Vaidlustuskomisjoni otsuse nr 165-25/290452 edastamine

OTSUS

Vaidlustusasja number

165-25/290452

Otsuse kuupäev 07.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Osaühingu BPW Consulting vaidlustus Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes

„Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 290452) HEISI IT OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, esindaja Ago

Meister

Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, esindaja Fredy Bogomolov

Kolmas isik, HEISI IT OÜ, esindaja Kare Reinson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta Osaühingu BPW Consulting vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Osaühingu BPW Consulting menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.04.2025 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka

Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Veebipõhise

info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 290452) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa

2 (8)

6 Proovitöö ja selle hindamismetoodika (edaspidi Metoodika) ja Lisa 2.1 Mittefunktsionaalsed

nõuded (edaspidi Mittefunktsionaalsed nõuded).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh osaühing BPW

Consulting ja HEISI IT OÜ.

2. 01.07.2025 otsusega tunnistas Hankija edukaks HEISI IT OÜ pakkumuse.

3. 10.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

osaühingu BPW Consulting (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada

edukaks HEISI IT OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (edaspidi Otsus) (Vaidlustaja

pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/165 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.07.2025 ja neile vastamiseks 25.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendava seisukoha Hankija.

Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest 10 punkti 20 võimaliku punkti

asemel. Punktide vähendamise põhjuseks märkis Hankija, et testide kattuvus oli SonarQube

analüüsi järgi 28,7%, mis ei vasta lisa 2.1 nõudele (vähemalt 75%).

Vaidlustaja esitas 08.07.2025 selgituse, milles tõendas, et:

• backend testide tegelik kattuvus Maven järgi on 81,3%;

• frontend testide tegelik kattuvus Karma järgi on 69,6%;

• kogukattuvus on 75,45%.

SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu.

5.2. Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), kuid ei küsinud

Vaidlustajalt enne Otsus tegemist selgitusi.

5.2.1. Hindamine ei vasta tegelikule olukorrale

Hankija hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku

testide olemasolu ja kattuvust. Vaidlustaja tõendid näitavad, et testid on implementeeritud ja

vastavad nõuetele.

5.2.2. Vaidlustaja esitas toimiva lahenduse koos testidega. Hankija ei andnud võimalust

selgitada tehnilist olukorda enne Otsuse tegemist, kuigi näitajad (0% frontend) viitasid

ilmselgelt tehnilisele probleemile.

5.3. Vale hindamise mõju tulemusele

Kui Vaidlustaja pakkumus oleks saanud proovitöö eest õiglased 50 punkti, oleks selle punktide

kogusumma 88,27, mis ületab Kolmanda isiku pakkumusele omistatud 83,78 punkti.

5.4. 21.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

3 (8)

5.4.1. Uurimispõhimõtte kohaldamine

5.4.1.1. Hankija väidab, et 0%-line tulemus ei viita ilmselgelt tehnilisele puudusele, vaid võib

olla pakkuja valik. See väide on loogiliselt vastuoluline. Kui pakkuja teadlikult esitab 0%

testikatte teades, et nõue on 75%, oleks see RHAD-i tahtlik eiramine, kuid testide füüsiline

olemasolu koodis (mida Hankija saab kontrollida) välistab tahtliku eiramise. Järelikult pidi 0%

tulemus viitama tehnilisele probleemile.

5.4.1.2. Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6) ja Hankija ei või

tugineda pelgalt oletustele. Praegusel juhul piisanuks elementaarsest kontrollimisest:

- avada lähtekood ja vaadata, kas testifailid eksisteerivad;

- käivitada ng test käsk;

- avada JaCoCo HTML raport.

Kuna SonarQube ei testi ise vaid tugineb teistele vahenditele, siis on SonarQube tulemus

oletuslik.

5.4.1.3. Rahvusvahelist piirmäära ületavas Riigihankes peab kontroll olema põhjalik ja sisuline.

5.4.2. Tegelikult testid eksisteerivad ja katavad 75,45% koodist. Probleem on ainult

raporteerimises. Hankija väitel tuvastas Sonar test kõigil kolmel proovitööl hälbed nõutud

määrast. Kui kõigil pakkumustel on sarnane probleem, viitab see tööriista või nõuete

probleemile ja võrdse kohtlemise põhimõte ei luba Hankijal karistada üht pakkujat süsteemse

probleemi eest.

5.4.3. Hankija väide, et paranduste võimaldamisel oleks kõik pakkumused saanud proovitöö

eest maksimaalsed 50 punkti, on eksitav. Vaidlustaja ei soovi parandusi ega uute testide lisamist

vaid olemasolevate testidega arvestamist. Küsimus on ainult nende õiges tuvastamises. Teiste

pakkujate pakkumuste probleemid võisid olla sisulised, mitte tehnilised.

5.4.4. Tehnilised tõendid

1) Backend (Maven/JaCoCo):

- JaCoCo genereerib ise TML raporti: target/site/jacoco/index.html

- See raport näitab tegelikku kattuvust 81,3%

- SonarQube peaks seda sama raportit lugema 81,3% → 28,7% muutus on võimalik ainult

konfiguratsioonivea korral.

2) Frontend (Angular/Karma):

- Karma test (ng test --code-coverage) genereerib LCOV raporti

- Raport näitab: 69,6% kattuvust

- SonarQube näitab: 0%. 69,6% → 0% on tehniliselt võimatu, kui testid eksisteerivad.

Tegemist on objektiivse anomaaliaga, mida Vaidlustaja saaks selgitada.

6. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele

vastu.

6.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest kümme punkti kahekümnest.

Hankija Otsus oli põhjendatud ning proovitöös sisaldunud puudused on kirjeldatud Otsuse

põhjendavas osas.

6.2. Hankija põhjendas proovitöö teise ülesande hindamist järgmiselt: Teise ülesande

hindamismetoodika kohaselt on maksimaalne võimalik punktisumma 20. Pakkuja lahenduses

vastasid kaks alakriteeriumi (1. ja 2. täpploend) maksimaalsele tasemele, kuid üks

alakriteerium (3. täpploend) ei vastanud täielikult nõuetele (hankija tuvastas kokku kaks

puudust). Vastavalt Lisa 6 alajaotuse „Proovitöö hindamismetoodika“ 3. täpploendi teises

4 (8)

lauses sätestatud põhimõttele – kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud

tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid

– määrati pakkumusele selle ülesande eest 10 punkti, kuna see vastas hindamismetoodikas

sätestatud kolmetasandilise punktisüsteemi (20, 10 ja 1 punkt) kohaselt keskmisele

hindamistasemele.

Hankija ei ole Sonar programmi valesti seadistanud.

6.3. Vaidlustaja hinnangul on tema backend kattuvus 81% ja frontend kattuvus 68% testide

käivitamise tulemusel. Vaidlustaja leiab, et Hankija on rikkunud uurimispõhimõtet ja olukorras,

kus Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), oleks ta pidanud enne

Otsuse tegemist küsima Vaidlustajalt selgitusi.

Hankija leiab, et Vaidlustaja oodatud ulatuses uurimispõhimõte riigihankemenetluses ei

kohaldu. Vaidlustaja vastutab pakkumuse, sh proovitöö, terviklikkuse ja õigeaegse esitamise

eest. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus hankija asub igalt pakkujalt, kellele tuleb

Metoodika kohaselt anda vähem punkte, küsima, kas tema sooviks oli esitada puudustega

pakkumus/proovitöö. Tagantjärele proovitöö täiendamise võimalusega kaoks proovitöö

kvaliteedi hindamise mõttekus.

6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hindamine ei vasta tegelikule olukorrale (Hankija

hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku testide

olemasolu ja kattuvust). Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatakse, et testide olemasolu

ja kattuvuse hindamiseks kasutatakse SonarQubet. Vaidlustaja oli sellest teadlik ning pidi seda

arvestama pakkumust esitades.

6.5. Vaidlustaja leiab, et SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate

konfiguratsioonifailide tõttu. SonarQube on automaatne koodianalüüsi tööriist, mida

kasutatakse tarkvara kvaliteedi kontrollimiseks. Selle eesmärk on tagada Riigihanke raames

arendatava info- ja teenindusportaali jätkusuutlikkus ning vähendada tehnoloogilist võlga

riiklikes tarkvaralahendustes. SonarQube analüüsib lähtekoodi (antud kontekstis pakkuja

esitatud teist proovitööd) ning esitab tulemused kategooriate kaupa, nt vead, turvariskid,

testikattuvus jne. Tulemused kuvatakse mõõdikutena (nt kattuvusprotsent), mis võimaldavad

hinnata koodi seisukorda vastavalt kvaliteedimõõdikutele. See, et Hankija kasutab

kvaliteedimõõdikuid ja mis on lubatud väärtused, on kirjeldatud RHAD lisas 2.1.

6.6. Hankija on läbi viinud hindamise Vaidlustaja enda esitatud proovitöö pinnalt. Tegemist on

automaatkontrollisüsteemiga ning testide tulemused on saadud Vaidlustaja proovitöö hindamise

käigus. Tegemist on Vaidlustaja hooletusveaga pakkumuse esitamisel.

6.7. Proovitöö sisu ei olnud vastavuse kontrollimise, vaid pakkumuse hindamise objekt.

Vastavustingimuseks oli proovitöö esimese ja teise ülesande esitamine. Teisele ülesandele olid

nõuded vormistamiseks. Vaidlustaja proovitöö vormistus vastas tingimustele.

6.8. Hankija poolt täiendavate küsimuste küsimine on Hankija kaalutlusotsus. Hankija

hinnangul ei ole tegemist puudustega, mida saaks lahendada teabevahetuse kaudu küsimuste

küsimisega (Vaidlustaja on kinnitanud, et pakkumuses oli konkreetne asi jäetud lisamata).

Kuivõrd tegemist oleks olnud uue dokumendi esitamisega, tulnuks käsitleda seda pakkumuse

muutmisena, mis ei ole lubatav.

6.9. Hankija kogemusest lähtuvalt ei viita 0%-line tulemus ilmselgelt tehnilisele puudusele,

vaid võib olla pakkuja valik. Arendushangete puhul on sage nähtus, kus pakkujad tuginevad

soodsale teostushinnale, mitte tugevale proovitööle.

6.10. Hankija esitas 25.07.2025 täiendava seisukoha.

5 (8)

6.10.1. Vaidlustaja heidab Hankijale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vaidlustaja

hinnangul nõuab proovitöö hindamisel läbi testimiskeskkonna 0%-line tulemus automaatselt

täiendavat kontrolli, millega Hankija ei nõustu. Vaidlustaja on kinnitanud, et tegemist oli

Vaidlustaja veaga (mingi osa proovitööst on jäänud esitamata, mis on tinginud

automaatkontrollis madala tulemuse). Hindamisel poleks ilmnenud Vaidlustaja kirjeldatud

probleemi, kui pakkuja oleks algses pakkumuses kaasa pannud kogu vajaliku informatsiooni,

sh puuduvad konfiguratsioonifailid. Täiendavaid dokumente ei ole enam võimalik esitada siis,

kui hindamine on juba läbi viidud.

6.10.2. Hankija täpsustab, et Metoodika kohaselt ei tulenenud punktide kaotus üksnes Coverage

mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele, mis tulenes konfiguratsioonifaili

puudumisest. Metoodika p-is 3 on sätestatud: Lahendus vastab pea täielikult (kuni 1 puudus)

hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega. See tähendab, et

maksimaalse tulemuse saavutamiseks on ühe puuduse olemasolu lubatud.

6.10.3. Vaidlustaja pakkumuse hindamistulemus oli tingitud mitmest probleemist, mitte ainult

Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele. Need probleemid on välja toodud

Otsuse põhjenduses. Seetõttu ei ole õige Vaidlustaja järeldus, et 10 punkti kaotus tulenes

ebaproportsionaalselt ühest tehnilisest veast.

6.10.4. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast käsitlemist, kuid

Riigihankes esitatud pakkumustes ei olnud tegemist sarnaste probleemidega ning tegemist ei

olnud Hankijapoolse süsteemse probleemiga. Kõigi kolme pakkuja pakkumuses esines hälbeid

nõutud SonarQube’i kvaliteedimõõdikutest, kuid mitte otseselt testide katvuse (coverage)

näitaja osas.

6.10.5. RHAD-is oli välja toodud, et kasutatakse SonarQube’i ning Hankija kasutatavaid

kvaliteedimõõdikud. Kõigil pakkujatel, sh Vaidlustajal, oli võimalus enne pakkumuse esitamist

ise sama tööriista koodi kvaliteedi kontrollimiseks kasutada. Sellise kontrolli teostamisel oleks

Vaidlustaja saanud veenduda oma pakkumuse terviklikkuses.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele põhjusel,

et Hankija on Vaidlustaja proovitöö hindamisel ühte proovitöö hindamise alakriteeriumi (teine

ülesanne) kohaldanud valesti ja omistanud Vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe

hindepunkte (10 punkti 20 asemel).

Puudub vaidlus, et proovitöö teise ülesande alakriteeriumi eest maksimaalsete hindepunktide

saamisel oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud edukaks.

Vaidlust ei ole ka Kolmandate isikute pakkumustele hindepunktide omistamises.

Seega vaidlustuskomisjon peab Otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollima, kas

Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide

kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide

omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud.

8. Hankija Otsusest (punktisummade koondtabelid) nähtuvalt on Vaidlustaja proovitööd

hinnatud järgmiselt:

Teine ülesanne - kasutajaliidese vorm 10 punkti.

Teise ülesande punktide andmise põhjendus: Proovitöö teise ülesande lahendus ei vasta vähesel

määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle

lisadega. Hankija tuvastas SONAR-analüüsi põhjal ühe puuduse, mis ei vasta

6 (8)

alusdokumentides (Lisa 2.1) sätestatud kvaliteedinäitajate piirväärtustele: 1) Coverage: Lisa

2.1 kohaselt peab testikattuvus olema vähemalt 75%. Pakkuja lahenduse puhul oli Coverage

mõõdiku väärtus 28,7%. Teise puudusena tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel

esinesid teadaolevaid kõrge või kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7), millele olid

olemas turvapaigad enne pakkumise tähtaega. See on vastuolus hanke alusdokumentides

sätestatud tingimustega (TEHIK mittefunktsionaalsed nõuded arendustele, punkt 7.14), mille

kohaselt ei tohi üleantavas koodis selliseid haavatavusi esineda.

Metoodika kohaselt omistatakse 10 punkti proovitööle juhul, kui:

• Loodud töö vastab esimeses ülesandes kirjeldatud arhitektuurile, töötab osaliselt ja

vastavalt dokumentatsioonis esitatud kirjeldusele.

• Loodud CI/CD pipeline toimib osaliselt ning selle abil on võimalik peale paranduste

tegemist paigaldamine.

• Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist

kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega.

Seega kõrvutades Otsuses esitatud põhjendusi Metoodikas 10 punkti andmise põhjendustega

on mõistetav, et Hankija on tuvastanud Vaidlustaja proovitöös kaks puudust (mittevastavust

tehnilisele kirjeldusele), mis täitsid Metoodika kohaselt kolmanda koosseisu 10 punkti

omistamiseks (Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele [---]).

9. Käesolev vaidlustusmenetlus ei hõlma Hankija poolt Vaidlustaja proovitöös tuvastatud teist

puudust (tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel esinesid teadaolevaid kõrge või

kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7) [---]), kuna Vaidlustaja ei ole selle põhjenduse

ebaõigust Otsust vaidlustades väitnud. Nimetatud asjaolu aga ei mõjuta Vaidlustaja kaebeõigust

ega asja sisulist lahendamist, kuna Metoodika kohaselt omistatakse 20 punkti proovitööle teise

ülesande alakriteeriumi alusel ka juhul, kui seal esineb üks puudus: Lahendus vastab pea

täielikult (kuni 1 puudus) hanke nõuetele. Seega ühe puuduse vaidlustamata jätmine ei takista

iseenesest Vaidlustaja pakkumusele vaidlusaluse alakriteeriumi alusel maksimaalsete

hindepunktide andmist. Samas – kui Hankija on vaidlustatud puuduse esinemise Vaidlustaja

proovitöös õigesti tuvastanud (lisaks puudusele, mida ei ole vaidlustatud), on Hankija

Vaidlustaja proovitööle teise ülesande alakriteeriumi alusel punktid omistanud õigesti

(tuvastanud kaks puudust).

10. Puudub vaidlus, et Mittefunktsionaalsed nõuded on dokument, milles sisalduvatele nõuetele

vastavust pidi Hankija mh Metoodika kohaselt hindama ja mille p-is 3 (Tehnoloogilise võla

mõõtmine (SonarQube)) on Hankija kehtestanud mh järgmise tingimuse:

Kogu tarnitav kood peab läbima standardse SONAR analüüsi. RITis kasutatavad

kvaliteedimõõdikud ja nende lubatud väärtused:

• Coverage - mõõdik määrab mitu protsenti kogu lahenduse lähtekoodist on kaetud

automaattestidega. Alampiir on 75%

Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei väida, et tema poolt Hankijale pakkumuste esitamise

tähtpäevaks esitatud proovitöö SONAR analüüsi tulemusel ei olnud ega saanud olla Coverage

mõõdiku väärtus Hankija poolt mõõdetud 28,7%, vaid Vaidlustaja väidab, et tulemus on selline

proovitöös puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu (Vaidlustaja väitel testid eksisteerivad,

kattuvus on 75,45%), millise puuduse (Vaidlustaja väitel ilmselge anomaalia) kõrvaldamist

proovitöös oleks Hankija pidanud Vaidlustaja väitel enne hindamist (proovitööle hindepunktide

omistamist) võimaldama.

11. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et enne pakkumuste hindamist ja SonarQube analüüsi

läbiviimist Vaidlustaja proovitöö suhtes ei saanud Hankija teada, mis on või võiks olla

SonarQube analüüsi tulemus, mistõttu Hankijal ei saanud olla mingit kohustust enne

pakkumuste hindamist anda pakkujale võimalus vea parandamiseks, mille olemasolustki ta

midagi ei teadnud ega teadma ei pidanud. Küsimus saab olla vaid selles, kas Hankija oleks

pidanud hiljem, saades Vaidlustaja pakkumuse hindamise protsessis teada SonarQube analüüsi

7 (8)

tulemuse, andma Vaidlustajale võimaluse SonarQube analüüsi tulemust selgitada (miks see nii

madal on?) koos õigusega esitada konfiguratsioonifailid, mis võimaldaksid uue SonarQube

analüüsi läbiviimisel Coverage mõõdiku alusel mõõtmistulemust Mittefunktsionaalsetele

nõuetele vastavas määras (Vaidlustaja väitel 75,45%).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud pakkumuste hindamise protseduuri

ajal tuvastatud SONAR analüüsi tulemuse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsima, ei pidanud

andma Vaidlustajale võimalust Mittefunktsionaalsetele nõuetele mittevastava tulemuse

põhjustanud vea parandamiseks (konfiguratsioonifailide esitamiseks) ega pidanud ka

Vaidlustaja proovitöö (tarnitava koodi) osas läbi viima korduvat SONAR analüüsi parema

protsentuaalse tulemuse ja kõrgemate hindepunktide saavutamiseks.

