Tähelepanu juhtimine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp juhatus

Tallinn, Sõpruse pst 196 korteriühistu

[email protected]

08.08.2025 nr 2.1-1/25/907-1981-5

Tähelepanu juhtimine

Andmekaitse Inspektsioon sai pöördumise seoses Tallinn, Sõpruse pst 196 korteriühistu (KÜ)

territooriumil kaamerate kasutamisega, mis on paigaldatud maja fassaadile ja trepikotta.

Pöördumise kohaselt ei vasta KÜ juhatus küsimustele turvakaamerate kohta ja keeldub edastamast

kaamerate kasutamise korda. Samuti nõuab juhatus pöördumise kohaselt auto parkimise

registreerimiseks auto tehnilise passi edastamist.

Inspektsioon selgitab KÜ juhatusele kaamerate kasutamise ja isikuandmete töötlemise nõudeid, et

saaksite oma tegevuse üle vaadata ja viia sisse muudatused.

 KÜ-le kuuluvat ala saab filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike

kokkuleppel.

 Avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul,

kui olete eelnevalt koostanud õigustatud huvi hinnangu.

 Kaamerate kasutamisel peavad igal juhul olema koostatud nõuetekohased

andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.

 Kõigile korteriomanikele tuleb anda võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise

tingimustega.

 Ühistu liikmetelt isikuandmeid sisaldavate dokumentide nõudmisel tuleb lähtuda

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest.

Kaamerate kasutamise otsus (õiguslik alus)

Korteriühistu territoorium, sealhulgas korterelamu välisfassaad, trepikoda, trepikoja välisuks,

parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike kaasomandis ning selle piires

toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb kokku

leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning

kodukorra reeglid.

Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete

töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate

kasutamise õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.

Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga

üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt

2 (4)

Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane

valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate

paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille

jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.

Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud

videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.

Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide

korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike

kokkuleppes.

Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad

korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega

paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise

otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud (vt allpool täpsemalt). Korteriomanikud

saavad üldkoosolekul häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks

eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate

kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku

otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine

on reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud

juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate

valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega

avalikustada.

Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos

võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta (vt allpool).

Kaamerate kasutamise eesmärk ja õigustatud huvi

KÜ territooriumil paigaldavate kaamerate eesmärgiks saab olla eelkõige vara kaitse ja

õigusrikkumiste tuvastamine, näiteks trepikojas rataste varguste ärahoidmine.

Enne otsuse tegemist peab korteriühistu hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning

analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks (näiteks turvaukse, signalisatsiooni, täiendava

valgustuse kasutamise võimalusi). Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele –

kaamerate kasutamine peab olema suunatud konkreetse probleemi lahendamisele.

Arvestama peab, et isikuandmeid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on esialgselt määratud

eesmärkidega vastuolus. Seega kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestist kasutada teistel eesmärkidel, näiteks lihtsalt vaatamiseks, kes millise autoga

sõidab või kui palju prügi ära viskab. See tähendab ka seda, et igasugune kaamerapildi reaalajas

jälgimine on vastuolus kaamera paigaldamise eesmärgiga ning võib isikule, kes seda teostab, tuua

kaasa väärteovastutuse.

Kui eesmärgi täitmiseks sobivad alternatiivsed meetmed ei ole piisavad ning kaamerate

paigaldamine on möödapääsmatu, peab KÜ viima läbi õigustatud huvi hinnangu. Õigustatud huvi

hindamine ja dokumenteerimine on kaamera paigaldaja ehk antud juhul KÜ kohustus.

1 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad. 2 Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase

valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta

ette rangemaid nõudeid. 3 KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse

tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.

3 (4)

Kuidas õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis.4

Andmekaitsetingimused ehk kaamerate kasutamise kord

Oluline on silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise

otsustamist, aga ka hiljem kaamerate kasutamise ajal anda võimalus tutvuda valvekaamerate

kasutamise plaanitavate tingimustega. Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad IKÜM

art-st 13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele

tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus

ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on

isikuandmete säilitamise aeg, mis eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult

süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks) jne.

Andmekaitsetingimused peavad olema arusaadavad, selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning

hõlpsasti kättesaadavad, näiteks KÜ e-postile kirjutades. Näidis andmekaitsetingimustest, mis

reguleerib kaamera kasutamise korda, on kättesaadav SIIN.

