Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Lääneranna Vallavalitsus Teie: 23.07.2025 nr 2025/8-11/706-1

[email protected] Meie: 07.08.2025 nr 9.3-1/24/2760-13

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) II etapi aruanne

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

II etapi aruande eelnõu.

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande tulemusel valiti Lääneranna vallas

tuuleparkide rajamiseks sobiva asukohana välja alad 3 ja 3b, mis asuvad valla hõredalt asustatud

piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Alad paiknevad Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu

ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3 ja 3b kogupindala on ca 920 ha.

Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukohavaliku

menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Eriplaneeringu detailse

lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu I etapis välja valitud sobivatele aladele esitatud

põhimõtetest, tingimustest ja soovitustest; nii esimese kui teise etapi KSH-s esitatud soovitustest,

ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, tuulikute ja neid teenindava taristu kavandamise

tehnilistest põhimõtetest, kehtivast seadusandlusest jmt.

Eelvaliku alast jäävad lähimad külakeskused järgmistesse kaugustesse: Vatla ja Paaderma küla ca 2

km, Sookalda küla ca 1,1 km, Paatsalu küla ca 2,5 km ja Kiska küla ca 1 km Suurimaks ümbruskonna

külakeskuseks on Vatla küla. Lääneranna valla käsitletavas edelaosas asuvad ka töötavad tuulepargid:

Mäli ja Tamba. Eelvaliku ala lõunapiirist jääb Mäli tuulepark ca 10 km ja Tamba tuulepark ca 5 km

kaugusele edelasuunda.

Planeeringu lahendusega on määratud hoonestusalad, mille ulatuses võib planeeritud elektrituulikud

paigutada. Hoonestusalale peavad jääma elektrituulikute rootorilabad. Kahele hoonestusalale on

lubatud ehitada kokku kuni 20 elektrituulikut.

Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH läbiviimine, mis teostati nii asukoha eelvaliku ehk

eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on

eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata

ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed.

Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise

ebasoodsa mõjuga, mistõttu pööratakse tähelepanu müra normtasemete tagamisele ning vajadusel

nähakse ette müra teket vähendavad meetmed.

Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodid nõuetest. Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav

aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB).

2(2)

Detailse lahenduse KSH aruandes teostati müra leviku modelleerimine kahe erineva tuuliku mudeli

kohta, sh ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172) silmas pidades, kuid planeeringu

raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi.

Müra modelleerimise tulemusena selgus, et tuulikumudelite V162-6,2 MW ja V172-7,2 MW puhul

(ning kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral) ei jää ükski eluhoone 45 dB-st ehk öisest müra

piirväärtusest kõrgema müratasemega alale. Siiski võib mitmete lähedalasuvate eluhoonete juures

esineda öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist, kusjuures kõrgema ja võimsama V172-7,2 MW

tuulikumudeli puhul esineb mõjutatud majapidamisi rohkem. Seetõttu analüüsiti käesolevas töös ka

müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi tagamaks lähimate eluhoonete juures 40 dB

müratasemest väiksem müratase. Võimalikeks meetmeteks on näiteks müra normide mõistes kõige

kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00–7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute

töörežiimi piiramine (normtaseme ületamist põhjustavate tuulesuundade korral) ning vaiksemale

töörežiimile ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatse

reguleerimissüsteemiga). Ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest

loobumine (küll ei ole lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada).

Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõplikul tuulikutüübi väljavalimisel on

tõenäoliselt vajalik teostada täpsem müra modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku

andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle

vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimus. Lõpliku tuuliku mudeli välja

valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt

teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine),

mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad

võimaliku müra koosmõju esinemise (öisel ajal) piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega.

Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra

kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud

(ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa

menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks

on asjakohased.

Samamoodi tuleb kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) teostada ka

täpsem varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise

põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis saavad olla aluseks liigse varjutamise

(olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava

varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult

päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne

ajagraafik.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning

kooskõlastab Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b

ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) II etapi aruande, kui planeeringu

elluviimisel tagatakse, et ümberkaudsetel elamualadel ei halvene elukeskkonna tingimused.

Amet on nõus, et lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel ja paigutuse fikseerimisel, tuleks läbi viia

täpsem müra, madalsagedusliku müra ja varjutuse modelleerimine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht