Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 05.08.2025 nr 46

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne,

et seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab

kurtidele ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda. Samuti toetab EPIKoda

erihoolekandeteenuse omaosalusmäära kehtestamist. Samas ei saa EPIKoda toetada eelnõu

osasid, mis:

• piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel;

• jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada.

Eelnõust: Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka

kirjutustõlketeenusele õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates

13. eluaastast. Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 8 lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete

töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine.

Samuti ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult

vajanud nooremad kui 13. aastased lapsed.

Mõistame isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, kuid miks ei võiks rakenduse

kasutamiseks anda nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem? Ka alla 13-aastane laps suhtleb ja

tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel

rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

Eelnõu seletuskirjas: SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha

vastuvõtmise või sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle

teenuskoha pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise

vastuvõtmisest või keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui

inimene teavitab SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli

ja saadab selle inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel).

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda ei toeta 7-päevast otsustamistähtaega ning on selle kohta varem arvamust avaldanud

nii kohtumistel kui ka kirjalikult. On mõeldav piiritleda aeg, mille jooksul inimene peab

otsustama teenuskoha vastuvõtmise, kuid säilima peab ka paindlikkus.

Palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise

tegemisest. SKA pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.“

Mõjuvateks põhjusteks on nii inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui

inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise

haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).

Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kui palju inimestel võtab otsustamine aega, st pole ülevaadet,

kas kavandataval muudatusel oleks ka reaalne mõju. Inimese vaatest näeb EPIKoda siin

negatiivseid tagajärgi, kui inimene ei saa ega ole suuteline 7 päevaga elumuutuvat otsust tegema.

Lapsevanemad toovad välja peamiselt kuuajalise otsustamise vajaduse, eriti olukorras, kus

teenuskoht asub kaugel või neil pole enne olnud teenuseosutajaga kokkupuudet. Lisaks võivad

teenusevajaja vaimsest tervisest tulenevad eripärad nõuda ettevalmistusaega, et minna

teenuskohaga tutvuma jne (võib juhtuda, et ei õnnestugi esimese korraga).

Kiire otsustamine võib viia nii inimese kui ka teenuseosutaja jaoks halvemate tagajärgedeni:

inimene läheb teenusele, mis talle ei sobi või ei teki klappi teenuseosutajaga ning seetõttu

kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusekasutajad. Seadus peab olema

inimese poolel ja andma paindlikkuse. Süsteemi efektiivsus ei saa olla ainuke põhjus muudatuse

tegemiseks. Muudatus puudutab haavatavaid sihtgruppe, kelle jaoks muutused, uute

olukordade ja keskkondadega kohanemine võtavad aega. Inimesel, kellele SKA on teinud

kohapakkumise, võib juba ainuüksi transpordi korraldamine aega võtta, et teenuskohta

vaatama minna (mõnes piirkonnas ei saa mõne päevaga sotsiaaltransporti, pikemate

sõitude jaoks vajalik nädala jagu ette broneerida). Kui mureks on, et teenuseosutajad ei

saa ilma rahastuseta töötajaid ootel hoida, võiks olla võimalus, et kohe pärast inimese

„jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi

osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks

tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

kui inimene võib veel peale otsuse vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada

ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). See maandaks teenuseosutaja

riske ja annaks inimesele võimaluse teenusele minekuga kohaneda ning on suurem

tõenäosus, et inimene teenusel ka kohaneb, millest võidavad kõik osapooled.

Seega palume sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha

vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt

(tervislik olukord nt – inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, raske viirus,

mistõttu kodusel ravil vms tervislik olukord, ettenägematud olukorrad). Hetkel pole ka 7

päeva puhul põhjendatud juhtudel aja pikendamine eelnõus planeeritud.

Eelnõust: Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast

erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust

täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha

vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on

määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale,

mis on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus

keskkonnaga, ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta”

keeldumisena. Teine muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub

pakutud teenuskoha vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada,

et tegemist on olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda

reguleerivas paragrahvis).

EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, sest tekib

küsimus, kuidas ja kes hindab, mis on mõjuv põhjus teenusest keeldumiseks, et inimest

järjekorrast maha võtta. Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta

teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda,

milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene

elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal

muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud,

teenusele õigustatus ei muutu. Juhul kui inimene arvatakse järjekorrast välja, tõstab see

ühtlasi halduskoormust, sest SKA peab väljastama inimesele uue järjekorda võtmise teate.

Eelnõust: Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et

tegu on mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus

järjekorras olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

plaanis lähiaastatel teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta

ära võimaluse võtta otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma

mõjuva põhjuseta pakutavast teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast välja

arvama, kuna korduvalt põhjuseta keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate teenusele

saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast teenuskohast

ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel inimest järjekorrast välja ei arvata. Sisuliselt tähendab

säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale inimesele pakutakse teist korda talle sobivat

teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud maakonnas või teenusosutaja juures, varasemalt

eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud ajal) ja inimene SKA hinnangul mõjuva

põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel hetkel järjekorrast välja.

Riik on ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda

võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud

inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust

vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane

neid inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.

Oluline on mõista, et erihoolekandeteenuste vajajate ja tulevikus teenustele suunduvate inimeste

perede profiil ja võrgustiku/kogukonna nägu on muutunud. Inimesed ja pered ei pruugi ega

peagi vastu võtma ei esimest, teist ega kolmandat pakutavat teenuskohta, kui see ei asu

koduläheduses, vaid teises Eesti piirkonnas, kui perel puudub teenuseosutaja suhtes

usaldus ja turvatunne jne. Eelnõu autor on samuti välja toonud, et senise praktika kohaselt ei

ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva põhjuseta

loobumisega, seda enam ei pea põhjendatuks, miks peaks seaduse tasandil järjekorrast välja

arvamist sätestama.

Eelnõust: Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt võib

erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve seadusega

kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub kokkuleppel

erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine

korraldatakse paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu peab

olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu sõlmivad

omavahel teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d omaosaluse tasu

summa suurusest ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema

omaosaluse tasu ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Samas SKA pädevuses ei

ole osaleda teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu tingimuste kokkuleppimises.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda toetab maksimaalse omaosalusmäära kehtestamist, kuid ei nõustu sellega, et selle

rakendamine jääb ainult teenuseosutaja otsustada. Eelnõu kohaselt peab teenuseosutaja esitama

vastavad kalkulatsioonid SKA-le, aga SKA-l puudub otsustusõigus omaosalusemäära tõstmises

kaasa rääkida. Taoline lähenemine jätab inimese teenuseosutaja meelevalda nagu see on juhtunud

eelnõus toodud näidete põhjal, kus teenuseosutaja on nõudnud inimestelt väga kõrget omaosalust

ning SKA-l pole olnud võimalust sekkuda. EPIKoda teeb ettepaneku, et SKA määratleb

koostöös teenuseosutajate, teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib

suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad,

sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab.

Kahjuks pole eelnõusse jõudnud plaanitav muudatus, mille kohaselt KOV-d saaksid oma

piirkonna inimestele teenuskohti rahastades kindlustunde, et SKA poolt ei suunata

teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenuskohad on tagatud KOV nö oma

inimestele, kelle jaoks need kohad oma kogukonda on loodud. Uute teenuskohtade loomine

või olemasolevate ümberkorraldamine inimeste kodulähedal toetaks juurpõhjuse ehk kohtade

puuduse vähendamist. EPIKoja ja ministeeriumile teadaolevalt on mitmeid kohalike

omavalitsusi, kes on valmis uusi erihoolekandeteenuse kohti oma piirkonna inimestele looma.

Kokkuvõtvalt:

1. Võimaldada alla 13-aastasel lapsel kaugtõlkerakenduse kasutamist, sest 13-aastane

laps suhtleb ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka

noorematel kui 13-aastastel rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

2. Sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha

vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (nii

inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta

vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse

ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).

3. Luu võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn

teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab

teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning

inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis, kui inimene

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

võib veel peale teenuskoha vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja

sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda).

4. EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta,

Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui

SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on

mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva

otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda.

SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud, teenusele

õigustatus ei muutu. Samuti on riik ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud

ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur.

Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult

järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht

saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid inimesi karistada järjekorrast

eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.

5. Toetame omaosaluslae kehtestamist, juhul kui seaduses on sätestatud nõue, et SKA

määratleb koostöös teenuseosutajate ja teenusekasutajatega “paremad

tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad

hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida

inimene suurema omaosaluse eest saab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär;

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]

Sotsiaalministeerium Meie: 05.08.2025 nr 46

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse, sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest eelnõu ettevalmistamise etapis. Positiivne,

et seni ESF rahastusel olnud kaug- ja kirjutustõlke teenus kehtestatakse seaduses, mis tagab

kurtidele ja vaegkuuljatele parema ligipääsu ühiskonda. Samuti toetab EPIKoda

erihoolekandeteenuse omaosalusmäära kehtestamist. Samas ei saa EPIKoda toetada eelnõu

osasid, mis:

• piiravad põhjendamatult inimese otsustusaega erihoolekandeteenuse koha vastuvõtmisel;

• jätavad omaosaluse kujundamise praktikas liiga suuresti teenuseosutaja otsustada.

Eelnõust: Paragrahvis 13013 sätestatakse nii viipekeele kaugtõlketeenusele kui ka

kirjutustõlketeenusele õigustatud isikud. Teenusele on õigustatud kuulmislangusega isikud alates

13. eluaastast. Teenusele õigustatus algab alates 13. eluaastast, sest isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) § 8 lõike 1 kohaselt on infoühiskonna teenuste pakkumisel otse lapsele lapse isikuandmete

töötlemine lubatud ainult juhul, kui laps on vähemalt 13-aastane. Kuna teenuse saamine toimub

spetsiaalse tõlketeenuse rakenduse kaudu, siis on põhjendatud sama vanusepiiri järgimine.

Samuti ei ole hetkel katseprojekti raames ilmnenud, et teenust oleksid kindlasti ja põhjendatult

vajanud nooremad kui 13. aastased lapsed.

Mõistame isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid piiranguid, kuid miks ei võiks rakenduse

kasutamiseks anda nõusolekut alla 13.aastase lapse vanem? Ka alla 13-aastane laps suhtleb ja

tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka noorematel kui 13-aastastel

rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

Eelnõu seletuskirjas: SHS § 71 lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega, mille kohaselt teenuskoha

vastuvõtmise või sellest keeldumisest peab inimene SKA-d teavitama seitsme päeva jooksul talle

teenuskoha pakkumisest. Inimese poolt SKA-le esitatud teavitus teenuskoha pakkumise

vastuvõtmisest või keeldumisest vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui

inimene teavitab SKA-d suuliselt (nt telefonikõne), siis koostab SKA ametnik vastava protokolli

ja saadab selle inimesele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-maili teel).

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda ei toeta 7-päevast otsustamistähtaega ning on selle kohta varem arvamust avaldanud

nii kohtumistel kui ka kirjalikult. On mõeldav piiritleda aeg, mille jooksul inimene peab

otsustama teenuskoha vastuvõtmise, kuid säilima peab ka paindlikkus.

Palume sõnastada § 71 lõike 5 teise lause asemel: „Teenuskohast vastuvõtmise või sellest

keeldumise otsusest teavitab inimene SKAd 14 kalendripäeva jooksul alates pakkumise

tegemisest. SKA pikendab mõjuval põhjusel otsustusaega vastavalt inimese vajadusele.“

Mõjuvateks põhjusteks on nii inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui

inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise

haiguse ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).

Eelnõus ei ole välja toodud, kas ja kui palju inimestel võtab otsustamine aega, st pole ülevaadet,

kas kavandataval muudatusel oleks ka reaalne mõju. Inimese vaatest näeb EPIKoda siin

negatiivseid tagajärgi, kui inimene ei saa ega ole suuteline 7 päevaga elumuutuvat otsust tegema.

Lapsevanemad toovad välja peamiselt kuuajalise otsustamise vajaduse, eriti olukorras, kus

teenuskoht asub kaugel või neil pole enne olnud teenuseosutajaga kokkupuudet. Lisaks võivad

teenusevajaja vaimsest tervisest tulenevad eripärad nõuda ettevalmistusaega, et minna

teenuskohaga tutvuma jne (võib juhtuda, et ei õnnestugi esimese korraga).

Kiire otsustamine võib viia nii inimese kui ka teenuseosutaja jaoks halvemate tagajärgedeni:

inimene läheb teenusele, mis talle ei sobi või ei teki klappi teenuseosutajaga ning seetõttu

kannatavad nii inimene, teenuseosutaja kui ka teised teenusekasutajad. Seadus peab olema

inimese poolel ja andma paindlikkuse. Süsteemi efektiivsus ei saa olla ainuke põhjus muudatuse

tegemiseks. Muudatus puudutab haavatavaid sihtgruppe, kelle jaoks muutused, uute

olukordade ja keskkondadega kohanemine võtavad aega. Inimesel, kellele SKA on teinud

kohapakkumise, võib juba ainuüksi transpordi korraldamine aega võtta, et teenuskohta

vaatama minna (mõnes piirkonnas ei saa mõne päevaga sotsiaaltransporti, pikemate

sõitude jaoks vajalik nädala jagu ette broneerida). Kui mureks on, et teenuseosutajad ei

saa ilma rahastuseta töötajaid ootel hoida, võiks olla võimalus, et kohe pärast inimese

„jah”-otsust hakkab jooksma ka nn teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi

osaliselt. See võimaldab teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks

tasustatult ning inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis,

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

kui inimene võib veel peale otsuse vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada

ja sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda). See maandaks teenuseosutaja

riske ja annaks inimesele võimaluse teenusele minekuga kohaneda ning on suurem

tõenäosus, et inimene teenusel ka kohaneb, millest võidavad kõik osapooled.

Seega palume sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha

vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt

(tervislik olukord nt – inimene ei saa kohta vaatama minna, sest on haiglas, raske viirus,

mistõttu kodusel ravil vms tervislik olukord, ettenägematud olukorrad). Hetkel pole ka 7

päeva puhul põhjendatud juhtudel aja pikendamine eelnõus planeeritud.

Eelnõust: Paragrahv 76 lõike 5 teise lause (“Kui isik keeldub mõjuva põhjuseta minemast

erihoolekandeteenust saama, arvatakse ta erihoolekandeteenuste järjekorrast välja.”) sõnastust

täpsustatakse järgnevalt: “Kui isik keeldub teist korda mõjuva põhjuseta pakutud teenuskoha

vastuvõtmisest, arvatakse ta erihoolekandeteenuse järjekorrast välja.”. “Mõjuva põhjuseta” on

määratlemata õigusmõiste ja haldusorgan (SKA) sisustab seda, st hindab vastavalt olukorrale,

mis on mõjuv põhjus. Kui keeldumine on põhjendatud (nt tervislik seisund, sobimatus

keskkonnaga, ajutine/ühekordne perekondlik põhjus), ei arvestata seda „mõjuva põhjuseta”

keeldumisena. Teine muudatus (keeldub minemast erihoolekandeteenust saama vs keeldub

pakutud teenuskoha vastuvõtmisest) on tehtud sätte täpsustamiseks – et oleks üheselt aru saada,

et tegemist on olukorraga, kus järjekorras olev isik ei võta kohta vastu (säte asub järjekorda

reguleerivas paragrahvis).

EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta, sest tekib

küsimus, kuidas ja kes hindab, mis on mõjuv põhjus teenusest keeldumiseks, et inimest

järjekorrast maha võtta. Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta

teenusele läheb, kui SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda,

milline on mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene

elumuutva otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal

muutuda. SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud,

teenusele õigustatus ei muutu. Juhul kui inimene arvatakse järjekorrast välja, tõstab see

ühtlasi halduskoormust, sest SKA peab väljastama inimesele uue järjekorda võtmise teate.

Eelnõust: Senise praktika kohaselt ei ole SKA kordagi teenuskohast keelduja osas hinnanud, et

tegu on mõjuva põhjuseta loobumisega. Siiski ei saa välistada, et tulevikus tekib olukord, kus

järjekorras olija soovib, et talle pakutakse vabanevaid teenuskohti, kuigi tal ei ole tegelikult

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

plaanis lähiaastatel teenust kasutama hakata ja igakordsel teenuskoha pakkumisel kasutab ta

ära võimaluse võtta otsustamiseks seitse päeva. Kui inimene teist korda ehk korduvalt ilma

mõjuva põhjuseta pakutavast teenuskohast keeldub, on SKA sunnitud inimese järjekorrast välja

arvama, kuna korduvalt põhjuseta keelduja tõttu pikeneb kõigi järjekorras olijate teenusele

saamise aeg ja see ei ole teiste inimeste suhtes õiglane. Esmakordselt pakutavast teenuskohast

ka ilma mõjuva põhjuseta keeldumisel inimest järjekorrast välja ei arvata. Sisuliselt tähendab

säte seda, et kui teenuse järjekorras olevale inimesele pakutakse teist korda talle sobivat

teenuskohta (inimese poolt eelistatuks märgitud maakonnas või teenusosutaja juures, varasemalt

eelistatuks märgitud teenusele tulemise soovitud ajal) ja inimene SKA hinnangul mõjuva

põhjuseta teist korda kohast loobub, arvatakse inimene sel hetkel järjekorrast välja.

Riik on ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud ennast aastateks järjekorda

võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur. Aastaid on SKA andnud

inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult järjekorda panna, siis on lootust

vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane

neid inimesi karistada järjekorrast eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.

Oluline on mõista, et erihoolekandeteenuste vajajate ja tulevikus teenustele suunduvate inimeste

perede profiil ja võrgustiku/kogukonna nägu on muutunud. Inimesed ja pered ei pruugi ega

peagi vastu võtma ei esimest, teist ega kolmandat pakutavat teenuskohta, kui see ei asu

koduläheduses, vaid teises Eesti piirkonnas, kui perel puudub teenuseosutaja suhtes

usaldus ja turvatunne jne. Eelnõu autor on samuti välja toonud, et senise praktika kohaselt ei

ole SKA kordagi ühegi teenusest keelduja puhul hinnanud, et tegu oleks mõjuva põhjuseta

loobumisega, seda enam ei pea põhjendatuks, miks peaks seaduse tasandil järjekorrast välja

arvamist sätestama.

Eelnõust: Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 73 lõike 6 teist lauset. Kehtiva SHS kohaselt võib

erihoolekandeteenuse osutaja küsida toidu ja majutuse eest iga-aastase riigieelarve seadusega

kehtestatud maksimaalsest omaosaluse summast suuremat tasu juhul, kui see toimub kokkuleppel

erihoolekandeteenust saama suunatud inimesega ja majutamine ning toitlustamine

korraldatakse paremates tingimustes, kui on õigusaktidega nõutud. Sätestatud on ka, et tasu peab

olema vastavuses pakutavate lisahüvede väärtusega. Omaosaluse tasumise lepingu sõlmivad

omavahel teenuse osutaja ja teenuse saaja. Teenuse osutaja teavitab SKA-d omaosaluse tasu

summa suurusest ja esitab kalkulatsioonid teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema

omaosaluse tasu ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Samas SKA pädevuses ei

ole osaleda teenuseosutaja ja teenuse saaja vahel sõlmitava lepingu tingimuste kokkuleppimises.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

EPIKoda toetab maksimaalse omaosalusmäära kehtestamist, kuid ei nõustu sellega, et selle

rakendamine jääb ainult teenuseosutaja otsustada. Eelnõu kohaselt peab teenuseosutaja esitama

vastavad kalkulatsioonid SKA-le, aga SKA-l puudub otsustusõigus omaosalusemäära tõstmises

kaasa rääkida. Taoline lähenemine jätab inimese teenuseosutaja meelevalda nagu see on juhtunud

eelnõus toodud näidete põhjal, kus teenuseosutaja on nõudnud inimestelt väga kõrget omaosalust

ning SKA-l pole olnud võimalust sekkuda. EPIKoda teeb ettepaneku, et SKA määratleb

koostöös teenuseosutajate, teenusekasutajatega “paremad tingimused”, mille eest võib

suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad,

sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida inimene suurema omaosaluse eest saab.

