Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Ando Urbas

Scalewireless OÜ

[email protected]

Teie 05.08.2025 Meie 07.08.2025 nr 2.2-9/25/2537-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:

Klient soovib, et paigaldaksime talle tema krundi ees avalikku tänava liiklust analüüsiva

lahenduse, et ta saaks teada, mitu autot ja mitu inimest tema krundist möödub. Minu küsimus:

Kas te näete mingit probleemi avalikus linnaruumis liikuvate autode ja nimimeste arvu kohta

statistilise informatsiooni kogumises? Eeldusel, valitud tehniline lahendus ei salvesta selle

tegemise käigus biomeetrilisi andmeid ega autonumbreid; ei tee videosalvestusi ega fotosid? Kui

jah, siis mis regulatsioone selline lahendus rikuks?

Küsite, milliseid regulatsioone teie ettevõtte poolt pakutav lahendus rikuks. Teadmata, milliseid

andmeid see lahendus täpsemalt töötleb (kogub, säilitab jne), siis saame esmalt märkida, et AKI

saab selgitusi jagada vaid oma pädevusse kuuluvas osas, nimelt siis kui töödeldakse füüsiliste

isikute isikuandmeid. Seda, kas ka praegusel juhul toimub isikuandmete töötlemine, tuleb selgeks

teha andmetöötlejal ehk ettevõttel/isikul, kes monitoorib tegevusi, endal. Samuti tuleb

monitoorijal endal teha selgeks, kas avalikus linnaruumis selline tegevus on kohane, pöördudes

näiteks kohaliku omavalitsuse poole. Järgnevalt selgitame lühidalt isikuandmete töötlemise

üldiseid põhimõtteid, misjärel saate oma tegemisi analüüsida seoses võimaliku isikuandmete

töötlemisega.

Selgitate, et te ei töötle biomeetrilisi andmeid ega autonumbrit. Selgitame, et isikuandmeteks on

kõik andmed üksikuna või kogumis, mille kaudu inimene on otseselt või kaudselt äratuntav,

näiteks nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid, samuti füüsilised, geneetilised,

vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja

nende kombinatsioonid1. Ehk siis kui inimene on tuvastatav läbi mingite parameetrite, siis saab

neid andmeid lugeda isikuandmeteks. Näiteks ka inimese kujutis fotol või videol võib olla

äratuntav.

Isikuandmete kaitse reeglid ei kehti kui teave ei võimalda isikut mõistlike pingutustega

tuvastada2.

Isikuandmete kaitse nõuded Eestis on sätestatud peamiselt Isikuandmete kaitse üldmääruses

(IKÜM) ning isikuandmete kaitse seaduses aga kohustusi võib ka muudest seadustest tulla. See

olenebki juba sellest, millega ettevõte tegeleb ning milliseid andmeid kogub.

1 Vt üldmääruse art. 4 p.1; direktiivi art. 3 p. 1. 2 Vt üldmääruse põhjenduspunkt 26 ja 57 ning art. 11; direktiivi pp. 21.

2 (2)

IKÜM3 sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile

läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid töödelda (sh vaadata, koguda, säilitada jne) üksnes

kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel4 ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt

võimalikult vähe andmeid5. Isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loetelu on sätestatud IKÜM

artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM-i6

kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise vastavalt töödeldavatele andmetele.

Kui õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks puudub, siis andmeid töödelda (sh koguda, edastada,

salvestada vms) ei tohi. Niisama igaks juhuks andmeid töödelda, sh koguda, eesmärgiga, et ehk

hiljem on tarvis, ei ole samuti lubatud.

Kui inimesel tekib küsimusi oma isikuandmete töötlemise kohta (tänaval liikuv inimene jääb

seadme vaatevälja jne), siis on inimesel õigus andmetöötleja poole pöörduda erinevate taotlustega

ning muuhulgas nõuda võimalust oma andmetega tutvuda ehk siis saada teada, kuidas ja milliseid

pöörduja isikuandmeid töödeldakse. Et inimene saaks andmetöötlejaga poole pöörduda, tuleks

välja panna teavitussilt. AKI on loonud salvestusseadme teavitussildi genereerija. Teavitussildil

peab olema viide dokumendile, mis käsitleb andmetöötlust. Sildil viidatud eeskirjadesse tulebki

kirja panna kas, milliseid andmeid, millisel alusel jne töödeldakse. Seda, milliseid õiguseid veel

inimesel on, leiab AKI veebilehelt (isikuandmed-inimese õigused loetelus).

Andmetöötlejal tuleb pöördumisele vastata ühe kuu jooksul ning anda vastus, kas inimese nõue

täidetakse või mitte. Keeldumist peab põhjendama ehk siis andmetöötlejal tuleb selgitada, miks ja

millisel alusel neid mingeid isikuandmeid töödeldakse (või kui isikuandmeid ei töötle, siis

selgitama seda). Kui selgitusi ei anta või need ei ole selged ning piisavad, siis saab andmesubjekt

vajadusel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni.

Lisainformatsiooni saamiseks soovitame tutvuda Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel avaldatud

korduma kippuvate küsimustega (KKK), samuti isikuandmete töötlemise üldjuhendiga, kus on

kirjas kõige olulisem, mida isikuandmete töötleja peab teadma. Samuti leiab informatsiooni

andmetöötleja vastutusest ning kohustustest isikuandmete töötlemisel siit. Pöördumises välja

toodud lahendus võib olla sarnane kaamerate kasutamisega, mistõttu tasub uurida KKK kaamerate

küsimusi-vastuseid.

Kui ettevõttel on vaja õiguslikku abi ja seisukohta lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest ning

töödeldavatest andmetest, siis soovitame pöörduda õigusnõustajate (advokaadid, juristid) poole,

kes saavad aidata korrektse dokumentatsiooni koostamisel. Konkreetsest asjaoludest lähtuva

seisukoha saab AKI anda vaid menetluse raames.

Loodan, et minu selgitustest on abi ning lisaküsimuste korral võtke ühendust.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist

peadirektori volitusel

3 IKÜM art 5 lg 1 p a 4 IKÜM art 5 lg 1 p b 5 IKÜM art 5 lg 1 p c 6 IKÜM art 5 lg 2