Käskkiri

KÄSKKIRI

06.08.2025 nr 1-2/2025-019

Konkurentsiameti sisekorraeeskirja kinnitamine

Vabariigi Valituse seaduse § 73 lg 1 p 7, avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja

Justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ § 17 punkti 3

alusel

1. kinnitan Konkurentsiameti sisekorraeeskirja (lisa 1) koos „Kõrvaltegevusest teavitamise

juhisega“;

2. tunnistan kehtetuks

2.1. peadirektori 29.12.2021 käskkirja nr 1-2/2021-022 „Sisekorraeeskirja kinnitamine“

2.2. käskkirja „Arengu- ja hindamisvestluste pidamise kord“ 17.10.2019 nr 1-2/2019-017;

2.3. käskkirja „Riigisaladuse juhendi kinnitamine“ 01.12.2022 nr 1-2/2022-021

tagasiulatavalt;

2.4. käskkirja „Konkurentsiameti koolituskorra kinnitamine“ 30.05.2012 nr 12-017;

2.5. käskkirja „Arhiiviruumi juurdepääsu ja ohutuse kord“ 14.05.2019 nr 1-2/2019-011;

2.6. käskkiri „Töötajate tervisekontrolli kord Konkurentsiametis“ 10.03.2009 nr 1.1-2/09- 0006

(allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor

1

Konkurentsiameti peadirektori

{regDateTime} käskkirja nr {regNumber}

KONKURENTSIAMETI SISEKORRAEESKIRI

Sisukord

1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................................ 2

2. TEENISTUJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ............................................................................ 2

3. TEENISTUSALASTE KORRALDUSTE ANDMINE ................................................................. 3

4. TÖÖ- JA PUHKEAEG .................................................................................................................. 3

5. PAINDLIK TÖÖKORRALDUS ................................................................................................... 4

6. PAINDLIKU TÖÖKORRALDUSE HEA TAVA ........................................................................ 5

7. PUHKUS........................................................................................................................................ 5

8. TEENISTUSEST PUUDUMISEST TEATAMINE ...................................................................... 6

9. AMETI RUUMIDES VIIBIMINE ................................................................................................ 7

10. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING TULEOHUTUSE ÜLDJUHISED ................ 7

11. KORRUPTSIOONIVASTASED MEETMED JA TEAVITAMISKOHUSTUS ..................... 7

12. KOOLITUSED .......................................................................................................................... 8

13. ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMINE .................................................................................. 8

LISA 1 .................................................................................................................................................. 10

2

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Konkurentsiameti (edaspidi amet) sisekorraeeskiri määratleb ameti kui tööandja ja ametis

töötavate ametnike ja töötajate (edaspidi ühiselt teenistujate) ning praktikantide

käitumisreeglid teenistussuhetes.

1.2. Sisekorraeeskirjaga reguleerimata küsimustes tuleb juhinduda kehtivatest reeglitest,

sealhulgas Eesti Vabariigi õigusaktidest, ameti põhimäärusest, asjakohastest Justiits- ja

Digiministeeriumi ning ameti kordadest ja juhenditest, samuti ametijuhenditest,

(töö)lepingutest jmt.

1.3. Sisekorraeeskiri on teenistujatele kättesaadav ameti siseveebis (uku.just.sise).

Sisekorraeeskirja muudatused avaldatakse asutuse siseveebis ja nendest teavitatakse e-posti

teel läbi dokumendihaldussüsteemi.

2. TEENISTUJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. Teenistuja töötasu ja muude tasude maksmise kord on reguleeritud palgajuhendis.

2.2. Teenistujal on õigus:

2.2.1. saada lisaks töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstavale

haigushüvitisele hüvitist haigestumise või vigastuse teise ja kolmanda päeva eest 70%

teenistuja keskmisest palgast või töötasust;

2.2.2. saada tööks vajalikke töövahendeid ja informatsiooni, selgeid ja õigeaegseid korraldusi;

2.2.3. ohutule töökeskkonnale;

2.2.4. keelduda korraldustest, mis on seadusega vastuolus, ületab korralduse andja pädevust

või nõuab tegu, mille sooritamiseks puudub teenistujal õigus.

2.3. Teenistuja kohustub muuhulgas:

2.3.1. oma tegevusega aitama kaasa ameti seadusest tulenevate ülesannete täitmisele;

2.3.2. hoiduma tegudest, mis kahjustaks tema kui teenistuja või ka ameti mainet;

2.3.3. täitma vahetu juhi või kõrgemalseisva juhi juhiseid ja korraldusi;

2.3.4. kinni pidama ettenähtud tööajast;

2.3.5. kasutama ameti vara ja vahendeid, sealhulgas tema kasutusse antud vara,

heaperemehelikult ja sihipäraselt. Lisaks hoidma korras oma töökoha ja töövahendid;

2.3.6. mitte avaldama nii teenistussuhte ajal kui pärast teenistusest vabastamist talle teenistuse

tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, isikute perekonna- ja eraelu puudutavaid

andmeid ning muud konfidentsiaalset (sh ametisiseseks kasutamiseks mõeldud) teavet;

2.3.7. järgima oma tööülesannete täitmisel isikuandmete kaitse põhimõtteid ning vajadusel

piirama juurdepääsu avalikule teabele vastavalt sellekohastele õigusaktidele;

2.3.8. viivitamata teavitama (sh pikaajalise töölt puudumise ajal) ametisse nimetamise õigust

omavat isikut läbi riigitöötaja portaali, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda

kõrvaltegevusega, milleks loetakse näiteks teise tööandja juures töötamist, ettevõtlusega

tegelemist, volikogusse kuulumist, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja korteriühistu

juhtorganisse kuulumist. Põhjalikumalt loe lisast 1 „Kõrvaltegevusest teavitamise juhis“;

2.3.9. arendama oma ametialaseid teadmisi ja oskusi ning osalema selleks korraldatud

koolitustel. Samuti sooritama ettenähtud perioodilisusega infoturbe, toimingupiirangute

jmt teemadele suunatud teste ja eksameid (nt infoturbe test);

3

2.3.10. korra aastas läbima korruptsiooni ja huvide konflikti vältimise veebipõhise koolituse ja

eksami;

2.3.11. kasutama Outlooki kalendrit, märkides sinna tööga seotud ajaliselt määratletavad

tegevused (nt kohtumised, koosolekud). Kalendri regulaarne täitmine ja uuendamine on

osa tööülesannete täitmisest, seepärast peab teenistuja tagama, et Outlook kalendris

kajastuv teave on asjakohane, piisavalt täpne ja nähtav kolleegidele ulatuses, mis

võimaldab töökorraldust planeerida;

2.3.12. seadistama Microsoft Outlooki eemaloleku teavituse (automaatvastuse), kui ta on töölt

eemal rohkem kui üks tööpäev (nt puhkus, lähetus, töövõimetus jms);

2.3.13. hoiduma tööalast teavet sisaldavate (veebi)koosolekute pidamisest keskkonnas, mida

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (edaspidi RIK) ei ole turvaliseks lugenud;

2.3.14. hoiduma tööalase teabe (sh konfidentsiaalset või tundlikku) edastamisest, vahetamisest

või käsitlemisest elektrooniliste või digitaaltehnoloogiate kaudu keskkondades, mis ei ole

loetud ametlikult turvaliseks, välja arvatud eraldi heakskiidetud ja dokumenteeritud

erandid.

2.3.15. järgima tööülesannete täitmisel viisakat, lugupidavat ja professionaalset suhtlemisstiili.

Teenistuja riietub korrektselt ja kooskõlas töö iseloomuga.

3. TEENISTUSALASTE KORRALDUSTE ANDMINE

3.1. Teenistuja teenistus- ja tööülesanded on kindlaks määratud ametijuhendi või töölepinguga,

ameti põhimääruse ning lisaks muude töökorraldust reguleerivate dokumentide või

õigusaktidega.

3.2. Teenistusalaseid korraldusi annab peadirektor, teenistuse juht, vahetu juht või peadirektori

määratud muu teenistuja kas suuliselt või kirjalikult.

3.3. Kõrgemalseisva teenistuja suulisest või kirjalikust teenistusalasest korraldusest peab

teenistuja ise teatama oma vahetule juhile.

3.4. Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud viivitamata teatama oma

kahtlustest korralduse andjale ja kõrgemal seisvale juhile.

3.5. Teenistuja peab täitma korralduse õigusaktides sätestatud või korralduse andja määratud

tähtajaks. Kui tähtaega ei ole korralduses määratud ning tähtaeg ei tulene õigusaktidest või ka

ülesande sisust, tuleb korraldus täita mõistliku aja jooksul.

4. TÖÖ- JA PUHKEAEG

4.1. Tööaeg on määratud ajavahemik, mille kestel teenistuja on kohustatud täitma tööülesandeid,

alludes ameti peadirektori, teenistuse juhi või vahetu juhi juhtimisele ja kontrollile.

4.2. Ameti teenistujatel on 40-tunnine töönädal. Kaheksatunnine tööpäev algab vahetu juhiga

kooskõlastatult, soovituslikult kell 7.30–9.30 ja lõppeb vastavalt kell 16.15–18.15.

Puhkepäevadeks on laupäev ja pühapäev.

4.3. Teenistujatele on ette nähtud puhkepausid vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast.

Puhkepausid loetakse tööaja hulka ja nende tegemise eest vastutab iga teenistuja ise.

4.4. Teenistujal on õigus 45-minutilisele tööpäevasisesele vaheajale, mida ei arvestata tööaja

hulka. Vaheaja kasutamine toimub üldjuhul ajavahemikul 11.00–14.00, kuid töö iseloomu

4

arvestades ja vahetu juhiga kooskõlastatult võib seda kasutada ka muul sobival ajal tööpäeva

jooksul.

4.5. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat

tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. Teiste riiklike pühade eelsetel päevadel

lühendatakse tööpäeva kahe tunni võrra.

4.6. Ületunnitöö ja selle hüvitamine toimub vastavalt seaduses sätestatule ning asutuses

kehtestatud palgajuhendile.

4.7. Sisekorrast erinev individuaalne tööaeg, paindlik töökorraldus või muud erisused (näiteks

osaline koormus, koolis käimine, „kokkusurutud“ töönädal, töötamine kodukontorist vms)

on võimalik vaid vahetu juhi nõusolekul.

5. PAINDLIK TÖÖKORRALDUS

5.1. Amet soodustab ja toetab paindlikku töökorraldust tingimusel, et teenistuja tagab teenistus-

ja tööülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja kokkulepitud kvaliteediga täitmise ning peab

kinni kehtestatud töökorralduslikest ja turbenõuetest. Vajadusel hinnatakse tulemusi ja

paindlikkuse kasutamine on kooskõlas töö tulemuslikkuse jälgimisega.

5.2. Paindlik töökorraldus võib hõlmata nii paindlikku tööaega kui kaugtööd. Kokku on lepitud

tööülesanded, tähtajad ja eesmärgid. See on töövorm, mis eeldab vastastikust usaldust ja

kokkulepetest kinnipidamist.

