Kiri

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 1 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

PROJEKTI KOOSSEIS: SELETUSKIRI GRAAFILINE OSA

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 2 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

SELETUSKIRJA SISUKORD

1. ÜLDOSA ................................................................................................................................... 3 1.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................. 3

2. ASENDIPLAAN. ........................................................................................................................ 4 2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE ...................................................................................... 4 2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................... 4 2.3. PLAANILAHENDUS ......................................................................................................... 4 2.4. VERTIKAALPLANEERING................................................................................................ 4 2.5. TEED JA PLATSID ........................................................................................................... 5 2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ................................................................................... 5 2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ..................................................... 6 2.8. TEHNILISED NÄITAJAD ................................................................................................... 6

3. ARHITEKTUURNE OSA ............................................................................................................ 6 3.1. EHITISE ÜLDANDMED .................................................................................................... 6 3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ..................................................................................... 6 3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ................................................................................. 6 3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. ....................... 7 ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE. ......................................................... 7 3.5. TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................. 7

4. KONSTRUKTIIVNE OSA ......................................................................................................... 11 4.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 11 4.2. KOORMUSED ............................................................................................................... 12 4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........................................................................ 12 4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS ......................................................... 12

5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON .................................................................. 12 5.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 12 5.2. VEEVARUSTUS ............................................................................................................ 13 5.3. KANALISTATSIOON ...................................................................................................... 14 5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON ......................................................................................... 14 5.5. DRENAAŽISÜSTEEM .................................................................................................... 15 5.6. KÜTE ............................................................................................................................ 15 5.7. VENTILATSIOON ........................................................................................................... 16

6. ELEKTER JA NÕRKVOOL ....................................................................................................... 16 6.1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 16 6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID ............................................................................... 16 6.3. VÄLITRASSID ............................................................................................................... 17 6.4. TUGEVVOOL ................................................................................................................ 17 6.5. NÕRKVOOL .................................................................................................................. 17

7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE .................................................................................... 18 8. ENERGIATÕHUSUS................................................................................................................ 18 9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE ......................................................... 18 10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON ...................................................................... 19

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 3 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

1. ÜLDOSA Käesolev eelprojekt on koostatud Kapsel OÜ tellimusel. Antud eelprojekt käsitleb Tartumaal, Kambja vallas, Reola külas, Varese kinnistule projekteeritavat tööstushoonet nr 3. Varasemalt on väljastatud kinnistule ehitusluba tööstushoonele nr 1 (EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22) ning tööstushoonele nr 2 (EHR kood: 121431801, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-47/24). Käesolev eelprojekt kajastab arhitektuurset osa, mis on aluseks ehitusloa taotlemiseks, konstruktiivse osa põhi‐ / tööprojekti ning insenertehniliste projektide koostamiseks. Projekteerimise aluseks on tellijapoolne lähteülesanne ja soovitud ruumiprogramm ning detailplaneering.

1.1. ÜLDANDMED

Projekteerimisel on lähtutud ja projekt on koostatud vastavuses järgnevatest dokumentidest: 1. Ehitusseadustik 2. Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ 3. Majandus- ja taristuministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 4. Sotsiaaliministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 5. Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ 6. Majandus- ja taristuministri määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 7. EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“; 8. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 9. EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus 10. EVS 812-4:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 4: Tööstus-ja laohoonete ning garaažide

tuleohutusnõuded. 11. EVS 843:2016 Linnatänavad. 12. EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 13. EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ 14. Varese maaüksuse ja lähiala detailplaneering (Terav Kera OÜ, töö nr DP-23-20, 2020a). 15. Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 24ARE-2-LT-74, 16.05.2024. 16. Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 05.09.2023 17. Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 482875

Projekt vastab tervise- ja keskkonnakaitsealastele nõuetele, ega tekita ohtu inimese elule, tervisele, varale ning keskkonnale. Hoone arvestatav tööiga on 50 aastat. (EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 „Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused“). Hoonesiseste tehnosüsteemide arvestatav tööiga on 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused) Välistrasside arvestatav tööiga 20 aastat. (EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused) Teede ja platside arvestatav tööiga on 10 aastat. (EVS 843:2016 „ Linnatänavad).

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 4 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

2. ASENDIPLAAN.

2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE

Projekteeritud hoone on paigutatud kinnistule vastavalt tellija soovile ja arvestades varasemalt projekteeritud tööstushooneid, mis on käesoleval hetkel püstitamisel ning vastavalt kehtivale detailplaneeringule.

2.2. OLEMASOLEV OLUKORD

PAIKNEMINE Ehitusala asub Tartumaal, Kambja vallas, Reola külas, Varese kinnistu. OLEMASOLEV HOONESTUS Varasemalt on väljastatud kinnistule ehitusluba tööstushoonele (EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22) ning tööstushoonele nr 2 (EHR kood: 121431801, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-47/24), mis on käesoleval ajal ehituses. OLEMASOLEV RELJEEF Krunt on langusega ida suunas.

OLEMASOLEV HALJASTUS Väärtuslik haljastus kinnistul puudub. OLEMASOLEV TÄNAVATEVÕRK JA JUURDESÕIDUD. KÕNNITEED Juurdepääsuvõimalus on Reola-Lennuvälja teelt. EHITUSGEOLOOGIA Käesoleva tööde mahus ei ole ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud.

2.3. PLAANILAHENDUS

HOONE(TE) JA RAJATIS(T)E PAIGUTUS Krundil ei ole lammutatavaid ehitisi. EHITUSETAPPIDE KIRJELDUS Hoone on kavas rajada ühes etapis. Detailplaneeringuga on võimalus kinnistule veel hooneid juurde projekteerida. ÜHENDUSED KOMMUNIKATSIOONIDEGA Teostatakse uued krundisisesed ühendused kommunikatsioonidega (vesi, kanalisatsioon, sademevesi, elekter, side, gaas). Ühendused võetakse ehitatavast hoonest, kuhu rajatakse liitumispunktid. Ühendused kommunikatsioonidega lahendatakse eriprojektiga.

2.4. VERTIKAALPLANEERING VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTETINGIMUSED Hoone 0.00 määramisel on aluseks võetud geodeetilise alusplaanil olevatest kõrgusmärkidest. Hoone

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 5 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

0.00 kõrgusmärk on 45.20. HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Projekteeritud hoone +-0.00=45.20, mis on kõrgus hoone I korruse põranda peale. SADEMEVEE KÄITLEMINE Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda sademeveetorusid sademevee tiiki. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja juhitakse rajatavasse sademeveetiiki. Kinnistule koostatakse eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside rajamiseks. Tehnovõrkude rajamisel ja edasisel projekteerimisel tuleb koostada sademevee hinnang kuni riikliku eesvooluni ja sademeveeprojekti lahendus võib muuta ka platside, tehnovõrkude jmt paiknemist. Enne asfaltplatside rajamist peab olema sademeveeprojekt Transpordiametiga eraldi kooskõlastatud.

2.5. TEED JA PLATSID JUURDESÕIDUTEE Juurdepääs krundile on kavandatud Reola-Lennuvälja tee kaudu. KRUNDISISESED TEED JA PLATISID Krundile on ettenähtud 20 sõiduauto parkimise kohta. Teede ning platside katteks on perspektiivselt ettenähtud asfaltkate. Käesoleva hoone ehitusega asfaltplatse ei rajata (asfaltplatsid on planeeritud rajada järgneva hoone ehitusprojekti valmimise järgselt). Kinnistule koostatakse eraldi projekt sademevee ja asfaltplatside rajamiseks. Tehnovõrkude rajamisel ja edasisel projekteerimisel tuleb koostada sademevee hinnang kuni riikliku eesvooluni ja sademeveeprojekti lahendus võib muuta ka platside, tehnovõrkude jmt paiknemist. Enne asfaltplatside rajamist peab olema sademeveeprojekt Transpordiametiga eraldi kooskõlastatud.

2.6. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS Ehitusalas olemasoleva haljastuse säilitamist pole ette nähtud. EHITUSPROJEKTIGA ETTE NÄHTUD KÕRGHALJASTUS Detailplaneeringuga on ettenähtud kõrghaljastatavad alad. Kõrghaljastatavad alad on näidatud asendiplaanil, tagatud on DP nõue 5% krundi pinnast haljastada kõrghaljastusega, arvutus näidatud asendiplaanil. VÄIKEVORMID Ei ole käesoleva projektiga planeeritud. PIIRE Kinnistu piirdega piiramata küljed on kavas piirata piirdeaiaga, milleks on 3d-tüüpi tsingitud metallpaneelaed h=1,8m (toon tsink). (lahendatud varasema projektiga EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22). VÄRAVAD Projektiga on ettenähtud sissepääs läbi liugväravaga laiusega 6m (lahendatud varasema projektiga EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22 ning EHR kood: 121431801, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-47/24).

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 6 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

PRÜGIKONTEINERID Prügikonteinerite asukoht on planeeritud parkla nurka, tähistatud asendiplaanil (lahendatud varasema projektiga EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22 ning EHR kood: 121431801, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-47/24). KESKKONNA- JA TERVISEKAITSE Ei ole keskkonda ohustavat tegevust.

2.7. KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE LIIKLUSSKEEM Liiklusskeem on vaba. LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Ei ole planeeritud. PARKIMISE KORRALDAMINE Parkimine on lahendatud kinnistu siseselt.

2.8. TEHNILISED NÄITAJAD -krundi pindala – 32874m2, - sihtotstarve - tootmismaa/ärimaa 100%.

3. ARHITEKTUURNE OSA

3.1. EHITISE ÜLDANDMED Hoone pikkus on 110,9m ja laius 31,3m.

3.2. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD EHITISEALUNE PIND –2998,9 m2 KORRUSELISUS - Hoone on kahe korruseline. HOONE SULETUD NETOPIND – 2940,2 m2 HOONE KÖETAV PIND – 2940,2 m2 TEHNORUUMI PIND – 5,9 m2 MITTEELURUUMIDE PIND – 2934,3 m2 HOONE MAHT – 17693 m3 HOONE ELUIGA - 50 aastat.

3.3. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS ASENDIPLAANILINE IDEE, PLANEERINGU PIIRANGUD Hoone paigutus krundil lähtub detailplaneeringust ja tellija soovidest ning ehitatavast hoonest (lahendatud varasema projektiga EHR kood: 121385085, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-51/22 ning EHR kood: 121431801, Pilvelõhkuja OÜ töö nr PL-47/24). HOONE ARENGUPERSPEKTIIVID Käesoleva projektiga hoone täiendavat mahulist laiendamist ette ei nähta. Hilisemalt on võimalik rajada kinnistule veel hooneid, rajades need eraldi hoonetena või juurdeehitusena. HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON JA FUNKTSIONAALNE ÜLESEHITUS, RUUMIJAOTUS

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 7 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Hoone kavandamisel on lähtud tellija soovitud hoone kasutusspetsiifikast tulenevatest nõuetest. Hoone on kavandatud ühekorruselisena.

3.4. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 1. sandwich seinapaneel tume hall - väljast plekk tume hall (ral 7016) ja seest plekk valge (ral 9010) 2. sandwich seinapaneel hele hall - väljast plekk hele hall (ral 9006) ja seest plekk valge (ral 9010) 3. sandwich seinapaneel ülemine paneel tume hall - väljast tume hall (ral 7016) ja seest plekk valge (ral 9010) 4. sokkel - betoon osa - sile naturaalne betoon 5. välisuksed - metalluks, väljast ja seest toon must (ral 9005) 6. ladude tõstuksed - väljast must (ral 9005), seest valge (ral 9010) 7. katus - tumehalli kivipuruga sbs kate 8. parapeti veeplekid, vihmaveetorud ja redel katusele - must (rr33) 9. sandwich paneelide liite- ja katteplekid - vastavalt paneeli toonile

PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED PIIRETE SOOJUSJUHTIVUSED

Välisseinad (sw pir paneel 120mm) U=0,19 W/m²K

Sokkel (betoon sisekiht 100mm + EPS120 perimeeter 100mm+betoon väliskoorik 80mm)

U=0,20 W/m²K

Põrand pinnasel (kiudbetoonplaat 140mm), perimeetri ulatuses 100mm XPS U=1,0 W/m²K

Katuslagi (70mm kivivill + EPS60 200mm+villaplaat soontega 30mm) U=0,25 W/m²K

Uksed U=2,0 W/m²K

Aknad U=0,9 W/m²K

Nõutavad piirete õhumüra isolatsiooni indeksid R’w ja taandatud löögimürataseme indeksid L’n,w standardi EVS-EN 842:2003 järgi. Hoonete ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. ET-1 0403.0277“. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra indeksi Rw=55 dB. Normitud õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 dB.

ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE SISEVIIMISTLUSELE. Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses kasutatavatel materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid.

3.5. TULEOHUTUSNÕUDED KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU

▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ▪ EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus, Osa 7 - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ▪ EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, Osa 6: Tuletõrje veevarustus. ▪ EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus ▪ EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ▪ EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje ▪ EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutamise ja hoolduse eeskiri ▪ EVS 919:2013 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 8 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

▪ Siseministri määrus nr 39 Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule

▪ EN54 „Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem“. ▪ Siseministri määrus nr. 1, 07. jaanuar 2013.a. „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”,

▪ Siseministri määrus nr 10, 18.02.2021 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

ARVESTUSLIK INIMESTE ARV HOONES JA TÕENÄOLISELT VÕIMALIK MAKSIMAALNE HOONES VIIBIVATE INIMESTE ARV Maksimaalne hoones viibivate inimeste arv on kuni 10 inimest. HOONE KASUTUSVIIS Hoone on kavandatud VI kasutusviisi (tööstushoone). Hoone koosneb erinevatest boksidest.

Kergesti süttivaid tooteid ning pürotehnikat, samuti ohtlikke kemikaale ja naftasaadusi hoones ei ole ettenähtud ladustada.

HOONE TULEPÜSIVUSKLASS Hoone tulepüsivusklassiks on kavandatud TP3. II tuleohuklass, II tulekaitsetase (ATS+tulekustutid).

Põlemiskoormus hoones on määratud vastavalt standardi EVS 812-7 järgi ning selleks on määratud 600-

1200 MJ/m².

KORRUSTE ARV Hoone on kavandatud kahekorruselisena, kuid tuleohutuse mõistes käsitletakse hoonet kui ühe korruselisena. Vastavalt EVS 812-4:2018 p 7.4.1 kohaselt, kui peamiselt ühekorruselises hoones on vähesel määral ruume ka teisele korrusele, võib hoonet tuleohutuse mõistes käsitleda ühekorruselise hoonena, tingimusel, et teise korruse pindala võib olla kuni 15 % esimese korruse kogu pindalast, kuid mitte üle 200 m2. Ehitise kogupindala, esimese korruse mahus on 2836,8 m2. Teise korruse pindala on 103,4 m2, mis ei ületa 15 %. PÕRANDATE TULETUNDLIKKUSE KLASS Evakuatsiooni tee põrandad peavad vastama nõudele DFL-s1. Muude ruumidele põrandatele nõudeid ei esitata. SISESEINTE JA LAGEDE TULETUNDLIKKUSE KLASS Sise ja välissseinade ja lagede klass D-s2,d2. VÄLISSEINTE PINNAKIHI SÜTTIVUSTUNDLIKKUSE KLASS Hoone välisein peab vastama vähemalt nõudele D,d0 (nt PIR täitega sw-paneel). KAABLITE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Kaablite tuletundlikkus peab minimaalselt vastama nõudele Dca-s2,d2,a2 ning evakuatsiooni teel Cca- s1,d1,a2. TORUPAIGALDISTE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 9 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab isolatsioon vastama A2L- s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on väiksem kui 20 protsenti sellega piirnevast seina- või laepinnast ning selle puhul kasutatakse isolatsiooni- või kattematerjale, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmistele tuletundlikkustele (täpsustub eriosade projektiga): 1) BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

KATUSEKATTE KLASS Katuse kate peab vastama tuletundlikkuse klassile Broof(t2-t4). HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS, SEKTSIOONIDE PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSKLASS Hoone on jagatud tuletõkkesektsioonideks vastavalt ruumide otstarbele. Kuna hoone piirpindala ületab 1000m2, on üks ruum eraldatud tuletõkkesektsiooniks (EI90), seega nõutud piirpindala ei ole ületatud. Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonis tohib kasutada vaid A1 klassi kuuluvat materjali. Käesoleva projektiga on ettenähtud sein laduda 190mm betoonplokkidest, mis vastab nõudele REI120. Lisaks on ettenähtud katuse soojustusmaterjal eraldada maksimaalselt 800m2 osadeks mittepõleva soojustusmaterjaliga 500mm laiuselt (telg 6 kohal) ning kandevprofiili pealpoolsed rennid tuleb täita telg 6 kohalt 100mm laiuse A1 materjaliga tekitades piki profiili katkestused iga 40m tagant. Tuletõkketarinditele tuleb tagada tulepüsivusklass EI30 ja sektsiooni piiretesse jäävatele avatäidetele tuleb tagada tulepüsivus EI30. Tuletõkkekonstruktsioonidest läbiviikude tegemisel kasutada isoleerimiseks mittepõlevaid materjale, ventilatsioonitorudes tuletõkkeklappe. Kandekonstruktsioonide tulepüsivuse nõudeid ei esitata EVAKUATSIOONITEEDE JA -PÄÄSUDE KIRJELDUS NING PÄÄSTEMEESKONNA INFOPUNKTI ASUKOHT Evakuatsioon on tagatud läbi hoone tõstukse sees paikneva 900mm laiuse uste. Evakuatsiooniteede ustel peavad olema evakuatsiooni tee suunas ilma võtmeta avatavad. Evakuatsiooniteede pikkus on vähem kui 45m. Päästemeeskonna infopunkt ning sisenemise tee on planeeritud hoone tehnoruumi juurde, sh ATS keskus ning päästemeeskonna infopunkt. Päästemeeskonna infopunktis, kus asub ATS keskus peab olema tagatud valgustihedus min 5lx. SUITSUÄRASTUS Suitsuärastus on hoones tagatud avatavate tõstuste kaudu ja katuse suitsärastusluukide kaudu. Ruumide maksimaalne sügavus on 6…12m, ning kõrgus 4,8..5,0m. Vastavalt EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus p 11.5 peab ladudes põlemiskoormusega 600- 1200MJ/m2 suitsueemalduse tsoon moodustama 1% põrandapinnast. Ruumid jagunevad kahte gruppi, esimese kõige väiksema grupi moodustavad ruumid suurusega 17,8…18,8m2, tõstuste ülemisse kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x2,5=1,5m2, millest arvestuslik pind 50% on 1,5/2=0,75m2. 1% ruumi pindalast on 18,8*1,0/100=0,19m2. Teise grupi moodustavad ruumid suurusega 34,7..80,1m2, tõstuste ülemisse kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2. Kuna ruumide sügavus on ca 12m, siis on vajalik suitsuärastuse pindala suurendamine 0,1% iga 10m ületava meetri kohta, ehk 1%+0,2%=1,2%. 1,2% ruumi pindalast on 80,1*1,2/100=0,96m2. Kolmanda grupi moodustavad ruumid suurusega 87,1…105,0m2, mille suitsuärastus on lahendatud tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse kolmandikku jääv

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 10 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2, 1,0% ruumi pindalast on 105,0*1,0/100=1,05m2. Kuna ruumid on piklikud ja nurgelised, siis on ettenähtud lisaks tõstuksele ka suitsuärastusluuk mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2. Neljanda grupi moodustavad ruumid suurusega 248,7…252,1m2, mille suitsuärastus on lahendatud tõstukse ja katusele paigaldatavate suitsuärastusluukide kaudu. Tõstuste ülemisse kolmandikku jääv vaba pind on 0,6x4,0=2,4m2, millest arvestuslik pind 50% on 2,4/2=1,2m2, 1,0% ruumi pindalast on 252,1*1,0/100=2,52m2. Kuna ruumid on piklikud ja nurgelised, siis on ettenähtud lisaks tõstuksele ka kaks suitsuärastusluuki mõõtudega 1,2x1,2m (nt Orivent 01), mille aerodünaamiliselt vaba pindala on 1,01m2, ehk 2x1,01m2. Kontoritest on suitsuärastus lahendatud läbi avatava ukse. Sellega on minimaalne suitsuärastus tagatud. TULEOHUTUSABINÕUD HOONES. Hoonesse on planeeritud automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem. Hoonesse paigaldatakse adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse hoone tehnoruumi. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72h jooksul valveseisundis ja 0,5h jooksul häireseisundis. Garanteeritud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega. Keskseadme põhitoide lahendatakse tugevvoolu põhiprojektiga. Hoone varustatakse tulekahjusignalisatsiooni anduritega täies mahus. Peamiselt kasutatakse optilisi suitsuandureid. Käsiteadustid paigaldatakse väljapääsude juurde ja liikumisteedele. Lähima käsiteadustini hoone ükskõik millisest punktist ei tohi vahemaa ületada 30m mõõdetuna piki võimalikku liikumisteed. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad põhjustada valehäireid. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega, mis rakenduvad viiteta. Tulekahju korral keskseade:

▪ lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid; ▪ edastab häireteate valvesignalisatsioonisüsteemile; ▪ teavitab ohus olevaid inimesi tulekahjust häirekelladega.

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga (projektis FP200 2x1.0). ATS juhtmestik paigaldatakse kõikjal varjatult v.a. parklaalal ja tehnilistes ruumides. ATS kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest. Tulepüsivate kaablite installatsioon tuleb teostada tulekindlate kinnitusvahendite ja installatsioonimaterjalidega, kaablite jätkamine tuleb teostada tulepüsivates harukarpides. Evakuatsiooniteed ja pääsud tähistatakse järelhelenduvate tuleohutusmärkidega. Esmasteks kustutusvahenditeks on pulberkustutid (tulekustutusaine massiga 6 kg), 1 tk iga 200 m2. Tulekustuti tuleb paigaldada igasse ruumi. Projekteeritav hoone tuleb varustada piksekaitsevõrguga, mis vastab III piksekaitsesüsteemiklassile ning see ühendatakse allaviikude kaudu ümber hoone projekteeritud maanduspaigaldisega. Hoone katusele projekteeritakse piksekaitsevõrk silmaga ca 15 x 15m ja allaviigud tüüpiliste vahekaugustega 15m. TULETÕRJEPÄÄSUD JA TULEKAHJU KUSTUTUSVESI Tuletõrjeauto pääseb projekteeritud hoonele ligi Reola-Lennuvälja tee kaudu. Kinnistul on piisavalt vaba ruumi päästeautode manööverdamiseks. Tuletõrje veevarustus nõuetele on tuletõrjevee vajadus: (20l/sekx3600)x3h =216 m3. Arvestuslik tulekahju kestvus on kuni 3h. Tulekustutus vesi vooluhulgaga 20l/s peab olema kättesaadav ühest veevõtukohast. Kinnistule paigaldatakse maasisene tuletõrjevee mahuti suurusega 108m3 (10l/s) ning ühendustoru Tartu Veevärk AS veetrassist tuleneva veetrassile (10l/s). Trassist tulenev 10l/s veevooluhulk täidab tulekahjuaegselt mahutit ning sellega on tagatud vajalik 20l/s tuletõrjevee hulk. Kaugus projekteeritavast

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 11 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

hoonest ca 50m. Katusele pääs toimub kahe kohtkindla seinaredeli abil. Katus on ühe-tasapinnaline. EHITISTE TULEPÜSIVUSKLASSID Projekteeritava hoone tulepüsivusklass on TP3. TULEOHUTUSKUJAD Kõik muud olemasolevad kinnistul paiknevad hoone on projekteeritud hoonest enam kui 8m kaugusel ja see rahuldab kõikki tulekujasid. HOONE KÜTTESÜSTEEMID Hoone soojavarustus lahendatakse gaasikatlaga (gaasikatla võimsus kuni 50kw). Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Igale tööstusruumile on ettenähtud omaette ruumipõhine ventilatsioonilahendus.

4. KONSTRUKTIIVNE OSA

4.1. ÜLDOSA Hoone ehitamiseks on vajalik koostada konstruktiivosa põhiprojekt. Projekteerimise eelduseks on hoone tööiga enam kui 50 aastat, tagajärgede klass CC2 ja töökindlusklass

RC2. ▪ Projekteeritakse vastavalt normdokumentidele: ▪ EVS-EN 1990:2002/A1:2006/AC:2010 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise

alused ▪ EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused. ▪ EVS-EN 1991-1-3:2006/NA:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3:

Üldkoormused. Lumekoormus ▪ EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:

Üldkoormused. Tuulekoormus ▪ EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015/AC:2019 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele ▪ EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks ▪ EVS-EN 1993-1-1:2005+A1:2014+NA:2015 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks ▪ EVS-EN 1993-1-3:2006/AC2:2009 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa

1-3: Üldreeglid ja lisareeglid külmvormitud profiilidele ja profiilplekile. ▪ EVS-EN 1993-1-8:2005+NA:2006/AC:2012 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine ▪ EVS-EN 1996-2:2006 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8 ▪ EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1:

Üldeeskirjad. ▪ Muud projekteerimise aktid ja projekti spetsifikatsioonid võetakse arvesse vastavalt selle

ajakohasusele. ▪ Hea ehitustava (üldtunnustatud ehitusreeglid). ET – 1 0207-0068

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 12 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

4.2. KOORMUSED ▪ kasuskoormus: trepipiirded, vaheseinad, katused: Qk=0,5kN/m ▪ kasuskoormus põrandale: qk=5,0kN/m² ja Qk=7,0kN ▪ Lao- ja tootmishoone hoone katusele omakaalu koormus on 0,4 kN/m2, millele lisandub

tehnoseadmete riputuskoormus 0,2 kN/m2, perspektiivne elektrit tootvate päikesepaneelide omakaal 0,4kN/m2.

▪ Katuslae summaarne omakaal 1,0 kN/m2 ▪ Maapinna lumekoormuse normisuurus sk = 1,5 kN/m2 ▪ Tuulekoormus II maastikutüüp 0,6 kN/m2 ▪ Koormused tehnoloogilistelt seadmetelt arvestatakse tegelike valitavate seadmete järgi.

4.3. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED Ehitusgeoloogilised uurimistöid pole hoone asukohas tehtud.

4.4. HOONE KONSTRUKTSIOONIDE LÜHIKIRJELDUS Vundamendid Käesolevas projektis on alus lahendatud kohtvundamendina, mille peale toetub rostvärk. Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4. Põrandad Põrandaks valatakse raud- või kiudbetoonist plaat paksusega 140 mm, mille alla paigaldatakse ehituskile. Välisperimeetri ulatuses 100mm paksuselt soojustatakse XPS200 plaatidega 1m laiuselt. Täite tihendamine peab toimuma optimaalse veesisalduse juures ja tihendamisega saavutama täitepinnase kuivmahukaalu vähemalt 95 % proctortihedusest. Tihendama peab kihtide kaupa. Kihtide paksus ja tihendamise kord (rulliga ülesõitude arv) sõltub tihendamiseks kasutatavast seadmest ning mineraalse täitepinnase omadustest. Vajadusel tuleb see määrata katseliselt. Täite tiheduse kontrollimiseks tuleb täidetaval alal võtta monoliitproovid ja määrata laboris kuivmahukaal võrdlemaks, kas vajalik proctortihedus on saavutatud. Põranda alustäide tehakse mineraalsest täitepinnasest (v.a. dreeniv killustiktäide). Tihendamine toimub ~30cm paksuste kihtide kaupa tihenduskoefitsiendiga (suhtelise tihendatavusega) 0,95. Täite- ja tihendustööde teostamisel tuleb vältida selliseid pingeid ja jõudusid, mis võiksid põhjustada valatud vundamendikonstruktsioone. Tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama ametiisikute poolt selleks määratud kohta. Betooni tugevusklass C30/37, keskkonnaklass XC4. Betooni pind töödeldakse pinnakõvendiga. Karkass, fassaad, katused, välistasapinnad jne Hoone nelikanttorust teraspostidest karkass on sammuga 6m ja katuse kandjateks on terasprofiil talad (nt IPE300). Katuseks on ettenähtud kandev profiilplekk 130mm, millele paigaldatakse soojustus ja katusekatte kiht. Hoone jäikus tagatakse hoone seintega ja katuses paiknevate diafragmadega. Välisseinad on rajatud 120mm pir täitega sandwich paneelidest. Katus on planeeritud välise äravooluga lamekatusena. Hoone katuse konstruktsiooni dimensioneerimisel arvestada, et hilisemalt on planeeritud paigaldada elektrit tootvad päikesepaneelid.

5. VESI, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON

5.1. ÜLDOSA Käesoleva projektiga on antud ehituskirjeldus hoone veevarustuse ja kanalisatsioon kütte ja ventilatsiooni osade väljaehituseks eelprojekti mahus. Antud seletuskirja kavandamise aluseks on järgmised dokumendid:

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 13 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

▪ EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt ▪ EVS 812-2:2014. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid ▪ EVS 812-3:2013 + A1:2015 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ▪ EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ▪ EVS 835:2014 Hoone veevärk ▪ EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ▪ EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk ▪ EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk ▪ Eesti Standard EVS 906:2018 MITTEELUHOONETE VENTILATSIOON Üldnõuded

ventilatsiooni-ja ruumiõhu konditsioneereerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa ▪ standardile EVS-EN 16798-3:2017 ▪ EJKÜ soovitus/2019 „Soojussõlmed, juhised ja eeskirjad“. ▪ EVS-EN 12828+A:2014 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide projekteerimine ▪ EVS-EN 14336:2004 Hoonete küttesüsteemid. Vesiküttesüsteemide paigaldus ja vastuvõtmine ▪ EVS-EN 860-1:2010 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Osa 1: Torustikud, mahutid ja

seadmed. Isolatsioonimaterjalid ja –elemendid ▪ LVI RYL 2002 Tehnosüsteemide üldised kvaliteedinõuded ▪ LVI 20-10348 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike paigaldamine” ▪ LVI 12-10370 Soome juhendmaterjal 2004 „Torustike ja kanalite kinnitamine” ▪ Seadme ohutuse seadus ▪ Eesti Gaasiliidu Juhend G1-1:2007, G2-1:2017 ning G3-1:2015 ▪ Majandus- ja taristuministri määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded.“

▪ EVS-EN 12732:2013+A1:2014 Gas supply systems – Welding steel pipework ▪ RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend ▪ Tellija lähteülesanne; ▪ Hoone arhitektuuriline lahendus. ▪ Tartu Veevärk AS, tehnilised liitumistingimused nr 24ARE-2-LT-74, 16.05.2024. ▪ Varmata OÜ, tehnilised liitumistingimused 05.09.2023 ▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 482875

Arvestuslikud vooluhulgad:

▪ keskmine vooluhulk ööpäevas Qd= 1,33m3/d ▪ suurim tunnine vooluhul Qhm=0,5m3 ▪ suurmin sekundiline vooluhulk Qa=0,7l/s

Varese kinnistut läbib AS-le Tartu Veevärk kuuluv reoveekanalisatsioonitorustik, millele on seatud AS Tartu Veevärk kasuks servituut. Kinnistul paiknevale kanalisatsiooni torustikule ja selle kaevudele peab olema tagatud ligipääs hooldussõidukitele. Tagada kinnistut läbivale kanalisatsioonitorustikule kehtivale seadusandlusele ning servituudilepingule vastav kaitsevöönd. Vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumiseks ning kinnistutaristu ehitamiseks koostatakse ja kooskõlastatakse AS Tartu Veevärk tingimuste kohane ehitusprojekt, mis kooskõlastatakse vastavate ametkondadega ja taotletakse eraldi ehitusluba/teatis. Hoonete kasutuselevõtu eelduseks on olmekanalisatsiooni, veevarustuse ja sademeveerajatiste liitumispunktide väljaehitamine ja vastavate liitumislepingute ning kliendilepingute olemasolu.

5.2. VEEVARUSTUS Reola-Lennuvälja teele on rajatud De 110 tarbeveetorustik ning De 110 tuletõrjeveetorustik. Tuletõrje ja - tarbeveetorustik on lõpetatud Nirgi kinnistu piiri kõrval, Vanakooli tee lõik 2 kinnistul. Tuletõrjeveetorustik

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 14 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

on lõpetatud hüdrandiga ning tarbeveetorustik otsakorgiga. Varese kinnistu veega varustamiseks pikendada nii De 110 tuletõrjeveetorustikku, kui ka De 110 tarbeveetorustikku vajalikus ulatuses kuni kinnistu projekteeritava ühenduskohani. Projekteerida De 110 tarbeveetorustikust sadulühendusega veeühendustoru kuni hooneni kuhu paigaldatakse veemõõdusõlm. Ühendustorustikule tuleb paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega kinnistu piirist 0,3 – 1 m väljapoole (tänava alale). Maakraan on kinnistu liitumispunktiks ühisveevõrguga. Projekteerida hoonetevaheline veetorustik. Ühendus- ja kinnistutorustik ning hoonetevaheline veetorustik dimensioneerida kinnistu arvutusliku veevajaduse järgi. Minimaalne lubatud veetoru läbimõõt on De 32. Torumaterjalina kasutada PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. De 110 tuletõrjeveetorustikule projekteerida vajadusel maa-alune hüdrant vastavalt Päästeameti nõuetele. Ühte hoonesse rajada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Veemõõdusõlme paigaldada Taani firma Kamstrup ultraheli kaugloetav veearvesti. AS-le Tartu Veevärk edastada paigaldatud veearvesti KEM kood ehk krüpteerimisvõti (pdf formaadis) koos kasutajatunnuse ja salasõnaga. Kinnistu tuleb veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Enne veemõõdusõlme ei tohi veeühendustorule rajada ühtegi hargnemist. AS Tartu Veevärk nõuded veemõõdusõlmele: https://www.tartuvesi.ee/veemoodusolm. AS Tartu Veevärk tagab ühisveevõrgust vooluhulga 10 l/s.

5.3. KANALISTATSIOON Varese kinnistu reovesi juhtida kinnistut läbivasse isevoolsesse De 200 PVC või De 400 PVC reoveekanalisatsioonitorustikku. Projekteerida kinnistutorustik alates olemasolevast reoveekanalisatsioonitorustikust kuni hooneteni. Ühenduskohaks valida olemasoleval kanalisatsioonitorustikul asuv kanalisatsioonikaev. Torustik projekteerida De 160 ning hoonete väljundid kuni esimese kaevuni De 110 läbimõõduga torudest. Materjalina kasutada SN8 rõngasjäikusega PVC torusid. Torustikule projekteeritavate kaevude vähim lubatud läbimõõt on kinnistutorustikul De 400/315. Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Majaühendustorustikul peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Ruumid varustatakse olmekanalisatsiooni ühendusega valamute juurde, arvestusega, et hiljem on võimalik ruumide sisse rajada wc ja duššivalmidus. Vooluhulkade arvestamisel on vastava võimsusega arvestatud. Torustikud rajatakse põranda alla peidetult. Reovee torustikud rajatakse rõngastihenditega PVC muhvtorudest. Reoveetorustikule tuleb rajada puhastusluugid vastavalt normidele.

5.4. SAJUVEEKANALISTASIOON Sademeveekanalisatsioon lahendada valla territooriumil asuvate torustike ja kraavide baasil. AS-le Tartu Veevärk kuuluvaid ja hallatavaid sademeveerajatisi ei ole valla territooriumil antud piirkonnas. Liitumine valla territooriumil asuvate sademeveesüsteemidega tuleb kooskõlastada eesvoolude valdajaga. Sademeveerajatised projekteerida vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja -standarditele ning vastavat sertifikaati omavatest materjalidest. Sademevesi ei tohi valguda tänavatele ega naaberkinnistutele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse või truupidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb edasise projekteerimise käigus

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 15 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee truubi läbilaskevõimet ning kraavide ja truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Kinnistult ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri määruses 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Sademeveed kogutakse kokku katuselt välimiste vihmaveetorudega ning juhitakse mööda sademeveetorusid sademevee tiiki. Asfaltplatsidelt kogutakse sademevesi restkaevudega kokku ja juhitakse rajatavasse sademevee tiiki. Asfaltplatsidelt ja muude võimalike õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kinnistule projekteerida I-klassi õlipüüdur. Kinnistule on planeeritud lisaks veel hooneid, misjärel täpsed sademeveehulgad selguvad peale järgmise etapi hoonete ehitusprojektide valmimist, seejärel koostatakse kogu kinnistut hõlmav tervikprojekt sademevee käitlemiseks ning tiigi mahu dimensioneerimiseks. Sademevee lahendusele ja tiigi projektile taotletakse eraldi ehitusluba ja kooskõlastatakse vastavate ametkondadega.

5.5. DRENAAŽISÜSTEEM Kinnistul paikneb olemasolev maaparandussüsteem, mis tuleb hoone alt likvideerida ning ümber juhtida (näidatud asendiplaanil).

5.6. KÜTE ÜLDOSA Arvutuslik välisõhu temperatuur:

▪ talvel t=-25,5 °C ▪ suvel t=27 °C

SOOJAVARUSTUS Hoone kütmiseks paigaldatakse 50kW gaasikondensatsioonkatelt (nt Wolf või analoog). Hoone soojavarustus lahendatakse gaasikatla baasil. Hoonele on planeeritud kontoriruumisesse gaasikatla baasil vesipõrandaküte. Tööstusruumide küte õhk-kalorifeeridega. Kütte reguleerimisautomaatika peab olema ühilduv ja omama valmidust ühendamiseks hoone tsentraalse juhtimise süsteemiga. Hoone ligikaudne energiavajadus küttele ja ventilatsioonile 125 kwh/(m2*a). Hoone maksimaalne gaasikulu on 7 nm3/h, mille mõõtmiseks paigaldatakse G-16 gaasiarvesti [Qmax=25 m3/h]. Regulaatorsõlme-eelne gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=4 bar / OP=1,8bar. Regulaatorijärgne gaasitorustik on projekteeritud rõhule MOP=0,1 bar / OP=0,02 bar. Enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist tuleb teha paigaldustööde ja materjalide kvaliteedi kontroll, torustiku survestamine ja läbipuhumine (EGL Juhendid G1-1:2007, G2-1:2017). Gaasitorustiku tuleb dimensioneerida nii, et liikumiskiirus torustikus oleks vähem kui 6 m/s ning rõhulang seadmete ees oleks vähem kui 2 mbar (mis tagab seadmete tõrgeteta töö). Välisgaasitorustik on projekteeritud alates liitumispunktist kuni sulgeseadmeni hoonesse sisestusel. Liitumispunkt paikneb vastavalt Varmata AS poolt 11.12.2019.a väljastatud tehnilistele tingimustele. Varese kinnistu maagaasiga varustamiseks on planeeritud ühendus Vanakooli teel olemasolevast B- kategooria gaasitorustikust (PE torustik Ø125). Plasttoru juhitakse hoone seinale paigaldatavasse metallkappi teraspüstikuga. Kõik plasttoruühendused teostatakse PE elektrikeevismuhvide abil. Välisgaasitorustik lahendada plasttorudest. Gaasitorustiku ehituses kasutatakse kõrgtihedat polüetüleeni. Välisgaasitorustik paigaldada vähemalt 0,8 m sügavusele 0,1 m paksusele liivapadjale ja pealt täita täiteliivaga. Torust 0,4 m kõrgemale paigaldada hoiatuslint. PE toru külge kinnitada kontrolljuhe, mille otsad tuua hoone seinale ja maakraani kape alla (või ühendada olemasoleva kontrolljuhtmega). Juhe peab olema ristlõike pindalaga vähemalt 2,5mm2. Gaasitorustiku paralleelsel paiknemisel teiste tehnovõrkudega peab olema tagatud vähim kaugus

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 16 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

horisontaalsuunas 1,0 m ja vertikaalsuunas järgmiselt: veetorustik 0,15 m; kanalisatsioon 0,2 m; elektrikaablid 0,3 m; sidekaablid 0,1 m. Hoone vundamendist peab olema gaasitoru vähemalt 1,0m kaugusel. Maa-alune terasgaasitorustik peab olema kaetud isolatsiooniga. Sisenemis/väljumisel pinnasesse katta terastoru 3X KEBU kaitsemähisega. Keevisliited katta normaalse tugevusega isolatsiooniga (ACSIII, DIN 30670N) koha peal. Maapealne gaasitoru tuleb värvida niiskuskindla värviga. Ehitaja poolt paigaldatud isoleerkate tuleb kontrollida aparaadimeetodil ja dokumenteerida. Maapinnast väljumisel võib kasutada ka sertifitseeritud sisestuselementi. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0 m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Sisegaasitorustik on projekteeritud alates hoone välisseinal olevast lukustatavas metallkapis asuvast püstikujärgsest kuulkraanist DN25. Gaasitoru DN25 juhtida hoonesse sisse (katlaruumi) ning paigaldada regulaator- ja mõõtursõlm (magnetklapp DN25 gaasianalüsaatoriga, sulgeseade DN25, gaasifilter DN25, manomeeter 0-6bar, rõhuregulaator [Ps=1,8bar; Pv=0,02bar], sulgeseade DN32, gaasiarvesti G-16 ning manomeeter 0-60mbar). Magnetklapp hakkab tööle gaasi pihkamisel ruumi: gaasi kontsentratsioonil ruumis 5% alumisest plahvatuspiirist hakkab tööle sireen ja 10% sulgub ventiil ning katkestab gaasi juurdevoolu. Gaasisõlmed peavad olema lahti võetavad hooldustööde läbiviimiseks. Gaasikatla ette paigaldada vastav sulgseade. Gaasiseadmete paigaldamisel lähtuda nende paigaldusjuhendist. Sisegaasipaigaldise ühendamiseks kasutatakse terastoru, mille materjal vastab normides DIN 2440 toodud tingimustele. Torustiku keevitamisel järgida Eesti Gaasiliidu juhendi G1-1 “Terasest gaasitorustike keevitus” nõudeid – torustiku kvaliteedinõuete kategooria – B. Terastorude keevisõmblustele tehakse enne värviga katmist visuaalne ülevaatus vastavalt EVS-EN 970, vastuvõtu kriteeriumid vastavalt EVS-EN 5817 – hindamiskategooria C ja D. Torustike keevitamist võivad teha ainult keevitamise alase koolituse saanud isikud. Gaasitorustik kinnitada seinale või laekonstruktsioonide külge torutugede abil vahedega soovitatavalt 60X toru läbimõõt. Gaasitoru ei tohi tugede külge kinni keevitada. Gaasitorud värvida niiskuskindla kollase värviga kaks korda. Gaasitorustiku liidete visuaalne kontroll ja survetamine teostada akrediteeritud inspekteerimisasutuse esindaja juuresolekul enne torustiku värvimist. Toru seinast läbi viimisel peab kasutama kaitsehülssi.

5.7. VENTILATSIOON SÜSTEEMIDE KIRJELDUS Hoone ruumide ventilatsioon toimub läbi värskeõhuklappide. Lahendatakse eraldi projektiga.

6. ELEKTER JA NÕRKVOOL

6.1. ÜLDOSA Projektiga antakse lahendus hoone elektripaigaldise järgmistele osadele:

▪ Tugevvoolu elektripaigaldis (sh. üldvalgustus, jõuseadmete toide, pistikupesade toide, jaotuskilpide primaarskeemid, maandus- ja potentsiaaliühtlus)

6.2. KASUTATUD LÄHTEDOKUMENDID Hoone elektrivarustuse projekteerimisel ja ehitamisel on aluseks EV-s kehtivad normdokumendid, standardid:

▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Võrgueeskiri“ ▪ Vabariigi Valitsuse seadus „Seadme ohutuse seadus“ ▪ Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 17 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

▪ EVS 932:2017 Hoone ehitusprojekt ▪ EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused ▪ EVS-HD 60364-5-51:2009 Ehitiste elektripaigaldised ▪ Elektriseadmete Ehituse Eeskiri ▪ Hoone Tehnosüsteemide RYL 2002 ▪ Elektrilevi OÜ, tehnilised tingimused nr 482875

6.3. VÄLITRASSID Kinnistule rajatakse uus liitumispunkt (näidatud asendiplaanil). Rajatakse uus kinnistusisene maakaabelliin hooneni. Hoonele vajalik esialgne võimsus 63A, mis võib insenertehniliste projektiga koostamise käigus täpsustuda. Hoonesisene elektripeakilp paigaldada kilbiruumi. Ruumide jaotuskilpide asukoht määratakse eriosade projekteerimisel.

6.4. TUGEVVOOL Elektrivarustus lahendatakse vastavalt koostatavale elektripaigaldise projektile. Hoonele rajatakse valmidus elektrit tootvate päikesepaneelide hilisemaks paigalduseks. Hoone iga ruumi jaotuskilpi nähakse ette kaugloetav arvesti elektrienergia tarbimise mõõtmiseks. Elektriseadmete montaaž tuleb teostada kvalifitseeritud elektripersonali poolt vastavalt projektile. Eestis kehtivate elektriehituse normatiivdokumentide alusel, kõiki kvaliteedinõudeid arvestades. Lisaks sellele tuleb elektritarvitite montaazil arvestada valmistajatehase juhiseid. Ei ole lubatud kasutada EEI heakskiitu mitteomavaid installatsiooni, kaitseja juhtimisseadmeid, samuti elektritarviteid. Kõik materjalid ja tooted peavad olema uusimad, varem mitte kasutusel olnud ja kuuluma kõrgemasse kvaliteediklassi – installatsiooniaparatuuri puhul näit. Ensto tooted. Tootja nimi, kaubamärk ja tüübitähis peavad olema kantud selgelt ja loetavalt seadmele või, kui see pole võimalik, pakendile. Lisaks elektriseadmete ja ‐ materjalide montaažile kuuluvad elektripaigaldise ulatusse järgmised tööd:

‐ kaablitele kuni Ø100 mm avade puurimine vaheseintesse ja –lakke; ‐ kaabliläbiviikude toruhülsside paigaldamine, kaabliläbiviikude tihendamine tuletõkkevahuga,

reservhülsside korkimine (seina ‐ või laeavade sulgemise pärast toruhülsside paigaldamist teostab ehitusettevõtja);

‐ elektrihoiatussiltide hankimine; ‐ kontrollmõõtmiste ja –teimide tegemine (tellimine) vastavalt elektriohutus‐seadusele;

‐ tellijale üleantava dokumentatsiooni koostamine; ‐ Hoone elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga pingesüsteemile 3 ∼ 230/400 V,

50 Hz. Juhistikusüsteem on 3‐faasiline 5‐juhtmeline, maandussüsteem TN‐S. Magistraal‐ ja rühmaliinide puhul on N‐ ja PE‐juht teineteisest eraldatud alates maja jaotuskilbist PJK. PE‐juhi kaudu maandatakse valgustite, elekterküttekehade, elektriaparatuuri jms. metallosad.

Jaotuskilbi sisendkaablisektsioon on projekteeritud arvestades võimalikku koormuse kahekordistumist. Samuti nähakse kilbi jaotussektsioonis ette nõutav laiendamisvaru kaitselülititele ning nõrkvooluseadmetele eraldi sektsioon.

6.5. NÕRKVOOL Hoonesse on ettenähtud sidekommunikatsiooni ühendus. Hoonesse on ettenähtud nõrkvoolu ühendus ning videovalve süsteem. Samuti turvasüsteem, mis ühendatakse turvafirma häirekeskusega. Hoone side välisühendus lahendatakse vastavalt sideteenuse pakkuja poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele. Ühendus olemasoleva sidekanalisatsiooniga teostatakse samale kinnistule ehitatava hoone sidekilbist. Hoonesse sisenev kaabel otsastada paigaldatavas andmesidekapis.

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 18 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub ühenduskaablite kommuteerimisega kilbiruumi paigaldatavas andmesidekapis. Sidevõrgu pistikupesad paigaldada elektritoite pesade vahetusse lähedusse.

Hoone sisene nõrkvoolu lahendus lahendatakse eraldi projektiga.

7. JÄÄTMETE KOGUMINE JA KÄITLEINE

Hoone ei halvenda olemasolevat keskkonnaseisundit. Prügi kogutakse spetsiaalsetesse prügiveofirma poolt paigaldatavatesse konteineritesse, mille asukoht säilivad Tegevusest tekkivate jäätmete kogumiseks on krundil ettenähtud jäätmekonteinerid. Konteineritele peab olema tagatud prügiautode juurdepääs. Vara valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Ehitamisel tekkivad jäätmed sorteeritakse ehitusplatsil ja kas viiakse ära või taaskasutatakse. Puidujäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi. Kasutamiskõlblikku puitu saab taaskasutada ehitusmaterjalina, mittekõlbulik puit tükeldatakse ja kasutatakse küttematerjalina (va värvitud ja immutatud puitu). Kivijäätmed sorteeritakse ehitusplatsil olevatesse konteineritesse ja viiakse kas ümbertöötlemisele või ehitusjäätmete ladustuspaika.

8. ENERGIATÕHUSUS Hoone asub tööstusalal (koos 12519 – muu tööstushoone), siis Ehitusseadustiku §62 lõige 2 punkt 3 kohaselt ei ole antud hoonel energiatõhususe miinimumnõudeid kohaldatud. Hoone ligikaudne energiavajadus: 125 kWh/(m²·a).

9. EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE JA KORRALDAMINE Ehitamise dokumenteerimine peab toimuma vastavalt Ehitusseadustikule ning majandus-ja taristuministri määrusele nr 115 „ Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Ehitustööde teostaja (sh alltöövõtjad) peab omama tööde teostamiseks vajalikke majandustegevusteadet või tegevusluba, juhu kui tööde iseloomust tulenvalt on see õigusaktidega nõutav. Lisaks määruses toodud üldnõuetele tuleb lähtuda järgnevast: Veevarustuse-, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Vundamendi horisontaal- ja vertikaalsidumise vastavust projektile kontrollitakse enne ehitustegevuse jätkumist, koostatakse vastav akt. Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseerida ehituspäevikus ja kooskõlastada hoonestaja ja projekti autoriga. Ehitusjärelvalve üheks oluliseks ülesandeks on suurendatud tähelepanu pööramine nüanssidele, mis tagavad konstruktsioonide õhupidavuse (krohvitööde järjekord, paanide ülekatted, liitekohtade kleepimised, mansetid väljaviikudele jne). Töövõtja peab juhinduma alljärgnevatest töödokumentidest: - tööde teostamise ja vastuvõtu eeskirjad - antud ehitustööde seletuskiri

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 19 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

- ehituslikud joonised ja standardid - töö käigus antud lisajoonised ja –seletused - tellija esindaja kirjalikud ja suulised juhised (ehituse tehniline järelvalve) - Töövõtja, saades töödokumentatsiooni, on kohustatud seda võrdlema teiste asjasse puutuvate jooniste ja dokumentidega ning otsekohe teatama tellijale võimalikest vastuoludest ja vigadest. KINDLUSTUS Töövõtjal on soovitav sõlmida Tellija poolt aktsepteeritud kindlustusfirmaga CAR kindlustuse ehitusperioodiks koos garantiiperioodi kindlustusega, vähemalt objekti maksumuse ulatuses. Kindlustuskaitse ei tohi sisaldada teostatavate või teostatud tööde osas välistusi või piiranguid. Kindlustusleping peab olema sõlmitud antud lepingu tööde jaoks. Kindlustusleping sõlmitakse Tellija kasuks, s.t. et õnnetusjuhtumi korral saab kindlustus hüvitise Tellija. Kindlustusjuhtumi omaosaluse tasub Töövõtja. GARANTII Töövõtja annab teostatud tööde osas Tellijale garantii, mis kestab 24 kuud arvates tööde vastuvõtuakti väljastamisest. Garantiiperioodi jooksul kohustub Töövõtja tagama, et tema poolt tehtud tööd vastavad Lepingule ja tööde tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Garantii ei kehti, kui: - Tellija ei kasuta paigaldatud seadmeid sihipäraselt ja kooskõlas vastavate seadmete või materjalide kasutusjuhenditele; - Tellija on oma vahetu tegevuse rikkunud seadmed ja/või materjalid; - Tegemist on seadmete või materjalide loomuliku kulumisega. Töövõtja peab tarnima, asendama ja paigaldama kõik seadmed, tooted, materjalid ja konstruktsioonid või nende osad, mis riknevad või purunevad garantiiaegse ekspluatatsiooni vältel ja mis on põhjustatud konstruktsiooni defektidest või valmistajatehase praagist. Garantiiperioodi kestel kohustub Töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik defektid ja tegematajätmised ning muud puudused, mis ilmnevad garantiiaja jooksul, nii kiiresti kui võimalik kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, peale sellekohase kirjaliku teate saamist Tellijalt. Kui materjalide tarneajad või tööde teostamise tehnoloogia ei võimalda ülaltoodud tähtajast kinnipidamise, lepivad pooled kokku uue tähtaja. Kui Töövõtja viivitab parandamisega või ei asu tööle on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude Töövõtja vastu. Kaks kuud enne garantiiaja lõppu teostatakse tööde korraline ülevaatus ning fikseeritakse teostamisele kuuluvad garantiitööd ning nende teostamise tähtaeg. Kui Töövõtja keeldub garantiitööde ülevaatuse teostamisest või garantiitööde teostamisest, on Tellijal õigus selgitada garantiitööde vajadus iseseisvalt ning korraldada garantiitööde teostamine oma kulul, omandades tekkinud kulutuste osas regressnõude Töövõtja vastu. Garantii teostamise või sellest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult kahepoolne akt.

10. PROJEKTEERITAVA HOONE EKSPLIKATSIOON

PROJEKTEERITAVA TÖÖSTUSHOONE NR 3 EKSPLIKATSIOON

ESIMENE KORRUS

Ruumide grupp Ruumi nimetus Suletud netopind

(m2)

Mitteeluruumide pind (m2)

Üldkasutatavate ruumide pind

(m2)

Tehnoruumide pind (m2)

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 20 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Tehnoruum Tehniline ruum 2,9 2,9

Tehnoruum Tehniline ruum 3,0 3,0

Mitteeluruum Ruum 1-1 99,8 99,8

Mitteeluruum Kontor 1-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 2-1 105,0 105,0

Mitteeluruum Kontor 2-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 3-1 87,1 87,1

Mitteeluruum Kontor 3-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Wc 3-3 2,9 2,9

Mitteeluruum Dušš 3-4 4,2 4,2

Mitteeluruum Riietusruum 3-5 7,3 7,3

Mitteeluruum Ruum 4-1 110,5 110,5

Mitteeluruum Kontor 4-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Wc 4-3 2,9 2,9

Mitteeluruum Ruum 5-1 103,5 103,5

Mitteeluruum Kontor 5-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 6-1 105,0 105,0

Mitteeluruum Kontor 6-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 7-1 102,6 102,6

Mitteeluruum Kontor 7-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 8-1 103,6 103,6

Mitteeluruum Kontor 8-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 9-1 105,9 105,9

Mitteeluruum Kontor 9-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 10-1 248,7 248,7

Mitteeluruum Kontor 10-2 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 11 17,3 17,3

Mitteeluruum Ruum 12 18,8 18,8

Mitteeluruum Ruum 13 36,2 36,2

Mitteeluruum Ruum 14 34,7 34,7

Mitteeluruum Ruum 15 37,7 37,7

Mitteeluruum Ruum 16 69,6 69,6

Mitteeluruum Ruum 17 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 18 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 19 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 20 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 21 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 22 80,1 80,1

Mitteeluruum Ruum 23 72,6 72,6

Mitteeluruum Ruum 24 69,6 69,6

Mitteeluruum Ruum 25 71,6 71,6

Mitteeluruum Ruum 26 36,7 36,7

Mitteeluruum Ruum 27 35,3 35,3

Mitteeluruum Ruum 28 35,3 35,3

Mitteeluruum Ruum 29 17,3 17,3

TÖÖSTUSHOONE 3 EHITUSPROJEKT PILVELÕHKUJA OÜ Varese, Reola küla, Kambja vald Töö nr: PL-30/25 Ehitusprojekt / Eelprojekt 16.07.2025

KOOSTAS: A.PERV Leht 21 / 21

VASTUTAV ARHITEKT: V.LILL

Mitteeluruum Ruum 30 17,3 17,3

Mitteeluruum Ruum 31-1 252,1 252,1

Mitteeluruum Kontor 31-2 34,7 34,7

ESIMENE KORRUS KOKKU 2836,8 2830,9 0,0 5,9

TEINE KORRUS

Ruumide grupp Ruumi nimetus Suletud netopind

(m2)

Mitteeluruumide pind (m2)

Üldkasutatavate ruumide pind

(m2)

Tehnoruumide pind (m2)

Mitteeluruum Kontor 3-6 66,4 66,4

Mitteeluruum Avatud laopind 4-3 37,0 37,0

TEINE KORRUS KOKKU 103,4 103,4 0,0 0,0

Hoone suletud netopind 2940,2

Hoone köetav pind 2940,2

Hoone mitteeluruumide pind 2934,3

Hoone üldkasutatavate ruumide pind 0,0

Hoone tehnoruumide pind 5,9

KOOSTAS: AIMAR PERV

GRAAFILINE OSA

JOONISE NR.

JOONISE NIMETUS MÕÕTKAVA

1 ASENDIPLAAN 1:500

2 SITUATSIOONISKEEM 1:3000

3 VUNDAMENDI PLAAN 1:150

4 ESIMESE JA TEISE KORRUSE PLAAN 1:150

5 KATUSE PLAAN 1:150

6 LÕIGE A-A 1:100

7 VAATED 1:150

8 AKENDE SPETSIFIKATSIOON -

9 VISUALISEERINGUD -

15 m

15 m

15 m

15 m

1:1.75

1:1.75

1:1.75

1:2

1:3

D P järgne juurdepääs

15 m

6  m

15 m

15 m

15 m

15 m

15 m

95 m

7 m

1:1.75

1:1.5

1:1.5

1:1.5

1:1.5

1:20 1:1.75

SU U

N A

V IIT 621

6000x3000m m

400 m

46 .0

0

46.00

45 .1

0

45 .1

0

45 .2

0

45 .2

0

45 .3

0

45 .3

0

45 .4

0

45 .4

0

45 .5

0 45

.6 0

45 .7

0 45

.8 0

45 .9

0

46 .1

0

46 .2

0

46 .3

0

45.10

45.10

45.20

45.20

45.30

45.30

45.40

45.40

45.50

45.60

45.70

45.80

45.90

46.10

46.20

46.30

43.00

42.20

42.20

42.40

42.80

43.10

43.30

43.50

43.6043.70 43.70

42.30

42.50

42.60

42.70

42.90

43.20

43.40

43.5043.60

43 .0

0 42 .3

0 42

.4 0

42 .5

0 42

.6 0

42 .7

0 42

.8 0

42 .9

0

43 .1

0 43

.2 0

43 .3

0 43

.4 0

43 .5

0 43

.6 0

43 .7

0 43

.8 0

42.20

44.00

44.00

44 .0

0

43.90

44.10

44.20

44.30

44.40

44.50

44 .5

0

43 .50

43 .5

0 43

.6 0

43 .7

0

43 .8

0

43 .90

43 .9

0

44.10

44 .1

0

44.20

44 .2

0

44.30

44 .3

0

44.40

44 .4

0

44.50

44.60

44.60

44 .6

0

44 .0

0

44.00

44.00

43.60

43 .70

43 .80

43.80

43.80

43 .9

0

43.90

43.90

44 .1

0

44.10

44.10

44 .2

0

44 .20

44 .3

0

44 .3

0

48 .00

44 .30

44 .40

44 .50

44 .60

44 .7

0

48 .10

48 .20

48 .30

48 .40

48 .50

48 .60

43 .6

0 43

.7 0

43 .8

0

43 .90

44 .0

0

44.10

44.20

43 .4

0 43

.5 0

43 .6

0 43

.7 0

43 .8

0

43 .9

0

44 .0

044 .1

0

44 .2

0

45 .0

0

46 .0

0

47 .0

0

44 .8

0 44

.9 0

45 .1

0 45

.2 0

45 .3

0 45

.4 0

45 .5

0 45

.6 0

45 .7

0 45

.8 0

45 .9

0

46 .1

0 46

.2 0

46 .3

0 46

.4 0

46 .5

0 46

.6 0

46 .7

0 46

.8 0

46 .9

0

47 .1

0 47

.2 0

47 .3

0 47

.4 0

47.50 47.60

47.70 47.80

47.90

E

D

C

B

A

1 2

3 4

5 6

7 8

9 10

riigitee kaitsevöönd 50 m

eesvoolu veekaitsevöönd 1 meesvoolu kaitsevöönd 12 m

riigitee kaitsevöönd 50 m

0.000= 45.20

PLAN  Ü

LEVO O

L

6.00

16.98

1

2

EHR KOOD: 121385085

27.86

0.20 6.00

6.00 6.00

6.00 0.20

16.98

41.48

143.78

50.60

52.20

EHR KOOD: 121431801

10.00

ATS KESKU S

EL. KILP

SID E.

KILP

VM S

GAASIKATEL

5 4

3 2

1

B

C

A

9 8

7 6

14 13

12 11

18 17

16 15

20 19

D

E

F

10

42.20

40.61

32.24

32.24

27.56

44.88 45.20

44.40 45.20

44.94 45.20

45.31 45.20

45.31 45.20

44.95 45.20

67.21

0.20 6.00 6.00 6.00 6.00 6.00

0.20

44.60

0.20 36.23

6.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

0.706.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

6.00 6.00

0.20

84.11

72.53

30.39

4.22

38.54

109.09

82.27

3 ±0.00= 45.20

95 m

 

1:1.75

1:1.75

1:2.5

120 m

V M

S infotabloo nr 

45 .5

0

45 .6

0 45

.7 0

45 .8

0

45.50 45.60

45.70 45.80

44 .00

43 .6

0 43

.7 0

43 .8

0 43

.90

44 .10

44 .20

44 .30

44 .40

44 .50

44 .6

0 44

.7 0

44 .8

0

44.20 44.30

44.40 44.50

44.60

1 1

GEO 7050

Nimetus

Lehti

Töö nr. M 1: 500

Objekt

Välitööd teostatud Leht

geodeet joonestaja

Tellija

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

oktoober 2024. a

MAAINSENER OÜ 11673280

projektijuht Janis Saks

Margit Kaljuvee

Tartu maakond, Kambja vald, Õssu küla, Viljandi mnt 75/1 tel 5171161; [email protected] , www.maainsener.ee Majandustegevuse register Nr EEG000185

S.Varatu / S.Pedaja

Tartu maakond, Kambja vald, Reola küla

VARESE KINNISTU GEODEETILINE ALUSPLAAN

Projekti nr.

Objekti nimetus:

Joonise nimetus:

  



 

Mõõt:



Staadium:

Osa:



  Formaat:











Tellija: OÜ KAPSEL

PILVELÕHKUJA OÜ MTR EEP003528 Tel. 5166669 [email protected]

  

korruse- lisusmaht m³neto-

pind m² ehitisealune

pind m²Reg koodNimetusNr

KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON

1 3765,6 m² 23950,4  m²

Märkused

TÖÖSTUSHOONE varem

projekteeritud

OLEMASOLEV ELEKTRI MAAKAABEL

OLEMASOLEV VEETRASS

KOMMUNIKATSIOONID

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV KILP / PUNKT / KAEV

NAABERKINNISTUTE PIIRID

TINGMÄRGID KRUNDI PIIR

PROJEKTEERITAV HOONESTUS

PROJEKTEERITAV  SISSEPÄÄS

PROJEKTEERITAV SÕIDUKITE PARKIMISALA OLEMASOLEV  VÄLISVALGUSTI MASTIL

EHITISE SULETUD NETOPIND

2998,9 m²

PROJEKTEERITAVA  TÖÖSTUSHOONE 3  TEHNILISED ANDMED

2

 1,5°

EHITISEALUNE PIND

HOONE TULEPÜSIVUSKLASS     

KATUSE KALLE

KORRUSELISUS

PROJ. HOONETE ARV 1

KRUNDI HALJASTUSE PIND                 13424,4 m² PARKIMISKOHTADE ARV                  20 krundil

KINNISTU PINDALA                              32874 m² KINNISTU SIHTOTSTARVE                 T/Ä100 %

KRUNDIL PROJEKT. HOONETE TÄISEHITUS %    24,6 %

KRUNDI TEHNILISED NÄITAJAD

PROJ. PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

HOONE KÕRGUS MAAPINNAST 0 mmSOKLI KÕRGUS MAAPINNAST

KRUNDI ASFALTKATTEGA TEEDE PIND               10752,1 m²

6,0 m

TP3 2940,2 m²

PROJEKT. ASFALTKATE PROJEKTEERITAV HALJASALA

PROJEKTEERITAV PIIRDEAED (h=1,8m) PROJEKTEERITAV AUTOLIUGVÄRAV

OLEMASOLEV SIDETRASS

EHITISEALUNE PIND KOOS VAREM PROJ. HOONEGA 8091,1 m²

2940,2 m²EHITISE KÖETAV PIND MITTEELURUUMIDE PIND 2934,3 m²

TEHNORUUMIDE PIND 5,9 m²

29686  m³

PROJEKTEERITAV ELEKTRIMAAKAABEL

PROJEKT. KANALISATSIOONIKAEV DP JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR

OLEMASOLEV GAASITRASS

ÜLDKASUTATAVATE RUUMIDE PIND - m²

PROJ. VEETORUSTIK

PROJ. KANALISATSIOONITORUSTIK

PROJ. SADEMEVEE RESTKAEV PROJ. SADEMEVEETORUSTIK PROJ. / OL.OLEV MAAPINNA KÕRGUSMÄRK47.25

47.90

PROJ. KÕRGHALJASTUS PROJ. SIDEKOMMUNIKATSIÜHENDUS LIKVIDEERITAVAD OBJEKTID PROJ. DRENAAŽITORUSTIK

PERSPEKTIIVNE SADEMEVEETIIK / KRAAV

OLEMASOLEV ELEKTRI ÕHUKAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL OLEMASOLEV DRENAAŽITORUSTIK

SERVITUUDI ALA PROJ. HÜDRANT KOOS TÄITETORUGA

PROJEKTEERITAV GAASITRASS

KAITSEVÖÖNDI PIIR

Kinnistu kõrghaljastuse arvutus: - Harilik pärn - võra laius kuni 10m - 21tk (arvestuslik

pindala 78,5x21=1648,5m2 DP järgne minimaalne kõrghaljastuse ala 5% ehk 1635m2. Projekteeritud kõrghaljastuse pind 1648,5m2 ehk 5,1%

2 1326,6 m² 11276,4 m²TÖÖSTUSHOONE 2 7238 m³

121385085

PROJ. I-klassi ÕLIPÜÜDUR KATASTRIPIIRI ETTEPANEK

PROJ. TULETÕRJEVEE MAHUTI 108m3

121431801

3 2998,9 m² 22940,2 m²TÖÖSTUSHOONE 3 projekteeritav17693 m³

varem projekteeritud

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 29.07.2025 menetlus nr 501741

Meie 07.08.2025 nr 7.1-2/25/12599-2

Reola külas Varese kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Reola küla

Varese kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 501741).

Kinnistu (katastritunnus 94901:009:0395) asub riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km

186,7-186,95 kaitsevööndis ning Tartu lennuvälja lähiümbruse piirangupindade kogumis.

Ehitusluba antakse tööstushoone nr 3 ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Varese tööstushoone 3

ehitusprojekt (peaprojekteerija Pilvelõhkuja OÜ, töö nr PL-30/25).

Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv

muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud riigi

põhimaanteega ning tulevikus selle ümberehitusega. Tehnovõrkude lahendused (sh sademevee

lahendus) tuleb viia kokku teeprojekti ja olemasoleva olukorraga. Kraavidesse praegusest

suuremas ulatuses sademevee lisandumisel ja äravoolu puudumisel on oht, et kõrge veetaseme

korral saab kahjustada riigitee muldkeha. Riigitee nr 2 on Euroopa teedevõrgu maantee (E263),

millel on ette nähtud ümberehitus 2+2 ristlõikele. Kinnistu sademevee vooluhulkade kavandamisel

tuleb arvestada olemasoleva ja perspektiivse teelahendusega (sh teekraavid ja -truubid).

Hoone nr 3 on projekteeritud kaitsevööndi piirile, parkimispinnad ja tiik kavandatud osaliselt

teekaitsevööndisse. Sademevee tiigi jaoks määratud ruumivajadus on hinnanguline. Hooned koos

platsidega katavad 80% kinnistust. Meie hinnangul on tegemist suure arendusega, mille sees on

vähe ruumi sademevee immutamiseks. Suletud süsteem ei pruugi joonisel näidatud mahus võtta

valingvihma korral vastu kogu väliala asfaltplatside ja katusepinna sademevee vooluhulkasid.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse või truupidesse. Teekraavid ei ole mõeldud maaparanduse eesvoolu

või arendusala sademevee juhtimiseks vaid on rajatud riigitee niiskusrežiimi hoidmiseks ja

teemuldest liigniiskuse eemale juhtimiseks. Eelistada tuleb sademevee immutamist Varese

kinnistul (tiik, imbväljak, imbplokid jmt). Vaid põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

Selleks tuleb kolmanda ja ühtlasi viimase hoone projekteerimise faasis hinnata arendustegevusest

2 (2)

lisanduvaid vooluhulki, riigitee truubi läbilaskevõimet ning kraavide ja truupide seisukorda ja

teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Teeomanikuna on meil tarvis teada, kas

ruumivajadus, mis tiigi jaoks on planeeritud, on piisav valingvihma kogumiseks teekaitsevööndis

ning kas teetruup on piisav tiigi ülevoolu juhtimiseks eesvooluni.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 8, § 70 lg 2 ja lg 3, §

72 lg 1 p 5 ja 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise

normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata. Kuna sademevee vooluhulgad ei ole läbi

analüüsitud, mõju tee niiskusrežiimile ei ole käsitletud ja tiigi lahendus ei ole täpsustatud, mis

omakorda võib eeldatavalt avaldada mõju hoone või asfaltpindade asukohale, siis ei pea me

sobilikuks ehitusloa eelnõud märkustega kooskõlastada. Sademevee vooluhulkade hinnang (sh

vooluhulkade arvutused, kraavide ja truupide seisukord jmt) ning sademevee projektlahendus (sh

tiigi suurus ja paiknemine koos sademeveesüsteemiga), saata meile kooskõlastamiseks

[email protected]. Nii saame tööstushoone nr 3 ehitusloa kooskõlastada

veendumusega, et riigitee niiskusrežiim ei muutu ning kinnistu terviklahendus on toimiv,

nõuetekohane ja elluviidav.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. PL3025_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. PL3025_EP_AS-4-01_Asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]