Teavitussildid

Õigustatud huvi alusel paigaldatud kaamera korral on vajalik enne kaamera filmimise alasse

sisenemist nähtavale kohale paigutada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos

kontaktandmetega ja viitega kaamerate kasutamise korrale ehk andmekaitsetingimustele. See

tähendab seda, et näiteks trepikojas olevate kaamerate puhul peab silt olema paigaldatud trepikotta

ning ka trepikoja uksele, et inimene trepikoja ette jõudes või sinna sisenedes saaks selgelt aru, et

on minemas kaamera filmimise alasse.

Teavitussildil on oluline kindlasti välja tuua: töötlemise eesmärk, õiguslik alus, vastutava töötleja

nimi (KÜ nimi) ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda andmekaitsetingimustega.

Teavitussildi koostamisel on võimalik kasutada ka videovalve sildi genereerijat.

Kaamerasalvestised

Mida pikem on salvestiste säilitamisaeg (eriti, kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb

põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Valitud säilitamisaeg peab eesmärgi

saavutamiseks ka tegelikult vajalik olema. Kauem lihtsalt igaks juhuks ei tohi salvestisi säilitada.5

Informatsioon säilitamise kohta peab sisalduma andmekaitsetingimustes.

Kohustus isikule vastata

Arvestama peab, et inimesel, kes kaamera vaatevälja jääb (andmesubjekt), on õigus saada

kinnitust, kas tema isikuandmeid üldse töödeldakse ja kui jah, siis saada teavet oma isikuandmete

töötlemise kohta. Andmesubjektil on õigus saada tema kohta kogutud andmeid ehk väljavõtteid

videosalvestistest. Lisaks on inimesel õigus IKÜM art 17 alusel nõuda andmetöötlejalt ehk KÜ-lt

enda andmete (antud juhul videosalvestiste) kustutamist või esitada IKÜM art 21 lg 1 kohaselt

filmimise osas vastuväide. KÜ-l on kohustus vastata sellistele taotlustele hiljemalt ühe kuu

jooksul.6

4 Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/oigustatud-huvi. 5 Euroopa Andmekaitsenõukogu suunis 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes. Leitav

https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf, p. 121. 6 IKÜM artikkel 15 ja art 12 lg 3.

4 (4)

Parkimise korraldamine

Korteriühistul on parkimise korraldamisel sarnaselt kaamerate paigaldamisega võimalik tegutseda

kas korteriomanike kokkuleppe või üldkoosoleku otsuse alusel.

Samuti on võimalik ühistusiseselt kokku leppida, milliste dokumentide alusel parkimise

korraldamine toimub. Arvestada tuleb siiski, et igasuguste isikuandmeid sisaldavate dokumentide

edastamise ja vastuvõtmise puhul on tegemist isikuandmete töötlemisega, millele kohalduvad

IKÜM-st tulenevad andmekaitse põhimõtted.

Esiteks peab selleks, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik, olema andmetöötlejal alati

õiguslik alus (nt nõusolek, õigustatud huvi).7 Teiseks peab igasugune isikuandmete töötlemine

olema alati seotud konkreetse eesmärgiga. Eesmärgipärasuse põhimõttest tulenevalt peab

isikuandmeid koguma täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid

ei tohi töödelda viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt

tuleb andmeid töödelda ja koguda nii vähe kui vajalik konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

See tähendab, et korteriühistu peab enne korteriomanikelt parkimise korraldamiseks andmete

küsimist hindama, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil dokumente küsitakse ning kas

konkreetsete dokumentide küsimine on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seega peab korteriühistu

enne isikuandmeid sisaldavate dokumentide küsimist kriitiliselt analüüsima, kas küsitud

dokumendid on esiteks sobivad soovitud tulemuse saavutamiseks ning teiseks piisavad ja

vajalikud eesmärgi saavutamiseks.

Kui korteriühistu otsustab reguleerida parkimist ning anda parkimisload, et vältida võõraste autode

parkimist elanikele ettenähtud parkimisalal, siis võib ühistu selleks küsida auto numbrimärki.

Eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest tulenevalt peab korteriühistu aga hindama, kas

eesmärgi saavutamiseks on sobiv ja vajalik nõuda täiendavaid isikuandmeid.

Eelnevast tulenevalt palub Andmekaitse Inspektsioon korteriühistul:

- vaadata üle ja hoolega läbi mõelda kaamerate kasutamise ning paigaldamise kord

KÜ territooriumil;

- võimaldada ühistu liikmetel tutvuda valvekaamerate kasutamise korraga

(andmekaitsetingimustega);

- vaadata üle parkimise korraldamisega seotud isikuandmete küsimise kord.

Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni

koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on

inspektsioon koondanud eraldi KKK ja info korteriühistutele.

Käesolevale tähelepanu juhtimisele Andmekaitse Inspektsioon vastust ei oota.

Lugupidamisega

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

7 IKÜM artikkel 6. Lisainfo: Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon.