameti esindajaga, et leppida täpsemalt kokku raie ulatus ja teos-

tamise viis kaitsevööndis ning metsa väljaveo tee asukoht.

2(2)

Kui hooldustööd (sh raie) toimuvad mälestisel, siis tuleb eelnevalt taotleda Muinsuskait-

seametilt tööde luba (MuKS § 52 lg 3), kui kaitsevööndis, siis tuleb Muinsuskaitseametile

enne tööde alustamist esitada tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p 2).“

• Enne projekti elluviimisega seotud tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametilt taotlema

tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3). Kui tööd piirduvad ainult mälestise kaitsevööndi alaga,

tuleb enne tööde algust esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatis (MuKS § 58 lg 3 p

2). Teatise esitamine Muinsuskaitseametile ei ole vajalik, kui projekt on eelnevalt ametiga koos-

kõlastatud.

• Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (muuhulgas

konstruktsioonide) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Muinsuskaitseamet palub teha järgnevad parandused ja lisandused tabelisse:

• Fraas „kiviaja kalme“ muuta „kivikalme“.

• Lk 24 mainitud mälestised reg-nr 12507 ja reg-nr 12509 on avalikul kaardikuval vales asuko-

has. 2025 aastal on tehtud Muinsuskaitseameti eksperdihinnang (https://register.mui-

nas.ee/ftp/Arheoloogia_ekspertiisid/12507_12509.pdf) õigete piiride kohta, milles esitatud pii-

ridest tuleb muististe säilitamise eesmärgil lähtuda. Kaablitrassi tuleb planeerida viisil, et nende

rajamise mõju oleks Mäla küla mälestistele võimalikult vähene. Kuna eksperdihinnangus tu-

vastati veel ühe mitte kaitsealuse muistise paiknemine trassikoridoril, peab tööde planeerimisel

ka nende objektide olemasoluga arvestama. MuKS § 31 lg 1 sõnastab, et kui mistahes paigas

avastatakse arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muu-

tumatul kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. Seega, juhul kui tööde

planeerimise faasis kõnealuse kalmega ei arvestata, siis on ehitaja kohustatud leidude ilmnemi-

sel tööd peatama ning Muinsuskaitseamet peab tegema kindlaks uuringute vajalikkuse või hin-

dama asja vastavust riikliku kaitse eeldusele (MuKS § 31 lg 2).

• Lk 32: Mälestis reg-nr 9960 kaitsevöönd jääb trassikoridorist 13 m kaugusele (mõõdetud

trassi kaardirakenduses). Kaitsevööndi kaguservast, mis jääb praegu endise raudtee alale, on

raudtee ehitusel leitud luustikke. Seetõttu tuleb kaeve- ja pinnasetööde tegemisel (nii trassi

ehitustöödel kui hilisematel hooldustöödel) arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on

leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest

Muinsuskaitseametit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Koit

Ehituspärandi nõunik

Muinsuskaitseamet

Krista Karro

[email protected]

looduslike pühapaikade ja arheoloogia nõunik

Muinsuskaitseamet