Maa riigi omandisse jätmine

Maa riigi omandisse jätmine (Väike-Maarja

vald Jaama tn 1, Jaama tn 1a)

Korraldus kehtestatakse maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 29 ja § 31 lõike 1 punkti 8 alusel

ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996 määrusega nr 226 kinnitatud “Maa riigi

omandisse jätmise korraga” (edaspidi Kord).

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tuginedes MaaRS § 38 lõikele 3, mis andis Maa-ametile õiguse välja selgitada riigi omandisse

jätmiseks sobivad maad, alustas Maa-amet jätkuvalt riigi omandis oleva reformimata maa osas

maa riigi omandisse jätmise menetlust. Maa-amet esitas 30. aprillil 2013 Väike-Maarja

Vallavalitsusele taotluse nr 6.2-9/105 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus

asuva maaüksuse piiriettepaneku numbriga AT0805190087, ligikaudse pindalaga 7094 m2, riigi

maareservina riigi omandisse jätmiseks MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel.

Väike-Maarja Vallavalitsus nõustus 8. mai 2013 korraldusega nr 229 maaüksuse riigi omandisse

jätmisega MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel riigi maareservina ning määras maaüksuse

lähiaadressiks Jaama tn 1. Väike-Maarja Vallavalitsus tõendas 2. mai 2013 õienditega

Maa-ametile, et Jaama tn 1 maaüksuse kohta ei ole esitatud taotlusi maa tagastamiseks ega

ostueesõigusega erastamiseks ning et maaüksusel asuvad ehitised on lagunenud ning kasutusest

välja langenud. Väike-Maarja Vallavalitsus teatas 9. ja 18. oktoobri 2013 e-kirjadega

Maa-ametile, et Jaama tn 1 maaüksusel asuva põlenud ehitise omanikule tehti Väike-Maarja

Vallavalitsuse poolt kaks ettekirjutust ehitise lammutamiseks või korda tegemiseks ja maa-ala

korrastamiseks: 3. aprilli 2008 kirjaga nr 7-2.11/608 hiljemalt 31. juuliks 2008 ning 10. juuli 2009

kirjaga nr 9-3.4/846 hiljemalt 31. augustiks 2009, kuid ehitist korda ei tehtud ega likvideeritud.

Samade e-kirjadega selgitati, et ehitise omanik suri aastal 2013 ning ehitise vastu teiste isikute

huvi puudub.

Maa-ameti peadirektori 4. detsembri 2019 korraldusest nr 1-17/19/3147 lähtudes moodustas

katastripidaja 30. jaanuaril 2020 Jaama tn 1 maaüksusest Jaama tn 1 katastriüksuse

92801:001:0422.

Maa- ja Ruumiamet (alates 1. jaanuarist 2025 korraldati Maa-amet ümber Maa- ja Ruumiametiks)

teatas 11. märtsi 2025 kirjaga nr 6-7/25/4359 Väike-Maarja Vallavalitsusele, et võttes arvesse

piirkondlikku tava, kus katastriüksuste struktuur järgib väljakujunenud olukorda ja

juurdepääsuteede ning tänavavõrgustiku paiknemist, soovib Maa- ja Ruumiamet Jaama tn 1

KORRALDUS

8. august 2025 nr 1-17/25/1312

2

katastriüksuse jagada kaheks maaüksuseks ning jätkata maa riigi omandisse jätmise menetlust

ligikaudsete pindaladega 4541 m2 ja 2554 m2.

Väike-Maarja Vallavalitsus määras 12. märtsi 2025 korraldusega nr 78 moodustatavatele

maaüksustele lähiaadressideks Jaama tn 1 ja Jaama tn 1a ning sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa.

Tulenevalt eeltoodust moodustas katastripidaja algsest Jaama tn 1 katastriüksusest 8. juulil 2025

Jaama tn 1 katastriüksuse 92801:001:0422 pindalaga 4539 m2 ja Jaama tn 1a katastriüksuse

92801:001:1054 pindalaga 2556 m2.

15. juunil 2025 muudeti Kiltsi alevik Kiltsi külaks.

2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lõige 3 ja 5 sätestavad, et õiguslikul alusel püstitatud

ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks MaaRS-is sätestatud alustel ja korras ning ehitise

omanik, kes ei soovi või kellel ei ole õigust saada maa omanikuks, võib nõuda ehitisealusele ja

ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. MaaRS § 6 lõige 31 sätestab,

et MaaRS-i tähenduses ei käsitata ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või

maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi ning nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud

tähtpäevaks. Tähtpäevaks kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks

osaks. Eeltoodust tuleneb, et Jaama tn 1 katastriüksusel asuva ehitise omanikul ei ole õigust saada

maareformi käigus maa omanikuks ega kasutajaks, kuna lagunenud ja kasutusest väljalangenud

ehitisi ei käsitata MaaRS-i tähenduses ehitistena, ning sellised ehitised ei takista maa riigi

omandisse jätmist. Kuna Jaama tn 1 katastriüksusel asuvat lagunenud ja kasutusest väljalangenud

ehitist määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud, muutub nimetatud ehitis maareformi käigus maa

oluliseks osaks.

Vastavalt MaaRS §-le 29 jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud

valitsusasutuse otsusega MaaRS § 31 lõikes 1 nimetatud maa. MaaRS § 31 lõike 1 punkti 8 alusel

jäetakse riigi omandisse riigi maareserv. Käesolevas menetluses ei ole teada takistavaid asjaolusid

ega kolmandate isikute õigusi, mida maa riigi omandisse jätmine kahjustada võiks. Katastriüksuste

riigi omandisse jätmine riigi maareservina on vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 10 lõike 1

punktis 4 sätestatud riigivara valitsemise eesmärgi täitmiseks. Maa riigi omandisse jätmise

menetlus on läbi viidud Korda järgides. Vastavalt Korra punktile 171 on riigi omandisse jäetava

maa valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja

Ruumiamet.

3. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes MaaRS § 29 ja § 31 lõike 1 punktist 8, RVS § 10 lõike 1

punktist 4 ning Korra punkti 5 alapunktist 3:

3.1. Jätta riigi maareservina riigi omandisse Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas

Kiltsi külas asuvad katastriüksused:

3.1.1. Jaama tn 1 katastriüksus 92801:001:0422 pindalaga 4539 m2, sihtotstarbega

sihtotstarbeta maa;

3.1.2. Jaama tn 1a katastriüksus 92801:001:1054 pindalaga 2556 m2, sihtotstarbega

sihtotstarbeta maa.

3.2. Kasutusõiguste ja maade arvestuse bürool korraldada katastriüksuste arvele võtmine riigi

kinnisvararegistris ja maa riigi omandisse jätmise teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes.

3

3.3. Teha korraldus teatavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Väike-Maarja Vallavalitsusele.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa- ja Ruumiametile haldusmenetluse seaduses

sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik

peadirektor