Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ (edaspidi VVR) muutmise määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on seotud 2025. aastal välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmisega (edaspidi VäSSi muudatused). VäSSi muudatustega lihtsustatakse välislepingu sõlmimise algatamist ja ettevalmistamist käsitlevaid sätteid. Suurim muudatus puudutab välislepingu materjalide Välisministeeriumile esitamist ning välislepingute muudatuste menetlemist eri tasanditel. VäSSi muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2025. Eelnõuga täiendatakse VVRi tulenevalt VäSSi muudatustest.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste tõttu ei muutu ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus.
Eelnõu on ette valmistanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kristi Land (
[email protected], 637 7431) ja juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Reili Aus (
[email protected], 637 7438). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu eesmärk on rakendada VäSSi muudatusi, millega nähakse ette välislepingute lihtsustatud riigisisene menetlus. VäSSi muudatused ning sellega seoses ka eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad kiiremat riigisisest menetlust, andmata järele sisulises kvaliteedis.
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 koosneb viiest punktist, millega muudetakse VVRi. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumisaja.
Eelnõu § 1 punkt 1
VVRi § 6 täiendatakse, et sätestada selgemalt välislepingute algatamise kooskõlastamine Välisministeeriumiga ja kajastada välislepingute menetluse reformist tulenevaid muudatusi.
VVRi § 6 lõiget 1 täiendatakse õigusselguse huvides, lisades, et välislepingut (st välislepingu sõlmimist, muutmist, lõpetamist või peatamist) käsitleva õigusakti eelnõu tuleb kooskõlastada Välisministeeriumiga. Sellist täiendust on VVRi vaja selleks, et tagada Välisministeeriumile välislepingute koordineerijana võimalus avaldada arvamust kõigi välislepingut käsitlevate eelnõude kohta. Nii täiendataksegi § 6 lõiget 1 kolmanda lausega, mille kohaselt tuleb kõik välislepingut käsitlevad eelnõud Välisministeeriumiga kooskõlastada. See on samalaadne kohustusega kooskõlastada kõik seaduseelnõud justiitsvaldkonna eest vastutava ministeeriumiga, kes koordineerijana peab saama kaasa rääkida kõigi seadusandlike aktide väljatöötamisel. Välisministeeriumil kui Eesti välissuhtlemist koordineerival asutusel peab olema ülevaade välislepinguid käsitlevatest eelnõudest ja määrav sõna nende suhtes.
Eelnõu § 1 punkt 2
VVRi § 6 täiendatakse lõikega 42, mis täpsustab välislepinguid käsitleva eelnõu kooskõlastusringil eelnõule antava Välisministeeriumi hinnangu aspekte. Muudatus tagab Välisministeeriumile välislepingute koordineerijana võimaluse avaldada arvamust eelnõu kohta nii välispoliitika kui ka rahvusvahelise õiguse seisukohast ning kontrollida materjalide vastavust nii riigisisese kui ka rahvusvahelise õiguse nõuetele. Kooskõlastusringi raames analüüsib Välisministeerium välislepingut käsitleva eelnõu materjalide vastavust muu hulgas VVRile ja Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.
Eelnõu § 1 punkt 3
VVRi § 6 lõiget 5 täiendatakse teise lausega, et viia VVR vastavusse alates 2019. aastast rakendatava praktikaga, mille kohaselt kooskõlastab Justiits- ja Digiministeerium välislepingut käsitleva eelnõu samal ajal teiste ministeeriumidega, mitte pärast seda, kui teised ministeeriumid on eelnõu kooskõlastanud.
Eelnõu § 1 punkt 4
VVRi § 6 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt võib välislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Täienduse eesmärk on vähendada bürokraatiat ning viia VVR vastavusse ametkondade vahel kokku lepitud ja toimiva praktikaga. 2019. aastal lihtsustati välislepingute menetlust valitsusasutuste vahel ning see praktika on olnud sellest ajast alates väga edukalt kasutusel. Muudatus seisnes kooskõlastusringide ühildamises. Varem kooskõlastati Riigikogus ratifitseeritavaid välislepinguid käsitlevaid eelnõusid kahel kooskõlastusringil: esmalt esitati välislepingu heakskiitmise (ja vajaduse korral allakirjutamiseks volituse andmise) eelnõu kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele ning kui eelnõu oli Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ja leping allkirjastatud, esitati kooskõlastusringile lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selline menetlus oli ajamahukas ja kõigile asjaosalistele liiga koormav. 2019. aastal kokkulepitu kohaselt on allakirjutatava ja hiljem ratifitseeritava välislepingu puhul lubatud jätta ära ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastusring, kui kooskõlastusringile esitatakse nii välislepingu heakskiitmise korralduse eelnõu kui ka ratifitseerimise seaduse eelnõu samal ajal ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele.
Eelnõu § 1 punkt 5
VVRi § 10 täiendatakse lõikega 31, et kajastada VäSSi välislepingute menetluse reformist tulenevaid muudatusi. Kuna VäSSi kohaselt saavad ministeeriumid alates 1. oktoobrist 2025 esitada välislepinguid käsitlevaid eelnõusid ise otse Vabariigi Valitsuse istungile, on VäSSis sätestatud uue elemendina Välisministeeriumi nõusolek välislepingut käsitleva eelnõu esitamiseks Vabariigi Valitsuse istungile. Enne VäSSi muudatuste jõustumist esitas kõik välislepinguid käsitlevad eelnõud Vabariigi Valitsuse istungile asjaomase ministeeriumi ettepanekul Välisministeerium. Välisministeerium on olnud vahendaja ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse vahel. VäSSi muudatuste jõustumisel muutub aga menetlus selliselt, et ministeerium, kelle valitsemisalasse välisleping sisu poolest kuulub ja kes on eelnõu materjalid ette valmistanud, esitab selle ise ka Vabariigi Valitsuse istungile. Eeltingimusena tuleb esitamiseks saada Välisministeeriumi nõusolek. Nõusoleku saamine on vajalik selleks, et Välisministeerium välislepingute koordineerijana saaks veenduda, et Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlas välispoliitika ja rahvusvahelise õigusega, vastab õigusaktide nõuetele ning on kooskõlas praktikas väljakujunenud, välislepingule kehtivate vormistusnõuetega. On oluline, et Välisministeeriumil kui välissuhtlust koordineerival ametiasutusel säiliks võimalus kontrollida ka pärast kooskõlastusringi, kas eelnõu materjalid vastavad nõuetele, ning anda hinnang lepinguga edasiminekule, arvestades välispoliitika hetkeseisu. Samas saab välislepingu eelnõu tänu protsessi lihtsustavatele muudatustele riigisiseselt menetleda tõhusamalt ja kiiremini.
Nõusoleku võib Välisministeeriumilt saada eri viisidel: ametliku kirjana vormistatuna või ametnike kirjavahetuse teel.
Eelnõu § 2
Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2025, mil jõustuvad ka VäSSi muudatused.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Kuna määrus on välja töötatud tulenevalt VäSSi muudatustest, ei ole sellel seadusest eraldiseisvat mõju. VäSSi muudatuste mõju on põhjalikult hinnatud VäSSi muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (385 SE) seletuskirjas.1
Määrusega kaasneb mõju riigivalitsemise valdkonnas, täpsemalt mõju riigiasutuste töökorraldusele. Samuti kaasneb määrusega teatav mõju riigi välissuhetele.
Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule või muu oluline mõju.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm on riigiasutused ja neis välislepingutega kokku puutuvad teenistujad.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele on positiivne. Muudatused vähendavad töökoormust ja bürokraatiat. Tulevikus ei edastata ühe eelnõu materjale enam mitu korda (ministeeriumilt Välisministeeriumile ja Välisministeeriumilt Vabariigi Valitsusele), vaid menetlus muutub eelnõu ettevalmistamisel ökonoomsemaks (ministeerium edastab materjalid otse Vabariigi Valitsusele). Välislepingu menetlemisel tekib ajaline kokkuhoid, mis ei mõjuta negatiivselt välislepingu sisu ega selle rakendamist. Ajaline kokkuhoid on kasulik nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Kehtivas seaduses on Välisministeeriumile ette nähtud 30 päeva, et esitada teise ministeeriumi koostatud eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile. Seega oleks edaspidi kokkuhoid 30 päeva riigisisest menetlust juba ainuüksi Välisministeeriumi menetluselt (ametnike tasandil eelnõu koosloome on juba praegu ametlikule menetlusele eelnenud ja jääb ka tulevikus alles).
Välislepingute muudatuste õigeaegne ja ökonoomne menetlemine aitab ühtlasi kaasa avalikkuse paremale teavitamisele, kuna muudatused kiidetakse heaks õigel ajal (enne kui need rahvusvaheliselt jõustuvad) ning avalikkus saab aegsasti teavet muudatuse sisu, st välislepinguga Eestile kehtivate õiguste ja kohustuste kohta. Seega aitavad eelnõus esitatud muudatused kõrvaldada ka puudujääke Riigi Teataja teises osas, kus avaldatakse välislepinguid käsitlev teave.
Mõju välissuhetele
Mõju sihtrühm on teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, mille liige Eesti on.
Mõju välissuhetele on positiivne. Eelnõuga tehtavad muudatused annavad ajalise kasu ka rahvusvahelises plaanis. Need võimaldavad Eestil menetleda välislepingute muudatusi kiiremini ja õigel ajal kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kui Eesti suudab välislepinguid menetleda tõhusalt, täielikult ja õigel ajal, suurendab see Eesti usaldusväärsust ning parandab mainet partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide silmis.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi ega vajalikke kulusid ja eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2025, mil jõustuvad ka VäSSi muudatused.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Riigikantseleile.