Kiri

EELNÕU

14.03.2024

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Toompea märts 2024 nr

Päevakorrapunkt nr ...

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ 2023. aasta ülevaade

1. Kiita heaks kultuuriministri esitatud ülevaade Riigikogu 18.02.2015 otsusega vastu võetud

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal.

2. Kultuuriministril anda Riigikogule punktis 1 nimetatud ülevaade riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ oma vastutusvaldkonna ettekande raames.

3. Kultuuriministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud ülevaade ministeeriumi veebilehel.

Kaja Kallas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

ÜLEVAADE „EESTI

SPORDIPOLIITIKA PÕHIALUSTE

AASTANI 2030” ELLUVIIMISEST 2023. AASTAL

Kultuuriministeerium

Tallinn 2024

3

SISUKORD

Sissejuhatus .......................................................................................................................................4

1. Hetkeolukorra ülevaade ................................................................................................................6

1.1. Spordi areng numbrites ............................................................................................................7

1.2. Spordivaldkonna rahastamine .............................................................................................. 14

2. Liikumisharrastuse edendamine ............................................................................................... 20

2.1. Liikumisaasta 2023 kokkuvõte ............................................................................................. 21

2.2. Liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava ..................................................................... 26

3. Saavutusspordi edendamine ..................................................................................................... 30

3.1. Tulevik toob Eestisse jätkuvalt tipptasemel sporti .............................................................. 31

3.2. Dopingu kasutamise ja leviku uuring ................................................................................... 34

4. Puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevused .......................................................... 38

4.1. Ülevaade Eesti Paralümpiakomitee tegevusest .................................................................. 39

4.2. Ülevaade Eriolümpia Eesti Ühenduse tegevusest ............................................................... 42

5. Vaade tulevikku .......................................................................................................................... 46

4

SISSEJUHATUS

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002

Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võe­ tud spordivaldkonna pikaajaline strateegia­ dokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“1 (edaspidi „Sport 2030“) mää­ rab kindlaks Eesti spordipoliitika visioo­ ni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengu suunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervista­ va, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse.

Tulevikuvaates vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu aastal 2030 Põhjamaade tasemele ning Eestis on olemas kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluiga, enese teostust ja majanduskasvu. Dokumendis „Sport 2030“ on sõnastatud üleriigiline eesmärk, mille ko­ haselt on liikumisel ja spordil oluline ning kas­ vav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel.

Üldeesmärgi saavutamine on kavandatud nelja esmatähtsa arengusuuna abil:

1) valdav osa elanikest liigub ja spordib; 2) liikumine ja sport on tugeva organisat­

siooniga oluline majandusharu ning töö­ andja;

3) liikumine ja sport on vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja;

4) Eesti on rahvusvahelisel tasemel tule­ muslikult ja väärikalt esindatud.

Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja kavandatud tegevust, kusjuures tulemusi ei

ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Siinses ülevaates on toodud välja eel kõige need uued tegevused, mille riik ja spordi­ organisatsioonid viisid ellu ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 või milles toimus varasemaga võrreldes oluline areng.

„Sport 2030“ kohaselt esitab Vabariigi Valit­ sus alates 2016. aastast igal aastal Riigi­ kogule ülevaate strateegia elluviimisest. Vaba riigi Valitsuse seaduse kohaselt on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas, mistõttu koostab ülevaate Kultuuriministee­ rium. Kuna „Sport 2030“ on valdkondade­ ülene dokument, on ka see aruanne val­ minud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonda kuuluvate organi­ satsioonidega.

Lõppenud aasta oli liikumisaasta. Sel põh­ jusel on ka käesoleva aruande üheks põhi­ teemaks liikumisaasta jooksul ellu viidud tegevused ja algatused. Liikumisaasta ees­ märk oli suurendada regulaarse liikumis­ harrastusega tegelejate arvu Eestis. On sel­ ge, et ühe aasta või ühekordse kampaaniaga ei ole võimalik maailma muuta. Sel põhjusel olid liikumisaastal tulipunktis tegevused ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud ka järgmistele aastatele mõeldes.

Liikumisaastalt võttis teatepulga üle kultuuri­ rikkuse aasta, kuid fookus kehalisele aktiiv­ susele ei tohi kaduda. Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2023. aastal leppisid Kultuuri ministeerium, Sotsiaalministeerium ning Haridus­ ja Teadusministeerium kokku liikumisharrastuse tegevuskava aastateks 2023­2026, mille kohta antakse pikem üle­ vaade ka käesolevas aruandes.

5

Meie spordikorraldajad on näidanud, et suudavad korraldada maailma tipptasemel sündmusi, samuti on rahvusvahelised katus­ organisatsioonid hinnanud kõrgelt meie uuendusmeelsust ja professionaalsust. Eelmiselgi aastal said Eesti elanikud nauti­ da mitmeid kõrgetasemelisi spordivõistlusi, näiteks autoralli maailmameistrivõistluste etappi Rally Estonia ja naiste võrkpalli Euroo­ pa meistrivõistluste alagrupiturniiri; harras­ tussportlastel aga oli võimalus osaleda Tal­ linna Maratonil, Tartu Maratonil ja Tal linna Ironmani erinevatel distantsidel.

2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus mär­ gilise otsuse eraldada Eestis toimuvate kõrge tasemeliste ja suure turunduspotent­ siaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas. Li­ saks kodus võistlemise eelisele ja spordi­ ala populariseerimisele on rahvusvahelistel spordivõistlustel ka märkimisväärne majan­ duslik ja ühiskondlik mõju. Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetusmeetmetest ja võistluste mõjust on pikemalt kirjutatud saavutus sporti käsitlevas peatükis.

Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud uuring kaardistas Eesti tippsportlaste, tree­ nerite ja tugipersonali kokkupuuted keelatud ainete ja meetoditega ning nendega seotud teadmised ja hoiakud. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eel­ duste kohaselt ei toimu, kuid peaks jätkama järjepidevalt antidopingu alase koolituse­ ga. Uuringutulemustega on võimalik tutvu­ da põhjalikumalt saavutussporti käsitlevas peatükis.

Aruandes antakse ülevaade ka Eesti Para­ lümpiakomitee ja Eriolümpia Eesti Ühen­ duse tegevustest saavutusspordi ning lii­ kumisharrastuse edendamisel. Mõlemat organisatsiooni toetatakse alates 2019. aastast Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvest.

2023. aastal tähistas spordivaldkonna katus­ organisatsioon Eesti Olümpiakomitee 100. juubelit. Täname ja tunnustame kõiki ini­ mesi, kes on aastate jooksul Eesti Olümpia­ komitee arengusse oma panuse andnud.

Lähiaastatel tuleb jätkuvalt pöörata tähele­ panu treenerite töö väärtustamisele, lii­ kumisharrastuse ja saavutusspordi eden­ damisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele. Üle­ vaate järgmiste aastate ülesannetest annab aruande viimane peatükk.

Aruanne koosneb viiest osast: esimeses osas kirjeldatakse spordivaldkonna hetke­ olukorda ja olulisi statistilisi näitajaid, tei­ ses osas liikumisharrastuse edendamist, kolmandas saavutuspordi arendamist, nel­ jandas puuetega inimeste katusorganisat­ sioonide tegevust ning viimases osas kes­ kendutakse olulistele tegevustele järgmistel aastatel.

Ülevaatega koos on toodud lisa, mis hõlmab järjepidevaid tegevusi, mida on „Sport 2030“ eesmärkide täitmiseks ellu viidud.

Aruande elektrooniline versioon koos lisaga on leitav veebis:

https://www.spordiregister.ee/aruanne/

6

122 567 noort harrastajat

225 848 organiseeritud

harrastajat

4043 spordiobjekti

2926 spordi-

organisatsiooni

6908 treeneri

töökohta

492 spordikooli

272 medalit

rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt

4200 treenerikutset

+27

-54

+6

+32 574 +9105

+251

+134

+194

Eestis on sport detsentraliseeritud ja põhineb omaalgatuslike vabatahtlike spordiühenduste tegevusel. Riigi ja kohalike omavalitsuste üles­ anne on spordi harrastamiseks tingimuste ja eelduste loomine ning spordiorganisatsiooni­ de roll on inimeste ühendamine, treeningute, võistluste, koolituste ja muu sisulise spordi­ tegevusega seonduva korraldamine ühisest huvist ja ühistest eesmärkidest lähtuvalt.

Eesti spordi põhinäitajad 2023 (muutus 2022. aastaga) Allikas: www.spordiregister.ee

1. HETKE- OLUKORRA ÜLEVAADE

7

1.1. SPORDI ARENG NUMBRITES

Harrastajaskond kasvas hüppeliselt teenuse kasutajate arvelt

Spordiorganisatsioonide ja ­koolidega seo­ tud harrastajate arv tõusis hüppeliselt ja üle­ tas esmakordselt 200 000 piiri, küündides aasta lõpuks 225 848 harrastajani. Võrrel­ des eelmise aastaga suurenes harrastajate arv 32 574 võrra ehk 17%. Peaaegu kolm­ veerand harrastajaskonna kasvumäärast tuli täiskasvanute arvelt – mehi lisandus 8492 ja naisi 14 977. Samas oli noorte (5­19­aastas­ te) juurdekasv 9105.

Selline areng on muutmas ka harrastajate koosseisu. Kui kaheksa aastaga on harras­ tajaskond kasvanud ligi 70 000 võrra, siis poisse on lisandunud vaid veidi üle 10 000; samas on täiskasvanud naiste arv enam kui kahekordistunud.

Peamiselt on see tõus tulnud nende arvelt,

kes harrastavad sporti iseseisvat sporti­ mist võimaldava lepingu alusel ­ nad saavad osaleda rühmatreeningus, kasutada perso­ naaltreeneri teenust või spordiklubi ruume või seadmeid. Teenuse kasutajate arv suu­ renes aastaga 60%, kerkides 57 886 harras­ tajani, mis moodustab veerandi harrastajate koguarvust. Spordialadest domineerisid kul­ turism ja fitness ning võimlemine – nende kahe ala harrastajad moodustavad 30% kõigist harrastajatest. Samas kasvatasid klientide arvu vaid pooled jõusaali­ ja rühma­ treeningute pakkujatest.

Traditsiooniliste treeningrühmade liikmete või individuaalplaani alusel sportijate arv suurenes 10 704 võrra ehk 7%. Hästi läks tantsuspordil ja jalgpallil, mis said juurde üle tuhande harrastaja. Kahe aasta võrdlustabe­ li lõpus olid aga korvpall ja suusasport, kus harrastajate kadu oli kolmekohaline.0

50000

100000

150000

200000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

60399 62632 62385 64957 64698 65505 67373 71852

37024 39991 41894 43481 43884 43734 46089 50715

36122 40979 41190 40519

46944 41623 44262

52754

23462

32467 35726 35524 36588

33475 35550

50527

Täiskasvanud naised

Täiskasvanud mehed

Tüdrukud

Poisid

0

50 000

100 000

150 000

200 000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

60 3

99

62 6

32

62 3

85

64 9

57

64 6

98

65 5

05

67 3

73

71 8

52

37 0

24

39 9

91

41 8

94

43 4

81

43 8

84

43 7

34

46 0

89

50 7

1536 1

22

40 9

79

41 1

90

40 5

19

46 9

44

41 6

23

44 2

62 52 7

54

23 4

62 32 4

67

35 7

26

35 5

24

36 5

88

33 4

75

35 5

50

50 5

27

Täiskasvanud naised

Täiskasvanud mehed

Tüdrukud

Poisid

Harrastajaskonna koosseis viimase 8 aasta jooksul

8

Noored harrastajad: vanuseline koosseis sõltub spordialast

Noorte harrastajate vanuselist koosseisu saame vaadelda treenerite tööjõukulude toe­ tuse andmestiku põhjal, mis katab ligi 40% 5­19­aastaste noorte spordiharrastusest. Jooniselt on näha, et enim harrastajaid on vanuses 10­11 eluaastat ning organiseeri­ tud treeningtegevusest hakatakse loobuma pärast 13. eluaastat. Kuue enim harrastatud ala hulgas on selliseid (näiteks korvpall ja kergejõustik), mille vanuseline struktuur üh­ tib üldjoontes harrastajaskonna üld mudeliga, samas on ka selgeid kõrvalekaldeid. Enne

kooliikka jõudmist tulevad lapsed treeningu­ tele peamiselt jalgpallis, ujumises ja võim­ lemises. Kui kahel viimasel spordialal on varajane spetsialiseerumine toimunud aas­ takümneid, siis jalgpall on 5­6­aastaste hul­ gas kerkinud populaarseimaks alles viimase kümne aasta jooksul. Vastandina torkab sil­ ma võrkpall, mille treeningutele jõuavad lap­ sed pärast 11. eluaastat, kuid püsivad tree­ ningutel ka kauem.

Kulturism ja fitness

Võimlemine

Jalgpall

Ujumine

Korvpall

Kergejõustik

Tantsusport

Tennis

Võrkpall

Laskesport

Judo

Golf

Sulgpall

Ratsasport

39 021

28 108

24 360

17 584

8805

8179

8132

6940

6753

4450

4026

3976

3339

3179

+17 365

+4939

+1347

+1123

−277

+447

+2363

−58

+239

+576

+41

−175

+351

+203

Populaarsemad spordialad kogu harrastajakonna arvu järgi ja muutus viimase aasta jooksul

9

Selleks et näha, millised on populaarsemad spordialad erinevas vanuses, võib vaadelda sama andmestikku vanuste kaupa. Selgelt on kõige populaarsem vähemalt 5. kutse­ taseme treenerite käe all harjutavate las­ te seas jalgpall, kuid see on ülekaalus vaid laste aias. Joonis annab ülevaate kümne popu laarsema spordiala harrastajate vanu­ selisest jagunemisest.

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

1, 8%

4, 8% 8,

4% 9, 3%

8, 8% 10

,3 %

10 ,1

%

9, 7%

9, 7%

7, 1%

6, 2%

5, 4%

3, 8% 2, 6%

2, 1%

2, 8%

4, 0%

6, 2% 7, 7% 12

,4 %

14 ,7

%

14 ,7

%

13 ,6

%

9, 0%

6, 8%

5, 3%

1, 8%

1, 1%

0, 9%

4, 8%

10 ,4

%

13 ,0

%

12 ,1

%

12 ,7

%

10 ,5

%

8, 9% 8,

1%

6, 4%

4, 7%

3, 0%

2, 1%

1, 5%

0, 9%

Ujumine

Võrkpall

Jalgpall

1.2% 3.0%

6.7% 8.7% 9.1% 10.0%

10.1%

9.7%

10.0% 8.6% 7.3%

5.8% 4.4% 3.4%

2.1%

Kõik noored

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

1,2%

3,0%

6,7%

8,7% 9,1% 10,0% 10,1% 9,7% 10,0%

8,6% 7,3%

5,8%

4,4% 3,4%

2,1%

Noorte harrastajaskonna vanuseline koosseis, protsentuaalne osakaal

5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19

20%

40%

60%

80%

100% Muud

Maadlus

Käsipall

Judo

Tennis

Võimlemine

Võrkpall

Kergejõustik

Korvpall

Ujumine

Jalgpall

Spordialade vaheline jagunemine vanuste kaupa, osakaaluna

10

Spordiorganisatsioonid: otsustajate vanus tõuseb

Eesti spordiregistris oli 31.12.2023 seisu­ ga 2926 spordiorganisatsiooni, millest te­ gutsevaid organisatsioone oli 2641 (90%). Aktiivse spordiharrastusega tegelevaid organi satsioone oli 2014 (69%), ülejäänud tegutsevate organisatsioonide tähelepanu oli suunatud spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Aasta jook­ sul lisandus 161 ja arhiveeriti 134 spordi­ organisatsiooni. Spordiorganisatsioonide töötajaskonna (juhid, treenerid ja muud töötajad) üldarv kasvas 400 töötaja võrra, nii et kokku on 11 269 töötajat. Spordiorga­ nisatsioonide haldussuutlikkus paraneb iga aastaga – 2023. aastal esitas Eesti spordi­ registrile andmed rekordilised 92% kõigist organisatsioonidest, seejuures 90% neist esitasid andmed õigeaegselt 31. oktoobriks.