11.1. Vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamist RHS § 117 lg 1 alusel tuleb selgelt eristada

pakkumuste vastavuse kontrollimisest RHS § 114 lg 1 alusel, millisel juhul on hankijal

tõepoolest õigus hinnata pakkumuses esineva puuduse sisulisust ja anda kõrvaldatava puuduse

tuvastamisel pakkujale võimalus tuvastatud puudust selgitada ja/või kõrvaldada. RHS § 46 lg-

s 4 sätestatud selgituste küsimise regulatsioon pakkumuses esitatud andmete kohta on selgelt

seostatav RHS § 114 lg-ga 2 (Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. [---]), kuid kuna pakkumuste hindamise etapis

pakkumuse vastavuse üle riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele enam vaidlust olla

ei saa, on RHS-i loogikaga kooskõlas, et vastavaks tunnistatud pakkumus võib pakkumuste

hindamise etapis saada pakkumuses esinevate puuduste tõttu vähem hindepunkte. Seega kui

puudused pakkumuses ei ole olnud takistuseks pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (nt antud

juhul ei ole Hankija sätestanud RHAD-is, et pakkumus, milles sisalduv proovitöö (kogu tarnitav

kood) SONAR analüüsi Hankija nõutud kvaliteedimõõdikute ja nende lubatud väärtustega ei

läbi, lükatakse tagasi), ei toimu pakkumuste hindamise etapis enam pakkumuses (proovitöös)

sisalduvate puuduste sisulisuse hindamist, selle kohta selgituste küsimist ega vigade

parandamist, ning pakkumust, sh selles sisalduvat proovitööd, kui selle esitamine on RHAD-is

nõutud, hinnatakse täpselt sellisena nagu see on vastavaks tunnistatud. Antud juhul kuulus

Vaidlustaja proovitöö hindamisele ilma konfiguratsioonifailideta, mille puudumist proovitöös

Vaidlustaja möönab.

11.2. Oluline on rõhutada, et Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatud nõue ei ole täidetud

fakti tuvastamisega, kas testid eksisteerivad või mitte, vaid nõude täitmiseks peab Vaidlustaja

pakkumuses esitatud proovitöö (tarnitav kood) läbima Hankija poolt läbi viidava SONAR

analüüsi Coverage mõõdikuga väärtusega minimaalselt 75%.

Selle riski, et konfiguratsioonifailide puudumisel ei saa SonarQube proovitööst mingit infot

testide kattuvuse kohta ning käitub nii, nagu teste polekski olemas, pidi oma proovitöös

maandama Vaidlustaja. Vaidlustaja pidi Mittefunktsionaalsete nõuete p-ist 3 aru saama, et

vastavust Coverage mõõdikule saab tõendada ja peab tõendama mõõdiku näit vähemalt 75%.

Puudub vaidlus, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks Vaidlustaja tarnitud kood ei läbinud

SONAR analüüsi Coverage mõõdiku lubatud väärtusega.

11.3. Vaidlustaja proovitöös võivad testid küll eksisteerida, kuid kui need RHAD-is sätestatud

kvaliteedimõõdikut RHAD-is nõutud väärtusega ei läbi, on tegemist mittevastavusega hanke

nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega ja mis täidab koos teise

Hankija poolt tuvastatud puudusega Vaidlustaja proovitöös Metoodikas sätestatud koosseisu

teise ülesande kriteeriumi alusel 10 punkti omistamiseks (vt ka p 9). Otsus on õige, kui Hankija

on Vaidlustaja pakkumusele omistanud hindepunkte vastavalt Metoodikale ja

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on seda teinud.

11.4. Madalamad hindepunktid Vaidlustaja pakkumusele omistatakse, kui punktide omistamise

8 (8)

koosseis Metoodikas on täidetud (antud juhul vajas tuvastamist fakt, kas kaks puudust

Vaidlustaja pakkumuses esineb) ja kuna Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustaja proovitöös 2

mittevastavust hanke nõuetele [---], ei sõltu hindepunktide omistamise õiguspärasus sellest, mis

põhjusel puudused Vaidlustaja proovitöösse sattusid või kas need oleksid kuidagi tagantjärele

kõrvaldatavad selleks, et Vaidlustaja pakkumusele saaks omistada maksimaalsed punktid.

Nõuetekohase proovitöö (koos konfiguratsioonifailidega) Hankijale hindamiseks esitamine oli

Vaidlustaja kohustus.

12. Vaidlustaja väide Otsuse ebaproportsionaalsest põhjusel, et ebaproportsionaalne on 50%

punktikaotus tehnilise vea eest, on esitatud hilinemisega. Selline proportsioon pakkumuste

hindamisel on selge ja olnud Vaidlustajale Metoodikast teada Riigihanke algusest peale,

mistõttu RHAD-i (hindamise kriteeriumide, Metoodika) õigusvastasust oleks tulnud

Vaidlustajal tähtaegselt vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist

(RHS § 189 lg 2 p 2).

13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse

hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt ja Hankija

põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud,

st Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust (proovitööd) valesti hinnanud, mistõttu Otsus on

kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1) ning selle

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud, mistõttu tal hüvitatavaid kulusid tekkida ei saanud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk

OTSUS

Vaidlustusasja number

165-25/290452

Otsuse kuupäev 07.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Osaühingu BPW Consulting vaidlustus Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes

„Veebipõhise info- ja teenindusportaali arendus- ja

hooldustööd“ (viitenumber 290452) HEISI IT OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, esindaja Ago

Meister

Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, esindaja Fredy Bogomolov

Kolmas isik, HEISI IT OÜ, esindaja Kare Reinson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta Osaühingu BPW Consulting vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Osaühingu BPW Consulting menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.04.2025 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka

Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Veebipõhise

info- ja teenindusportaali arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 290452) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa

2 (8)

6 Proovitöö ja selle hindamismetoodika (edaspidi Metoodika) ja Lisa 2.1 Mittefunktsionaalsed

nõuded (edaspidi Mittefunktsionaalsed nõuded).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh osaühing BPW

Consulting ja HEISI IT OÜ.

2. 01.07.2025 otsusega tunnistas Hankija edukaks HEISI IT OÜ pakkumuse.

3. 10.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

osaühingu BPW Consulting (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada

edukaks HEISI IT OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus (edaspidi Otsus) (Vaidlustaja

pakkumuse ebaõige hindamise põhjusel).

4. Vaidlustuskomisjon teatas 17.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/165 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.07.2025 ja neile vastamiseks 25.07.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks

esitas täiendava seisukoha Hankija.

Kolmas isik oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, osaühing BPW Consulting, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest 10 punkti 20 võimaliku punkti

asemel. Punktide vähendamise põhjuseks märkis Hankija, et testide kattuvus oli SonarQube

analüüsi järgi 28,7%, mis ei vasta lisa 2.1 nõudele (vähemalt 75%).

Vaidlustaja esitas 08.07.2025 selgituse, milles tõendas, et:

• backend testide tegelik kattuvus Maven järgi on 81,3%;

• frontend testide tegelik kattuvus Karma järgi on 69,6%;

• kogukattuvus on 75,45%.

SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu.

5.2. Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), kuid ei küsinud

Vaidlustajalt enne Otsus tegemist selgitusi.

5.2.1. Hindamine ei vasta tegelikule olukorrale

Hankija hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku

testide olemasolu ja kattuvust. Vaidlustaja tõendid näitavad, et testid on implementeeritud ja

vastavad nõuetele.

5.2.2. Vaidlustaja esitas toimiva lahenduse koos testidega. Hankija ei andnud võimalust

selgitada tehnilist olukorda enne Otsuse tegemist, kuigi näitajad (0% frontend) viitasid

ilmselgelt tehnilisele probleemile.

5.3. Vale hindamise mõju tulemusele

Kui Vaidlustaja pakkumus oleks saanud proovitöö eest õiglased 50 punkti, oleks selle punktide

kogusumma 88,27, mis ületab Kolmanda isiku pakkumusele omistatud 83,78 punkti.

5.4. 21.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

3 (8)

5.4.1. Uurimispõhimõtte kohaldamine

5.4.1.1. Hankija väidab, et 0%-line tulemus ei viita ilmselgelt tehnilisele puudusele, vaid võib

olla pakkuja valik. See väide on loogiliselt vastuoluline. Kui pakkuja teadlikult esitab 0%

testikatte teades, et nõue on 75%, oleks see RHAD-i tahtlik eiramine, kuid testide füüsiline

olemasolu koodis (mida Hankija saab kontrollida) välistab tahtliku eiramise. Järelikult pidi 0%

tulemus viitama tehnilisele probleemile.

5.4.1.2. Hankija otsus peab olema põhjendatud ja kontrollitav (RHS § 39 lg 6) ja Hankija ei või

tugineda pelgalt oletustele. Praegusel juhul piisanuks elementaarsest kontrollimisest:

- avada lähtekood ja vaadata, kas testifailid eksisteerivad;

- käivitada ng test käsk;

- avada JaCoCo HTML raport.

Kuna SonarQube ei testi ise vaid tugineb teistele vahenditele, siis on SonarQube tulemus

oletuslik.

5.4.1.3. Rahvusvahelist piirmäära ületavas Riigihankes peab kontroll olema põhjalik ja sisuline.

5.4.2. Tegelikult testid eksisteerivad ja katavad 75,45% koodist. Probleem on ainult

raporteerimises. Hankija väitel tuvastas Sonar test kõigil kolmel proovitööl hälbed nõutud

määrast. Kui kõigil pakkumustel on sarnane probleem, viitab see tööriista või nõuete

probleemile ja võrdse kohtlemise põhimõte ei luba Hankijal karistada üht pakkujat süsteemse

probleemi eest.

5.4.3. Hankija väide, et paranduste võimaldamisel oleks kõik pakkumused saanud proovitöö

eest maksimaalsed 50 punkti, on eksitav. Vaidlustaja ei soovi parandusi ega uute testide lisamist

vaid olemasolevate testidega arvestamist. Küsimus on ainult nende õiges tuvastamises. Teiste

pakkujate pakkumuste probleemid võisid olla sisulised, mitte tehnilised.

5.4.4. Tehnilised tõendid

1) Backend (Maven/JaCoCo):

- JaCoCo genereerib ise TML raporti: target/site/jacoco/index.html

- See raport näitab tegelikku kattuvust 81,3%

- SonarQube peaks seda sama raportit lugema 81,3% → 28,7% muutus on võimalik ainult

konfiguratsioonivea korral.

2) Frontend (Angular/Karma):

- Karma test (ng test --code-coverage) genereerib LCOV raporti

- Raport näitab: 69,6% kattuvust

- SonarQube näitab: 0%. 69,6% → 0% on tehniliselt võimatu, kui testid eksisteerivad.

Tegemist on objektiivse anomaaliaga, mida Vaidlustaja saaks selgitada.

6. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele

vastu.

6.1. Vaidlustaja pakkumus sai proovitöö teise ülesande eest kümme punkti kahekümnest.

Hankija Otsus oli põhjendatud ning proovitöös sisaldunud puudused on kirjeldatud Otsuse

põhjendavas osas.

6.2. Hankija põhjendas proovitöö teise ülesande hindamist järgmiselt: Teise ülesande

hindamismetoodika kohaselt on maksimaalne võimalik punktisumma 20. Pakkuja lahenduses

vastasid kaks alakriteeriumi (1. ja 2. täpploend) maksimaalsele tasemele, kuid üks

alakriteerium (3. täpploend) ei vastanud täielikult nõuetele (hankija tuvastas kokku kaks

puudust). Vastavalt Lisa 6 alajaotuse „Proovitöö hindamismetoodika“ 3. täpploendi teises

4 (8)

lauses sätestatud põhimõttele – kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud

tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid

– määrati pakkumusele selle ülesande eest 10 punkti, kuna see vastas hindamismetoodikas

sätestatud kolmetasandilise punktisüsteemi (20, 10 ja 1 punkt) kohaselt keskmisele

hindamistasemele.

Hankija ei ole Sonar programmi valesti seadistanud.

6.3. Vaidlustaja hinnangul on tema backend kattuvus 81% ja frontend kattuvus 68% testide

käivitamise tulemusel. Vaidlustaja leiab, et Hankija on rikkunud uurimispõhimõtet ja olukorras,

kus Hankija tuvastas ebaloomulikult madala testikatte (frontend 0%), oleks ta pidanud enne

Otsuse tegemist küsima Vaidlustajalt selgitusi.

Hankija leiab, et Vaidlustaja oodatud ulatuses uurimispõhimõte riigihankemenetluses ei

kohaldu. Vaidlustaja vastutab pakkumuse, sh proovitöö, terviklikkuse ja õigeaegse esitamise

eest. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus hankija asub igalt pakkujalt, kellele tuleb

Metoodika kohaselt anda vähem punkte, küsima, kas tema sooviks oli esitada puudustega

pakkumus/proovitöö. Tagantjärele proovitöö täiendamise võimalusega kaoks proovitöö

kvaliteedi hindamise mõttekus.

6.4. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hindamine ei vasta tegelikule olukorrale (Hankija

hindas proovitööd formaalselt SonarQube näitajate alusel, kontrollimata tegelikku testide

olemasolu ja kattuvust). Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatakse, et testide olemasolu

ja kattuvuse hindamiseks kasutatakse SonarQubet. Vaidlustaja oli sellest teadlik ning pidi seda

arvestama pakkumust esitades.

6.5. Vaidlustaja leiab, et SonarQube näitas kunstlikult madalat protsenti puuduvate

konfiguratsioonifailide tõttu. SonarQube on automaatne koodianalüüsi tööriist, mida

kasutatakse tarkvara kvaliteedi kontrollimiseks. Selle eesmärk on tagada Riigihanke raames

arendatava info- ja teenindusportaali jätkusuutlikkus ning vähendada tehnoloogilist võlga

riiklikes tarkvaralahendustes. SonarQube analüüsib lähtekoodi (antud kontekstis pakkuja

esitatud teist proovitööd) ning esitab tulemused kategooriate kaupa, nt vead, turvariskid,

testikattuvus jne. Tulemused kuvatakse mõõdikutena (nt kattuvusprotsent), mis võimaldavad

hinnata koodi seisukorda vastavalt kvaliteedimõõdikutele. See, et Hankija kasutab

kvaliteedimõõdikuid ja mis on lubatud väärtused, on kirjeldatud RHAD lisas 2.1.

6.6. Hankija on läbi viinud hindamise Vaidlustaja enda esitatud proovitöö pinnalt. Tegemist on

automaatkontrollisüsteemiga ning testide tulemused on saadud Vaidlustaja proovitöö hindamise

käigus. Tegemist on Vaidlustaja hooletusveaga pakkumuse esitamisel.

6.7. Proovitöö sisu ei olnud vastavuse kontrollimise, vaid pakkumuse hindamise objekt.

Vastavustingimuseks oli proovitöö esimese ja teise ülesande esitamine. Teisele ülesandele olid

nõuded vormistamiseks. Vaidlustaja proovitöö vormistus vastas tingimustele.

6.8. Hankija poolt täiendavate küsimuste küsimine on Hankija kaalutlusotsus. Hankija

hinnangul ei ole tegemist puudustega, mida saaks lahendada teabevahetuse kaudu küsimuste

küsimisega (Vaidlustaja on kinnitanud, et pakkumuses oli konkreetne asi jäetud lisamata).

Kuivõrd tegemist oleks olnud uue dokumendi esitamisega, tulnuks käsitleda seda pakkumuse

muutmisena, mis ei ole lubatav.

6.9. Hankija kogemusest lähtuvalt ei viita 0%-line tulemus ilmselgelt tehnilisele puudusele,

vaid võib olla pakkuja valik. Arendushangete puhul on sage nähtus, kus pakkujad tuginevad

soodsale teostushinnale, mitte tugevale proovitööle.

6.10. Hankija esitas 25.07.2025 täiendava seisukoha.

5 (8)

6.10.1. Vaidlustaja heidab Hankijale ette uurimispõhimõtte rakendamata jätmist. Vaidlustaja

hinnangul nõuab proovitöö hindamisel läbi testimiskeskkonna 0%-line tulemus automaatselt

täiendavat kontrolli, millega Hankija ei nõustu. Vaidlustaja on kinnitanud, et tegemist oli

Vaidlustaja veaga (mingi osa proovitööst on jäänud esitamata, mis on tinginud

automaatkontrollis madala tulemuse). Hindamisel poleks ilmnenud Vaidlustaja kirjeldatud

probleemi, kui pakkuja oleks algses pakkumuses kaasa pannud kogu vajaliku informatsiooni,

sh puuduvad konfiguratsioonifailid. Täiendavaid dokumente ei ole enam võimalik esitada siis,

kui hindamine on juba läbi viidud.

6.10.2. Hankija täpsustab, et Metoodika kohaselt ei tulenenud punktide kaotus üksnes Coverage

mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele, mis tulenes konfiguratsioonifaili

puudumisest. Metoodika p-is 3 on sätestatud: Lahendus vastab pea täielikult (kuni 1 puudus)

hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega. See tähendab, et

maksimaalse tulemuse saavutamiseks on ühe puuduse olemasolu lubatud.

6.10.3. Vaidlustaja pakkumuse hindamistulemus oli tingitud mitmest probleemist, mitte ainult

Coverage mõõdiku väärtuse mittevastavusest piirväärtustele. Need probleemid on välja toodud

Otsuse põhjenduses. Seetõttu ei ole õige Vaidlustaja järeldus, et 10 punkti kaotus tulenes

ebaproportsionaalselt ühest tehnilisest veast.

6.10.4. Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab sarnaste olukordade sarnast käsitlemist, kuid

Riigihankes esitatud pakkumustes ei olnud tegemist sarnaste probleemidega ning tegemist ei

olnud Hankijapoolse süsteemse probleemiga. Kõigi kolme pakkuja pakkumuses esines hälbeid

nõutud SonarQube’i kvaliteedimõõdikutest, kuid mitte otseselt testide katvuse (coverage)

näitaja osas.

