Harjumaa, Kuusalu vald, Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamiseks seisukoha küsimine

E-kiri.eml

Kirja edastamine

Seisukoha küsimine.rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Keskkonnaamet 08.08.2025 nr 7-1/2523

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Transprordiamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlused Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada kinnistutele ehitusõigused elamute ja abihoonete rajamiseks ning lahendada kruntide tehnovarustus ja juurdepääsud.

Vastavalt taotlustes toodule on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang ning detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti detailplaneeringu algatamise eelnõu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse määramise osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

Vallavanem

Lisad: 1. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude

hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu.

2. Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 20 „Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3,

4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise

mittealgatamine.“

Kadi Raudla

[email protected]

seisukoha küsimine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2025-08-08 08:54:56

Ilmastalu küla Metsaserva tee 123457 ja Metsaserva kinnistu deta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Ulve Märtson PNOEE-46609120284 2025-06-19 05:53:10

Ilmastalu kula Metsaserva tee 123457 ja Metsaserva kinnistu detailplaneeringu algatamine.pdf

O T S U S

Kiiu 18.juuni 2025 nr 20

Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7,

Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning

lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7,

Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamiseks.

Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud on moodustatud vastavalt

Kuusalu Vallavolikogu 03.05.2017 otsusega nr 24 kehtestatud Ilmastalu küla Metsaserva

kinnistu detailplaneeringule. Detailplaneeringuga kavandati alale 6 elamukrunti suurustega,

transpordimaa krunt ning ehitusõiguseta maaüksus rohealana. Alale on vastavalt planeeringu

lahedusele seatud reaalservituut Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute juurdepääsu tagamiseks.

Uue detailplaneeringu algatamise taotlusega soovitakse alale kavandada 17 üksikelamukrunti,

minimaalse suurusega 1200 m2. Juurdepääs kinnistule on võimalik rajada olemasolevalt

munitsipaalomandis olevalt Kupu tee katastriüksuselt.

Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistud asuvad Kuusalu valla

üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive

elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud

vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut

muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud

asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks

vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke

alasid. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu

alevikuga ning tiheasustusalaga. Üldplaneeringuga tiheasustusaladele lubatud

minimaalseks krundisuuruseks on menetluses olevas üldplaneeringus määratud 1200 m2.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning

kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604

Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab

tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab

Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala

keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte

kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega

kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist.

Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitas Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu

asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (12.05.2025 kiri nr 6-3/25/1575-2), milles annab

sisendi detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu algatamise eelnõu osas ja määrab

täiendava kooskõlastuse vajaduse Terviseametiga, kuna planeeringuala piirneb riigiteega ning

teelt lähtuvad võimalikud kahjulikud mõjud: müra, vibratsioon, õhusaaste jms võivad

kahjustada inimeste tervist. Ameti esitatud märkustega on eelnõu koostamisel arvestatud.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (26.02.2025 kiri nr 6-5/25/1891-2), mille kohaselt on

amet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus.

Transpordiamet esitas oma seisukohad ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks

10.03.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/1687-2.

Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu 29.01.2025 tutvumiseks

ning soovi korral arvamuse avaldamiseks planeeritaval alal juurdepääsuservituuti omavate

Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikele. Kalda 19a kinnistu omanik teavitas

vallavalitsust, et tal ei ole vastuväiteid elamukruntide kavandamise osas, kuid sooviks on

tagada detailplaneeringuga juurdepääs oma kinnistule. Kalda tn 17a ning 21a kinnistute

volitatud esindaja teavitas vallavalitsust antud kinnistute omanike soovist kavandada

kinnistutele elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigused ja palus kaasata planeeritavasse alasse

Kalda tn 17a ning 21a kinnistud.