5.3. Paindlik tööaeg tähendab paindlikkust tööajas, nt teenistuja võib tööpäeva alustada varem

või hiljem ning kasutada eelnevalt kokku lepitud aega töölt eemal viibimiseks, tingimuse et

tööülesandeid täidetakse kokkulepitud mahus ja viisil.

5.4. Kaugtöö tähendab töö tegemist väljaspool ameti asukohta, välja arvatud juhul, kui tegemist

on koolituse või lähetusega.

5.5. Amet ei hüvita paindliku töökorraldusega seotud kulusid.

5.6. Kaugtöö on üldjuhul lubatav, kui on täidetud järgmised tingimused:

5.6.1. kaugtöö tegija järgib andmekaitse ja infoturbe ning ka juurdepääsupiirangu nõudeid

ning kasutab üksnes tööks ette nähtud seadmeid ja turvalisi ühendusi. Teenistuja on

kohustatud infoturbe seisukohalt tähtsatest juhtumitest kohe teavitama oma vahetut juhti

või koostöö ja tugiteenuste teenistuse juht;

5.6.2. kaugtöö tegija hoidub töö tegemisest avalikes arvutites, internetipunktides, kohvikutes

jt kohtades, kus ei ole võimalik infoturbe nõudeid järgida, samuti seda, et keegi ei jälgi

sisestamisel kasutajatunnust ja parooli ega näe saa jälgida ekraanil toimuvat;

5.6.3. töö iseloom võimaldab kaugtööd, s.o tööülesanded on sellised, mida saab täita ilma

füüsilise kohaolekuta ameti asukohas. Teenistuja täidab paindliku töökorralduse head

tava (vt punkt 6);

5.6.4. kaugtöö on eelnevalt kooskõlastatud vahetu juhiga, s.o teenistuja peab enne kaugtööle

jäämist oma juhilt nõusoleku saama, välja arvatud siis, kui amet on teenistujale

kehtestanud püsiva kaugtöökorra või graafiku. Vahetul juhil on õigus kaugtööks antud

5

luba lõpetada või peatada, kui see on vajalik töökorralduse, koostöö või töö kvaliteeti

tagamiseks;

5.6.5. paindlik tööajakorraldus ei sega üldist töökorraldust, muuhulgas et teenistuja on

kättesaadav ja täidab tööülesandeid tavapärasel viisil, s.o kaugtöö ajal peab teenistuja

olema kättesaadav kokkulepitud kanalite kaudu (nt telefon, e-post, Teams) ning täidab

tööülesandeid sama kvaliteedi ja mahuga nagu ameti asukohas;

5.6.6. kaugtöö tegija järgib kaugtöö tegemise kohas töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

töökeskkonnale ja kuvariga töötamisele ning vastutab endale ohutu töökeskkonna

loomise eest (kaugtöötaja töötervishoiu ja -ohutuse juhis Tööelu portaalis).

6. PAINDLIKU TÖÖKORRALDUSE HEA TAVA

6.1. Teenistuja täidab korrektselt Outlooki (vt punkt 2.3.11) ja vajadusel eraldi märke

kättesaadavuse kohta, et kolleegidele oleks arusaadav, millal teenistujaga ühendust saab.

6.2. Teenistuja arvestab, et kaugtööl olles on tegemist tavalise tööajaga, mille jooksul ollakse

kättesaadav samamoodi kui kontoris (st osaletakse koosolekutel, vastatakse mõistliku aja

jooksul kirjadele ja telefonile).

6.3. Kui teenistuja soovib tavapärase tööaja väliselt kolleegilt kiiresti infot saada, siis ta helistab

ja lepib detailides kokku. Ei saa eeldada, et kolleeg vaatab oma e-kirju ka pärast tööpäeva

lõppu.

6.4. Teenistuja arvestab ka tööajal, et kolleegil võib olla teine töö pooleli ja annab talle

reageerimiseks mõistliku aja.

6.5. Teenistuja tagab, et kaugtöö andmeside on piisavalt kvaliteetne, et videokoosolekutel oleks

võimalik probleemivabalt osaleda.

6.6. Elektroonsel koosolekul osaleb teenistuja oma näoga (st käivitab video) ja tagab koosoleku

pidamiseks rahuliku keskkonna. Kui video pidev seeshoidmine on häiritud, siis näitab

teenistuja pilti vähemalt koosoleku alguses ja sõna võttes.

6.7. Kaugtööl olles tagab teenistuja teabe turvalise töötluse, st teenistuja kindlustab, et kõrvalised

isikud ei näe ega kuule ametialast teavet.

6.8. Regulaarselt toimuvate koosolekute puhul jälgib teenistuja, et need oleks aegsasti kokku

lepitud ja kalendrisse märgitud. Enne koosolekukutse saatmist tutvub teenistuja osalejate

kalendritega.

6.9. Teenistuja hoiab oma tervist ka kodukontoris (st välditakse ületöötamist, võetakse tööpäeva

sees pause ega unustata ennast tööpäeva lõppedes e-kirju vaatama).

7. PUHKUS

7.1. Puhkuse andmisel ning puhkusetasu maksmisel juhindutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest,

sealhulgas:

7.1.1. teenistuja saab tutvuda oma puhkuse jäägiga, planeerida puhkust riigitöötaja

iseteenindusportaalis aadressil www.riigitootaja.ee;

7.1.2. teenistuja põhipuhkus on 35 kalendripäeva;

6

7.1.3. puhkust võib poolte kokkuleppel anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa

kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva, puhkuse hulka ei arvestata rahvuspüha ja

riigipühi;

7.1.4. kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust,

mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, makstakse töötajale

puhkusetasuna kokkulepitud töötasu;

7.1.5. kui puhkuseperioodi ja/või puudumise sisse jääb nädalavahetus, siis seda puhkusest

välja ei jäeta, välja arvatud nende puhkuseliikide vahel, mida antakse üksnes tööpäevades.

7.1.6. puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuse ajakavas, mis koostatakse Riigitöötaja

iseteenindusportaalis iga järgneva kalendriaasta kohta ja kinnitatakse uue perioodi I

kvartali jooksul peadirektori käskkirjaga. Väljaspool puhkuse ajakava oleva puhkuse

vormistab teenistuja portaalis ja selle kinnitab vahetu juht. Puhkuse ajakava muudetakse

erandjuhtudel ja poolte kokkuleppel;

7.1.7. puhkuse muutmine/tühistamine käib koos uue perioodi määramisega, seejuures peab

kindlaksmääramata puhkusepäevade arv (ühe aasta jooksul) jääma alla 14 kalendripäeva;

7.1.8. tasustamata puhkuse otsustab vahetu juht teenistuja avalduse alusel.

8. TEENISTUSEST PUUDUMISEST TEATAMINE

8.1. Teenistusest puudumise korral on teenistuja kohustatud teatama oma haigestumisest või (ka

teenistusalasest) äraolekust vahetule juhile või tema kohuseid täitvale isikule, kuid mitte

hiljem kui tööpäeva lõpuks. Teenistusest puudumiseks tööülesannetega mitte seotud

juhtumitel ning nendega seotud vältimatute toimingute tegemiseks annab nõusoleku vahetu

juht.

8.2. Teenistuja tööaja hulka arvatakse järgmised vältimatud toimingud:

8.2.1. teenistuja töölt eemal viibimine elukohas aset leidnud õnnetusjuhtumi või avarii korral,

juhul kui teenistuja kohalolek ja abi on vajalik hädaolukorra või selle tagajärgede

likvideerimiseks;

8.2.2. teenistuja, tema perekonnaliikme, hooldatava või ülalpeetavaga arsti juures käimine;

8.2.3. teenistuja töölt eemal viibimine seoses perekonnaliikme, hooldatava, ülalpeetava või

muu lähedase inimesega juhtunud äkilise haigestumise, õnnetuse või surma korral.

8.3. Punktis 8.2.3 nimetatud erakorraliste sündmuste puhul võib teenistuja töölt puududa

sündmuse toimumise päeval. Kui sündmus kestab pikemalt, siis võib teenistuja võtta palgata

puhkust või kasutamata põhipuhkust. Amet ei keeldu eelnimetatud sündmuse korral puhkuse

andmisest. Kui sündmus toob kaasa matused, siis on teenistujal õigus kahele täiendavale

tasustatud vabale päevale.

8.4. Teenistujal on õigus:

8.4.1. kasutada 3 tervisepäeva aastas palga või töötasu säilitamisega isiklikul otstarbel tervise

edendamise või vabatahtliku töö tegemise eesmärgil. Puudumistaotlus tuleb esitada läbi

Riigitöötaja iseteenindusportaali. Tervisepäevad on kasutamiseks kalendriaasta jooksul

ega kandu edasi järgmisesse aastasse;

8.4.2. viibida mõistliku aja tööst eemal, et osaleda lapse kooli/lasteaia alguse või lõpu

sündmusel;

7

8.4.3. lühendada kord aastas sünnipäeva puhul oma tööpäeva 4 tunni võrra.

9. AMETI RUUMIDES VIIBIMINE

9.1. Tööpäeva lõpus peab iga teenistuja tööruumi aknad sulgema.

9.2. Hoone on valve all 22.00–06.00, nädalavahetustel ja riigipühadel.

9.3. Ametisse pääseb läbipääsukaardiga ees- ja küljeustest. Koostöö ja tugiteenuste teenistus

väljastab läbipääsukaardi igale teenistujale tema tööle asumise päeval ja teenistuja tagastab

selle koostöö ja tugiteenuste teenistusele teenistussuhte viimasel päeval. Läbipääsukaardi

kaotamisest tuleb telefoni teel ja hiljem e-kirjaga koostöö ja tugiteenuste teenistuse teenistujat

viivitamata informeerida. Iga teenistuja vastutab tema käes olevate võtmete ja läbipääsukaardi

säilimise ja sihipärase kasutamise eest.

9.4. Külalisele tullakse vastu esimese korruse fuajeesse ja lahkudes saadetakse külaline välisuksest

välja. Kohtumised külalistega ja menetlustoimingud korraldatakse valdavalt selleks ette

nähtud ühisalas, ameti- või nõupidamisruumides. Teenistuja tagab, et külaline viibib

ametiruumides tema järelevalve all ning ta peab kogu külaskäigu vältel külalise vahetus

läheduses viibima.

10. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NING TULEOHUTUSE

ÜLDJUHISED

10.1. Teenistuja on kohustatud:

10.1.1. täitma töötervishoiu ja tööohutuse (sh kuvariga töötamise) ning tuleohutuse nõudeid

ning tegutsema nii, et tema tegevus ei põhjusta ohtu enda ja teiste teenistujate elule või

tervisele, kahju ameti või muude isikute varale;

10.1.2. läbima nõutud tervisekontrolli vähemalt üks kord kolme aasta jooksul;

10.1.3. esimesel võimalusel teavitama enda vahetut juhti, kui temaga on ameti territooriumil

juhtunud tööõnnetus.

10.2. Amet kohustub:

10.2.1. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;

10.2.2. vajadusel tagama teenistujale töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse koolitusi;

10.2.3. rakendama kohe meetmeid töökeskkonna ohutuse tagamiseks;

10.2.4. täitma töökeskkonna järelevalveorganite ettekirjutusi ja korraldusi;

10.2.5. kindlustama esmaabi- ja tulekaitsevahendite olemasolu ja kättesaadavuse.

10.3. Tulekahjusituatsioonis tegutsemist reguleerib asutuse tulekahju korral tegutsemise

plaan ning evakuatsiooniskeemid.

11. KORRUPTSIOONIVASTASED MEETMED JA TEAVITAMISKOHUSTUS

11.1. Teenistuja täidab korruptsioonivastasest seadusest ja avaliku teenistuse

eetikakoodeksist tulenevaid kohustusi ning järgib seal sätestatud piiranguid.

11.2. Teenistuja keeldub teenusest, kingitusest, rahast jms, mis võivad mõjutada tema

sõltumatust teenistusülesannete täitmisel või mida võidakse nii käsitada.

8

11.3. Kui teenistuja võtab vastu soodustuse, mis on suunatud teenistujale ja seotud teenistuja

ameti või töökohustustega ja see on teenistuja hinnangul vähese väärtusega ja seda võib lugeda

tavapäraseks viisakusavalduseks, teavitab teenistuja viivitamatult oma vahetut juhti

soodustuse vastuvõtmisest.

11.4. Korruptiivse tuluna määratletava soodustuse pakkumisel ja korruptsioonivastase

seaduse §-s 6 nimetatud juhul peab teenistuja enda vahetut juhti viivitamatult

korruptsioonijuhtumist teavitama.

11.5. Teenistujale kehtivad selles alajaotuses kirjeldatud kohustused ka ajal, mil tema avaliku

võimu teostamise õigus on peatunud või mil tal on õigus keelduda töö tegemisest (nt

lapsehoolduspuhkuse ajal).

11.6. Konkurentsiametis on loodud asutusesisene teavituskanal ehk teata-rikkumisest-kanal

siseveebis. Rikkumisest teavitada tuleb juhul, kui töötaja hinnangul võib olla rikutud:

11.6.1. riigihangete seadust (rahvusvahelist piirmäära ületavates hangetes);

11.6.2. tarbijakaitseseadust (või võlaõigusseadust tarbijakaitse nõudeid puudutavas osas);

11.6.3. isikuandmete kaitse üldmäärust;

11.6.4. küberturvalisuse seadust;

11.6.5. isiku põhiõigusi, nt diskrimineerimine, ahistamine, tagakiusamine, sh töökius.

12. KOOLITUSED

12.1. Koolitusvajaduse väljaselgitamine toimub arenguvestluste ajal, mille käigus kogutakse

muuhulgas teavet teistelt juhtidelt.

12.2. Tööalase koolituse otsesed kulud tasutakse üldjuhul ameti koolituseelarvest, välja

arvatud kui konkreetsel juhul lepitakse teisiti kokku.

12.3. Teenistujaga, kellele võimaldatakse osalemine pikaajalisel enesetäiendamisel ja/või

kelle koolituse maksumus ületab 2000 eurot (sh lähetuskulud), sõlmitakse vajadusel tööalase

enesetäiendamise leping.

12.4. Koolitatava valiku kohta teeb ettepaneku teenistuja vahetu juht ning teavitab sellest

teenistuse juhti ja personalispetsialisti. Koolitusel osalemise kohta teeb lõpliku otsuse

peadirektor, arvestades võimalusel ametniku vahetu juhi ja teenistuse juhi ettepanekuga.

13. ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMINE

13.1. Vähemalt kord aastas peavad teenistuja ja tema vahetu juht struktureeritud vestluse,

mille käigus hinnatakse teenistuja töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning

seatakse eesmärgid järgmiseks perioodiks, samuti annab alluv juhile tagasisidet juhtimise

kohta (arenguvestlus).

13.2. Arenguvestlus võib toimuda nii silmast silma kui ka veebi teel, vastavalt osapoolte

kokkuleppele ja töökorralduslikule sobivusele. Arenguvestlus dokumenteeritakse

elektrooniliselt tööandja määratud infosüsteemis või digitaalses vormis ja arenguvestluse

ankeedi saadab teenistujatele personalispetsialist. Arenguvestlused säilitatakse.

13.3. Arenguvestlused viiakse kõigi teenistujatega läbi hiljemalt 31. märtsiks, uute

teenistujate puhul viiakse katseaja lõpus läbi katseajavestlus.

13.4. Arenguvestlusel käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:

9

13.4.1. teenistuja möödunud perioodi tulemused;

13.4.2. lahendamist vajavad probleemid;

13.4.3. järgmise perioodi tööeesmärgid;

13.4.4. teenistuja arenguvajadused ja võimalused;

13.4.5. teenistuja tagasiside juhi tööle.

10

LISA 1

KÕRVALTEGEVUSEST TEAVITAMISE JUHIS

Ametiisikul on õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega (edaspidi

kõrvaltegevus), kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. Seadusega võib

piirata teatud ametiisikute kõrvaltegevust. (Korruptsioonivastane seadus (KVS) § 10)

Ametnik peab ametisse nimetamise õigust omavat isikut kirjalikult läbi riigitöötaja portaali viivitamata

teavitama, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda

 töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel,

 valitaval või nimetataval ametikohal,

 ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus,

 juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Ametisse nimetamise õigust omav isik keelab haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul sellise

kõrvaltegevuse, millele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist

või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. (ATS § 60 lg 1–3)

 Teatud tegevused on ametnikule keelatud: teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või

endaga seotud isiku üle ning saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema

teenistusülesannete hulka. Viimast keeldu ei kohaldata haridusasutuses toimuva teadusliku ja

pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on sellest kõrvaltegevusest teavitanud. (ATS § 60

lg 4)

Töötaja kõrvaltegevusest teatamise puhul tuleb lähtuda töölepingus ja sellega kaasnevates

dokumentides kokku lepitud tingimustest.

 Töötaja kohustub mitte tegelema mistahes kõrvalise tegevusega, mille maht või laad võib

tööandja hinnangul tööülesannete täitmist kahjustada.

 Töötaja kohustub eelnevalt informeerima tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kavatsusest osaleda äriühingute juhtimises, töötada teiste tööandjate juures, osutada

teenuseid teistele juriidilistele isikutele või riigiasutustele või tegutsed a füüsilisest isikust

ettevõtjana.

Ametnik peab kõrvaltegevusest teatades hindama, kas kõrvaltegevuse laad, võimalikud kliendid või

partnerid, seos ametikohustustega ning tegeliku, potentsiaalse ja näiva huvide konflikti risk võivad

kaasa tuua tema ametikohustuste rikkumise, sh asutuse maine kahjustamise kaudu. Kui selline oht on

olemas, tuleks märkida, mida ametnik ohu kõrvaldamiseks ette võtab.

 Reegel on, et kui kõrvaltegevusega tegelik (st reaalset tööaega nõudev) tegelemine toimub

tööajal, siis tuleb selleks võtta puhkus, v.a. juhul, kui sellega tegelemiseks kulunud aeg on

kokkuleppel vahetu juhiga võimalik ette või järele teha, kasutades paindliku tööaja võimalusi

(sealjuures on eelduseks, et tegevustele kulunud aeg ühes tööpäevas ei tohi ületada 0,5

tööpäeva). Kui kõrvaltegevusega tegeletakse tööajal, tuleb selle maht või mahu prognoos teates

märkida, isegi kui see ei kahjusta tööülesannete täitmist.

11

 Kui kõrvaltegevus on tasuline, peab ametnik hindama, kas saadavat tasu on võimalik seostada

tema ametikohustuste täitmisega. Ametikohustustega seostatav tulu võib olla

korruptsioonivastase seaduse tähenduses korruptiivne soodustus.

Tabelis toodud näited on abiks otsuse tegemisel, millistest kõrvaltegevustest tuleks ametisse

nimetamise õigust omavat isikut teavitada. Lisaks soovitame kõrvaltegevusest teavitamise vajadus

eelnevalt läbi arutada oma vahetu juhiga. Teatamise eesmärk on informeerida ametisse nimetamise

õigusega isikut asjaoludest, mida hinnates võib ta otsustada kõrvaltegevuse keelata. Seega ei ole tarvis

teatada detailidest või asjaoludest, mis ei ole selle hindamiseks olulised (tasu suurus, klientide arv jne).

1

Kõrvaltegevuse vorm Kes peab teavitama? Miks peab

teavitama?

Märkused ja näited

1. Leping

1.1 Tööleping. Töölepingu

alusel teeb füüsiline isik

(töötaja) teisele isikule

(tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile.

Tööandja maksab töötajale töö

eest

tasu. Kui isik teeb teisele

isikule tööd, mille tegemist

võib vastavalt asjaoludele

oodata üksnes tasu eest,

eeldatakse, et tegemist on

töölepinguga. Töölepingu

kohta sätestatut ei kohaldata

lepingule, mille kohaselt töö

tegemiseks kohustatud isik on

töö tegemise viisi, aja ja koha

valikul olulisel määral

iseseisev. (TLS § 1 lg 1 3)

Peab alati teavitama, kui:

a) kirjalik leping on sõlmitud või

b) töötaja asub tegema tööd, mille

tegemist võib vastavalt asjaoludele

eeldada üksnes tasu eest või

c) lepingut ei ole veel sõlmitud, aga

tööandjaga on kokku lepitud töö sisu ja

maht.

Peab teavitama:

a) tööandja isiku;

b) töö laadi või sisu üldiselt, et ametisse

nimetamise õigusega isik saaks hinnata

huvide konfliktist tuleneva

ametikohustuste rikkumise riski;

c) töö tegemise aja (kas kattub osaliselt või

täielikult tööajaga ametikohal, öötöö,

vahetustega töö jne).

Teavitama ei pea, kui töötaja on veendunud, et täidab kellegi heaks

ülesande tasuta. Kui töö eest siiski tasutakse, tuleb hinnata, ega

tegemist ei ole korruptiivse tuluna määratletava soodustusega.

Teavitama ei pea töö otsimisest ega läbirääkimistest, kui töö sisus

ja mahus ei ole kokku lepitud.

PEAB TEAVITAMA

- Ametnik on kõrgkoolis töölepingu alusel õppejõud.

- Ametnik juhib ettevõtja huvides ja juhtimisel projekti.

- Ametnik on palgaline treener huviringis.

- Ametnik on ühtlasi oma venna ettevõttes raamatupidajana tööl.

- Ministeeriumis töötav keeletoimetaja töötab samas valdkonnas

KOV teenistuses.

- Maksuameti avalike suhete spetsialist töötab samas valdkonnas

ka oma sõbra ettevõttes.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametnik tegutseb vabatahtlikuna huviringi juhendajana või

tegeleb heategevusega.

- Ametnik täidab perekondlikke kohustusi, nt hooldab

vanavanemat või hoiab lapselast.

- Ametnik kogub vabatahtlikuna annetusi.

- Ametnik juhendab kogukonna seltsi päevadel käsitöökursust.

1.2. Teenuste osutamise

lepingud (VÕS 8. osa)

1.2.1. Käsundusleping

1.2.2. Töövõtuleping

1.2.3. Maaklerileping

1.2.4. Agendileping

Peab alati teavitama, kui:

a) leping on sõlmitud konkreetse

lepingupartneriga või selle sisu ja maht on

kokku lepitud, kui teenuse osutamine on

ühekordne, või

Teavitama ei pea, kui teenuse osutaja on veendunud, et osutab

teenust tasuta. Kui teenuse eest siiski tasutakse, tuleb hinnata,

ega tegemist ei ole korruptiivse tuluna määratletava soodustusega.

Kulude hüvitamine ei ole üldjuhul korruptiivsena määratletav

soodustus. Teavitama ei pea sellest, et ametiisik alles otsib

2

1.2.5. Komisjonileping

1.2.6. Maksekäsund ja

makseteenus

1.2.7. Tervishoiuteenuse

osutamise leping

1.2.8. Veoleping

1.2.9. Ekspedeerimisleping

1.2.10. Pakettreisileping

1.2.11. Hoiuleping

b) on kindel kavatsus asuda teenust

pakkuma või seda on asutud pakkuma, kui

teenust pakutakse määramatule hulgale

lepingu-partneritele (igast lepingust ei ole

vaja eraldi teatada).

Peab teavitama:

a) lepingupartneri isiku, kui teenuse

osutamine on ühekordne;

b) teenuse laadi või sisu üldiselt, et

ametisse nimetamise õigusega isik saaks

hinnata huvide konfliktist tuleneva

ametikohustuste rikkumise riski;

c) teenuse täitmise aja (kas kattub osaliselt

või täielikult tööajaga ametikohal,

vahetustega töö jne).

Kui ametnik on kõrgkoolis lektor või

juhendaja, tuleb sellest kõrval-tegevusest

teatada igal aastal, välja arvatud juhul, kui

kõrvaltegevusega tegelemise olulised

asjaolud ei ole muutunud.

võimalusi teenust osutada, ega läbirääkimistest, kui teenuse sisus

ja mahus ei ole kokku lepitud.

PEAB TEAVITAMA

- Ametnik peab kõrgkoolis käsunduslepingu alusel

regulaarselt loenguid, viib läbi seminare, juhendab või

retsenseerib lõputöid.

- Ametnik pakub tasu eest nõustamisteenust.

- Ametnik teeb viiele ettevõttele raamatupidamist.

- Ametnik käib matkaklubis lepingu alusel reisijuhiks.

- Ametnik remondib tasu eest kellasid.

- Ametnik sõidab töövälisel ajal taksot.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametnik retsenseerib lõputöö, tasus ei ole kokku lepitud

(isegi kui tagantjärele tasu makstakse).

- Ametnik konsulteerib üliõpilast lõputöö koostamisel.

- Ametnik peab kõrgkoolis paar loengut oma teemal, olemata

kursuse läbiviija.

- Ametnik peab tasuta koolituse teise ministeeriumi

valitsemisalas.

- Ametnik annab tuttavale erialast nõu või abi, tuttav hüvitab

ametniku otsesed kulud.

- Ametnik peab eelläbirääkimisi lektori kohale asumiseks

käsunduslepingu alusel.

- Ametnik lubab viia naabrimemme arsti juurde; pärast katab

naaber sõidu kulud.

1.3. Muu leping Muust lepingust tuleb teatada ainult juhul,

kui tegemist on ettevõtlusega või

juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikme lepinguga.

Enda vara võõrandamisest ei pea teavitama.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametnik kirjutab (mitte töö või teenuse osutamise lepingu alusel)

väljaandes avaldamiseks erialaseid või muid artikleid, luuletusi,

loob laule või kujutavat kunsti, leiutab või disainib, esineb

muusikuna või näitetrupis ja saab litsentsitasu.

2. Nimetamine ja valimine Peab teavitama: Teavitama ei pea sellest, et ametiisik alles kandideerib mingit

funktsiooni täitvale kohale või kui funktsiooni täitmise sisus ja

3

a) ametisse või mis tahes muud

funktsiooni täitma nimetamisest, kui see ei

ole seostatav ametiülesannete täitmisega,

või

b) igast funktsiooni täitma nimetamisest

muu kui oma asutuse poolt, kui see on

seotud tasu maksmisega ning nimetamine

ei tulene Eesti õigusaktist, või

c) valituks osutumisest, kui kavatsetakse

asuda seda funktsiooni täitma.

Peab teavitama:

a) nimetaja isiku või institutsiooni ja/või

funktsiooni, mida nimetamise või valimise

alusel täidetakse;

b) funktsiooni laadi või sisu üldiselt, et

ametisse nimetamise õigusega isik saaks

hinnata huvide konfliktist tuleneva

ametikohustuste rikkumise riski;

c) funktsiooni täitmise aja (kas kattub

osaliselt või täielikult tööajaga

ametikohal, vahetustega töö jne).

mahus ei ole selgust.

Teavitama ei pea valituks osutumisest, kui ametiisik ei kavatse

asuda funktsiooni täitma.

