Dokumendiregister | Terviseamet |
Viit | 9.3-4/25/5209-2 |
Registreeritud | 06.08.2025 |
Sünkroonitud | 07.08.2025 |
Liik | Väljaminev dokument |
Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
Sari | 9.3-4 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud dokumendid |
Toimik | 9.3-4/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Lääne-Harju Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Lääne-Harju Vallavalitsus |
Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Lääne-Harju Vallavalitsus
Teie 25.06.2025 nr 4-13/61-18
Meie 06.08.2025 nr 9.3-4/25/5209-2
Paldiski Kasesaare tee 10
ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12
gaasielektrijaama KMH algatamise
seisukoht
Lääne-Harju Vallavalitsus teavitas Terviseametit (edaspidi amet) ja küsis seisukohta Paldiski
Kasesaare tee 10 ammoniaagitehase ja Kasesaare tee 12 gaasielektrijaama keskkonnamõju
hindamise (Töö nr 23004744-2, 16.06.2025, edaspidi KMH) algatamise ja programmi kohta.
Amet on 29.12.2023 kirjaga nr 9.3-4/23/8377-2 KMH algatamise programmi kohta seisukoha
esitanud.
Kavandatavad tegevused on ammoniaagi tootmise tehase ehk väikesemahulise keemiatööstuse
rajamine Paldiski linna Kasesaare tee 10 tootmismaale ning gaasielektrijaama (elektriline
väljundvõimsus ca ~100 MWe, kütusena kasutatakse maagaasi) rajamine Kasesaare tee 12.
Gaasielektrijaamas saab perspektiivis kütusena kasutada ka ammoniaaki (lisandub täiendavalt
kuni 50 MWe). Kasesaare 10 ja Kasesaare 12 kinnistutel kehtib Soomepoiste tee 10, Saare I,
Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende lähiümbruse detailplaneering. Detailplaneeringu järgi
moodustab Kasesaare tee 10 kinnistu krundi pos 4, mis on planeeritud laoplatside, laohoonete
ja tootmishoonete rajamiseks. Kasesaare tee 12 on detailplaneeringus krunt pos 3, sihtotstarve
jm tingimused samad, mis pos 4.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning lisab ameti varasemalt esitatud seisukohale
järgneva:
KMH aruandes on välja toodud järgnev: „Soovi korral võib projekti käigus teha
täiendavad müra modelleerimised, kuid selleks peavad olema teada (ehitus)projektis
müraallikate asukohad ja väljaviikude (nt korstnad, ventilatsiooni väljapuhe) kõrgused
ja kõikide seadmete süsteemide eeldatavad helirõhu tasemed, samuti kasutatavate
mürasummutite jms müra vähendavate meetmete andmed.“ Ja „Gaasielektrijaam võib
olla suhteliselt olulise müratasemega. Kuid mõlema käitise puhul peaksid välisõhku
avanevad süsteemid, mille helirõhutase on suurusjärgus 100 db(A) ja enam, olema
varustatud mürasummutitega või rajada selliste tehnoseadme ümber mürasummutuskast
või varustada see lokaalse müraekraaniga.“ Amet juhib tähelepanu, et kinnistutele
kehtestatud Soomepoiste tee 10, Saare I ja Rae põik 19/Kase maaüksuste ja nende
lähiümbruse detailplaneeringu raames ei ole samuti mürahinnanguid teostatud, kuna
moodustatavatele kruntidele nähti ette laoplatside, laohoonete ja tootmishoonete
rajamine ning ei olnud teada, mis laadi hoonestus kruntidele tuleb. Varasemalt oli KMH
programmis lk 24 tabelis 6.1 välja toodud, et hinnatakse mürarikaste tegevuste, sh
materjali ja toodangu transpordi mõju väljapoole käitist jäävatele müratasemetele ning
vajadusel viiakse läbi müra modelleerimine programmiga SoundPLAN. Praegu KMH
2 / 2
aruandes käsitletud müra on ameti hinnangul indikatiivne, uuringuid ei ole teostatud ning
ainult oletuslikule müraolukorrale ei saa jääda tuginema. Selleks, et teada saada millised
müratasemed planeeritavalt alalt (sh liiklusest) päriselt levivad, tuleks teostada
mürahinnang. Hinnang tuleks teostada esimesel võimalusel, kui on teada piisavalt
informatsiooni müra leviku modelleerimiseks. Juhul kui planeeritakse
müraleevendavaid meetmeid, tuleks hinnata ka nende tõhusust. Tööstusmüra puhul on
asjakohane hinnata ka maksimaalset mürataset ja koosmõju juba olemasoleva
tegevusega. Müra modelleerimisel või mõõtmiste teostamisel tuleks hinnata ka tööstuse
võimalikke erinevaid töörežiime, sealhulgas maksimaalsel koormusel töötamisel
tekkivaid müra ja vajadusel ka vibratsioonitasemeid.
KMH aruandes on välja toodud järgnev: „Müraallikate lähedusse jäävatel
müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra
vähendavaid meetmeid kas müraallika või mõjutatava ala juures.“ Amet juhib
tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 tulenevalt peab müraallika valdaja
tagama, et tema territooriumilt ei leviks normtaset ületavat müra. Seega tuleks
võimalusel müratasemed viia vastavusse sätestatud normtasemetega juba planeeritava
alade kinnistute piiril.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor
Põhja regionaalosakond
51966484
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Vastuskiri | 22.08.2025 | 3 | 9.3-4/25/5209-3 🔒 | Sissetulev dokument | ta | OÜ Derivaat NH3 |