Kuusalu vallavalitsus korraldas 31.03.2025 Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja

Metsaserva kinnistute ning Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanike seisukohtade

ärakuulamiseks koosoleku. Koosoleku ning selle järgnenud omavaheliste arutelude tulemusel

jäid kinnistute omanikud seisukohtadele, et jätkatakse Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre

tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu menetlusega, milles arvestatakse Kalda tn 17a,

19a ja 21a kinnistute juurdepääsu vajadusega. Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistutele algatatakse

vastavalt kinnistute omanike avaldustele eraldiseisev detailplaneering. Avaldus Ilmastalu küla

Kalda tn 17a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamiseks on laekunud Kuusalu

vallavalitsusele 06.06.2025.a

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2,

3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu algatamise taotlusega

12.11.2024 koosolekul ning 10.04.2025 koosolekul Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a

kinnistute omanike sooviga kavandada kinnistutele ehitusõigused. Komisjon toetas

detailplaneeringu algatamise tingimusel, et detailplaneeringu menetluse käigus uuritakse

võimalikke müratõkke meetmeid ning need kirjeldatakse ka detailplaneeringus arendaja

kohustusena. Vastav tingimus on lisatud algatatava detailplaneeringu koostamise

lähteülesandesse.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt

on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist,

planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku

ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid

väärtusi, § 124 lõike 10, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldajaks kohaliku

omavalitsuse üksus, § 124 lg 6, § 142 lg 6, § 142 lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33 lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33

lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2025 istungi ettepaneku

detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva

kinnistute ning lähiala detailplaneering.

2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt

lisas 1 toodud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

18.06.2025 otsusele nr 20

ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7,

METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla Metsaserva arenduse siseselt kinnistu piiride

muutmine ja kinnistute hoonestamine.

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva (katastritunnus 35301:001:1723;

sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 13 007 m2), Metsaääre tee (katastritunnus

35301:001:1724, sihtotstarve transpordimaa 100%, pindala 1842 m²), Metsaääre tee 1

(katastritunnus 35301:001:1725, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3712 m²), Metsaääre

tee 2 (katastritunnus 35301:001:1721, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3591 m²),

Metsaääre tee 3 (katastritunnus 35301:001:1726, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 3632

m²), Metsaääre tee 4 (katastritunnus 35301:001:1727, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala

3609 m²), Metsaääre tee 5 (katastritunnus 35301:001:1728, sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 3601 m²), Metsaääre tee 7 (katastritunnus 35301:001:1722, sihtotstarve elamumaa

100%, pindala 3640 m²).

Juurdepääs arendusele on tagatud selle lõuna küljelt piirnevalt Kupu teelt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad,

eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust,

toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on

ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kuusalu aleviku kõrval

ja omab head ühendust suurimate keskustega. Planeeringuala asub valla suurima keskuse

vahetuses läheduses, aga samas paikneb looduslikus elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on

kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale

omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku

ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste

keskustega. Planeeringuala paikneb Ilmastalu külas ja piirneb Kuusalu alevikuga.

Planeeringualalt tuleva tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate

keskusteni. Lisaks paikneb planeeringualal maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku

ala. Planeeringuala, mis kattub rohevõrgustiku alaga ei kuulu hoonestamisele ning säilitatakse

metsana. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu

on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi

pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas

Kuusalu valla arengukavaga.

Kuusalu Valla üldplaneeringu kohaselt asuvad Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee

ja Metsaserva kinnistud haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive

elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud

vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut

muutev kavandatavate krundisuuruste osas.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide

nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist

keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist

planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise

hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on

kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab

ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes

õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu

realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-

ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000,

kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri

Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Metsaserva arendust. Planeeringualal ei asu

ehitisregistri ega ortofotode andmetel hooneid ega rajatisi. Planeeringuala piirinaabrid on

põhjas Tarvametsa (35203:004:0161), idas Vennaniidu (35203:004:0020), lõunas Kupu tee

(35301:001:1418), läänes Kupu tee 15 (35201:004:1410), Kalda tn 21a (35203:004:0257),

Kalda tn 19a (35203:004:0256) ja Kalda tn 17a (35203:004:0255).

3.2. Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada

ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise

käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt-

või hajureostuse suhtes. Planeeringualal läheduses on kehtestatud Kuusalu valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga järgsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid.

Trassidega liitumise võimalikkuse osas tuleb läbi rääkida trasside haldajaga.

Joonis

1 Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala).

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses.

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid

mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku

Kandle kihistu lubjakivi raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 37,5 m ja 35 m

vahele ja vähenevad ida suunas.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega

pinnas. Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Planeeringualal asub Kuusalu aleviku tiheasustusala vahetus läheduses. Planeeringuala põhja

küljel on Tallinn-Narva mnt, mis on oluliseks takistuseks loomade liikumisele. Lõuna ja ida

pool on metsamaa säilinud ning loomadel on võimalik alal liikuda ilma inimhäiringuteta.

Kuusalu aleviku ümbruse metsi iseloomustab toitevaese mullastikuga männikud, mis

paiknevad liivasel pinnasel. Toiteainete vähesuse tõttu puudub rikkalik alustaimestik.

Loomastikust leidub planeeringualal tõenäoliselt metsast ala eelistav loomastik.

Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul keskmiselt leetunud leedemuld (LII),

gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)IIg) ja väga õhuke madalsoomuld

(M`) (Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kinnistul puuduvad

maaparandussüsteemid. Kinnistul asub kraavitus.

3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu kinnistul ega selle lähiümbruses

kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on

oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega,

ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja

tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info

puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde

käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja

ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike

ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala asub Kuusalu reoveekogumisala läheduses. Reoveekogumisalal on rajatud

ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega saab tõenäoliselt liituda. Kui sellega liitumine ei ole

võimalik, siis tuleb veevarustus lahendada planeeringuala siseselt. Ühisveevärgi ja -

kanalistastsiooniga liitumiseks tuleb ühendust võtta kanalisatstiooni haldajaga ning eelistada

kanalisatstiooni lahendamist sellisel viisil. Juhul kui ühiskanalisatsiooniga liitumine ei ole

võimalik tuleb kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Ka kanaliastiooni lahendamine lokaalselt

ei põhjusta objektiivse teabe puhul olulist keskkonnamõju.

Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides

sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks

kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave

ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise

kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest

vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Kavandatavad ehitusalad

on kaugel Loo jõest ning sellest tulenevalt ei oma negatiivset mõju jõe elustikule. Planeeritu

kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks

õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda

keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud

(õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei

suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus

emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata

sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoone kasutusega kaasneb energia tarbimine

nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna

olulist mõju kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise

tõenäosus.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.

Oht inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb

kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.

Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb

hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema

spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib

tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Planeeringuala paikneb Tallinn - Narva mnt vahetus läheduses. Tihedast liikluses võib tekkida

ülenormatiivne müra elamualale. Ülenormatiivset mõju on võimalik vähendades rakendades

erinevaid meetmeid. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik hinnata tekkivat mõju

maanteelt ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete

rakendamisega on võimalik välistada potentsiaalne tekkiv ülenormatiivne müra.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille

tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad

ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik

planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib

põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond

Kavandatav tegevusega rajatakse elamuala. Planeeringuala paikneb Kuusalu aleviku vahetus

läheduses. Uus elamuarendus moodustab loogilise arengu Kuusalu alevikule ning sobib

olemasolevasse keskkonda. Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri.

Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei

kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on

eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kavandatu tulemusena ei muutu olemasolev maakasutus. Kavandatav tegevus ei avalda

eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud teisi projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid,

projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata,

projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei

kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille

mõjud looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene

mõju.

5. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega

kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus on väga väike. Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku

alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada

(lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline.

Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele.

Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga

kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite

ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid

muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju

strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu koostas:

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

18.06.2025.a otsusele nr 20

ILMASTALU KÜLA METSAÄÄRE TEE 1, 2, 3, 4, 5, 7,

METSAÄÄRE TEE JA METSASERVA KINNISTUTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu

kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest

arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED

1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD

1.Kuusalu valla üldplaneering.

III PLANEERITAVA ALA ULATUS

Planeeritav ala hõlmab Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja

Metsaserva kinnistuid ning kinnistutega piirnevat Kupu tee katastriüksust.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja Metsaääre tee kinnistute ümberkruntimine

elamukruntideks (minimaalse suurusega 1200 m2) ning neid teenindavateks

maaüksusteks. Metsaserva kinnistu kavandada ala teenindava rohealana, millele ette

näha kõrghaljastuse taastamine. Planeeritava ala põhjaküljele kavandada müravall,

täiendava kõrghaljastusega ala.

2. Kruntidele ehitusõiguse seadmine üksikelamute ning nende abihoonete rajamiseks.

3. Kalda tn 17a, 19a ja 21a juurdepääsutee lahendamine.

4. Liikluskorralduse lahendamine, sh Kupu tee väljaehitamiseks vajalike tingimuste

seadmine.

5. Tehnovarustuse kavandamine, sh OÜ-ga Kuusalu Soojus ühisveevärgiga liitumise

tingimuste täpsustamine.

6. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine, sh maantee äärse haljasala vööndi

kavandamine.

7. Tallinn-Narva maanteelt tuleneva müra leevendusmeetmete välja töötamine ning

tingimuste seadmine.

8. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

9. Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Vastav analüüs esitada seletuskirja eraldi peatükina.

10. Detailplaneeringu elluviimise kavas kirjeldada ala arendaja kohustused teede ja

tehnovõrkude väljaehitamiseks enne vastavatele elamukruntidele ehituslubade

väljastamist. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida Kuusalu Vallavalitsuse ja

kinnistute omaniku vahel vastav notariaalne leping.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED

UURIMISTÖÖD

1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan

täpsusega M 1:500.

3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning

naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega

esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse

koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab

kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh

tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse

ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.

4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu

kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas

esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid

andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,

torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega.

võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas.

8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte

halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva

maaparandussüsteemi toimimine.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Maa- ja Ruumiamet

4. Terviseamet

5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad

6. Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanikud

7. Planeeritavate kinnistute omanik

8.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või

kelle maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast

algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse

planeeringute spetsialist huvitatud isikule.

2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel

korrektuuride tegemiseks.

3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

o Väljavõtet üldplaneeringust ning üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusi;

o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

o Eskiisi seletuskirja;

o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust,

meetmeid müra leevendamiseks, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele

tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab

detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla

kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu

põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude

valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud

planeeringu koostaja.

6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega

Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks

planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat

materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee

kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud.

7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub

maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu

Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes

Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu

kehtestamist.

10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul

algatamise korraldusest arvates.

11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu

(PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja

vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt

PLANK- kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse

planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.

12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele

planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

Ilmastalu küla, Kalda tn 17a, 19a, 21a kinnistute detailplaneeringu algatamine .rtf

O T S U S Eelnõu

Kiiu xxxxxx2025 nr

Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlused Ilmastalu küla Kalda tn 17a kinnistu (katastritunnus 35203:004:0255, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1348 m²), 19a kinnistu (katastritunnus 35203:004:0257; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 1859 m2) ja 21a kinnistu (katastritunnus 35203:004:0257; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 1835 m2) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada kinnistutele ehitusõigused elamute ja abihoonete rajamiseks ning lahendada kruntide tehnovarustus ja juurdepääsud.

Planeeritav ala asub Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlused on kehtivat üldplaneeringut
muutev kavandatavate krundisuuruste osas. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ulatuslikku muutust ei kavandata. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud asjaoluga, et ala piirneb olemasoleva tiheasustusalaga, läheduses on planeeringu elluviimiseks vajalik taristu ja Kuusalu alevikus ei ole piisaval hulgal elamukruntide arendamiseks sobilikke alasid. Menetluses olevas üldplaneeringus on planeeritav ala kavandatud liita Kuusalu alevikuga ning tiheasustusalaga. Üldplaneeringuga tiheasustusaladele lubatud
minimaalseks krundisuuruseks on menetluses olevas üldplaneeringus määratud 1200 m2. Planeeritaval alal asuvate kinnistute suurused võimaldavad menetluses oleva üldplaneeringu ettepaneku kohaseid minimaalse suurusega elamukrunte kavandada.

Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsusega nr 20 on algatatud Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala detailplaneering, mille eesmärgiks on varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide ümberkavandamine ning teede ja tehnovõrkude kavandamine. Antud detailplaneeringu koostamise lähteülesandes on kirjeldatud alalt Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute juurdepääsu lahendamine.

Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Kuusalu Vallavalitsus. Algatajaks ning kehtestajaks Kuusalu Vallavolikogu (aadress Mõisa tee 17 Kiiu alevik Kuusalu vald 74 604 Harjumaa; [email protected]; 606 6370). Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega saab tutvuda valla kodulehel www.kuusalu.ee.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p-le 10 peab andma planeeringu koostaja eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju strateegilist hindamist. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ on toodud nimekiri tegevustest, mille korral peab Kuusalu Vallavalitsus andma eelhinnangu ning kaaluma keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Antud määruse § 13 p-le 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda elamurajooni rajamisel.

Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Margus Kirsi poolt on koostatud kavandatava elamuala keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei kavandata detailplaneeringuga olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitas Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks.

Maa- ja Ruumiamet esitas oma seisukoha (xxxx kiri nr xxx), milles.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha (xxxxx kiri nr xxx), mille kohaselt

Transpordiamet esitas oma seisukohad ja tingimused detailplaneeringu koostamiseks xxxxx kirjaga nr xxxx.

Kuusalu Vallavalitsus edastas detailplaneeringu algatamise eelnõu tutvumiseks ning soovi korral arvamuse avaldamiseks planeeritaval ala naaberkinnistute omanikele.

Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus 10.04.2025 koosolekul Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute omanike sooviga kavandada kinnistutele ehitusõigused. Komisjon toetas detailplaneeringu algatamise tingimusel, et detailplaneeringu menetluse käigus uuritakse võimalikke müratõkke meetmeid ning need kirjeldatakse ka detailplaneeringus arendaja kohustusena. Vastav tingimus on lisatud algatatava detailplaneeringu koostamise lähteülesandesse.

Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, mille kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks muuhulgas korraldada ruumilist planeerimist, planeerimisseaduse § 8, mille kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi, § 124 lõike 10, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise korraldajaks kohaliku omavalitsuse üksus, § 124 lg 6, § 142 lg 6, § 142 lõike 6 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 punkti 22, § 33 lõiked 3 – 6 ja § 35 lõike 5, § 33 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel ja Kuusalu Vallavalitsuse xxxxxxx.2025 istungi ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks, Kuusalu Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistute detailplaneering.

2. Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt lisas 1 toodud eelhinnangule.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale 2.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulve Märtson

volikogu esimees

Lisa 1

Kuusalu Vallavolikogu

xxxx.2025 otsusele nr

ILMASTALU KÜLA KALDA TN 17A,

KALDA TN 19A JA KALDA TN 21A

KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EELHINNANG

Tulenevalt planeerimisseaduse § 124 lg 6, § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edasipidi KeHJS) § 33.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on Ilmastalu küla Kalda tn 21a, Kalda tn 19a ja Kalda tn 17a kinnistutele ehitusõiguse planeerimine. Kõigile kinnistutele soovitakse rajada üksikelamu.

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Kalda tn 21a (katastritunnus 35203:004:0257; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 1835 m2), Kalda tn 19a (katastritunnus 35203:004:0257; sihtotstarve maatulundusmaa 100%; pindala 1859 m2) Kalda tn 17a (katastritunnus 35203:004:0255, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 1348 m²).

Juurdepääs planeeringualale lahendatakse Metsaserva kinnistu detailplaneeringu raames.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Eesti üleriigilise planeeringu 2030+ kohaselt on võrdselt hinnatud kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad. Maapiirkonnad pakuvad inimestele elukoha privaatsust, toimetulekut sõltumata välistest oludest ja looduslikku elukeskkonda. Tähtsal kohal on ühenduvus kohalike ja maakondlike keskustega. Planeeringuala asub Kuusalu aleviku kõrval ja omab head ühendust suurimate keskustega. Planeeringuala asub valla suurima keskuse vahetuses läheduses, aga samas paikneb looduslikus elukeskkonnas. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti üleriigilise planeeringuga.

Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ visioonis on toodud välja linnalise ja maapiikonnale omase ruumi selge eristumine Tallinna väliselt. Tähtis on taristute arendamine ning loodusliku ja atraktiivse elukeskkonna säilimine. Igapäevaelu toimimisel on suur roll ühendustel oluliste keskustega. Planeeringuala paikneb Ilmastalu külas ja piirneb Kuusalu alevikuga. Kupu tee kaudu on võimalikult mugavalt ja kiirelt jõuda piirkonna suurimate keskusteni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga.

Kuusalu valla arengukava 2023-2028 toob välja Kuusalu valla visiooni, milleks on Kuusalu on tegusa kogukonnaga, turvaline, head haridust, töökohti ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv vald, kus lõimuvad pärandkultuur ja loodus. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kuusalu valla arengukavaga.

Kuusalu Valla üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeritavad kinnistud haja-asustuses piirnedes tiheasustusalaga, osaliselt perspektiive elamualal ja osaliselt rohevööndi alal. Kehtestatud detailplaneeringuga on täpsustatud vööndite asetust. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on haja-asustuses elamute ehituskruntide minimaalne suurus 0,36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide hoonestusest 30,0 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat üldplaneeringut muutev kavandatavate krundisuuruste osas.

Joonis 1. Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust

2.2. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

KeHJS on sätestatud põhimõte, et kui detailplaneeringuga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasa toovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneeringut), siis tuleb kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise teostamist. Põhimõte kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise teostamist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Samuti tuleb rakendada detailplaneeringu menetluses Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid. Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade, geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest.

3.1. Maakasutus

Planeeringuala hõlmab Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistuid. Planeeringualal ei asu ehitisregistri andmetel hooneid ega rajatisi. Planeeringuala piirinaabrid on põhjas Tarvametsa (35203:004:0161), idas Metsaääre tee 3 (35301:001:1726) ja Metsaääre tee 1 (35301:001:1725), lõunas Kupu tee 15 (35201:004:1410), läänes Kalda tn 21 (35201:004:1870), Kalda tn 19 (35201:004:1020) ja Kalda tn 17 (35201:004:1530).

3.2. Vee kasutus

Hoonete kasutamisel kulub olmevett ja tuleb ära juhtida reovett. Täpsed kogused ei ole teada ning need selguvad detailplaneeringu menetluse ning hoonete ehitusprojektide koostamise käigus. Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Planeeringualal läheduses on kehtestatud Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid. Trassidega liitumise võimalikkuse osas tuleb läbi rääkida trasside haldajaga.

Joonis 2. Põhjavee kaitstus planeeringualal (nõrgalt kaitstud põhjaveega ala).

3.3. Muude loodusressursside kasutus

Alal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus

3.4.1. Pinnas

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi avaneb aluspõhjas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kandle kihistu lubjakivi raudooididega. Planeeringuala kõrgusandmed jäävad 37 m ja 38 m vahele ja vähenevad põhja suunas.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on Kuusalu vallas kõrge radoonisisaldusega pinnas. Radooniriski vältimiseks on vajalik rakendada ennetavaid või leevendavaid meetmeid.

3.4.2. Taimkate ja loomastik

Planeeringualal asub Kuusalu aleviku tiheasustusala vahetus läheduses. Planeeringuala põhja küljel on Tallinn-Narva mnt, mis on oluliseks takistuseks loomade liikumisele. Lõuna ja ida pool on metsamaa säilinud ning loomadel on võimalik alal liikuda ilma inimhäiringuteta. Idapoolne ala kavandatakse menetluses oleva planeeringuga hoonestada, aga lõunapoolne ala säilib looduslikult.

Kuusalu aleviku ümbruse metsi iseloomustab toitevaese mullastikuga männikud, mis paiknevad liivasel pinnasel. Toiteainete vähesuse tõttu puudub rikkalik alustaimestik. Loomastikust leidub planeeringualal tõenäoliselt metsast ala eelistav loomastik.

Maa-ameti mullakaardi alusel leiduvad kinnistul keskmiselt leetunud leedemuld (LII), gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)IIg) ja väga õhuke madalsoomuld (M`) (Joonis 3).

Joonis 3. Planeeringuala mullastiku jaotus.

3.4.3. Veestik

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringualal puuduvad maaparandussüsteemid. Piirkonnas ja planeeringualal esineb kraavitus.

3.4.4. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele ei asu planeeringualal ega selle lähiümbruses kultuurimälestisi.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju

4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

4.1.1 Mõju pinnasele

Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike.

4.1.2 Mõju veestikule

Planeeringuala asub Kuusalu reoveekogumisala läheduses. Reoveekogumisalal on rajatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon, millega saab tõenäoliselt liituda. Kui sellega liitumine ei ole võimalik, siis tuleb veevarustus lahendada planeeringuala siseselt. Ühisveevärgi ja -kanalistastsiooniga liitumiseks tuleb ühendust võtta kanalisatstiooni haldajaga ning eelistada kanalisatstiooni lahendamist sellisel viisil. Juhul kui ühiskanalisatsiooniga liitumine ei ole võimalik tuleb kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Ka kanaliastiooni lahendamine lokaalselt ei põhjusta objektiivse teabe puhul olulist keskkonnamõju.

