Teadus- ja arendusteenuse „​​Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine

KÄSKKIRI

24.04.2025 nr 21

Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse

planeerimiseni ja selle loogiline

andmemudel“ tellimine, vastutava isiku ja

komisjoni nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12:

1. Tellida teadus- ja arendusteenus „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline

andmemudel'' (CPV kood 73000000-2 Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad

nõustamisteenused, edaspidi rakendusuuring).

Teadmuspõhiselt koostatud uuring koos selle põhjal koostatud andmemudeli ja soovitustega

on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6 tähenduses.

Rakendusuuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti ruumilise planeerimise

tõhustamiseks ja kiirendamiseks, mille eelduseks on digitaalsete lahenduste parim võimalik

rakendamine. Planeeringute tõhustamise ja kiirendamise osaks on ka teised digisüsteemide

arendused, mille tulemusel kasvab planeeringu andmete jagamise kiirus ja sellest tulenev kasu

on üleriigiline.

Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud teadus- ja arendusteenuse

erandi tunnustele, kuna teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse

läbiviimiseks, see on uudne ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele asutustele ja

projektidele.

Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ välja toodud

eesmärgil, et aidata riigi otsuseid teha kvaliteetsete andmete abil ja toetada Eesti majandust,

riiki ja ühiskonda andmepõhiste teenuste arendamisel ja otsuste tegemisel. Tellitav

rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele, mis on täpsemalt

kirjeldatud hanke tehnilise kirjelduse punktis 6. Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast uuringu

läbiviimist hankija ja pakkuja vahelise hankelepingu alusel turustatav.

2. Kinnitan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on hanke

tehniline kirjeldus koos lisadega (Tehniline kirjeldus koos lisadega (Lisa 1), pakkumuste

hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3)).

3. Nimetan punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks maa- ja

ruumipoliitika osakonna nõuniku Helen Madisoni. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav

isik korraldab selle tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise

üle.

2

4. Moodustan komisjoni punktis 1 nimetatud rakendusuuringu tellimise korraldamiseks,

sealhulgas esitatud pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud

rakendusuuringu vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. Komisjoni esimees: Helen Madison, maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik.

4.2. Komisjoni liikmed:

4.2.1. Kermo Mägi, Maa- ja Ruumiameti e-ehituse arendusosakonna valdkonnajuht, tema

nõusolekul;

4.2.2. Tuulikki Sillajõe, maa- ja ruumipoliitika osakonna nõunik.

5. Rakendusuuringu „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel”

finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest ja selle eeldatav

maksumus käibemaksuta on 90 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ tehnilise kirjelduse

Lisa 2

Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud

pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100- väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 või negatiivse väärtusega maksumuse.

1.3. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 0 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Uuringu teostamise metoodika ja ajakava“ eest (vt p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkumus liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%): Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani. 2.1.2. Uuringu teostamise metoodika ja ajakava (osakaal 70%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse metoodika kirjeldus ja ajakava eest antud

hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 70.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, metoodika kirjeldust ja ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale:

Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

2

70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui:

a. Uuringu koostamise teoreetilis-metodoloogiline raamistik, sh peamised põhimõtted ja meetodid, on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt, on sobiv antud uurimisülesande lahendamiseks ning kirjeldatu vastab hankija ootustele, mis on toodud „Tehnilise kirjelduse“ ptk-s 10.

b. Uuringu eesmärk ja uurimisülesanded on põhjalikult kirjeldatud ning seostatus uurimisülesannetega, eesmärkide, oodatavate tulemustega on selged, sh toodud on tehisaruga lahendatavad küsimused.

c. Metoodikas on esitatud konkreetsed ja asjakohased tegevused uuringu läbiviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud.

d. Pakkuja on välja pakkunud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid olulisi täiendusi, mis on sisuliselt selged ja arusaadavalt põhjendatud.

e. Ajakava on põhjendatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed ja seotud osapooled). Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.

f. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (uuringu teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad uuringu teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui: 1 kuni 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt 30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui: 3 kuni 4 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. 0 hindamispunkti – 0 punkti antakse, kui: kui 5 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud, seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele

Teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline

andmemudel“ tehnilise kirjelduse lisa 3

TÖÖVÕTULEPINGU NR …

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel ruumilise planeerimise osakonnajuhataja ... (edaspidi tellija),

ja

………., registrikood ………, asukoht ………., mida esindab juhatuse liige/volituse alusel

………….. (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse

planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel“ (CPV kood 73000000-2; edaspidi

töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud

tingimustele. Tööülesande täpsem kirjeldus on esitatud lepingu lisas 1 „Tehniline

kirjeldus” (edaspidi lähteülesanne).

2.2. Leping sõlmitakse teadus- ja arendusteenuse „Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja

selle loogiline andmemudel “ hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete

seaduse teadus-ja arendusteenuse erandi1 alusel ning vastavalt hanke alusdokumentidele

ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) kahes osas vastavalt tehnilise kirjelduse

punktile 5 ja 7.

2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates vahe- ja lõppraporti esitamisest ning

teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul

kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.

2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …. eurot

ilma käibemaksuta, millele lisandub/ei lisandu käibemaks.

1 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

2

3.2. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastava etapi nõuetekohaselt teostatud töö

vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul järgmiselt:

3.2.1. I etapi töö eest 40% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …..

3.2.2. II etapi töö eest peale lõppraporti vastuvõtmist 60% punktis 3.1 nimetatud tasust

kogusummas ….

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Helen Madison, telefon 5802 3901, e-post [email protected]

või teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

……, telefon ….., e-post ….

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. – Pakkumuse esitamise ettepanek koos lisadega (sh tehniline kirjeldus,

pakkumuste hindamismetoodika ja -kriteeriumid, lepingu projekt);

5.1.2. Lisa 2. – üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm);

5.1.3. Lisa 3. – töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist).

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS). Töövõtja kannab lõpliku uuringu info ETIS süsteemi 60

päeva jooksul peale lõppraporti vastuvõtmist.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

3

Lepingu Lisa 2

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja XXX vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi

Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunikule (edaspidi

Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2025. aastal sõlmitud lepingu

nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt:

1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne

kirjeldus, ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele

vms).

2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused,

millega ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks.

Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks

summas …… (summa sõnades) eurot.

Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel

Tehniline kirjeldus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3.04.2025

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

1

Sisukord

1. Lühendid ja mõisted .............................................................................. 2

2. Uuringu kontekst ................................................................................... 3

2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“ ................................................................. 3

2.2. Planeeringute andmekogu ................................................................ 4

2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem .......................................... 5

3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk ................................................ 7

4. Uuringus käsitletavad teemad .............................................................. 9

4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste

kaardistus ..................................................................................................... 9

4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine ............................................11

4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks. 11

5. Nõuded vahe- ja lõppraportile ............................................................ 13

7. Uuringu ajakava ................................................................................... 16

8. Pakkuja meeskonna kirjeldus ............................................................. 17

9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled ................................. 20

10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus ...... 20

11. Lisad .................................................................................................. 22

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

2

1. Lühendid ja mõisted

API - (ingliskeeles application programming interface) ehk rakendusliides ehk

programmiliides ehk rakendustarkvara liides on arvutiprogrammides alamprogrammi

määratluste, protokollide ja tööriistade komplekt rakendustarkvara ehitamiseks.

MaRu – Maa- ja Ruumiamet

PLANK – kehtestatud planeeringute andmekogu

PLANIS – planeeringute menetlemise infosüsteem

PlanS - Planeerimisseadus

VAAL - Viimsi valla geoinfosüsteemi põhine register-menetluskeskkond

e-ehitus - e-ehituse platvorm on kogu ehitise elukaare osaliste ja avaliku sektori

infovahetuse kese

Planeeringulahendus - on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis

elluviimisel võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist

kasutamist planeeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel.

Planeeringulahenduse ruumiandmed - on andmed, millega on määratud

planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused.

Algandmed – andmed, mida koondatakse kokku planeeringulahenduse

väljatöötamiseks.

Täisdigitaalne planeering - masinloetav andmestik, mis võimaldab planeeringu

töötlemist minimaalse inimese sekkumisega ning tagab sisulise tähenduse säilivuse.

DP – detailplaneering

ÜP - üldplaneering

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

3

2. Uuringu kontekst

Vabariigi Valitsuse eesmärk on planeeringute koostamise kiirendamine ja tõhustamine,

mille üheks eelduseks on digitaalsete lahenduste parim võimalik rakendamine.

Standardiseerimata ja kõiki ehitise kavandamise etappe toetava täisdigitaalse

planeeringu andmemudelita ei ole võimalik arendada andmete taaskasutust, parandada

sisuliste kaalutluste ja menetlustoimingute jälgimist, ega lihtsustada ligipääsu

planeeringus sisalduvale infole. Täisdigitaalse planeeringu kasutuselevõtu eelduseks

on ühtsete andmestandardite rakendamine kõigile planeeringutele üle Eesti.

PLANIS visioon on luua tõhus ja kasutajasõbralik planeeringute valdkonna portaal, mis

hõlbustab planeeringute informatsiooni kogumist, jagamist ja töötlemist ning võimaldab

valdkonna arengut.

2.1. Riigihalduse ministri määrus „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“1

17. oktoobril 2019. aastal kehtestati riigihalduse ministri määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Määruse kehtestamine oli vajalik,

et tagada planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid ühtselt kogu Eestis. Määrus

aitab tagada planeeringute paremat kättesaadavust nii otsustajatele kui ka avalikkusele.

Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded lihtsustada

planeeringulahendusest arusaadavust ning kasutatavust ehitustegevuse alusena. Seni

olid eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud

kohalikud omavalitsused iseseisvalt lähtudes oma vajadustest. Määrusega jõustati

esmakordselt riigi tasandil nõue vormistada planeering digitaalselt. Planeeringu

vormistamise ja ülesehituse ühtsete nõuete seadmine kõikjal Eestis lõi eeldused

planeeringute keskse digitaalse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi

osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Määruse

lisades on seatud nõuded jooniste digitaalsele vormistamisele: sätestati, et

planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest, millele seatakse tehnilised

kriteeriumid. Määrusega reguleeriti planeeringuala ja täpsemate teemade loetelu.

Kihtide vormistust ei antud maakonna- ja üleriigilisele planeeringule. Määruse peamine

rõhk oli reguleerida planeeringu joonisel olevad kehtestatavate tingimuste

ruumiandmed, et neid keskselt koguda. Planeeringuid on enda muude funktsioonide

täitmise toetamiseks sisemiselt varasemalt kogunud Maa-amet, perioodil 2015-2022

sisaldas PlanS nõuet esitada Maa-ametile planeering masinloetaval kujul.

Planeeringulahenduse kehtestatud kihid tuli esitada maakatastri pidajale (Maa-amet).

Praktikas ei olnud planeeringute digitaalne kogumine seeläbi ammendavalt korraldatud

- näiteks kihtide nimetused ei olnud täielikult standardiseeritud, kihid üheselt

defineeritud, puudus võimalus planeeringu variantide esitamiseks jpm.

1 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

4

Järgnevalt alustati 2021. aastal riikliku planeeringute andmekogu loomist, mille eesmärk

oli koguda planeeringud riiklikku andmekogusse ja automatiseerida kogutavad andmete

avalikustamine keskses veebiteenustes ja veebikeskkonnas planeeringud.ee.

Arendustööde analüüsi käigus selgus, et riigihalduse ministri määrus „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ vajab täiendamist. Määruse

muudatused tulenesid osapoolte ootustest, et keskkonnas kogutakse ja kuvatakse

täpsemaid planeeringuandmeid. Loomaks õigusliku aluse vajalikul kujul kogutavale

andmetele, jõustusid 2022. a sügisel määruse muudatused. Sealjuures üldisi

andmestruktuuri põhimõtteid ei muudetud. Määrusega defineeriti

Planeeringulahenduse ruumiandmed, mis on andmed, millega on määratud

planeeringualal kindlas asukohas maakasutus- ja ehitustingimused, ning reguleeriti ja

täpsustati planeeringulahenduse ruumiandmete vormistamine.

2019. ja 2022. aastatel kehtestatud vormistusnõuete määrused lõid planeeringu

digitaalses koosseisus esmase korrastatuse, ent ei lahendanud valdkonna probleeme

ammendavalt. Andmete taaskasutuseks ning digitaalsete lahenduste arendamiseks on

lisaks planeeringu joonistele vajalik ka planeeringu seletuskirjas sisaldavate tingimuste

standardiseerimine. Perspektiivselt võib olla vajalik täisdigitaalse planeeringu

kasutamiseks jõustada uus vormistusnõuete määrus.

