Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 6-4/251387/2505775 |
Registreeritud | 07.08.2025 |
Sünkroonitud | 08.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
Sari | 6-4 Isiku avalduse alusel KOV volikogu määruse seaduspärasuse kontroll |
Toimik | 6-4/251387 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Mulgi Vallavolikogu |
Saabumis/saatmisviis | Mulgi Vallavolikogu |
Vastutaja | Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Imre Jugomäe
vallavolikogu esimees
Mulgi Vallavolikogu
Teie nr
Meie 07.08.2025 nr 6-4/251387/2505775
Kooli lõpetamise toetus
Lugupeetud vallavolikogu esimees
Teile teadaolevalt küsiti õiguskantslerilt Mulgi Vallavolikogu määruse kohta, mille järgi maksab
vald rahalist toetust põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajatele, kuid mitte kutsekeskharidusõppe
lõpetajatele. Vallaelanik soovis teada, kas määrus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Selgitasite vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et Mulgi vald toetab põhikooli- ja
gümnaasiumilõpetajaid rahaliselt seetõttu, et soovib neid märgata ja tunnustada, arvestades
seejuures ka valla eelarvelisi võimalusi. Kinnitasite, et vald pole soovinud kutseõppeasutuse
lõpetanud noori ebavõrdselt kohelda. Seega on kohane, kui volikogu arutab määrusega kehtestatud
toetuste maksmist ja võimalusel muudab määrust.
Teie pakutud lahendus, et volikogu arutab võimalust maksta toetust ka kutse(keskharidus)õppe
läbinule, on õiglane. Palun Teil see esimesel võimalusel korraldada. Palun kaaluge ka toetuse
maksmist tagasiulatuvalt 2024/2025. õppeaastal lõpetanutele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 lõikes 1 sätestatud üldine võrdsuspõhiõigus keelab sarnases
olukorras olevate inimeste põhjendamatult erineva kohtlemise. Sarnases olukorras olevaid inimesi
võib Riigikohtu praktika kohaselt erinevalt kohelda sel juhul, kui selleks on mõistlik ja asjakohane
põhjus.1
Kohalik omavalitsus peab õigusakte kehtestades arvestama muu hulgas võrdse kohtlemise nõuet.
Vallad ja linnad on oma valikutes vabamad, kui tegemist ei ole toetusega puudust kannatavatele
inimestele või mõne seesuguse toetusega, mida inimene saaks kohalikult omavalitsuselt nõuda,
kuna selle toetuse maksmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne.2
Praegusel juhul ongi tegu toetusega, mida vald maksab oma elanikele vabatahtlikult (sellise
toetuse maksmist ei nõua ükski seadus). Toetus pole ka mõeldud puudust kannatavale inimesele.
Seega on vallal üsna vabad käed otsustada, kellele ja mis tingimustel toetust maksta.
1 RKPJKo 31.01.2025, 5-24-26/18, p 63. 2 RKPJKo 08.03.2011, 3-4-1-11-10, p 62.
2
Eesti haridussüsteemis eristatakse kahte liiki keskharidust: üldkeskharidus, mida omandatakse
gümnaasiumis, ja kutsekeskharidus, mida omandatakse kutseõppeasutuses (Eesti Vabariigi
haridusseaduse § 16 lg 1). Põhimõtteliselt pole välistatud, et vald otsustab toetada üksnes
gümnaasiumiõpilasi, sest soovib innustada valla elanikke omandama kõrgeimat võimalikku
haridustaset (pärast gümnaasiumi lõpetamist on noorel suurem tõenäosus jätkata õpinguid
kõrgkoolis). Seega ei saa valla tehtud valikut pidada otseselt lubamatuks.
Kuna Teie vastusest ei selgu üheselt, kas selline valik on olnud volikogu tegelik eesmärk, siis oleks
mõistlik ja noorte inimeste suhtes õiglane määrus uuesti üle vaadata ja kaaluda toetuse maksmist
ka kutsekoolis keskhariduse saanud noortele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 693 8428