PEAB TEAVITAMA

- Rahvusvaheline MTÜ määrab ametniku ekspertgrupi tasustatud

liikmeks.

- Ametnik tegutseb KOV volikogu või hoolekogu liikmena.

- JuM-i ametnik nimetatakse abipolitseinikuks.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametnik esindab oma asutust (st asutus on ametniku

ametlikult määranud oma esindajaks), isegi kui selle kohta

sõlmitakse leping või see toob kaasa mingile kohale

nimetamise või juriidilise isiku juhtorgani liikmelisuse.

- Teine ministeerium nimetab ametniku oma ekspertgrupi

liikmeks, tasu ei maksta.

- Ametnik osutub valituks KOV volikokku, aga volikogu

liikmeks ei asu.

- Ametnik kandideerib abipolitseinikuks.

3. Ettevõtlus. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine

on püsiv tegevus, ning käesolevas seaduses sätestatud äriühing (ÄS § 1).

3.1. Ettevõtlus füüsilise isikuna Peab teavitama oma nimel tasu eest

kaupade või teenuste pakkumisest, kui see

on püsiv tegevus ning sellel on ametiisiku

jaoks oluline majanduslik tähendus või kui

sellega tegelemine võtab olulises mahus

tema aega.

Peab teavitama tegevusala ja aja, mis

ametiisikul ettevõtlusega tegelemiseks

kulub.

Kui isik on FIE-na registreeritud, kuid ei tegele tegelikult

ettevõtlusega, ei pea sellest teavitama.

Kui isik saab litsentsitasu teose vm intellektuaalomandi objekti

kasutamise eest või majandab oma vara, nt võõrandab kasvavat

metsa, üürib välja ühte või mõnd korterit või sõidukit või müüb

sügisel marju või põllumajandussaadusi, ei pea sellest teatama,

välja arvatud juhul, kui sellega tegelemine võtab olulises mahus

tema aega. Seda ka juhul, kui taolisest majandamisest saadav

ühekordne või perioodiline tulu on ametiisiku jaoks oluline. Kui

4

olulise tulu saamist võimaldav tegevus on tingitud plaanipärastest

investeeringutest, tuleks sellest siiski teavitada.

PEAB TEAVITAMA

- Ametnik üürib tulu teenimise eesmärgil välja kortereid.

- Ametnik peab ilusalongi, kus teenuseid osutavad nii tema ise kui

töötajad.

- Ametnik peab autoremonditöökoda, kus teenuseid osutavad

palgatöötajad.

- Ametnik rendib tasu eest oma traktorit külarahvale kasutamiseks.

- Ametnik rajab õunaaia, mille saagi müügist saab ta arvestava

sissetuleku.

- Ametnikul on suvituspiirkonnas maja, mida ta tubade kaupa

suviti välja üürib, seda reklaamides.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametnik on pärinud kaks korterit, mida ta ei kasuta ise

ning kulude minimeerimiseks on ta need pikaajalisele

üürile andnud.

- Ametnikul on suvituskohas korter, mida ta talveperioodil

välja üürib.

- Ametnik annab oma veoauto naabrile tasu eest kasutada.

- Ametnik korjab vahetevahel jõhvikaid ja müüb neid turul.

- Ametnik müüb maha päritud maja ja kunstikollektsiooni.

- Ametnik palkab majahoidja ja aedniku.

3.2. Täisosalus äriühingus Peab teavitama ühingu nime ja tegevusala.

3.3. Muu osalus Muust osalusest (usaldusosanik

usaldusühingus, osanik osaühingus,

aktsionär

aktsiaseltsis) ei pea teavitama.

Mittetulundusühingu, seltsingu ega tulundusühistu liikmelisusest

ei pea teavitama.

4. Juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikme-lisus.

Juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgan on igasugune

volitatud organ või isik, kellel

Peab teavitama:

a) juriidilise isiku nime ja tegevusala;

b) enda funktsiooni organi liikmena;

Seltsingu juhtimisest või esindamisest ei pea teavitama.

Asjaolu, kas juriidiline isik tegelikult tegutseb, ei ole üldjuhul

oluline.

PEAB TEAVITAMA

- Ametnik on korteriühistu revisjonikomisjoni liige.

5

on tulenevalt vastava juriidilise

isiku kohta käivast seadusest,

ühingulepingust, põhikirjast

või muust juriidilise isiku

tegevust reguleerivast

õigusaktist õigus osaleda

juriidilise isiku tegevuse

juhtimisel või juhtorgani

tegevuse kontrollimisel.

Juhtimis- või kontrollorganiks

on muu hulgas juhatus,

nõukogu, täis või

usaldusühingut esindama

volitatud osanik, prokurist,

asutaja kuni juriidilise isiku

registrisse

kandmiseni, likvideerija,

pankrotihaldur, audiitor,

revident või revisjonikomisjon.

Juhtorganina käsitatakse ka

välismaa äriühingu filiaali

juhatajat ning mitteresidendi

muu püsiva tegevuskoha

tegevjuhti. Eelöeldut

kohaldatakse nii avalik kui

eraõiguslike, nii residendist kui

ka mitteresidendist juriidiliste

isikute suhtes. (TuMS § 9)

c) selle, kui juriidilise isiku organi

liikmena tegutsemine tegelemine võtab

olulises mahus ametiisiku aega.

- Ametnik on talle kuuluvate osadega OÜ juhatuse liige.

- Ametnik on koguduse juhatuses.

EI PEA TEAVITAMA

- Ametiisik on üliõpilasesinduse liige.