2.2. Planeeringute andmekogu

Riikliku planeeringute andmekogu loomine oli ajendatud olukorrast, kus riigis puudus

keskne andmekogu planeeringute andmete kogumiseks, säilitamiseks ja

avalikustamiseks ning selle tõttu oli osapooltel raske saada ülevaadet ja ligipääsu

kehtivatele planeeringutele. Raskendatud oli planeeringute kohta korrektse info

kättesaamine, mistõttu oli oht ebatäpsete maakasutusotsuste tegemiseks ning võimalik

oli, et planeeringutega tutvumiseks tuli paljudes kohalikes omavalitsustes pöörduda

vastava taotlusega omavalitsuse poole. Ühtse andmekogu puudumise tõttu olid

planeeringute andmed (sh omandikitsendusi sisaldavad ruumiandmed) killustatult ja

eritaoliselt hajali omavalitsustes ning sidumata muu geograafilise infoga. Andmete

kättesaamiseks ja taaskasutatavale kujule viimiseks kulus nii andmevajajatel

(kodanikud, ettevõtjad) kui päringutele vastajatel (KOV töötajad) ebamõistlikult palju

aega, mis aeglustas kehtivate planeeringute alusel toimuvaid protsesse (nt

projekteerimistingimuste väljastamine).

Eelnevalt kirjeldatud olukorra parendamiseks jõustas Rahandusministeerium

kehtestatud planeeringute andmekogu PLANK ja Riigihalduse ministri määruse

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ 1. novembril 2022.

Kõik alates sellest kuupäevast kehtestatud planeeringud (välja arvatud üleriigiline

planeering) on koostamise korraldaja poolt kohustuslik esitada PLANK-i.

Enne 2022 aastat kehtestatud detailplaneeringute ühtses andmekogus kättesaamiseks

toimub kuni 2026 aasta teise kvartalini kehtivate detailplaneeringute digiteerimine. Kuna

varem kehtestatud planeeringud on vormistatud väga erinevalt ning aastate jooksul on

õigusruum muutunud, siis on varem kehtestatud planeeringuid võimalik ühtsele

digitaalsele kujule viia vaid väga väike osa seal sisalduvatest andmetest.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

5

Planeeringu andmekoguga seoses loodi eraldi klassifikaatorid ja juhendid, mis

hõlbustavad andmete sisse kandmist andmekogusse. Planeeringuandmete täpsemat

klassifitseerimist kirjeldavad klassifikaatorid, mis loodi täiendamaks määruses toodud

kohustuslikke planeeringute vormistamisele esitatavaid nõudeid, ei ole kohustuslikud,

kuid rangelt soovitatavad, et tagada parem ja kiirem infovahetus. Kõiki klassifikaatoreid

ei viidud Riigihalduse ministri määrusesse „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ selleks, et nende täiendamine oleks operatiivsem ning neil

puuduvad seni definitsioonid, mis võimaldaks neid üheselt mõistetavalt kasutada.

Tulevikus tuleb andmekogusse esitatud planeeringud vormistada andmemudeli

jõustamiseks seatud reeglite alusel.

2.3. Planeeringute menetlemise infosüsteem

Planeeringute menetlemise infosüsteem PLANIS on loodav riiklik infosüsteem, mis

arendatakse e-ehituse platvormile ning mille kaudu saab tulevikus menetleda kõiki

planeerigu liike. Planeeringute menetlemise infosüsteemi eesmärgiks on areneda

keskne planeeringute valdkonna infopunkt kõikidele osapooltele, koondades sealjuures

tulevikus ruumilise planeerimise portaalina planeeringute andmekogu ja teisi riigi poolt

loodud infokanaleid ning luues täiendavaid võimalusi koostööks, analüüsiks ja

valdkonna arenguks.

2020. aastal viidi Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös läbi planeeringute menetluse infosüsteemi

eelanalüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute

menetlemisel ning leida parimad võimalused KOV korraldavate planeeringute

menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks.

Infosüsteemi selgrooks sai planeeringu ja menetluse digitaliseerimine ning

andme(baasi) ja objekti põhine lähenemine nii menetluses kui ka planeeringulahenduse

osas. Analüüsis töötati välja mitmeid viise, kuidas muuta planeeringute koostamist

mõjusamaks ja tõhusamaks. Ministeeriumi hetke seisukoht on, et antud parenduste

elluviimine võib eeldada nii sisulisi muudatusi ja täiendusi planeerimisseaduses või selle

rakendusaktides kui ka ulatuslikke digiarendusi. Analüüsi kohaselt on väljatoodu

oluliseks eelduseks kõikvõimalike planeeringute koostamisel aluseks olevate vormide,

ruumiandmete ja erinevate tulemite formaatide standardiseerimine üle KOVide.

2022. aastal viidi Euroopa Liidu Regionaalarengufondi rahastusel läbi täiendav

eelanalüüs „Planeeringute menetluse infosüsteemi funktsionaalsete nõuete ning e-

ehituse komponentide taaskasutusvõimaluste määratlemise analüüs“. Töö eesmärgiks

oli 2020. aastal läbi viidud ärianalüüsi alusel otsustada arendatavad funktsionaalsused

ning seotud olulised asjaolud. Näiteks, kas ja kuidas taaskasutada e-ehituse või muude

ka riiklike infosüsteemide (X-GIS, loodav Viimsi GIS-lahendus VAAL vm) arendustes ja

kasutusel olevaid komponente. Lähtuvalt projekti tellimuse dokumendist tooks

funktsionaalsuste kasutuselevõtt planeeringu koostamise korraldajate, huvitatud isikute

(maaomanike, arendajate), planeerimiskonsultantide, projekteerijate,

planeeringuprotsessides osalevate asutuste kui ka avalikkuse jaoks kaasa

ressursisäästu ja parendaks andmete kättesaadavust. Samuti tekib digitaalsete

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

6

andmete vahetamise võimalus teiste ehitusetappidega (ehitusregister, kinnisvara

hooldus ja korrashoid, ringmajandus jt).

Eelanalüüsi käigus koostati PLANIS süsteemi andmemudel, andmaks ettekujutust

loodavate tabelite arvust (26 tk) ja sisust. Detailanalüüsi käigus tõenäoliselt loodud

mudel muutub, kuna sõltub kasutusele võetavast arhitektuursest lahendusest,

detailidest ja teatud määral ka arhitekti „käekirjast". Näiteks on praeguses lahenduses

kujutatud planeeringute kihid kõik ühte tabelisse salvestatuna ning kihtide parameetrid

oleks salvestatavad jsonb tüübiga andmevälja, mis võimaldab iga kihi korral salvestada

erinevat hulka parameetreid (nt tüvikiht, jaotuskiht, ehitusalune pind, kõrgus, kuja jm).

Teine variant oleks iga kihi jaoks tekitada eraldi andmetabel nagu näiteks PLANK

süsteemis tehti.

Täiendav keerukus ühtse andmemudeli kokku leppimisel tuleneb sellest, et perioodil

1995-2019 kehtis planeeringute koostamisel täielik vormivabadus. Vormistusnõuete

määrusega on valdkonnas ühtsete vorminõuete kehtimist juurutatud, ent täiendav

ühtlustamine vajab valdkonnas laiapindset kokkulepet. Kokkulepete saavutamist

soodustab osapoolte, sh planeerijate vajadus saada planeeringute andmed

standardiseeritud kujul.

Aastal 2025 on MaRu läbi viimas mitut hanget, mille eesmärk arendada PLANIS

infosüsteemi esimene minimaalseid vajadusi kattev versioon. Esimene avalikustatav

versioon peaks valmima 2025. aasta sügisel. Käesoleva tehnilise kirjelduse objektiks

olev uuring panustab samuti PLANIS edasiarendamisse, kuna uuringu käigus

täpsustatakse planeeringu andmete koosseis ja andmemudel, mis võetakse kasutusele

loodavas planeeringute menetluse infosüsteemis.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

7

3. Probleemipüstitus ja uuringu eesmärk

Uuringu eesmärgiks on töötada välja täisdigitaalse planeeringu, sh menetluse käigus

loodava info loogiline andmemudel, mis toetab tõhusamat planeeringute koostamist ja

menetlemist ning planeeringuandmete kasutust. Selleks kirjeldatakse ja analüüsitakse

planeeringute koostamises osalejate ja planeeringuandmete kasutajate vajadusi

seoses planeeringutes sisalduva infoga. Lisaks koostatakse teekaart täisdigitaalse

planeeringu andmemudeli rakendamiseks.

Peatükis kaks kirjeldatud planeeringute valdkonna digitaliseerimise sammudest

hoolimata vajab valdkonna digiteemad põhjalikumat ülevaatamist, täpsustamist ja

täiustamist, kuna paberipõhine planeering, planeeringu menetlemine ja nendega seotud

info viimine täisdigitaalsesse vormi nõuab kõikide eelpool nimetatud andmete terviklikku

struktureeritud käsitlemist ja uue kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist.

Üks valdkonna keskseid väljakutseid on see, et puudub täisdigitaalse planeerimise

valdkonna vajadusi arvestav andmemudel. Planeeringutega seotud mõistete (nt.

tiheasustusala) defineerimise vajadus on aina enam olulisemaks muutunud seoses

digilahenduste kasutuselevõtuga. Mõned terminid on sätestatud planeerimisseaduses

(PlanS), planeeringute vormistusnõuete määruses või mõne muu valdkonna

seadusandluses ja juhendites. Eesti õigussüsteemis on erinevates regulatsioonides

kasutatud samasid termineid erinevas tähenduses. Kuna planeeringute valdkond

hõlmab endas väga paljusid valdkondasid ja erinevaid osapooli, siis on olnud

raskendatud saavutada valdkondade ülene kokkulepe ärisõnastikuks ja kõikide

mõistete definitsioonide loomiseks. Lisaks puudub ühtne ja terviklik regulatsioon ja

suunised, mis arvestaks kõikide osapoolte vajadusi seoses planeerimisega seotud

andmete kogumise, loomise, hoidmise ja jagamise põhimõtetega. Uuring käsitleb detail-

ja üldplaneeringuid, mis erinevad oma andmete vajaduste, (planeeringu ja

planeeringuga seotud protsesside) probleemide ja andmehalduse osas, kuid leidub ka

palju ühiseid jooni.

Uuringu teostamisel tuleb TOBE lahendust välja pakkudes lähtuda planeerimise

põhimõtetest PlanS2 § 1 lg 1 ja ptk 2, ressursside mõistlikust kasutusest ning valdkonna

heast tavast ja parimatest praktikatest. Uuringu läbiviimiseks saab kasutada

planeerimismenetluse ühisosaprotsessi skeemi (Lisa 1.4), mis annab ülevaate

planeeringuliikide menetluses tehtavatest tegevustest.

Uuringu peamised uurimusküsimused on:

3.1. Milline on täisdigitaalse planeerimise tervikkäsitlus, sh milliseid mõisteid ja

lähenemisi see peaks hõlmama?

3.2. Millised on planeeringu andmetega seotud osapoolte andmevajadused,

probleemid, loodavad ja kasutatavad andmed ning andmehalduse tegevused

2 Planeerimisseadus

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

8

(kogumine, loomine, töötlemine ja jagamine) seoses kaasaegse ja

täisdigitaalsete planeeringute ja nende menetlusega?

3.3. Millised on hetke seadusandlusel põhineva andmemudeli kitsaskohad ja milline

andmemudel vastab planeeringuga ja selle menetlemisega seotud osapoolte

vajadustele ja probleemidele?

3.4. Millised on täisdigitaalsele planeerimisele üleminekuga seotud peamised

väljakutsed (planeeringute ja nende menetlemise andmete struktuur, kvaliteet ja

täpsuses; nende omavaheliste seosed)?

3.5. Millised on täisdigitaliseeritud planeerimise tehnoloogilised ja metodoloogilised

lahendused, mis võimaldavad lahendada kaasaegseid vajadusi ja probleeme

planeeringu andmete valdkonnas?

3.6. Millised on ruumilise planeerimise tõhusat andmekasutust tagavad

andmehalduse põhimõtted ja andmete kirjeldused?

3.7. Milline on täisdigitaalse planeeringu väljatöötamise ja rakendamise teekaart?

Järgnevalt on etappide kaupa välja toodud analüüsi raames käsitlemist vajavad teemad

ja täpsemad uurimisküsimused, millele tuleb töö käigus vastused leida. Etapp 1 käsitleb

hetkeolukorra kaardistust (as-is) ja etapid 2 ja 3 lahendusi ning ettepanekuid.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

9

4. Uuringus käsitletavad teemad

Alljärgnevalt on kirjeldatud tellija nägemust võimalikest tegevustest lõpptulemuste

saavutamiseks. Uuring on tellija hinnangul otstarbekas jaotada omavahel seotud

etappideks. Iga etapi tulemus annab sisendi järgmistele etappidele. Kogutud info põhjal

sünnib viimases etapis lõpparuanne Eestile kohandatud loogilise andemudeli ja

teekaardiga täisdigitaalse planeeringu rakendamiseks.

4.1. Eesti planeeringuandmetega seotud probleemide ja vajaduste analüüs

Olukorra kaardistamiseks tuleks koostöös tellijaga läbi viia intervjuud ja/või küsitlused

erinevate planeerimise osapoolega igas erinevas rollis. Käsitletud peavad olema detail-

ja üldplaneeringu koostamisel osalevad ja peale kehtestamist planeeringu andmeid

kasutavad osapooled.

Planeeringuga ja selle menetlusega seotud osapooli on palju alustades kohalikest

omavalitsustest, valitsusasutustest, valdkondlikest ekspertidest ja huvitatud isikutest (nt.

kinnisvara arendajatest) kuni planeeringu mõjualasse jäävate isikuteni ja teiste

huvitatud osapoolteni. Intervjuud võib läbi viia gruppidena. Üks osapool võib esindada

mitut rolli, kuid iga rolli vajadused tuleb selgelt eristada. Tellija saab abistada osapoolte

kontaktide leidmisel.

Enne osapooltega intervjuude läbiviimist tuleks teostada tellija ja teostaja koostöös

taustateadmiste ja võrdlusriikide näidete alusel esmane osapoolte andmevajaduste

kaardistus, mida valideeritakse osapooltega.

Planeeringu koostamise ja kehtestamisejärgsed osapooled on:

Rolli nimetus mõiste

Planeerija Planeerija (DP, ÜP)

Korraldaja Planeerimisalase tegevuse korraldaja (ministeerium ja KOV)

Ekspert Planeeringu koostamises osalev eriteadmistega isik (KSH)

Koostöötegija3 Kooskõlastaja

Kaasatud isik

Isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud

Huvitatud isik Koostamisest huvitatud isik

Tehnovõrkude valdajad Arvamuse andja (Elenger, Telia, kohalik vee-ettevõte)

Heakskiitja Esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile

Otsustaja

Võtab vastu planeerimismenetluses algatamise, lõpetamise,

asukoha eelvaliku, kehtestamise otsuseid. Linna- või

vallavolikogu või – valitsus.

Planeeringuandmeid

kasutavad osapooled

Näiteks projekteerijad, projekteerimistingimuste ja ehituslubade

menetlejad, Maa- ja Ruumiameti osakonnad jt.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062023014?leiaKehtiv

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

10

Ettevalmistamiseks võib kasutada üldplaneeringute vajaduste kaardistust (Lisa 1.1)

Järgnevalt on välja toodu käsitlemist vajavad teemad:

4.1.1. Hetkeolukorra kaardistus:

4.1.1.1. Planeeringu ja selle menetlusega seotud andmete kasutus ja haldus

4.1.1.1.1. Milliseid ja miks töödeldakse algandmeid?

4.1.1.1.2. Milliseid tegevused ja protsessid viiakse läbi kehtestatud planeeringu

andmete põhjal?

4.1.1.2. Andmete töötlemise ressursikulu ja andmekvaliteet

4.1.1.2.1. Millised on peamised andmekvaliteedi probleemid seoses planeeringu

menetlemise ja koostamisega?

4.1.1.2.2. Mis on peamised ressursse nõudvad tegevused ja takistused

seoses planeeringu andmehaldusega?

4.1.2. Osapoolte vajadused

4.1.2.1. Planeerimise osapoolte vajadused

4.1.2.1.1. Millised on erinevate planeeringu koostamise ja kehtestamise järgsete

osapoolte vajadused seoses andmetele?

4.1.2.1.2. Millised on peamised murekohad planeeringulahenduse terviklikkuse ja

üheselt mõistetavuse tagamisel ja sellest tulenevalt, millised osad vajavad

standardimist?

4.1.2.1.3. Millised on vajadused (ajalooliste) alusandmete fikseerimiseks ja või ajas

pidevalt muutuvate alusandmete sidumiseks (dünaamilised vs staatilised

andmed)?

4.1.2.2. Innovatsiooni ja efektiivsuse suurendamine

4.1.2.2.1. Millised innovaatilised lahendused võiks aidata kaasa planeeringu ja selle

menetlusega seotud andmete käsitlemisele?

4.1.2.2.2. Milline äriline vajadus tingib 3D andmete kasutamist planeeringu

koostamises?

4.1.2.2.3. Milliste andmetega seotud tegevuste ja protsesside ümbermõtestamise

kaudu on võimalik suurendada planeerimise efektiivsust?

4.1.2.3. Andmete struktureerimine ja jaotamine

4.1.2.3.1. Kuidas jaotada planeeringuga ja selle menetlemisega seotud andmeid?

4.1.2.3.2. Kuidas tagada, et reguleeritud osad (suunised, tingimused, kitsendused)

ja ajas muutuvad andmed oleksid struktureeritud ja milline võiks olla

nende jaotus?

4.1.2.4. Nägemused täisdigitaalsest planeeringust

4.1.2.4.1. Millised on planeeringutega seotud osapoolte nägemused ja ootused

seoses täisdigitaalse planeerimisega?

4.1.2.4.2. Kus erinevad osapooled näevad andmehalduse sh vastutuse ja koostöö

parendamise kohti planeerimise valdkonnas?

4.1.2.4.3. Millised tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa täisdigitaalse

planeeringu rakendamisele?

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

11

4.1.2.4.4. Milline metoodika aitab rakendada täisdigitaalset planeeringut tagades

kasutajate vajadused?

4.2. Loogilise andmemudeli väljatöötamine

Ruumilise planeeringu andmete tõhusaks ja ühtseks haldamiseks on vajalik välja

töötada osapoolte vajadustest lähtuv loogiline andmemudel. Andmemudeli

väljatöötamine peab tuginema teaduslikule lähenemisele, arvestades kaasaegseid

andmeteaduse tänast teadmist ning üldlevinud andmehalduse põhimõtteid, hõlmates

võimalikke alternatiivseid lahendusi ning põhjendusi ühe või teise alternatiivi kasuks.

Töö teostaja peab teaduslikele argumentidele tuginedes selgitama valikut ning ühtlasi

kirjeldama ka selle võimalikke piiranguid.

Lisaks pannakse kogutud vajaduste põhjal kirja ettepanekutena andmehalduse ja

töötlemise põhimõtted, mis on kooskõlas loodava andmemudeliga. Loodav

andmemudel peab vastama parimale praktikale kasutades selleks sarnaste

planeerimissüsteemide näiteid456 ning arvestama osapoolte vajadusi, sh olema läbinud

esmase testimise ja tagasisidestamise kasutajatega. Uuringu etapi eesmärk on välja

töötada planeeringu andmete loogiline struktuur, mis sobitub e-ehituse andmebaaside

struktuuriga (Lisa 1.5). Etapi lõppedes tutvustatakse andmemudelit, andmehalduse ja -

töötlemise põhimõtteid, millest lähtuti.

4.2.1. Loogilise andmemudeli väljatöötamine:

4.2.1.1. Millised on ASIS andmemudeli kitsaskohad?

4.2.1.2. Milline on kasutajate vajadustest lähtuv andmemudel, mis katab

planeeringuid ja nende menetlusi?

4.2.1.3. Millised atribuudid ja andmetüübid tagavad kasutajate vajadused?

4.2.1.4. Millised on andmete kirjeldused?

4.2.1.5. Millised andmeväljad peaksid olema kohustuslikus korras täidetud, et

tagada osapoolte vajadused?

4.2.1.6. Milliseid kasutajate vajadused ei ole võimalik mõistlikul kujul katta loodava

andmemudeliga?

4.3. Teekaardi koostamine täisdigitaalse andmemudeli rakendamiseks.

Täisdigitaalse planeeringu ja sellest lähtuva andmemudeli rakendamiseks on vaja

koostöös tellijaga koostada rakenduslik teekaart. Teekaart koos ajakavaga

täisdigitaalse planeeringu ja selle menetluse andmemudeli rakendamiseks:

4.3.1.1 Millised on vajalikud tegevused loogilise andmemudeli rakendamiseks?

4.3.1.2 Milline võiks olla andmemudeli rakendamise samm-sammuline ajakava?

4 Soome planeeringute andmemudel 5 Saksamaa Xplannung standard 6 Hollandi RO ruumilise planeerimise standardid

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

12

4.3.1.3 Millised on võimalikud vaheetapid, osapooled ja nende saavutamiseks

vajalikud ressursid?

4.3.1.4 Täisdigitaalse planeeringu ja selle menetluse andmemudeli

rakendamisega seotud tegevused, nendega kaasnevate riskide maandamine:

4.3.1.5 Milline on protsessiline ja institutsionaalne lahendus, sh millised

planeeringu ja selle menetluse osad vajavad struktureerimist, defineerimist ja

täiendamist?

4.3.1.6 Millised on andmemudeli rakendamisega seotud riskid ja millised

võimalikud leevendusmeetmed?

4.3.1.7 Millised on täisdigitaalse planeeringule üleminekuga seotud eri

osapooltele kaasnevate kulude hinnang?

4.3.1.8 Millised tegevused ja protsessid toetavad andmemudeli pidevat

arendamist ja kohandamist vastavalt muutuvatele vajadustele?

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

13

5. Nõuded vahe- ja lõppraportile

Lõppraporti koostamisel tuleb arvestada, et see kajastaks põhjalikult kogu uurimuse

ulatust, tulemusi sh uurimusküsimusi ja soovitusi. Raport peab olema selge,

struktureeritud ning suunatud nii spetsialistidele kui ka laiemale lugejaskonnale. Raporti

lõpliku struktuuri ettepaneku teeb tööde teostaja. Lõppraporti juurde käivad lisad, mis

on uuringu koostamise ajal kogutud ja loodud andmed, mida on võimalik taaskasutada

järgnevates tegevustes. Järgnevalt on esitatud esialgne raporti struktuur, mis täpsustub

töö teostamise käigus.

Vaheraporti nõuded:

5.1. Valitud metoodika kirjeldus.

5.2. Osapoolte nimekiri.

5.3. Osapoolte vajaduste kirjeldused seoses planeeringutega ja nende menetlusega.

5.4. Planeeringuandmete töötlemise andmevoog graafiliselt.

Lõppraporti struktuur (esialgne):

5.5. Uuringus kasutatud mõisted

5.5.1. Definitsioon ja allikas

5.5.2. Mõistete inglisekeelne tõlge

5.6. Eesti planeeringuandmetega seotud vajaduste kaardistus:

5.6.1. Hetkeolukorra ülevaade planeeringutega ja nende menetlusega seotud

osapoolte vajadustest seoses andmetega .

5.7. Loogilise andmemudeli väljatöötamine:

5.7.1. Andmemudeli graafiline esitlus koos vajalike täpsustustega.

Andmemudel antakse üle redigeeritavas ja taaskasutavas formaadis.

5.7.1.1. Andmehalduse ning äriprotsesside põhimõtted, mille rakendamine on

eelduseks andmemudeli kasutuselevõtuks ja protsesside optimeerimiseks.

5.8. Soovitused ja teekaart:

5.8.1. Andmemudeli rakendamisega seotud riskide ja võimalike tegevuste

kaardistamine koos selgituste ja põhjendustega.

5.8.2. Teekaart ja ajakava kirjeldus andmemudeli rakendamiseks koos

visualisatsiooni, selgituste ja põhjendustega.

5.9. Kokkuvõte:

5.9.1. Peamised järeldused ja avastused uurimuse käigus.

5.9.2. Kokkuvõtlik seisukoht peamistele uurimusküsimustele, mis esitati uuringu

alguses.

