Kiri

1,67 2,07

1,40 1,80

0,95 1,35

2,35 1,90

2,30 1,45

2,20

2,10

2,00

1,90

1,80

1,70

1,60

0,60 0,90

2,20 1,20

2,10 0,90

2,00 0,70

0,52 0,70

1,90 0,75

0,50 0,75

1,80 0,85

1,70 0,85

0,48 0,75

0,46 0,70

0,44 0,701,60

0,80

1,50 0,60

2,30 1,35

1,50 1,50 2,20

1,00

0,90 0,90

2,10 0,80

0,75 0,75

2,00 0,70

0,65 0,65

1,90 0,75

0,70 0,70

1,70 0,75

0,75 0,75

1,50 0,70

0,75 0,75

0,85 0,85

1,60 0,90

0,70 0,70

0,42 0,60

0,40 0,60

OLEMASOLEV KRAAV 2 0,5

LADESTAMISE ALA 2

2.00

0.50

2,30

1,80 0,80

~81

~71

~107

OLEMASOLEV KRAAV 2 0,5

5.75

5.96

6.98 Ø400-500 2.62

1.29-1.18 asb/bet L=10.5jm

[

[

1,10

1,04

0,96

0,88

0,80

0,72

0,64

0,56

0,48

0,40

10.08

[

1,15

[ [

[

OLEMASOLEV BIOPUHASTI

Hiiu maakond Hiiumaa vald Pärna küla Kooli ja Merekeskuse kinnistutel paikneva ladestamise ala 2 vertikaalplaneerimine.

M1:500

L E P P E M Ä R G I D

LADESTAMISE ALA KONTUUR

PROJEKT. LADESTAMISE ALA NÕLV

PROJEKT. LADESTAMISE ALA VERTIKAAL

PROJEKT. KÕRGUSMÄRK OLEMASOLEV KÕRGUSMÄRK

OLEMASOLEVA KUIVENDUSKRAAVI OSA MIDA PUHASTATAKSE PROJEKTEERITUD KÕRGUSMÄRGINI

PROJEKT. AJUTINE TRUUP PINNASE VEOKITE ÜLESÕIDUKS KRAAVIST Ø315 PP L=6jm

PROJEKT. PINNASEGA VEOKITE LIIKUMISE SUUND SETTTIIGIST LADESTAMISE ALALE JA TAGASI.

PROJEKT. NÕVA/KUIVENDUSKRAAVI PÕHJA KÕRGUSMÄRK

PROJEKT. NÕVA. KALLE JA SÜGAVUS VARIEERUV. LAIUS 0,5-1m.

KINNISTUTE PIIRID.

OLEMASOLEV BIOPUHASTI. TAGADA TRASSIDE JA PUHASTI OHUTUS.

2,10 0,90

OLEMASOLEV KRAAV 2 0,5

- LAIUS - SÜGAVUS

Koostas Ivo Väli 23-05-2025

[ 0,75

MÄRKUSED: 1. Pinnase veokitega liigutakse settetiigi ja ladestamise ala vahel

projekteeritud marsruudil. Pinnase vedamiseks ladestamise alale ei kasutata riigiteed.

2. Projekteeritud ajutine truup likvideeritakse pärast ladestamise ala planeerimistööde lõpetamist.

3. Pärast ladestamise tööde lõppu puhastatakse olemasoleva kuivenduskraavi põhi, alates riigitee truubist, näidatud ulatuses ja projekteeritud kõrgusmärgini .

4. Ladestamise ala ja riigitee vahele koguneva pinnavee takistusteta valgumiseks kuivenduskraavi, tuleb sissepoole kinnistu piiri rajada projekteeritud nõva.

5. Kogu ladestamise ala 2 täitmise kestel tuleb tagada takistusteta vee voolamine kuivenduskraavis.

6. Tagada olemasoleva biopuhasti ja temaga ühendatud trasside säilimine.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

1 (23)

Lisa EELHINNANG

EELHINNANG

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

• taotlus1,

• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed,

• Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed,

• OÜ E-Konsult, 2016 „Sõru sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH

(töö nr E1336)“2 (Sõru sadama KMH).

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Keskkonnaamet on 04.04.2016 korraldusega nr KKO 1-3/16/828 andnud aktsiaseltsile Saarte

Liinid keskkonnaloa Sõru sadama (Liini, Pärna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, kü

17501:003:0088) süvendamiseks mahus 12 000 m³ ning uue rambi rajamisega seotud töödeks,

mille käigus uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus 300 m³. Keskkonnaluba anti

kehtivusega kuni 04.04.2021.

Aktsiaselts Saarte Liinid esitas 10.03.2020 keskkonnaloa muutmistaotluse (registreeritud

KOTKAS taotlusena nr T-KL/1002615). Muutmistaotluse kohaselt selgitati, et seoses

rekonstrueeritud rambist põhja poole jääva kaiosa väga halva tehnilise seisukorraga, on vajalik

selle kaiosa rekonstrueerimine ja selle esise veeala süvendamine. Kai rekonstrueerimise käigus

uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus kuni 600 m³ ja teostatakse süvendustöid mahus

kuni 5000 m³. Seega sooviti muuta keskkonnaloa lõppemise aega ja määrata loal süvendamise

kogumahuks 15 900 m³ ja tahkete ainete paigutamise kogumahuks 900 m³. Süvenduspinnas oli

kavas paigutada maismaale (Sadama kü 17501:003:0086) ja/või rannaäärsele alale.

Süvendatava pinnase ladustamiskoha keskpunkti koordinaadid olid x 6506990 y 414482.

Keskkonnaamet muutis 06.05.2020 korraldusega nr DM-108863-7 keskkonnaluba vastavalt

taotlusele.

Käesolevalt esitas aktsiaselts Saarte Liinid keskkonnaloa muutmise taotluse, mille kohaselt

soovitakse muuta keskkonnaloa lõppemise tähtajaks 01.07.2035. Taotluses on selgitatud, et loa

mahust on ära kasutatud 900 m³ tahkete ainete paigutamiseks ja 11 186 m³ sadama

1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 20.06.2025 taotlusena nr T-KL/1027918-2

(taotlus), menetluse nr M-131502 all. 2 Kättesaadav taotluse T-KL/1027918-2 lisas 4.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

2 (23)

sissesõidutee ja kaide ümbruse süvendamiseks. Loa kehtivuse ajal kasutamata süvendusmaht

on 4 714 m³. Seega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 10 aasta võrra ning loa

mahu suurendamist 1 200 m³ võrra. Seega soovitakse järgneval perioodil teostada regulaarset

hooldussüvendust kogumahus 5 914 m³ (loa kogumaht 17 100 m³). Eesmärk on perioodi

jooksul süvendada sadama kaide nr 1, 2, 3 akvatooriumit ning sadama sissesõiduteed (vt joonis

1).

Joonis 1. Punasega on märgitud hooldussüvendustööde ala.

Süvendatav pinnas kavandatakse paigutada maismaale. Pinnas pumbatakse esmalt Sadama

(17501:003:0086) kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse

ladestamise aladele (Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066) joonisel 2

märgitud aladele (vt ka foto 1). Pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 jälgitakse, et pinnas ei

valguks üle piiride naabermaadele. Selleks rajatakse aladele kujupüsivad nõlvad. Ladestamise

ala 2 kõrval paiknev kuivenduskraav hoitakse ladestamise ajal töökorras. Pärast maa-alade

täitumist pinnasega või alade kasutusele võtmist maaomaniku poolt tasandatakse alad

võimalikult samasse tasapinda varem süvendustööde käigus pinnasega täidetud ja tasandatud

Merekeskuse kinnistu osaga.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

3 (23)

Joonis 2. Pinnase paigutuse alad.

Foto 1. Vaade pinnasepaigutuse alale (punane ring) ja sadama alale (kollane ring). Foto juuni

2025.

Taotluse kohaselt teostatakse süvendustöid vajaduspõhiselt. Süvendustöid ja pinnase

paigutamise töid teostatakse väljaspool lindude pesitsusperioodi 15.04.-15.07, töid välditakse

tugeva tuulega.

1.2.Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Eesti üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“3 kohaselt, on tõhus ja kestlik merealade kasutamine

riigile oluline. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne

väikesadamate kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid

välisriikidega, aidates kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate

arendamisel on otstarbekas ühildada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon

jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab

turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui

ka siseveekogudes.

Eesti mereala planeeringu4 kohaselt on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke.

Ranniku sobivaimad sadamakohad on juba kasutusel, looduslikult ebasoodne sadamakoht

tähendab suuri kulusid. Sellest tulenevalt on mõistlik investeerida olemasolevatesse

sadamatesse. Eesti merealaplaneering annab suunise, et uute kaadamisalade määramisel vältida

3 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kättesaadav:

https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/ (25.07.2025). 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 korraldusega nr 146. Kättesaadav:

https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

4 (23)

võimalusel väga madalaid merepiirkondi, et säilitada nende elurikkust ja erosiooni

rannikupiirkonnas. Üldpõhimõttena tuleb vältida kaadamist ökoloogiliselt tundlikul perioodil

(nt kalade kudeajal jm), kui see on tehnilis-majanduslikult võimalik.

HELCOMI soovitusel tuleks esmalt vaadata, kas on süvendamisel saadud setteid võimalik

kasutada kaulikult maismaal või randade kulutuse takistamiseks, üleujutusohu vähendamiseks

vms otstarbe5.

Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; lüh. MSRD) põhieesmärk on säilitada või

saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Keskkonnaseisundi

säilitamiseks või saavutamiseks on vaja rakendada keskkonnakaitse meetmeid. Igal EL riigil

tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat

kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala

suhtes ning selle eesmärgid on järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

− kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

− hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning

tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere

ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Piirkonnas kehtib Emmaste osavalla üldplaneering (2005), mille kohaselt planeeritakse Sõru

sadama korraliku väljaarendamist - luuakse paremad tingimused jahtide sildumiseks ning

viiakse sadam vastavusse rahvusvaheliste jahisadama nõuetega. Koostamisel olev Hiiumaa

valla uus üldplaneering näeb ette jätkuvat sadama olemasolu.

Sõru väikelaevasadama ja Sõru sadama alal kehtib 2005. aastal kehtestatud detailplaneering

„Sõru sadamaga piirneva ala 1. Etapi detailplaneering“ (Dagopen OÜ Projektbüroo koostatud

detailplaneering, töö nr 04-137) (edaspidi Sõru sadama detailplaneering).

Detailplaneeringualal on maapealsete ehituste püstitamine lubatud detailplaneeringujoonisel

näidatud hoonestusaladel. Ülejäänud aladel võib rajada maa-aluseid kommunikatsioone, teid,

kaisid, platse ja sadama funktsioneerimiseks ja muuseumlaeva eksponeerimiseks vajalikke

rajatisi.

Hiiumaa Vallavalitsus on oma korraldusega „Projekteerimistingimuste andmine

detailplaneeringu olemasolul (Sadama ja Merekeskuse, Pärna küla)“ täpsustanud Sõru

sadamaga piirneva ala 1. etapi detailplaneeringuga planeeritud sadama maa-alal asuvate ehitiste

teenindamiseks vajalike ehitiste (ÜVK rajatised) ja juurdepääsutee asukohta Sadama ja

Merekeskuse kinnistutel. Projekteerimistingimustega muudeti Merekeskuse kinnistule ette

nähtud reoveekogumismahuti, torustike ja neid teenindava tee asukohta, nihutades need

kinnistu idapoolsesse ossa.

Vastavalt looduskaitseseadus (LKS) § 5 lg 2 nimetatakse Läänemere kallast rannaks. Mere

rannal on määratud ehituskeeluvöönd ning ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud LKS § 38 lg-s 4-6 toodud ehituskeeluvööndi

erisuste osas. Keskkonnaluba ei anta enne vastava planeeringu kehtestamist

(keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 55) või kui tegevus ei vasta õigusaktides

sätestatud korrale (KeÜS § 52 lg 1 p 4).

5HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend, 2024. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (30.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

5 (23)

Käesoleval juhul kavandatav regulaarne hooldussüvendus olemasolevas sadamas ning pinnase

paigutamine maismaal haljasala loomisel ei ole tegevused, mis vajaks eraldi detailplaneeringut

(ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, LKS § 38 lg 5 p 2). Ei kavandata uute

rajatiste püstitamist ega rajatiste laiendamist. Toimub olemasoleva sadamabasseini hooldus.

Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate õigusaktide ja

planeerimisdokumentidega.

1.3.Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Vee erikasutustööde käigus ei kasutata ressursina maad, mulda, pinnast, maavara, vett ega

loomastikku ja taimestikku. Vee erikasutustööde alal meres ei esine loodusvarasid kasutataval

kujul (kasutatud Maa-ja Ruumiameti geoportaali andmeid).

1.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakulud on seotud vee erikasutustöödeks ja pinnase planeerimiseks kasutatava tehnika

kasutamisega. Energiakasutust on võimalik viia miinimumini kasutades töödeks sobivaimat

tehnikat.

1.5.Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

1.5.1. Heited vette

Sõru sadama KMH aruande koostamise raames teostati mh setete uuringud (OÜ REI

Geotehnika , Sadam Sõrus. Emmaste vald, Hiiumaa. Ehitusgeoloogilise ja reostusuuringu

aruanne). Keskkonnareostust süvendusalal tuvastatud ei ole. Piirkonda uusi reostusallikaid ei

ole rajatud ning suuremaid õnnetusi ei ole teadaolevalt toimunud. Täpsemad analüüsid ei ole

vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi6 p-st 6.10.c lähtuvalt - puuduvad

teadaolevad reostusallikad, süvendamine alla 10 000 t/a. Süvendustöödega ei kaasne reostuse

vabanemist pinnasest.

Sõru sadama KMH aruande kohaselt on süvendatava ala pinnas mudas savikas liiv kuni 2

meetrit (kiht 1) kaevamisraskuse klass III, mujal 5…10 cm. Liiv on ebaühtlase terasusega –

peenliivast jämeliivani. Pinnas on savikam ja sisaldab enam orgaanilist ainet sissesõidukanali

vahetus läheduses, kuhu setib laevakruvide poolt merepõhjast ülestõstetud materjal. Liiva all

esinevad pruunikashallid 5…15% kruusateri ja veeriseid sisaldavad savipinnased. Vee

erikasutuse aastaaruannete kohaselt on pinnas „savi-liiv, muda“. Seega tekib süvendamisel

peeneid osakesi, mis püsivad veesambas võrdlemisi kaua. Tekkiv heljum võib mõjutada kalu

kudeperioodil ja põhjaelustikku. Lisaks satub vette toitaineid.

Olemasoleva teabe kohaselt satub süvendamisel vette hinnanguliselt 4 -10 % süvendatava

pinnase kogumahust. Heljumipilve levik sõltub paljudest teguritest, millest tähtsamad on

hoovuse liikumiskiirus, tuule kiirus ja vette sattuvate pinnaseosakeste füüsilised omadused –

6 HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

6 (23)

kiiremini settuvad raskemad osakesed, settimine on kiirem tuulevaikse ilmaga7. Pärast tööde

lõppu langeb heljumi sisaldus vees kiiresti8. Väga suurte süvendustööde korral (ca miljon m3)

on esialgne olukord taastunud kahe nädala jooksul, väiksemamahuliste tööde korral (ca 10 tuhat

m3) on juba kahe tunni jooksul. Konservatiivsete mudelduste kohaselt võib heljum kanduda

kuni 400 m kaugusele, kuid juba 200 m kaugusel on heljumi kontsentratsioon (sisaldus ca 5

mg/l)9 võrreldav foontingimustega (sügis-talv põhjaranniku lahtedes 8 mg/l10). On täheldatud,

et kõrgemad heljumi kontsentratsioonid esinevad valdavalt suuremate tuulesündmuste korral,

heljumi kontsentratsioon tõuseb märgatavalt, kui tuule kiirus on 10 m/s või rohkem11.

1.5.2. Heited õhku

Üldiselt põhjustab kopp ekskavaatori tööprotsess müra tasemel ca 109 dB12. Pumpsüvendajaga

tekitatav müra ei ole tavaliselt suurem kui 40–50 dB13, diiselmootoriga amfiibmasina

Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB14. Vee erikasutustööde aegne müra on

lühiajaline ja pöörduv, st esineb ainult tegevuse ajal ning tööde lõppemisel see lakkab. Seega

kaasneb tegevusega ajutine mürafooni tõus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (määruse nr 71) lisa 1 p 4 kohaselt on ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed

piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale

rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Lähimad elumajad asuvad süvendusalast ca 700 m kaugusel,

pinnaseladustamise alast nr 2 300 m kaugusel. Elamuteni jõudev müra on ebaoluline15. Lisaks,

sadamat kasutatakse väikelaevade poolt kui ka regulaarse laevaliikuse korraldamiseks, seega

on kõrgenenud mürafoon sadamas tavapärane.

Süvendaja mootorite/jõuallikate töötamisel eralduvad välisõhku lämmastikoksiidid, SO2, CO,

CO2, summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, osakesed, peenosakesed, Pb, Cd, Hg, As, Cr,

Cu, Ni, Zn, dioksiinid ja furaanid, besno(a)püreen, benso(b)-fluoranteen, benso(k)-fluranteen

ja indeeno-(1,2,3-cd)püreen. Arvestades tegevuse iseloomu ja kestvust, siis õhukvaliteedi piir-

või sihtväärtusi ei ületata. Vee erikasutus ei põhjusta pöördumatuid muutusi õhukvaliteedi osas

7 Corson OÜ, 2012. Vanasadama uue, e (ida) kruiisikai rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne.

Kättesaadav: https://www.ts.ee/wp-content/uploads/2020/01/Vanasadama-uue-kruiisikai-rajamise-KHM-

aruanne.pdf (25.07.2025). 8 Arvo Järvet, 2008. Emajõe-Peipsi-Velikaja veetee ettevalmistavad tööd. KMH aruanne 9 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH, Töö nr E1401. 10 Laura Raag, 2014. Süvendustööde mõju heljumi kontsentratsiooni ruumilisele jaotusele, hinnatuna kaugseire

andmetest. Tallinna Tehnikaülikool. 11 Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse heljumi seire aruanne 2020 (https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/05/Paldiski-L%C3%B5unasadama-s%C3%BCvendust%C3%B6%C3%B6de-heljumi-

seire-aruanne-2020.pdf), Pakrineeme LNG terminali heljumi seire aruanne

(https://kotkas.envir.ee/permits/public_assignment_view?permit_assignment_submission_id=33641&represente

d_id=) (25.07.2025). 12 Tapio Lahti, 2010. Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine. 13 Eesti Mereakadeemia, 2006. Muuga sadama akvatooriumi liitsihi piirkonna süvendamise keskkonnamõjude

hindamine. Töö nr. 03/06. https://www.ts.ee/wp-

content/uploads/2020/01/Muuga_s%C3%BCvendamise_KMH_aruanne.pdf (25.07.2025). 14 AS Maves, 201. „Lahepera järve ökoloogilise seisundi parandamise insenertehnilise kava keskkonnamõju

hindamise aruanne„. Töö nr: 16166. Kättesaadav:

https://www.peipsivald.ee/documents/18275523/19045972/Lahepera+KMH+aruanne+tekst+01_2018.pdf/c4545

200-66a1-4d50-9e9e-ef5c4044230f?version=1.0 (25.07.2025). 15https://noisetools.net/barriercalculator?source=[1.5,500,90]&receiver=[1.5,300]&barrier=[1,2.8,150]

(25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

7 (23)

antud piirkonnas.

Valguse, soojuse ja kiirguse reostust vee erikasutusega ümbruskonnale ei kaasne. Lõhnareostus

on lühiajaline ning tööde aegne ja valdavalt seotud ehitustööde käigus kasutatavate masinate

diiselmootoritega. Kõik võimalikud mõjud on ajutise ja lühiajalise iseloomuga.

1.6.Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole nimetatud piirkonnas ja selle läheduses toimunud olulisi

reostusjuhtumeid. Pinnaseanalüüside kohaselt ei ole süvenduspinnas reostunud. Seega ei näe

Keskkonnaamet ette settest vabaneda võivate saasteainetega seotud probleeme, pinnas on

looduslik. See ei sea erinõudeid süvendatud pinnase käitlemiseks.

Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui

süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud

süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS § 35² lg 1 p 4). Süvenduspinnase püsivalt

paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitletakse insenerehitisena (JääTS § 35² lg 2²).

Käesolevalt planeeritakse pinnas maismaale etapiviisiliselt. Süvendamise tekkiv pinnas ei ole

reostunud ning seega on seda lubatud kasutada soovitud viisil, tegemist ei ole seega

jäätmega.

1.7.Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Vee erikasutustööde käigus on teoreetilisteks võimalusteks kasutatava tehnikaga toimuv avarii.

Eeldus heast koostööst ja ladusast info liikumisest töödel osalevate inimeste vahel ning

töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest tulenevat

kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat

pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate

mehhanismide tehnilist korrasolekut. Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline

õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine.

1.2. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike

andmete alusel

Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.2. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

2.2.1. Sadama andmed

Sõru sadam ja Sõru väikelaevasadam paiknevad Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Pärna külas

Soeala väina suudmes. Sõru sadamat mainiti sadamakohana esimest korda ajaloolistes ürikutes

juba aastast 1254. 1917.a. sai valmis pikk sadamasild, mis on tormides ja sõdades mitu korda

hävinud. 1937. a. süvendati Sõru sadama faarvaater. Nõukogude ajal kaevati sadamasse kanal

suuremate kalapaatide sildumiseks ja varjumiseks ning rajati selleks ka vajalikud

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

8 (23)

kaldarajatised. Hilisem sadama süvendamine toimus 1971. aastal, mil Sõru sadam hakkas uuesti

muutuma aktiivseks sadamaks. 1998.a. hakkas pärast sadamakai pikendamist ja kanali

süvendamist Sõrul silduma Triigi - Sõru liinil kurseeriv parvlaev. Sõru väikelaevasadamat

kasutasid väiksemad kalalaevad. Praeguseks on rekonstrueeritud suures osas Sõru sadama ja

Sõru väikelaevasadama kaid ja Sõru sadamast toimub regulaarne parvlaevaühendus Hiiumaa

ning Saaremaa vahel.

Sõru sadam on kantud Sadamaregistrisse koodiga EE SRU. Sadamas osutatakse

sadamateenuseid sõltumata veesõiduki suurusest 1. jaanuar - 31. detsember. Sadamaregistri

andmetel on sadamas 4 statsionaarset kaid (vt tabel 1).

Tabel 1. Sadama kaid Sadamaregistri andmetel.

Nimetus Liik Sügavus kai ääres (m)

EH2000

Pikkus(m)

Kai nr 1 Statsionaarne kai 4,5 60,7

Kai nr 2 Statsionaarne kai 3,9 40,3

Kai nr 3 kaiosa 3a Statsionaarne kai 4 32,4

Kai nr 3 kaiosa 3b Statsionaarne kai 3 40,3

2.1.2. Varasemad keskkonnaload

Keskkonnaamet on 01.07.2014. aasta korraldusega nr KKO 1-15/14/27 andnud vee

erikasutusloa nr L.VV/325072 kehtivusega kuni 31.12.2015 Sõru sadama sissesõidu ja

akvatooiumi süvendamine sadama laevakanali ja akvatooriumi läänepoolses osas mahus kuni

1000 m³. Süvendatav pinnas paigutati Sõru sadama territooriumi vastas olevale läänepoolsele

merealalae sadamahoone lähistel (ca 600 m kaugusel rannast).

Keskkonnaamet on 04.04.2016 korraldusega nr KKO 1-3/16/828 andnud aktsiaseltsile Saarte

Liinid keskkonnaloa nr L.VV/327504 Sõru sadama süvendamiseks (vt tabel 2).

Tabel 2. Vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt teostatud tööd.

Aasta Etapp Süvendamismaht m³ Süvenduspinnase

paigutamine

2016-2017 I etapp 6230 Sadama katastriüksus

(17501:003:0086) ja

Merekeskuse

katastriüksus

(17501:003:0243).

2018 0

2019 1 100

2020 I etapp 0 Sadama katastriüksus

(katastritunnus

17501:003:0086) ja/või

rannaäärsele alale.

Süvendatava pinnase

ladustamiskoha

keskpunkti koordinaadid

x 6506990 y 414482.

2021 0

2022 0

2023 3 856

2024 0

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

9 (23)

Seega on tõenäoline ka edaspidine regulaarne hooldussüvendamine ohutu navigatsiooni

tagamiseks.

2.2.3. Tegevuse õiguslik alus

Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (veeseadus (VeeS) § 23).

Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni ja kaldajoon on veekogu tavaline veepiir

(asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka

maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral,

mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2).

Sõru sadama kinnistud (Liini, Pärna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, kü 17501:001:0397,

17501:003:0088) kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltisle Saarte Liinid.

Sadama akvatoorium on määratud 05.04.2019 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 98.

Hiiumaa Vallavalitsus on andnud oma nõusoleku16 süvenduspinnase paigutamiseks Hiiumaa

vallale kuuluvatele Kooli (17501:003:0066) ja Merekeskuse (17501:003:0243) kinnistutele

vastavalt taotlusele lisatud ladestusalade plaanile (vt joonis 2). Hiiumaa Vallavalitsus on oma

nõusoleks välja toonud, et ladestamistööde lõpetamisest teavitada Hiiumaa Vallavalitsust

e-mailile [email protected]. Hiiumaa Vallavalitsus palub eelisjärjekorras ladestamise

ala nr 2 täitmist, sest ala asub veidi eemal kaldast ja on suurem tõenäosus, et

kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab vähem merre. Vastavad

nõuded seatakse ka keskkonnaloale.

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi järgi asub ladestamise ala nr 2 riigimaantee

kaitsevööndis. Aktsiaseltisle Saarte Liinid on lisanud taotlusele17 Traspordiameti nõusolek.

Nõusolekus on välja toodud, et ladestatava materjali veod korraldada vastavalt joonisel

toodud skeemile (vt joonis 3). Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale

on keelatud.

16 Kättesaadav taotluse T-KL/1027918-2 lisas 2 ja 5. 17 Kättesaadav taotluse T-KL/1027918-2 lisas 6.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

10 (23)

Joonis 3. Pinnase vedude skeem.

Seega on taotlejal õiguslik alus soovitud tööde elluviimiseks.

2.2.4. Piirkonna muu maakasutus

Lähimad elumajad asuvad süvendusalast ca 700 m kaugusel, pinnaseladustamise alast nr 2 300

m kaugusel. Kultuurimälestisi tööde alal ei ole. Ametlikku supluskohta lähipiirkonnas ei ole.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Sõru sadama ümbrus on madal ja tasane, enamjaolt merepinnast 2-5 meetri kõrgune

rannikumaa, mis tõuseb merepinnast maantee ehk rannatee suunas. Kavandatava tegevuse

asukohas Hiiumaa maismaal on põhjavesi looduslikult maapinnalt lähtuva reostuse eest

suhteliselt kaitstud.

Sõru sadam ja Sõru väikelaevasadam paiknevad Soela väina suudmes (VEE3232000). Soela

väin on väin Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Soela väin ühendab Väinamerd Läänemere avaosaga.

Väina laius on umbes 6 km, põhjas on palju madalikke, kive ja liivikuid. Neid eraldavad mõned

kitsad 2–3 m sügavused läbipääsud. Soela väina osa, kus töid kavandatakse, kuulub Kassari-

Õunaku lahe rannikuvee (EE_14) koosseisu. Kassari-Õunaku lahe rannikuveekogumi

ökoloogiline seisund hinnati riikliku keskkonnaseire andmeil seisuga 2021 heaks. Keemiline

seisund hinnati 2021. seisuga halvaks järgmiste näitajate tõttu: polübroomitud difenüüleetrid ja

elavhõbe kalas, kaadmium settes. Ökoloogiline seisund hinnati 2023 aasta aruande18 kohaselt

heaks, keemiline seisund hinnati halvaks, põhjuseks varasemast PBDE ja Hg kalas, Cd settes.

18 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

11 (23)

Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise

seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi

koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem

eesmärk (erand: KESE halb (Hg, Cd)).

Soela Väina piirkonnas (Sõru) on rannajoon lauge ja kääruline ning merepõhjas domineerib

viirsavi. Soela väina avamere poolne merepõhi sügavneb suhteliselt kiiresti. Umbes 4 km

kaugusel Sõru piirkonnast on merepõhja sügavused üle 10 m. Kuni sellise kauguseni on

põhjareljeef vahelduva iseloomuga ja selles piirkonnas puuduvad püsivad meresetete

kuhjepiirkonnad. Seal leidub peamiselt liivakaid-kruusaseid jäänuksetteid moreenil või

viirsavidel. Umbes 10 km kaugusel on meresügavused juba üle 20 m.

Sõru sadam ja Sõru väikelaevasadam on ajaloolised sadamad, mille faarvaatris ja akvatooriumis

ei ole registreeritud olulisi taimestiku ja põhjaloomastiku elupaiku. Sadamaalade põhjaelustik

on kujunenud pidevate süvendamiste ja paadiliikluse foonil.

Soela väin ei ole oma hoovuste intensiivsusest tingituna kalaliikidele oluline koelmuala, küll

aga oluline rändetee Väinamere ja Hiiumaa lääneosa mereruumi vahel. Rännete põhjuseks on

vajadus sigimiseks minna soodsatele kudemisaladele, seejärel liikuda parimatele

toitumisaladele (mis tagab kiire kasvu ja järgmise aasta suguproduktide valmimise) ning

seejärel leida optimaalsed talvitusalad. Läbi Soela väina liiguvad näiteks tuulehaug, ahven,

räim, säinas, merisiig, haug ja koha kudemisaladele Väinamerre ja tagasi toitumisaladele.

Soela väina kaudu rändavad peamiselt veelinnud, kuid see toimib ka maismaaliikide

rändesillana Pammana poolsaarelt Emmaste piirkonda ning vastupidi. Tööde ala paikneb

Väinamere hoiualal (Hiiu) piirist ca 300 m kaugusel, Väinamere hoiualal piirkond on oluline

lindude pesitsusala.

2.3.Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Sõru sadama alal (sh akvatoorium) ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku alal. Tegevuse

võimalikus mõjualas asub Natura 2000 võrgustiku Väinamere linnu19- ja loodusala20, mis

jäävad tööde alast ca 300 m kaugusele.

Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi21 I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts

(Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta

19 Keskkonnaregistri kood RAH0000133 20 Keskkonnaregistri kood RAH0000605 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

12 (23)

leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk

(Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius

collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus

ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kormoran (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-

rähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik

(Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk

(Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna

hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus

vanellus).

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi22 I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks. Väinamere loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140),

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280),

sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530), allikad ja allikasood (7160),

lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080),

rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) (9180), lammi-lodumetsad (91E0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik

hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas

(Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal

unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal

(Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

22 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

13 (23)

(Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

Väinamere linnuala ja Väinamere loodusala kattub LKS alusel siseriiklikult kaitstava

Väinamere hoiualaga23.

Hoiualade kaitsekord tuleneb LKS §-dest 14, 32 ja 33. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade

kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja

keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiuala moodustatakse loodusliku

loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Hoiualal on keelatud nende

elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning

kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade

ja kaitstavate liikide soodsa seisundi24.

Tööde piirkonna vahetus läheduses asuvad III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide

kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaiba (Epipactis palustris) ja

kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukohad ning kahe III kaitsekategooria

kaitsealuse linnuliigi liivatülli (Charadrius hiaticula) ja punajalg-tilderi (Tringa totanus)

leiukohad. Sadama-ala läheduses on inventeeritud loopealsete elupaigatüüp (6280).

LKS § 55 lg 61 tulenevalt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal.

LKS § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade

hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

2.4.Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra

ja vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nende keskkonnateguritele kehtestatud

normid, millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud

keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Olemasoleva sadama hooldussüvendamine tagab

ohutama navigeerimise.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist. Lisaks veel:

23 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 157 „Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233

“Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” muutmine“ 24 LKS § 32 lg 2

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

14 (23)

• tööde mahust;

• läbiviimise ajast;

• läbiviimise logistilistest lahenditest;

• kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast;

• meteoroloogilistest tingimustest.

3.1.1. Mõju merepõhjaelustikule

Süvendamistöödel hävib vahetult süvendusala põhjaelustik. Lisaks, paisatakse veesambasse

settematerjali osakesi, mis moodustavad heljumi.

Eesti Merestrateegia25 üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis

tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri.

Käesolevalt on süvendamisega vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0,03 km². Kuna sadamas

on süvendustöid teostatud regulaarselt pika aja jooksul, siis ei kahjusta tegevuse samas mahus

jätkumine merepõhjaelustikku ja elupaikasid. Süvenduspinnase paigutamisel maismaale

merepõhja ei mõjutata.

Merepõhjaelustikku mõjutab ka heljum, eeskätt läbi valguskliima halvenemises ja

troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovuste

ja lainetusega kanduda sadamast pisut kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaloomastikule

esineda ka veidi kaugemal. Teisalt, ka väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt

vaesustada põhjaelustiku taime- ja loomakooslusi. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele

võib täheldada veel 1-3 aastat pärast teostatud töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline

koosseis, arvukus ja biomass normaalsele tasemele26.

Kuna tegemist on kasutuses oleva sadamaga, siis võib eeldada, et piirkonnas levinud

põhjataimed ja –loomad on kohanemisvõimelised ning mõnevõrra suurema ajutise heljumi

sisalduseaga kohanenud, kuna ka paatide mootorite sõukruvid tekitavad vee liikumist ja seeläbi

setete paiskumist veemassi sadama piirkonnas. Siiski ei tohi teostada töid tugeva tuulega.

Meede on juba varasemalt fikseeritud keskkonnalal.

Tööde vastaval korraldusel ei ole ette näha merepõhja elustiku ja elupaikade kadu või

killustamist. Seega taotluses kavandatud tegevuse mõju mere elupaigatüüpidele ja elustikule on

väike.

3.1.2. Mõju kalastikule

Kalade seisukohalt on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks kudeaeg ja sellele järgnev

larvide arenguaeg. Kalastikku mõjutab heljum enim, kui heljumi kontsentratsioon veesambas

ületab tavalist fooninäitu 5 mg/l võrra. Sellisel juhul võivad kalade larvidel ja noorjärkudel

tekkida probleemid hingamisega27. Vältides töid kalade kudeajal ei kahjustata kudemisajal

tööde piirkonda sattuvaid kalasid ega kalade noorjärke ega marja. Kui tööd teha väljaspool

kalade kudeaega (aktiivne kudeperiood piirkonnas 15.04-15.05), siis mõju kalastikule vähene.

25 Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti

merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-

etapp-mereala-m (25.07.2025). 26 TÜ Eesti Mereinstituut, 2020. Kunda sadama süvendusjärgne merekeskkonna seire 2020. aastal. 27 OÜ EstKONSULT, 2020. Kelnase sadama vee erikasutusloa KMH Töö nr E1401.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

15 (23)

Ühtegi meriforelli jõge ja siiakoelmut läheduses ei ole ning seega ei pea rakendama sügisest

piirangut. Sellest tulenevalt ei ole vee erikasutustöid lubatud teostada kalade kudeperioodil

15.04-15.05. Meede on juba varasemalt fikseeritud keskkonnalal.

3.1.3. Mõju linnustikule

Suurenenud heljumi kontsentratsioon vees võib vähendada sukeldavate lindude

nägemisraadiust ning seeläbi mõjuda ka saagipüüdmise efektiivsust. Teatud kriitilistel

perioodidel, nagu talv ning pesitsusaeg, on toidu kiire ning efektiivne kättesaamine lindudele

eluliselt tähtis. Kriitilise kontsentratsioonina, millest alates tekib negatiivne mõju, on ära toodud

15 mg/l28. Vee hägustumisega kaasnev nähtavuse vähenemine raskendab sukelduvatel lindudel

(sh tiirudel) toidu leidmist ning vee hägustumisel peavad nad lendama oma pesitsusaladest väga

kaugele.

Lisaks võivad mõjud linnustikule toimuda müra häiringute kaudu süvendamisel ja

süvenduspinnase paigutamisel. Katsed on näidanud, et näiteks tiirud on koloonias seda

häiritumad, mida tugevam on kõlaritest mängitud müra – 65-85 dB müra juures muutusid linnud

valvsaks, 90-95 dB juures juba lahkusid pesalt29. Eriti ohtlik on pesapoegadele pidev müra30.

Enamuse linnuliikide jaoks jääb mõju avaldavate häiringute tsoon suurusjärku sadakond

meetrit31. Mõnedel juhtudel on soovitatud rakendada ka 500 m laiust puhverala32.

Lähtuvalt LKS § 55 tuleks vee erikasutustööd teostada väljaspool lindude pesitusaega. Taotluse

kohaselt akvatooriumis teostatavate hooldussüvendus tööde tegemist ja pinnase paigutamist

välditakse lindude pesitsusajal, 15.04 -15.07; mürarikkaid ehitustöid, mille käigus kandub

sadama territooriumist kaugemale olulist müra, välditakse 01.04-31.07. Meede on juba

varasemalt fikseeritud keskkonnalal.

3.1.4. Mõju vee kvaliteedile (troofsus ja ohtlikud ained)

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas33 (VMK) on markeerinud probleemina Hg ja PBDE

kalas ning Cd settes.

Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28

„Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus

28 Gasum Oy, 2016. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik BALTICCONNECTOR. Keskkonnamõju

hindamise aruanne. Kättesaadav:

https://elering.ee/sites/default/files/attachments/BALTICCONNECTOR_YVA_Estonia_29022016_0.pdf

(25.07.2025). 29 Brown, A..L., 1990. Measuring the effect of aircraft noise on sea birds Environment International 16: 587-592. 30 Hayward, L.S., Bowles, A. E., Ha J. C., Wasser, S. K., 2011. Impacts of acute and long-term vehicle exposure

on physiology and reproductive success of the northern spotted owl. Ecosphere 2; Schroeder, J., Nakagawa, S.,

Cleasby, I. R., Burke, T., 2012. Passerine Birds Breeding under Chronic Noise Experience Reduced Fitness.

PLoS ONE 7: e39200. 31 Skepast&Puhkim OÜ, 2021. Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamine (kmh). Töö nr 2019-

0067. 32 Chatwin, T.A., 2010. Set-back distances to protect nesting and roosting seabirds off Vancouver island from

boat disturbance. A thesis submitted in partial fulfillment of the requirements for the degree of master of science.

University of Victoria. 33 Veemajanduskavade info on kättesaadav https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027 (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

16 (23)

akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete

analüüs)34 kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb

looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus

ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus,

tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid

kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine

põhjustatud Läänemere üldisest seisundist.

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on bromodifenüüleetrid (PBDE) prioriteetsed ohtlikud ained,

mida Eestis ei toodeta, kuid kuna väikesed sisaldused toodetes on endiselt lubatud, võib neid

ka Eestis tööstustes kasutatavates pooltoodetes ja materjalides leiduda. PBDE peamised allikad

on põlevkivitööstuse jäätmed (u 7,5 kg/a), liiklusvahendite kulumine, reoveesetted (0,3 kg/a),

vrakkide demonteerimine, jäätmete töötlus ja kõrvaldus, prügilapõlengud ja prügila nõrgvesi,

tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus. Seega kavandatav tegevus PBDE

piirnormide ületamist ei põhjusta.

Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses

kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide

tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja

rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse

jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise,

erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi

ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi

ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed (11652 kg/a),

mineraalne fosforväetis (kuni 534 kg/a), soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist) (492 kg/a),

kodumajapidamiste ahjud ja katlad (197 kg/a), reoveesettega pinnasesse (34 kg/a), tööstuslikud

ahjud (18 kg/a), põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine (u 13 kg/a), tubaka

põletamine ja ilutulestik (11 kg/a), olmejäätmete lahtine põletamine (11 kg/a) ja autopesulad

(kuni 8 kg/a). Seega kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta.

