Väljaminev kiri

Kooli 2a, Jõhvi 41598 Telefon 620 0100 Registrikood 74001736 e-post [email protected] www.kohus.ee

Koopia:

Õiguskantsler

[email protected]

Riigikohus

[email protected]

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Tartu Ringkonnakohus

[email protected]

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Austatud linnapea!

Olen veendunud, et kohtute tegevus ja tema seadusetõlgendused peavad alluma avalikkuse

kontrollile ja kriitikale. Seetõttu on igati mõistetav, et olete selgitanud Kohtla-Järve

Linnavalitsuse seisukohti lastekaitse valdkonnas oma 04.08.2025 märgukirjas õiguskantslerile,

Riigikohtule, Justiits- ja Digiministeeriumile, Tartu Ringkonnakohtule ja

Sotsiaalkindlustusametile.

Siiski on sellise kriitika puhul oluline jääda faktitäpseks. Oma kirjas olete Te omistanud mulle

rea jutumärkidesse paigutatud tsitaate:

• „seni on kohtunikud teinud ebaseaduslikku tööd ning tulevikus peaks laste perest eraldamisel

hakkama tegema teistsuguseid avaldusi“

• „Viru Maakohtu kohtunike senine tööpraktika on ebaõige protseduurireeglite järgimiste

kohalt“

Teie 04.08.2025 nr 11-13/35-1

Meie 06.08.2025 nr 7-2/25-1041-2

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

• maakohtunike „ebapädevale tööpraktikale mis nüüdsest hakkab muutuma“

• „seni on kõik selles piirkonnas olnud kohtuasjad olnud kohtute poolt ebakorrektselt tehtud ja

tema võtab nüüdsest kõik lastega seotud vaidlused enda kätte“.

Ühtegi sellist ega ligilähedaseltki sarnast tsitaati ei ole võimalik leida Teie viidatud kohtuasja

nr 2-25-11255 ärakuulamise protokollist 17.07.2025 ega selle helisalvestiselt, kuna ma ei ole

selliseid asju kunagi öelnud.

Tõele ei vasta ka märgukirja väide: "Kohus avaldas Kohtla-Järve Linnavalitsuse aadressil

mitmeid kohatuid, õigusemõistmisse mitte puutuvaid arvamusi ja etteheiteid, mis vajavad

erapooletut kuulamist." Ärakuulamise salvestist kuulates on lihtne veenduda, et seal käsitleti

linnavalitsuse tegevust üksnes seoses kohtule esitatud dokumentidega.

Lisan edasise koostöö huvides mõned kommentaarid käsitletud kohtuasja kohta.

Kohtla-Järve Linnavalitsus ei esitanud lapse perest eraldamise avaldust, vaid vanemate

hooldusõiguse peatamise ja eestkostja määramise avalduse. Kui kohalik omavalitsus peab

vajalikuks last perest eraldada, siis tuleb vastav avaldus kohtule esitada, et kohus saaks selle

õigeaegselt lahendada. Lapse perest eraldamise avaldusi lahendavad vajadusel

valvekohtunikud ka puhkepäevadel, kui neid on järjest rohkem kui kaks. Kui kohtule esitatakse

hooldusõiguse peatamise ja eestkostja määramise avaldus, siis ei saa sellest järeldada, et sama

avaldusega soovitakse ka last perest eraldada kauemaks kui 72 tunniks. Hooldusõiguse

peatamise avalduse lahendamiseks peab kohus üldjuhul ära kuulama menetlusosalised.

Esitatud avaldusega soovis Kohtla-Järve Linnavalitsus peatada mõlema vanema hooldusõiguse,

kuid avalduses isa hooldusõiguse peatamiseks ühtegi põhjendust ei olnud ning istungil kinnitas

linnavalitsuse esindaja, et isale etteheiteid ei ole.

Kohtumäärused, mis ei ole edasikaevatavad, ei pea vastavalt TsMS § 464 lg 2 olema kirjalikud.

Kohus teeb need suuliselt ning kannab protokolli, nagu ka antud kohtuasjas. Protokoll oli

linnavalitsusele kättesaadav ärakuulamisele järgneval päeval.

Pean oluliseks ka märkida, et linnavalitsus ei ole esitanud kohtule videomaterjali, kus ema või

tema elukaaslane lapsi peksaks ega toetunud sellele väitele ka oma avalduses ja ärakuulamisel.

Linnavalitsus põhjendas videomaterjali esitamist sooviga tõendada, et ema tarvitab alkoholi.

Mis puudutab kohtu ja kohaliku omavalitsuse koostööd lastekaitse valdkonnas, siis oleme

kindlasti huvitatud, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ja kohus seda lähiajal põhjalikumalt

arutaksid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtu esimees