Kiri

Hea minister Erkki Keldo,

Pöördun Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu poolt esindatavate ettevõtjate ja laiemalt kogu turismisektori nimel, et jagada muret kolme väga olulise teema pärast, mis mõjutavad otseselt meie sektori ettevõtete toimetulekut, investeeringuid, töötajate sissetulekuid ning laiemalt ka Eesti kui turismisihtkoha tulevikku. Tean, et turismisektor on Sulle oluline ja liiduna loodame, et saame murekohti ühiselt arutada.

Palun meie liidule võimalust kohtumiseks augustikuus.

Meie kolm olulist teemat on:

1. Toitlustus- ja majutussektori olukord ja tulevikuväljavaated

Eesti toitlustusteenuse käibemaks on Euroopa kõrgeimate seas – oleme 3. kohal. Kuna meie teenused on suunatud lõpptarbijatele, kellel puudub võimalus käibemaksu maha arvata, mõjutab kõrge käibemaksumäär otseselt tarbijahinda. See tähendab, et Eesti inimeste jaoks on perega toitlustuskohtades söömas käimine oluliselt kallimaks muutunud. See toob kaasa mitmeid väljakutseid toitlustusettevõtetele: väheneb inimeste võimalus väljas süüa, langeb käive ja kasumlikkus. Samas muutub raskemaks investeerimine, töökohtade hoidmine ja konkurentsivõimelise palga pakkumine. Toetame rahvaalgatust toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks, kuid  toiduainete käibemaksu alandamine ei oma mõju toitlustusteenuse hindadele (ettevõte saab sisseostudelt sisendkäibemaksu maha arvata, toitlustusteenuse arve esitatakse lõpptarbijale, kellele kehtiv käibemaks on ikka 24%).

Majutussektoris on 2025. aasta algusest kehtima hakanud käibemaksutõus lisanud väga tugeva surve, kahjustades nii siseturismi kui ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. Prognoosime, et 2024. aasta majandustulemused on veelgi halvemad kui 2023. aastal, mil sektori kasumlikkus oli juba rekordmadalal 1,4% tasemel. Olukorras, kus sektor näeb vaeva ellujäämisega jäävad ettevõtjatele eriti negatiivselt silma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ülipositiivsed sõnumid turismi olukorrast, mis põhinevad ühekuusel statistikal, klientide arvu analüüsimisel ja ei arvesta ettevõtjate olukorda, möödunud aastate kahjumit, tänast majandusolukorda ja väljavaateid, selle aasta I poolaasta ettevõtjate hinnanguid tulemustele ning II poolaasta prognoose. Oluline on ka hinnata, kas 2023. aasta majutusasutuste käibemaksu tõstmise eeldused ja prognoosid on täitunud.

Soovime kohtumisel ühtse arusaama nimel tutvustada 2024. aasta majandustulemusi sektoris, mis peegeldavad keerulist olukorda. Peame vajalikuks ühist mõtestamist, et meediasõnumid põhineksid võimalikult realistlikul ja jagatud arusaamal tegelikust olukorrast.

Lisaks on oluline on, et koalitsioon kaaluks tänase maksupoliitika asemel õiglase ja kestliku maksupoliitika suunas liikumist, mis ei suru elujõulisi ettevõtteid sulgemisele ega muuda majutus- ja toitlustusteenust Eestis luksuskaubaks.

Ootame põhjalikku majutus- ja toitlustussektori analüüsi turisminõukoja koosolekuks, mis tugineks majandusaasta aruannetel ja elimineeriks mitteasjakohased kõrvalekalded.

2. Käimasolev lühiajalise üürituru uuringu läbipaistvus ja sõltumatus

Praegu läbiviidav Eesti lühiajalise üürituru uuring on meie liidu liikmetele ja ka kogu turismisektorile märgilise tähendusega. Kuid sektori ettevõtjad tajuvad, et MKM ei mõista tänast olukorda, kus majutusteenuste turul pole tagatud võrdne konkurents. Uuringusse kaasatud ettevõtjad on toonud välja ka konkreetse murekoha – nimelt toimus uuringu raames 17.06. teadusnõustamine, kus osalejad täheldasid, et MKM ametkond suunab analüüsi koostajaid vältima poliitikasoovitusi, mis annaksid tõhusaid sekkumisõigusi ja mille materjale pole õnnestunud saada vaatamata sellele, et olemas on kohtumise salvestus ja ettekanded. Kuna kohtumine oli avalik ja käsitles avalikku huvi puudutavat küsimust, siis ei saa meie hinnangul rakendada AvTS § 35 lg 2 p 2 tähenduses materjalide kuulutamist „asutusesiseseks kasutamiseks“. Oleme sunnitud antud küsimuses pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni poole AvTS rakendamise selgitustaotlusega. Oluline on, et uuringu läbiviimine oleks läbipaistev ja sõltumatu, ning et seni kogutud andmestik ja esialgsed järeldused on avatult kättesaadavad nii partneritele kui ka teistele huvilistele.

Seega ootame selgitust läbipaistva ja sõltumatu uuringu läbiviimise tagamise kohta ning oleme valmis veel kord selgitama meie liidu seisukohti majutusteenuste turul võrdse konkurentsi tagamise olulisusest.

3. Ettevõtlus- ja Innovatsioonisihtasutuse (EIS) reform ning turismifookuse esile toomine

EISi reformi puhul seisneb turismisektori mure selles, kuidas on tagatud, et muudatused ei kahjusta EIS Visit Estonia meeskonna tõhusust turismiga seotud tegevuste elluviimisel ega sea ohtu „Turismi pika vaate 2025–2035“ eesmärkide realiseerimist. Samuti on oluline vältida riski, et turism fookuste seadmisel tahaplaanile jääb. Turism on teenuste eksporti panustav, tööjõumahukas ja tugeva regionaalse mõjuga sektor, mille panus Eesti majandusse ja rahvusvahelisse mainesse ei tohi jääda nähtamatuks.

Meie jaoks oleks väga väärtuslik võimalus kohtumiseks augustis, et ühiselt läbi arutada tekkinud murekohad ja otsida lahendusi, mis aitaksid hoida sektorit elujõulisena ja tugevdada usaldust avaliku ja erasektori vahel.

Loodan väga, et saame võimaluse kohtuda,

Külli

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht
Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia

E-mail: [email protected], +372 5322 5988

[email protected]

www.ehrl.ee