5.10. Viidatud kirjandus

5.11. Lisad:

5.11.1. Uuringu käigus kogutud, loodud ja süstematiseeritud materjalid.

5.11.2. Koostatud graafikud, tabelid, kaardid jms.

5.11.3. Ettekanded ja vaheraport.

5.11.4. Vajadusel täiendavad materjalid, mis toetavad raporti väiteid.

Raport peab olema koostatud selgelt, järgides keelelisi norme ja olema visuaalselt

atraktiivne. Tekstis peavad olema selgelt eristatavad peatükid ja alapeatükid. Töö peab

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

14

olema korrektselt viidatud. Töö lõpptulemuse paremaks arusaamiseks peavad

spetsiifilisemad mõisted olema defineeritud. Lõppraportis toodud lahendused ja

ettepanekud peavad tagama planeeringuandmete koosvõime katastriüksuste

sihtotstarvete7 ja ehitiste kasutamise otstarvete8 ning võimalusel kinnistusraamatu,

keskkonnalubade, ehituslubade, keskkonnamõju (strateegilise) hindamise ning

erinevate avalike huvide kaitseks kantavate andmetega. Peale lõppraporti vastuvõtmist

korraldab tööde tellija seminari, kus töövõtja tutvustab töö tulemusi kõigile soovijatele

ning vastab asjakohastele küsimustele.

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024016#para18b1 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1260/2202/1006/MKM_m51_lisa_uus.pdf#

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

15

6. Metoodika ja meetodid

Uuringu teostaja töötab välja parima metoodika uuringu eesmärkide saavutamiseks ja

uurimusküsimustele vastamiseks. Täpsema töö teostamise metoodika ja selle

läbiviimise kava pakub teostaja pakkumuses. Lõplik metoodika lepitakse kokku projekti

alguses. Olenemata valitavast metoodikast tuleb uuringus kaardistada planeeringu

osapoolte vajadused. Metoodika peab hõlmama analüüsi nii olemasolevate andmete

kui ka uuringu käigus kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete põhjal (vt ka

tehnilise kirjelduse ptk 10.

Uuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja

kriteeriume:

Uudsus – uuringu raames uuritakse esmakordselt planeerimises osalevate osapoolte

vajadusi andmekasutuse vaates. Projekti tulemusena töötatakse esmakordselt Eestis

välja andmehalduse üldpõhimõtteid ning osapoolte vajadusi arvestav süsteemne

planeeringute andmemudel, mis on eelduseks täisdigitaalsele planeerimisele

üleminekuks.

Loomingulisus – uuringu raames kaasatakse planeeringu koostamises osalevad ja

kehtestamisejärgsed osapooled, kelle vajaduste põhjal luuakse planeeringuandmete

kasutamiseks uus andmemudel. Uuring koostatakse teostajate parimatele teadmistele

tuginedes lähtuvalt parimatest rahvusvahelistest teadmistest, tellija ei sea uuringu

teostamiseks kohustuslikku metoodikat ega defineeri oodatavate väljundite sisu.

Ettemääramatu tulemus - antud uuringu tulemus ei ole ette teada, kuna varasemalt pole

planeerimises osalevate osapoolte vajadusi uuritud andmekasutuse vaates ega

töötatud välja planeeringute andmemudelit.

Süstemaatilisus - uuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud

ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi,

etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste iteratiivsust ja korratavust.

Ülekantavus ja korratavus – uuringu tulemusel tekkiv uus teadmine peab olema vabalt

kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus.

Uurigu tulemusena loodav andmemudel peab olema kasutatav planeeringute

menetlemiseks loodavas ja teistes sellega seotud infosüsteemides.

Lähteandmeteks on nii viidete all olevad materjalid kui ka tellija poolt esitatavad lisad.

Vastavalt vajadusele korraldatakse uuringu käigus töötubasid ning ümarlaudu koos

tellija poolse töörühmaga.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

16

7. Uuringu ajakava

Töö koosneb järgmistest etappidest:

7.1. Avakohtumine tellija ootuste, töö metoodika ja tellija poolse töörühma koosseisu selgitamiseks 10 päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

7.2. Vajadusel tööplaani täiendamine vastavalt Tellija tagasisidele;

7.3. Töö teostamise käigus toimuvad minimaalselt 2 korda kuus progressikoosolekud töövõtja ja tellijapoolse töörühma vahel

7.4. Uuringu vaheraporti esitamine Tellijaga avakoosolekul kokku lepitud tähtajal, Vaheraport annab ülevaate seni tehtud töödest esimeses etapis ja vastavusest ajakavale.

7.4.1. vajadusel vaheraporti täiendamine vastavalt tellija tagasisidele;

7.4.2. vaheraporti kinnitamine tellija poolt.

7.5. Uuringu lõppraporti esitamine tellijale avakohtumisel kokku lepitud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30.11.2025 pärast hankelepingu sõlmimist vastavalt „Analüüsi väljundid“ peatükis kirjeldatud loetelule.

7.5.1. vajadusel lisakohtumised lõppraporti sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks;

7.5.2. lõppraporti kinnitamine tellija poolt.

7.6. Uuringu tulemuste esitamine seminaril ühe kuu jooksul peale lõppraporti kinnitamist.

7.6.1. Töövõtja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada töö eesmärke.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

17

8. Pakkuja meeskonna kirjeldus

Pakkuja peab moodustama teenuse osutamiseks teadusvõimekuse- ja kogemusega

ekspertidest koosneva meeskonna, millesse kuuluvad vähemalt projektijuht, analüütik,

geoinformaatik, andmebaasiarhitekt ja planeerija. Vähemalt ühel eksperdil peab olema

doktorikraad (või sellele vastav kvalifikatsioon) ja teistel vähemalt magistrikraad või

sellele vastav kvalifikatsioon. Meeskonnaliikme(te)l peab olema vähemalt 2 (kaks)

teaduspublikatsiooni (ETISe publikatsioonide klassifikatsiooni järgi 1.1 või 1.2 või 3.1.

Vastav teave tuleb esitada meeskonnaliikme(te) CVs).

Vähemalt kaks meeskonnaliiget peavad olema eelneva 60 kuu jooksul osalenud

vähemalt kahe teadus- ja arendusuuringu9 läbiviimisel analüütiku/metoodiku/eksperdi

kogemus planeerimise, geograafia, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, linnauuringute,

andmeteaduse või äriinfotehnoloogia valdkonnas (uuring peab olema lõppenud

nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt

6 kuud).

Pakkuja meeskonnas võib olla täiendavaid meeskonnaliikmeid, kelle kaasamisel tuleb

pakkumuses esitada isiku CV kinnitusena hankelepingu täitmisel osalemise kohta, kuid

nende vastavus ei kuulu hindamisele.

Pakkuja esitab meeskonna kirjelduse, kust nähtuvad kõikide esitatud

meeskonnaliikmete nimed, rollid ja vastutus ning täiendavate liikmete puhul põhjendus

nende kaasamiseks. Üks meeskonnaliige võib täita kahe meeskonnaliikme ülesandeid

– sellisel juhul peab meeskonnaliikme kompetents ja eelnev kogemus vastama kõigile

tema poolt täidetavatele meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele.

Pakkuja kohustub hankelepingu sõlmimisel tagama, et pakkumuses esitatud

meeskonnaliikmed osalevad hankelepingu täitmisel pakkumuses esitatud rollides

isiklikult hankelepingu täitmisel. Pakkuja esitatud meeskonna koosseisu kirjeldus on

aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodikas toodule.

8.1 Projektijuht

Projektijuhi rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise

ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul projektijuhina vähemalt kahes

(2) infotehnoloogilises arendusprojektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus

oli vähemalt 60 000 eurot ( km-ta).

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis

peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik

hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

9 teadus- ja arendusuuring on mõistetud kui Teadus- ja arendustegevus teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse mõistes

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

18

alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga

meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma.

8.2 Analüütik

Analüütiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise

ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases

projektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot ( km-

ta). Sarnaseks projektiks loetakse konsultatsiooniteenuse projekti, mille raames

analüüsiti IT-teenuseid, erinevate sihtrühmade kasutajateekondi või andmevajadusi,

kasutades teenusedisaini tööriistu ja metoodikaid.

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis

peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik

hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga

meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma.

8.3 Geoinformaatik

Geoinformaatiku rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud pakkumuse esitamise

ettepaneku esitamisest arvates viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes (2) sarnases

projektis, millest vähemalt ühe projekti kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot ( km-

ta). Sarnaseks projektiks loetakse projekti, milles on analüüsitud või loodud

ruumiandmeid ja nende halduse raamistikke, ruumiandmebaase või kaardirakendusi.

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis

peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik

hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga

meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma.

8.4 Andmebaasiarhitekt

Andmebaasiarhitekti rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud eelneva 60 kuu

jooksul vähemalt kahes (2) sarnases projektis, millest vähemalt ühe projekti

kogumaksumus oli vähemalt 60 000 eurot (km-ta). Sarnaseks projektiks loetakse

projekti, milles on kavandatud või realiseeritud andmebaasi struktuuri (entiteedid ja

nendevahelised seosed) välja töötamine vastavalt ärinõuetele ja tehnilistele

võimalustele.

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis

peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

19

hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga

meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma.

8.4 Planeerija

Planeerija rolli täitev meeskonnaliige peab olema osalenud planeerija või planeeringu

koostamise korraldaja rollis pakkumuse esitamise ettepaneku esitamisele vahetult

eelneva 60 kuu jooksul vähemalt kahe (2) detailplaneeringu koostamisel.

Detailplaneeringud peavad olema pakkumuse esitamise hetkeks vastu võetud.

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse kohta meeskonna liikmete CV-des andmed, mis

peavad olema piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks nende alusel võimalik

hinnata meeskonnaliikmete kompetentsi ja eelneva kogemuse vastavust riigihanke

alusdokumentidele. Pakkuja esitab meeskonnaliikme allkirjastatud CVga

meeskonnaliikme kinnituse selle kohta, et isik annab nõusoleku enda

meeskonnaliikmeks nimetamiseks ning on valmis hankelepingut täitma.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

20

9. Tellijapoolne töögrupp ja kaasatud osapooled

Tellija võib kaasata liikmeid vastavalt vajadusele nii tellija organisatsioonist kui ka

teistest organisatsioonidest. Tellija ja täitja esindajad lepitakse kokku lepingus.

10. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus

Pakkumuses esitab pakkuja:

1. Pakkumuse kogumaksumus, milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga

kui ka käibemaksuta

2. Meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid (sh allkirjastatud CV), mis tõendavad

punktis 8 nimetatud nõuetele vastavust.

3. Töö teostamise metoodika ja ajakava, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

1) Töö koostamise metodoloogilise raamistiku, sh peamised põhimõtted ja meetodid,

kuidas probleemipüstitust lahendada;

2) Kirjeldatud on uuringu eesmärki ja uurimisülesandeid. Lisaks on toodud, millistele

uurimisküsimustele vastamiseks ja millise info kogumiseks on otstarbekas kasutada

tehisaru lahendusi.

3) Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused töö elluviimiseks

4) Ajakavas on tegevused esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega, kusjuures iga

tegevuse juures on märgitud ka läbiviija(d) ja seotud osapooled.

5) Pakkuja on kirjeldanud töö teostamisega kaasnevate riskide haldamise meetmeid

ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele.

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning

pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Pakkuja tagab projekti tegevuste alustamisel projekti info kandmise Eesti

Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles,

projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala,

projekti läbi viiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti

ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti lõpptulemuste

lühikirjeldus.

Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 90 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 päeva alates pakkumuste esitamise

tähtpäevast.

Pakkumus tuleb esitada pakkuja seadusliku esindaja poolt hiljemalt 12.05.2025 kell

12.00 e-posti aadressile [email protected].

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

21

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe

ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust

või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas.

Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda

ärisaladuseks märkinud.

Teekaart täisdigitaalse planeerimiseni ja selle loogiline andmemudel Tehniline kirjeldus

22

11. Lisad

Lisa 1 Tehnilise kirjelduse lisad

1.1 Planeeringuandmete töörühmas kogutud sisend ÜP andmevajaduste osas.

1.2. PLANK andmebaasi skeem

1.3. PLANIS andmekasutuse üldmudel

1.4. Planeerimismenetluse ühisosaprotsess

1.5. E-ehituse andmebaasi skeem

Lisa 2 Hindamismetoodika ja -kriteeriumid

Lisa 3 Lepingu projekt