Kahjuks pole eelnõusse jõudnud plaanitav muudatus, mille kohaselt KOV-d saaksid oma

piirkonna inimestele teenuskohti rahastades kindlustunde, et SKA poolt ei suunata

teenuskohtadele üldjärjekorras olevaid inimesi, vaid teenuskohad on tagatud KOV nö oma

inimestele, kelle jaoks need kohad oma kogukonda on loodud. Uute teenuskohtade loomine

või olemasolevate ümberkorraldamine inimeste kodulähedal toetaks juurpõhjuse ehk kohtade

puuduse vähendamist. EPIKoja ja ministeeriumile teadaolevalt on mitmeid kohalike

omavalitsusi, kes on valmis uusi erihoolekandeteenuse kohti oma piirkonna inimestele looma.

Kokkuvõtvalt:

1. Võimaldada alla 13-aastasel lapsel kaugtõlkerakenduse kasutamist, sest 13-aastane

laps suhtleb ja tegutseb iseseisvalt ja rakenduse ja tõlke kasutamine võimaldaks ka

noorematel kui 13-aastastel rohkem iseseisvalt ühiskonnaelus osaleda.

2. Sätestada minimaalselt 14-päevane aeg, millal inimene peab otsustama teenuskoha

vastuvõtmise. Põhjendatud juhul palume sätestada võimalus otsustada ka pikemalt (nii

inimese enda kui hooldaja/eestkostja tervislik olukord, näiteks kui inimene ei saa kohta

vaatama minna, sest on haiglas, haigusega kodusel ravil, vaimse tervise haiguse

ägenemise episood vms tervislik olukord või muud ettenägematud olukorrad).

3. Luu võimalus, et kohe pärast inimese „jah”-otsust hakkab jooksma ka nn

teenuseaeg ning teenuskohta rahastatakse, kasvõi osaliselt. See võimaldab

teenuseosutajal teha etteavalmistusi inimese teenusele saabumiseks tasustatult ning

inimene peab asutusse jõudma hiljemalt 14 päeva jooksul (mitte alles siis, kui inimene

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

võib veel peale teenuskoha vastuvõtmist 14 päeva oodata ja siis suunamiskirja saada ja

sellest veel 7 päeva pärast majutusega teenusele asuda).

4. EPIKoda hinnangul tuleb järjekorrast välja arvamise punkt seadusest välja võtta,

Teenus on vabatahtlik, inimesel on õigus otsustada, millal ta teenusele läheb, kui

SKA talle kohta pakub. SKA ei saa teha kaalutlusotsust ja öelda, milline on

mõjuv/mittemõjuv põhjus teenusele minekuks. Siinkohal teeb inimene elumuutva

otsuse, sh võib inimese olukord (ka korduvalt) järjekorras viibimise ajal muutuda.

SKA on inimese hinnanud erihoolekandeteenusele ja ta järjekorda pannud, teenusele

õigustatus ei muutu. Samuti on riik ise tekitanud olukorra, kus inimesed on pidanud

ennast aastateks järjekorda võtma, sest kohtade nappus on olnud ja on endiselt väga suur.

Aastaid on SKA andnud inimestele sõnumi, et tuleks ennast igaksjuhuks varakult

järjekorda panna, siis on lootust vajaduse tekkimise korral ööpäevaringne koht

saada. EPIKoja hinnangul ei ole õiglane neid inimesi karistada järjekorrast

eemaldamisega või järjekorra lõppu liigutamisega.

5. Toetame omaosaluslae kehtestamist, juhul kui seaduses on sätestatud nõue, et SKA

määratleb koostöös teenuseosutajate ja teenusekasutajatega “paremad

tingimused”, mille eest võib suuremat omaosalust küsida ning ka vastavad

hinnakalkulatsoonid, mis on läbipaistvad, sh peab teenuseosutaja avalikult näitama, mida

inimene suurema omaosaluse eest saab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär;

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462; [email protected]