Käesoleval juhul võiksid heited vette kaasneda pinnase liigutamisel aga ka avariide korral. Ptk

1.5. kohaselt süvendatav pinnas reostunud ei ole. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud

HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi35 p 6.10. c kohaselt: märgatavate varasemate ja

praeguste saasteallikate puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas. Arvestades

süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette.

Süvendamise maht on väike, ei toimu kaadamist, seega ei paisata setetest vette ka

märkimisväärselt toitaineid, mis võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni

määral, et mõjutada veekogumi seisundit. Üldisi veekaitse eesmärke silmas pidades (VeeS § 31

lg 1 p 6) ning hajuheite minimeerimiseks (VeeS § 119 p 6) on võimalik rakendada vastavaid

töökorralduslikke nõudeid: ei tohi töid teha tugeva tuulega, tuleb kasutada töökorras tehnikat ja

vältida avariide teket. Meetmed on juba varasemalt seatud keskkonnaloale.

2024. a HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendis soovitatakse võimalikult vältida

süvendatava materjali kaadamist kaadamiskohtadesse ning kasutada pinnas kasulikult

34 Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs“, Tallinn. 35HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

17 (23)

(HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.2.1). Taotluse kohaselt paigutatakse pinnas

maismaale. Seega on kaadamine keelatud. Meede on juba varasemalt fikseeritud keskkonnalal.

Teostades töid vastavalt keskkonnaloas toodud nõuetele ja tingimustele, jäävad vee

erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas loodusliku muutlikkuse

piiridesse, muutused on ajutised ning mõju Kassari-Õunaku lahe rannikuveekogumile on

lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes.

3.1.5. Mõju rannale

Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise

ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34).

Kavandatav süvendustegevus toimub olemasoleva sadama sissesõidu ja akvatooriumi

piirkonnas. Seega puudub süvendamisel mõju rannale ning ranna kooslustele.

Süvendatav pinnas kavandatakse paigutada maismaale. Taotluse kohaselt muudetakse pinnase

paigutuse asukohta. Pinnas pumbatakse esmalt Sadama (17501:003:0086) kinnistul

paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele

(Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066). Sadama kinnistule, kui ka

Merekeskuse ja Kooli kinnistule on varasemalt süvenduspinnast paigutatud Sõru sadama ja

Sõru väikelaevasadama (keskkonnaluba KL-507765) süvendamise käigus (vt foto 2 ja 3).

Foto 2. Varasem pinnase paigutamine Merekeskuse ja Kooli kinnistul. Foto 2025 juuni.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

18 (23)

Foto 2. Varasem pinnase paigutamine Sadama kinnistul. Foto 2025 juuni.

Taotluse kohaselt pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 jälgitakse, et pinnas ei valguks üle

piiride naabermaadele. Selleks rajatakse aladele kujupüsivad nõlvad. Ladestamise ala 2

kõrval paiknev kuivenduskraav hoitakse ladestamise ajal töökorras. Seega, keskkonnaloas

muudetakse tingimused seoses pinnase ladustamise asukohaga ja töökorraldusega. Lisaks

tuleb esimeses järjekorras paigutada pinnas alale 2, sest ala asub veidi eemal kaldast ja

on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab

vähem merre. Lisaks, keelatud on kaldajoone muutmine, merepoolses osas tuleb nõlv

kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusu korral oleks veel kuhu

liikuda. Tingimused fikseeritakse keskkonnaloal.

3.1.6. Mõju hüdroloogilisele režiimile

Kavandatakse olemasoleva sadama hooldussüvendamist. Ei kavandata uute rajatiste rajamist.

Seega ei ole ka tegevuse jätkamisel näha ette oluli muutusi rannaprotsessid.

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Süvendamise mõju võib avalduda otseselt mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik,

kalastik, mereimetajad) vahetult tööde alal. Lisaks on mõjutatud alal, kuhu heljum ja müra

kandub. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m

fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti36. Võimalikku mõju saab vähendada tööde

ajastamise ja meteoroloogiliste tingimuste järgimisega (ei tehta töid tugeva tuulega).

Arvestades tööala (olemasolev sadam) ja tööde mahtu, ei oma kavandatavad vee erikasutustööd

36Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

19 (23)

olulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, piirkonna elustikule, elupaikadele ning veerežiimile,

kui järgitakse lisaks keskkonnaloas määratud tingimusi (ptk 3.8.). Mõju on lokaalne.

Elamud asuvad töödepiirkonnast eemal. Regulaarne hooldussüvendamine võimaldab

regulaardliinde korraldamist ja sadama kasutamist väikelaevadega. Seega on tegevuse mõju

inimestele positiivne - tagatakse paljudele ohutu navigatsioon.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Olulisuse hinnang on kokkuleppeline, teaduses on laiemalt kasutuses 5% ja 10% piir, see

tähendab, nähtus peab olema mõjutatud vähemalt 5% või 10% ulatuses ja seejuures nimetatud

erinevus peab lisanduma looduslikule varieeruvusele37.

Olemasoleva objektiivse teabe põhjal ei avalda vee erikasutustööd tõenäoselt olulist mõju

veekeskkonnale, sh ranniku elupaikadele, merepõhja elupaikadele, elustikule, kalastikule ja

linnustikule ning inimese heaolule, kui järgitakse ptk 3.8. toodud töökorralduslikke nõudeid

ning tehakse teid taotluses toodud eesmärgil ja viisil. Sellisel juhul on tööde mõju ka ajutine, st

ilmnevad vaid tööde tegemise ajal. Seega tööde tegija on kohustatud kasutama

keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid

mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud

nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194

lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. Sel juhul kõik võimalikud muutused

jäävad loodusliku muutlikkuse piiridesse ja on pöörduvad ning mõju rannikuveekogumile on

lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene rannikuveekogumi seisund veepoliitika

raamdirektiivi mõttes.

3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ja seire vajadus

Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra on ehitusaegsed ja mööduvad peale ehitustegevuse

lõppu. Võimaliku avariiolukorra tekke, mille tõttu reostub vesi ning pinnas, tõenäosus on

madal, arvestades, et kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele.

Töökorras tehnika kasutamise nõue on juba varasemalt fikseeritud keskkonnaloal. Samuti

väheneb avariide oht, kui töid välditakse tugeva tuulega (tuulekiirus üle 10 m/s). Siiski,

lähtuvalt ettevaatusprintsiibist seatakse nõuded toiminguteks avariide korral: Naftasaaduste

või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral

koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Rakendades keskkonnaloaga seatud nõudeid (vt ptk 3.8.) taastub olemasolev olukord tööde

järgselt ning olulisi negatiivseid häiringuid ei teki. Seire teostamine ei ole vajalik.

3.5.Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

37 Tõnis Põder, 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Kättesaadav:

https://www.envir.ee/sites/default/files/poder_kmh_kasiraamat.pdf (25.07.2025).

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

20 (23)

3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Tööde ala jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Väinamere linnualast ligikaudu 280 m

kaugusele idasse. Linnuala kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast

puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.

Sadama sissesõidukanali puhastamisega võib kaasneda lindude häirimine ja veekvaliteedi

langus (sh toitumistingimuste halvenemine) tekkiva heljumi tõttu.

Linnuala eesmärgiks olevad liigid on seotud merealaga või kaldalähedaste aladega.

Inimesepoolne häirimine segab lindude pesitust, toitumist ning pikendab energiavarude

kogumiseks vajalikku aega.

Sadama piirkonda toitumisalana kasutavate lindude jaoks on oluline, et süvendamise käigus

tekkiv heljum ei halvendaks nende toitumistingimusi. Süvendustööde käigus vette sattunud

heljum võib mõjutada veelindude toitumistingimusi otseselt ja kaudselt. Otsese mõjuna võib

käsitleda vee hägustumist ja heljumi settimist merepõhja elustiku kooslustele. Oluline on, et

töid teostatakse madalveeperioodil ja tuulevaikse ilmaga, et vältida heljumi levikut.

Mõjud linnustikule võivad toimuda ka müra häiringute kaudu. Sadamas toimuvad tööd meres

ja mere ääres, kus müra levib kaugemale (puuduvad summutavad elemendid), siis võib tekkiv

pidev müra olla piisavalt vali, et mõjutada piirkonnas pesitsevaid linde. Vältimaks ebasoodsaid

häiringuid linnustikule, tuleb vältida süvendustöid lindude pesitsusperioodil 15. aprillist kuni

15. juulini. Nimeatud töökorraldus on välja toodud taotluses ning see fikseeritakse

keskkonnaloas. Arvestades, et töid teostatakse lühiajaliselt ja need toimuvad olemasoleva

sadama akvatooriumis, ei mõjuta tegevus eeldatavalt linnustikku.

Väinamere loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide

elupaikade kaitseks.

Kavandatud töödega piirneva mereala kohta on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt 2005-2007. a ja

2015. a välitööandmete alusel teostatud mereelupaigatüüpide modelleerimine, mille kohaselt

on alal tõenäosus liivased ja mudased pagurannad (1140) karide (1170) ning veealused

liivamadalad (1110) elupaigatüüpide esinemiseks.

Sadama läheduses on inventeeritud loopealsete (6280) elupaigatüüp ning eelnevalt nimetatud

kaitsealused taimeliigid.

2016. aastal koostatud KMH aruandes on välja toodud, et eksperdid tegid Sadama38 ja

Merekeskuse39 katastriüksusel välitöid 12.06.2015 ja soo-neiuvaiba esinemist seal ei

tuvastanud. Selle eeldatav põhjus on pilliroo domineerimine koosluses. Kasvukoha karjatataval

osal kõrgekasvulised taimed ei domineeri, ning seal on soo-neiuvaiba esinemine võimalik.

Taotluse kohaselt ladustatakse süvendatud pinnas varasemalt kasutatud aladele.

38 Katastritunnus 17501:003:0086 39 Katastritunnus 17501:003:0243

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

21 (23)

Kuna taotletavad süvendustööd toimuvad olemasoleva sadama akvatooriumis ja varasemalt

juba inimtegevusest mõjutatud alal, siis ei muuda see mereelupaigatüüpide pindala, kvaliteeti

ega elustikku. Tööd mõjutavad vee-elustikku eelkõige heljumi leviku kaudu, kuid see mõju on

lühiajaline, ilmnedes üksnes tööde teostamise perioodil.

Järeldus

Kavandatav tegevus ei mõjuta Väinamere linnuala ja loodusala ega kaitstavate liikide

elupaikasid, kui süvendustöid ja süvenduspinnase maismaale paigutamise töid ei tehta lindude

pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini ning tööd peatatakse tugeva tuulega (tuule kiirus

on üle 10 m/s ja laine kõrgus on üle 0,5 m), et vältida heljumi levikut kaugemale merealale.

Vastav tööde korraldus on välja toodud taotluses ning fikseeritakse ka keskkonnaloal.

3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Teadaolevalt puuduvad piirkonnas teised vee erikasutusega seotud tegevused. Ei ole teada teisi

tegevusi, millega võib tekkida koosmõju.

3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Lähtudes taotlusest, eelhinnangust, arvestades määrus nr 31 § 5 lg 2, KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS

§ 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 53 lg 1 p 6, seatakse

lisatakse keskkonnaloale töökorralduslikud nõuded:

Tööde teostamise tingimused ja nõuded (loa tabel V11):

1) Välja süvendatud pinnas tuleb paigutada maismaale, esmalt Sadama (17501:003:0086)

kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele

(Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066), joonis 2 märgitud aladele.

2) Eelisjärjekorras tuleb alustada pinnase ladestamist alal nr 2, sest ala asub veidi eemal kaldast

ja on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab

vähem merre.

3) Pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 tuleb jälgida, et pinnas ei valguks üle piiride

naabermaadele ega veekogusse. Selleks tuleb rajada aladele kujupüsivad nõlvad. Merepoolses

osas tuleb nõlv kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusu korral oleks veel

kuhu liikuda. Keelatud on kaldajoone muutmine.

4) Ladestamise ala 2 kõrval paiknev kuivenduskraav tuleb hoida ladestamise ajal töökorras.

5) Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale on keelatud. Ladestatava

materjali veod korraldada vastavalt skeemile (vt joonisel 3).

Toimingud avarii korral (loa tabel V16):

Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

Muud asjakohased meetmed (loa tabel V16):

Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

22 (23)

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

Kehtima jäävad ülejäänud keskkonnaloa nõuded ja tingimused.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaluba taotletakse Rohuküla akvatooriumi hooldussüvendustöödeks 10 aasta jooksul

kogumahus 9900 m³. Eesmärk on viia läbi vajaduspõhiseid hooldussüvendamisi

sadamaregistris deklareeritud sügavuste tagamiseks. Süvenduspinnas paigutatakse madalale

merealale põhjabasseini kaguosas, tegevuse käigus muutub kaldajoon.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju.

Otsustajal piisavat teavet, et jätta KMH algatamata, mistõttu KMH ei ole vajalik

järgmistel põhjustel:

• kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega

Natura 2000 võrgustiku alasid;

• kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti

ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Kavandatav

rajatis ei mõjuta oluliselt rannaprotsesse. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste

tegevustega;

• kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti

avariiolukordi või suurõnnetusi.

Oluline on lähtuda järgmistest nõuetest ja tingimustest:

1) Välja süvendatud pinnas tuleb paigutada maismaale, esmalt Sadama (17501:003:0086)

kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele

(Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066), joonis 2 märgitud aladele.

2) Eelisjärjekorras tuleb alustada pinnase ladestamist alal nr 2, sest ala asub veidi eemal kaldast

ja on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab

vähem merre.

3) Pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 tuleb jälgida, et pinnas ei valguks üle piiride

naabermaadele ega veekogusse. Selleks tuleb rajada aladele kujupüsivad nõlvad. Merepoolses

osas tuleb nõlv kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusu korral oleks veel

kuhu liikuda. Keelatud on kaldajoone muutmine.

4) Ladestamise ala 2 kõrval paiknev kuivenduskraav tuleb hoida ladestamise ajal töökorras.

5) Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale on keelatud. Ladestatava

materjali veod korraldada vastavalt skeemile (vt joonisel 3).

6) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu

korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või

ennetamiseks.

7) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja

töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses.

Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62

lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

Kehtima jäävad ülejäänud keskkonnaloa nõuded ja tingimused.

eelhinnangu eelnõu | xx.08.2025

23 (23)

Kai Ginter

vanemspetsialist

veeosakond

Maris Pertel

spetsialist

looduskasutuse osakond

Märt Kesküla

vanemspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

EELNÕU (05.08.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327504 muutmise taotlust, võttes aluseks haldusmenetluse seadus § 40, § 46, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 § p 8, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 41 lg 1 p 1, § 59 lg 2 p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 18 ja lg 4, § 6¹ lg 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, ja § 12 lg 1¹ p 1 otsustan: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327504 muutmise taotluse menetluse raames. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud, oluline on järgida töökorralduslike nõudeid. 1.2. Muuta keskkonnaluba nr L.VV/327504 järgnevalt: 1.2.1. Sõru sadama süvendamise kogumaht on 17100 m³, st III etapi (2025-2035) süvendamise maht on 5914 m³. 1.2.2. Keskkonnaloa lõppemise kuupäev on 01.10.2035. 1.2.3. Süvendatav pinnas pumbatakse esmalt Sadama (17501:003:0086) kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele (Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066). 1.2.4. Keskkonnaloale nr L.VV/327504 määratakse töökorralduslikud nõuded ja tingimused vee erikasutuse mõju vähendamiseks ja pinnase paigutamiseks (V16), nagu kirjas korralduse ptk 3.3. Kehtima jäävad ülejäänud keskkonnaloa tingimused ja nõuded. 1.3. Keskkonnaluba nr L.VV/327504 on korralduse lahutamatu osa ning keskkonnaluba nr L.VV/327504 ja käesolev korraldus moodustavad terviku. 1.4. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine

2.1.1. Aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057, aadress Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond) on 10.03.2025 esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa nr L.VV/327504 (keskkonnaluba) muutmise taotluse ja 20.06.2025 täiendatud taotluse. Täiendatud taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 20.06.2025 taotlusena nr T- KL/1027918-2 (taotlus), menetluse nr M-131502 all. 2.1.2. Keskkonnaamet on 04.04.2016 korraldusega nr KKO 1-3/16/828 andnud aktsiaseltsile Saarte Liinid keskkonnaloa Sõru sadama (Liini, Pärna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, kü 17501:003:0088) süvendamiseks mahus 12 000 m³ ning uue rambi rajamisega seotud töödeks, mille käigus uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus 300 m³. Keskkonnaluba anti kehtivusega kuni 04.04.2021. Aktsiaselts Saarte Liinid esitas 10.03.2020 keskkonnaloa muutmistaotluse (registreeritud KOTKAS taotlusena nr T-KL/1002615). Muutmistaotluse kohaselt selgitati, et seoses rekonstrueeritud rambist põhja poole jääva kaiosa väga halva tehnilise seisukorraga, on vajalik selle kaiosa rekonstrueerimine ja selle esise veeala süvendamine. Kai rekonstrueerimise käigus uputatakse veekogu põhja tahkeid aineid mahus kuni 600 m³ ja teostatakse süvendustöid mahus kuni 5000 m³. Seega sooviti muuta keskkonnaloa lõppemise aega ja määrata loal süvendamise kogumahuks 15 900 m³ ja tahkete ainete paigutamise kogumahuks 900 m³. Süvenduspinnas oli kavas paigutada maismaale (Sadama kü 17501:003:0086) ja/või rannaäärsele alale. Süvendatava pinnase ladustamiskoha keskpunkti koordinaadid olid x 6506990 y 414482. Keskkonnaamet muutis 06.05.2020 korraldusega nr DM-108863-7 keskkonnaluba vastavalt taotlusele. Käesolevalt esitas aktsiaselts Saarte Liinid keskkonnaloa muutmise taotluse, mille kohaselt soovitakse muuta keskkonnaloa lõppemise tähtajaks 01.07.2035. Taotluses on selgitatud, et loa mahust on ära kasutatud 900 m³ tahkete ainete paigutamiseks ja 11186 m³ sadama sissesõidutee ja kaide ümbruse süvendamiseks. Loa kehtivuse ajal kasutamata süvendusmaht on 4714 m³. Seega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 10 aasta võrra ning loa mahu suurendamist 1200 m³ võrra. Seega soovitakse järgneval perioodil teostada regulaarset hooldussüvendust kogumahus 5 914 m³ (loa kogumaht 17100 m³). Eesmärk on perioodi jooksul süvendada sadama kaide nr 1, 2, 3 akvatooriumit ning sadama sissesõiduteed (vt eelhinnangu joonis 1). Lisaks soovitakse muuta pinnase ladestamise kohta. Süvendatav pinnas kavandatakse paigutada maismaale - esmalt pumbatakse Sadama (17501:003:0086) kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele (Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066) märgitud aladele (vt loa lisa "pinnasepaigutuse ala"). Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1). 2.2. Keskkonnaloa taotluse menetlusse algatamisest teavitamine 2.2.1. Keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse KOTKAS kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks

(keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 43 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus arvamust ei esitanud. 2.2.2. Loa andja teavitas 04.07.2025 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKAS 04.07.2025 kirjana nr DM-131502-8) ning küsis Hiiumaa Vallavalitsuse arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKAS 04.07.2025 kirjana nr DM-131502-9). 2.2.3. Loa andja teavitas 04.07.2025 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks (KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi). Tegevus toimub olemasolevas sadamas, kavandatakse regulaarseid hooldustöid. Kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub eeldatavalt piisav avalik huvi. 2.2.4. Loa andja teavitas 04.07.2025 puudutatud isikuid taotluse esitamisest kirjaga nr DM- 131502-10 (KeÜS § 46 lg 1 p 1). 2.2.5. Taotlusele ettepanekuid/arvamusi ei esiatud. 2.3. Otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Loa andja teavitas XX.08.2025 keskkonnaloa nr L.VV/327504 muutmise otsuse eelnõu ning eelhinnangu ja sellega seonduva keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaande ja saatis menetlusosalistele ja puudutatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja 2, § 46, § 49 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 11 lg 2²).

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). 3.1.2. Planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS§ 11 lg 3, § 6 lg 1), seega KMH algatamine ei ole kohustuslik ja KMH-d ei algatata KMH vajadust põhjendamata. 3.1.3. Teatud juhtudel tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele asjakohase eelhindamise tulemused (KeHJS § 6 lg 2, KeHJS § 11 lg 4, KeHJS § 6¹). Taotluse

kohaselt kavandatakse süvendamist mahus üle 500 m³. Lisaks, tegevus piirneb vahetult Natura 2000 võrgustikku[1] kuuluvate Väinamere linnuala[2] ja Väinamere loodusalaga[3]. Seega kavandatav tegevus kuulub tegevuste hulka, mille puhul peab koostama eelhinnangu (KeHJS § 6 lg 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 7², § 15 p 8). 3.1.4. Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (vt lisa eelhinnang), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. Taotluse kohaselt kavandatakse Sõru sadama regulaarset hooldussüvendamist. Süvenduspinnas paigutatakse maismaale. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist, (veeseadus (VeeS) § 187 p 8). Keskkonnaloa p 1.2.1. kohaselt muudetakse keskkonnaluba lisades loale tööde kolmas etapp. St, toimub Sõru sadama süvendamise kogumahus 17100 m³ , st III etapis (2025-2035) süvendamise maht 5914 m³. 3.2.2. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Lähtuvalt senisest praktikast on vajalik ka edaspidi teostada sadamas regulaarseid hooldustöid (vt eelhinnangu ptk 2.1.2.). Sadamates on tavapärane, et periooditi toimuvatest aktiivsetest rannaprotsessidest tingituna kuhjuvad saviliivased, mudased setted või kantakse kive sadama varem rajatud akvatooriumisse ja sissesõiduteele. Hooldussüvendustööde eesmärk on taastada ohutuks laevatamiseks olemas olnud vajalik veesügavus nimetatud aladel. Seega määratakse keskkonnaloa lõppemise kuupäevaks 01.10.2035. 3.2.3. Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sõru sadama kinnistud (Liini, Pärna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, kü 17501:001:0397,

17501:003:0088) kuuluvad e-kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt aktsiaseltisle Saarte Liinid. Sadama akvatoorium on määratud 05.04.2019 Vabariigi Valitsuse otsusega nr 98. Hiiumaa Vallavalitsus on andnud oma nõusoleku [4] süvenduspinnase paigutamiseks Hiiumaa vallale kuuluvatele Kooli (17501:003:0066) ja Merekeskuse (17501:003:0243) kinnistutele vastavalt taotlusele lisatud ladestusalade plaanile (vt lisas "pinnasepaigutuse ala"). Hiiumaa Vallavalitsus on oma nõusoleks välja toonud, et ladestamistööde lõpetamisest teavitada Hiiumaa Vallavalitsust e-mailile [email protected]. Hiiumaa Vallavalitsus palub eelisjärjekorras ladestamise ala nr 2 täitmist, sest ala asub veidi eemal kaldast ja on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab vähem merre. Vastavad nõuded seatakse ka keskkonnaloale. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi järgi asub ladestamise ala nr 2 riigimaantee kaitsevööndis. Aktsiaseltisle Saarte Liinid on lisanud taotlusele[5] Traspordiameti nõusolek. Nõusolekus on välja toodud, et ladestatava materjali veod korraldada vastavalt joonisel toodud skeemile (vt lisa "pinnase vedude korraldus"). Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale on keelatud. Vastavad nõuded seatakse ka keskkonnaloale. 3.2.4. Käesoleval juhul kavandatav regulaarne hooldussüvendus olemasolevas sadamas ning pinnase paigutamine maismaal, ei ole tegevused, mis vajaks eraldi detailplaneeringut (ehitusseadustik § 12 lg 2, planeeringuseaduse § 125, loodusakitseseadus (LKS) § 38 lg 5 p 2). Ei kavandata uute rajatiste püstitamist ega rajatiste laiendamist. Toimub olemasoleva sadamabasseini hooldus. Pinnast loetakse jäätmeteks, kui see on seisnud ladestuskohas kolm aastat. Samuti, kui süvenduspinnase kasutamise aeg ja koht ei ole kindel ja garanteeritud loetakse ladustatud süvenduspinnas jäätmeteks (jäätmeseadus (JääTS) § 35² lg 1 p 4). Süvenduspinnase püsivalt paigaldamist maapinnale mäena või vallina käsitletakse insenerehitisena (JääTS § 35² lg 2²). Käesolevalt on teada pinnase paigutamise ja palneerimise ala, tegevue käigus ei teki jäädet ega rajata rajatist. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega (KeÜS § 55). 3.2.5. Sõru sadam paiknev veekogus Soela väina suue (VEE3232000) ning kuulub Kassari- Õunaku lahe rannikuvee (EE_14) koosseisu. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisudnnd hinnati 2023 aasta aruande[6] kohaselt heaks, keemiline seisund hinnati halvaks, põhjuseks varasemast PBDE ja Hg kalas, Cd settes. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: KESE halb (Hg, Cd)). Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[7] kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Ohtlike ainete analüüsi kohaselt on kaadmium (Cd) prioriteetne ohtlik aine. Tööstuses kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareides, pigmendina ja metallipindade kattekihtide tootmiseks. Toodetakse ka kõrvalsaadusena värviliste metallide kaevandamisel, sulatamisel ja rafineerimisel, fosforväetiste tootmisel ja fossiilsete kütuse põletamisel. Suur osa toodetakse jäätmete (peamiselt patareide) ümbertöötlemise käigus. Looduslikul teel vabaneb kulutamise, erosiooni ja abrasiooni ning metsatulekahjude ja vulkaanipursete tagajärjel. Eestis kaadmiumi ega selle ühendeid ei toodeta, kuid esineb looduslikult põlevkivis. Jääkreostusena on Kroodi ojas, Erra jões ja fenoolisoos. Peamised allikad: põlevkivitööstuse jäätmed, mineraalne fosforväetis, soojus- ja elektrijaamad (sh põlevkivist), kodumajapidamiste ahjud ja katlad, reoveesettega pinnasesse, tööstuslikud ahjud, põlevkivi kaevandamine ja põlevkiviõli tootmine, tubaka põletamine ja ilutulestik, olmejäätmete lahtine põletamine ja autopesulad. Seega kavandatav tegevus Cd piirnormide ületamist ei põhjusta. Arvestades süvendamise mahtu ja reostusallikate puudumist ei ole näha ette saasteainete paiskumist vette. Täpsemad pinnase analüüsid ei ole vajalikud HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhendi[8] p 6.10. c kohaselt: märgatavate varasemate ja praeguste saasteallikate puudumine ja kui süvendamine ei ületa 10 000 tonni aastas. Arvetades süvendamise mahtu, et ei toimu süvenduspinnase kaadamist, ei paisata setetest vette ka märkimisväärselt toitaineid, mis võiks põhjustada täiendavat pelaagilist primaarproduktsiooni määral, et mõjutada veekogumi seisundit[9]. Teostades töid vastavalt keskkonnaloas juba varsemalt seatud nõuetele ja tingimustele, jäävad vee erikasutusega kaasneda võivad võimalikud muutused veekeskkonnas loodusliku muutlikkuse piiridesse, muutused on ajutised ning mõju rannikuveekogumile on lokaalne ja tegevuse tulemusena ei halvene seisund veepoliitika raamdirektiivi mõttes. 3.2.6. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas; kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata (VeeS § 192 lg 3 p 9 ja 10). Taotluse kohaselt paigutatakse pinnas maismaale, kuid võrreldes varasemaga on muutunud pinnase paigutamise asukoht ja tehnoloogia. Lähtuvalt sellest muudetakse keskkonnaloas

tingimusi seoses pinnase paigutamisega (vt ptk 3.3.). 3.2.7. Eesti Merestrateegia[10] põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks on merestrateegia kohaselt mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Töödega vahetult mõjutatav ala merepõhja loomulik elustik kaob. Häiringuala on mõnevõrra suurem, selleks on ala, kuhu kandub heljum. HELCOM on välja on pakkunud, et heljumi leviku mõju piirkonnaks on 500 m fikseeritud raadius ümber süvendamise punkti[11]. Käesolevalt on süvendamisega vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0,03 km². Võrreldes varasemaga asjaolud ei muutu (töödeala ei laiene). 3.2.8. Kavandatavate töödega kaasneb müra ja heljumi teke ning levik (vt eelhinnangu ptk 1.5.), mis võib häirida vee elustikku kui ka linde. Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud (LKS § 55 lg 6). Samuti on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 6¹). Keskkonnaloas on juba fikseeritud tööde ajaline korraldus. Taotluse kohaselt jätkatakse vastavat tööde korraldamist. Seega jäävad kehtima varasemad tingimused ja nõuded. 3.2.9. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 37 lg 1 p 1 koosmõjus LKS § 34). Lähtuvalt süvenduspinnase paigutuse ala muutustest täpsustatakse tööde nõudeid ja tingimusi, et vältida erosiooniteket. Senise praktika kohaselt taimestik pinnase paigutuse alal taastub aja jooksul. 3.2.10. Veealusel mälestisel on keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamistööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (muinsuskaitseseadus § 52 lg 6). Hüdrograafilise infosüsteemi[12] andmetel puuduvad tööde alal ja mõjualas (ca 500 m raadiuses) teadaolevad veealused mälestised. Piirkonnas on juba ka varasemalt süvendamistöid tehtud. Seega ei ole eeldada uute mälestiste ilmnemine. Vajalik ei ole muinsuskaitseameti teavitamine töödest muinsuskaitseseadus § 58 lg 3 p 4 alusel. 3.2.11. Keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui tegevus seab ohtu veekaitse eesmärkide saavutamise (VeeS § 192 lg 3 p 8, 9,10) või on olemas muud keskkonnaloast keeldumise alused (KeÜS § 52, § 55). Lähtuvalt käesolevast korraldusest ja eelhinnangust seatakse keskkonnaloale lisaks

töökorralduslikud meetmed ja nõuded (vt ptk 3.3.). Arvestades kavandatud tööde mahtu, aega ja rakendatavaid meetmeid, puudub kavandataval tegevusel oluline mõju vee kvaliteedile, vee elustikule, merepõhja elupaikadele ja inimestele. Tekkiv häiring jääb loodusliku varieeruvuse piiridesse, häiring on lokaalne ja ajutine. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva õigusega (VeeS § 192 lg 3 p 8, KeÜS § 52). Keskkonnaamet lähtus loa andmisel ja meetmete seadmisel taotlusest. Seega, tuleb tööde korraldamisel lähtuda taotlusest (vt p 3.3.). 3.3. Kaalutlused keskkonnaloa nõuete ja tingimuste seadmisel Kuigi keskkonnaloa andmine ning selles nõuete ja tingimuste seadmine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, peab Keskkonnaamet kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma HMS § 4 lg 2 sätestatust, mille kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Arvestades KeHJS § 11 lg 8¹, VeeS § 193 lg 1 p 6, 8, 9 ja 12 ja KeÜS § 53 lg 1 p 6, seatakse keskkonnaloale lisaks järgnevad töökorralduslikud nõuded ja tingimused (loa tabel V16): 3.3.1. Välja süvendatud pinnas tuleb paigutada maismaale, esmalt Sadama (17501:003:0086) kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele (Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066), lisas "pinnasepaigutuse ala" märgitud aladele. 3.3.2. Eelisjärjekorras tuleb alustada pinnase ladestamist alal nr 2, sest ala asub veidi eemal kaldast ja on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab vähem merre. 3.3.3. Pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 tuleb jälgida, et pinnas ei valguks üle piiride naabermaadele ega veekogusse. Selleks tuleb rajada aladele kujupüsivad nõlvad. Merepoolses osas tuleb nõlv kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Keelatud on kaldajoone muutmine. 3.3.4. Ladestamise ala 2 kõrval paiknev kuivenduskraav tuleb hoida ladestamise ajal töökorras. 3.3.5. Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale on keelatud. Ladestatava materjali veod korraldada vastavalt skeemile (vt lisa "pinnase vedude korraldus"). 3.3.6. Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 3.3.7. Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3.3.8. Ladestamistööde lõpetamisest teavitada Hiiumaa Vallavalitsust e-maili teel.

Kehtima jäävad ülejäänud keskkonnaloa tingimused ja nõuded.

3.4. Aruandluse esitamine

Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 8 nimetatud tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada meres süvendamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”. [2] EELIS kood RAH0000133 [3] EELIS kood RAH0000605 [4] Kättesaadav taotluse T-KL/1027918-2 lisas 2 ja 5. [5] Kättesaadav taotluse T-KL/1027918-2 lisas 6. [6] Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo [7] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. [8]HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at- Sea.pdf (25.07.2025). [9] Corson OÜ, 2024. Pärnu sadama hooldussüvenduste keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 1615. Kättesaadav: https://kotkas-ame.envir.ee/registry_kmh/view? kmh_id=354&represented_id=. (05.07.2025). [10] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16-7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m (25.07.2025). [11]Helsinki Commission, 2018. Estimating physical disturbance on seabed. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/08/BSEP164.pdf (25.07.2025). [12] https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1920&HEIGHT=867

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond

EELNÕU 05.08.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.VV/327504

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Saarte Liinid

Registrikood / Isikukood

10216057

Tegevuskoha andmed

Nimetus Sõru sadam

Aadress Liini, Pärna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Katastritunnus(ed) 17501:001:0397

Territoriaalkood EHAK

6609

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Läänemeri (läänesaarte lääneosa) (VEE3200000), Soela väina idaosa (VEE3301000), Soela väina suue (VEE3232000), Soela väin (VEE3332000), Väinameri (VEE3300000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

2/6

Veekogu nimetus Soela väina suue

Veekogu kood VEE3232000

Pinnaveekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_14

Süvendamise koht Meri

Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6506471, Y: 414184

X: 6506605, Y: 414272

X: 6506664, Y: 414286

X: 6506661, Y: 414300

X: 6506700, Y: 414309

X: 6506698, Y: 414319

X: 6506710, Y: 414321

X: 6506728, Y: 414313

X: 6506756, Y: 414318

X: 6506756, Y: 414316

X: 6506796, Y: 414323

X: 6506796, Y: 414325

X: 6506799, Y: 414326

X: 6506807, Y: 414331

X: 6506805, Y: 414351

X: 6506648, Y: 414326

X: 6506286, Y: 414396

Süvendamise vajaduse põhjendus Sõru sadama regulaarne hooldussüvendamine tagamaks veeteede ettenähtud sügavused. Hooldussüvendustöid teostatakse etappide viisi: I etapis sadama sissesõidutee ning kai nr 1 ja kai nr 2 kaldarampide ja kaide u ̈mbruse veealad, II etapis sadama sissesõidutee ning kai nr 3 ümbruse veeala, III etapis kaide nr 1, 2 ja 3 veeala ning sadama sissesõidutee. Kokku on su ̈vendatava pinnase maht 17100 m³. Vahetult mõjutatud merepõhja pindala on 0,03 km².

Süvendamisviis Vee erikasutusega seotud tööde tegemiseks kasutatakse ühe ja/või mitmekopalist süvendaja, ujuvkraanat, ujuvsüvendajat ning piinasepraami.

Süvenduspinnase iseloomustus Savi-liiv, muda

Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³

Süvenduspinnas I-III etapp (2016-2020) Savi-liiv, muda 7 330

Süvenduspinnas II etapp (2020-2025) Savi-liiv, muda 3 856

Süvenduspinnas III etapp (2025-2035) Savi-liiv, muda 5 914

Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Reostumata pinnas

täpsemad analüüsid ei ole vajalikud HELCOM süvendamise ja kaadamise juhendi p 6.10.c kohaselt (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf).

3/6

Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Veekogu sh mere süvendamise nõuded

Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Soela väina suue

Veekogu kood VEE3232000

Pinnaveekogumi nimetus Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi

Pinnaveekogumi kood EE_14

Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Meri

Kaadamisala nimetus

Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid

X: 6506699, Y: 414308

X: 6506697, Y: 414318

X: 6506710, Y: 414321

X: 6506729, Y: 414311

X: 6506824, Y: 414333

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise vajaduse põhjendus Sõru sadamasse uue rambi rajamine, olemasoleva kaldarambi ja kai rekonstrueerimine. Vee erikasutstöid teostatakse kahes etapis: I etapp rajatakse uus kaldaramp, II etapp rekonstrueeritakse olemasolevat kaldarampi ning olemasolevat kaid. Vee erikasutustööde käigus paigutatakse veekogu põhja kokku 900 m³ tahkeid aineid.

Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis

Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³

tahked ained I etapp (2016- 2020)

paekivi killustik, betoon, kivitäitega gabioonmatid 300

tahked ained II etapp (2020- 2025)

paekivikillustik, betoon, kivitäitega gabioonmatid, terasest sulundsein, mineraalne täitepinnas (paekivikillustik, kruus vmt), graniitkivirahnud.

600

Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³

Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine

Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus.

Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused

4/6

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed

1) Süvendamisega ja süvenduspinnase maismaale paigutamisega seotud tööde tegemine on keelatud kevadise kalade kudeajal 15.04 - 15.05 ja kevadisel lindude pesitsusperioodi tippajal 15.04 -15.07; 2) Mürarikkaid ehitustöid, mille käigus kandub sadama territooriumist kaugemale tavapärasest sadamakasutusest kõvem müra, on keelatud lindude pesitsusperioodi jooksul 01.04 -31.07; 3) Vee erikasutustööd on keelatud, kui tuule kiirus on üle 10 m/s ja laine kõrgus on üle 0,5 m.

Pidev

2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Keelatud on süvenduspinnase kaadamine merre. 2) Välja süvendatud pinnas tuleb paigutada maismaale, esmalt Sadama (17501:003:0086) kinnistul paiknevasse settebasseini, millest see pärast tahenemist veetakse ladestamise aladele (Merekeskuse 817501:003:0243 ja Kooli 17501:003:0066), lisas "pinnasepaigutuse ala" märgitud aladele. 3) Eelisjärjekorras tuleb alustada pinnase ladestamist alal nr 2, sest ala asub veidi eemal kaldast ja on suurem tõenäosus, et kuivenduskraavis settib enamus heljumist põhja ning seda jõuab vähem merre. 4) Enne süvendatud pinnase paigutamist maismaale, tuleb pinnasest eemaldada kõik mitte mineraalne ja orgaaniline materjal ehk jäätmed (prügi ja risu). 5) Pinnase ladestamisel aladele 1 ja 2 tuleb jälgida, et pinnas ei valguks üle piiride naabermaadele ega veekogusse. Selleks tuleb rajada aladele kujupüsivad nõlvad. Merepoolses osas tuleb nõlv kujundada võimalikult lauge kaldega mere suunas, et veetõusu korral oleks veel kuhu liikuda. Keelatud on kaldajoone muutmine. 6) Ladestamise ala 2 kõrval paiknev kuivenduskraav tuleb hoida ladestamise ajal töökorras. 7) Riigiteede kasutamine pinnase vedamiseks ladestamisalale on keelatud. Ladestatava materjali veod korraldada vastavalt skeemile (vt lisa "pinnase vedude korraldus").

Pidev

3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Vee erikasutusega seotud tööde tegemiseks kasutatakse ühe ja/või mitmekopalist süvendaja, ujuvkraanat, ujuvsüvendajat ning piinasepraami. 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut.

Pidev

4. Toimingud avarii korral Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.

Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed Sadama rekonstrueerimistööde käigus tekib ca 40 m3 raudbetooni lammutusjäätmeid. Keskkonnakoormuse vältimiseks on otstarbekas jäätmed tekkekohal sorteerida ja armatuurraud utiliseerida. Tekkinud betoonijäätmed on otstarbekas tekkekohal purustada ja kasutada tagasitäiteks.

Pidev

6. Muud asjakohased meetmed Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja VeeS § 194 lg 2 p 4, õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult.

2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks.

Vajadusel

2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 3. Muu vajalik informatsioon Ladestamistööde lõpetamisest teavitada Hiiumaa Vallavalitsust e-maili teel. Ladestamistööde lõpetamisel

5/6

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus pinnasepaigutuse ala Lisa 1: pinnasepaigutuse ala.JPG

pinnase vedude skeem Lisa 2: 2025-05-23_Soru-sadam_ladestamise-ala-2_vertikaal.pdf

6/6