Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-4/25/4-3 |
Registreeritud | 08.08.2025 |
Sünkroonitud | 09.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-4 Kaitseministeeriumi koostatud VV korralduste eelnõud |
Toimik | 5-4/25 Kaitseministeeriumi koostatud VV korralduste eelnõud 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Terviseamet |
Saabumis/saatmisviis | Terviseamet |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Kaitseministeerium Teie: 05.08.2025 nr 5-4/25/4
[email protected] Meie: 08.08.2025 nr 9.3-1/25/6201-2
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“
eelnõu
Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas“ eelnõu
(edaspidi REP).
Edastatud REPi asukoha eelvaliku KSH aruandes on esimeses etapis lahendatud asjakohased
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1 ülesanded detailsusastmes, mis võimaldaks valitud alal
planeeringu elluviimist projekteerimistingimuste alusel.
Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,
lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 on eesmärgiks seatud, et suurenenud
riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi Valitsus
Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist võimaldava tööstuspargi.
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Ida-Viru maakonnas
Lüganuse vallas (Põhja-Kiviõli (141 ha)) ja Pärnu maakonnas (Pärnu 1 (204 ha)). Planeeringuala
suurus on ligikaudu 345 ha (3,45 km2). Kaitsetööstuspargi rajamiseks minimaalne vajalik suurus on
vähemalt 100 hektarit, koos võimalusega tulevikus laieneda.
Amet on läbi vaadanud esitatud dokumendid ning juhib tähelepanu oma 30.06.2025 kirjale nr 9.3-
2/25/2563-8. Kirjas tõime välja järgneva:
Planeeringus kavandatud tööstusala vahetus läheduses asuvate elamualade kohta puuduvad
teadaolevad mürataseme mõõtmistulemused, mistõttu ei ole võimalik hinnata kehtivat müraolukorda
ega kavandatava tootmistegevuse võimalikku mõju kohalikele elanikele. Edasises menetlusetapis on
äärmiselt oluline teostada täpsemad müra leviku arvutused, lähtudes kaitsetööstuspargi konkreetsetest
kavandatavatest tegevustest, ning planeerida asjakohased meetmed, et tagada inimeste tervise ohutus.
Seetõttu soovitame projekteerimise faasis, siiski vajalikud müramõõtmised läbi viia.
Kaitsetööstuspargi igapäevase tootmistegevuse osas amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele
nõuetele, millega tuleks projekteerimisel arvestada:
Ehitustöödel tuleb arvestada, et keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr
71) kohaselt rakendatakse ajavahemikus 21.00–7.00 ehitusmüra piirväärtusena asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Igapäevase tootmisprotsessi tööstusmüra osas peab lähimate eluhoonete juures peab olema tagatud
määruses nr 71 sätestatud tööstusmüra normtasemed nii päevasel kui ka öisel ajal.
2(2)
Nii ehitus- kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Uute kergliiklusteede kui ka hoonete planeerimisel, kui need kavandatakse tiheasustusalade
piirkonda või vahetuslähedusse, soovitame arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel
kavandada leevendavaid meetmeid.
Kaitsetööstuspargi katseplatsi osas soovitab amet katseplatsi viia tiheasustusaladest võimalikult
kaugele. Arvestades aruandes toodud katseplatsi kasutamise võimalikku sagedust, sh lõhkamiste arvu
ja lõhkainete kogust, soovitab amet kõrgest ja väga kõrgest müratasemega tegevusest lähtuva
mürahäiringu vähendamise meetmena kinnist punkrit, Päästeameti lõhkamisplatse või Kaitseväe
harjutusalasid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
Liis Kukk [email protected]