Tiigi tn 3 DP
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/4736-1 |
| Registreeritud | 08.08.2025 |
| Sünkroonitud | 11.08.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rakvere Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rakvere Linnavalitsus |
| Vastutaja | Alar Tetting (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
5. 3m
Rakvere linn
PÕHIJOONIS 1:500
ol.ol. katastriüksuse piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
plan. asfaltkattega alad
likv. objekt
plan. juurdepääs krundile
plan. kõrghaljastus
ol.ol. hoonestus
tehnovõrgu kaitsevöönd
ol.ol. hüdrant
muinsuskaitseala kaitsevöönd
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala piir
plan. madalhaljastus
N
ol.ol. jalgtee
ol.ol. alajaam
plan. jalg- ja jalgrattateed
Geoalus02.03.23
P.Teinbas
Mõõdistaja:
Tõestaja:
1/1 1:500
Mõõtkava Töö nr. Leht
13377
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000
OÜ Gem-Geo EG10045699-000102.03.23
Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310
J.Slentsuk
Rakvere linn
Tiigi tn 3
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:011:0110
Tiigi tn 3
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
krundi andmed Olemasoleva
1
number POS
pindala Krundi
2644m²
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL
100% EK 100% E
krundil hoonete arv Lubatud
sihtotstarve Krundi
sihtotstarve Katastri
32%850m² 2
3172m²100% EK 100% E 37%850m² 2
3717m²100% EK 100% E 39%2
1085m²100% LT 100% L -
965m²
2
3
4
5
ol.ol. tiik
- --
1000m²
tootmismaa sihtotstarve: pindala 11582 m² 66301:011:0110 Tiigi tn 3
plan. mänguväljak
M Ä N
G U
V Ä L JA
K
Ti gi tän
av
K a ld a tä
n a v
plan. haljasala
orient. hoone asukoht
krundi sihtotstarve
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus
krundi pindala
hoonete lubatud arv
hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
hoonete lubatud kõrguskorruselisus
suurus Min. haljasala
397m²
476m²
558m²
plan. murukivikattega alad
ol.ol. kõrghaljastus
plan. hekk
ülemise korruse tagasiaste tingimus
155m²30% T 70% Üm/
30% OE 70% PS/
kõrgus lubatud Suurim
ehitisealune pind Suurim lubatud
korruselisus lubatud Suurim
-1k/4k
-1k/4k
-1k/4k
-1k/1k
15m* 12m/
15m*
12m
5m
-
-
-
protsent täisehituse Krundi max
6%
T - tootmismaa Üm - üldkasutatav maa L - transpordimaa E - elamumaa
OE - elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa PS - puhke- ja spordirajatise maa LT - tee ja tänava maa EK - korterelamu maa
vaatekoridor
plan. 15m kõrgusega hoonestusala
plan. 12m kõrgusega hoonestusala
plan. maa-alune hoonestusala
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP3
PÕHIJOONIS
25.06.2025
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
huvitatud isikstaad.
A1
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
Maag Food OÜ
Rakvere Linnavalitsus
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
67-1222
Korruste arvu ei ole lubatud suurendada. Täpne arhitektuurne lahendus anda projekteerimisel. * kõrguste erinevuse tingimus on määratud hoonestusala sees ja tähistatud joonisel.
L
P la a t
A 70.32
69.99
70.41
A
A
A
A
K r
Kr
K r
Kr
De 11
0
D N 1 0 0
Tig i t
n
K a ld a tn
71.97
11 0P
L
3 2 P L
3 2 P L
71 .39
71 .25
71 .36
71 .44
71 .39
71 .52
71 .6 3
71 .73
71 .57
71 .59
71 .74
71 .86
71 .76
71 .9872 .15
72 .14
72 .04
72 .31
72 .37
72 .44
72 .50
72 .34
71.89
72.30
72.05
71.51
71.69
71.88
72.29
71.43
71.45
71 .73
72.11
72 .23
72 .46
72.37
71.54
7 1 .5 5
7 1 .5 2
71.81
70.84
71.66
71.75
71.81
71.65
71.87
71.59
71.87
72.00
72 .52
72.47
71.59
72.30
71 .86
71 .79
71 .90
71 .8 0
72 .06
72 .12
71 .8 0
71 .58
72 .28
72 .32
71 .77
71 .49
va re
7 1 .8
1
B e t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
Be t.
tsi ste
rn id
72 .15
72 .55
72 .49
72.63
71.68
71.71
7 1 .8 0
7 1 .5 8
vu nd
Pi mak
ombin aa tH
H
H
H
H
H
H
Be t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
B e t.
B e t.
B e t.
La du
La du
Pu mpla
tiik
vä ra
va moo
to r
A
A
Be t.
A A
A
A
A
A
A
A
K r.
as fa ldi a l
pv
pv
pv
pv
pv
H Ku
ur
g a ra a z
73. 87
73 .8 1
72 .1 7
7 1 .8
1
71.46
71 .47
7 0 .8
4
7 1 .1
6
71.38 71.
99
7 2 .0
7
70.50
Be t.
RKV-505
RKV-276
RKV-275
RKV-506
C. R. Jakobsoni tn 23
66301:011:0160
66301:011:0016
Pargi tänav L1
66301:001:0157
Tiigi tänav 5 juurdelõige
66301:001:0312
Carl Robert Jakobsoni tänav T2
66301:001:0395
Carl Robert Jakobsoni tänav L4
C. R. Jakobsoni tn 22
66301:011:0170
C. R. Jakobsoni tn 20
66301:011:0250
66301:011:0001
C. R. Jakobsoni tn 24
Tööstuse tn 5a
66301:011:0180
Tööstuse tn 7
66301:011:0220
Tööstuse tn 9
66301:011:0090
Tööstuse tn 11
66301:011:0100
66301:011:0120
Tiigi tn 1
66301:011:0110
Tiigi tn 3
66301:011:0330
Tiigi tn 5
66301:009:0017 Tiigi tänav L1
66301:001:0036
Tiigi tn 8
66301:009:0015
Kalda tänav L1
66301:009:0340
Kalda tn 1 // Vabriku tn 12
Tiigi tn 12
66301:009:0370
66301:009:0001
Tiigi tn 6
Tiigi tn 4 // 4a
66301:009:0550
66301:009:0440
Tiigi tn 2
reservuaar
mittetöötav
K
72.83
71.63
72.63 71.76
72.03
71.37
71.34 71.45
71.28
72.19
72.15
71.90
72.04
7 1. 99
7 1. 82
7 1. 81
7 1 .7 9
7 1 .8 4
7 1 .4 9
7 1 .4 5
7 1.3
4
71.31
71.36
71.48
71.38
71.45
7 1.3
6
71.41
7 1.5
4
7 1.4
6
71.44
71.71
71.88
72.11
72.39
72.83
72.29
71.95
72.48
71.95
72.24 71.73
72.17
72.19
7 2.1
8
7 2.0
2
71.71
71.20
7 1.2
9
7 1.0
6
7 1.2
7
71.68 70.78
70.76
71.35
71.83
71.40
71.53
71.82
7 1.7
4
7 1 .6 7
71.90
7 1. 76
71. 63
71.68
71.57
71.51
71.71
7 1 .6 3
71.81
71.42
71.55
71.70
71.94
7 1 .4 6
71.75
71.56
7 1 .5 5
71.48
71.61
7 1. 67
7 2. 14
7 1.6
9 7 2.0
6
71.52
71.39
71.44
71.52
7 1 .3 2
71.44
72.08
7 1 .6
5 71.87
71.45
71.57
71.63
71.65
7 1.7
1
72.08
7 2.0
3
7 2.2
7
7 1.9
5
7 1.8
9
7 1.9
5
7 1.9
3
7 2.0
7
7 1.9
9
72.20
71.95 7
2.0 9
71.97
71.69
7 1.6
7 7
1.8 8
7 2 .2
5
7 2.1
0
72.07
72.37
71.81
71.88
71.76
72.00
71.89
72.25
72.30
72.36
7 2.1
7
7 2.2
7
7 2.3
3 7 2.2
6
7 1.9
6
7 1.3
1
7 1.3
8
7 1.3
3
71 .82
7 1.7
3
7 1.4
0
7 1.4
4
7 1 .6
0
7 1 .5
1
71.44
71.39
7 1. 47
7 1.4
3
7 1.4
9
7 1.4
2
2 m
6m
4 m
lp 18
7m
lp 20
planeeringuala piir
POS 5
LT
100%
1085m² -
-
--
4 m
4 m
4 m
3m
3m
1 .5
m
1. 5m
1.5 m
4. 5m
9. 1m
7.9 m
7. 7m
6. 5m
5. 9m
5m
5m
POS 2
EK
100%
3172m² 850m²
2
12m4k
POS 3
EK
100%
3717m² 1000m²
2
15m4k POS 1
EK
100%
2644m² 850m²
2
4k 15m 12m/
p a rk la sse
p ä ä s m
a a -a lu se sse
POS 1
EK
100%
2644m² 850m²
2
4k 15m 12m/
1 .5
m
4 m
5 m
5 m
5 m
4.5m
4m
4m
POS 4
PS/OE
70%/30%
965m² 55m²
1
5m1k
L
P la a t
A 70.32
69.99
70.41
A
A
A
A
K r
Kr
K r
Kr
De 11
0
D N 1 0 0
Tig i t
n
K a ld a tn
71.97
11 0P
L
3 2 P L
3 2 P L
71 .39
71 .25
71 .36
71 .44
71 .39
71 .52
71 .6 3
71 .73
71 .57
71 .59
71 .74
71 .86
71 .76
71 .9872 .15
72 .14
72 .04
72 .31
72 .37
72 .44
72 .50
72 .34
71.89
72.30
72.05
71.51
71.69
71.88
72.29
71.43
71.45
71 .73
72.11
72 .23
72 .46
72.37
71.54
7 1 .5 5
7 1 .5 2
71.81
70.84
71.66
71.75
71.81
71.65
71.87
71.59
71.87
72.00
72 .52
72.47
71.59
72.30
71 .86
71 .79
71 .90
71 .8 0
72 .06
72 .12
71 .8 0
71 .58
72 .28
72 .32
71 .77
71 .49
va re
7 1 .8
1
B e t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
Be t.
tsi ste
rn id
72 .15
72 .55
72 .49
72.63
71.68
71.71
7 1 .8 0
7 1 .5 8
vu nd
Pi mak
ombin aa tH
H
H
H
H
H
H
Be t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
B e t.
B e t.
B e t.
La du
La du
Pu mpla
tiik
vä ra
va moo
to r
A
A
Be t.
A A
A
A
A
A
A
A
K r.
as fa ldi a l
pv
pv
pv
pv
pv
H Ku
ur
g a ra a z
73. 87
73 .8 1
72 .1 7
7 1 .8
1
71.46
71 .47
7 0 .8
4
7 1 .1
6
71.38 71.
99
7 2 .0
7
70.50
Be t.
RKV-505
RKV-276
RKV-275
RKV-506
C. R. Jakobsoni tn 23
66301:011:0160
66301:011:0016
Pargi tänav L1
66301:001:0157
Tiigi tänav 5 juurdelõige
66301:001:0312
Carl Robert Jakobsoni tänav T2
66301:001:0395
Carl Robert Jakobsoni tänav L4
C. R. Jakobsoni tn 22
66301:011:0170
C. R. Jakobsoni tn 20
66301:011:0250
66301:011:0001
C. R. Jakobsoni tn 24
Tööstuse tn 5a
66301:011:0180
Tööstuse tn 7
66301:011:0220
Tööstuse tn 9
66301:011:0090
Tööstuse tn 11
66301:011:0100
66301:011:0120
Tiigi tn 1
66301:011:0110
Tiigi tn 3
66301:011:0330
Tiigi tn 5
66301:009:0017 Tiigi tänav L1
66301:001:0036
Tiigi tn 8
66301:009:0015
Kalda tänav L1
66301:009:0340
Kalda tn 1 // Vabriku tn 12
Tiigi tn 12
66301:009:0370
66301:009:0001
Tiigi tn 6
Tiigi tn 4 // 4a
66301:009:0550
66301:009:0440
Tiigi tn 2
reservuaar
mittetöötav
K
72.83
71.63
72.63 71.76
72.03
71.37
71.34 71.45
71.28
72.19
72.15
71.90
72.04
7 1. 99
7 1. 82
7 1. 81
7 1 .7 9
7 1 .8 4
7 1 .4 9
7 1 .4 5
7 1.3
4
71.31
71.36
71.48
71.38
71.45
7 1.3
6
71.41
7 1.5
4
7 1.4
6
71.44
71.71
71.88
72.11
72.39
72.83
72.29
71.95
72.48
71.95
72.24 71.73
72.17
72.19
7 2.1
8
7 2.0
2
71.71
71.20
7 1.2
9
7 1.0
6
7 1.2
7
71.68 70.78
70.76
71.35
71.83
71.40
71.53
71.82
7 1.7
4
7 1 .6 7
71.90
7 1. 76
71. 63
71.68
71.57
71.51
71.71
7 1 .6 3
71.81
71.42
71.55
71.70
71.94
7 1 .4 6
71.75
71.56
7 1 .5 5
71.48
71.61
7 1. 67
7 2. 14
7 1.6
9 7 2.0
6
71.52
71.39
71.44
71.52
7 1 .3 2
71.44
72.08
7 1 .6
5 71.87
71.45
71.57
71.63
71.65
7 1.7
1
72.08
7 2.0
3
7 2.2
7
7 1.9
5
7 1.8
9
7 1.9
5
7 1.9
3
7 2.0
7
7 1.9
9
72.20
71.95 7
2.0 9
71.97
71.69
7 1.6
7 7
1.8 8
7 2 .2
5
7 2.1
0
72.07
72.37
71.81
71.88
71.76
72.00
71.89
72.25
72.30
72.36
7 2.1
7
7 2.2
7
7 2.3
3 7 2.2
6
7 1.9
6
7 1.3
1
7 1.3
8
7 1.3
3
71 .82
7 1.7
3
7 1.4
0
7 1.4
4
7 1 .6
0
7 1 .5
1
71.44
71.39
7 1. 47
7 1.4
3
7 1.4
9
7 1.4
2
Rakvere linn
ol.ol. katastriüksuse piir
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
plan. hoonestusala
likv. objekt
plan. juurdepääs krundile
ol.ol. hüdrant
muinsuskaitseala kaitsevöönd
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala piir
N
ol.ol. alajaam
Geoalus02.03.23
P.Teinbas
Mõõdistaja:
Tõestaja:
1/1 1:500
Mõõtkava Töö nr. Leht
13377
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000
OÜ Gem-Geo EG10045699-000102.03.23
Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310
J.Slentsuk
Rakvere linn
Tiigi tn 3
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:011:0110
Tiigi tn 3
plan. mänguväljak
Ti gi tän
av
K a ld a tä
n a v
orient. hoone asukoht
TEHNOVÕRGUD 1:500
EK
plan. sidetrass
plan. veetrass
plan. kanalisatsioonitrass
plan. elektrikilp
plan. madalpingekaabel
plan. madalpingekaabel
plan. korterelamu maa
LT plan. tee ja tänava maa
plan. puhke- ja spordirajatise maa
plan. teed ja kattega alad
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
plan. tehnovõrgu kaitsevöönd
VLP
VLP
KLP
KLP
KLP
plan. sademetevee kanalisatsioonitrass
M Ä N
G U
V Ä L JA
K
PS/OE
plan. maa-alune hoonestusala
plan. soojatorustik
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP4
TEHNOVÕRGUD
25.06.2025
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
huvitatud isikstaad.
A1
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
Maag Food OÜ
Rakvere Linnavalitsus
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
67-1222
2 m
6m
lp 20
7m
4 m
3m
3m
4.5m
9. 1m
4m
5m
7.9 m
1 .5
m
7. 7m
4m
5m
6. 5m
5. 9m
1 .5
m
5 m
4 m
4 m
4 m
1.5 m
4. 5m
1. 5m
5 m
p a rk la sse
p ä ä s m
a a -a lu se sse
5 m
4 m
965m² 70%PS/30%OE
POS 4
1085m² 100%LT
POS 5
3172m² 100%EK
POS 2
2644m² 100%EK
POS 1 3717m²
100%EK POS 3
planeeringuala piir
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
Rakvere linnN
Planeeringuala suurus ca 23000 m²Alus: Maa-ameti geoportaal
SITUATSIOONISKEEM 1:4000
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP1
SITUATSIOONISKEEM
25.06.2025
1:4000
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
huvitatud isikstaad.
A4
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
Maag Food OÜ
Rakvere Linnavalitsus
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
67-1222
Rakvere linn
TUGIJOONIS 1:500
ol.ol. katastriüksuse piir
planeeringuala piir
ol.ol. katastriüksuse nimetus
ol.ol. katastriüksuse tunnus
LEPPEMÄRGID
ol.ol. hoonestus
tehnovõrgu kaitsevöönd
ol.ol. hüdrant
muinsuskaitseala kaitsevöönd
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala piir
N
ol.ol. alajaam
Geoalus02.03.23
P.Teinbas
Mõõdistaja:
Tõestaja:
1/1 1:500
Mõõtkava Töö nr. Leht
13377
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000
OÜ Gem-Geo EG10045699-000102.03.23
Rakvere Oja tn 1 tel.32 23310
J.Slentsuk
Rakvere linn
Tiigi tn 3
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:011:0110
Tiigi tn 3
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
ol.ol. killustikkattega teed ja alad
ol.ol. tiik
Ti gi tän
av
K a ld a tä
n a v
ehr 108009518
ehr 108009522
ehr 108009523
ehr 108009524
ol.ol. kõrghaljastus
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP2
TUGIJOONIS
25.06.2025
1:500
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
huvitatud isikstaad.
A1
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
Maag Food OÜ
Rakvere Linnavalitsus
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
67-1222
vaatekoridor
L
P la a t
A 70.32
69.99
70.41
A
A
A
A
K r
Kr
K r
Kr
De 11
0
D N 1 0 0
Tig i t
n
K a ld a tn
71.97
11 0P
L
3 2 P L
3 2 P L
71 .39
71 .25
71 .36
71 .44
71 .39
71 .52
71 .6 3
71 .73
71 .57
71 .59
71 .74
71 .86
71 .76
71 .9872 .15
72 .14
72 .04
72 .31
72 .37
72 .44
72 .50
72 .34
71.89
72.30
72.05
71.51
71.69
71.88
72.29
71.43
71.45
71 .73
72.11
72 .23
72 .46
72.37
71.54
7 1 .5 5
7 1 .5 2
71.81
70.84
71.66
71.75
71.81
71.65
71.87
71.59
71.87
72.00
72 .52
72.47
71.59
72.30
71 .86
71 .79
71 .90
71 .8 0
72 .06
72 .12
71 .8 0
71 .58
72 .28
72 .32
71 .77
71 .49
va re
7 1 .8
1
B e t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
Be t.
tsi ste
rn id
72 .15
72 .55
72 .49
72.63
71.68
71.71
7 1 .8 0
7 1 .5 8
vu nd
Pi mak
ombin aa tH
H
H
H
H
H
H
Be t.
Be t.
Be t.
Be t.
B e t.
B e t.
B e t.
B e t.
La du
La du
Pu mpla
tiik
vä ra
va moo
to r
A
A
Be t.
A A
A
A
A
A
A
A
K r.
as fa ldi a l
pv
pv
pv
pv
pv
H Ku
ur
g a ra a z
73. 87
73 .8 1
72 .1 7
7 1 .8
1
71.46
71 .47
7 0 .8
4
7 1 .1
6
71.38 71.
99
7 2 .0
7
70.50
Be t.
RKV-505
RKV-276
RKV-275
RKV-506
C. R. Jakobsoni tn 23
66301:011:0160
66301:011:0016
Pargi tänav L1
66301:001:0157
Tiigi tänav 5 juurdelõige
66301:001:0312
Carl Robert Jakobsoni tänav T2
66301:001:0395
Carl Robert Jakobsoni tänav L4
C. R. Jakobsoni tn 22
66301:011:0170
C. R. Jakobsoni tn 20
66301:011:0250
66301:011:0001
C. R. Jakobsoni tn 24
Tööstuse tn 5a
66301:011:0180
Tööstuse tn 7
66301:011:0220
Tööstuse tn 9
66301:011:0090
Tööstuse tn 11
66301:011:0100
66301:011:0120
Tiigi tn 1
66301:011:0110
Tiigi tn 3
66301:011:0330
Tiigi tn 5
66301:009:0017 Tiigi tänav L1
66301:001:0036
Tiigi tn 8
66301:009:0015
Kalda tänav L1
66301:009:0340
Kalda tn 1 // Vabriku tn 12
Tiigi tn 12
66301:009:0370
66301:009:0001
Tiigi tn 6
Tiigi tn 4 // 4a
66301:009:0550
66301:009:0440
Tiigi tn 2
reservuaar
mittetöötav
K
72.83
71.63
72.63 71.76
72.03
71.37
71.34 71.45
71.28
72.19
72.15
71.90
72.04
7 1. 99
7 1. 82
7 1. 81
7 1 .7 9
7 1 .8 4
7 1 .4 9
7 1 .4 5
7 1.3
4
71.31
71.36
71.48
71.38
71.45
7 1.3
6
71.41
7 1.5
4
7 1.4
6
71.44
71.71
71.88
72.11
72.39
72.83
72.29
71.95
72.48
71.95
72.24 71.73
72.17
72.19
7 2.1
8
7 2.0
2
71.71
71.20
7 1.2
9
7 1.0
6
7 1.2
7
71.68 70.78
70.76
71.35
71.83
71.40
71.53
71.82
7 1.7
4
7 1 .6 7
71.90
7 1. 76
71. 63
71.68
71.57
71.51
71.71
7 1 .6 3
71.81
71.42
71.55
71.70
71.94
7 1 .4 6
71.75
71.56
7 1 .5 5
71.48
71.61
7 1. 67
7 2. 14
7 1.6
9 7 2.0
6
71.52
71.39
71.44
71.52
7 1 .3 2
71.44
72.08
7 1 .6
5 71.87
71.45
71.57
71.63
71.65
7 1.7
1
72.08
7 2.0
3
7 2.2
7
7 1.9
5
7 1.8
9
7 1.9
5
7 1.9
3
7 2.0
7
7 1.9
9
72.20
71.95 7
2.0 9
71.97
71.69
7 1.6
7 7
1.8 8
7 2 .2
5
7 2.1
0
72.07
72.37
71.81
71.88
71.76
72.00
71.89
72.25
72.30
72.36
7 2.1
7
7 2.2
7
7 2.3
3 7 2.2
6
7 1.9
6
7 1.3
1
7 1.3
8
7 1.3
3
71 .82
7 1.7
3
7 1.4
0
7 1.4
4
7 1 .6
0
7 1 .5
1
71.44
71.39
7 1. 47
7 1.4
3
7 1.4
9
7 1.4
2
4m
_________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Lääne-Viru maakond
Rakvere linn
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
Rakvere vanalinna muinsuskaitseala reg-nr 27012.
Töö nr: 67-1222
Planeeringu koostamise Rakvere Linnavalitsus korraldaja: Huvitatud isik: Maag Food OÜ
Planeerija: Wesenberg OÜ
Kristi Jõemets Kutsetunnistus nr 176297 Tel: +372 521 1425
e-post: [email protected]
Rakvere 2025
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 2
DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS .................................... 4
1.1 Lähtematerjalid ............................................................................................................ 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 4 2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed ........................................................... 4 2.3 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ..................................................................... 5 2.4 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed ....................................................................... 5 2.5 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ............................................................. 6 2.6 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs ....................................... 7
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 8 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ......................................................... 8 3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus ................................................ 8 3.3 Arhitektuuri ja muinsuskaitse nõuded ....................................................................... 10 3.4 Seos planeeringualal kehtiva Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringuga .............................................................................................................. 12 3.5 Vastavus Rakvere linna üldplaneeringule ................................................................. 12 3.5. Vastavus Lääne-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ .............................................. 14
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ...................................................... 15 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .............................................................................. 15 4.2 Parkimine ja kõnniteed .............................................................................................. 15 4.3 Kattega alad ............................................................................................................... 17 4.4 Ligipääsetavuse nõuded ............................... Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .................................................. 17 5.1 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................... 17 5.2 Piirded ....................................................................................................................... 18
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS .............................................................. 18 6.1 Keskkonnakaitselised piirangud ................................................................................ 18 6.2 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 18 6.3 Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................... 19 6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 20
7. TULEOHUTUS .................................................................................................................. 20 7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 20
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE .................................................................. 22 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .............................................. 22 8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 22 8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused .................................................................................... 22
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................. 23 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud .............. 23
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED ................................................................................ 23 10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 23 10.2 Välisvalgustus ........................................................................................................... 24 10.3 Sidevarustus ............................................................................................................... 24 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................... 26 10.5 Sademeteveed ............................................................................................................ 26 10.6 Soojavarustus ............................................................................................................. 27
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 3
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ..................................................................................... 27 11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud ................................................................................... 27 11.2 Planeeringu rakendamise tingimused ........................................................................ 28
II JOONISED Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:4000 Joonis 2 – Olemasolev olukord 1:500 Joonis 3 – Põhijoonis 1:500 Joonis 4 – Tehnovõrgud 1:500 Joonis 5 – Kontaktvööndi maakasutuse ja kõrguste analüüs 1:4000 III LISAD JA MENETLUSDOKUMENDID Illustratsioon Tehnilised tingimused Kooskõlastused
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 4
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas asuva Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine ja moodustuvatele kinnistutele ehitusõiguse määramine korterelamute ehitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse arhitektuur-ehituslikud tingimused, lahendatakse juurdepääsuteed, lahendatakse liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Maag Food OÜ.
1.1 Lähtematerjalid
Rakvere Linnavalitsuse 19.06.2023 korraldus nr 406 „Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“;
Rakvere linna üldplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 17. veebruari 2010 määrusega nr 6);
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 21.02.2019 käskkirjaga nr l.l-4/30);
Rakvere muinsuskaitseala (reg-nr 2012) muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks (Tiigi tn 3 kinnistu DP) (Ajaränduri OÜ, töö nr T- 057/24, 25.11.2024);
Tiigi tn 3 geodeetiline mõõdistus 1:500 (Gem-Geo OÜ, töö nr 13377, 02.03.2023); Kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud ning projektid; Planeerimisseadus (PlanS); Ehitusseadustik (EhS); Tuleohutuse seadus (TuOS); Jäätmeseadus (JäätS); Muinsuskaitseseadus (MuKS); Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; Eesti Projekteerimisnormid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Rakvere põhjapoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Tiigi tn 3 kinnistut ja sellega piirnevaid tänavaalasid. Planeeritav Tiigi tn 3 kinnistu on eraomandis olev maa. Planeeringuala suurus on ca 23 000 m2.
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed
Detailplaneeringualal paikneb tervikuna üks katastriüksus: Tiigi tn 3, katastritunnus 66301:011:0110, kinnistu registriosa 537731, pindala
11582 m2, maakasutuse sihtotstarve 100% tootmismaa. Detailplaneeringualal paikneb osaliselt kolm munitsipaalomandis olevat katastriüksust:
Carl Robert Jakobsoni tänav T2, katastritunnus 66301:001:0312, kinnistu registriosa 4667131, pindala 8277 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa;
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 5
Tiigi tänav L1, katastritunnus 66301:009:0017, kinnistu registriosa 5473731, pindala 5918 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa;
Kalda tänav L1, katastritunnus 66301:009:0015, kinnistu registriosa 5419731, pindala 5555 m², maakasutuse sihtotstarve 100% transpordimaa.
2.3 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal kehtib Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere linnavolikogu 24.08.2005 määrusega nr 31), mille eesmärk oli tootmishoonetele juurdeehituse rajamine. Tänaseks on detailplaneeringuga planeeritud tegevus suuremas osas realiseeritud. Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
Tallinna, Vabriku ja Tiigi tänavatega ning perspektiivse Kalda tn pikendusega piirneva maaala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004 määrusega nr 22), mille eesmärk on krundipiiride korrigeerimine, pargiala määramine ja liikluskorralduse täpsustamine.
Tallinna tn 5 //5a kinnistu ning sellega piirneva tänavaala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 28.09.2016 otsusega nr 68), mille eesmärk on kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine.
Tallinna tn 7 kinnistu ning seda ümbritseva maaala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavalitsuse 23.11.2020 korraldusega nr 787), mille eesmärk on püstitada krundile äriruumidega korterelamu.
Tallinna tn 9/9a ja Tallinna tn 11 kinnistute ning neid ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 15.04.2009 määrusega nr 11), mille eesmärk on ehitusõiguse täpsustamine kaubandushoone ehitamiseks.
Tööstuse tn 5 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 26.03.2008 määrusega nr 10), mille eesmärk on ehitusõiguse määramine korterelamu ehitamiseks.
Tööstuse tn 19 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavalitsuse 07.06.2010 korraldusega 514), mille eesmärk on ehitusõiguse määramine elamule.
Kalda tn 3 ja Kalda tn 3a kinnistute detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 18.10.2023 otsusega nr 80), mille eesmärk on kruntide moodustamine ning tootmismaa sihtotstarbe muutmine elamu- ja ärimaaks.
Vabriku tn 4 kinnistu ning seda ümbritseva ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 24.04.2013 otsusega nr 58), mille eesmärk on Vabriku tn 4 kinnistu jagamine kaheks (pargi krunt ja ühepereelamu krunt) ning ehitusõiguse määramine.
Õllepruuli tn 6 kinnistu ning seda ümbritseva ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavalitsuse 01.09.2014 korraldusega nr 670), mille eesmärk on kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine.
2.4 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast põhja pool asuvad Tiigi tn 8 (66301:001:0036, 100% elamumaa), Tiigi tn 6 (66301:009:0001, 100% elamumaa), Tiigi tn 4 // 4a (66301:009:0550, 100% elamumaa) ja Tiigi tn 2 (66301:009:0440, 100% elamumaa) katastriüksused. Ida poole jäävad Tiigi tn 1 (66301:011:0120, 100% elamumaa), Tööstuse tn 11 (66301:011:0100, 100% elamumaa), Tööstuse tn 9 (66301:011:0090, 100% elamumaa) ja Tööstuse tn 7a (66301:011:0220, 100%
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 6
elamumaa) katastriüksused. Lõuna poole jäävad Tööstuse tn 5a (66301:011:0180, 100% elamumaa), C. R. Jakobsoni tn 24 (66301:011:0001, 100% elamumaa), Carl Robert Jakobsoni tänav L4 (66301:001:0395, 100% transpordimaa) ja C. R. Jakobsoni tn 22 (66301:011:0170, 100% elamumaa) katastriüksused. Lääne poolt piirneb planeeritav ala Tiigi tänav 5 juurdelõige (66301:001:0157, 100% elamumaa), Tiigi tn 5 (66301:011:0330, 70% elamumaa ja 30% ärimaa), Tiigi tn 10 (66301:009:0600, 100% tootmismaa) ja Kalda tn 1 // Vabriku tn 12 (66301:009:0340, 100% ärimaa) katastriüksustega.
2.5 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon Linnalise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2023. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist (Gem-Geo OÜ, töö nr 13377, 02.03.2023), Maa- ja Ruumiameti geoportaalis olevatest andmetest ning muinsuskaitse eritingimustest ( Ajaränduri OÜ, töö nr T-057/24, 25.11.2024). Detailplaneeringu ala asub Rakvere põhjapoolses osas, kesklinna vahetus naabruses. Tiigi tn 3 kinnistu jääb Lilleküla linnaosasse, Vanalinna linnaosa piiri äärde. Planeeritav ala piirneb lääneküljel Rakvere muinsuskaitsealaga (KMR reg nr 27012) ning osa planeeringualast asub muinsuskaitseala kaitsevööndis. Tiigi tn 3 kinnistu eraldati Rakvere Ühispiimatalitusele 1926. aastal ja esimesed hooned rajati 1927. aastal. Põhjalikum hoonete rekonstrueerimine toimus 1970.-1980. aastatel ning varasem Piimaühingu aegne hoonestus lammutati järk-järgult tootmiskompleksi laiendamise ja hilisemate ümberehituste käigus. Planeeringu algatamise hetkel oli tegemist hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega katastriüksusega, mille asusid kahe- ja kolmekorruselised endise Rakvere piimatööstuse tootmishooned - pumbamaja (ehr kood 108009518), alajaam (ehr kood 108009522), viilhall-ladu (ehr kood 108009523), viilhall-ladu (ehr kood 108009524), garaaž (ehr kood 108009519), tootmishoone-büroohoone (ehr kood 108009520), tetrahoone- valmistoodangu laod (ehr kood 108009525) ja ladu-kuur (ehr kood 108009521). Hooned olid kasutusel ja tootmine toimus kuni 2012. aastani. Rakvere Linnavalitsuse 23.10.2023 korraldusega nr 769 anti ehitusluba viilhall-lao, tetrahoone-valmistoodangu ladude, tootmishoone-büroohoone, ladu-kuuri, garaaži ja viilhall-lao lammutamiseks. Hooned lammutati 2024.a. suvel ning hetkel on kinnistu valdavalt hoonestamata. Säilitatud on alajaam. Kuni 2024. aasta kevadeni eksisteerinud hoonestus koosnes valdavalt 1980. aastate rajatistest ning uue vabariigi aegsetest utilitaarsetest juurdeehitustest. Tiigi tn 3 kinnistu piirneb põhja poolt Tiigi tänavaga (kohalik tee nr 6630139). Tegemist on ligikaudu 7,5 m laiuse asfaltkattega tänavaga, millest mõlemal pool on puuderida. Tänavast lõunapool on sõiduteest haljasribaga eraldatud jalgtee. Planeeringuala loodenurgas ristub Tiigi tänavaga Kalda tänav (kohalik tee nr 6630018). Tiigi tn 3 katastriüksus piirneb lääne poolt Carl Robert Jakobsoni tänav T2 transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on kehtiva detailplaneeringuga kavandatud Kalda tänava pikenduse rajamine. Perspektiivne Kalda tänava pikendus pidi ühendama Tiigi tänavaga ristuva Kalda tänava planeeringualast lõuna pool Tallinna tänavaga ristuva Carl Robert Jakobsoni tänavaga (kohalik tee nr 6630005). Hetkel on tegemist haljasalaga, mida läbivad jalgrajad ja lõunaosas asub väike tiik. Tiigi tn 3 kinnistu lõunaosas asus 1964. aastal rajatud 270 meetri sügavune puurkaev (PRK0002689), mis on praeguseks hetkeks likvideeritud.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 7
Planeeringuala reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 72,63 m planeeringuala põhjaosas ja 71,38 m lõunaosas. Planeeringualal väärtuslikku haljastust ei leidu, krundi servades leidub kohati isetekkelist võsa. Tiigi tänava ja Tööstuse tänava ääres asuvad alleed, mis muinsuskaitse eritingimustes toodud hinnangul vastavad 1930ndate planeerimiskavale ja vähemalt osaliselt võib olla tegemist ka tolleaegse istutusega. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal. Planeeringualal puuduvad loodusvarad. Planeeritav ala ei ole altkaevandatud ja sinna ei ulatu maardlate ala.
2.6 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs
Planeeringuala asub Rakvere linna põhjaosas. Rakvere linn on Lääne-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.01.2025 elab Rakvere linnas 14 938 elanikku. Rakvere linn maakonna keskusena on Eesti üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ kirjeldatud toimepiirkondadest ühe keskusena. Kavandatava tegevuse vajadus tuleneb Rakvere linna arengusuundadest. Rakvere linnas on hoonetüüpidena valdavateks piirkonniti korterelamud ja ühepereelamud. Linna asustuse struktuuri iseloomustab tiheasustus kesklinna piirkonnas, kus elab ligi pool linna rahvastikust ning kuhu on koondunud ka enamus teenindusasutustest. Korterelamuid paikneb enim just kesklinnas ning osaliselt ka kagu- ja põhjaosas. Planeeringuala näol on tegemist tootmisterritooriumiga, mis on ümbritsetud elamupiirkonnaga, kus korterelamud ja üksikelamud asuvad vaheldumisi. Muinsuskaitse eritingimuste koostamisel on tehtud põhjalik ülevaade piirkonna ajaloolisest kujunemisest. Ümbritseva hoonestuse näol on valdavalt tegemist 20. sajandi esimesel poolel rajatud miljööväärtusliku hoonestusega, mida iseloomustavad ajastutruu eksterjööriga 1-2 korruselised puitelamud, nende juurde kuuluvad abihooned ja hoovirajatised. Planeeringualast lääne pool paikneb hajusa hoonestusega Rakvere Linavabriku kompleks ja seda ümbritsev pargiala, mis kuuluvad Rakvere muinsuskaitseala koosseisu. Kruntide hoonestamine algas 1920. aastate lõpul. Tööstuse tänava äärde ehitati ehitati 1928- 1930.a linna algkoolihoone (praegune Rakvere Eragümnaasium). Lilleküla kujunes 1920- 30ndatel esinduslikumaks linnaosaks, Tööstuse tänava äärde rajatud kortermajadesse kolisid elama haritlased ja linnaametnikud. Sõjajärgsest hoonestusest jääb planeeringuala lähinaabrusse sõjajärgse tüüpprojekti järgi 1960ndatel ehitatud kahekorruselistest elamutest koosnev Kibuvitsa tänava hoonestus ning Carl Robert Jakobsoni tn 24 aadressile 1961. a. ehitatud kuue korteriga elamu. Planeeringualaga ida- põhja, kagu- ja edelaküljel piirnev hoonestus on miljööväärtuslik, säilinud on nii traditsiooniline hoovistus, haljastus kui ka krundipiirded. Muinsuskaitse eritingimustes on toodud esile Tiigi ja Tööstuse tänava ääres paiknevaid kinnistuid: Tiigi tn 1, Tiigi tn 4, Tiigi tn 6 ning Tööstuse tn 7, 9 ja 11 kus on säilinud piirkonnale iseloomulikud eesaiad ning leidub veel autentseid ajastuhõnguliste detailidega 1920. ja 1930ndate elamuid ja abihooneid. Miljööväärtuse seisukohalt oluliseks tuleks hinnata ka Carl Robert Jakobsoni tänava nurgakrundil paikneva elamu Carl Robert Jakobsoni tn 22 ja vahetult planeeringualaga piirnev Carl Robert Jakobsoni tn 24 kinnistul paiknev abihoone (EHR koodiga 108042273).
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 8
Planeeringualast läänepool, muinsuskaitseala piiril, paikneb hajusa hoonestusega ala, mis koosneb väikest tiiki ümbritsevast pargialast ja selle põhja- ja edelaküljel paiknevatest endise Rakvere piiritusevabriku hoonetest. Linna keskväljak ehk turu plats jääb planeeringualast linnulennult ca 600 m kaugusel kagu poole. Planeeringualast ida poole jääb Rakvere mõisa park, mis on tuntud ka kui rahvaaed või , teatripark. Rakvere teater asub ca 400 m kaugusel ja linnus ca 550 m kaugusel edelas. Tallinn-Narva raudtee jääb planeeringualast ca 350 m kaugusele põhjapoole, raudteejaam asub ca 760 m kaugusel ja bussijaam ca 850 m kaugusel. Kuigi prognooside järgi väheneb elanikkonna arv Rakveres aastaks 2030 elanike arv ca 15%, on ettevõtluse ja elukeskkonna tasakaalustatud arengu tagamiseks vajalik kvaliteetse elukeskkonna ja elamupiirkondade pakkumine elanikele. Rakvere linna üldplaneeringuks on üheks lähtesuunaks muuhulgas uute korterelamute ehitamise võimaluse loomine kesklinna vahetusse lähedusse.
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tiigi tn 3 kinnistu jagamine ja moodustuvatele kinnistutele ehitusõiguse määramine korterelamute ehitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse arhitektuur-ehituslikud tingimused, lahendatakse juurdepääsuteed, lahendatakse liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted.
3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek moodustada Tiigi tn 3 katastriüksusest kolm korterelamumaa krunti (suuruses 2644 m2 - 3717 m2), üks tee ja tänava maa krunt ja üks valdavalt puhke- ja spordirajatise maa krunt mänguväljakule. Kruntide hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 3) ning seletuskirja tabelis 1. Kavandatava hoonestuse tingimuste määramisel on lähtutud kõrguste analüüsist (joonis 5 – Kontaktvööndi maakasutuse ja kõrguste analüüs), muinsuskaitse eritingimustest ja lähipiirkonnas detailplaneeringutega määratud ehitusõigusest. Uus kavandatav hoonestus asub olemasoleva hoonestuse vahel. Üldplaneeringu kohaselt tuleb vanalinna läheduses ja vanalinna suunduvatel tänavatel hoida pigem madalat 3 – 4 korrust hoonestuskõrgust. Põhijoonisel on näidatud illustratiivsena hoone võimalik asukoht. Projekteerimise käigus tuleb määrata hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonestusalast väljapoole võib rajada haljastust, teid, piirdeid, kraave ja tehnovõrke. Planeeringuga on lubatud ühise maa-aluse parkimiskorruse rajamine. Maa-alune hoonestusala on tähistatud eraldi leppemärgiga. Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus POS 1 Krundi pindala 2644 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve
100% korterelamu maa (EK) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E).
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 9
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kaks hoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 850 m². Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 15 meetrit ning muinsuskaitseala kaitsevööndis 12 m. Maksimaalne korruselisus 4, millele lisaks on lubatud maa-aluse korruse rajamine parkla jaoks. Suurim lubatud täisehitusprotsent 32%. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatisi võib ehitada krundile väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tulepüsivusklass: TP2.
POS 2 Krundi pindala 3172 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% korterelamu maa (EK) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kaks hoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 850 m². Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 12 meetrit. Maksimaalne korruselisus 4, millele lisaks on lubatud maa-aluse korruse rajamine parkla jaoks. Suurim lubatud täisehitusprotsent 37%. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatisi võib ehitada krundile väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tulepüsivusklass: TP2.
POS 3 Krundi pindala 3717 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% korterelamu maa (EK) ja katastri sihtotstarve on 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kaks hoonet. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 1000 m². Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast on 15 meetrit. Maksimaalne korruselisus 4, millele lisaks on lubatud maa-aluse korruse rajamine parkla jaoks. Suurim lubatud täisehitusprotsent 39%. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatisi võib ehitada krundile väljapoole määratud hoonestusala vastavalt ehitusseadustikule ja lähtuvalt kehtivatest piirangutest. Rajatiste rajamine lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tulepüsivusklass: TP2.
POS 4 Krundi pindala 965 m², maakasutuse detailplaneeringu järgne sihtotstarve 70% puhke- ja spordirajatise maa (PS) ja 30% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE). Katastri sihtotstarve on 70% üldkasutatav maa (Üm) ja 30% tootmismaa (T). Ehitusõigus: Ehitusõigus on määratud olemasoleva alajaama osas. Lubatud hoonete arv on 1 ja suurim lubatud ehitisealune pind 55 m2. Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast on 5 meetrit ja korruselisus 1. Suurim lubatud täisehitusprotsent 6%. Valdavalt on tegemist üldkasutatava maa krundiga, mis on mõeldud korterelamute juurde ühiseks kasutamiseks ning sinna on kavandatud rajada laste- ja noorte mängu- ja spordiväljak. Lubatud on ehitada kasutusotstarvet toetavaid rajatisi. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule.
POS 5 Krundi pindala 1085 m², maakasutuse sihtotstarve 100% tee ja tänava (LT),
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 10
katastri sihtotstarve 100% transpordimaa (L). Kuna tegemist on tänavamaa krundiga, pole ehitusõiguse kohaselt lubatud krundile hooneid ehitada. Lubatud on maa-alune parkimiskorrus. Ehitusseadustiku alusel võib krundile rajada rajatisi..
3.3 Arhitektuuri ja muinsuskaitse nõuded
Detailplaneeringu koostamiseks on Ajarändur OÜ poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused (töö nr T-21/2022), mille eesmärk oli tagada muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kehtestamisel seatud eesmärkide saavutamine – eelkõige muinsuskaitseala ja sellega sobiva ning seda toetava keskkonna ning muinsuskaitseala vaadeldavuse ja mälestistele avanevate vaadete säilimise, järskude kontrastide vältimise muinsuskaitseala ümbritseva hoonestuse tiheduses ja mastaapsuses ning muinsuskaitsealaga sobiva lahenduse saavutamise. Muinsuskaitseseaduse § 58 tulenevalt tuleb muinsuskaitsealal kavandatavad tegevused (sh ehitiste lammutamine, ehitamine ja muinsuskaitseala ilme muutmine) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Planeeringuala paikneb 20. sajandi esimesel poolel – 1920.-1930. aastail ning osalt ka 1960ndatel hoonestatud miljööväärtuslike asumite vahetus naabruses, kus on säilinud 1920. aastail rajatud traditsiooniline krundistruktuur ja tänavahaljastus. Muinsuskaitse eritingimuste alusel, on ordulinnuse ja muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamiseks Tiigi tänavalt ordulinnuse suunas määratud vaatekoridor (märgitud põhijoonisele). Hoonete projekteerimisel ja rajamisel arvestada muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete säilimisega. Vaatekoridori alale ei ole lubatud rajada muinsuskaitseala vaadeldavust takistavaid ehitisi ning see peab jääma hoonestusest ning kõrghaljastusest vabaks. Vaatekoridori alale kavandatud linnaruumi elemendid ei tohi häirida vanalinna silueti ja dominantehitiste vaadeldavust. Rajatiste arhitektuurne kujundus peab olema diskreetne ja sobima ümbritsevasse linnaruumi. Tagada tuleb ka Tiigi tänavalt ja Tiigi ning Jakobsoni tänavate vaheliselt kergliiklusteelt muinsuskaitsealale avanevate vaadete säilimine. Planeeringuga kavandatavate hoone puhul on tegemist korterelamuga. Uusehitised peavad võimalikult orgaaniliselt sulanduma olemasolevasse maastikku ja linnaruumi. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale. Muinsuskaitse eritingimusteest tulenevad nõuded:
Muinsuskaitseala kaitsevööndisse kavandatavate hoonete suurimaks lubatud kõrguseks 12 m (maapinnast kuni katuse harjajooneni). Tiigi tänava ja Tööstuse tänava poolsel hoone küljel on soovitav vormistada hoone ülemine korrus tagasiastega madalama hoonestuse suunas. Tagasiaste ulatus vähemalt 2 m hoonestusala piirist. Viimase korruse tagasiaste peab olemas olema hoolimata hoone asukohast krundil. Kaitsevööndist väljapool asuvatel hoonestusala osadel on hoonete suurimaks lubatud
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 11
kõrguseks 15 m. Kõrguse tingimus hoonestusala sees on kajastatud põhijoonisel. Täpne arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimisel. Korruste arvu ei ole lubatud muuta, kuid 15 m kõrgusega alal on võimalik rajada katuseterrasse, kõrgemaid korruste vahesid jne.
Kruntide suurima ehitisealuse pinna määramisel on lähtutud muinsuskaitse eritingimustes antud soovitust määrata Tiigi tn 3 maksimaalseks täisehitusprotsendiks 33% ehk hoonete ehitisealuseks kogupinnaks 2800 m2.
Lubatud on lamekatus või kaldkatus (kalde- ja /või tagasiastega kinnistu põhja ja idaküljel asuva madalama hoonestuse suunas). Alternatiivsed lahendused on lubatud, kui need täidavad paremini kaitsevööndi eesmärke. Vältida tuleb ajaloolisi ehitusmahte, ajaloolistele hoonetele sarnase kaldega viilkatuseid vm imiteerivaid lahendusi.
Lubatud on kasutada looduskeskkonda ja miljööväärtuslike hoonete naabrusse sobivaid materjale. Kasutada lahendusi, mis tagavad hoonete sobitumise ja sulandumise ümbritsevasse miljöösse.
Fassaadiviimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada sellises toonis ja faktuuriga, et rajatavad hoonemahud ei tõuseks ümbritseva hoonestuse kontekstis esile ega pääseks domineerima.
Keelatud on miljööväärtuslikku keskkonda sobimatute eredavärviliste või tehnitsistlike kui ka imiteerivate fassaadi- ja katusematerjalide (nt profiilplekk ja kiviimitatsiooniga profiilplekk) kasutamine.
Lubatud on puidu, looduskivi, fassaaditellise vm ehedate materjalide kasutamine kaasaegses võtmes.
Projekteerimisel tagada arhitektuurselt kvaliteetne ja ümbritsevat keskkonda rikastav lahendus.
Vältida järskude kontrastide tekkimist Tööstuse, Tiigi ja Kalda tänavate traditsioonilise linnaruumi ja elamukeskkonnaga.
Rakvere linna üldplaneeringus seatud täpsustavatest nõuetest tuleb uushoonestuse rajamisel lähtuda iga üksiku kvartali (ala) ajalooliselt kujunenud eripärast nii kinnistute hoonestustavade, hoonete mastaabi kui ka miljöö osas. Keelatud on püstitada ehitisi, mis välismõõtmete tõttu häirivad vanalinna ala siluetti või varjavad vaateid tänavatelt. Muinsuskaitse eritingimustega ei ole määratud täiendavat arheoloogiliste uuringute vajadust. Ehituskonstruktsioonide (nt varasemate hoonete müürid vm. rajatised) ilmnemisel tuleb need säilitada in situ ja leida koos Muinsuskaitseametiga võimalus nende säilimiseks või dokumenteerimiseks. Muinsuskaitse eritingimustes on hinnatud kavandatud hoonestuse mahtu ning toodud välja, et kui senine Piimakombinaadi tööstuskompleks ületas märkimisväärselt ümbritseva hoonestuse maastaape ja kõrgusi ega sobitunud ümbritseva linnaruumiga, siis 20. sajandi teise poole tööstushoonete lammutamine ja asendamine uue elamukvartaliga loob võimaluse uue kvaliteetsema ja tasakaalustatud linnaruumi arendamiseks. Planeeringu koostamisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimustes toodud nõuetega. Eritingimuste hinnangul ei teki planeeringu elluviimisel muinsuskaitseala hoonestusega järske kontraste. Uued hooned muutuvad piirkonna visuaalseks dominandiks, mis hea ja atraktiivse arhitektuurse lahenduse korral ei pruugi olla ebasoovitava mõjuga.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 12
Muinsuskaitsealal asuv Vabriku tn 6 hoone kavandatud hoonetega enam-vähem sama mastaapne ning vanalinna hooneid lahutab planeeringuga kavandatud uusehitistest sobiva puhvertsoonina haljasala ning visuaalne distants hoonete vahel on piisavalt suur. Tiigi ja Jakobsoni tänavat ühendava perspektiivse kergliiklustee äärde moodustuv uus hoonefront oleks vanalinna vaadeldavuse seisukohast pigem positiivse mõjuga, aktsenteerides Tiigi tänavalt ja Kalda tänava teljelt muinsuskaitsealale avanevaid vaatesuundi ning ühtlustades hoonestusala varasemat juhuslikult kujunenud ja ebaühtlast ilmet. Samuti on planeeringu koostamisel arvestatud vanalinnale avanevate vaadete säilimisega. Projekteerimisel lähtuda keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest, energiasäästliku hoone kontseptsioonist ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade sihiteadlik planeerimine). Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt õigusaktides, projekteerimisnormides ja standardites toodud nõuetele. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et oleks tagatud päevavalgus hoonetes (standard EVS-NE 17037:2019+A1:2021 Päevavalgus hoonetes) ja tagatud müra normtasemed elu- puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes (standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust.
3.4 Seos planeeringualal kehtiva Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringuga
Planeeringualal kehtib Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere linnavolikogu 24.08.2005 määrusega nr 31), mille eesmärk oli tootmishoonetele juurdeehituse rajamine. Tänaseks on kehtestatud detailplaneeringuga planeeritud tegevus suuremas osas realiseeritud. Tootmishoonete kasutamine ei ole kinnistu omaniku jaoks enam aktuaalne ja koostatakse uus detailplaneering, mis muudab hetkel kehtiva Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringu Tiigi tn 3 kinnistu osas kehtetuks. Detailplaneering jääb kehtima Tiigi tn 1 katastriüksuse osas, kuhu on kavandatud parkla rajamine.
3.5 Vastavus Rakvere linna üldplaneeringule
Rakvere linna üldplaneeringu (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6) kohaselt asub planeeringuala segafunktsioonilisel alal, mille eesmärk on aidata kaasa kompaktse linnasüdame tekkimisele ning on vajalik kesklinna piirkonna arendamiseks hästi funktsioneerivaks keskuseks. Ala arendamise eesmärgiks on tihendada keskust olemasoleva hoonestusmaa kasutamise intensiivsuse suurendamise ja tühjade või puudulikult välja ehitatud alade kasutusse võtmisega. Eesmärk on keskuse väärtuslike külgede ärakasutamine ja arendamine sotsiaalse mitmekesisuse ja tasakaalu saavutamiseks, segades omavahel erinevaid funktsioone ning tihendades keskusruumi kompaktsemaks. Segafunktsiooniline ala on
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 13
linnakeskuse ala, kus põimuvad tihedalt kaubandus-teeninduse, elamise, kultuuri- ja puhkefunktsioonid. Alale võib kavandada kaubandus-, teenindus- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, ühiskondlikke hooneid, alakorrusel paiknevate kaubandus-teenindusruumidega elamuid, tehnoehitisi, parklaid, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms.
Joonis 1 Väljavõte Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaanist
Üldplaneeringuga on seatud täpsustavad nõuded segafunktsioonilistel aladel detailplaneeringutele:
Korruselisuse määramiseks uute hoonete puhul, mis kavandatakse olemasoleva hoonestuse vahele koostada analüüs. Lähtuda tuleb kõrval ja vastas asuvatest hoonetest ning valdavast hoonestuskõrgusest kvartalis. Vanalinna läheduses ja vanalinna suunduvatel tänavatel hoida pigem madalat 3 – 4 korrust hoonestuskõrgust.
Krundi heakorrastatud haljastamine näha ette vähemalt 15% ulatuses krundi pindalast;
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 14
Nõuetekohane parkimine lahendada reeglina omal krundil;
Detailplaneeringus näha ette linnaruumi analüüsimine detailsusega, mis võimaldab luua piirkonda sobivat linnalikku miljööd.
Üldplaneeringu üheks eesmärgiks on luua linnas, teatavas mahus, uued kvaliteetsed elamualad, mille järele on suurim vajadus. Elanikkonda puudutavateks eesmärkideks on olemasolevate elupiirkondade elukvaliteedi säilitamine ja parandamine, uute elupiirkondade väljaarendamine ja sobitamine linnaosa väljakujunenud miljöösse ning eluks vajaliku sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri tagamine. Detailplaneeringu elluviimine võimaldab endisele tootmisalale uue kasutusotstarbe andmist. Vanad tootmishooned lammutatakse. Tegevus annab võimaluse ka korrastada piirkonna teedevõrku ning parandada piirkonna välisilmet ja juurdepääsetavust, samuti elanike liikumisvõimalusi linna rohealadele ja teistesse piirkondadesse. Kavandatu elluviimisel toimub olemasolevasse keskkonda uute väärtuste lisamine.
Detailplaneeringu elluviimine ja elamufunktsiooniga ala kavandamine on kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringuga.
3.5.Vastavus Lääne-Viru maakonnaplaneeringule 2030+
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu visioon toetub üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ visioonile ja maakonna arengustrateegias sätestatud olulistele eesmärkidele. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi. Selleks on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel. Maakonna tähtsaim keskus ehk maakondlik toimepiirkond on Rakvere, mis seob endaga töörände kaudu suurema osa maakonna kantidest. Planeeringulaheduse kohaselt jääb Rakvere linna ka edaspidi maakonnatasandi toimepiirkonnaks. Maakondlikku keskusesse on koondunud suurem hulk maakonna töökohti ja haridusasutusi, regionaalseid avaliku sektori ja mitmekülgseid erasektori pakutavaid teenuseid. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringute koostamisel on arvestatud ning mis mõjutab maakonna arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, üldine linnastumine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutused. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:
maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine; parem integreeritus Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda; parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga; toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik.
Teemad, mida maakonnaplaneering käsitleb on: asustus ja asustussüsteemi seosed, väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik, ettevõtlus ja tootmine, logistika ja sadamad, tehniline taristu. Maakonnaplaneeringus on toodud välja, et linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele juba varasemalt inimese poolt mõjutatud maid. Vähemalt linnakeskustes tuleks keskenduda
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 15
kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse tühjana seisvate ning alakasutatud maa- alade ja hoonete taaskasutusele võtmist. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise põhimõtetega ning vastab väljatoodud arengusuundmustega, mille kohasel on oluline linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine ning planeeringu elluviimisel võtta endised tootmisalad, mis on kasutusest väljas, taaskasutusele elamumaadena.
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Tiigi tn 3 kinnistu piirneb põhja poolt Tiigi tänavaga (kohalik tee nr 6630139). Tegemist on ligikaudu 7,5 m laiuse asfaltkattega tänavaga. Planeeringuala loodenurgas ristub Tiigi tänavaga Kalda tänav (kohalik tee nr 6630018). Olemasolev juurdepääs Tiigi tn 3 katastriüksusele toimub Tiigi tänavalt. Planeeringuala piirneb lõuna poolt Carl Robert Jakobsoni (kohalik tee nr 6630005) tänava pikendusega. Tiigi tn 3 katastriüksus piirneb lääne poolt Carl Robert Jakobsoni tänav T2 transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega, millele on kehtiva detailplaneeringuga kavandatud Kalda tänava pikenduse rajamine. Perspektiivne Kalda tänava pikendus pidi ühendama Tiigi tänavaga ristuva Kalda tänava planeeringualast lõuna pool Tallinna tänavaga ristuva Carl Robert Jakobsoni tänavaga. Kalda tänava pikenduse rajamine ei ole praegusel hetkel enam perspektiive ning käesoleva detailplaneeringuga ei ole seda kavandatud. Planeeringuala liikluse korraldamise eesmärk on tagada, et liiklus oleks häireteta, sujuv, võimalikult kiire ja ohutu. Detailplaneeringuga on kavandatud uue 4,5 m laiuse asfaltkattega tänava rajamine algusega Tiigi tänavalt (krundile POS 5), et tagada juurdepääsud moodustavatele korterelamute kruntidele. Kavandatav tänav on ühendatud kaudu Carl Robert Jakobsoni tänava pikendusega. Juurdepääsud korterelamute kruntidele on näidatud põhijoonisel orienteeruva täpsusega. Projekteerimise käigus on lubatud planeeritava tänava ja juurdepääsuteede asukohti, laiuseid ning katendeid täpsustada.
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt. Planeeringuala parkimise kavandamisel on kasutatud EVS 843:2016. Elamute parkimisnormatiivi kohaselt tuleb korterelamute piirkonnas uue korterelamu puhul 1-2 toalise korteri jaoks tagada 1,3 kohta ja kolme või enama toaga korteri jaoks tagada 1,5 parkimiskohta korteri kohta. Hoone suletud brutopinna järgi on parkimisnormatiiv 1/50. Vähemalt üks parkimiskoht peab olema projekteeritud liikumispuudega inimese sõidukile. Planeeritavad korterelamud peavad olema ligipääsetavad kõikidele inimestele kogu elukaare jooksul. Arvestada tuleb püsivaid ja ajutisi erivajadusi (liikumine, kuulmine, nägemine, vaimsed võimed) ning laste, lastega perede, eakate ja teiste kasutajate vajadusi. Korterelamu parkimiskohtade kontrollarvutus (korruselamute alal) Korterite arvu järgi:
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 16
Korterite arv: 24 Parkimisnormatiiv: 1,5 kohta 24*1,5=36 parkimiskohta Kontrollarvutuse puhul lähtutud kolme ja enama toalise korteri normatiivist. Brutopinna järgi: Brutopind: 2100 m2 Parkimisnormatiiv 1/50 2100 m2 * 1/50=42 parkimiskohta Planeeringu põhijoonisel on kajastatud illustratiivne maapealne parkimise lahendus ja parkimiskohtade paigutus. Parkimine tuleb vähemalt osaliselt lahendada hoonesiseselt ja/või ühise parklana maa-aluselt. Sissepääs maa-alusesse parklasse on kavandatud krundi POS 3 kaudu (projekteerimisel on lubatud muuta ja täpsustada). Hoone sisse/väljasõit ja sisene liikluskorraldus peab olema sõidukitele ja jalakäijatele ohutu. Kui maa-alust parkimiskorrust ei rajata, tuleb hoone mahtude projekteerimisel arvestada, et normatiivne parkimine tuleb lahendada maapealsete parklatena, mis tuleb liigendada kõrghaljastusega. Vastavalt ehitusseadustikule (§ 651) tuleb elamute puhul kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel elektriauto laadimispunkt. Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto laadimispunktide asukohad ning tagada nende varustamine elektrienergiaga. Korterelamute mahus tuleb lahendada jalgrataste parkimine ja lapsevankrite jms hoiustamise ruum, mis peab olema ligipääsetav ilma treppideta. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema kaetult. Jalgrattaparklate ja/või hoiuruumide kavandamisel tuleks arvestada vajadusega tagada vähemalt üks ratta koht korteri kohta. Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, haljasalad) tuleb anda projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade arv. Kui projekteerime etapis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arvu. Peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist jääb planeeringualast põhja pool asuval Tiigi tn 1 katastriüksusel kehtima kehtima 2005. aastal kehtestatud Tiigi tn 3 detailplaneering (koostanud Arhitektuuribüroo Akos OÜ, töö nr 04-326, mai 2004), mille kohaselt on kavandatud Tiigi tn 1 kinnistule parkla. Tiigi tänavast lõunapool on jalgtee, mis on eraldatud sõiduteest haljasribaga. Olemasolev jalgtee säilitatakse. Varasemalt kavandatud Kalda tänava pikenduse asemel on kavandatud kergliiklustee rajamine Tiigi tn 3 kinnistust lääne poole. Kavandatav kergliiklustee ühendab Tiigi tänava jalgteed Carl Robert Jakobsoni tänava ja Tallinna tänava äärsete jalgteedega. Detailplaneeringuga on kavandatud jalgtee rajamine planeeritud tänava äärde (POS 5), mis on perspektiivselt võimalik ühendada planeeringualast lääne poole projekteeritud kergliiklusteega.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 17
Kavandatavate jalgteede täpne lahendus (sh korterelamu kruntide sisesed jalgteed) antakse projekteerimise staadiumis.
4.3 Kattega alad
Planeeritud sõidu- ja jalgteed on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade katendina kasutada muru- või killustikukärge (või analoogset lahendust), et suurendada sademetevee loomulikku pinnasesse immutamist. Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal ning ehitise kasutamisel vastavalt Rakvere linna heakorra eeskirjale. Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus. Korterelamu kruntide heakorrastatud haljastamine tuleb projekteerida vähemalt 15%-30% ulatuses krundi pindalast. Vähemalt 15% krundi pindalast peab olema kõrghaljastus. Uushaljastuse rajamisel eelistada kitsama võraga lehtpuid (max võra laius 3,5m – 4m). Soovitatavalt rajada mitmerindeline istutus (puude all põõsad, mitte muru). Vältida kitsaste mururibade tekitamist maja ja kõnnitee vahele. Maapealsete parklate rajamisel tuleb need liigendada haljastusega, et tagada nende sobitumine piirkonnale iseloomulike ümbritsevate rohealadega. Haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Krundile POS 5 (C. R. Jakobsoni tn 24 kinnistuga piirnevas osas) rajada puuderida koos põõsastega (vabakujuline istutus). Krundile POS 4 planeeritava mänguväljaku ümbrusesse tuleb istutada madalakasvulised puud varju pakkumiseks. Tiigi tänava ja krundile POS 5 rajatava juurdepääsutee ristumiskoha rajamiseks likvideeritav puu tuleb asendada alleepuudega samale joonele nt krundi POS 3 juures. Haljastus tuleb rajada koos hoonete ehitamisega. Haljasalad peavad olema regulaarselt hooldatud ja heakorrastatud. Maapinna tõstmise vajadus ja täpsem lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Vastavalt üldplaneeringule peab korterelamute ehitusprojekt sisaldama õuealade valgustuslahendust. Carl Robert Jakobsoni tänav T2 katastriüksus säilib valdavalt haljasalana, et oleks tulevikus võimalus Soolikaoja avamiseks.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 18
5.2 Piirded
Korterelamute vahelistele krundipiiridele ei ole piirdeaedade rajamine lubatud. Madala (kuni 1 m kõrguse) piirde rajamine on lubatud mänguväljaku krundile. Alajaam peab olema ohutuse tagamiseks piiratud aiaga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta pöördumatuid muudatus, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava tegevuse realiseerumisel toimub olemasolevasse keskkonda väärtuste lisamine.
6.1 Keskkonnakaitselised piirangud
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei jää kinnistu mõjupiirkonda. Kinnistu ümbruses ei paikne teadaolevalt poollooduslikke niidualasid, ega kaitse- ja hoiualasid. Kavandatava tegevuse ala ei jää kaitsealuste liikide püsielupaikade rajatud või rajatavate sihtkaitse- ja piiranguvööndite ulatusse ega nende lähipiirkonda. Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal, kus tuleb arvestada Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjast (Vabariigi Valitsuse 21.jaanuari 2003.a määrus nr 17, § 6) tulenevaid tegevuspiiranguid. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritav ala ei ole altkaevandatud ja sinna ei ulatu maardlate ala.
6.2 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta; Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;
Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;
Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada säästvaid lahendus - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms;
Olemasoleva alajaama tööst põhjustatud müratase ei tohi ületada planeeringualal keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 19
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid;
Hoonetele tehnoseadmete (näiteks soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jne) valikul tuleb arvestada, et planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei ületaks müratundlikel aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Tehnoseadmed valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria normväärtustele. Tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust;
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele;
Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid;
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
Kavandatavad hooned ei tohi halvendada läheduses paiknevate eluhoonete insolatsiooni. Hoonete planeerimisel on soovitav arvestada EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega;
Sademetevee juhtimine olmekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademed tuleb haljasaladel immutada pinnasesse ning katendiga aladel juhtima sademetevee kanalisatsiooni. Katendiga aladel peab sademetevee äravoolu tagama katenditele projekteeritav kalle.
Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb planeeringuala kõrge radoonisisaldusega pinnase alal (50-250 kBq/ m³). Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn- sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 20
Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal. Hoone projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes “ Projekteerimisel tuleb tagada, et radooni sisaldus hoonete sees ei ületaks kehtivaid piirmäärasid. Vajadusel viia projekteerimise käigus läbi lisauuringud ning määrata radooniohu vähendamise meetmed.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Rakvere linna jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Rakvere Linnavolikogu 26.06.2013 määrusega nr 15), mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Rakvere linna haldusterritooriumil. Rakvere linna territooriumil kehtib ka Rakvere linna heakorraeeskiri ja koormise kehtestamine heakorraeeskirja täitmiseks (vastu võetud Rakvere Linnavolikogu 27.03.2016 määrusega nr 5). Jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele jäätmete liigiti kogumise nõuetele (vähemalt segaolme, biojäätmed, paber-kartongjäätmed, pakendijäätmed, vajadusel ka kasutuskõlbmatu tekstiil ja klaas) pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Vältida prügimaju, kasutada kortermajadele ühiseid moloksüsteeme. Ühiste moloksüsteemide paigaldamine on lubatud krundile POS 4, alajaama ja planeeritava tänava vahelisele alale ning prügiauto juurdepääs on tagatud C. R. Jakobsoni tänava kaudu. Jäätmevaldaja on kohustatud jälgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või määratud kogumispunktidesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub krundi omaniku/valdaja ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud juurdesõidutee kaudu. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 21
vaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Päästetöö tegemise tagamiseks peab: 1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud juurdepääsutee kaudu. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita. Korterelamute tulepüsivusklassiks on TP2. Madalama tulepüsivusklassi (TP3) rakendamine on võimalik juhul, kui detailplaneeringu elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui konstruktiivne lahendus ja kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi. Korterelamud liigituvad tuleohutuse järgi I kasutusviisiga hooneteks (eluhooned). Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitisele on 10l/s kolme tunni jooksul. Kustutusvee vajalik veevooluhulk ehitise puhul, mille eripõlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2, on 10 l/s ja ehitise puhul mille eripõlemiskoormus on 601 MJ/m2 kuni 1200 MJ/m2, on 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestus 3 h. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt Siseministri 18. veebruari 2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus lahendatakse projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normidest. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest. Ehitiste väline tuletõrjevee varustus tagatakse Tiigi tänaval asuvast tuletõrjevee hüdrandist. Kõik planeeritud hooned jäävad olemasoleva hüdrandist 200 m kaugusele.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 22
Väljavõte Maa-ameti Geoportaali kaardirakendustest Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus.
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Planeeringu elluviimisel luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid. Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on väiksem. Ehitamisel on soovitatav kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 23
Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse ja videovalve olemasoluga. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada hoonete ja siseõue hea nähtavus ja valgustatus. Oluline on valgustada hoonete ümbrus (sissepääsud ja õueala), parkimisalad, avalikud alad ja juurdepääsuteed. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt alarmid (signalisatsioon), videojälgimissüsteem, naabrivalve) ja territooriumi ööseks sulgemine vähendab varguste ja muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kasutusõiguse seadmiseks: krunte läbivatele tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses; Maa-aluse parkla ühiseks kasutamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Tiigi tänaval asuvad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud, kaugkütte torustikud, elektri kõrge- ja madalpingekaablid, sidetrassid ja maagaasi jaotustorustik. Tänava ääres on tänavavalgustus. Tiigi tn 3 katastriüksusest lääne pool kavandataval transpordimaal on vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektri kõrgepingekaablid ja sidekaabel. Tiigi tn 3 katastriüksuse lõunaosas asub alajaam ja kinnistul on olemas elektri-, gaasi-, kanalisatsiooni-, vee- ja sidevarustus. Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Tiigi tn 3 kinnistul on olemasolev elektriliitumine kinnistu lõunaosas asuvast alajaamast. Kõrgepingel on olemas kaks 0,4 kV trafot ja madalpingel on liitumine mõlemal kaitsmel 630 A. Kavandatavate korterelamute elektrivarustuse tagamiseks planeeritud 0,4 kV maakaabelliini rajamine olemasolevast alajaamast kuni krundi piiridele paigaldatavate liitumiskilpideni. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest hoonestusaladeni on kavandatud maakaabliga, mille täpne asukoht lahendatakse projekteerimise staadiumis.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 24
Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektrilaadimispunktide asukohad (hoonesiseselt ja – väliselt) ning tagada nende varustamine elektrienergiaga. EhS § 651 tuleb juhtmetaristu paigaldada igale parkimiskohale, kui tegemist on elamuga.
10.2 Välisvalgustus
Tiigi tänava ääres on olemasolev välisvalgustus. Uue tänava ehitamisel (POS 5) tuleb üks valgustuspost likvideerida. Planeeritud tänava äärde (POS 5) on kavandatud tänavavalgustuse rajamine. Korterelamute, õuealade, juurdepääsuteede, parkimisalade ning mänguväljaku valgustamine lahendatakse projekteerimise staadiumis. Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 27.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 38111090. Lähim sidekanali torustik asub Tiigi tänaval ja Kibuvitsa ja Carl Robert Jakobsoni tänavate ristmikul. Tehniliste tingimuste kohasel sobivad Telia võrguga liitumiseks sidekaevud sidekaevud tähistega RKV-267, RKV-277, RKV-276 või RKV-275. Kavandatavate kortermajade liitumiseks Telia sidetrassiga on detailplaneeringuga kavandatud kaks alternatiivi. Variant 1 kohaselt tuleb rajada tänava alasse (POS 5) sidekanali trass kaevust RKV-276. Variant 2 kohaselt on ettenähtud Carl Robert Jabobsoni tänava alasse sidekanali trass kaevust RKV-277. Sidekanali pöörangutel kasutada KKS tüüpi sidekaevusid, mis ei tohi jääda liikluseks avatud alale. Fiiberoptilise kaabli ehituseks hoonetesse taotleda täiendavad tehnilised tingimused projekteerimise faasis. Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele (sh Telia dokumendile „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“). Lisaks tuleb projekteerimisel lähtuda Telia dokumentidest „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4“ ja „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Vastavalt tehnilistele tingimustele ei võta Telia Eesti AS sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Sidelahendust on lubatud, kooskõlastatult Telia Eesti AS-ga, projekteerimise staadiumis täpsustada ja muuta. Skeemid tehnilisest tingimustest olemasoleva Telia sidevõrgu kohta
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 25
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 26
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritud kortermajade veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Võimalikeks liitumiskohtadeks on Tiigi tänaval asuv ühisveevärgi torustik. Ühenduskohad olemasoleva torustikuga on märgitud tehnovõrkuse joonisel tähisega VLP. Veetorustik tuleb rajada teemaale ning korterelamute kruntide liitumispunktideks on tuleb paigaldada veesiibrid kuni 1 m kauguse elamumaa krundi piirist. Planeeringuala lääneosas on kanalisatsioonikollektorid, mille kaitsevöönd äärmise kollektori teljest on 5 meetrit. Kollektoril paiknevatele kontrollkaevudele peab olema tagatud juurdepääs rasketehnikaga. Planeeringualal asuvate kollektorite kontrollkaevud renoveeritakse alates kollektorite ülemisest tasapinnast kuni planeeritavate maapinna kõrgusteni (kaasaarvatud kaevuluugid). Korterelamute kruntidel formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida Tiigi tänaval (POS 4) ja Carl Robert Jabobsoni tänava pikenduse jaoks kavandataval tänavamaal (POS 1, POS 2, POS 3) asuvatesse kanalisatsioonikaevudesse. Vastavalt Rakvere Vesi AS tingimustele, tuleb kollektoriga ühendamisel eelistada olemasolevaid kollektoril paiknevaid kontrollkaevusid. Võimalikud ühiskanalisatsiooni ühenduskohad on tehnovõrkude joonisel tähisega KLP. Kanalisatsioonitorustike kvaliteedistandard on EN 1401-1 (Compact SN8). Projekteeritavate torustike läbimõõdud ja kõrgusmärgid täpsustatakse projekteerimise käigus. Ehitusprojektiga tuleb täpsustada hoone sisendite ja väljundite asukohad. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada ja muuta, kooskõlastatult vee-ettevõtja Rakvere Vesi AS-ga.
10.5 Sademeteveed
Variant 1: Planeeritavate korterelamute parklatest ja hoonete katustelt kogutud sademevesi tuleb lahendada eelistades säästlikke lahendusi (nt immutusplokkidega, imbkaevudega, taimkatteribadega, viibetiikidega, vihmaaedadega, haljaskatustega, haljasseintega, immutusaladega, puhverribadega sõidutee ja jalgtee vahel, viibekraavidega, taimestatud viibealadega, vettläbilaskvate katetega, kivisillutiste ga jmt). Parkimiskohtade katendiks tuleb valida sademevett läbilaskev katend (nt murukivi jne). Täpne looduslähedane sademeveelahendus (nõvad ja vihmapeenrad) kavandada projekteerimise staadiumis. Variant 2: Sademetevee kogumiseks on kavandatud sademevee torustiku rajamine transpordimaa krundile POS 5 ja krundile POS 3, et koguda kortermaja kruntide sademete veed kokku ja juhtida Carl Robert Jakobsoni tänav T2 maaüksusel asuvasse tiiki. Valingvihmade hajutamise eesmärgil juhtida kinnistutel formeeruvad sademete veed sademete vee tänavatorustikesse läbi kruntidele planeeritavate sademete vee immutusväljakute. Sademete vee immutusväljakute väljundtorustike (ülevoolutorude) maksimaalseks läbimõõduks määrata projekteerimise käigus 110 mm. Krundile POS 3 tuleb seada kasutusõigus sademeveetorustiku rajamiseks. Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 27
10.6 Soojavarustus
Planeeringualale kavandatavate hoonete soojavarustus tagatakse lokaalsete küttesüsteemidega (elektri-, maakütte-, päikese-, tahkekütte- või kombineeritud kütteviisid). Alternatiivne on lubatud ka liitumine kaugküttevõrguga. Vastavalt AS Rakvere Soojus 17.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1-16/9 on võimalikuks ühenduskohaks Tiigi tn T1 katastriüksusel asuv olemasolev kaugkütte eelisoleeritud II isolatsiooniklassiga signaaltraatidega terastorustik, läbimõõduga DN 200/355. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise staadiumis ning määrata harutorustiku täpne asukoht, läbimõõt ja sisendid hoonetesse. Kütteliigi valik tuleb teha planeeringu elluviimisel. Kaugküttevõrguga liitumisel ei ole alternatiivsed lokaalsed lahendused lubatud. Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga kavandatakse kolme uue kaasaegse arhitektuuriga korterelamu ehitamist endisele tööstusterritooriumile. Planeeringualal puuduvad loodusobjektid ja Natura 2000 alad, mida võiks planeeringu elluviimine mõjutada. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale. Tuleb järgida detailplaneeringuga seatud tingimusi ning ja planeeringu elluviimisel tuleb pidada kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Planeeringuala asub osaliselt muinsuskaitseala kaitsevööndis ning planeeringu koostamisel on järgitud muinsuskaitse eritingimustes antud nõuandeid. Vanade tööstushoonete lammutamisega ja uute korterelamute rajamisega muudetakse senist maastikupilti. Vaate säilitamiseks on arvestatud Rakvere vanalinnale avalduva vaatekoridoriga. Tööstushoonete lammutamisega vaatekoridor avatakse. Kvaliteetse arhitektuuriga korterelamute rajamine elavdab linnaruumi ja annab ümbruskonnale esteetilist lisandväärtust. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud on positiivsed, sest piirkond muutub heakorrastatumaks, mis omakorda vähendab selles piirkonnas kuriteoohtu ja tagab uued kvaliteetsed elukohad. Kasutusest väljas olevate tööstushoonete asendamine korterelamutega suurendab turvatunnet ja piirkonna visuaalset atraktiivsust. Planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa sotsiaalseid häiringuid või ohustaks piirkonna turvatunnet. Planeeringu elluviimine avaldab positiivset mõju ettevõtlusele. Ettevõtluse arenguks on vajalik kvalifitseeritud tööjõud ja nende tarbeks kaasaegsed elamispinnad. Noorte perede ja spetsialistide piirkonda elama asumine aitab hoida piirkonna elujõulisust, sh aitab seeläbi luua uute töökohtade teket, mis soodustab piirkonna majanduselu arendamist. Nõudlus kaasaegsete
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 28
elamispindade järele võib tõsta kinnisvara hinda ka naabruses asuvatel kinnistutel. Planeeritava tegevusega kaasnev positiivne mõju on pikaaegne. Planeeringu elluviimine avaldab ligipääsetavate eluruumide pakkumisele positiivset mõju. Korterelamute ehitamisel on planeeringus ette nähtud kohustus arvestada kõikide inimeste vajadustega, olenemata vanusest või erivajadusest. Seetõttu toetab uute korterite lisandumine kõigile ligipääsetavate eluruumide pakkumist Rakvere linnas.
11.2 Planeeringu rakendamise tingimused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorraldus toimingute läbiviimiseks (kruntide moodustamiseks) ja ehitusprojektide koostamiseks. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub varem kehtestatud detailplaneering osaliselt kehtetuks (vt p 3.4 3.4 Seos planeeringualal kehtiva Tiigi tn 3 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneeringuga). Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused:
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine (sh tee maa-alade moodustamine).
2. Servituutide seadmine. Kanded kinnistusraamatusse tuleb teha peale katastriüksuste moodustamist ja enne tehnilisele taristule (tee ja tehnovõrgud) ehituslubade väljastamist.
3. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (juurdepääsuteed, kergliiklusteed, elektrivõrk, sidevõrk, tänavavalgustus, ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk kuni planeeritud kruntide piirini).
4. Ehituslubade väljastamine tehnilisele taristule (loetelu p-s 3). 5. Kasutuslubade väljastamine tehnilisele taristule (loetelu p-s 3). 6. Hoonestuse projekteerimine. 7. Projekteeritud hoonestuse ehitamine. 8. Hoonetele kasutuslubade väljastamine (igal krundil eraldi vastavalt ehituste
valmimisele). Elamukrundid on lubatud hoonestada etapiviisiliselt, st ei ole kohustust ehitada korraga välja kõiki ehitusõigusega lubatud hooneid
Planeeritava maa-ala juurdepääsutee ja kommunikatsioonid ehitab välja arendaja. Kavandatav üldkasutatava maa sihtotstarbega mänguväljaku krunt (POS 4) ja kavandatav tänav (POS 5) jäävad korterelamute ühiskasutusse ning omanikel tuleb tagada nende hooldus ja ohutus. Maa-aluse parklakorruse rajamisel projekteerida see võimaliku varjumiskoha nõuetele vastavalt. Kui maa-alust parkimiskorrust ei rajata, tuleb normatiivne parkimine tagada maa peal ning arvestades ka haljasalade nõutud mahuga, vajadusel hoonestuse mahte vähendada. Ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatiste väljaehitamine toimub arendaja ja kohaliku omavalitsuse kokkulepete alusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada võrguvaldajale liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele.
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
OÜ Wesenberg Töö nr 67-1222 25.06.2025 29
AS Rakvere Soojus on teavitanud, et on huvitatud uute klientide liitmisest kaugküttevõrguga, mistõttu on AS Rakvere Soojus valmis võtma teatud osa rajatava(te) trassi (de) kuludest enda kanda. Rajatavad tehnovõrgud alates ühisvõrgu ühenduskohast kuni krundi liitumispunktini võõrandatakse tasuta peale nõuetekohast väljaehitamist vastavale tehnovõrgu valdajale. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel. Tehnovõrkude alale seatakse omanike vahel reaalservituudid peale tehniliste tööprojektide kooskõlastamist. Servituutide seadmine ja kandmine kinnistusraamatusse on arendaja kohustus. Mänguväljaku projekteerimisel tuleb tuvastada krundil POS 4 asuva mittetöötava reservuaari seisund ja see vajadusel lammutada. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ja neid teenindavad rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
planeeringuala piir
TIIGI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING
Rakvere linnN
MAAKASUTUSE JA KÕRGUSTE ANALÜÜS 1:4000
töö nr
objekt
mõõtkava
joonis
leht
kuupäev
DP5
KÕRGUSTE ANALÜÜS MAAKASUTUSE JA
25.06.2025
1:4000
e-mail: [email protected]
tel: 5211425
MTR EEP003276
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
Registrikood 12865969
OÜ WESENBERG
arhitekt-planeerija
huvitatud isikstaad.
A4
Diplom nr MA 019394
Liina Talistu Kutsetunnistus nr 176297
Kristi Jõemets
planeerija
korraldaja
planeeringu koostamise
Maag Food OÜ
Rakvere Linnavalitsus
Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneering
67-1222
Digiallkirjad
2 (2)
Ida päästekeskus / Rahu 38 / 41532 Jõhvi / 339 1900 / [email protected] / www.päästeamet.ee /
Registrikood 70000585
Rakvere Linnavalitsus
Teie: 28.07.2025 nr 5-2/101-29
Meie: 08.08.2025 nr 7.2-3.3/4736-1
Planeeringu tuleohutusosa kooskõlastamine
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 ja planeerimisseaduse § 127 alusel annab Päästeameti Ida
päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor Alar Tetting kooskõlastuse OÜ Wesenberg poolt koostatud Rakvere linnas Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneeringu tuleohutuse osale.
Kooskõlastus nr 4674-2025-2
Päästeameti Ida päästekeskuse kooskõlastuse andmine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Rakvere Linnavalitsuse planeeringu vastuvõtmise otsuse või selle andmisest keeldumise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Tetting
peainspektor
Ohutusjärelevalve büroo
Lisa: Tiigi 3 DP.asice
322 2708
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Tiigi tn 3 kinnistu detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks | 28.07.2025 | 1 | 7.2-3.3/4736 | Sissetulev kiri | paa | Rakvere Linnavalitsus |
| Vastuskiri | 10.07.2024 | 6 | 7.2-3.3/3741-4 | Väljaminev kiri | paa | Rakvere Linnavalitsus |
| Lähteseisukohtade esitamine | 08.07.2024 | 8 | 7.2-3.3/3741-3 | Sissetulev kiri | paa | Rakvere Linnavalitsus |
| Detailplaneeringu kooskõlastamine | 20.06.2024 | 5 | 7.2-3.3/3741-2 | Väljaminev kiri | paa | Rakvere Linnavalitsus |
| Detailplaneeringu esitamine arvamuse andmiseks | 10.06.2024 | 15 | 7.2-3.3/3741-1 | Sissetulev kiri | paa | Rakvere Linnavalitsus |