Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete

koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

ELURUUMI TAGAMISE TEENUS

1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Perede arv Elanike arv

kokku (k.a üheliikmeli-

sed)

nendest alla 18-aastaste

lastega

nendest ühe-

liikmelised kokku

nendest

pensioni- ealised

puudest või east tingitud

erivajadusega

A B 1 2 3 4 5 6

Kogukonnapõhine toetatud eluase (teenusmaja)

01

Sotsiaalmajutusüksused 02

Teised kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruu- mid

03

Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid kokku (r01 + r02 + r03)

04

Eraelamispinnad 05

Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06

2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)

Elanike arv

eelmise aruan-

deaasta lõpus

Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi

Elanike arv aru- ande- aasta lõpus

(v1 + v2 − v12)

Kok- ku (v3 +...+ v11)

nendest

Kokku (v13 +...+ v19)

nendest

e ra

e la

m is

p in

n a lt

a s e

n d

u s h

o o ld

u s te

e n

u s e

lt

ö ö

p ä

e v a

ri n

g s e

lt ü

ld h

o o ld

u s te

e n

u s e lt

ö ö

p ä e

v a

ri n

g s e

lt e

ri h

o o le

k a

n d e

te e

n u

-

s e

lt

tu rv

a k o

d u

s t

v a

rj u p

a ig

a s t

k in

n ip

id a

m is

k o

h a

s t

m u

u

te a

d m

a ta

ö ö

p ä

e v a

ri n

g s e

le ü

ld h

o o ld

u s te

e n

u s e

le

ö ö

p ä

e v a

ri n

g s e

le e

ri h

o o le

k a

n d e

te e

n u

-

s e

le

a s e

n d

u s h

o o ld

u s te

e n

u s e

le

e ra

e la

m is

p in

n a le

s u

rn u d

m u

u

te a

d m

a ta

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20

3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Eluruumide (tubade ja korterite) arv kokku (v2 + v3)

nendest eluruumidest

Voodikohad sotsiaalma- jutusüksus-

tes korterid

üksikud toad

kohandatud puudest või east tingitud erivajadu-

sega inimes- tele

vajavad kohan- damist puudest või east tingi- tud erivajadu- sega inimes-

tele

A B 1 2 3 4 5 6

2

Kogukonnapõhine toeta- tud eluase (teenusmaja)

01 X X

Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X

Teised kohaliku omavalit- suse omandis olevad elu- ruumid

03 X

Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03)

04

4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)

Eluruumi tüüp Rea nr

Hõivatud eluruu- mide (tubade ja

korterite) arv kokku (v2 + v3)

nendest Hõivatud voo- dikohtade arv sotsiaalma-

jutusüksustes korterid

üksikud toad

A B 1 2 3 4

Kogukonnapõhine toetatud eluase (tee- nusmaja)

01 X X

Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X

Teised kohaliku omavalitsuse omandis olevad eluruumid

03 X

Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04

5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)

Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi Eluaset

vajavate inimeste arv

1 2 3

6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Eluasemetüüp Re a nr

Teenust saanud inimeste arv kokku

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 + v6)

kulutuste rahastusallikad

kohalik omavalitsus

riik

välisva- hendid

muu

A B 1 2 3 4 5 6

Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid

01 X

sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega inimestele

02 X

Eraelamispind 03 X

sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega inimestele

04

Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 15 (muudetud sõnastuses)

VARJUPAIGATEENUS

1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Pöördumise põhjus Rea

nr

Vanuserühmad

Kokku 18–24 25–49 50–64

65 ja vanemad

A B 1 2 3 4 5

1. Kodutud kokku 01

mehed 02

naised 03

2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04

mehed 05

naised 06

3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07

mehed 08

naised 09

2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Isikud teenuse saamise kestuse järgi Kokku isikuid kuni 7

ööpäeva 8–30

ööpäeva 31–90

ööpäeva 91–180 ööpäeva

181–270 ööpäeva

üle 270 ööpäeva

A B 1 2 3 4 5 6 7

1. Kodutud 01

2. Teised varjupaigateenuse saajad 02

3. Varjupaigateenuse saajad kokku 03

3. Kohtade kasutamine

Kohtade arv (aruandeaasta

lõpus)

Teenust saanud inimeste

arv

Isikute teenuse saamise aeg

kokku, ööpäevades

Ühe isiku keskmine

teenuse saamise aeg (ööpäevade

arv) (v3 / v2)

1 2 3 4

4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused

Teenuse liik Rea nr

Teenuse olemasolu asutuses (teenuse

olemasolu tähistage numbriga 1)

A B 1

Isikukaitsevahendite (sh näomaskid) ja desinfitseerimisvahendite olemasolu

01

Riiete ja esmatarbevahendite andmine 02

Sotsiaalnõustamine 03

Psühholoogiline nõustamine 04

2

Resotsialiseerimisteenus 05

Meditsiiniline abi* 06

Valmistoidu pakkumine 07

Toidupakkide jagamine 08

Riiete pesemise võimalus 09

* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus

5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)

Töötaja

Rea nr

Täidetud ametikohtade arv

Tegelik töötajate arv

A B 1 2

Juhataja 01

Sotsiaaltöötaja 02

Hooldustöötaja 03

Valvetöötaja 04

Õde 05

Muud 06

Kokku 07

Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X

6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenuse saamise aeg

kokku (ööpäevad)

Kulutused teenusele

kokku, eurot

(v3 + v4 + v5 + v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised

kulutused ühe ööpäeva kohta

(v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 16 (muudetud sõnastuses)

VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)

Sugu Rea nr

Vanuserühmad Kokku 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

Mehed 01

Naised 02

Kokku 03

neist dementsuse diagnoosiga¹

04

¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03

2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)

Eelmise aruande-

aasta lõpus

Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi

Aruande- aasta lõpus

Kokku (v3 +

v6 +...+ v10)

neist

Kokku (v12 +…+ v15 + v17 + v18)

neist

k o d u s t

sh

ö ö p ä e v a ri n

g s e lt ü

ld h o o ld

u s te

e n u s e lt t e is

e s t a s u tu

s e s t

ö ö p ä e v a ri n

g s e lt e

ri h

o o le

k a n d e te

e n u s e lt

s ta

ts io

n a a rs

e lt t

e rv

is h o iu

te e n u s e lt , v .a

õ e n d u s a b it e e n u s

õ e n d u s a b it e e n u s e lt

m u

ja lt ,

a n d m

e d p

u u d u v a d

ö ö p ä e v a ri n

g s e le

ü ld

h o o ld

u s te

e n u s e le

t e is

e a

s u tu

s s e

ö ö p ä e v a ri n

g s e le

e ri h

o o le

k a n d e te

e n u s e le

iseseis-

valt elama

sh

s u rn

u d

m u

ja le

, a n d m

e d p

u u d u v a d

is ik

u te

a rv

is ik

u d , k e lle

le o

s u ta

ti e

e ln

e v a t

ü h te

v õ i e n a m

a t to

e ta

v a t

s o ts

ia a lt e e n u s t

is ik

u d , k e lle

e lu

k o h t

p a ik

n e b t e e n u s e o s u ta

ja g a s

a m

a s K

O V

is

ü k s i

k o o s p

e re

g a

to e ta

v a t s o ts

ia a lt e e n u s t s a a m

a

is ik

u te

a rv

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

2

2a. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus

Kokku (v2 + v3)

neist Kokku (v5 + v6)

neist

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldus- teenuse eest

ise

isikud, kelle hooldusteenuse

eest tasus kohalik omavalitsus

vähemalt osaliselt

isikud, kes tasusid oma

hooldusteenuse eest ise

1 2 3 4 5 6

3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)

Teenust saanud isikute

arv kokku (üks kord)

(v2 +…+ v8)

Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) Isikute

teenuse saamise

aeg kokku (ööpäeva-

des)

Ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg (öö- päevad aastas) v9 / v1

Ühe isiku teenuse saamise

arvestuslik aeg (kuud

aastas) v10 / 30,4 kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaajate arv (üks kord)

Teenuse saamise kordade arv

sh teenuse saamise kestuse järgi

kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva 151 ja enam

ööpäeva

1 2 3 4 5 6

4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).

Töötaja Rea nr

Täidetud ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtade

arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Abihooldustöötaja 02

Huvijuht 03

Tegevusjuhendaja 04

Sotsiaaltöötaja 05

Õde¹ 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

Kokku (rida 01 + ...+07) / keskmine

08

3

¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad

õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust.

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.

Teenust saanud isikute

arv kokku

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(ööpäeva- des)

Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt ööpäevas, eurot (v9 /

v2)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused

teenusele kokku,

eurot (v4 +…+ v8)

sh meditsiini- ja hügieenikulud,

konto 5522 isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Vanuserühmad Teenust saanud isikud kokku (üks kord) 18–49 50–64 65–79 80+

A B 1 2 3 4 5

Kokku (v1 +...+ v4) 01

neist dementsuse diagnoosiga¹

02

¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03

7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)

Teenust saanud

isikud kokku (üks kord)

(v2 +…+ v8)

Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Isikute

teenuse saamise

aeg kokku (päevades)

Ühe isiku teenuse saamise

aeg (päevi aastas) (v9

/ v1)

kuni 30

31–90 91– 150

151– 210

211– 270

271– 330

331– 365

(366)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Isikute teenuse saamise

aeg kokku (päeva-

des)

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused ühe isiku

kohta keskmiselt

päevas, eurot (v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 17 (muudetud sõnastuses)

LAPSEHOIU-, REHABILITATSIOONI- JA NÕUSTAMISTEENUSE NING MUUDE SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUSVAJADUSEGA LASTELE JA NENDE PEREDELE 1. Kulutused lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenusele ning muudele sotsiaalteenustele suure hooldusvajadusega ja puudega lastele ja nende peredele (aasta jooksul)

Rea nr

Teenuse- tunnid kokku

Kulutusi rahastas Kulutu- sed

kokku, eurot

Keskmi ne tunni hind (v2

/ v1)

isik kohalik oma-

valitsus

välis- vahendid

muud allikad

A B 1 2 3 4 5 6 7

Lapsehoiuteenus 01

Rehabilitatsiooniteenus 02 x x

Nõustamisteenus 03 x x

Muud sotsiaalteenused 04 x x

Kokku 05 x x

2. Suure hooldusvajadusega ja puudega laste arv, kellele osutati lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenust ning muid sotsiaalteenuseid (aasta jooksul)

Rea nr

Kokku laste arv

Suure hooldusvajadusega laste arv

sügava puudega raske puudega muud

A B 1 2 3 4

Lapsehoiuteenus 01

Rehabilitatsiooniteenus 02

Nõustamisteenus 03

Muud sotsiaalteenused 04

Nimetage muud teenused 05 Vabatekstiväli

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 3 (muudetud sõnastuses)

ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)

Teenusesaaja vanus; osutatud teenuse

maht

Rea nr

Mehed Naised Kokku

Kokku

neist

Kokku

neist

Kokku

neist

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

muu piiran- guga ja/või

eri- vajadusega

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

muu piiranguga ja/või eri-

vajadusega

ainult liikumis- piiran- guga

ainult nägemis-

piiran- guga

muu piiran- guga ja/või

eri- vajadusega

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

18–49 01

50–64 02

65+ 03

Kokku teenuse- saajaid (r01 +...+ r03)

04

Teenuse osutamise maht kokku, tundides

05 X X X X X X X X

Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r05 / r04 / 12)

06 X X X X X X X X

2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenuse saamise eesmärk Rea nr

Mehed Naised Kokku

kokku

neist vanuses

kokku

neist vanuses

kokku

neist vanuses

18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+

2

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 01

Töötamine 02

Kodu ja perega seotud tegevused 03

Avalikud teenused 04

Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 05

Kokku (r01 +...+ r05) 06

3. Isiklike abistajate arv

Rea nr

Kokku aruandeaasta lõpus

A B 1

Kokku 01

sh läbinud isikliku abistaja koolituse 02

4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Osutatud teenuse maht

kokku, tundides

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot

(v2 / v1)

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik

välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 4 (muudetud sõnastuses)

KODUTEENUS

1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)

Rea nr

Teenusesaajad kokku

aruandeaasta jooksul

neist

üksi elavad perede koosseisus

elavad

A B 1 2 3

Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad teenusesaajad

02

2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanuserühm Osutatud teenuse maht

Rea nr

Mehed Naised Kokku

A B 1 2 3

18–49 01

50–64 02

65–74 03

75–84 04

85+ 05

Kokku (r01 +...+ r05) 06

Osutatud teenuse maht kokku (tundides)

07 X X

Keskmine teenusetundide arv kuus ühe teenusesaaja kohta (r07/r06/12)

08 X X

3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)

Rea nr

Kokku aruandeaasta

lõpus

A B 1

Teenust osutavad isikud 01

neist erialase väljaõppe läbinud 02

4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Osutatud teenuse maht

kokku, tundides

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 +…+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised

kulutused ühe teenusetunni kohta, eurot

(v2 / v1)

isiku

omaosalus kohalik

omavalitsus riik välisvahendid muu

1 2 3 4 5 6 7 8

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 6 (muudetud sõnastuses)

1

LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES

1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)

Rea nr

Tüdrukud Poisid Kokku

A B 1 2 3

Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum (aruandeaasta jooksul)

03

neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud

04

Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05

Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)

eestkosteperre 06

hooldusperre 07

asenduskodusse või perekodusse 08

turvakodusse 09

naasid perekonda 10

muu 11

2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)

Rea nr

Ametnike arv

A B 1

Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01

täisajaga töötavad 02

osaajaga töötavad 03

Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04

Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05

Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus: 06

sotsiaaltööalase kõrgharidusega 07

neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 08

muu kõrgharidusega 09

neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 10

muu haridusega 11

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 8 (muudetud sõnastuses)

SOTSIAALTRANSPORDITEENUS

1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Rea nr

Kokku

neist teenuse saamise eesmärgi järgi

hariduse omanda-

mine töötamine

avalike tee- nuste kasu-

tamine

muu (sh hu- vitegevus, vaba aja

veetmine)

A B 1 2 3 4 5

Teenusesaajad kokku 01

nendest lapsed (0‒17) 02

sh suure hooldusvajadusega lapsed 03

nendest raske puudega lapsed 04

sügava puudega lapsed 05

18‒64 06

65+ 07

Kõikidest teenusesaajatest need, kes ka- sutasid kohandatud transpordivahendit

08 X X X X

2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)

Teenuse osutamise viisid Rea nr

Tähistage sobiv numbriga "1" (valida

võib mitu varianti)

A B 1

Liiniveona 01

Juhuveona 02

Taksoteenusena 03

3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)

Teenuse osutamise variandid Rea nr

Tähistage sobiv numbriga "1" (valida

võib mitu varianti)

A B 1

Teenust osutab KOVi koduteenuse hooldustöötaja 01

Teenust osutab KOVi sotsiaal- või lastekaitsetöötaja 02

Teenust osutab KOVi muu töötaja (nt KOVi palgal olev autojuht/bussijuht) 03

Teenust osutab KOVi allasutus (nt allasutuse bussijuht või muu töötaja) 04

Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks

05

Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihankega leid- nud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja)

06

KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenuse esitatud ar- vete alusel

07

2

4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenusesaaja sihtrühm

Rea nr

Kulutused tee- nusele kokku,

eurot

Kulutuste rahastusallikad, eurot

isiku omaosalus

kohalik omavalitsus

riik välis-

vahendid muu

A B 1 2 3 4 5

Kokku 01

Täisealised 02

Lapsed 03

sh suure hooldusvaja- dusega lapsed

04

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 9 (muudetud sõnastuses)

TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Perede arv

Pereliikmete/teenusesaajate arv

Lapsed (0–17)

Täiseali- sed

(v4 + v5)

sh vanuses Kokku isikuid

(v2 + v3) 18– 64

65+

A B 1 2 3 4 5 6

1. Pere tugiisikuteenuse saajad 01

sh rahvusvahelise kaitse saajad 02

1.1 suure hoolduskoormusega perede ja nendes suure hooldusvajadusega laste arv

03

2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse

saajad) (r04 + r07) 04 X

sh rahvusvahelise kaitse saajad 05 X

2.1 suure hooldusvajadusega isikud 06 X

2.2 muu vajaduse tõttu abi vajav isik 07 X

Kokku (r01 + r04) 08 X

sh rahvusvahelise kaitse saajad kokku (r02 + r05)

09 X

2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Kokku

neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi

lapse kodus

haridusa- sutuses

vabaaja veet- misel, huvite-

gevuses, tervi- seasutuses

transpor- dis, liiklu-

ses

A B 1 2 3 4 5

Suure hooldusvajadusega lapsed 01

nendest raske puudega lapsed 02

sügava puudega lapsed 03

Muu vajaduse tõttu abi vajavad lapsed 04

Kokku (r01 + r04) 05

3. Tugiisikute arv

Rea nr Kokku

aruandeaasta lõpus

A B 1

Pere tugiisikud 01

Lapse tugiisikud 02

Täikasvanu tugiisikud 03

Tugiisikute arv kokku (r01 + r02 + r03) 04

sh läbinud tugiisiku koolituse 05

4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Sihtrühm Rea nr

Tee- nuse maht tundi- des

Kulutused teenusele

kokku, eurot (v3 + v4 + v5

+ v6+ v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi- sed kulu-

tused ühe tee-

nuse- tunni

isiku oma-

osalus

kohalik oma-

valitsus

riik

välis- vahen-

did muu

2

kohta (v2 / v1)

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

Pere tugiisikuteenuse saaja 01

sh suure hoolduskoormu- sega

02

Laps 03

sh suure hooldusvajadu- sega

04

Täisealine 05

Kokku (r01 + r03 + r05) 06

nendest rahvusvahelise kaitse saajad

07

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 11 (muudetud sõnastuses)

ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes

Rea nr

Aasta lõpus teenust saanud isikud

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise aeg kokku

(kuudes)

A B 1 2 3

Perekodus kokku 01

0–2-aastased 02

3–17-aastased 03

18 ja vanemad 04

Asenduskodus kokku 05

0–2-aastased 06

3–17-aastased 07

18 ja vanemad 08

Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord) 09

Järelhooldusel 10

Asendus- ja järelhooldusteenust saanud kokku (isikud üks

kord)

11

2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus

Rea nr

Aasta jooksul teenust saanud isikud

Isikute teenuse saamise

aeg kokku

(kuudes)

Kulutused ühe isiku

kohta kesk- miselt kuus

(v7 / v2)

Kulutuste rahastusallikad Kulutused teenusele aruande-

aastal kokku (v3 + v4 + v5)

sh meditsiini-

ja hügieeni- kulud (konto

5522)

isiku oma-

osalus

kohalik oma- valit- sus

riik välis- vahe ndid

muu

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Perekodus 01

Asenduskodus 02

Järelhooldusel 03

Asendus- ja järelhooldus- teenus kokku

04

3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga

Rea nr

Asendushooldu steenust

saanud isikud (aasta lõpus)

Järelhooldusteenust saanud isikud (aasta lõpus)

Teenust pakkunud

pered (aasta lõpus)

Teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad

(aasta lõpus)

A B 1 2 3 4

Perekodus kokku 01

1 perevanemaga peredes

02

2 perevanemaga peredes

03

2

3 perevanemaga peredes

04

Asenduskodus kokku 05

kuni 3 kasvatajaga peredes

06

4 või enama kasvatajaga peredes

07

Järelhooldusel muul viisil*

08 x

Kokku (üks kord) 09

* real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid.

4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad

põhitöötajad ja nende keskmine töötasu

Töötaja

Rea nr

Täidetud ametikohtad

e arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikohtad

e arv (koormused aasta lõpus)

Töötajate arv aasta

lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris,

taandatud täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöötasu oktoobris,

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Kasvataja 01

Kasvataja abiline 02

Perevanem 03

Perevanema abiline 04

Kokku last vahetult kasvatavad isikud (summeerib read 01–04)

05

Sotsiaaltöötaja 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad*

07

KOKKU/keskmine 08

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 12 (muudetud sõnastuses)

1

ERIHOOLEKANDETEENUSED

1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)

Sugu / teenuse nimetus Rea nr

Kokku eelmise aruan-

deaasta lõpul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta lõpul (v2

+…+ v5)

18–24 25–64 65–79 80 ja vane-

mad

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 1

Naised 2

Kokku (01 + 02) 3

sh igapäevaelu toetamise teenus 4

igapäevaelu toetamise teenus autismi- spektriga täisealisele inimesele

5

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

6

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

7

toetatud elamise teenus 8

kogukonnas elamise teenus 9

töötamise toetamise teenus 10

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 12 kuni 14)

11

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele

12

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektriga täisealisele inimesele

14

Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul)

Sugu / teenuse nimetus Rea nr

Kokku eel- mise aruan-

deaasta jook- sul

Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- deaasta jook- sul (v2 +…+

v5) 18–24 25–64 65–79

80 ja vane- mad

A B 1 2 3 4 5 6

Mehed 1

Naised 2

2

Kokku (01 + 02) 3

sh igapäevaelu toetamise teenus 4

igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektriga täisealisele inimesele

5

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

6

igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

7

toetatud elamise teenus 8

kogukonnas elamise teenus 9

töötamise toetamise teenus 10

ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 12 kuni 14)

11

ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ini- mesele

12

ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- sele

13

ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektriga täisealisele inimesele

14

Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.

3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu

Töötaja/ amet

Rea nr

Täidetud ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Täitmata ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Töötajate arv

aasta lõpus (isikute arv)

Keskmine töötajate arv oktoobris, taandatud

täistööajale

Brutotöötasu oktoobris

kokku, eurot aastas

Keskmine brutotöö- tasu ok- toobris,

eurot

(v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Hooldustöötaja 01

Tegevusjuhendaja 02

Abihooldustöötaja 03

Õde 04

Sotsiaaltöötaja 05

Huvijuht 06

Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07

Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08

* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:

4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)

Teenuse liik Rea nr

Riigieelarveväli sed kulutused

teenusele kokku (v1 = v2

+ v3 + v4)

Kulutuste rahastusallikad, eurot

is ik

u

o m

a o s a lu

s

k o h a lik

o m

a -

v a lit

s u s

v ä lis

v a h e n -

d id

m u u (

v .a

r ii-

g ie

e la

rv e s t

ra h a s ta

ta v

e ri h

o o le

-

k a n d e m

a k s i-

m a

a ln

e m

a k -

s u m

u s )

3

A B 1 2 3 4 5

Igapäevaelu toetamise teenus 01

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele

02

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele

03

Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele- valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele

04

Toetatud elamise teenus 05

Kogukonnas elamise teenus 06

Töötamise toetamise teenus 07

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 09 kuni 12)

08

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remis- siooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- häirega inimesele

09

Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele

10

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud inimesele

11

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga täisealisele inimesele

12

Kokku (01 +…+ 12) 13

4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud ning sisseostetud õendus- abiteenuse kulud ja maht (aruandeaasta jooksul)

Kululiik Rea nr

Kokku (olenemata rahasta- misallikast), eurot/tundi

A B 1

Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01

Sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu 02

Sisseostetud õendusabiteenuse maht tun- dides

03

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”

Lisa 14 (muudetud sõnastuses)

TURVAKODUTEENUS

1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Pöördumise põhjus Rea nr

Vanuserühmad

Kokku 0–2 3–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64

65 ja va- nemad

A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9

1. Lähisuhtevägivald 01

mehed 02

naised 03

2. Muu vägivald 04

mehed 05

naised 06

3. Hulkurlus 07

mehed 08

naised 09

4. Kodune hoolimatus 10

mehed 11

naised 12

5. Alkoholi tarvitamine 13

mehed 14

naised 15

6. Narkootikumide tarvitamine 16

mehed 17

naised 18

7. Vanemate ja teiste lähedaste alkoholi tarvitamine

19

mehed 20

naised 21

8. Vanemate ja teiste lähedaste narkootikumide tarvitamine

22

mehed 23

naised 24

9. Elukoha puudumine 25

mehed 26

naised 27

10. Muud / põhjus teadmata 28

mehed 29

naised 30

KOKKU TEENUST SAANUD 31

mehed 32

naised 33

2

2a. Täisealised teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanus ja sugu Rea nr

kuni 7 öö-

päeva

8–30 öö-

päeva

31–90 öö-

päeva

91–180 ööpäeva

üle 180 ööpäeva

Kokku isi- kuid

neist teenust saanud kaks

ja enam korda

Teenuse osutamise aeg kokku ööpäeva-

des

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

Mehed 01

neist vanuses 18–24 02 x

25–49 03 x

50–64 04 x

65 ja vanemad 05 x

Naised 06

neist vanuses 18–24 07 x

25–49 08 x

50–64 09 x

65 ja vanemad 10 x

Kokku 11

neist vanuses 18–24 12 x

25–49 13 x

50–64 14 x

65 ja vanemad 15 x

2b. Lapsed teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanus ja sugu Rea nr

kuni 7 öö-

päeva

8–30 öö-

päeva

31–90 öö-

päeva

91–180 ööpäeva

üle 180 ööpäeva

Kokku isi- kuid

neist teenust saanud kaks

ja enam korda (mitu

korda)

Teenuse osutamise aeg kokku ööpäeva-

des

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

Poisid 01

neist vanuses 0–2 02 x

3–6 03 x

7–14 04 x

15–17 05 x

Tüdrukud 06

neist vanuses 0–2 07 x

3–6 08 x

7–14 09 x

15–17 10 x

Lapsed kokku 11

neist vanuses 0–2 12 x

3–6 13 x

7–14 14 x

15–17 15 x

2c. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)

Vanus ja sugu Rea nr

kuni 7 öö-

päeva

8–30 öö-

päeva

31–90 öö-

päeva

91–180 öö-

päeva

üle 180 ööpäeva

Kokku lapsi

neist teenust saanud kaks

ja enam korda

Teenuse osutamise aeg kokku ööpäeva-

des

A B 1 2 3 4 5 6 7 8

Poisid kokku 01

neist vanuses 0–2 02 x

3‒6 03 x

7–14 04 x

15–17 05 x

Tüdrukud kokku 06

neist vanuses 0–2 07 x

3‒6 08 x

7–14 09 x

3

15–17 10 x

Lapsed kokku 11

neist vanuses 0–2 12 x

3‒6 13 x

7–14 14 x

15–17 15 x

3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)

Sihtkoht

Rea nr

Isikud teenuse saamise kestuse järgi Kokku isi-

kuid kuni 7 öö- päeva

8–30 öö- päeva

31–90 öö- päeva

91–180 öö- päeva

üle 180 öö- päeva

A B 1 2 3 4 5 6

Täisealised 01

sh koju 02

järelhooldusteenust saama 03

väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust saama

04

kohaliku omavalitsuse paku- tavasse eluruumi

05

muu/teadmata 06

Lapsed 07

sh bioloogilisse perekonda (koju) tagasi

08

asendushooldusteenust saama asendus- või perekodus (asenduskodusse või pereko- dusse)

09

asendushooldusteenust saama hooldusperes (hooldus- perre)

10

eestkostja juurde elama (eest- kosteperre)

11

muu/teadmata 12

Kokku teenust saamast lahku- nud isikuid

13

4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või

muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu

Töötaja

Rea nr

Täidetud ame- tikohtade arv (koormused aasta lõpus)

Täitmata ametikoh- tade arv (koormu-

sed) aasta lõpus

Töötajate arv aasta lõpus (isi- kute arv)

Keskmine tööta- jate arv oktoob- ris, taandatud

täistööajale

Brutotöö- tasu ok- toobris

kokku, eurot

Keskmine brutotöö- tasu ok- toobris

eurot (v5 / v4)

A B 1 2 3 4 5 6

Vahetult teenust osutav töötaja 01

sh lapsele teenust vahetult osutav töötaja 02

Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku)

03 X X X X X

sh asutuse poolt osaliselt tasustatud

04 X X X X

4

5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)

Teenuse osuta- mise aeg kokku

ööpäevades

Kulutused tee- nusele aruan-

deaastal kokku, eurot (v3 +... +

v7)

Kulutuste rahastusallikad, eurodes Keskmised kulutused ühe öö-

päeva kohta (v2 / v1)

isiku omaosa-

lus

kohalik omavalitsus

riik välisvahen-

did muu

1 2 3 4 5 6 7 8

MINISTRI MÄÄRUS

25.03.2024 nr 16

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 ja määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt: „11) „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele (lisa 17).”; 3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 8–11 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.“; 4) määruse lisad 2–4, 6, 8, 9, 11, 12 ja 14–17 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1– 12. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

2

Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus Lisa 2. Isikliku abistaja teenus Lisa 3. Koduteenus Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 6. Tugiisikuteenus Lisa 7. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 8. Erihoolekandeteenused Lisa 9. Turvakoduteenus Lisa 10. Varjupaigateenus Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Lisa 12. Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele

Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“

muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 (edaspidi määrus nr 7), millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Muudatused hõlmavad ühe aruande kehtetuks tunnistamist ning sisulisi ja tehnilisi muudatusi 12 aruandevormis, mille eesmärk on kohandada statistilise aruandlusega kogutavaid andmeid, mis on vajalikud sotsiaalpoliitikast ülevaate saamiseks ja selle kujundamiseks, samuti vältida andmete topelt esitamist aruandluse ja registrite kaudu. Kogutavad andmed viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatusega, mille kohaselt lõpetatakse alates 01.01.2024 asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine toetusfondi kaudu. Muudatused tulenevad eelkõige poliitikakujundajate vajadustest ning aitavad vähendada andmeesitajate halduskoormust. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna pere- ja pensionipoliitika analüüsijuht Mari Sarv (e-post: [email protected]), hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (e-post: [email protected]) ning analüütikud Svetlana Karpovitš (e-post: [email protected]) ja Kaili Hendla (e-post: [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna erivajadusega laste poliitika juht Brit Tammiste (e-post: [email protected]), lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (e-post: [email protected]) ning nõunikud Elmet Puhm (e-post: [email protected]) ja Marge Hindriks (e-post: [email protected]), hoolekande osakonna pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (e-post: [email protected]), hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (e-post: [email protected]) ning nõunikud Meeli Tuubel (e-post: [email protected]), Elen Preimann (e-post: [email protected]) ja Liisa Päeske (e- post: [email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kaie Pukk (e- post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 07.12.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadusega (RT I, 22.12.2022, 3).

2

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 09.05.2023, 5. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 2 lõike 1 punkt 1. Aruannet „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk" enam ei esitata, kuna alates 01.01.2024 lõpetatakse teenuse rahastamine toetusfondi kaudu. Määruse punktiga 2 muudetakse määruse nr 7 § 2 lõike 1 punkti 11 sõnastust järgmiselt: „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele”. Varasem sõnastus oli „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“. Määruse punktiga 3 muudetakse määruse nr 7 § 3 lõike 1 sõnastust nii, et sellest jäetakse välja viide aruandele „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk", kuna nimetatud aruannet enam ei esitata. Määruse punktiga 4 muudetakse määruse nr 7 lisasid 2–4, 6, 8, 9, 11, 12 ja 14–17 ning need asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–12 järgmiselt: Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus (määruse nr 7 lisa 2) Lisa 2. Isikliku abistaja teenus (määruse nr 7 lisa 3) Lisa 3. Koduteenus (määruse nr 7 lisa 4) Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses (määruse nr 7 lisa 6) Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus (määruse nr 7 lisa 8) Lisa 6. Tugiisikuteenus (määruse nr 7 lisa 9) Lisa 7. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses (määruse nr 7 lisa 11) Lisa 8. Erihoolekandeteenused (määruse nr 7 lisa 12) Lisa 9. Turvakoduteenus (määruse nr 7 lisa 14) Lisa 10. Varjupaigateenus (määruse nr 7 lisa 15) Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (määruse nr 7 lisa 16) Lisa 12. Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele (määruse nr 7 lisa 17). Määruse nr 7 lisades 5 „Lapsehoiuteenus“ ja 10 „Võlanõustamisteenus“ muudatusi ei tehta. Osad lisades tehtavad muudatused puudutavad mitut aruandevormi ja need on järgmised: Määruse lisade 1–3, 5–7 ja 9–11 (määruse nr 7 lisad 2–4, 8, 9, 11 ja 14–16) ehk aruandevormide „Eluruumi tagamise teenus“, „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Sotsiaaltransporditeenus“, „Tugiisikuteenus“, „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ „Turvakoduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse lisatakse uus veerg „riik“, mis lisandub kui üks kulutuste rahastusallikatest. Asendushooldusteenuse aruandesse lisatakse veerg „riik“ seetõttu, et saatjata alaealiste välismaalaste sihtrühma puhul rahastatakse asendushooldusteenust riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Ülejäänud aruannete puhul on selle veeru lisandumine seotud asjaoluga, et riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis

3

toetavad sotsiaalteenuste arendamist. Kuivõrd projektide elluviimisel tuleb teenuste osutamist ka testida, on kohane aruandevorme muuta selliselt, et kajastatud oleks ka riigi eraldatud raha, mida kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks. Määruse lisade 2, 3 ja 6 (määruse nr 7 lisad 3, 4 ja 9) ehk aruandevormide „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“ ja „Tugiisikuteenus“ tabelitest 3, mis kajastavad teenust osutavaid isikuid, jäetakse välja veerud 2–4, milles esitati andmed vastavalt isiklike abistajate, koduteenust vahetult osutavate isikute ja tugiisikute kohta vanuserühmade järgi. Samuti jäetakse nende aruandevormide tabelitest 3 välja veerg 5, milles toodi välja nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate arv, kes osutasid vastavalt isikliku abistaja teenust, koduteenust ja tugiisikuteenust. Veergudes 2‒5 sisalduvate andmete kogumisest loobumise põhjuseks on andmete vähene kasutus. Andmeid sotsiaalvaldkonna töötajate vanuse kohta saab sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringutest ja küsitlustest. Samuti on vajaduse korral võimalik töötajate profiili teemal tellida eriuuringuid. Seoses eespool kirjeldatud muudatustega muudetakse ka nende aruandevormide tabelite 3 nimetusi. Määruse lisade 2 ja 3 (määruse nr 7 lisad 3 ja 4) ehk aruandevormide „Isikliku abistaja teenus“ tabelis 1 ja „Koduteenus“ tabelis 2, mis kajastavad teenusesaajate jaotust soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (isikliku abistaja teenuse puhul ka tegevuspiirangu järgi), ei küsita enam andmeid osutatud teenuse mahu kohta soo järgi. Praktika on näidanud, et neid andmeid ei ole soopõhiselt regulaarse sagedusega vaja läinud. Selle muudatusega seoses ei arvutata enam soo järgi ka keskmist teenusetundide arvu kuus ühe teenusesaaja kohta. Jätkuvalt on vajalik esitada andmed osutatud teenuse mahu kohta kõikide teenusesaajate puhul. Määruse lisade 7, 8, 9 ja 11 (määruse nr 7 lisad 11, 12, 14 ja 16) ehk aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Turvakoduteenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ teenusesaajatega tegelevaid põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavatest tabelitest jäetakse välja read järgmiste töötajate kohta: asendushooldusteenuse ja järelhooldusteenuse osutamise puhul tabelist 4 logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, füsioterapeudi, tegevusterapeudi või assistendi, arsti ja õe kohta; erihoolekandeteenuste puhul tabelist 3 (endine tabel 5) logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, psühhoterapeudi, tegevusterapeudi või assistendi ja arsti kohta; turvakoduteenuse (tabel 5) puhul hooldustöötaja, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, psühhoterapeudi, tegevusjuhendaja, õe, sotsiaaltöötaja ja muude töötajate kohta, samuti kõigi töötajate peale kokku; väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (tabel 4) puhul logopeedi, füsioterapeudi, tegevusterapeudi või assistendi ja arsti kohta. Nimetatud read jäetakse aruandest välja andmete vähese kasutuse ja vastavate töötajate vähese arvu tõttu. Näiteks ei ole logopeed viimase kolme aasta jooksul töötanud mitte üheski üldhooldusasutuses. Puudub ka regulaarne vajadus nende töötajate andmete kasutamiseks poliitikakujundamisel. Jätkatakse andmete küsimist eraldi ridadel nende põhitöötajate koormuse ja palga kohta, kelle puhul on andmete kogumine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik (sh teenust osutavate põhitöötajate ametite järgi, nt asendushooldusteenuse osutamisel perekodus perevanemad ja perevanema abilised, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, erihoolekandeteenuste puhul tegevusjuhendajad, turvakoduteenuse puhul vahetult teenust osutavad töötajad, sh eraldi need, kes osutavad teenust lastele). Selliselt andmete esitamine tagab kooskõla sotsiaalhoolekande seaduse ja majandustegevuse registriga. Lisade 7, 8 ja 11 puhul täpsustatakse ka rea „Muud“ nimetust, uueks nimetuseks on „Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad“. Edaspidi tuleb andmed muude põhitöötajate kohta esitada ühel real „Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad“, siia alla võivad kuuluda näiteks varasemas aruandes eraldi ridadel küsitud ja nüüdsest aruandest kustutatud eripedagoogid, psühholoogid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, arstid või ka teised teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad. Omamaks teavet selle kohta, millised muud põhitöötajad asutustes

4

töötavad, lisatakse tabelisse uus rida, milles tuleb muude teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate olemasolu korral nende ametinimetused välja tuua. Lisaks muutub töötajate keskmise palga kajastamine aruandes. Kui varem kajastati aruandes töötajatele makstud brutopalka ja keskmist töötatud koormust kuus aasta jooksul, mille põhjal arvutas aruanne keskmise palga aruandeaastal töötajate ametite järgi, siis nüüd päritakse aruandes oktoobrikuu eest välja makstud brutotöötasu töötajate ametite järgi. Selline muudatus lihtsustab aruannete esitajate jaoks andmete esitamist, sest lähtuda tuleb vaid ühes kuus tööl olnud töötajatest ja neile makstud töötasust varasema 12 kuu töötajate ja neile aasta jooksul makstud palga asemel. Ka tervishoiusektoris võetakse aruannetega esitatava keskmise palga arvestamisel aluseks ühe kuu töötasu, mitte 12 kuu keskmine töötasu. Seoses nimetatud muudatusega ei küsita enam aruandes aasta keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale, vaid oktoobrikuu keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale. Samuti ei küsita enam aasta jooksul makstud töötasu kokku, vaid brutotöötasu oktoobris kokku. Nende esitatud andmete põhjal arvestab süsteem välja keskmise brutotöötasu oktoobris, mitte enam keskmise töötasu kuus aasta jooksul. Lisaks täiendatakse tabelit uue veeruga, milles tuleb välja tuua täitmata ametikohtade arv (koormused) aasta lõpus. See täiendus võimaldab poliitikakujundamisel arvestada sellega, kui palju on teenust osutavates asutustes töötajaid puudu, lähtudes tegelikust vajadusest. Alljärgnevalt kirjeldatud muudatused on seotud konkreetselt ühte teenust puudutava aruandevormiga. Määruse lisaga 1 (määruse nr 7 lisa 2) kehtestatavas aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule täpsustavad muudatused tabelites 1 ja 3 ning sisulised muudatused tabelis 4. Tabelites täpsustatakse eluaseme tüüpi ja sõnastus viiakse kooskõlla õigusaktides kasutusel oleva mõistega (sotsiaalkaitseministri 1. septembri 2023. a määrus nr 50 „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“, RT I, 05.09.2023, 20). Mõiste „teenusmaja“ asendatakse mõistega „kogukonnapõhine toetatud eluase“. Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev ühe- või mitmekorruseline hoone, milles on ühe- ja kahetoalised kööginurga, tualettruumi ja pesemisruumiga korterid ja abiruumid (hoiu-, hooldus- ja majapidamisruumid) ning toetatavate ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks vajalikud ruumid ja maa-ala. Tabelisse 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ lisatakse uus veerg „välisvahendid“, mis on üks kulutuste rahastusallikaid. Selle muudatusega ühtlustatakse eluruumi tagamise teenuse kulutuste rahastusallikate tabel teiste sotsiaalteenuste teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavate tabelitega. Määruse lisaga 2 (määruse nr 7 lisa 3) kehtestatavas aruandevormis „Isikliku abistaja teenus“ tehakse muudatusi, mida on kirjeldatud eespool mitut aruandevormi puudutavate muudatuste seas. Määruse lisaga 3 (määruse nr 7 lisa 4) kehtestatavas aruandevormis „Koduteenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1 ja 3. Tabelist 1 „Andmed koduteenuse saajate kohta“ jäetakse välja veerg 04, milles küsiti koduteenust saanud perede (v.a üheliikmelised) arvu. See veerg ei ole enam vajalik, kuivõrd statistikat tehakse pigem teenust saanud isikute, mitte perekondade arvu kohta. Täpsustakse ka veeru 1 nimetust, tuues selgelt välja, et selles tabelis tuleb kajastada teenusesaajate arv aruandeaasta jooksul kokku.

5

Tabelis 3 asendatakse veeru 1 nimetus „Kokku“ nimetusega „Kokku aruandeaasta lõpus“. Selle täpsustusega sõnastatakse koduteenuse osutajaid puudutava veeru nimetus sarnaselt isikliku abistaja teenuse ja tugiisikuteenuse osutajaid puudutavate veergude nimetustega. Määruse lisaga 4 (määruse nr 7 lisa 6) kehtestatakse aruandevorm „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, milles ei pärita enam andmeid selliste laste arvu kohta, kellega seotult menetleti ja kelle puhul algatati aasta jooksul lastekaitsealaseid juhtumeid, kuna nimetatud andmed peab iga kohaliku omavalitsuse üksus sisestama STARi ja sealt on need andmed päritavad ka statistilisteks ülevaadeteks. Aruandevormi tabeli 1 kaudu päritakse jätkuvalt andmeid selliste laste arvu kohta, kelle puhul aasta jooksul lastekaitsejuhtum lõpetati, sealhulgas need, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud, samuti päritakse vormi tabelis 1 andmeid aasta jooksul perest eraldatud laste arvu kohta. Neid andmeid on jätkuvalt vaja vormi kaudu koguda, kuna need ei ole STARi ühtviisi sisestatud ega STARist päritavad, samas on need andmed väga olulised lastekaitsepoliitika kujundamiseks ja lastekaitsetöö dünaamika seiramiseks. Määruse lisaga 5 (määruse nr 7 lisa 8) kehtestatavas aruandevormis „Sotsiaaltransporditeenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule täpsustavaid ja sisulisi muudatusi tabelites 3 ja 4. Tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses“ täpsustatakse teenuseosutaja mõistet: mõiste „koduhooldustöötaja“ asendatakse mõistega „koduteenuse hooldustöötaja“. Tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ jäetakse välja veerg 1, kus küsiti andmeid teenuse mahu kohta sõidukordades. Peamine põhjus on see, et sotsiaaltransporditeenuse mahtu mõõdetakse kohalikes omavalitsustes erinevates ühikutes (sõidukordades, kilomeetrites, kuudes ja tundides). Samuti kasutatakse tihti ühes kohalikus omavalitsuses erinevaid mõõtühikuid, mis võivad sõltuda mitmest asjaolust, näiteks teenuse osutamise viisist või sellest, kes osutab teenust. Seega ei ole võimalik saada adekvaatseid koondandmeid sõidukordade kohta kokku. Määruse lisaga 6 (määruse nr 7 lisa 9) kehtestatavas aruandevormis „Tugiisikuteenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1, 2 ja 4. Sisulised muudatused tehakse tabelites 1 ja 4. Kui varem olid sihtrühmaks rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad, siis edaspidi on selleks vaid rahvusvahelise kaitse saajad, kuna õigus tugiisikuteenust saada on ainult rahvusvahelise kaitse saajatel. Rahvusvahelise kaitse taotlejatel enam õigust tugiisikuteenust saada ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele osutati teenust erandkorras vaid massilise sisserände alguses, aastal 2022. See puudutab tabeli 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ ridasid 02, 05 ja 09 ning tabeli 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ rida 07. Tabelites 1 ja 2 täpsustatakse pealkirjade nimetusi. Tabelis 1 asendatakse rea 07 nimetus „muu olukorra tõttu abi vajav isik“ nimetusega „muu vajaduse tõttu abi vajav isik“. Tabelis 2 „Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi“ asendatakse rea 04 nimetus „Muu olukorra tõttu abi vajavad lapsed“ nimetusega „Muu vajaduse tõttu abi vajavad lapsed“. Määruse lisaga 7 (määruse nr 7 lisa 11) kehtestatavas aruandevormis „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ tehakse muudatusi, mida on kirjeldatud eespool mitut aruandevormi puudutavate muudatuste seas. Määruse lisaga 8 (määruse nr 7 lisa 12) kehtestatavas aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ tehakse lisaks eespool väljatoodud ühistele muudatustele järgmised muudatused. Tabelid 3 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ ja 4 „Töötavad riigieelarvest

6

ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“ jäetakse aruandevormist välja. Tabeli 3 väljajätmise põhjuseks on vähene andmete kasutus ja andmete mitmeti tõlgendamise võimalus, mis ei taga ühtlast esitamist ega kvaliteeti. Samuti on asutused andnud tagasisidet, et neil ei ole alati infot selle kohta, milliseid esmatasandi teenuseid inimesed pärast erihoolekandeteenuse saamist hakkavad saama või kuhu nad täpsemalt liiguvad. Osa tabelis kajastatud andmetest on juba praegu täielikult või osaliselt võimalik saada registriandmeid ühendades. Tabeli 4 väljajätmise põhjuseks on samuti andmete vähene kasutus ja see, et suuremat osa töötavate erihoolekandeteenuse saajate andmetest on võimalik saada registriandmetest tööandja poolt makstud sotsiaalmaksu alusel. Määruse lisaga 9 (määruse nr 7 lisa 14) kehtestatavas aruandevormis „Turvakoduteenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodud ühistele muudatustele järgmised sisulised ja täpsustavad muudatused. Üks muudatus puudutab tabeleid 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi“, 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi“ ja 4 „Teenuse saamise sagedus“. Tabel 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi“ jagatakse kaheks. Tabelis 2a hakatakse eraldi küsima andmeid täisealiste teenusesaajate kohta ja tabelis 2b laste kohta. See lihtsustab nende täitmist ja kontrollimist. Tabel 4 „Teenuse saamise sagedus“ jäetakse aruandevormist välja. Tabelis küsiti andmeid selle kohta, mitu inimest kokku, neist mitu last (sh need, kes said teenust üksi) ja mitu täisealist (soo järgi) said teenust üks kord ja mitu kaks ja enam korda. Enam ei küsita eraldi andmeid üks kord aruandeperioodi jooksul teenust saanute arvu kohta. Küsimus kaks ja enam korda teenust saanute kohta lisatakse vastavatesse teenuse saamise kestuse tabelitesse 2a, 2b ja 2c. See lihtsustab aruande täitmist ja vähendab töökoormust. Määruse lisaga 10 (määruse nr 7 lisa 15) kehtestatavas aruandevormis „Varjupaigateenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulised muudatused tabelites 2 ja 3. Nii tabelis 2 „Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi“ kui ka tabelis 3 „Kohtade kasutamine“ ei küsita enam eraldi andmeid teenusesaajate kohta teenuse saamise kestuse ja pikkuse järgi (soo järgi), kuna enam ei ole vajadust nende andmete kogumiseks. Määruse lisaga 11 (määruse nr 7 lisa 16) kehtestatavas aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 2 ja 2a. Tabelist 2 „Teenusesaajate liikumine“ jäetakse välja veerud 1 ja 20, kuhu märgiti teenusekohtade arv vastavalt eelmise aruandeaasta lõpus ja aruandeaasta lõpus. Teenusekohtade arvu küsimine ei ole vajalik, sest vastavad andmed saab jooksvalt kätte majandustegevuse registrist. Veergude „samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt“ ja „samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele“ nimetused asendatakse täpsemate nimetustega „ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt teisest asutusest“ ja „ööpäevaringsele üldhooldusteenusele teise asutusse“. Tabelist 2a „Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele“ jäetakse välja veerg 4, milles esitati nende isikute arv, kelle hooldusteenuse rahastamise võttis kohalik omavalitsus 2023. aasta II poolaastal üle. Kuivõrd hooldusreform jõustus 2023. aasta 1. juulil, oli selle lahtri olemasolu vajalik just 2023. aasta aruandevormis. Edaspidi on vaja jätkata vaid selle monitoorimist, kes tasub hooldusteenuse kulud. Seoses sellega muutub ka tabeli nimetus, uueks nimetuseks on „Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel“. Samuti täpsustatakse veergudes 2 ja 3 sõnastust, tuues selgelt välja, et isikuid tuleb eristada selle järgi, kas nad tasusid oma hooldusteenuse eest ise või tasus hooldusteenuse eest vähemalt osaliselt kohalik omavalitsus. Varasemas aruandevormis oli veergudes 2 ja 3 kasutatud sõna „teenus“, mitte „hooldusteenus“.

7

Määruse lisaga 12 (määruse nr 7 lisa 17) kehtestatakse aruandevorm „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“, milles tehakse sisuline muudatus ning täpsustatakse ja muudetakse vormi nimetust ja tabelite pealkirju. Kui 2022. aasta kohta kehtestatud aruandes küsiti andmeid nõustamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse rahastamise ja saajate kohta tabelis 1 kokku ühel real, siis nüüd hakatakse küsima eraldi andmeid nõustamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse kohta, kuna nimetatud kahe teenuse saajate arv on kõige suurem. Nii sai esitatud aruande järgi 2022. aastal nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenust 908 suure hooldusvajadusega last, lapsehoiuteenust 820 last ja muid teenuseid 311 last. Kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on riiklik teenus, on poliitikakujundamiseks vaja omada tervikülevaadet selle teenuse vajadusest ja kohalike omavalitsuste poolsest rahastamisest lisaks riigi rahastatavale mahule. Lähtuvalt sellest muudatusest täpsustatakse aruandevormi pealkirja, mis varem oli „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsialateenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“, ja see sõnastatakse ümber. Aruande tabelite pealkirju täpsustakse ja lühendatakse ning need muudetakse sisule vastavaks. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohalikele omavalitsustele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud ka nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Kokku tehakse muudatusi 12 aruandevormis, ühe vormi kaudu andmete kogumine lõpetatakse. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele 12 aruandevormi muudatused hõlmavad sisulisi ja tehnilisi muudatusi, mis mõjutavad riigiasutusi, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele seisneb eelkõige aruandevormide muudatuste ettevalmistamises S- ja H-veebis aruannete täitjatele täitmiseks. See eeldab Sotsiaalministeeriumilt muudatuste tehnilist

8

kirjeldamist ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste hankepartnerile edastamist ning seejärel aruandevormide S- ja H-veebis testimist nii Sotsiaalministeeriumi kui Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate poolt. Ühtlasi kaasneb aruandemuudatustega eelkõige Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile kohustus aruande esitajaid nõustada ja juhendada aruannete esitamise perioodil, kui töökoormus võib veidi kasvada tulenevalt muudatustega kaasnevast lisajuhendamise vajadusest. Aruandemuudatused puudutavad riigiasutuste 6–7 töötajat hajutatult osalise koormusega umbes pool aastat ja muudatustega ei kaasne nende töötajate ülesannete laienemist ega korralduslikku muutust. Muudatused ei mõjuta aruandlusega seonduvate tegevuste sagedust, mõju ilmneb eelkõige aruandemuudatustega kaasnevate arenduste ja nõustamise ulatuses, mis on üldjuhul väiksemas või suuremas mahus kõigi nende asutuste iga-aastane ülesanne. Muudatustega ebasoovitavaid riske ei kaasne. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökorraldusele väheoluline. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Andmete kogumine aruandevormiga „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ lõpetatakse, kuna alates 01.01.2024 lõpetatakse teenuse rahastamine toetusfondi kaudu. See vähendab kohalike omavalitsuste koormust andmete esitamisel. Kohaliku omavalitsuse korraldusele kaasnevad mõjud ka aruandevormide „Eluruumi tagamise teenus“ (lisa 1), „Isikliku abistaja teenus“ (lisa 2), „Koduteenus“ (lisa 3), „Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 5) ja „Tugiisikuteenus“ (lisa 6) muudatustega. Nimetatud aruannete kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse lisatakse uus veerg „riik“, mis võib suurendada pisut esitatavate aruannete mahtu. Riigi lisamine kuluallikana on vajalik, kuna riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis toetavad sotsiaalteenuste arendamist ning ilma riigi rahastuse lisamiseta ei ole võimalik saada koondpilti vastava teenuse rahastusest. Samas tehakse aruandevormidesse mitmeid muudatusi, mis vähendavad kohalike omavalitsuste aruannete esitamise mahtu. Aruandevormide „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“ ja „Tugiisikuteenus“ tabelitest, mis kajastavad teenust osutavaid isikuid, jäetakse välja veerud, milles esitati andmed isiklike abistajate, koduteenust vahetult osutavate isikute ja tugiisikute kohta vanuserühmade järgi. Samuti jäetakse nende aruandevormide tabelitest välja veerg, milles toodi välja nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate arv, kes teenust osutasid. Andmete kogumisest loobumise põhjuseks on andmete vähene kasutus. Andmeid sotsiaalvaldkonna töötajate vanuse kohta saab sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringutest ja küsitlustest. Samuti on vajaduse korral võimalik töötajate profiili teemal tellida eriuuringuid. Aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“ ja „Koduteenus“ ei küsita enam andmeid osutatud teenuse mahu kohta soo järgi. Praktika on näidanud, et neid andmeid ei ole soopõhiselt regulaarse sagedusega vaja läinud. Muudatused vähendavad andmeesitajate koormust aruannete täitmisel. Igat aruandevormi eraldi puudutavad muudatused mõjutavad samuti kohalike omavalitsuste kui andmeesitajate koormust andmete esitamisel. Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ tehakse täpsustavad muudatused tabelites 1 ja 3 ning sisulised muudatused tabelis 4. Tabelites täpsustatakse eluaseme tüüpi ja sõnastus viiakse kooskõlla õigusaktides kasutusel oleva mõistega, mõiste „teenusmaja“ asendatakse mõistega „kogukonnapõhine toetatud eluase“. Tabelisse 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ lisatakse uus veerg „välisvahendid“, mis on üks kulutuste rahastusallikaid, mis

9

ühtlustab eluruumi tagamise teenuse kulutuste rahastusallikate tabeli teiste sotsiaalteenuste teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavate tabelitega. Mõisteid täpsustavad muudatused ei too eeldatavasti kohalikele omavalitsustele kaasa aruannete täitmise koormuse kasvu, välisvahendite veeru lisamine võib pisut suurendada aruande esitamise koormust. Aruandevormis „Koduteenus“ jäetakse tabelist 1 „Andmed koduteenuse saajate kohta“ välja veerg 04, milles küsiti koduteenust saanud perede (v.a üheliikmelised) arvu, mis vähendab andmete esitajate koormust. Aruandevormis tehakse ka täpsustavaid muudatusi, mis ei mõjuta andmete esitajaid. Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tehtava muudatuse kaudu vähendatakse kohalike omavalitsuste koormust andmete esitamisel. Edaspidi ei pea esitama andmeid laste (poiste ja tüdrukute) arvu kohta, kellega seotult menetleti ja kelle puhul algatati kohalike omavalitsuste poolt aasta jooksul lastekaitsejuhtumeid. Neid andmeid päritakse edaspidi STARist, kuhu kohalikel omavalitsustel on kohustus kanda lastekaitsejuhtumimenetlused, seotud subjektid (sh nii lapse/laste kui vanemate jt otse seotud isikute andmed) ja juhtumikorraldusega seotud toimingute jm oluline info. Aruandevormi „Sotsiaaltransporditeenus“ tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses“ täpsustatakse teenuseosutaja kohta käivat mõistet „koduhooldustöötaja“, mis asendatakse mõistega „koduteenuse hooldustöötaja“, mis täpsustab esitatavaid andmeid. Tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ jäetakse välja veerg 1, kus küsiti andmeid teenuse mahu kohta sõidukordades. Seega vähendatakse pisut esitatava aruande mahtu. Aruandevormis „Tugiisikuteenus“ tehakse sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1, 2 ja 4. Sisulised muudatused tehakse tabelites 1 ja 4. Kui varem oli üheks sihtrühmaks rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad, siis edaspidi on selleks vaid rahvusvahelise kaitse saajad, kuna õigus tugiisikuteenust saada on ainult rahvusvahelise kaitse saajatel ja rahvusvahelise kaitse taotlejatel enam õigust tugiisikuteenuseid saada ei ole. Tabelites 1 ja 2 tehakse sihtrühmi täpsustavaid muudatusi. Rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavas aruande maht pisut väheneb ning aruande täitmine muutub selgemaks. Aruandevormis „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ tehtav sisuline muudatus, millega edaspidi küsitakse eraldi andmeid nõustamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse kohta, ei suurenda andmeesitajate koormust ja muudab andmete esitamise teenuste kohta täpsemaks. Muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik teenuseid osutavad kohalikud omavalitsused (eeldatavasti kõik 79). Vähendatakse aruannete mahtu aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ esitamise lõpetamisega ning seoses eluruumi tagamise teenuse, isikliku abistaja teenuse, koduteenuse, lastekaitse-, sotsiaaltranspordi- ja tugiisikuteenuse aruannete muudatustega. Veeru „riik“ lisamine viide kohalikku omavalitsust puudutavasse aruandevormi ja veeru „välisvahendid“ lisamine ühte aruandevormi võivad vähesel määral suurendada esitatavate andmete mahtu, kuid mitte oluliselt ja kogu aruandlusest moodustab see väikse osa. Ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega eeldatavasti ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele oluline. Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Majanduslikud mõjud kaasnevad aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ „Turvakoduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“

10

teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse uue veeru „riik“ lisamisega. Riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis toetavad sotsiaalteenuste arendamist. Asendushooldusteenuse aruandes rahastatakse saatjata alaealiste välismaalaste sihtrühma puhul asendushooldusteenust riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. See võib pisut suurendada aruande esitajate halduskoormust, kuid mitte oluliselt. Aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“, „Turvakoduteenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ teenusesaajatega tegelevaid põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavatest tabelitest jäetakse välja read mitme töötaja kohta, kuna puudub regulaarne vajadus nende töötajate andmete kasutamiseks poliitikakujundamisel. Jätkatakse andmete küsimist eraldi ridadel nende põhitöötajate koormuse ja palga kohta, kelle puhul on andmete kogumine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik. Omamaks teavet selle kohta, millised muud põhitöötajad asutustes töötavad, lisatakse tabelisse uus rida, milles tuleb muude teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate olemasolu korral nende ametinimetused välja tuua. Turvakoduteenuse puhul küsitakse edaspidi andmeid kõikide vahetult teenust osutavate töötajate kohta kokku, sealhulgas eraldi nende kohta, kes osutavad teenust lastele. Lisaks muutub töötajate keskmise palga arvestus. Kui varem arvestati töötajate keskmist palka kõikide aruandeaasta kuude peale kokku, siis nüüd lähtutakse keskmise brutopalga arvestamisel ühe kuu, täpsemalt oktoobrikuu eest välja makstud töötasust. Selline muudatus lihtsustab aruannete esitajate jaoks andmete esitamist, sest lähtuda tuleb vaid ühes kuus tööl olnud töötajatest ja neile makstud töötasust varasema 12 kuu töötajate asemel. Seoses nimetatud muudatusega ei küsita enam aruandes aasta keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale, vaid oktoobrikuu keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale. Samuti ei küsita enam aasta jooksul makstud töötasu kokku, vaid brutotöötasu oktoobris kokku. Nende esitatud andmete põhjal arvestab süsteem välja keskmise brutotöötasu oktoobris, mitte enam keskmise töötasu kuus. Lisaks täiendatakse tabelit ka uue veeruga, milles tuleb välja tuua täitmata ametikohtade arv (koormused) aasta lõpus. See täiendus võimaldab ka poliitikakujundamisel arvestada sellega, kui palju on teenust osutavates asutustes töötajaid puudu, lähtudes tegelikust vajadusest. Põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavates tabelites tehtavad muudatused vähendavad oluliselt aruande esitajate halduskoormust andmete esitamisel. Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tehakse täpsustavaid muudatusi tabelites 2 ja 2a. Tabelist 2 „Teenusesaajate liikumine“ jäetakse välja veerud 1 ja 20, kuhu märgiti teenusekohtade arv vastavalt eelmise aruandeaasta lõpus ja aruandeaasta lõpus. Teenusekohtade arvu küsimine ei ole vajalik, sest vastavad andmed saab jooksvalt kätte majandustegevuse registrist. Samuti tehakse täpsustavaid muudatusi, mille tulemusel muutub tabel täitjate jaoks selgemaks ja lihtsamini täidetavaks. Tabelist 2a „Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele“ jäetakse välja veerg 4, milles esitati nende isikute arv, kelle hooldusteenuse rahastuse võttis kohalik omavalitsus 2023. aasta II poolaastal üle. Samuti täpsustatakse veergude 2 ja 3 sõnastust. Muudatusega väheneb aruande esitajate halduskoormus ning esitatavad andmed täpsustuvad. Aruandevormist „Erihoolekandeteenused“ jäetakse välja kaks tabelit (3 ja 4), mis puudutasid teenusesaajate liikumist ja töötamist. Tabelite 3 ja 4 väljajätmise põhjuseks on vähene andmete kasutus. Tabeli 3 andmeid tõlgendatakse erinevalt, mis ei taga ühtlast esitamist ega kvaliteeti. Tabeli 4 väljajätmise põhjuseks on ka see, et enamikku töötavate erihoolekandeteenuse saajate andmetest on võimalik saada tööandja makstud sotsiaalmaksu

11

alusel registriandmetest. Tabelite väljajätmine aruandevormist vähendab aruande esitajate halduskoormust andmete esitamisel. Aruandevormi „Turvakoduteenus“ tabel 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi“ jagatakse kaheks. Tabelis 2a hakatakse eraldi küsima andmeid täisealiste teenusesaajate kohta ja tabelis 2b laste kohta. See lihtsustab nende täitmist ja kontrollimist. Tabel 4 „Teenuse saamise sagedus“ jäetakse aruandevormist välja. Tabelis küsiti andmeid selle kohta, mitu inimest kokku, neist mitu last (sh need, kes said teenust üksi) ja mitu täisealist (soo järgi) said teenust üks kord ja mitu kaks ja enam korda. Enam ei küsita eraldi andmeid üks kord aruandeperioodi jooksul teenust saanute arvu kohta. Küsimus kaks ja enam korda teenusesaaja kohta lisatakse vastavatesse teenuse saamise kestuse tabelitesse 2a, 2b ja 2c. See lihtsustab aruande täitmist ja vähendab halduskoormust. Samuti kaasneb mõju aruandevormi „Varjupaigateenus“ muudatustega, mille tabelites 2 ja 3 ei küsita enam eraldi andmeid teenusesaajate kohta teenuse saamise kestuse ja pikkuse järgi (soo järgi), mis vähendab aruande esitajate halduskoormust. Muudatustega (eelkõige töötajate tabeli kuupõhist märkimist arvestades) võib kaasneda kohanemisvajadus, kuid muudatused aruandevormides ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust. Muudatused võivad hõlmata kõiki nimetatud teenuste osutajaid halduskoormuse vähenemise tõttu. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Kokkuvõtvalt on muudatuste mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele oluline. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e-keskkondade IT-arendust, mille korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (arendushankega) koos Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste mõju on andmeesitajate halduskoormusele (hoolekandeasutused) ja riigiasutuste korraldusele oluline, infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatustega kaasnev koondmõju omab halduskoormusele olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine. Aruande keskkondade ülevalpidamise, hoolduse ja arendamise kulud on arvestatud iga aastaselt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvesse. Hinnanguliselt moodustavad aruannete muudatustega seonduvad kulutused lähtuvalt eelmise aasta kogemusest kuni 9000 eurot, mis samuti on arvestatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarves S- ja H- veebi arendusteks kavandatud summa hulka. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda ja tuua kaasa ka väikest kulude kokkuhoidu. 6. Määruse jõustumine

12

Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Statistikaamet küsisid mitteametlikult täpsustavaid küsimusi, millele saadeti vastused kirja teel. Hoolekandeteenused AS ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ametlikku arvamust kooskõlastusringi käigus ei avaldanud.