Viimase 10 aasta jooksul on märgata vanu­ se tõusu spordiorganisatsioonide otsuse­ tegijate seas. Spordiklubide juhatuse liikme­ te keskmine vanus oli 2014. aastal 46 aastat, mis on 10 aasta jooksul kerkinud 2,6 aasta võrra, seejuures on tõus olnud pidev. Veel­ gi enam (3,5 aasta võrra) on tõusnud EOK liikmete ehk katusorganisatsioonide juha­ tuse liikmete vanus, mis on kerkinud 51,2 aastani. Silma paistavad siin maakondlikud spordi liidud, kus eelmise aasta lõpu seisuga oli juhatuse liikmete keskmine vanus 54,6 aastat. Positiivse tendentsina võib välja tuua naiste osakaalu tõusu juhtkondades, mis on 10 aastaga kasvanud spordiklubides 1,5 protsendipunkti võrra ja katusorganisat­ sioonides 4,6 protsendipunkti võrra. Siiski on klubide juhatustes naisi vaid veerand ja spordiliitude juhatustes viiendik.

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

47,7 48 48,7 49 49,3 49,5 49,3

49,8 50,4

51,2

46 46,1 46,1 46,6 46,8 47,2

47,7 47,9 48,3 48,6

Liikmete keskmine vanus EOK liikmete juhatustes

Liikmete keskmine vanus spordiklubide juhatustes

Naiste osakaal EOK liikmete juhatustes

Naiste osakaal spordiklubide juhatustes

17,1% 18,1%

18,6%

18,6%

19,2%

18,4% 19,9% 20,1%

21,1%

21,7%24,7% 24,9%

25%

24,8% 25,3% 25,5%

25,9%

25,9% 26%

26,2%

Juhatuste liikmete keskmine vanus ning naiste osakaal juhatustes nii katusorganisatsioonides (EOK liikmed) kui ka spordiklubides

11

Treenerid: 56% treeneritest on seljataga edukas sportlaskarjäär

2023. aasta lõpu seisuga oli kehtivate treeneri kutsete arv rekordiliselt kõrge – 4200. Aasta jooksul omistati 1143 kutset, kõigist taotlejatest 340 olid sellised, kellel varem treenerikutse puudus. Kutse omaja­ test 56% olid meessoost ja 44% naissoost.

Viimase viie aasta jooksul on treenerikutsete arv tõusnud 841 kutse võrra ehk koguni 25%. Treenerikutse maine tõusule aitavad oluliselt kaasa treenerite toetused, eelkõige üleriigi­ lisel, aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, regulaarsed treenerikoolitused ning kutse taotlemise protsessi pidev täiustamine.

Rohkem kui pooltel (56%) treenerikutse oma­ jatest on selja taga ka arvestatav karjäär sportlasena. Seejuures on 19% treeneritest jõudnud täiskasvanuna ka rahvusvahelistele tiitlivõistlustele ja 27% on saavutanud põhi­ klassis Eesti meistrivõistluste medali. Noorte­ klassides Eesti koondisesse või Eesti meistri­ võistluste medalile jõudnuid on veel 10%. Pärast 2018. aastat alanud kutse omandami­ se äkilise tõusu käigus ei ole sportlaskarjääri osatähtsus märkimisväärselt tõusnud ja on kerkinud vaid ühe protsendipunkti võrra.

Ja lg

pa ll

Uj um

in e

Võ im

le m

in e

Ko rv

pa ll

Ke rg

ej õu

st ik

Võ rk

pa ll

Fi tn

es s

ja k

ul tu

ris m

Te nn

is

Ra ts

ut am

in e

M aa

dl us

56 4

30 2

26 5

24 6

23 5

19 7

18 6

16 3

14 0

10 9

0%

20%

40%

60%

80%

100%

51% 57%

45%

52%

66%

60%

48%

60%

34%

77%

Top-10 spordialad treenerikutsete arvult ja eduka sportlaskarjääri osakaal

12

Kolmveerand spordiobjektidest on vanemad kui viis aastat

Spordiregistrisse on kantud 4043 spordiobjek­ ti ja 6788 sportimispaiga andmed. Viimasel aastal kanti registrisse 248 uut spordiobjek­ ti ja arhiveeriti 114 spordiobjekti. Pesemis­ võimalusi pakuti 41% objektidest ja puuetega inimestele mõeldud taristu moodustas 14% spordiobjektidest. Väga heas tehnilises seisu­ korras oli 42%, heas 35%, rahuldavas 20% ja mitterahuldavas 3% kõigist paikadest.

Viimase viie aasta jooksul on kasutusele võe­ tud 15% objektidest ja renoveeritud 11% ob­ jektidest, seega on pärast 2018. aastat kas rajatud või osaliselt uuendatud 26% kõigist objektidest. Maakondade lõikes on erinevu­ sed siiski rohkem kui kahekordsed. Kui Har­ jumaal ja Hiiumaal on uuendamisega seotud üle 30% objektidest, siis Jõgevamaal alla 15%. Rohkem kui sajandi vastu pidanud spor­ diobjekte on registris 21 ja neist vanim, 1904. aastal rajatud Toome tennise väljakud Tartus, renoveeriti möödunud aastal.

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Harjumaa

Hiiumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Läänemaa

Lääne-Virumaa

Põlvamaa

Pärnumaa

Raplamaa

Saaremaa

Tartumaa

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

Kogu Eesti

18.2%

21.2%

21.1%

8.9%

18.1%

16.8%

15.5%

13.6%

14.6%

14.7%

10.3%

13.9%

11.2%

11.3%

8.4%

15.4%

13.1%

9.6%

7.2%

5.7%

6.3%

7.4%

4.5%

9.7%

14.6%

12.3%

11%

14.9%

11.2%

11.9%

9.1%

11%

Rajatud spordiobjekte Renoveeritud spordiobjekte

Viimase 5 aasta jooksul rajatud või renoveeritud spordiobjektide osakaal maakondade kaupa

13

Saavutussport: olümpiaaladelt vaid üks täiskasvanute medal

2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitli­ võistlustel 38 spordialal kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. Täis­ kasvanute olümpiaaladelt pälvis autasu vaid vehkleja Nelli Differt, kes saavutas EM­võist­ lustel pronksmedali epees. Kui jätta kõrvale pandeemiast räsitud 2020. aasta, piirdusime viimati ühe medaliga 35 aastat tagasi. Ala­ tes 2019. aastast on olümpiaalade medali­ omanike hulka kerkinud kolm uut sportlast (vehkleja Nelli Differt, kergejõustiklane Ja­ nek Õiglane ja sõudja Jüri­Mikk Udam), kõik teised medalivõitjad on tiitlivõistlustelt me­ dali võitnud ka juba enne 2019. aastat. Uute tegijate esilekerkimise osas tekitab eelmise aasta põhjal optimismi olümpiamängudel kavas olevatelt võistlusaladelt noorte ja juu­ nioride poolt teenitud 33 autasu, mis on läbi aegade parim tulemus.

Samuti püsib stabiilsena olümpiaalade esi­ kümnekohtade määr täiskasvanute hulgas ­ see oli möödunud aastal 30, mis ongi viima­ se kümne aasta keskmine. Alates aastast 2013 on esikümnesse jõutud kokku 303 kor­ ral, seejuures moodustavad peaaegu poole saagist kolm ala ­ vehklemine (59), kerge­ jõustik (42) ja maadlus (41).

23

31

30

34

28

33

24

7

25

34

30

135

138

158

146

168

180

169

76

191

327

272

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

23

15

20

9

25

26

24

6

23

30

34

4

5

5

5

9

6

5

5

4

1

Medaleid kokku

OM-alade medalid

Täiskasvanute OM-alade medalid

Täiskasvanute OM-alade Top-10 kohad

Saavutusspordi põhinäitajad alates aastast 2013

23

31

30

34

28

33

24

7

25

34

30

135

138

158

146

168

180

169

76

191

327

272

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

23

15

20

9

25

26

24

6

23

30

34

4

5

5

5

9

6

5

5

4

1

Medaleid kokku

OM-alade medalid

Täiskasvanute OM-alade medalid

Täiskasvanute OM-alade Top-10 kohad

14

1.2. SPORDIVALDKONNA RAHASTAMINE

2 2023. aasta andmed selguvad 2024. aasta suvel

Spordiklubide tulubaas laienes 15%

Spordiklubide tulud olid 2022. aastal2 167,5 miljonit eurot ja kulud 171,6 miljonit eurot. Tegemist oli mitmes mõttes erakordse aas­ taga. Esiteks suurenes tulubaas aastaga hüp­ peliselt ­ 21,5 miljoni euro võrra (15%). Võrrel­ des 2016. aastaga ehk kuue aasta jooksul on tulude maht peaaegu kahekordistunud. Tei­ seks oli tulude kasvu taga üksikisikute panus ­ klubide liikmed ja teenuste kasutajad tõid spordiklubidele 81,2 miljonit eurot. See on võrreldes eelmise aastaga 23,5 miljoni euro võrra ehk üle 40% rohkem. Toetusmeetmete kaudu saadud summad hoopis vähenesid

7,6 miljoni võrra. Nii taastus COVID­19 aasta­ te eelne tulubaasi struktuur, kus üksikisikute panus on veidi alla poole. Kolmandaks tasub märkimist, et esmakordselt viimase 10 aasta jooksul olid kulud suuremad kui tulud.

Spordiklubide suuremat kulutamist selgitab asjaolu, et kahel varasemal, pandeemiast mõjutatud ja piiratud tegevusega, aastal oli tekkinud arvestatav finantspuhver, mis nüüd rakendust leidis. Seejuures suunati vahendid peamiselt tegevuskulude katteks, mis suure­ nesid veerandi võrra; tööjõukulud kasvasid viimase aasta jooksul vaid 9%.

150

100

50

0

50

100

150

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

59.3 64.7

87.8 82.8

110.5 124.5

135.3 128.4 145.3

171.6

11 14.4 23.6 24.9 32.7 37.6 40.2 42 48.9 53.2

25.1 27 41.8 37.3

56.2 61.3 66.9 57.8 57.6

81.2 60.9 65.8

90.1 86.5

111.6 127.7

139.7 136.4 145.9

167.5 Tulud kokku Tulud üksikisikutelt Tööjõukulud Kulud kokku

Tulud kokku

Tulud üksikisikutelt

Tööjõukulud

Kulud kokku

Spordiklubide tulud ja kulud miljonites eurodes aastatel 2013-2022

15

Kohalike omavalitsuste toetuse pidev kasv peatus

Kohalikud omavalitsused eraldasid 2022. aastal3 spordile 99 miljonit eurot ning seega vähenes aasta varem esmakordselt kolme­ kohaliseks kerkinud toetuste maht 3 miljoni võrra. Sellega lõppes ka kuus aastat püsinud suundumus, mille ajal kohalike omavalitsus­ te eraldised spordile võrreldes varasema aastaga pidevalt tõusid. Kaheksas maa­ konnas toetused võrreldes eelmise aastaga siiski suurenesid. Mahu kasvus tõusid esile Pärnu linn ja Valga vald. Hiiumaa eraldas toetusi kohalikule spordivaldkonnale 7 mil­ joni euro võrra vähem, sest suured spordi­ rajatised olid valmis saanud.

3 2023. aasta andmed selguvad 2024. aasta suvel

Kuna kogu eelarve maht jätkas tõusu, langes spordi osakaal kuludest 3,3 protsendini. Nii madalal oli näit viimati 2018. aastal. Per ca- pita panustati sporti 72,59 eurot, kusjuures 18 omavalitsust ületasid selle näitajaga 100 euro piiri. Suurimad panustajad olid Loksa linn (653 eurot inimese kohta) ja Haljala vald (522 eurot inimese kohta), kes panustasid sporti rohkem kui kümnendiku eelarvest.

Investeeringud vähenesid 10 miljoni euro võrra ja hõlmasid 27% rahalise panuse kogumahust. Samas kulus taristu ülalpidamisele 7 miljonit rohkem kui aasta varem, mis kergitas haldus­ kulude osakaalu taas pea pooleni (47%) raha­ lise panuse kogumahust. Ka toetustele leiti raha 0,6 miljoni võrra vähem kui 2021. aastal ning tegevus­ ja projektitoetused moodusta­ sid spordile tehtud eraldistest veerandi.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

36 .9

46 .2 53

.5

49 .8

62 .4

48 .9

40 .7 43

.7

43 .6

58 .2

58 .8

45 .5

59 .8 63

.2

63 .6

82 .2 86

10 2.

5

99 .1

4,3%

4,3%

4,5%

3,8%

4,6%

3,9%

3,3%

3,4%

3,2%

4,1% 3,6%

2,7%

3,4% 3,1%

2,9%

3,4%

3,4%

3,7%

3,3%

KOV eraldised spordile (mln eurot) ja osakaal eelarvest

16

Sport on kultuurivaldkonna suurim maksumaksja

Sporditegevusega seotud organisatsioonid maksid 2023. aastal riiklikke makse 41,8 ja tööjõumakse 35,7 miljonit eurot, olles sel­ lega jätkuvalt suurima osakaaluga kultuuri­ valdkond. Aasta jooksul kasvas riiklike mak­ sude laekumine 5,4 miljonit eurot (15%) ja tööjõumaksude tasumine 4,9 miljonit eurot (16%).

Kui võrrelda spordi jaoks läbi aegade edu­ kaimaks osutunud 2023. aasta IV kvarta­ lit 2019. aasta sama perioodiga, siis nelja aasta jooksul on spordivaldkonna tööjõu­ maksude summa kasvanud 51%, samal ajal on üleriigiline tõus olnud 40%.

Suurim maksumaksja spordis on My Fitness AS, mis maksab riiklikke makse 2,54 miljo­ nit eurot. Eesti Jalgpalli Liidu poolt makstud tööjõumaksud 1,95 miljonit on suurim näita­ ja spordis, olles summaarselt seitsmendal kohal kogu kultuurivaldkonnas.

20 ,9

19 ,3 20

,5

19 ,8

23 ,7

15 ,6

20

22 ,2

22

18

23 ,9 24

,9 25 24 ,7

26 ,7

26 ,4 28

,3 29 ,2 30

,3

30

5, 6

5, 3 5, 6

5, 3 6,

7

4, 6 5, 2 5, 9 6, 4

4, 5 6 6,

6

6, 4

6, 1 6, 6 6, 8 7, 4 7, 6 7, 8

7, 6

4, 3

3, 9 4, 3

4, 3

4, 7

3, 8 4,

2 4, 3 4,

6

3, 9

4, 4 4,

5

4, 8

4, 5 4,

8 4, 8 5,

3 5, 4 5, 6

5, 7

5, 9

6, 1 6 6, 1

6, 3

4, 3

5, 5 6,

5 6, 7

5, 5

7, 5 7,

7

7, 6

7, 6 7,

7 7, 9 8,

7 8, 8 9 9, 2

2019 2020 2021 2022 2023

Kultuurivaldkond kokku

Sport

Kultuuriasutused

Loomekunst

Kultuurivaldkonna tööjõumaksud (mln eurot) kokku ja kolme peamise valdkonna kaupa eraldi kvartalite kaupa aastatel 2019-2023 EMTAK koodi alusel.

17

Kultuuriministeeriumi toetused spordile

Kultuuriministeerium eraldas 2023. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 51 mil­ jonit eurot, millest 42 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus­ ja pro­ jektitoetusteks ning 9 miljonit eurot inves­ teeringuteks spordiobjektidesse. Mitte kunagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eelarvest spordiorganisatsioonidele nii palju tegevus­ ja projektitoetusi ühel aastal eral­ datud.

Suurimad tegevustoetuse saajad 2023. aas­ tal olid järgmised (eurodes):

• Eesti Olümpiakomitee – 1 907 356 • Eesti Paralümpiakomitee – 905 220 • SA Liikumisharrastuse kompetentsi­

keskus – 805 032 • Spordikoolituse ja Teabe SA – 530 526 • Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA –

304 403

2020 2021 2022 2023

Spordialaliidud ja EOK 12,6 13,1 12,9 14,1

Treenerite tööjõukulu toetus 7,3 7,8 7,8 12,2

Rahvusvaheliste võistluste korraldamine 3,9 6,1 6,4 5,5

Jõulumäe ja Tehvandi tegevustoetused 1,6 1,7 1,7 2,1

Riigikogu otsetoetused 0,7 1,1 0,5 0,7

Liikumisharrastuse organisatsioonid 1,0 1,0 2,1 2,4

Puuetega inimeste organisatsioonid 1,0 1,0 1,0 1,1

Audentese Spordigümnaasiumi riiklik tellimus 2,4 2,4

Muud toetused (sh SA-de tegevustoetused) 1,2 1,4 1,5 1,9

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna tegevus- ja projektitoetused aastatel 2020-2023

18

Investeeringutoetustest suurema osa moo­ dustasid regionaalsete tervisespordikeskus­ te ja multifunktsionaalsete jalgpallihallide arendamine. Koha like omavalitsuste spor­

diobjektidesse on riik investeerinud aastate lõikes erinevalt, olenevalt riigieelarve võima­ lustest.

2020 2021 2022 2023

Multifunktsionaalsed jalgpallihallid 6,0 6,0 6,0 2,0

Kääriku Spordikeskus 4,6 3,4 1,6 0,0

Kohalike omavalitsuste investeeringud 0,0 5,5 1,0 0,3

Regionaalsed tervisespordikeskused 0,7 0,7 0,7 3,7

Tehvandi ja Jõulumäe SA investeeringud (välja arvatud Kääriku Spordikeskus)

1,8 1,4 2,5 3,0

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna investeeringutoetused aastatel 2020-2023

Kääriku Spordikeskuse kergejõustikustaadion

19

4

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

58 2

58 3 63

7

85 0

10 00

10 20

10 20

10 20

14 00

14 00

73 1 83

0

94 2

11 50

13 00

13 00

13 00 14

00

16 00

16 00

90 0 95

8 10 50 11

50 12 50 13

15

13 15 14

12

17 49 18

20

1065 1146

1221 1310

1407 1448 1548

1685

1832 1883

Tr ee

ne r

Ku ltu

ur itö

öt aj

a Õp

et aj

a

Treenerite brutopalga võrdlus Eesti keskmise ja teiste sihtrühmadega

Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna toe­ tustest üks suuremaid on treenerite tööjõu­ kulu toetus. 2023. aastal tõusis taotlusvooru maht 7,8 miljonilt eurolt 12,2 miljoni euroni ja selle tulemusena noortega töötavate tree­ nerite alampalk 400 euro võrra jõudes 1400 euroni. Taotlusvooru maht ning laste ja noortega täiskoormusega töötava treeneri miinimumpalk on küll alates 2015. aastast tõusnud, kuid on võrreldes teiste sihtrühma­ dega ja Eesti keskmisega madalam.

Treenerite tööjõukulu toetusmeede on oluli­ ne vahend, et tagada Eesti lastele ja noortele ligipääs kvaliteetsele huviharidusele ja ­tege­ vusele, mida juhendavad motiveeritud tree­ nerid. Toetussüsteem on motiveerinud tree­

4 Eesti Panga prognoos

nereid koolitusi läbima ja kutsetunnistusi taotlema ning aidanud tagada neile sotsiaal­ sed garantiid. Pädevate treenerite olemas­ olu, nende oskuste pidev täiendamine ning süsteemne juurdekasv on üks eeldus, et Eesti inimesed, eelkõige lapsed ja noored ohutult spordiksid ja liiguksid. Huvi haridus ja ­tegevus on ka oluline valdkondade üleses ennetuses, aidates Eesti lastel ja noortel kvaliteetselt ja ennast arendaval viisil vaba aega veeta.

20

2. LIIKUMIS- HARRASTUSE EDENDAMINE

BeActive Night Orienteerumisõhtu Kadriorus. Foto: Markus Johann Viil

21

2.1. LIIKUMISAASTA 2023 KOKKUVÕTE: LIIKUMISRÕÕMU JAGUS IGASSE KUUSSE

2023. aasta jääb meelde kui liikumispöör­ de käimalükkaja. Liikumisaasta projekti eest vedaja oli 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumis harrastuse kompetentsikeskus (edaspidi LHKK).

Liikumisaasta eesmärk oli tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellega seotud võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumis­ kultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaa­ sa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Väga oluliseks peeti ka koos­ töövõrgustiku loomist, mille toel saaksid lii­ kumisaasta algatused olla järjepidevad ka edaspidi. Kui liikumisest saab iga inimese igapäevaelu osa, saavad eestlased olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnne­ likumana. Sellest tulenevalt oli liikumisaasta motoks „Hakkame liigutama!“

Liikumisaasta igal kuul võeti tulipunkti eri­ nev liikumisviis või ­võimalus ning koostöös partneritega kutsuti inimesi teemakuuga seotud algatustel osalema. Peamiselt kes­ kenduti koostööle (spordi)alaliitudega, et pakkuda tasuta või sümboolse tasuga ava­ tud treeninguid ja õpitunde eesmärgiga seda liikumis­ või spordiala tutvustada. Fookus­ teema toetuseks kavandati igasse kuusse laiem teemakäsitlus liikumise vajalikkusest ja võimalikkusest ning jagati liikumis tarkust ja ­soovitusi (sotsiaal)meediaruumis. Mär­ kimisväärset rolli kandsid ka ürituste kor­ raldajad. Toimus nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui ka rahva­ rohkeid spordiüritusi, millel kõigil oli üks ees­ märk ­ hakkame liigutama!

2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiiv­ suse uuringu kohaselt olid liikumisaasta toi­ mumisest teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. aastal elanike hinnangud tervise spordi ja liikumis harrastustega tegelemise tähtsuse­ le pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle teema olulisus elanike silmis taas suurene­ nud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas kas väga või küllaltki täht­ saks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%).

Liikumisaasta veebilehe külastajate arv oli keskmiselt 6000­7000 külastajat kuus. Liikumis aastat käsitlev sotsiaalmeedias edastatud sisu jõudis aasta jooksul orien­ teeruvalt 490 500 inimeseni Facebookis ja 132 100 inimeseni Instagramis. Aasta jooksul ilmus liikumisaasta teemal 1684 meediakajastust, liikumisharrastuse tee­ mal 4320 meediakajastust. Ainuüksi ava­ tud treeningutel, õpitubades ja aktsioonidel osales liikumis aastal üle 10 000 inimese. Spordinädala osaluskordade arv ületas 200 000. Lisaks teemakuude põhiprogrammile algatasid liikumisaastale pühendatud liiku­ missündmusi omal initsiatiivil veel tuhanded organisatsioonid ja eraisikud.

22

Teemakuude algatused

Aasta avas 1. jaanuaril sotsiaalmeedias toi­ munud üritus „Minu esimesed 23“, mis kut­ sus inimesi välja liikuma, et jäädvustada oma 2023. aasta esimesed liikumis momendid, olgu need siis minutid, sammud või kilo­ meetrid. Algatus köitis tuhandete inimeste tähelepanu ning ligi 500 inimest jagas kaas­ maalastega oma aasta esimesi liikumis­ momente alates kõndimisest­jooksmisest kuni kätekõverduste ja ujumis tõmmeteni. Jaanuaris oli liikumisaasta tulipunktis talve­ rõõmude nautimine ja suusatamine. Koos­ töös Eesti Suusaliiduga andsid suusatree­ nerid tasuta suusatunde lastele, noortele ja täiskasvanutele, keskendudes peamiselt algajatele suusahuvilistele. Algatus oli väga populaarne ­ kokku anti ligi 150 tundi, milles osales umbes 1100 huvilist.

Veebruaris kutsuti kõiki välja liikuma ­ enda ja vabariigi terviseks. Liikumisaasta veebi­ lehele koondati info umbes 25 tasuta rahva­ matka jm vabaõhusündmuse kohta, millest sai veebruaris osa võtta. 24.­26. veebruarini tähistati Eesti terviseradadel üheskoos ter­

visliku liikumisega Eesti sünnipäeva ja tehti ringe ümber maakera. Ühiselt koguti 50 000 liikumiskilomeetrit.

Märtsis kutsuti üles vähendama istumisae­ ga ning keskenduti liikumisele töökohal ja koolis. Koostöös Eesti Firmaspordi Liidu ja Tervise Arengu Instituudi tervist edenda­ vate töökohtade võrgustikuga kuulutati kuu esimene nädal (trepi)kõnninädalaks, teine seisunädalaks ning kolmas liikumispauside nädalaks. Jagati juhiseid ja innustavaid ma­ terjale, kuidas tuua tööpäeva rohkem liiku­ mist.

6. märtsil startis Viimsi valla algatusel kooli- de liikumisväljakutse „Vunki juurde!“ Välja­ kutses osalemiseks tuli teha videojäädvus­ tus koolipere liikumispausist ning jagada seda sotsiaalmeedia vahendusel. Kampaa­ nia kestis kuni maini ning selles osales 57 kooli, mis jäädvustasid liikumispause nii koolimajas kui ka ­hoovis, tegevusi õuevahe­ tundides ja õuemänge, aktiivseid ainetunde ning lõbusaid mõõduvõtte. Väljakutsega liitusid nii klassid kui ka koolipered, samuti õpetajad ja teised koolitöötajad.

Liikumisaasta avaüritus. Foto: Sandra Süsi

23

28. märtsil toimus koostöös Ülemiste City- ga tasuta veebiseminar „Liikuma kutsuv tööandja“, kus tutvustati kogemuslugusid ja parimaid tavasid, mida Eesti ettevõtted kasu tavad töötajate liikumisaktiivsuse toe­ tamiseks. Seminaril osales u 100 kuulajat.

Aprillis keskenduti südame tervisele ning selle tugevdamisele regulaarse liikumise kaudu. Terve kuu jooksul sai üle Eesti võtta osa algajatele mõeldud tasuta treeningutest, avatud tundidest ja infoüritustest, mis aita­ sid tutvuda (kepi)kõnni, jooksu ja tantsuga. Koostöös SA Eesti Terviserajad ning MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubiga paku­ ti u 50 tasuta jooksutundi, millest sai osa u 700 inimest. Eesti Kepikõnni Liidu koolitus­ tel osales u 300 inimest. Eesti Tantsu kunsti ja Tantsuhariduse Liidu algatuse „Tants tervi(s)tab“ kaudu oli võimalus osaleda 50 tantsu sündmusel kogu Eestis.

22. aprilli oli samuti liikumisaastale pühen­ datud Riigikogu lahtiste uste päev, kus kor­ raldati koos partneritega töötubasid ja jagati teavet igas vanuses inimestele. Kaasatud oli Liikuma Kutsuv Kool, Eesti Spordi­ ja Olümpia muuseum, Eesti Tervisemuuseum ning Paralümpiakomitee.

Mais kutsuti õue liikuma ja mängima. Eesti Discgolfi Liit korraldas algajatele 26 tasu­ ta koolitust, mille käigus tutvus u 360 ini­ mest Eestis üha populaarsemaks muutuva liikumis harrastuse - kettagolfiga. Eesti Kul- turismi ja Fitnessi Liit korraldas välijõusaale tutvustava nädala, mille raames tutvustati ligi 100 algajale välijõusaalide seadmeid ning anti nõu nende kasutamisel.

Juuni üleskutse oli panna rattad alla ja kiiver pähe ning minna avastama rulluisutamist, pumptrack radasid ning maastikurattasõitu. Algatus oli suunatud eelkõige lastele ja noor­ tele. Ekstreemspordi eestvedajad viisid 12 pumptrackil läbi tasuta koolitused, kus u 200

5 https://liigume.ee/ouemangud/

huvilist said suuniseid ja kogemuse, kuidas turvaliselt sõita ja trikitada nii rula, rulluisku­ de, rataste kui ka tõuksidega. Rulluisukool ja Rullibuss pakkusid kokku 25 erinevat või­ malust osaleda rulluisutamise koolitustel ja ühistreeningutel. Maastikuratta tasuta koo­ litused toimusid Hiiumaal, Põltsamaal, Rak­ kes, Tehvandil, Tartus ja Tallinnas Järvel, kus loeti kokku u 50 osaluskorda.

Juulis innustati inimesi aktiivselt puhkama, tutvustades neile erinevaid õuemänge ja kogupere aktiivseid tegevusi värskes õhus. Tänavareket, spikeball, ultimate frisbee ja Mölkky on mängud, mis sobivad aktiivseks ajaveetmiseks ning mille õppevideoid5 saab ka edaspidi kasutada. Koostöös Eesti Käsi- palli Liiduga toimusid rannakäsipalli õpitoad Eesti MV etappidel ning Eesti Lendava Tald- riku Föderatsioon pakkus võimalust osaleda avatud ultimate­treeningutel Tallinnas, Tar­ tus ja Sakus.

Augustis jätkati aastat Eestimaa loodust ning kauneid paiku avastades. Eesti Matka- liidu matkajuhid viisid kokku paarsada huvi­ list liikumisaasta matkadele, kus läbiti lõike ranniku­ ja metsa matkaradadest.

29. augustil, vahetult enne kooliaasta algust, toimusid koostöös Eesti Lauatenniseliiduga 17 erinevas kohas üle Eesti õuelauatennise õpitoad. Algatuse eesmärk oli panna mär­ kama õuelauatennise laudu ning näidata, et lauatennis sobib aktiivseks vabaajatege­ vuseks igas vanuses ja igasuguse füüsilise võimekusega inimestele. Õpitubadest võttis osa ligi 350 inimest, eelkõige lapsed ja noo­ red.

Septembris kutsus liikumisaasta katseta­ ma orienteerumist. Kümnel orienteerumis­ päevakul oli üles seatud õpperada, mille eesmärgiks oli julgustada inimesi seda ala proovima. Soovi korral sai tuge ka juhendaja­ telt, kes selgitasid orienteerumise alg tõdesid

24

ning õpetasid kaarti kasutama. Seda võima­ lust kasutas u 180 inimest ning Eesti Orien- teerumisliidu andmetel osales päevakutel septembris ligi 2800 inimest. Septembris toimus ka üle­euroopaline spordinädal.

Oktoobris keskenduti vaimse tervise seoste­ le liikumisega, sest liikumine on üks lihtsa­ maid ja kättesaadavamaid viise seda hoida. Vaimse tervise vitamiine jagati nii spordi­ klubides kui ka MTÜ Kõnnime Koos kõnni­ ringides.

Novembris sooviti näidata, et liikumisrõõmu saab kogeda ka siseruumides mängides. Koostöös Eesti Sulgpalliliidu, Eesti Laua- tenniseliidu, Eesti Padeli Liidu ning Eesti Squashiföderatsiooniga toimus üle 40 tasu­ ta avatud treeningu, kus tutvustati algajatele sulgpalli, lauatennist, padelit ja squashi. Ligi 500 huvilist on nüüdseks uue kogemuse võr­ ra rikkamad ning paljud neist jätkavad män­ gimist iseseisvalt.

Liikumisaasta lõppes detsembris kogupere liikumisüritustega „Liikudes uude aastasse“. Temaatilised üritused toimusid maa konna spordiliitude eestvedamisel kõigis Eesti maakondades ja pakkusid liikumisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Teavitustegevused

Liikumisaasta teavitustegevused keskendu­ sid nii konkreetsete liikumisaastaga seotud algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka teadlikkuse tõstmisele laiemalt, et teadvustada liikumise positiivset mõju tervisele ning innustada väheaktiivseid inimesi rohkem ja regulaarsemalt liikuma.

Veebilehele liikumisaasta.ee koondati liikumis valdkonda puudutav teadmis vara (uuringud, infomaterjalid, harjutusvara, õppe videod), mida levitati aasta jooksul eri­ nevatele sihtrühmadele. Eesti­ ja venekeel­ set trükist „Harjutusvara seenioritele“ jagati kohalikele omavalitsustele ning see jõudis ligi 10 000 inimeseni.

Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia ins­ tituudi spordi­ ja soorituspsühholoogia lek­ tori Aave Hannusega salvestati 10 lihtsate juhistega videoloengut liikumisaktiivsuse suurendamiseks ja igapäevase liikumis­ harjumuse kujundamiseks, samuti korralda­ ti teavituskampaania, mille raames levitati täiskasvanute ja laste liikumisega seotud statistikat ning liikumise kasudest teavita­ vaid ja liikuma kutsuvaid lühivideoid.

Koostöös ERRiga valmisid videoklipid, mis rääkisid atraktiivses ja humoorikas võtmes liikumise osakaalu suurendamise võimalus­ test igapäevaelus ning liikumise mõjudest füüsilisele ja vaimsele tervisele.

Läbi aasta avaldati erinevates meedia­ kanalites materjale, kus erinevate vald­ kondade eksperdid jagasid teavet liikumi­ se kasulikkusest tervisele ja andsid nõu liikumis aktiivsuse tõstmiseks. Sotsiaalmee­ diakanalites jagati igal nädalal „liikumis- tarkusena“ fakte liikumise mõjust tervisele, uuringute kokkuvõtteid ja ekspertteadmisi, liikumissoovitusi nädalavahetuseks ning lii- kuma kutsuvaid aktsioone ja mänge.

Orienteerumispäev Võrus. Foto: Külli Leola

25

Liikumisaasta korraldajad esinesid loengute ja ekspertsõnavõttudega koolides, ülikooli­ des, ettevõtetes ja avaliku sektori asutustes, väärikate ülikoolides ja spordiüritustel.

Samuti anti välja kaks ajakirja „Liikumine ja Sport“ numbrit. Ajakirjas avaldati spor­ di, liikumise ja tervisega seotud teemasid puudutavaid teaduslik­metoodilisi materjale ja artikleid, mis olid suunatud nii liikumis­ harrastusest huvitatutele kui ka profes­ sionaalsetele sportlastele, treeneritele ja liikumis harrastuse edendajatele.

Euroopa Spordinädalal Eestis toimuvate liikumis sündmuste ja ­võimaluste tutvus­ tamiseks ning osalejate kaasamiseks viidi septembris läbi üleriigilise teavituskampaa­ nia, mis hõlmas erinevaid meediakanaleid ja reklaamipindu.

Võrgustiku loomine

LHKK keskendus liikumisaastal ka võrgus­ tiku loomisele, et jagada valdkonna koge­ musi, otsida uusi lähenemisviise ning luua soodne pinnas järgmiste aastate tegevus­ teks. Korraldati neli koostööseminari, kus osalesid maakonna spordiliitude juhid, ko­ halike omavalitsuste spordivaldkonna eest­ vedajad, partnerorganisatsioonide esindajad ja liikumis ürituste korraldajad. Novembris liikumis harrastuse aastakonverentsil „Kää­ riku Kärajad“ keskenduti liikumispöörde elluviimise tahkudele haridus­, sotsiaal­ ja kultuuriministeeriumi tegevusvaldkonnas. LHKK initsiatiivil alustati ka kohtumistega, kus liikumisharrastuse vajaduste ja võima­ lustega tegeleti maakonna tasemel. Nii toi­ musid liikumisharrastuse seminarid Pärnu­ maal, Saaremaal, Lääne­ ja Ida­Virumaal.

Pea poolte (44%) Eesti elanikeni jõudmine mistahes projektiga on tähelepanuväärne saavutus. Arvestades seda, et liikumis aasta peamine eesmärk oli pöörata tähelepanu kehalise aktiivsuse olulisusele ja sellega seonduvatele ühiskonna valupunktidele, võib aasta kahtlemata lugeda kordaläinuks. Kogu valdkond eesotsas LHKK­ga mõistab aga, et üheaastase projekti abil ei ole võima­ lik liikumispööret ellu viia. Küll aga on oluline sellega alustada ja läbi erinevate ürituste, uute traditsioonide algatamise ning võrgus­ tiku võimestamise, on liikumisaasta ka seda eesmärki täitnud.

Pärast liikumisaasta lõppu jätkab Liikumis­ harrastuse kompetentsikeskus tööd liikumis harrastuse valdkonna üleriigilise arendamise ja koordineerimisega, panusta­ des valdkonnas tegutsevate organisatsioo­ nide koostöö arendamisse, teaduspõhiste arendus­ ja sekkumisprogrammide algata­ misse ja toetamisse ning maailma parimate praktikate kogumisse ja tutvustamisse. Tee­ me igast aastast liikumisaasta!

L I I K U M I S E , S P O R D I J A T E R V I S E T E A D U S A J A K I R I

SPORT Liikumine &

NR 25/2023

Mida kujutab endast Eesti spordi arbitraaž?

tähistab ajastu muutust Liikumisõpetus

OLÜMPIAMÄNGUDE ALGUS – LEGEND VÕI FAKT?

olüpiamedalisti Eesti sai uue

L I I K U M I S E , S P O R D I J A T E R V I S E T E A D U S A J A K I R I

SPORT Liikumine &

NR 26/2023

Eneli Jefimova

on vette loodud

MIS SEE KEHALINE

KIRJAOSKUS VEEL ON?

KULTUURIMINISTER HEIDY PURGA

SPORDIST JA LIIKUMISEST

KÕIGE ENAM FÜÜSILIST KOORMUST

ANNAB ARGITEGEVUS

26

2.2. LIIKUMISAKTIIVSUSE EDENDAMISE TEGEVUSKAVA

6 https://kul.ee/uuringud#item­2

2023. aasta jooksul valmis tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, alates lastest kuni vanemaealisteni. Lisaks ministeeriumi­ dele on andnud sellesse kavasse olulise si­ sendi esindajad Liikumisharrastuse kompe­ tentsikeskusest, Tervise Arengu Instituudist (edaspidi TAI), Tervisekassast, ülikoolidest ja teistest õppeasutustest, kohalikest oma­ valitsustest ning mujalt. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad ja uuringud, aga ka näiteks potent siaalsed õigusruumiga seotud muudatused.

Eesti inimesed kannatavad endiselt suu­ re osa oma elust tervisemurede tõttu.

Statistika ameti andmetel on 2022. aasta seisuga meestel sünnihetkest alates terve­ na elada vaid 57,9 ja naistel 60,6 aastat. Ees­ ti meeste ja naiste keskmist eluiga arvesse võttes tähendab see, et keskmine eestlane veedab ligi 20 aastat elust mõne tervise­ probleemiga silmitsi seistes.

Üheks olulisemaks tervist mõjutavaks tegu­ riks on kehaline aktiivsus. Kehalise aktiivsu­ se olulisus ja selle positiivne tervisemõju on selge ­ vähene liikumine suurendab oluliselt riski haigestuda südame­ ja veresoon konna haigustesse, mis on Eesti kõige levi num surma põhjus. Oluline seos on ka kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel. 2022. aastal läbiviidud liikumisuuring6 kinnitas, et mitteaktiivsed inimesed on rohkem endasse­

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

0

20

40

60

80 81,2 81,3 81,5 81,8 81,9 82,3 82,4 82,8 82,8 81,4 82,3

71,4 71,7 72,3 73,1 73,2 72,6 73,9 74,4 74,4 72,8 73,6

57 56,7 57,1 56,1 58,7 59

55,6 57,6 59,5 58 60,6

53 53,7 53,1 53,6 54,2 54,5 52,8 54,1 55,5 54,9 57,9

Mehe oodatav eluiga

Naise oodatav eluiga

Mehe tervena elatud aastad alates sünnihetkest

Naise tervena elatud aastad alates sünnihetkest

Sünnihetkel oodatav eluiga vs sünnihetkel tervena elada jäänud aastad

27

tõmbunud ja vähem rõõmsameelsed. Maa­ ilma Terviseorganisatsiooni (edaspidi WHO) üleilmses tegevuskavas, mille eesmärk on vähendada ebapiisavat liikumist 2030. aas­ taks 15%, on välja toodud, et vaid ühekordse­ te tegevustega märkimisväärset positiivset muutust ei saavuta. Seega on oluline just valdkondadeülene tegutsemine ­ liikumise olulisuse ning oma rolli ja vastutuse tead­ vustamine eri poliitikate kujundamisel.

Eesti spordipoliitika alusdokumendi „Spordi­ poliitika põhialused aastani 2030“ järgi liigub ja spordib aastaks 2030 valdav osa ehk vä­ hemalt kaks kolmandikku elanikest. Selleks et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondadeülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. Vastavalt kultuuri­, sotsiaal­ ning haridus­ ja teadusministri kokkuleppele asus liikumis­ aktiivsuse edendamise tegevuskava koosta­ mist juhtima Kultuuriministeerium.

2023. aastal alustati mitmete tegevustega, mis aitavad tõsta teadlikkust liikumise kasu­ likkusest ja püüelda seatud eesmärkide poo­

7 https://kul.ee/uuringud#item­1

le. Hea näide valdkondadeülesest koostööst on ERRi ekraanile jõudnud „Maailma kõige tervem rahvas“, mis tõi vaatajateni teadus­ põhise ülevaate sellest, kuidas tervislikke eluviise juurutada.

Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi koolispordiga seotud uuringu7, mis kaardis­ tas õpilaste osalemist erinevatel koolispordi­ võistlustel. Uuringutulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, võtavad nendest enamasti osa need, kes juba mõnes muus võistlussüsteemis te­ gutsevad. Seega oleks mitteaktiivsete õpi­ laste liikuma innustamiseks vaja võistluste asemel keskenduda rohkem sellistele tege­ vustele, mis neid paremini kaasavad ­ näi­ teks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja muudele algatustele, mille põhieesmärk on võistlusmomendi asemel liikumisharjumus­ te toetamine. Lõppenud aastal viidi jätkuvalt ellu ka ligipääsetavuse rakkerühma soovi­ tusi, mille abil luuakse paremad tingimused puuetega inimestele spordis ja liikumis­ harrastuses osalemiseks.

Õpilased, kes ei osalenud EKSL võistlustel

Õpilased, kes osalesid nii EKSL võistlustel kui mõnes

muus võistlussüsteemis

Õpilased, kes osalesid ainult EKSL võistlustel1649

603

126

(69,3%)

(25,4%)

(5%)

Õpilaste osalemine erinevatel koolispordivõistlustel

28

TAI analüüsis Eesti kooliõpilaste tervise­ käitumisega seotud uuringu ja Eesti õpilaste kasvuga seotud uuringu andmeid, mh eri­ nevate liikumisviiside, liikumisega seotud huviringides osalemise, aktiivse mängimise, aga ka ekraanide ees veedetud aja kohta vastavates vanusegruppides. Jätkus Eesti oludele kohandatud sekkumise Seikluste Laegas8 (ingl k Toybox) katsetamine. Seik­ luste Laegas on teaduspõhine 3­7­aastaste laste tervislike toitumis­ ja liikumisharju­ muste kujundamisele suunatud sekkumine, milles keskendutakse neljale põhiteemale: tervislik söömine, istumisaja vähendamine, janu korral vee joomine ja piisav liikumine. 2022/2023. õppeaastal katsetati sekkumist 9 Võrumaa lasteaias, 2023/2024. õppeaas­ tal lisandus 11 Lääne­Virumaa lasteaeda.

Jätkus toitumis­ ja liikumissoovituste uuen­ damise protsess. Samuti viidi läbi neli laste­

8 https://www.tai.ee/et/uudised/seikluste­laegas­sopradega­liikumise­ja­maitsete­maailmas

aiaõpetajate koolituskursust laste toidutead­ likkuse ning söömis­ ja liikumisharjumuste kujundamisest, milles osalesid töötajad 68 koolieelsest lasteasutusest üle kogu Eesti. Töötati välja ka toitumise ja liikumise teema­ sid käsitlev koolitus inimeseõpetuse õpeta­ jatele ja katsetati seda. Ühtlasi tegeleb TAI terviseteadliku tööandja märgise statuudi väljatöötamisega, mille eesmärk on suunata tööandjaid terviseedendust pikemalt kavan­ dama.

Haridus­ ja Teadusministeerium jätkas lii­ kumisõpetuse ainekava arendamist ning rakendamist, sh koolitusi jt arendustegevusi sisaldava rakenduskava loomist. Komplek­ teeriti liikumisõpetuse ainekava töörühm ja detsembris valmis õpiväljundite saavutami­ seks vajalik sisu. Kvaliteetne liikumisõpetu­ se tund on laste ja noorte liikumisharjumus­ te ja ­hariduse kujundamiseks oluline.

Heategevuslik teatejooks. Foto: Oleg Hartsenko

29

Samas peab liikumine olema kogu kooli­ päeva loomulik osa, mida toetavad tunni­ plaanide kavandamise põhimõtted: piisav aeg aktiivseteks vahetunnitegevusteks ja õuevahetundideks ning liikumist võimal­ davate tegevuste toetamine ainetundides. 2023. aastal valmis Tartu Ülikooli liikumis­ labori õuevahetundide uuring, mis näitas, et kõige aktiivsemad olid õpilased just nen­ des koolides, kus toimusid igapäevased õuevahe tunnid. Samuti aitab igapäevane õuevahetund enne tada liikumisaktiivsu­ se järsku langust II kooli astmes. Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikku kuuluvate kooli­ de õpetajatele korraldati jätkuvalt koolitu­ si ainetundi desse liikumise lisamiseks ja istumis aja vähendamiseks, koolitati ka õpi­ lastest mängujuhte ning toimusid mitmed võrgustikuülesed kogemus­ ja koostööse­ minarid. 2023. aasta lõpuks oli Liikuma Kut­ suva Kooli võrgustikus 209 kooli. Haridus­ ja Teadusministeeriumi koolide rahuloluküsit­ luse andmete põhjal hindavad Liikuma Kut­ suvate Koolide õpilased oma liikumisvõi­ malusi koolis paremaks kui teiste koolide õpilased.

2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põh­ jal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse

istuva eluviisiga seotud kulu riigile aastas kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks et saada ülevaade võimalikust kulust Eesti konteks­ tis, alustati 2023. aastal Kultuuriministee­ riumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaaluga seotud kulu­uuringut. Uuringu lõpptulemused selguvad 2024. aasta keva­ del. Samuti alustatakse Kultuuriministeeriu­ mi eestvedamisel puuetega inimeste spor­ di­ ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille eesmärk on selgitada välja suurimad kitsas­ kohad ja arenguvajadused ning kuidas puue­ tega inimeste liikumisaktiivsust edendada.

Liikumisaktiivsuse edendamise tegevus­ kava koostamisega on astutud suur samm edasi valdkondadeülese koostöö edenda­ mises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirjapandud tegevused ei ole aga kivisse raiutud – tegemist on praktilise dokumen­ diga, mida täiendatakse pidevalt. Tegevus­ kava paneb järgmiseks neljaks aastaks pai­ ka konkreetsed tegevused, et teha uus hüpe eestimaalaste liikumisaktiivsuse kasvatami­ sel, kuid kindlasti ei lõppe liikumisaktiivsuse edendamisega seotud tegevused 2026. aas­ taga. Koostööle on hoog sisse lükatud, kuid pikk tee on veel minna.

Foto: Liikuma Kutsuv Kool

30

3. SAAVUTUS- SPORDI EDENDAMINE

Eneli Jefimova ja treener Henry Hein Spordiaasta tähtede galal. Foto: Kauri Saul / EOK

31

2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Esto­ nia9 kaudu saavutusspordi toetamine. Eri­ nevate taotlusvoorude ja toetusliikide kau­ du eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks

9 https://www.eok.ee/team­estonia 10 https://kul.ee/rahvusvaheliste­suurvoistluste­korraldamise­toetus

ja ettevalmistamiseks 7,7 miljonit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 miljoni euro võrra. Kokku toetati 310 indi­ viduaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist.

3.1. TULEVIK TOOB EESTISSE JÄTKUVALT TIPPTASEMEL SPORTI

Viimastel aastatel on spordisõbrad saanud nautida Eestimaal kõrgetasemelisi võist­ lusi mitmetel populaarsetel spordialadel, näiteks autoralli maailmameistrivõistluste sarja etappi Rally Estonia, võrkpalli Euroo­ pa meistri võistluste finaalturniiri alagrupi- turniire, tennise WTA 250 turniiri või laske­ suusatamise maailmakarikasarja etappi. Meie spordikorraldajad on näidanud, et suudavad korraldada maailma tipptase­ mel sündmusi ning rahvusvahelised katus­ organisatsioonid on kõrgelt hinnanud eest­ laste innovaatilisust ja professionaalsust.

2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada kõrgetasemeliste võistlus­ te, millel on suur potentsiaal turundada Ees­ tit, korraldamiseks nelja aasta jooksul kokku 12 miljonit eurot.

Selline otsus oli vajalik mitmetel põhjustel. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aas­ tast rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks kaks regulaarset taotlus vooru, kuid üksikud suurvõistlused, mille potent­ siaal Eestit turundada on kõrge, alati nendes­ se voorudesse ei sobi. Põhjused on erinevad ­ näiteks ületab korraldamiseks vaja lik riigi toetus taotlusvooru mahu või jääb võistluse­ ga kaasnev otsene majanduslik mõju väik­ semaks kui nõuavad majandusliku mõjuga

seotud taotlusvooru tingimused. On olnud ka olukordi, kus suurvõistluse korraldus­ õigus saadi alles siis, kui taotlusvoor oli juba lõppenud.

Kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistlus­ te korraldusõiguse saamine on tavaliselt pikk protsess. Õiguse saamiseks on spordi­ organisatsioonid teinud aastaid sihikindlat tööd ning korraldanud Eestis erineva sport­ liku taseme ja erinevatele vanuse rühmadele suunatud võistlusi. Valitsuse otsus annab spordivõistluste korraldajatele kindlustunde suursündmuse korraldusõiguse taotlemi­ seks pikemas perspektiivis, samuti muutub spordivõistluste toetamine süsteemsemaks. Kultuuriministeerium alustas uue taotlus­ vooru tingimuste väljatöötamisega 2023. aasta novembris ning voor avati 2024. aasta 9. veebruaril10.

Koos uue taotlusvooruga on 2024. aastaks riigieelarvesse kavandatud rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks kolme taotlusvooru peale kokku üle 6 miljoni euro. Kultuuriministeeriumi toetused rahvusvahe­ listele võistlustele on viimastel aastatel mär­ kimisväärselt suurenenud ­ kui 2017. aastal toetati rahvusvahelisi spordisündmusi kok­ ku 340 000 euroga, siis viimasel kolmel aas­ tal vastavalt 6,1, 6,4 ja 5,5 miljoni euroga.

32

Taotlusvoor/ võistlus

2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Uus suurvõistluste toetamise taotlusvoor

3 000 000

Majandusliku mõjuga seotud taotlusvoor

690 000 931 000 525 000 1 350 368 1 916 731 2 358 705 2 000 000

Rahvusvaheliste võistluste korraldamise taotlusvoor

340 000 550 000 800 000 814 672 699 463 1 072 800 1 263 820 1 050 820

Rally Estonia 337 500 980 000 2 002 030 2 395 561 2 500 000 1 850 000

Võrkpalli EM finaalturniirid 500 000 1 650 000 950 000

Kultuuriministeeriumi rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetused aastatel 2017-2024

Rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike ees­ märkide saavutamisele. Kodus võistlemise eelisele ja spordiala populariseerimisele li­ saks on rahvusvahelistel spordivõistlustel märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju.

Rahvusvahelised spordisündmused anna­ vad turistidele põhjuse Eesti külastamiseks, nii esmakordselt kui ka mitmendat korda. Väljaspool Tallinna toimuvate sündmuste külastajad satuvad piirkondadesse, kuhu nad tavapäraselt reisida ei pruugi. Rahvusva­ heliste spordisündmuste külastajate kuluta­ tud rahal on positiivne mõju kohalikule ette­ võtlusele. Väljaspool Tallinna regulaarselt toimuvatel sündmustel on oluline osa regio­ naalpoliitika arendamisest. EAS ja KredExi ühendasutuse uuringu kohaselt olid 2022. aastal spordi­ ja kultuurisündmustele saa­ bunud väliskülaliste kulutused Eestis kokku hinnanguliselt 106 miljonit eurot. Rahvus­ vahelisi spordivõistlusi külastab keskmi­

sest maksujõulisem ja suurema kulutamis­ valmidusega külastaja ning väliskülaliste piiriuuringu andmetel on kultuuri­ ja spordi­ sündmustel osalejate kulutused reisi kohta ostu­ ja ärireisijate järel ühed suuremad.

Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aas­ tast võistluste toetamiseks taotlusvoor, mis on otseselt seotud sündmuse majandus­ liku mõjuga. 2023. aastal toetati meetmest kokku kümmet spordivõistlust kogumahus 2,36 miljonit eurot. Need võistlused tõid Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põh­ jal riiki üle 25 miljoni euro välisraha, millelt laekus käibemaksu riigile vähemalt 3,4 mil­ jonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,47 korda enam, kui oli riigi toetus sündmuste korraldamiseks. Täpsem ülevaade toetatud projektidest ja nende mõjust on esitatud järgmises tabelis. Taotlusvoor on ennast õi­ gustanud ning Kultuuriministeerium jätkab selle meetme rakendamist ka 2024. aastal.

33

Projekti nimi Välisraha kokku (miljonit

eurot)

Välisrahalt käibemaks

riigile (eurot)

Arvesse võetud maksutulu

(eurot)

Toetuse summa (eurot)

Maksutulu välisrahalt

ja eraldatud toetuse suhe

1 Ironman Tallinn 5 kuni 6,6 680 000 kuni 890 521 785 256 654 380 1,2

2 FEI noorhobuste kestvusratsutamise maailmameistrivõistlused

3,4 kuni 4,7 578 000 kuni 766 000 678 026 412 350 1,64

3 Tallinna maraton 4,1 kuni 5,5 566 000 kuni 744 000 655 066 420 000 1,56

4 Jalgpalli U17 EM 1,8 kuni 2,1 265 000 kuni 305 000 285 751 200 000 1,43

5 Vehklemise U17 ja U20 EM 1,8 kuni 2,4 225 000 kuni 295 000 260 245 200 000 1,3

6 Tallink Floorball 1,3 kuni 1,8 207 000 kuni 280 000 243 456 111 400 2,19

7 TALLINN OPEN - K. Palusalu Noorte Maadlusvõistlus 1,3 kuni 1,7 166 000 kuni

221 000 193 564 89 250 2,17

8 Euroopa meistrivõistlused õhkrelvadest laskmises 1,1 kuni 1,3 142 000 kuni

182 000 162 170 125 000 1,3

9

Taekwondo Euroopa Meistrivõistlused (juunioride ja olümpia kaalukategooriates U18)

0,9 kuni 1,1 119 000 kuni 158 000 138 813 96 980 1,43

10 Tartu maraton 0,4 kuni 0,5 51 000 kuni 69 000 59 215 49 345 1,20

KOKKU 21,7 kuni 28,5

3 088 000 kuni

4 027 000 3 461 562 2 358 705 1,47

Spordivõistluste majanduslik mõju

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule, mida on võimalik erinevate metoodikate põhjal arvutada, on rahvusvahelistel võist­ lustel oluline roll ka Eesti tutvustamisel ja turundamisel maailmas. Võistlustest tehtud

teleülekanded ja sotsiaalmeedia postitused jõuavad sageli miljonite, kohati isegi sada­ de miljonite, inimesteni ning Eesti nähtavus maailmas suureneb. Hetkel on suursünd­ muste telepildi ja meediakajastuste raha­

34

lise väärtuse mõõtmise metoodikad veel arenguetapis, kuid loodetavasti on tulevikus võimalik teaduslikult tõestatud metoodikate abil saada täpsem ülevaade kümnete mil­ jonite inimesteni jõudnud teleülekande ja meediakajastuse rahalisest väärtusest.

Lisaks eelpool nimetatud mõjudele tõuseb tänu rahvusvahelistele võistlustele noorte motivatsioon treenimiseks ja tippsportla­ seks saamiseks, taristu arendamine loob kohalikele elanikele paremaid vaba aja veet­ mise tingimusi, soodustab erineva taustaga inimeste lõimumist ja tõuseb spordiorga­ nisatsioonide võimekus spordiala arenda­

11 https://kul.ee/uuringud#item­1

miseks. See loetelu ei ole ammendav ning posi tiivseid mõjusid on kindlasti veel.

Kokkuvõttes ei ole rahvusvahelised spordi­ võistlused eraldiseisev kitsale sihtrühma­ le mõeldud nähtus, vaid need mõjutavad posi tiivselt mitmeid teisigi valdkondi ning on investeering inimeste majanduslikku ja sotsiaalsesse heaolusse. Hea on tõdeda, et Vabariigi Valitsus on märganud rahvus­ vaheliste spordivõistluste tähtsust ja laie­ mat mõju ühiskonnale ning leidnud keeruli­ ses majanduslikus olukorras lisavahendeid rahvusvaheliste suurvõistluste toetamiseks.

3.2. DOPINGU KASUTAMISE JA LEVIKU UURING

Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis 2023. aasta lõpus uuring11, mis kaardistas tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuted keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmised ja hoiakud. Tulemused näitasid, et laialdast dopingu­ kasutamist Eestis eelduste kohaselt ei toi­ mu, kuid antidopingu alase koolitusega peaks järjepidevalt jätkama.

Eestis tehakse aastas keskmiselt 350­400 dopingukontrolli testi ning koolitatakse anti­ dopingu alal kuni 2000 inimest. Eesti anti­ dopingu süsteem vastab spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konvent­ siooni, Euroopa Nõukogu dopingu vastase konventsiooni ning maailma dopingu­ vastase koodeksi sätestatud nõuetele. Kuid siiani puudus teadmine spordivaldkonna ini­ meste endi arvamustest ning suhtumisest dopingusse ja selle kasutamisesse.

Uuringu käigus käsitleti nii dopinguga seo­ tud teadmisi, hoiakuid, norme kui ka käitu­ mist. Eesti Uuringukeskus viis 2023. aasta

oktoobris läbi anonüümse küsitluse. Uuringu sihtrühmaks oli Eesti tippsportlased ja nen­ de tugipersonal, st Eesti koondislased, koon­ disekandidaadid, U­18 koondise liikmed ja kandidaadid, pallimängude meistri liigade võistkondade liikmed ning kõigi eeltoodud sportlaste treenerid, juhendajad jt tugiperso­ nali liikmed. Kokku oli valim hinnanguliselt 4000 inimest, kellest küsitlusele vastas 1101 (774 sportlast ja 327 tugi personaliliiget).

Sportlane

Treener Juhendaja

Tugipersonal

774

226

32

69

613 484

Uuringus osalejad

35

Teadmised

Tulemusena selgus, et sihtrühmast pidas end dopingu ehk keelatud ainete ja meeto­ dite olemusega väga hästi või küllaltki hästi kursis olevaks 83% vastajatest, väga heaks või küllaltki heaks hindas enda teadmisi do­ pinguvastastest reeglitest 73% vastanutest. Mõlemal juhul oli dopinguvastase koolituse läbinud isikute usk oma teadmistesse võr­ reldes koolituse mitteläbinutega oluliselt kõrgem. Kuid dopinguvastase koolituse olid läbinud vaid ligi pooled vastanud ­ 47% sport­ lastest ning 55% tugipersonalist. Kui arves­ tada sihtrühma kõrget sportlikku taset ning seda, et nii rahvusvahelised alaliidud kui ka Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) toonitavad koolituse olulisust ja toovad väl­ ja, et sportlane peaks olema enne koolitatud kui testitud, siis tundub, et järgnevatel aas­ tatel tuleb koolitustele veelgi rohkem tähele­ panu pöörata. Seda eriti eesti keelt mitte emakeelena rääkiva sihtrühma hulgas, kelle seas oli koolitatuid vähem.

Muret tekitab ka see, et vaid veidi üle kol­ mandiku sihtrühmast kontrollib alati toidu­ lisandeid või ravimeid, mida nad ise tarvita­ vad või soovitavad tarvitada oma sportlasel. Sportlane vastutab alati ja viimasena selle eest, mida ta tarvitab.

Siiski on hea meel tõdeda, et dopingu­ tarvitamist ei peeta suures osas õigustatuks ning selle eest karistamist toetavad praktili­ selt kõik vastanud. Mõistvamalt suhtutakse dopinguainete kasutamisse juhul, kui see toimub ravi eesmärgil, kuid vastava eriots­ tarbelise loata või kui aine või meetod ei ole sportlase tervisele ohtlik. Samas keelatud aine või meetodi, mis on sellisel juhul täiesti lubatud, kasutamisse eriotstarbelise loaga suhtub tolerantselt 70% vastajatest. Kuid ka siin tasub ilmselt otsida põhjuseid vähesest koolitatusest.

Jah, alati

Jah, mõnikord

Ei, usaldan oma treenerit/ tugiisikut, kes

seda pakub

38

31

31

38

51

11

18

65

15 1 1 16

57

24

2 1

Väga hästi Küllaltki hästi Mitte eriti hästi Üldse ei ole kursis Ei oska öelda

28

35

14

8

13

4

45

53

Jah, juhul, kui ma pole selles veendunud

Sportlane Tugipersonal

Jah, alati

Ei

Jah, viimase 2 a jooksul Jah, viimase 4 a jooksul Jah, üle 4 a tagasi Ei

Sportlane

Tugipersonal

Kui hästi olete kursis sellega, mis on doping? Kui hästi olete kursis dopingu vastaste reeglitega?

Kas olete läbinud antidopingu alase koolituse? Kas kontrollite, kas ravim/toidulisand on spordis lubatud?

36

Dopingu levik ja sellega seotud hoiakud

Uuringu sihtrühm hindas, et keelatud ainete ja meetodite kasutamine on pigem levinum välismaal, kas siis mõnel teisel spordialal (70%) või harrastusspordis (60%). Eestis peetakse dopingut enam levinuks harrastus­ spordis (48%) ja mõnel muul spordialal (39%), kuid vastajad leidsid, et nende oma spordiala on pigem puhas ­ 9% leidis, et do­ pingu kasutamine nende spordialal on Ees­ tis levinud ja 28% vastanutest arvas, et do­ ping on nende spordialal levinud välismaal.

Ligi pooled vastajatest möönsid, et doping on levinud, kuna pettuste esinemine spordis on paratamatu ning kümnendiku hinnangul käib see spordi juurde.

Väga suur osa vastajatest peab dopingut ohtlikuks nii Eesti tipp­ kui ka harrastus­ spordi mainele. 83% sihtrühmast leiab, et doping on pigem ohtlik või väga ohtlik tippspordi jaoks, 78% leiab, et see on ohtlik spordi mainele üldiselt, 59% peab dopingut ohtlikuks enda spordiala mainele ning 50% näeb dopingu kasutamist ohuna harrastus­ spordile. Sellest lähtuvalt on veidi kummas­ tav, et neile pakutud dopingust oleks vaid 58% vastanutest valmis kedagi teavitama. Tervelt 17% vastanutest ei teavitaks mingil juhul ning 21% ei osanud seisukohta võtta. Ausa ja puhta spordi edendamine ning spor­ di maine hoidmine on kogu spordivaldkonna ühine ülesanne ning valemängijate spordist väljajuurimine või sellele kaasaaitamine võiks olla kõrgemalt hinnatud. Eriti arves­ tades seda, et alates 2020. aastast on vas­ tavalt karistusseadustikule praktiliselt kõik keelatud ainete ja meetoditega seotud tege­ vused, välja arvatud dopingu tarvitamine, krimi naalselt karistatavad.

1

2

3

7

8

10

21

21

9

7

36

21

39

38

39

47

30

38

28

34

26

20

10

10

51

39

6

17

14

6

3

3

8

15

24

21

13

26

26

18

Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus Üldse ei ole nõus Ei oska öelda

levinud, sest käib spordi juurde

Eestis minu spordialal levinud

Eestis mõnel muul spordialal levinud

välismaal minu spordialal levinud

levinud, sest spordis on paratamatult alati pettusi

Eesti harrastuspordis (jõusaalid jm) levinud

välismaal harrastuspordis (jõusaalid jm) levinud

välismaal mõnel muul spordialal levinud

16

27

36

44

34

32

42

39

36

29

16

12

6

7

2

1

8

6

4

4

üldiselt harrastusspordi mainele

oma spordiala mainele

üldiselt spordi mainele

üldiselt tippspordi mainele

Väga suur oht Pigem suur oht Pigem väike oht Üldse ei ole oht Ei oska öelda

Kuivõrd nõustute, et keelatud ainete ja meetodite kasutamine on...

Kuivõrd suureks ohuks peate Eestis keelatud ainete ja meetodite kasutamist...

37

Positiivne on, et anonüümset küsitlust usal­ dati, sest 3% vastajatest julges tunnistada, et neile on pakutud dopingut ning 1% vastanu­ test julges üles tunnistada teadliku dopingu­ tarvitamise viimase nelja aasta jooksul. Mõnda Eesti sportlast, kellele on pakutud dopingut, teab 16% sportlastest ja 23% tugi­ personalist, sarnaste välismaal aset leidnud juhtumitega on kursis 12% sportlastest ja 15% tugipersonalist. Mõnda teist sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul teadlikult kasutanud keelatud ainet või meetodit oma sportliku soorituse parandamiseks, aga ei ole seni reeglite rikkumisega vahele jäänud, teab kokku 7% sihtrühmast.

Spordialade võrdlusest hakkasid enim sil­ ma kulturismi ja fitnessi ning jõutõstmise ja tõstmise esindajad. Nende alade esindajate hulgas peetakse dopingu kasutamist kõi­ ge sagedamini teatud juhtudel õigustatuks; enim on saadud dopingupakkumisi, teatak­ se oluliselt sagedamini sportlasi, kellele on dopingut pakutud ja kes on dopingut kasu­ tanud. Samas on vastavad spordialaliidud teinud tegelikult dopinguvastases võitluses võimaluste piires väga head tööd.

Kuhu edasi?

Spordialaselt niivõrd tundliku teema uuri­ mise üheks eelduseks on uuringu läbi viija usaldus väärsus, mis toetab autentsete koge muste ja arvamuste koondamist. Vii­ mast kinnitavad ka kogutud uuringuandmed, mille tulemused ei ole üllatavad.

Kui sarnastes rahvusvahelistes uuringutes on dopingutarvitamise üles tunnistanud 1­2% vastanutest, siis Eesti uuringu puhul oli see osakaal 1%. Eesti Antidopingu ja Spordi­ eetika Sihtasutus on testimiste raames tuvastanud dopingutarvitamise 0,4% juhtu­ dest, samas WADA testimisstatistika järgi on positiivseid proove keskmiselt 0,65%. Sa­ muti näitas uuring, et senisest veelgi enam ja süsteemsemalt tuleb tegeleda koolituse­ ga, mis võib nõuda ka täiendavaid vahen­ deid. Üks võimalus sihtrühmale koolituste tagamiseks on siduda koolitus spordialade võistluslitsentsidega. Tegeleda tuleb ka Ees­ ti spordivaldkonna valmidusega teavitada dopinguga seotud juhtumitest, et kaitsta au­ sat sporti, spordi väärtusi ning kõige enam sportlaste tervist.

1% sportlastest tunnistab ise teadlikult dopingu kasutamist oma sportliku soorituse parandamiseks viimase nelja aasta jooksul

0,3% sportlastest tunnistab ise teadlikult dopingu kasutamist oma sportliku soorituse parandamiseks rohkem kui neli aastat tagasi

7% sportlastest ja tugi- personalist teab mõnda sportlast, kes on viimase nelja aasta jooksul teadli- kult dopingut kasutanud, aga ei ole senini reeglite rikkumisega vahele jäänud

5% sportlastest ja tugi- personalist teab mõnda sportlast, kes on rohkem kui neli aastat tagasi teadlikult dopingut kasutanud, aga ei ole senini reeglite rikkumisega vahele jäänud

1%

0,3%

7%

5%

Kokkupuuted dopinguga

38

4. PUUETEGA INIMESTE KATUSORGANI- SATSIOONIDE TEGEVUSED

Foto: Gertrud Alatare / EPK

39

2018. aasta sügisel lepiti Vabariigi Valit­ suses kokku, et erivajadustega inimeste spordi katusorganisatsioonid Eesti Paralüm­ piakomitee (edaspidi EPK) ja Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) viiakse alates 2019. aastast Sotsiaalministeeriumi alluvu­ sest Kultuuri ministeeriumi alluvusse ning suurendatakse nende toetusi kahel järgmi­ sel aastal 600 000 euro võrra. 2024. aastaks on kahe katus organisatsiooni toetus tõus­ nud kokku 855  606 eurot võrreldes 2018. aastaga. Muudatusi iseloomustab juures­ olev graafik:

12 EEO toetuse vähendamise põhjuseks 2021. aastal oli Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliidu liikumine EPK alla

4.1. ÜLEVAADE EESTI PARALÜMPIAKOMITEE TEGEVUSEST

2018. aastal vastuvõetud EPK arengukava peaeesmärgiks oli olla tugev ja nähtav para­ spordi organisatsioon Eestis ning tagada osalemine Tokyo 2020 ja Peking 2022 para­ olümpiamängudel. Arengukavas sõnastati vajadus liikuda ülesehituselt Põhjamaade mudeli suunas ­ kaasata oma liikmeteks spordialaliidud ja klubid. Eesmärgiks on te­ geleda erinevate spordialadega, olenemata inimese puude liigist. EPK tegevus lähtub järjepidevast püüdest ühendada parasport tavaspordiga ning eesmärk on muuta EPK puudepõhisest organisatsioonist spordiala­ põhiseks. EPK tegutseb areneva spordi­ katusorganisatsioonina ja eelnevatel aasta­ kümnetel täielikult katmata tegevused on võetud töösse.

Kui kuni 2018. aastani oli EPK sisuliselt vaid Eesti delegatsiooni paraolümpiamängudele lähetav organisatsioon, siis lisaraha toel on organisatsioon muutunud järjest võimeka­

maks ja tänaseks ollakse lisaks veel para­ ja puuetega inimeste sporti arendav ning para­ spordialast koolitustegevust, kaasamist, kommunikatsiooni ja turundust korraldav spordiorganisatsioon. Räägitakse kaasa spordialase seadusandluse arendamisel ning ollakse kaasatud aruteludesse Eesti spordipoliitika üle.

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

25 5

00 0

48 3

00 0

68 3

00 0

69 5

88 9

82 2

92 7

90 5

22 0

90 5

22 0

40 3

31

18 0

00 0

23 0

00 0

20 5

00 0 21

6 64

2

24 5

71 7

24 5

71 7

EPK EEO

12

Toetused erivajadusega inimeste spordiorganisatsioonidele

Alates 2019. aastast on EPK põhitegevused paraspordi vallas:

• ettevalmistuse tagamine ja lähetamine paraolümpiamängudele ja Rahvusvahelise Paralümpiakomitee tippvõistlustele;

• võistlus­ ja harrastusspordi ürituste toetamine;

• puudega inimeste kaasamine ja toetamine;

• rahvusvaheline koostöö; • avalikkuse teavitamine ja harimine; • treenerite ja õpetajate koolitamine; • spordipoliitika ja seadusandluse

kujundamine.

40

Tänasel päeval toimib koostöö mitmete spordialaliitudega, keda loodetakse järgne­ vatel aastatel näha astumas EPK liikmes­ konda. Juba praegu on näha ühise töö tule­ muslikkust rattasõidu, tennise, purjetamise ja jääkeegli alal. Tihedam ja otsesem side klubidega, kus parasportlased treenivad, annab võimaluse arvestada paremini nende vajadustega ning toetada klubide tegevust ja spordialade arendamist kohapeal. 2020. aastal liideti oma kalenderplaan Sportose spordisündmuste keskkonnaga. EPK init­ siatiivil lisati Sportose infosüsteemi puue­ tega inimeste spordialad ja klassid. Võist­ luste korraldajad saavad nüüd paraspordi võistluste dokumentatsiooni hallata ühes kohas, seda jooksvalt täiendades või muu­ tes. Eesmärk muutuda puudepõhisest orga­ nisatsioonist spordialapõhiseks jõuab aina lähemale. 2023. aastal ühines EPKga Eesti Pimedate Spordiliit. Astutud on samme Ees­ ti Invaspordi Liidu ühendamiseks EPKga hil­ jemalt 2025. aastal.

2020. aasta septembris kaasajastas EPK oma põhikirja, mis viidi vastavusse Rahvus­ vahelise Paralümpiakomitee (IPC) nõuete­ ga. Seejuures tagati juhatuses sportlaste ja puudeliikide esindajate hääl. EPK on aktiiv­ selt kasutanud IPC poolt pakutavaid võima­ lusi ning taotlenud projektitoetusi ja kaasa­ nud järjest enam sponsoreid. Aastast 2019 on EPK viinud kommunikatsioonitöö uuele tasemele.

Koostöös Tallinna Ülikooliga käivitati 2020. aastal tulevaste kehalise kasvatuse õpetaja­ te koolitus paraspordi alal. TLÜ õppekavas­ se lisandusid kolmanda kursuse üliõpilaste­ le mõeldud paraspordiga seotud praktilised loengud kogu semestri vältel. 2023. aas­ tast lisandusid Tartu Ülikooli õppekavasse para spordialased praktilised loengud keha­ kultuuri teaduskonna III kursuse üliõpilaste­ le. Loengute ja praktiliste tundide eesmärk on tutvustada tulevastele õpetajatele ja tree­ neritele paraspordi maailma seda ise järele proovides.

Paraspordi praktiline tund TLÜs. Foto: EPK

41

COVID­19 pandeemia ajal valmistati koos­ töös TLÜ üliõpilastega ette IPC projekt üld­ hariduskoolidele, et anda õpetajatele koo­ litundides kasutatavaid praktilisi materjale ning võimalus osaleda oma kooliga para­ olümpialiikumist ja ­väärtuseid tutvustaval teekonnal eesmärgiga: ÕPI, KAASA, OSALE. Projekti materjale kasutatakse paraspordi­ alase teadlikkuse tõstmiseks kogu ühiskon­ nas. Tajutav on noortega töötavate spetsia­ listide huvi paraspordi ja puudega inimeste liikumisharrastuse vastu, sest soovitakse selgitada õpilastele võrdse kohtlemise tä­ hendust ning seda, et iga inimene ühiskon­ nas on väärtuslik ning ainulaadne.

Osalemine kehalise kasvatuse õpetajate suve seminaridel on õpetajaid, treenereid ja parasporti lähendanud. Spetsialistide kaa­ samine praktilistesse tegevustesse on and­ nud võimaluse näha liikumisharrastust puu­ dega inimese vaatenurgast ning julgustanud ja innustanud leidma uusi lahendusi, mida oma töös kasutada, kui grupiga liitub puude­ ga õpilane.

Viimase viie aasta jooksul on EPK korral­ danud ja osalenud paljudel parasporti pro­ pageerivatel ja tutvustavatel üritustel. Igal aastal viiakse läbi paraspordipäevi ja külas­ tatakse üldhariduskoole, et tutvustada nii kogu Eesti avalikkusele kui ka konkreetselt puudega inimestele paraspordialasid nii praktiliselt kui ka loengute vormis. Pakutak­ se võimalust paraspordialasid proovida ja seeläbi sobivat harrastust leida. Paraspordi tutvustamine üldhariduskoolides avardab noorte silmaringi ja arusaamist puuetega inimeste spordist, näitab kaasamisvõima­ lusi ja julgustab kutsuma puudega inimesi teistega koos sportima. Lisaks tõstab EPK paraspordi esile ka EOK korraldataval olüm­ piapäevadel.

Aktiivselt tutvustati parasporti ja ­sport lasi liikumisaasta üritustel. EPK on kaasatud ka spordi ligipääsetavuse parendamisse, et puudega inimestel oleks võimalik nii spor­ ti harrastada kui ka spordiüritustel kaasa­ elajatena osaleda. EPK toetab puudega ini­ mestele mõeldud harrastusspordiürituste

Eesti jääkeeglikoondis Pekingi Paraolümpiamängudel 2022. Foto: EPK

42

läbiviimist erinevatel spordialadel. Koostööd tehakse nii n­ö rahvaspordiürituste kui ka liikumisharrastusega seotud ürituste korral­ dajatega, et nõustada ja toetada puuetega inimeste kaasamist EPK üritustele.

COVID­19 pandeemia tõttu olid aas­ tad 2021­2022 töömahukad, sest vähem kui ühe aasta jooksul toimusid Tokyo 2020 paraolümpiamängud, Pekingi 2022 taliparaolümpia mängud ning kurtide olümpia mängud.

EPK seisab selle eest, et tipp­parasportlased saaksid kaasatud Team Estoniasse ja et neil oleksid võrdsed võimalused paraolümpia­ mängudeks ettevalmistustega seotud te­ gevuses. Samuti soovib EPK, et treenerite palgatoetuse arvestamisel võetaks puude­ ga sportlaste treeninggruppi kuulumisel arvesse suuremat koefitsienti, sest puude­ ga sportlane vajab treenerite põhjalikumat lähenemist. Väiksemal määral toetab ja ai­

tab EPK tiitlivõistlustel osalemisel ka mitte­ paraspordialade inimesi ehk teisi erivaja­ dustega spordiharrastajaid, näiteks Downi sündroomiga ja kuulmispuudega sportlasi. Igal aastal premeerib EPK tiitlivõistluste medali võitjaid, selgitab välja ja premeerib aasta parasportlasi ning toetab stipendiumi­ süsteemiga para­ ja kurtide olümpia­ mängude kandidaate nende ettevalmistus­ tegevuses.

31.12.2023. aasta seisuga töötavad EPK sekretariaadis 6 inimest. Algsest 5 liikmest on EPK liikmete arv tõusnud tänaseks 13 liikmeni – need on 7 spordiliitu ja 6 puuete­ ga inimeste spordiga tegelevat spordiklubi. Lähiajal on liitumas veel 2­3 spordiliitu.

Eesti Paralümpiakomitee kontorikoosseis. Pildilt on puudu Kristo Ringas, nägemispuudeliste spordi juht.

43

4.2. ÜLEVAADE ERIOLÜMPIA EESTI ÜHENDUSE TEGEVUSEST

Eriolümpia Eesti Ühendus (edaspidi EEO) on ülemaailmse organisatsiooni Special Olympics International (edaspidi SOI) liige ning järgib sellest tulenevalt oma tegevu­ ses globaalse eriolümpia põhimõtteid ja reeglistikku. Eriolümpia missioon on ühine kogu maailmas ­ pakkuda intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele aastaringset jõu­ kohast treening­ ja võistlusvõimalust, mis annab neile osalusrõõmu ja eduelamuse ning arendab sotsiaalset suhtlemisoskust. Eriolümpia kaudu avastavad sportlased en­ das uusi võimeid ning nende maailm on ava­ tud uutele kogemustele ja võimalustele. Ko­ getakse hakkamasaamist ja tunnustust ning lõimumist ühiskonda spordi abil. EEO kuulub omakorda Special Olympics Europe/Eurasia (edaspidi SOEE) regiooni, alludes Euroopas asuvatele peakontoritele.

EEO’sse kuulub 18 erinevat liikmesasutust, 23 eraisikust liiget ja 31 koolidest toetaja­ liiget. EEO on Eesti Puuetega Inimeste Koja toetajaliige ja Eesti Olümpiakomitee liige. EEO tegevustes osalevate sportlaste arv on aastate lõikes pisut erinev, kõikudes vahemi­ kus 1300­1500, kuid korduvaid osaluskordi on alati üle 2000.

EEO haldusalas oli aastatel 2019­2021 ka Eesti Vaimupuuetega Inimeste Spordiliit (EVPISL). Kuna EVPISL’i ja Eriolümpia kont­ septsioonid olid erinevad, siis leiti, et EVPISL sobib ka rahastuse poolest siiski pigem EPK alluvusse, sest neil kahel on kokkupuute­ punkte oluliselt rohkem.

Oma strateegias lähtub EEO SOI nõuetest. Praegune strateegia on koostatud aastateks 2020­2025.

EEO on oma programmi lisanud ka uued spordialad: räätsajooks, maanteerattasõit, mäesuusatamine, tantsusport jm. Spordi­ ala arendamise eesmärgil toetas EEO oma liikmetele räätsade muretsemist, sest Ees­ tis puudub vastavate räätsade maaletooja. Samuti telliti ühiselt bocce­pallid, sest sar­ naselt eelmainitud spordialale pole ka selle ala jaoks Eestis võimalik vahendeid hanki­ da. Viimaste aastate jooksul on EEO teinud koostööd erinevate alaliitudega. Kõige pa­ remini on arenenud koostöö Eesti Jalgpalli Liiduga. Koostööleping on sõlmitud ka Eesti Korvpalliliiduga.

Tegevustoetuse suurenemine on võimalda­ nud EEO’l mitmekesistada oluliselt oma te­ gevusi ning pakkuda võistluste, ürituste ja treeningute korraldamisel paremat kvalitee­ ti. Rohkem on ka võimalusi lisaprojektidega tegelemiseks. Osaletud on mitmes Eras­ mus+ projektis.

2019. aastal algatati liikumisaktiivsuse suu­ rendamiseks kõnni­ ja matkasari „Kõnnime koos!“ Samal aastal hakkas EEO andma väl­ ja digitaalset kuukirja. 2020. aastal töötas EEO oma sportlaste jaoks välja ja lasi trükki­

Eesmärgid:

• treeningute järjepidevuse propageerimine,

• võistlus­ ja liikumisvõimaluste loomine võimalikult paljudele erinevatele sihtgruppidele,

• tegevuste kvaliteedi tõus, • ühendava spordiga seotud tegevused, • treenerite koolitusprogrammide

väljatöötamine, • osalemine rahvusvahelistel võistlustel

ja seminaridel.

44

da jõukohase treeningpäeviku, et suurenda­ da selle kaudu iseseisvat liikumisharjumust ja suunata inimesi regulaarselt liikuma.

Nende aastate jooksul on EEO’l olnud või­ malus toetada erinevate treeninggruppide käima lükkamist ning ta on toetanud rahvus­ vaheliste võistluste ettevalmistamist ja nen­ del osalemist. EEO tunnustab organisatsioo­ ni tegevusse panustamisel silmapaistvat tööd teinud inimesi kuld­, hõbe­ ja pronks­ märgiga. Tavapäraseks on saanud sellised treeninglaagrid, spordi­ ja liikumislaagrid ning välisvõistluste ettevalmistuslaagrid, mida varem ei olnud võimalik korraldada. Korraldatakse seminare oma treeneritele, õpetajatele ja juhendajatele ning osaletakse aktiivselt ka välisseminaridel ja ­konverent­ sidel.

2019. aastal toimunud Eriolümpia suvistel maailmamängudel Araabia Ühendemiraa­ tides esindati Eestit kõigi aegade suurima delegatsiooniga ­ 40 sportlast ja kokku 59 delegatsiooniliiget. Koju naasti 29 medaliga.

Kui maailm COVID­19 pandeemia tõttu lukku läks, tühistati kõik vabariiklikud võistlused, kuid nende asemel korraldati mitu virtuaal­ set väljakutset. Isoleeritus aga mõjus EEO sportlastele halvasti, sest nad ei olnud val­ mis iseseisvateks treeninguteks. Intellekti­ puudega sportlane vajab juhendamist ja suunamist ning tal puudub võimekus tree­ ninguid iseseisvalt kavandada ja läbi viia. Probleemiks said ülekaalulisus ja toimetulek vaimse olukorraga.

Sportlaste valik Eriolümpia maailma­ mängudele erineb tavapärasest ja ka siin tuleb järgida SOI reeglistikku. Eriolümpia võistluste korraldamisel järgitakse ainulaad­ set süsteemi maailmas – see on divisio­ neerimine. Ideaalis eeldab selline süsteem eelvõistlusi. Lisaks suusavõistlustele on EEO saanud tänu suurenenud toetusele kor­ raldada nüüd kahepäevaseid võistluseid ka kergejõustikus ja saalihokis.

2022. aasta korraldas EEO Euroopa jalgpalli­ turniiri Viljandis ja 2023. aastal Euroopa murdmaasuusatamise võistlused Otepääl. Samal aastal korraldas EEO lisaprojektide abil ka rahvusvahelise noorteliidrite semi­ nari. Eriolümpia noorteliidrite programmi on arendatud just viimastel aastatel, sest on olnud võimalik lähetada noori üleilmsetele noorte tippkohtumistele 2020. aastal Root­ sis ja 2022. aastal Berliinis.

Juba üle seitsme aasta on EEO teinud koos­ tööd Tartu Ülikooliga ja koolitanud ühiselt eripedagoogika osakonna tudengeid. Aas­ tal 2023 alustati ka sporditeaduste ja füsio­ teraapia instituudi üliõpilaste koolitamist. Seoses erinevate projektidega on EEO teinud koostööd ka Tartu Tervishoiu Kõrg kooliga, alates 2019. aastast Terve Sportlase prog­ rammi läbiviimisel ja arendamisel.

EEO peab oluliseks oma tegevuse kajasta­ mist sotsiaalmeedias. Koostöös ERR’iga valmis EEO sportlastest film „Nii vähe on õnneks vaja“. See tutvustas EEO tegevust väga hästi. EEO patroon Hannes Hermaküla kajastab EEO tegemisi võimalusel teleekraa­ nilgi.

Viimastel aastatel on üha enam tõusnud tähele panu keskmesse sporditurvalisuse teema, mis on jõudsalt väljendunud ka EEO tegevustes. Prioriteet on teadlikkuse tõstmi­ ne väljatöötatud materjalide abil ja koolitus­ te korraldamine. Ettevaatusabinõuna kasu­ tatakse tegevustesse kaasatud inimestele taustakontrolli tegemist.

Kui EEO rahastus oleks suurem, saaks pak­ kuda intellektipuudega inimestele rohkem liikumis­ ja treeningvõimalusi. Eesmärk on teha rohkem koostööd kohalike omavalitsus­ tega ja leida üles kooli lõpetanud sportlased, kaasata rohkem tugikeskusi, töötada väl­ ja Eriolümpia treenerite koolitus programm jpm. EEO toetab Tartu Maarja kooli, Tartu Maarja Tugikeskuse ja Tartu linna koos­ töös loodavat Spordi ja Teraapia maja. Tartu Maarja Kogukonnakeskuse loomine oleks

45

Eesti ühiskonna arengus suur samm, mis näitab, et ühiskonna kõigile gruppidele on loodud arenguks võrdsed võimalused.

EEO pikaajaline kogemus toob selgelt välja, et intellektipuudega inimestel on väga ras­ ke sulanduda spordiklubide treeningutesse, samuti puuduvad klubitreeneritel vajalikud oskused selliste inimeste treenimiseks. Intel lektipuudega inimesed on väga erineva füüsilise võimekusega ning vajavad indivi­ duaalset lähenemist ja erinevaid võimalusi oma võimekuse arendamiseks. Keskkond, milles neid treenitakse, peab olema tur­ valine nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Nagu Eriolümpia filosoofia välja toob, on sport intellektipuudega inimesele üheks oluliseks väljundiks, mille abil saab ta olla ühiskon­ nas tunnustatud, aga ka näidata laiemalt oma suutlikkust. Praegu on väga hästi näha, kuivõrd oluline on see kõigile vanusegruppi­ dele. EEO alustab tööd juba lasteaiaealiste erivajadustega lastega, et kindlustada vun­

dament nende motoorse võimekuse jaoks. EEO usub, et intellektipuudega inimeste kaasamine sportlikesse tegevustesse on väga vajalik ka ühiskonna parema toimimise seisu kohalt. Seeläbi on puudega inimesed tervemad, sotsiaalsemad ja toimekamad ning väheneb muude riskide esinemise või­ malus.

Võrreldes varasema ajaga, mil EEO oli Sot­ siaalministeeriumi haldusalas, on nüüd saadud palgata täiskohaga töötajad. Enne 2019. aastat tehti ära märkimisväärne töö pelgalt vabatahtlikkuse ja ennastsalgava entusiasmi najal. Tegevustoetus ei võimal­ danud palgata tasustatud töötajat. Alates 2019. aastast on tööl kaks täiskohaga töö­ tajat ja 2023. aastal lisandus poole kohaga assistent.

Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatus ja töötajad (jaanuar, 2024). Puudub üks juhatuse liige.

46

5. VAADE TULEVIKKU

Foto: SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

47

Valdav osa elanikest liigub ja spordib

2023. aasta oli liikumisaasta. See on üks paljudest sammudest Eestis liikumis pöörde läbiviimiseks, eestlaste liikumisharjumustes otsustava muudatuse tegemiseks ja regu­ laarselt liikuvate inimeste osakaalu suuren­ damiseks ühiskonnas vähemalt kahe kol­ mandikuni. Seda ei ole võimalik teha ühe aasta või ühekordse kampaaniaga. Sel põh­ jusel olid ka liikumisaastal tähelepanu kesk­ punktis tegevused ja algatused, mis oleksid jätkusuutlikud ka järgnevaid aastaid silmas pidades.

Selleks et jätkata liikumispöörde elluviimist ja koordineerida keskselt paremini spordi­ valdkonnas tegutsevate organisatsioonide tegevust, loodi 2022. aasta oktoobris Siht­ asutus Liikumisharrastuse kompetentsi­ keskus. Järgmistel aastatel on kompetentsi­ keskuse ülesanne koostööpartnerite jaoks toimiva koostööformaadi väljatöötamine ja liikumisharrastuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide töö tõhustamine. Asutuse visioon on jõuda aastaks 2035 nii kaugele, et Eestist on saanud erinevate osaliste koos­ töö tulemusel Euroopa liikuvaim rahvas.

Samuti oli olulisel kohal üle­eestilise koos­ töövõrgustiku loomine, mille toel oleksid liikumisaasta algatused järjepidevad edas­ pidigi. Sel eesmärgil rakendas Kultuuriminis­ teerium ellu ka muudatused strateegiliste partnerite valikul ja rahastamises liikumis­ harrastuse valdkonnas. Mida enam suuda­ me jõuda rohujuure tasandi ja kogukonda­ deni, seda edukamad oleme strateegiliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on olu­ line, et maakondlikud spordiliidud oleksid tulevikus tugevad ja järjest suutlikumad partnerid nii piirkonna spordiklubidele, ko­ halikele omavalitsustele kui ka erinevatele üleriigilistele liikumisharrastusega ja tervise­ edendusega seotud institutsioonidele.

Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministee­ riumi, Haridus­ ja Teadusministeeriumi, Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse,

Tervise Arengu Instituudi, Tervisekassa, õppe asutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste partnerite koostöös 2023. aastal val­ minud kümnest erinevast plokist koosnev liikumisaktiivsuse tegevuskava on hetkel ametnike tasandil töödokument. Selle te­ gevuskavaga on astutud suur samm edasi valdkondadeülese koostöö edendamises. Lähiaastateks seatud eesmärgid ja kirja­ pandud tegevused ei ole aga kivisse raiu­ tud – tegemist on praktilise dokumendiga, mis täieneb pidevalt, ka järgmistel aastatel. Näiteks Transpordiameti eestvedamisel on koostamisel rattastrateegia, millel võib olla tegevuskavaga ühiseid pidepunkte ja tege­ vusi.

Liikumisharrastuse edendamise seisukohalt on oluline jätkata selliste projektidega nagu Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis. 2023. aasta sügisel tegutses Eestis kokku juba 209 Liikuma Kutsuvat Kooli. Kui varasema­ tel aastatel toimus projekti rahastamine pro­ jektipõhiselt Norra Finantsmehhanismi abil, siis alates 2024. aastast rahastatakse seda projekti Haridus­ ja Teadus ministeeriumi eelarvest. 2024. aastal on üheks oluliseks keskpunktiks selliste liikuma kutsuvate lahen duste otsimine ja katsetamine, mis toi­ mivad gümnaasiumiastmes.

Projekti Sport Kooli katsetatakse käesoleval õppeaastal juba kolmandat aastat vähemalt ühes koolis igas maakonnas. Selle projekti laiendamine vajab lisavahendeid järgmiste aastate riigieelarvetest. Samuti tuleb erine­ vate poolte abil leppida järgnevatel aastatel kokku, kuidas kujundada projektid Liikuma Kutsuv Kool ja Sport Koolis koos liikumis­ õpetuse õppekavaga üheks arusaadavaks tervikuks nii koolidele, lastele kui ka laste­ vanematele.

Eesti elanikele kvaliteetsete ja ohutute ta­ suta liikumisvõimaluste tagamiseks jätkab Kultuuriministeerium aastateks 2023­2026 koostatud regionaalsete tervisespordi­ keskuste programmi elluviimist. 2023. aasta riigieelarves oli tervisespordikeskuste juur­

48

de olme­ ja teenindushoonete rajamiseks ette nähtud ühekordselt 3 miljonit eurot. Taotlusvoor oli edukas ning sooviavaldusi esitati rohkem kui oli jagatavaid vahendeid. Projektiga jätkamine eeldab lisavahendite olemasolu järgmistel aastatel.

Sotsiaalministeerium on muutmas rahva­ tervishoiu seadust, millega uuendatakse lasteasutuste tervisekaitsenõuded. Tervise­ kaitsenõuete uuendamisel kavatsetak­ se silmas pidada, et need edendaks laste tervist ja aitaks kaasa ohutule liikumisele laste asutuses. Lisaks tervisekaitsenõuetele uuendatakse rahvatervishoiu seaduse eel­ nõu ja selle rakendusaktidega ka toitlustust lasteasutustes. Samal ajal töötatakse välja toitumise ja liikumisega seotud rohelist raa­ matut, mis seab raamid pikaajalise tervikliku tõenduspõhise poliitika kujundamiseks.

Tervise Arengu Instituut jätkab 2024. aastal lasteaia­ ja inimeseõpetuse õpetajatele suu­ natud koolituste läbiviimist ja liikumissoovi­ tuste uuendamist, aga ka Seikluste Laeka, 3­7­aastaste laste tervislike toitumis­ ja lii­ kumisharjumuste kujundamisele suunatud sekkumise, katsetamist ja mõjuanalüüsi. Maakondade rahvatervishoiualase võimeku­ se arendamiseks ja toetamiseks alustatak­ se haridusasutuste tervisedendajate võrgus­ tiku moodustamist. Järgmise kolme aasta

eesmärk on luua üha rohkemates haridus­ asutustes kindel meeskond, kes vastutab terviseedenduse eest, rakendab ennetuse teadusnõukogu poolt tõendatuse tasemel olevaks hinnatud programme ning juhindub oma ennetus­ ja edendustegevustes välja­ töötatud pikaajalisest plaanist.

Tartu Ülikooli Liikumislabor ja Tervise Aren­ gu Instituut toetavad ühiselt värskeid maa­ konna haridusasutuste terviseedenduse spetsialiste, et aidata neil paremini mõtes­ tada liikumist ning leida koos viise, kuidas jõustada koole piirkondlikult laste­ ja noorte liikumisaktiivsuse toetamisel.

2024. aasta septembrist rakendub koolides uus liikumisõpetuse ainekava. Liikumis­ õpetuse põhieesmärk on kujundada positiiv­ set hoiakut liikumise suhtes ning edendada liikumisharjumust ja oskust tegeleda tervis­ liku liikumisega elukestvalt. Selleks on olu­ line kujundada välja ennastjuhtiv inimene, kellel tekiksid seosed koolis õpitu ja selle kasutamis võimaluste vahel vabal ajal. Üld­ hariduskoolides uuritakse liikumisõpetuse ainekava rakendamist, et hinnata uuendatud ainekava võimalusi ja piiranguid.

Liikumisharrastuse valdkonnas ootab ellu­ viimist veel üks spordi rahastamise reformi oluline osa, mis vähendab nii avaliku sektori

Liikumisõpetajate suvekool LIISU 2023.

49

bürokraatiat kui ka spordiorganisatsioonide töökoormust. See on Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali ümber­ kujundamine peamiselt liikumisharrastust toetavaks avaliku sektori kanaliks. Reformi elluviimiseks on vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Selle tulemusel suureneksid oluliselt Eesti Kultuurkapitali võimalused toetada liikumisharrastust ja regionaalseid projekte, sest praegu läheb sihtkapitali spor­ di jaoks ette nähtud vahenditest 1,2 miljonit eurot saavutusspordi edendamiseks.

Liikumine ja sport kui tugeva organisatsiooniga tähtis majandusharu ning tööandja

Treenerite roll ühiskonnas, kus kõneldakse järjest enam füüsilisest ja vaimsest tervi­ sest, on väga oluline. Lisaks sellele, et nende tööst sõltub Eesti tulemuslikkus saavutus­ spordis, on treeneritel suurem mõju just laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoia­ kute, väärtuste ja erinevate oskuste kujun­ damisele. Mõju ulatust peegeldab asjaolu, et regulaarselt treenib rohkem kui pool kõi­ gist lastest ja noortest. Pädevate treenerite olemasolu ja nende süsteemne juurdekasv ulatuslikus spordialade ja liikumisharras­ tuse vormide valikus, aga ka tegutsevate treenerite teadmiste ja oskuste elukestev täiendamine, on peamised eeldused elanike, eelkõige laste ja noorte spordi­ ja liikumis­ harrastuse kasvatamisel.

31.12.2023. aasta seisuga oli Eestis 4200 kutsetunnistusega treenerit. Kui soovime tõsta regulaarselt liikumisega tegelevate ini­ meste osakaalu, on meil vaja järjest enam uusi treenereid. Inimese motiveerimiseks langetama valikut treeneritöö kasuks tuleb lähiaastatel koostöös Spordikoolituse­ ja Teabe SA ning spordialaliitudega kaasajas­ tada kutseandmise süsteemi ja põhimõtteid ning tagada treeneritele väärikas töötasu.

2023. aastal analüüsis Kultuuriministeerium treeneritele kutse andmise ja uuendamise süsteemi. Läbiviidud analüüsi tulemusel

selgus, et täiend­ ja tasemekoolituse vald­ konnas on mitmeid võimalusi koolituste tõhustamiseks, innovaatiliste lahenduste rakendamiseks ja spordialade ülese koos­ töö soodustamiseks. Süsteemsema lähe­ nemise korral saaksid sarnased spordialad korraldada ühiseid koolitusi ning seeläbi tõs­ ta koolituste kvaliteeti, aga ka hoida kokku vahendeid. VÕTA­süsteemi efektiivsemaks rakendamiseks saaks kaasata eksperte, kes aitaksid süsteemi senisest paremini kasu­ tada ka spordivaldkonnas. Üheks lahendu­ seks kutsesaamise protsessi inimeste jaoks muga vamaks ja lihtsamaks muutmisel oleks keskse veebipõhise koolitusplatvormi loomine.

Alates 2015. aastast on olnud Kultuuri­ ministeeriumi eesmärk treeneritele väärilise tasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks neid kutsetaset omandama ja tõstma. Selleks ra­ kendatud riikliku palgatoetuse süsteem on olnud edukas ja tõhusalt töösuhteid korras­ tav, kuid toetatavate treenerite järjepideva kasvu tingimustes on meetme täiendav ra­ hastus olnud ebapiisav. 2023. aastal kasvas meetme maht 4,5 miljoni euro võrra. See võimaldas tõsta noortega tegelevate tree­ nerite töötasu alammäära 1020 eurolt 1400 eurole ehk 37%. Siiski ei olnud võimalik kas­ vatada meetme mahtu 2024. aastal riigieel­ arve piiratud võimaluste tõttu. Töö selles valdkonnas peab jätkuma ning Kultuurimi­ nisteeriumi prioriteet riigi eelarvestrateegia läbi rääkimistel on endiselt, et treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatele Eesti keskmise palga tasemeni.

Liikumine ja sport kui vaimsuse, sidususe ja positiivsete väärtushinnangute kandja

2024. aastal jätkab Kultuuriministeerium praegu kehtiva spordiseaduse muutmist. Koostöös spordiorganisatsioonidega ana­ lüüsitakse vajadusi ja võimalusi muuta spordivõistluste korraldamise nõudeid, sest praegused spordivõistluste korraldamise eeskirjad on vastu võetud 2006. aastal ning

50

viimase 15 aasta jooksul on spordivõistluste korraldamine nii Eestis kui ka maailmas olu­ liselt muutunud. Lisaks eeltoodule on teisigi teemasid, mida spordi seaduse muudatus­ vajaduste väljaselgitamisel ühiselt arutada, näiteks spordiklubidele (sarnaselt spordi­ koolidega) tulumaksu tagastuse võimaluse loomine või vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise suuruse muutmine.

Sport on üks konkurentsitihedamaid vald­ kondi maailmas. Spordi usaldusväärsuse ja ettearvamatuse säilitamiseks on järgmis­ telgi aastatel vaja tegeleda tõhusalt selliste probleemide ennetamisega, mis puuduta­ vad dopingu kasutamist, spordivõistlustega mani puleerimist, väärkohtlemist või muid spordieetikat ohustavaid tegevusi. Sellel otstarbel on Eesti Olümpiakomitee loo­ nud Eesti Antidopingu ja Spordieetika Siht­ asutuse. Riigi ja spordivaldkonna koostöös tuleb suurendada sihtasutuse võimekust ja volitusi spordi aususe, usaldusväärsuse ja ettearvamatuse tagamiseks (sealhulgas spordi eetika rikkumiste tuvastamiseks ja sanktsioneerimiseks). Järgnevatel aastatel jätkatakse sportlastele ja teistele spordis te­ gutsevatele isikutele suunatud koolitusprog­ rammide ja juhendmaterjalide arendamist. 2024. aastal on plaanis ka spordiüleste eetika reeglite koostamine ja rakendamine.

Väärtushinnangute puhul ei saa jätta tähele­ panuta Ukraina sõda ja selle mõju. Eesti seisu koht on selge ja kindel – agressor riikide Venemaa ja Valgevene sportlaste osalemine rahvusvahelisel spordiareenil ei ole eetiline. Paljud Eesti spordiorganisatsioonid ja inime­ sed on seisnud tänuväärselt nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt Venemaale sankt­ sioonide kehtestamise eest ning toetanud Ukrainat ja Ukraina sportlasi. Kultuuriminis­ teerium on sedalaadi spordivaldkonna alga­ tused kokku kogunud ning avaldanud need ministeeriumi kodulehel13. Jätkuvalt on oluli­ ne toetada Ukrainat ja ukrainlasi nii sõnades kui ka tegudes.

13 https://kul.ee/kuidas­toetame­ukrainat

Eesti on rahvusvahelisel tasemel tulemuslikult ja väärikalt esindatud

Oluline osa tippspordist on Eesti Olümpia­ komitee 2019. aastal käivitatud programm Team Estonia. 2023. aastal tõusis riigi toe­ tus sellele programmile 0,5 miljoni euro võrra. Samas on tippspordi rahastamist mõjutanud viimasel kahel aastal negatiiv­ selt hasartmängumaksuseaduse muudatus, mis lahutas tippspordi rahastamise hasart­ mängumaksu laekumisest. Selle tulemusel jäi Eesti tippspordil kahe aasta (2022­2023) vältel saamata ligikaudu 4,6 miljonit eurot. Võttes arvesse, et 2024. aastal on Kultuuri­ ministeeriumi tippsporti suunatav kogu­ rahastus 7,7 miljonit eurot, siis kahe aasta jooksul saamata jäänud 4,6 miljonit eurot on tippspordi kontekstis väga suur summa ja pärsib oluliselt Eesti spordi arengut. Kui lisada siia juurde fakt, et viimase kahe aas­ ta jooksul on raha kaotanud oma väärtusest umbes 20%, siis ei ole Eesti tippspordil olnud kerge hoida senist taset, veel vähem astuda sammu edasi.

Avalikkus seevastu pole oma ootusi tippsportlaste suhtes sugugi samavõrra vä­ hendanud, seega on tippsportlased suure pinge all, et täita ootusi üha tihedamas kon­ kurentsis ja vähemate vahenditega. Selleks et Eesti sportlased saaksid jätkuvalt võistel­ da ülemaailmses konkurentsis kõrgete koh­ tade nimel ja pakkuda Eesti elanikele posi­ tiivset emotsiooni ja ühtekuuluvustunnet, oleks vaja järgnevatel aastatel suurendada järk­järgult toetusi Team Estoniale.

Eestis toimub igal aastal mitusada rahvus­ vahelist spordivõistlust. Kuna viimasel küm­ nendil on Eesti spordiorganisatsioonid näida­ nud end väga heade korraldajatena, samuti on riik koos kohalike omavalitsustega raja­ nud rahvusvaheliste kõrge sportliku taseme­ ga võistluste korraldamiseks vajaliku taristu ja Eesti sportlased on olnud rahvus vaheliselt

51

edukad, saavad Eesti spordi organisatsioonid üha rohkem kõrge sportliku tasemega ja populaarsete spordialade rahvus vaheliste võistluste korraldamis õigusi. Alates 2024. aastast on Kultuuriministeeriumil kolm eri­ nevat meedet rahvusvaheliste võistluste kor­ raldamise toetamiseks, kogumahus rohkem kui 6 miljonit eurot. Rahvusvaheliste võist­ luste korraldamise toetamine aitab kaasa mitmete riiklike eesmärkide saavutamisele nii spordi­, turismi­, majanduse­ kui ka regio­ naalpoliitika valdkonnas. Seega on oluline jätkata rahvusvaheliste spordivõistluste kor­ raldamise toetamist.

Erinevalt riiklikult tähtsatest kultuuriobjek­ tidest puudub praegu pikaajaline rahasta­ missüsteem riiklikult tähtsate spordiob­ jektide rajamiseks ja renoveerimiseks. Kui näiteks 2021. aastal oli Kultuuriministee­ riumi eel arves spordiobjektide investeerin­ guteks ette nähtud 17 miljonit eurot, siis 2024. aasta eelarves on selleks 2,6 miljonit. Enne Covid­ 19 pandeemiat kaardistas Eesti Olümpia komitee koos kohalike omavalitsus­ tega spordiobjektide ehitamise ja renoveeri­ mise vajadust ning riiklikult tähtsate spordi­ objektide rajamise maksumus on tänaste ehitushindade juures umbes 200 miljonit eu­ rot. Riigikogu poolt seatud spordivaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmiseks, st tuua Eestisse välisraha, elavdada seeläbi majan­ dust ning vältida seda, et rahvast ühendavad spordi­ ja kultuurisündmused Eestist mööda lähevad, on vajalik sporditaristu arendamine praegusest suuremas mahus.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023­2027, punkt 8.2.5. on öeldud: „Tööta­ me välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.“ Kultuuriministeeriumil on kavas esitada sporditaristu rahastamisega seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele selle aasta esimeses pooles.

Suurvõistluste korraldamiseks vajavad spordi organisatsioonid kaasaegsetele nõue­

tele vastavat taristut. Kui esmapilgul tundub, et mõnest suurest spordiobjektist saab kasu vaid väike sihtgrupp inimesi, siis tegelikult on spordiobjektide rajamise mõju oluliselt laiem. Ajalugu on korduvalt tõestanud, et medalid ja suured spordi­ ja kultuuri sündmused ühenda­ vad Eesti ühiskonda, spordisangarite medalid on justkui kõigi medalid. Seetõttu tuleb pa­ nustada spordiobjekti desse, et ka tulevikus toimuks Eestis rahvusvahelisi suurvõistlusi ja Eestist sirguks sporditähti.

Suured spordiobjektid võivad olla ka suurte kultuuriürituste korraldamise paigad. Kuna sügis­ ja talvekuudel ei ole võimalik Eestis suuri vabaõhukontserte korraldada, lähevad paljud suured üritused meist mööda naaber­ riikidesse. Praeguse mahutavuse juures ei võimalda kontserdisaalid tuua Eestisse maailmatasemel staare. Ka olemasolevad suuremad spordihallid ei mahuta piisavalt inimesi või on nad ehitatud viisil, mis ei või­ malda tänapäeva rahvusvahelistele artisti­ dele sobiva kontserdipaiga ülesseadmist. Suured spordiobjektid aitaksid sellist olu­ korda vältida.

Rahvusvaheliste kultuuri­ ja spordisündmus­ te korraldamise toetusmeede on tõestanud, et selliste ürituste Eestisse toomine toob rii­ gile rohkem raha kui riik nende korraldami­ seks panustab. Kui 2023. aastal toetas riik antud meetme abil kümmet spordiüritust kokku 2,4 miljoni euroga, siis maksutuluna tõi see riigile tagasi kuni 4 miljonit eurot. Näiteks ainuüksi korvpalli Euroopa meistri­ võistluste toimumisel Eestis külastaks Ees­ tit FIBA (Rahvusvaheline Korvpalliliit) hin­ nangul u 50 000 välismaalast ja riigi saadav tulu oleks u 7 miljonit eurot.

Seega on sporditaristusse panustamine in­ vesteering, mis lisaks otsesele majandus­ likule tulule toob kaudset tulu, mis avaldub nii rahvatervise paranemises, Eesti paremas nähtavuses maailmas kui ka rahva ühtsus­ tunde suurenemises, kui üheskoos hinge kinni pidades järjekordse olümpiasangari medaliteekonnale kaasa elame.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigikantselei

riigikantselei@riigikantselei.ee 20.03.2024 nr 8-3/391-1

„Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

elluviimise ülevaate esitamine

Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015 vastu strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“), millega määrati kindlaks Eesti spordipoliitika visioon,

üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ punkti 9

kohaselt esitab Vabariigi Valitsus igal aastal Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 järgi on sport Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Seepärast

koostab aruande Kultuuriministeerium ja ülevaate Riigikogule teeb kultuuriminister. On kokku

lepitud, et kultuuriminister annab „Sport 2030“ elluviimisest 2023. aastal ülevaate Riigikogule

strateegia „Eesti 2035“ rakendamise kõne raames 16. aprillil 2024.

„Sport 2030“ on valdkondadeülene dokument ning sellest lähtudes on ka „Sport 2030“ aruanne

2023. aasta kohta valminud koostöös teiste ministeeriumide ja paljude spordivaldkonna

organisatsioonidega. Aruande põhiosas esitatakse ülevaade hetkeolukorrast, olulisematest

arengutest ja tegevustest, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu 2023. aastal. Aruande lisas

on esitatud järjepidevad tegevused. Aruandes kajastatud tegevused ja andmed on esitatud 31.

detsembri 2023 seisuga.

Tulenevalt eeltoodust esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Eesti spordipoliitika

põhialused aastani 2030“ ülevaate 2023. aasta kohta. Palume nimetatud punkt lisada Vabariigi

Valitsuse 28. märtsi 2024 istungi päevakorda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel

2. „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ülevaade 52 lehel

3. Ülevaate lisa 16 lehel

Margus Klaan 628 2328

margus.klaan@kul.ee