OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta 

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Lõõtsa tn 4

Tallinn

11415, Harju maakond

06.08.2025 nr 11.3-1/25/3770

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta 

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja

kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” raames otsuse Haridus- ja Noorteameti

(edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „IT akadeemia ja inseneriakadeemia

arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ (projekti nr 2021-2027.4.04.24-0004) osas.  

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja on kajastanud

projektis abikõlbmatuid kulusid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud

kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb abikõlbmatuks kuluks 766,15 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 28 ja § 29 lg 3, Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 15 lg 1 punkt 1 ja lõige 2, § 22, § 34 lg 1 punkt 1, § 37 lg 4,

haridus- ja teadusministri 29.12.2023 käskkiri nr 1.1-2/23/369 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) punkt 10.1, samuti antud projekti raames esitatud

kuludokumendid  (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 

1. Toetuse saaja partner on põhitööaja raames teostatud projekti tööülesannete läbiviimist

lugenud ületunnitööks ja maksnud tööde teostamise eest 1,5 kordset tunnitasu.

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja partner Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool (edaspidi partner) on sõlminud oma

töötajatega A.L ja E.P kokkulepped (töölepingu lisad) täiendavate tööülesannete täitmiseks

Inseneriakadeemia tegevuste elluviimiseks. Töötajad A. L ja E. P töötavad Tallinna Lasnamäe

Mehaanikakoolis täistööajaga (40 tundi nädalas). Töötajatega 19.06.2024 sõlmitud kokkulepete

kohaselt täidavad töötajad täiendavate, ajutiste tööülesannetena Inseneriakadeemia raames

Haridus- ja Noorteametiga sõlmitud partnerluslepingu nr 11.7-2/24/9 täitmisega seotud

ülesandeid, mille täitmine toimub pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt alates 02. jaanuarist

2024. Kokkulepped kehtivad kuni partnerluslepingu lõppemiseni või töölepingu tingimuste

muutumiseni. Vastavalt kokkuleppe punktile 1.3 kohustub töötaja Inseneriakadeemia projekti

heaks tehtud töö mahtu ja sisu kajastama tööajatabelis ning punkti 1.4 kohaselt hüvitab tööandja

töötajale ületunnitöö kehtiva seadusandluse kohaselt, kui ületunnitöö tekib seoses projekti heaks

töötamisega. Seega töötajatega sõlmitud kokkulepete kohaselt on tööandja arvestanud, et

täiendavat tööd tehakse eeldatavalt täistööajal (põhitööajal), mistõttu on abikõlblik projektiga

seotud töö, mis on tehtud, kas täistööajal või ületunnitööna. Kui seoses projekti heaks töötamisega

tekib ületunnitöö, siis hüvitab tööandja töötajale ületunnitöö kehtiva seadusandluse kohaselt.

Töötajad A.L ja E.P on teostanud perioodil 02.01-20.06.2024 täiendavaid projektiga seotud

ülesandeid, mis on tasustatud 1,5 kordse tunnitasu määra alusel. Vastavalt Tallinna Lasnamäe

Mehaanikakooli direktori 20.06.2024 käskkirjale „Ühekordne lisatasu maksmine nr G2J0-3-

17/23/67“ on makstud lisatasu töötajale A.L 80 tunni eest ja töötajale E.P 91 tunni eest.

Kontrolli tulemusena tuvastas rakendusüksus, et ületunnitöö tasu on makstud töötajatele ka

põhitööajal tehtud projekti tundide eest ehk töötajale on makstud projektiga seotud töötundide eest

1,5 kordse ületunnitöö tasu määra alusel ka tundide eest, mis on tehtud oma põhitöö aja raames.

Seega ei ole töötajale A.L ja E.P makstud lisatasuna makstud tasu täies ulatuses abikõlblik.

1.2 Toetuse saaja partneri selgitused

Partner selgitas 25.03.2025 järgmist: „05.01.2024 soovis Haridus- ja Teadusministeerium kooli

esindajate nimesid, kes täidavad programmi juhtkomisjoni põhiliikme, juhtkomisjoni

asendusliikme ja projektijuhi/kontaktisiku ülesandeid. Ainsad, kes olid nõus projekti eest vedama,

olid A.L ja E.P, sealjuures küsimata, mida selle eest saab. Töökoormuse kasv ja ületundide vajadus

hakkasid selguma aja ja projekti edenedes. Projekti käivitamise esimene aasta oli pingeline

algusest lõpuni, äärmiselt töömahukas./…/ Tegevuste ajasurve oli suur, tegemist vajasid senine

põhitöö ja ülesanded Insa projektis. Insa saabumisega suurenes hüppeliselt e-kirjade, koosolekute,

seminaride, juhendite jne maht, mis enamjaolt toimusid ja toimuvad tööpäeva sees. Kui Insa

ülesanded said ja saavad täietud tavalise tööpäeva sees, siis põhitöö tegevused tuli teha pärast

tööpäeva ametlikku lõppu või nädalavahetusel./…/ Tööpäeva ja töönädala planeerimisel reastame

tegevused vastavalt tähtaegadele ja töö sisule, hinnates, kas töö eeldab koostööd teiste isikutega,

sel juhul tuleb planeerida tööpäeva sisse./…/ Teie tähelepanekutes sisalduv hinnang, et täiendavad

tööülesanded on täidetud tööaja sees ja põhjendamatult saadud kõrgemat töötasu, on meile

arusaamatu ja ebaõiglane. Oleme esitanud nõuetekohased tööajatabelid, milles on märgitud tööd,

oleme tööajas kinni pidanud kuni 48 tunnisest tööajanormist neljakuulise arvestusperioodi kohta,

tööülesande sisu on tõendatud tööajatabelites. /…/ Töölepingu lisas on kokku lepitud täiendavad

tööülesanded 02. jaanuarist 2024 kuni partnerluslepingu lõppemiseni. Töölepingu lisas on

tööandja nõudnud, et töötaja peab pidama tööajaarvestust projekti nõuetele vastavas

tööajatabelis. Tööandja ei ole töölepingu lisas nõudnud ületunnitöö tegemist TLS § 44 lg 4 järgi.

Töölepingu lisas on nimetatud, et juhul kui projekti heaks töötamisega tekivad ületunnid, siis need

tööandja hüvitab kehtiva seadusandluse kohaselt. Seega on tööandja ette näinud ja töötaja

nõustunud, et ületunnitööd võib esineda, mis on kooskõlas TSL § 44 lõikega 1, sealhulgas on

pooled mõistnud, et ületunnitöö hüvitamine võib olla vaba aja andmisega või ületunnitöö tasuga.

Paraku 2024. aastal ei olnud mõeldav vaba aja andmine töökoormuse tõttu ning pooled on

pidanud õiglaseks projektist tulenevat lisatöö hüvitamist rahas kooskõlas projekti tingimustega.

Tööandja on töölepingu lisas töötajat hoiatanud, et töötaja peab hindama eelolevat töökoormust,

pidama silmas 48 töötunni piirangut seitsmepäevase ajavahemiku kohta ja teavitama tööandjat

eesootavast tõenäoliselt ebamõistlikuks kujunevast töökoormusest. Kehtestatud kokkulepe on

seadusega lubatud ning töötajad on võtnud endale kohustuse täitsa kokkulepitud tööülesandeid.

TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt on tööaeg aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tööde

planeerimisel kasutame rakenduses outlook Insa kuupäevaliste ja kellaajaliste tegevuste

kajastamist ning ebamõistlikult suureks ähvardava koormuse korral jagame osalemised või

loobume mõnest tegevusest. Igal juhul kehtis põhimõte, et Insa tegevuste tegemisel tavapäraselt

tööajal tuleb põhitöö ülesandeid täita muul ajal. Nii olemegi töötanud. Pikaajaliselt suure

töökoormusega töötavate töötajate tööülesanded peab tööandja ümber vaatama ja palkama

täiendavat tööjõudu. Ka sellega oleme tegelenud, sest pole soovinud ette näha jätkuvalt suurt

ületunnitöö mahtu. Paraku tööturul pole suurt valikut pädevaid isikuid, keda palgata meie kooli

spetsiifika kohaseid õppekavasid koostama ja kutsehariduse projekte asjatundlikult eest vedama.

/…/ 2024. aasta märtsis värbasime kutseõpetajaid metallivaldkonda, autovaldkonda, automaatika

erialale, inseneeria valdkonna juhi ametikohale, õnnestus palgata kaks kutseõpetajat.

Inseneeriavaldkonna juhi valikul ebaõnnestusime.“.

Täiendavalt selgitas partner 17.04.2025 saadetud kirjas, et ületunnitöö on ettenägematu töö vaid

sel juhul, kui tööandja nõuab selle tegemist. Partner juhib tähelepanu asjaolule, et TLS § 44 lubab

tööandjal nõuda ületunni töö tegemist ja et nõudmine ja kokkulepe on töösuhetes kaks täiesti

erinevat praktikat. Seadusest tulenevast ületunnitöö piirangust on kool ja tööandja kinni pidanud.

Partner leiab, et lähenemine ületunnitöö arvestamisele päeva tööde sisu järgi on vastuolus

ületunnitöö ja summeeritud tööaja arvestamise põhimõtetega ja kehtiva õigusega, selgitades veel

järgmist: „Töötaja planeerib tööpäeva lähtuvalt tegemist vajavatest töödest. Kui lisatööd on vaja

teha põhitöö ajal, näiteks lisatöö koosolek kestab 10 – 16, siis teeb töötaja põhitööd 16 – 22ni või

nädalavahetusel, sest põhitöö peab tehtud saama. Töötaja motivatsioon töötada isikliku aja arvelt

lähtub tööandjaga vaba tahte alusel sõlmitud kokkuleppest ja teadmisest, et tehtud töö hüvitatakse

õiguspäraselt. Tööandja tegutseb heas usus, et antud juhul projektiga võetud kohustused ja

põhitöö ülesanded saavad täidetud.“. Partner leiab, et ületunnitöö on antud juhul poolte

kokkuleppel töötamine üle tööajanormi. Koos ületundidega ei tohi töötaja tööaeg ületada

keskmiselt 48 tundi ning erandkorras poolte kokkuleppel 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

kohta kuni neljakuulise ajavahemiku jooksul. Mis kell ja millist tööd töötaja teeb, ei oma asjas

tähtsust.

Partner selgitas 05.05.2025 kirjas, et töötajad on töötanud ja tööandja on tasustanud ületunnitöö

tasuga heas usus ja teadmises, et projekti heaks töötamisega kaasnevad personalikulud hüvitatakse.

Töötajad, lisaks projekti raames tehtavale tööle, täidavad ka muid tööülesandeid ja on tõendanud

tehtud töö osakaalu tööajast igakuises tööajatabelis, millest nähtub projektiga seotuse määr kogu

tööajast ja seega ka töötasust. Partneri selgituse kohaselt on ta lähtunud projekti 10.01.2024

infotunnis koolidele esitatud RTK juhisest ja ühendmäärusest.

Partner esitas 23.05.2025 töötajate A.L ja E.P ületundide arvestuse aluseks olevad dokumendid

(lisatasu maksmise käskkirjad, palgateatised, koondaruanded) ning teatas, et jääb eriarvamusele

töölepinguseaduse tõlgenduse osas (eelkõige näiteks, kui projekti heaks tehtav töö, näiteks Insa

koosolek kell 10 - 14, siis ei saa täita samal ajal neli tundi põhitööd, tekib ületunnitöö projekti

tööst tingituna, tööaja arvestust peeti summeeritult; ületunnitööd on tehtud poolte kokkuleppel,

ületunnitöö võib olla ette planeeritud, tööajaarvestus on nõuetekohaselt tööajatabelites kajastatud).

Partner nõustub sellega, et ületunnitöö tegemine ei peaks kestma pikaajaliselt, kuna nii võib saada

kahju töötaja vaimne ja füüsiline tervis.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. 

TAT punkt 10.1 kohaselt on abikõlblikud kulud TAT tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis

vastavad ÜM2022 §-s 15 ning TAT-is sätestatud tingimustele. ÜM2022 § 15 lõike 1 kohaselt on

kulu muuhulgas abikõlblik, kui see on põhjendatud ning lõike 2 kohaselt on kulu põhjendatud, kui

kulu on sobiv, vajalik ja tõhus toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud tulemuse

saavutamiseks ning see tekib toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate

tegevuste käigus.

ÜM2022 § 16 lg 1 punkti 1 kohaselt on abikõlblik palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud

ajaga ning lõike 2 alusel kui palk hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab lisaks projekti

raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2

kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 art 55 lõikele 5 või lisa 1 „Tööajatabeli näidis“ andmete kohaselt. Vastavalt ÜM2022

seletuskirjale peab toetuse saaja tõendama töö seotust projektiga ehk projekti heaks tehtud töö

osakaalu kogu tööajast, mida võib teha tööajatabeli vormis (tööajatabeli näidis on  ühendmääruse

lisa) või muus dokumendis. Antud juhul on tehtud see tööajatabelina. Seega saab rakendusüksus

lugeda abikõlblikuks vaid seda kulu, mis on seotud tööajatabelis projektiga.

Töölepingu seaduse § 44 lõike 4 kohaselt võib tööandja töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele

nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude

tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seega ületunnitöö on pigem erandlik ja on

ettenägematu töö ja seda ei saa planeerida pikaks perioodiks ette.

Käesoleval juhul on töötajatega A.L ja E.P sõlmitud töölepingu lisad (kokkulepped) projektiga

seotud täiendavate tööülesannete täitmiseks pikemaks perioodiks, sealjuures on arvestatud, et

juhul kui ületunnitöö tekib seoses projekti heaks töötamisega, tasustatakse see vastavalt kehtivale

seadusandlusele. Seega sõlmitud kokkulepete kohaselt tasustatakse ületunnitöö tasu määraga vaid

neid projektiga seotud töötunde, mis on tekkinud väljaspool põhitöö aega.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole tööandja töölepingu lisades (kokkulepetes) nõudnud ületunnitöö

tegemist TLS § 44 lg 4 järgi. Töölepingute lisades on nimetatud, et juhul kui projekti heaks

töötamisega tekivad ületunnid, siis tööandja hüvitab need kehtiva seadusandluse kohaselt.

Tööandja on ette näinud ja töötaja nõustunud, et ületunnitööd võib esineda, mis on kooskõlas TSL

§ 44 lõikega 1, sealhulgas on pooled mõistnud, et ületunnitöö hüvitamine võib olla vaba aja

andmisega või ületunnitöö tasuga.

Töötajad A.L ja E.P on esitanud tööajatabelid, millest nähtub, millal on töötajad mingit tööd

teinud. Rakendusüksus ei saa lugeda abikõlblikuks projekti heaks tehtud 1,5 kordset töötasu, kui

tööajatabelitest nähtub, et need on tehtud täistööajal ja põhitöö on tehtud väljaspool täistööaega.

Vaidlust ei ole asjaolus, kas ületund on toimunud või mitte, vaid kulu abikõlblikkuses, kuivõrd

projekti raames hüvitatakse vaid projekti tegevustega seotud kulud. Abikõlblikuks ei saa lugeda

ületunde, kui tööajatabelist nähtub, et ületund on tekkinud töötaja põhitöö raames, mitte seoses

projektiga. Seega projektitööd, mis on tehtud põhitöö aja raames, tehti põhitöö hinnaga ja nende

eest on põhjendatud maksta 1,0 kordse tunnitasu määraga.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et põhitöö aja raames teostatud projektitöö

tundide eest on abikõlblik 1,0 tunnitasu määra alusel makstud tasu. Kuivõrd töötajale A.L ja E.P

on makstud lisatasu 1,5 kordse tunnitasu määra alusel, siis ei ole makstud lisatasu täies ulatuses

abikõlblik.

Rakendusüksus leiab, et töötajatele A.L ja E.P ei ole perioodil 01.04-20.06.2024 põhjendatud

projektiga seotud tööde eest maksta 1,5 kordset tunnitasu järgmiselt:

 A. L tööajatabelis mai 2024 kajastatud 30st projektitunnist 8 tunni eest (tehtud põhitööaja

sees). Hüvitamiseks esitati lisatasu 80 tunni eest koos maksudega 2973,57 eurot (brutotasu

2222,40 eurot; KD 414), 1,5 kordse tunnitasu määraga 27,78 eurot. Põhitööaja sees tehtud

8 tunni brutotasu on 148,16 eurot, kuid nende eest on makstud kokku 222,24 eurot (bruto)

ehk 74,08 euro võrra rohkem (1,0 kordne tunnitasu määr on 18,52 eurot). Seega

abikõlbmatu lisatasu on 99,12 eurot (sh maksud);

 E. Pukk esitatud tööajatabelite järgi on põhitööaja sees tehtud aprillis 2024 kajastatud 24st

projektitunnist 4 tundi, mais 2024 kajastatud 39st tunnist 31 tundi ja juunis 2024 kajastatud

28st tunnist 12. Seega ei ole 47 tunni osas põhjendatud 1,5 kordne tunnitasu. Esitatud

lisatasu 91 tunni eest koos maksudega on 3582,12 eurot (brutotasu 2677,22 eurot; KD 415),

1,5 kordne tunnitasu määraga 29,42 eurot. Põhitööaja sees tehtud 47 tunni brutotasu on

921,67 eurot, kuid nende eest on makstud kokku 1382,74 eurot (bruto) ehk 461,07 euro

võrra rohkem (1,0 kordne tunnitasu määr on 19,61 eurot). Seega on abikõlbmatu lisatasu

616,91eurot (sh maksud).

Eeltoodust tulenevalt on toetuse saajale hüvitatud abikõlbmatuid kulusid kokku summas 716,03

eurot (99,12+616,91) .

1.4 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 1 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui kulu ei

ole abikõlblik.

Perioodil 02.01-20.06.2024 teostatud töötjate A.L ja E.P lisatasud on kajastatud ja välja makstud

tegevuse 4.2.2 „Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ raames kokku summas

KD-des nr 414 ja 415 kokku summas 6555,69 eurot. Toetuse saaja on kajastanud töötjate A.L ja

E.P lisatasusid 716,03 euro võrra suuremas summas, kui on abikõlblik.

Lisaks on toetuse saajale hüvitatud otsestest personalikuludest ühtse määra alusel 7% kaudseid

kulusid kokku summas 458,90 eurot, millest loeb rakendusüksus abikõlbmatuks 50,12 eurot (7%

716,03st). Seega on abikõlbmatu summa kokku 766,15 eurot (716,03+50,12),  millest toetus on

766,15 eurot.  

ÜSS § 29 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti

raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab rakendusüksus

toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda tagasimakstava

766,15 euro võrra. 

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine  

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 14.07.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 28.07.2025. Toetuse saaja vastas 29.07.2025, et tal ei ole

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu osas kommentaare.

3. Otsuse resolutsioon 

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus  

otsustab:  

1. lugeda projekti „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses“ raames abikõlbmatuks kuluks 766,15 eurot, millest toetus moodustab

100%;  

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-s nr 414 ja nr 415 alusel väljamakstud toetus summas

766,15  eurot; 

3. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 2 alusel tagasinõutav summa

menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust

766,15 euro võrra; 

4. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 4.2.2 „Inseneeria valdkonna

arendustegevused kutsehariduses“ summas 716,03 eurot ja tegevuse 9 „Ühtse määra alusel

kulu (Otsene kulu 7%)“ eelarvet  summas 50,12 eurot.  

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama. 

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

5917 7036

[email protected]