Õiguskantsleri Kantselei päring

Kristi Talving

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie nr

Meie 05.08.2025 nr 6-1/251636/2505703

Austatud peadirektor

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tegeleb igapäevaselt tarbijaõiguste kaitsega, seega on

ametil valdkonnas suur kogemus. Seetõttu palun Teie kaasabi õiguskantslerile esitatud avalduse

lahendamisel.

Tänavu 13. juunil jõustunud elektrituruseaduse (ELTS) § 89 lõige 31 sätestab, et müüja võib muuta

ühepoolselt elektrilepingu ja agregeerimislepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb

õigusaktide muutmisest. Seoses sellega täiendati ka ELTS § 89 lg 4 ning sätestati, et kui

elektrimüüja või agregaator tulenevalt õigusaktist muudab elektrilepingut või agregeerimislepingut,

ei vabasta see tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest.

Õiguskantsleri poole pöördunud avaldajad kirjeldasid, et elektrimüüjad on ühepoolselt muutnud

nendega sõlmitud elektrilepinguid seoses sellega, et 2025. aasta 1. juulil tõusis käibemaksu määr.

Tarbijale, kellel oli fikseeritud elektrihinnaga pakett ning kelle lepingus oli märgitud, et hind

sisaldab ka käibemaksu (lepingus polnud märgitud, et hind võib muutuda lähtuvalt

käibemaksumäära muutumisest) teatas elektrimüüja, et hindu tõstetakse tulenevalt käibemaksu

määra tõusust. Üks avaldaja tõi ka välja, et elektrimüüja sõnastas ümber lepingupunkti, milles oli

kirjas „hind sisaldab käibemaksu“. Pärast müüja muudatust on selle punkti sõnastus järgmine:

“Hinnad sisaldavad käibemaksu 22%. Käibemaksumäära muutumisel korrigeeritakse hinda

vastavalt uuele käibemaksumäärale.“

ELTS § 89 reguleeris varem üksnes võrgulepingute ning üldteenuse tüüptingimuste muutmist, mitte

vabaturulepinguid. Seejuures on nende tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks sätestatud ka

sisulised kriteeriumid. Peale selle on vastavalt ELTS § 89 lõikele 1 tüüptingimuste ühepoolne

muutmine võimalik vaid Konkurentsiameti loal. Ka ELTS § 89 lõikes 2 sätestatud võrgutasu vms

sarnase tasu muutmine eeldab Konkurentsiameti kooskõlastust.

ELTS § 89 uus lõige 31 võimaldab elektrimüüjal ühepoolselt otsustada, millistest õigusaktide

muudatustest tulenevalt ja mil viisil elektrilepingu tingimusi muuta. Tarbijal puudub võimalus

leping ilma tasu maksmata üles öelda - seadusemuudatusele tuginedes ühepoolselt lepingutingimusi

muutnud müüja saab lepingu lõpetamise korral nõuda tarbijalt ülesütlemistasu. Konkurentsiameti

vmt asutuse kooskõlastus või luba pole sätte kohaselt lepingutingimuste ühepoolseks muutmiseks

nõutav.

2

Eelnõu1 seletuskirjas on muudatust põhjendatud vähesel määral (lühidalt on selgitatud, et muudatus

tehakse õigusselguse loomiseks) ning sellest ei selgu, mis on muudatuse eesmärk ehk mis tekitas

vajaduse sellise normi järele. Eelnõu teisel lugemisel tegi majanduskomisjon muudatuse, millega

lihtsustas lepingu ühepoolset muutmist veelgi, kui kuivõrd kavandatud normist jäeti välja sõnad „ja

sellega kaasneb müüjale lepingu täitmise kulude oluline muutumine.“2 Selle kohta on kavas teha

päring ka Riigikogu majanduskomisjonile.

Ehkki avaldajad on pöördunud konkreetsel juhul seoses käibemaksuga, on norm avarama

sõnastusega ehk võimaldab müüjal teha ühepoolselt muudatusi, tuginedes õigusaktide

muudatustele. Pole selge, milliseid muudatusi on silmas peetud ja normis pole sätestatud ka sisulisi

kriteeriume, millest lähtudes saaks vaidluse korral kohus või vaidlust lahendav organ (nt

tarbijavaidluste komisjon) hinnata, kas lepingutingimuste ühepoolne muutmine müüja poolt oli

konkreetsel juhul põhjendatud.

Palun Teie hinnangut vaidlustatud normile tarbija ja müüja õiguste ja kohustuste tasakaalu vaates.

Kas Teie hinnangul on norm õigusselge ning poolte õigused tasakaalus? Milliseid probleeme lisaks

avalduses väljatoodud käibemaksu küsimusele võib normi rakendamisel praktikas veel kerkida?

Kas ja milliseid probleeme võiks müüja ühepoolne lepingu muutmise õigus kaasa tuua elektri

ostjatele, kes ei ole küll sõlminud fikseeritud elektrihinnaga lepingut, kuid kelle lepingutingimustes

saab müüja õigusaktide muutmisele tuginevalt teha olulisi muudatusi?

Kui Teil on tarbijavaidluste lahendamise pinnal kogunenud sellekohast kogemust ja teavet, siis

palun kirjeldage, milline on olnud Teile teadaolev praktika fikseeritud elektrihinna lepingute puhul?

Fikseeritud hinnaga lepingu olemus seisneb üldjuhul ju selles, et tarbija maksab kõrgemat hinda

selle eest, et ta ei kanna turumuutuste jms riski, see risk jääb kõrgema tasu eest elektrimüüjale. Kas

Teie kogemusel on praktikas elektrimüüjad jätnud endale võimaluse käibemaksu määra tõusmisel

ka fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul kokkulepitud hinda muuta? Isegi kui fikseeritud

hinnaga lepingute üldtingimustes jäetud võimalus maksumäära muutumisest tulenevalt hinda

ühepoolselt muuta, kas see on fikseeritud hinnaga lepingu olemust arvestades pigem ebatavaline.

Kas selline tüüptingimus võiks Teie hinnangul olla vastuolus fikseeritud hinnaga elektrilepingu

olemusega?

Praegu ei tulene lepingutingimuste ühepoolse muutmise õigus siiski mitte tüüptingimusest, vaid

seadusest. Kas Teie poole on praegu mõni inimene fikseeritud elektrihinnaga lepingu muutmise

1 Väljavõte eelnõu (556 SE) esimese lugemise seletuskirjast: „Eelnõu punktidega 43 ja 44 täpsustatakse, et

õigusaktidest tulenevate muudatuste tõttu tehtavad lepingumuudatused ei loo alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

võlaõigusseaduse § 196 tähenduses ehk ei teki mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Jätkuvalt on

lepingut võimalik üles öelda vastavalt elektrituruseaduses ja võlaõigusseaduses ning lepingus sätestatule.

Võlaõigusseaduse § 234 lõike 4 ja elektrituruseaduse § 88 lõike 5 kohaselt võib elektrilepingus ja agregeerimislepingus

kokku leppida lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasus. Kui sellises tasus on lepingus kokku lepitud, siis muudatus

õigusaktis ei vabasta lepinguosapooli lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest kokkulepitud tasust. Muudatus on vajalik

õigusselguse loomiseks olukordades, kus õigusaktide muudatus viib vajaduseni lepinguid muuta. Samuti täpsustatakse,

et kui elektrimüüja või agregaator muudab tulenevalt õigusaktist elektrilepingut või agregeerimislepingut, ei vabasta see

tarbijat ennetähtaegse lõpetamise tasu maksmisest, kui ta sellises olukorras tähtaegse lepingu lõpetada soovib.“

2 Muudatust selgitati nii: „Õigusaktide muutmisest tulenevalt võib müüja elektrilepingu ja agregeerimislepingu

tingimusi muuta olenemata sellest, kas lepingu täitmisega kaasneb kulude oluline muutumine. Õigusaktid võivad ette

näha ka muudatusi, mille puhul müüja kulud ei muutu, kuid misjuhul peab müüja sellegipoolest lepingut muutma.

Sarnaselt on elektroonilise side seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud sideettevõtja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine.“

Riigikogu majanduskomisjoni 15.04.2025 istungi protokoll (elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556,

muudatusettepanek nr 18).

3

pärast pöördunud? Kas näete selle küsimuse lahendamisel tarbija vaidluste komisjonis perspektiivi

(arvestades, et üksnes kohus saab jätta põhiseadusega vastuolus oleva sätte kohaldamata)? Kui Te ei

pea võimalikuks praegu pooleliolevaid vaidluseid veel kommenteerida, andke palun selle kohta

teada. Võimalusel märkige ka, millal võiks nendes küsimustes seisukohta oodata (või seisukohta

selle kohta, et TVK asja ei lahenda).

Kas võib leiduda mingi võimalus normi tõlgendada viisil, et see ei kohaldu fikseeritud

elektrihinnaga lepingutele? Näiteks, kas Teie hinnangul saaks tugineda ELTS § 89 lõikele 7, mille

järgi peab elektrimüüja tarbija üleviimiseks fikseeritud elektrihinnaga lepingult dünaamilise

hinnaga lepingule saama selge tarbija nõustumuse. See tähendaks seisukohta, et õigusaktidest

lähtudes muutuvalt tehtud hinnamuudatus tähendaks fikseeritud elektrihinnaga lepingute puhul

sisuliselt tarbija üleviimist dünaamilise hinnaga lepingutele.

Kui Teil on veel teavet, mis võiks selle küsimuse analüüsimisel abiks olla, siis palun edastage ka

see. Võimalusel vastake hiljemalt 5. septembriks k.a.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]