6.10.5. RHAD-is oli välja toodud, et kasutatakse SonarQube’i ning Hankija kasutatavaid

kvaliteedimõõdikud. Kõigil pakkujatel, sh Vaidlustajal, oli võimalus enne pakkumuse esitamist

ise sama tööriista koodi kvaliteedi kontrollimiseks kasutada. Sellise kontrolli teostamisel oleks

Vaidlustaja saanud veenduda oma pakkumuse terviklikkuses.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustus on esitatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele põhjusel,

et Hankija on Vaidlustaja proovitöö hindamisel ühte proovitöö hindamise alakriteeriumi (teine

ülesanne) kohaldanud valesti ja omistanud Vaidlustaja proovitööle põhjendamatult vähe

hindepunkte (10 punkti 20 asemel).

Puudub vaidlus, et proovitöö teise ülesande alakriteeriumi eest maksimaalsete hindepunktide

saamisel oleks Vaidlustaja pakkumus osutunud edukaks.

Vaidlust ei ole ka Kolmandate isikute pakkumustele hindepunktide omistamises.

Seega vaidlustuskomisjon peab Otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks kontrollima, kas

Vaidlustaja pakkumuse hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide

kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide

omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud.

8. Hankija Otsusest (punktisummade koondtabelid) nähtuvalt on Vaidlustaja proovitööd

hinnatud järgmiselt:

Teine ülesanne - kasutajaliidese vorm 10 punkti.

Teise ülesande punktide andmise põhjendus: Proovitöö teise ülesande lahendus ei vasta vähesel

määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle

lisadega. Hankija tuvastas SONAR-analüüsi põhjal ühe puuduse, mis ei vasta

6 (8)

alusdokumentides (Lisa 2.1) sätestatud kvaliteedinäitajate piirväärtustele: 1) Coverage: Lisa

2.1 kohaselt peab testikattuvus olema vähemalt 75%. Pakkuja lahenduse puhul oli Coverage

mõõdiku väärtus 28,7%. Teise puudusena tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel

esinesid teadaolevaid kõrge või kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7), millele olid

olemas turvapaigad enne pakkumise tähtaega. See on vastuolus hanke alusdokumentides

sätestatud tingimustega (TEHIK mittefunktsionaalsed nõuded arendustele, punkt 7.14), mille

kohaselt ei tohi üleantavas koodis selliseid haavatavusi esineda.

Metoodika kohaselt omistatakse 10 punkti proovitööle juhul, kui:

• Loodud töö vastab esimeses ülesandes kirjeldatud arhitektuurile, töötab osaliselt ja

vastavalt dokumentatsioonis esitatud kirjeldusele.

• Loodud CI/CD pipeline toimib osaliselt ning selle abil on võimalik peale paranduste

tegemist paigaldamine.

• Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele, mis hõlmab tehnilist

kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega.

Seega kõrvutades Otsuses esitatud põhjendusi Metoodikas 10 punkti andmise põhjendustega

on mõistetav, et Hankija on tuvastanud Vaidlustaja proovitöös kaks puudust (mittevastavust

tehnilisele kirjeldusele), mis täitsid Metoodika kohaselt kolmanda koosseisu 10 punkti

omistamiseks (Lahendus ei vasta vähesel määral (kuni 5 puudust) hanke nõuetele [---]).

9. Käesolev vaidlustusmenetlus ei hõlma Hankija poolt Vaidlustaja proovitöös tuvastatud teist

puudust (tuvastati proovitöös tarkvarakomponente, millel esinesid teadaolevaid kõrge või

kriitilise taseme turvanõrkused (CVSS skoor ≥ 7) [---]), kuna Vaidlustaja ei ole selle põhjenduse

ebaõigust Otsust vaidlustades väitnud. Nimetatud asjaolu aga ei mõjuta Vaidlustaja kaebeõigust

ega asja sisulist lahendamist, kuna Metoodika kohaselt omistatakse 20 punkti proovitööle teise

ülesande alakriteeriumi alusel ka juhul, kui seal esineb üks puudus: Lahendus vastab pea

täielikult (kuni 1 puudus) hanke nõuetele. Seega ühe puuduse vaidlustamata jätmine ei takista

iseenesest Vaidlustaja pakkumusele vaidlusaluse alakriteeriumi alusel maksimaalsete

hindepunktide andmist. Samas – kui Hankija on vaidlustatud puuduse esinemise Vaidlustaja

proovitöös õigesti tuvastanud (lisaks puudusele, mida ei ole vaidlustatud), on Hankija

Vaidlustaja proovitööle teise ülesande alakriteeriumi alusel punktid omistanud õigesti

(tuvastanud kaks puudust).

10. Puudub vaidlus, et Mittefunktsionaalsed nõuded on dokument, milles sisalduvatele nõuetele

vastavust pidi Hankija mh Metoodika kohaselt hindama ja mille p-is 3 (Tehnoloogilise võla

mõõtmine (SonarQube)) on Hankija kehtestanud mh järgmise tingimuse:

Kogu tarnitav kood peab läbima standardse SONAR analüüsi. RITis kasutatavad

kvaliteedimõõdikud ja nende lubatud väärtused:

• Coverage - mõõdik määrab mitu protsenti kogu lahenduse lähtekoodist on kaetud

automaattestidega. Alampiir on 75%

Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei väida, et tema poolt Hankijale pakkumuste esitamise

tähtpäevaks esitatud proovitöö SONAR analüüsi tulemusel ei olnud ega saanud olla Coverage

mõõdiku väärtus Hankija poolt mõõdetud 28,7%, vaid Vaidlustaja väidab, et tulemus on selline

proovitöös puuduvate konfiguratsioonifailide tõttu (Vaidlustaja väitel testid eksisteerivad,

kattuvus on 75,45%), millise puuduse (Vaidlustaja väitel ilmselge anomaalia) kõrvaldamist

proovitöös oleks Hankija pidanud Vaidlustaja väitel enne hindamist (proovitööle hindepunktide

omistamist) võimaldama.

11. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et enne pakkumuste hindamist ja SonarQube analüüsi

läbiviimist Vaidlustaja proovitöö suhtes ei saanud Hankija teada, mis on või võiks olla

SonarQube analüüsi tulemus, mistõttu Hankijal ei saanud olla mingit kohustust enne

pakkumuste hindamist anda pakkujale võimalus vea parandamiseks, mille olemasolustki ta

midagi ei teadnud ega teadma ei pidanud. Küsimus saab olla vaid selles, kas Hankija oleks

pidanud hiljem, saades Vaidlustaja pakkumuse hindamise protsessis teada SonarQube analüüsi

7 (8)

tulemuse, andma Vaidlustajale võimaluse SonarQube analüüsi tulemust selgitada (miks see nii

madal on?) koos õigusega esitada konfiguratsioonifailid, mis võimaldaksid uue SonarQube

analüüsi läbiviimisel Coverage mõõdiku alusel mõõtmistulemust Mittefunktsionaalsetele

nõuetele vastavas määras (Vaidlustaja väitel 75,45%).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud pakkumuste hindamise protseduuri

ajal tuvastatud SONAR analüüsi tulemuse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsima, ei pidanud

andma Vaidlustajale võimalust Mittefunktsionaalsetele nõuetele mittevastava tulemuse

põhjustanud vea parandamiseks (konfiguratsioonifailide esitamiseks) ega pidanud ka

Vaidlustaja proovitöö (tarnitava koodi) osas läbi viima korduvat SONAR analüüsi parema

protsentuaalse tulemuse ja kõrgemate hindepunktide saavutamiseks.

11.1. Vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamist RHS § 117 lg 1 alusel tuleb selgelt eristada

pakkumuste vastavuse kontrollimisest RHS § 114 lg 1 alusel, millisel juhul on hankijal

tõepoolest õigus hinnata pakkumuses esineva puuduse sisulisust ja anda kõrvaldatava puuduse

tuvastamisel pakkujale võimalus tuvastatud puudust selgitada ja/või kõrvaldada. RHS § 46 lg-

s 4 sätestatud selgituste küsimise regulatsioon pakkumuses esitatud andmete kohta on selgelt

seostatav RHS § 114 lg-ga 2 (Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. [---]), kuid kuna pakkumuste hindamise etapis

pakkumuse vastavuse üle riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele enam vaidlust olla

ei saa, on RHS-i loogikaga kooskõlas, et vastavaks tunnistatud pakkumus võib pakkumuste

hindamise etapis saada pakkumuses esinevate puuduste tõttu vähem hindepunkte. Seega kui

puudused pakkumuses ei ole olnud takistuseks pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (nt antud

juhul ei ole Hankija sätestanud RHAD-is, et pakkumus, milles sisalduv proovitöö (kogu tarnitav

kood) SONAR analüüsi Hankija nõutud kvaliteedimõõdikute ja nende lubatud väärtustega ei

läbi, lükatakse tagasi), ei toimu pakkumuste hindamise etapis enam pakkumuses (proovitöös)

sisalduvate puuduste sisulisuse hindamist, selle kohta selgituste küsimist ega vigade

parandamist, ning pakkumust, sh selles sisalduvat proovitööd, kui selle esitamine on RHAD-is

nõutud, hinnatakse täpselt sellisena nagu see on vastavaks tunnistatud. Antud juhul kuulus

Vaidlustaja proovitöö hindamisele ilma konfiguratsioonifailideta, mille puudumist proovitöös

Vaidlustaja möönab.

11.2. Oluline on rõhutada, et Mittefunktsionaalsete nõuete p-is 3 sätestatud nõue ei ole täidetud

fakti tuvastamisega, kas testid eksisteerivad või mitte, vaid nõude täitmiseks peab Vaidlustaja

pakkumuses esitatud proovitöö (tarnitav kood) läbima Hankija poolt läbi viidava SONAR

analüüsi Coverage mõõdikuga väärtusega minimaalselt 75%.

Selle riski, et konfiguratsioonifailide puudumisel ei saa SonarQube proovitööst mingit infot

testide kattuvuse kohta ning käitub nii, nagu teste polekski olemas, pidi oma proovitöös

maandama Vaidlustaja. Vaidlustaja pidi Mittefunktsionaalsete nõuete p-ist 3 aru saama, et

vastavust Coverage mõõdikule saab tõendada ja peab tõendama mõõdiku näit vähemalt 75%.

Puudub vaidlus, et pakkumuste esitamise tähtpäevaks Vaidlustaja tarnitud kood ei läbinud

SONAR analüüsi Coverage mõõdiku lubatud väärtusega.

11.3. Vaidlustaja proovitöös võivad testid küll eksisteerida, kuid kui need RHAD-is sätestatud

kvaliteedimõõdikut RHAD-is nõutud väärtusega ei läbi, on tegemist mittevastavusega hanke

nõuetele, mis hõlmab tehnilist kirjeldust (Lisa 2) koos selle lisadega ja mis täidab koos teise

Hankija poolt tuvastatud puudusega Vaidlustaja proovitöös Metoodikas sätestatud koosseisu

teise ülesande kriteeriumi alusel 10 punkti omistamiseks (vt ka p 9). Otsus on õige, kui Hankija

on Vaidlustaja pakkumusele omistanud hindepunkte vastavalt Metoodikale ja

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on seda teinud.

11.4. Madalamad hindepunktid Vaidlustaja pakkumusele omistatakse, kui punktide omistamise

8 (8)

koosseis Metoodikas on täidetud (antud juhul vajas tuvastamist fakt, kas kaks puudust

Vaidlustaja pakkumuses esineb) ja kuna Hankija on õigesti tuvastanud Vaidlustaja proovitöös 2

mittevastavust hanke nõuetele [---], ei sõltu hindepunktide omistamise õiguspärasus sellest, mis

põhjusel puudused Vaidlustaja proovitöösse sattusid või kas need oleksid kuidagi tagantjärele

kõrvaldatavad selleks, et Vaidlustaja pakkumusele saaks omistada maksimaalsed punktid.

Nõuetekohase proovitöö (koos konfiguratsioonifailidega) Hankijale hindamiseks esitamine oli

Vaidlustaja kohustus.

12. Vaidlustaja väide Otsuse ebaproportsionaalsest põhjusel, et ebaproportsionaalne on 50%

punktikaotus tehnilise vea eest, on esitatud hilinemisega. Selline proportsioon pakkumuste

hindamisel on selge ja olnud Vaidlustajale Metoodikast teada Riigihanke algusest peale,

mistõttu RHAD-i (hindamise kriteeriumide, Metoodika) õigusvastasust oleks tulnud

Vaidlustajal tähtaegselt vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist

(RHS § 189 lg 2 p 2).

13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse

hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt ja Hankija

põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine Vaidlustaja pakkumusele põhjendatud,

st Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumust (proovitööd) valesti hinnanud, mistõttu Otsus on

kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning on läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 3 p 1) ning selle

kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik oma seisukohti ei esitanud, mistõttu tal hüvitatavaid kulusid tekkida ei saanud.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk