Vastus märgukirjale

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Mart Parind

Advokaadibüroo NOVE OÜ

[email protected]

Vastus märgukirjale

Austatud vandeadvokaat Parind

Rahandusministeeriumile esitatud märgukirjas juhtisite tähelepanu Keila Linnavalitsuse, registri-

kood 75014422, (edaspidi: hankija) poolt väljaspool riigihangete registrit (edaspidi: register)

e-kirja teel pakkumuse esitamise ettepanekuna vormistatult korraldatud riigihankele „Avalike

istutusalade hooldus 2025“ (edaspidi: väikehange). Märgukirja esitamine oli ajendatud Teie

kliendiks oleva haljastusteenuse osutamisega tegeleva ettevõtja isiklikule kogemusele tuginevast

kahtlusest, et lihthankemenetluse korraldamata jätmisega rikkus hankija riigihangete seadust

(edaspidi: RHS). Samuti avaldasite rahulolematust selle üle, et hankija, rikkudes asjaomaseid

õigusakte, ei ole vastanud Teie kahele väikehanke kehtetuks tunnistamise ettepanekut sisaldanud

märgukirjale, mis olid esitatud mitu kuud tagasi, täpsemalt 20.02.2025 ja 04.03.2025. Eeltoodut

arvestades palusite Rahandusministeeriumil kaaluda võimalust alustada hankija suhtes RHS

§ 205 lg 1 p 2 alusel valikupõhist järelevalvemenetlust, hindamaks järelevalvemenetluses, kas

hankija tegevus on olnud kooskõlas RHS-ga ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

Olles tutvunud Teie pöördumisele lisatud materjalidega, samuti märgukirjas viidatud ja hankija

dokumendiregistris avaldatud väikehanke korraldamist puudutavate dokumentidega, oleme välja

selgitanud, et hankija 17.02.2025 e-kirjas sisaldunud pakkumuse esitamise ettepanekuga alanud

riigihanke menetlus „Avalike istutusalade hooldus 2025“ on tänaseks lõppenud. Dokumendiregistrist

nähtuvalt sõlmisid 18.03.2025 hankija ja kolmas isik väikehanke mõlema osa (I-II) tulemusel

töövõtulepingu, mille käibemaksuta kogumaksumuseks on 27 100,00 eurot, sh osa I „hooldus-

tööd“ maksumus 23 800,00 eurot ja osa II „istutustööd“ maksumus 3 300,00 eurot.

Seega jääb sõlmitud hankelepingu maksumus alla avaliku sektori hankija poolt (tava)teenuste

(nt CPV kood 77310000-6 „Haljasalade istutus- ja hooldusteenused“) tellimisele ette nähtud

lihthanke piirmäära, milleks on käibemaksuta 30 000,00 eurot (vt RHS § 14 lg 1 p 1). Kuigi

sõlmitud hankelepingu maksumus ja hankelepingu eeldatav maksumus ei pruugi kattuda,

mööname, et olukorras, kus sõlmitud hankelepingu maksumus jääb alla seaduses ette nähtud

piirmäära, ei ole Rahandusministeeriumil üldjuhul tekkinud kahtlust hankelepingu eeldatava

maksumuse valesti määramise ja sellega kaasuvalt vale riigihanke menetluse liigi kasutamise

suhtes.

Väikehangete läbiviimisele RHS ja selle rakendusaktid täpsemaid menetlusnõudeid ei sätesta.

Avaliku sektori hankija, kelle ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete

eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus

ületab 500 000 eurot, peab kehtestama organisatsioonisisese hankekorra ning nägema selles

muu hulgas ette alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde

tellimise korra (RHS § 9 lg 1 ja lg 4 p 3).

Teie 22.07.2025

Meie 06.08.2025 nr 12.2-1/3408-2

2

RHS § 180 p 6 ja § 203 lg 1 alusel teeb Rahandusministeerium riiklikku ja haldusjärelevalvet

(edaspidi: järelevalve) RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Seega saab

Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses kontrollida üksnes RHS-st ning selle alusel ja

selle täitmiseks kehtestatud õiguse üldaktidest (intra legem määrustest) tulenevate nõuete järgimist.

Rahandusministeerium ei saa teha riigihangetealast järelevalvet teiste seaduste järgimise üle ega ka

hankija hankekorras kui asustusesiseses internses õigusaktis ettenähtu üle (vt täpsemalt 450 SE I,

seletuskiri, lk 134).

RHS § 205 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil võimalik viia nii haldus- kui ka riiklik järelevalve

läbi, kas (p 1) ex ante ja ad hoc juhtumipõhiselt (eelduseks põhjendatud rikkumiskahtlus ja § 206

lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavate imperatiivsete asjaolude puudumine) või (p 2) ex

post sh ka pärast hankelepingu sõlmimist valimipõhise kontrollina, so inspektsioonilise järelevalve

vormis (§ 206 lg-tes 1-2 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad imperatiivsed ja diskretsioonilised

asjaolud ei takista valimipõhist järelevalvemenetlust).

RHS § 206 lg 1 p 4 sätestab, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus

lõpetatakse, kui riigihanke menetlus on lõppenud. Riigihanke menetluseks on ka alla lihthanke

piirmäära hanke- või raamlepingu sõlmimisele suunatud hankija toimingute ja otsuste jada (vt 491

SE I, seletuskiri, lk 4). RHS § 73 lg 1 p 1 kohaselt lõppeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega.

See on laiendatav mutatis mutandis ka riigihanke menetlustele, mille eeldatav maksumus jääb alla

lihthanke piirmäära.

Nendime, et väikehanke RHS-le vastavuse kontrollimiseks RHS § 205 lg 1 p 2 alusel valimipõhise

järelevalvemenetluse läbiviimine ei ole hankelepingu sõlmituse faktist tulenevalt imperatiivselt

välistatud (RHS § 206 lg 4). Ent ainuüksi see ei tähenda, et Rahandusministeerium kaaluks igal

üksikjuhtumil või veel vähem oleks kohustatud kaaluma iga hankija suhtes valimipõhise järelevalve-

menetluse läbiviimist.

Valimipõhine järelevalve, sh pisteline tööplaaniväline kontroll või vastavalt järelevalve tööplaanile

ex post retrospektiivse plaanilise järelkontrollina läbiviidav järelevalvemenetlus, mis hõlmab reeglina

mitut või kõiki hankija riigihankeid kontrollitaval ajaperioodil. Valimipõhine järelevalve võib toimuda

ka temaatilise kontrollina, nt nii, et kontrollitakse vaadeldaval perioodil ainult hankija väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusi või hankelepingute muutmisi. Valimipõhise järelevalve fookus on

juhtumipõhise järelevalvemenetlusega võrreldes oluliselt laiem kui üks riigihange – valimipõhise

järelevalvemenetluse läbiviimine on võimalik ja tavaliselt toimubki väljaspool konkreetset riigihanget

(vt 450 SE I, seletuskiri, lk 144). Kuna järelevalveasutuse eelarvelised ja isikulised ressursid on

piiratud, siis on paratamatu, et järelevalveametnikud ei jõua järelevalvet teostades kõikjale. Seetõttu

ei ole lauskontroll, mis tagaks, et haldusorgan oleks igast reaalses elus esinevast õigusrikkumisest

teadlik ning suudaks kõigile adekvaatselt reageerida, praktikas saavutatav. Sellest tulenevalt tuleks

nö inspektsioonilist järelevalvet toimetada asjaomasele metoodikale tuginedes (vt Haldusmenetluse

käsiraamat. Tartu, 2004, lk 142). Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel

või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma

võrdse kohtlemise põhimõttest. Riigihangete korraldamise üle teostatavas valimipõhises järelevalves on

plaanilise järelkontrolli valimi koostamisel olnud aluseks riigihangete registris kajastatud andmete

põhjal läbiviidud riskianalüüsi alusel koostatud riskimaatriks. Samuti oleme tööplaanide koostamisel

arvestanud juhtumipõhistes järelevalvemenetlustes, sh järelevalveteadetest ja teistest allikatest, teatavaks

saanud asjaolusid.

Pelgalt märgukirjas esile toodud asjaoludest, nende kõrvutamisel pöördumisele lisatud materjalidega

ning pöördumises viidatud ja hankija dokumendiregistris avaldatud dokumentidega, esmajoones

sõlmitud hankelepinguga, ei nähtu, et kõnealuse väikehanke eeldatav maksumus eraldivõetuna

oleks küündinud lihthanke piirmäärani.

3

Sellegipoolest täname Teid esitatud pöördumise eest ja võimalikele probleemidele hankepraktikas

tähelepanu juhtimise eest. Ühtlasi teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium kavatseb koguda

täiendavaid andmeid ja vajadusel küsida hankijalt selgitusi (RHS § 205 lg 2 ls 2), hindamaks, kas

avaliku huvi kaitseks võib esineda vajadus pöörata hankija tegevusele põhjalikumat tähelepanu,

muu hulgas kaalume vajadusel võimalust pöörduda hankija poole RHS §-s 210 ette nähtud vormis,

so preventiivse soovituskirjaga RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks tulevikus.

Puutuvalt hankijale adresseeritud märgukirjadele vastamata jätmist, märgime, et märgukirjale

ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses märgukirja

adressaadile pandud kohustuste täitmise üle järelevalve tegemine Rahandusministeeriumi

pädevusse ei kuulu. Selles küsimuses on Teil võimalik pöörduda kas asjaomase kaebusega

halduskohtusse või õiguskantsleri poole, kes saab nn ombudsmani menetluses kontrollida, kas

ametiasutused järgivad oma töös seadusi ja hea halduse tava, sh vastavad isikute pöördumistele

tähtaegselt ja sisuliselt.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Porgand

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]