Tagasiside

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Pr Karmen Joller

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

e-post: [email protected]

Teie: 30.07.2025 nr 1.2-2/72-1

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/16886-1

Uuringueetika komitee moodustamise,

selle töökorra, liikmete arvu ja määramise

korra ning uuringu taotluse läbivaatamise

tasumäärade kooskõlastamine

Austatud minister Karmen Joller

Tartu Ülikool esitab uuringueetika komitee moodustamise, selle töökorra, liikmete arvu ja

määramise korra ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärade kohta järgmised ettepanekud ja

tähelepanekud:

- Määruse paragrahvi 9 lõikes 6 on kavas teha Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu

(EBIN) otsuste langetamise korras muudatus, mille kohaselt on edaspidi võimalik otsuseid

langetada üksnes konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, arutatakse edasi (ilmselt siis seni,

kuni jõutakse konsensusele). Seletuskirjas pole viidatud muudatust piisavalt põhjendatud, sh välja

toodud selle mõju, on vaid öeldud, et senise nelja aasta praktika näitab, et konsensust on võimalik

saavutada. Ei ole arusaadav, miks juhul, kui senine regulatsioon on võimaldanud kujundada

praktikat, mille kohaselt otsused langetatakse konsensuslikult ning arutelusid jätkatakse nii kaua

kui kõikide vastuargumendid või tõstatatud küsimused saavad lahendatud või vastatud, ei ole

võimalik samal moel jätkata. Tartu Ülikool ei toeta muudatust, mille kohaselt on nõukogul

võimalik otsuseid langetada üksnes konsensuslikult. Sellisel juhul on näiteks võimalik ühel ainsal

nõukogu liikmel ükskõik millistest motiividest lähtuvalt blokeerida nõukogu tegevus ning sellega

määramata ajaks takistada teadusuuringu elluviimine. Olen nõus, et kehtivas määruses sisalduv

regulatsioon ei ole parim võimalik ning hääletusel pole mingit vajadust anda nõukogu esimehele

otsustavat häält. Samuti oleks mõistlik suurendada otsustamiseks vajaliku häälteenamuse nõuet.

Otsustamise läbipaistvuse ja kvaliteedi tagamiseks võiks ka sätestada, et juhul, kui nõukogu liige

jääb eriarvamusele, siis tema eriarvamus protokollitakse ja lisatakse nõukogu otsuse juurde. Teen

ettepaneku sõnastada paragrahvi 9 lõige 6 järgmiselt:

„(6) Nõukogu langetab oma otsused konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, toimub

hääletamine, mille puhul on otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3

nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Kui nõukogu liige jääb nõukogu otsuse suhtes

eriarvamusele, siis tema eriarvamus protokollitakse ning lisatakse nõukogu otsusele.“.

- Määruse paragrahvi 11 lõiget 2 on plaanis täiendada punktiga 41, mille kohaselt tuleb

taotluse esitamisel esitada ka kirjalik kinnitus andmekogu vastutavalt ja volitatud töötlejalt, et

uuringus kasutatavad andmed on olemas ning neid on võimalik teha vastutavale uurijale

kättesaadavaks. Tartu Ülikool tervitab muudatust, mis kaasab andmekogu eest vastutaja uuringu

eetikaloa taotlemise protseduuri, küll aga ei toeta regulatsiooni, mille kohaselt on vaja esitada nii

andmekogu vastutava kui volitatud töötleja kinnitus. Piisab, kui kinnituse annab üks neist ehk siis

2 (2)

vastutav või volitatud töötleja, sõltuvalt sellest, kumb neist konkreetse andmekogu puhul otsustab

andmete väljastamise.

- Tartu Ülikool vaatab murelikult määruse paragrahvi 16 lõike 1 muudatust, mille kohaselt

diferentseeritakse uuringutaotluse läbivaatamise tasumäärad, suurendatakse seni kehtinud tasu

ülemmäära ning kavandatakse läbivaatamise tasu rakendamine kõigile taotluse esitajatele.

Seletuskirjas puudub analüüs, kuidas on jõutud kehtestatava tasu määrani ning kuidas mõjutavad

kavandatavad muudatused uuringueetika komitee tegevuse sõltumatust ja läbipaistvust. Eraldi on

vaja hinnata, kuidas mõjutab kõigile taotlejatele tasu kehtestamine nende käitumist olukorras, kus

Eestis tegutsevate eetikakomiteede töökorraldus ja tasu võtmise praktikad on seni ühtlustamata.

Täiesti arusaamatuks jääb aga järgmine lõik seletuskirjas: „Uuringu läbivaatamistasusid ei

rakendata Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud uuringutele st vastutav uurija on

Sotsiaalministeeriumi ametnik või töölepinguline töötaja. Põhjuseks asjaolu, et

Sotsiaalministeerium tagab EBINi tehnilise toe ning rahastuse sõltumata sellest, kui palju

EBINisse uuringu taotlusi esitatakse.“ Esiteks ei kajastu vastav erand Sotsiaalministeeriumi

ametnikele ja töötajatele kusagil õigusakti tekstis. Teiseks ei ole sellise erisuse tegemine

Sotsiaalministeeriumi tehtavatele uuringute sisuliselt õige, sest loob ebavõrdsed tingimused

uurijatele. Samuti moonutaks see riigi raha kasutamise sisulist ülevaadet.

Lõpetuseks kordan ka veel Tartu Ülikooli ettepanekut ja kindlat soovi, et uue inimgeeniuuringute

seaduse koostamisel antaks senise Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu ülesanded 1.

oktoobrist 2025 jõustuva Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel

Eesti Teadusagentuuri juurde loodavale uuele eetikakomiteele. Eetika hindamispädevusega

inimeste arv on Eestis väga piiratud, nende töökoormus suur, eri institutsioonide juurde loodud

eestikakomiteede tegevuse alused ja kohati ka kvaliteet on seni olnud ebaühtlane. Eri

eetikakomiteede kokku koondamise eesmärk on ühtlustada eetikakomiteede tegevuse kvaliteeti,

tagada eetikakooskõlastuse taotluste pädev menetlemine ja komiteele piisav juriidiline,

andmekaitsealane jm tugi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Asser

rektor, professor

Aliis Liin: [email protected]

Katrin Pajuste-Kuul: [email protected]