Eelistada tuleb lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg-s 3 ei käsitleta sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi (nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist) sademevee suublasse juhtimisena. Sademeveest vabanemiseks kaaluda just eelnimetatud looduslähedasi lahendusi. Planeeritu kavandamisega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju põhja- ja pinnaveele.

4.1.3 Mõju õhule

Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Peamiseks õhusaaste allikaks võib olla hoonete soojavarustus, mille lahendamisel kaaluda keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud (õhusaaste, valgusreostus, müra, vibratsioon), mis võivad tekitada ohtu inimese tervisele ei suurene määral, mida saab pidada oluliseks. Samuti on õnnetuste esinemise tõenäosus väike.

4.1.4 Mõju kliimale

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmaterjalide tootmine ja tarbimine, mille käigus emiteeritakse muuhulgas õhku kasvuhoonegaase. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele. Hoonete kasutusega kaasneb energia tarbimine nii kütte- kui elektrilahendustes. Arvestades tegevuse mahtu ei ole oodata sellest tingituna olulist mõju kliimamuutustele.

4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale

Planeeringuala ümbruses puuduvad ohtlikud ettevõtted. Planeeritava elluviimisega ei kaasne eeldatavalt ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoone rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.

Planeeringuala paikneb Tallinn - Narva mnt vahetus läheduses. Tihedast liikluses võib tekkida ülenormatiivne müra elamualale. Ülenormatiivset mõju on võimalik vähendades rakendades erinevaid meetmeid. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik hinnata tekkivat mõju maanteelt ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Leevendavate meetmete rakendamisega on võimalik välistada potentsiaalne tekkiv ülenormatiivne müra.

Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega.

4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

Kavandatav tegevusega rajatakse täiendavad hoonestatud kinnistud. Planeeringuala paikneb Kuusalu aleviku vahetus läheduses. Täiendav hoonestus sobitub piirkonda. Kavandatav tegevus ei muuda ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust ei kaasne. Planeeringuala asub hoonestatud kinnistute vahel, seega mõju elanikkonnale on eeldatavalt minimaalne.

4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kavandatu tulemusena ei muutu olemasolev maakasutus. Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ala väärtusele ja tundlikkusele.

4.5 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Planeeringuaga piirnevalt on algatatud ka Metsaserva detailplaneering, millega täiendavalt hoonestatakse piirkond. Mõlemat planeeringut menetletakse paralleelselt ning planeeringulahendused kavandatakse koos. Mõlema planeeringu koos menetlemisel ei suurene olulisel määral negatiivne keskkonnamõju kumulatiivsete mõjude tulemusel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal algatatud muid projekte, antud kehtivaid tegevuslubasid, projekte mille algatamise taotlus on esitatud, aga KMH/KSH algatamise otsus on langetamata, projekte, mis on tagasilükatud, kuid arendaja poolt kohtusse kaevatud. Seega planeeringuga ei kaasne koostoimet teiste projektidega. Tegemist ühekordse ja lühiajalise protsessiga, mille mõjud looduskeskkonnale on püsivad. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt piirülene mõju.

5. Kokkuvõte

Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist või loodusvarade taastumisvõime ületamist. Tegevustega kaasnevad võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed mõjud. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väga väike. Ilma üksikasjaliku hindamiseta on võimalik eeldada (lähtudes kavandatava tegevuse ulatusest), et oluline ebasoodne mõju ei ole tõenäoline. Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju kaitstavatele liikidele ja elupaikadele. Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ning selle lähinaabrite ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust, võib keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

Eelhinnangu koostas:

Margus Kirss

Kuusalu Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Lisa 2

Kuusalu Vallavolikogu

xxxxx.2025.a

otsusele nr

ILMASTALU KÜLA KALDA TN 17A, 19A JA 21A

DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE

Planeeringu koostaja: tellija valikul vastavalt kehtivale seadusandlusele. Detailplaneeringu kehtestamiseks esitamise tähtaeg on kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED

1.Taotlus detailplaneeringu algatamiseks.

2. Kuusalu valla üldplaneering.

II ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD

1.Kuusalu valla üldplaneering.

III PLANEERITAVA ALA ULATUS

Planeeritav ala hõlmab Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistuid.

III DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE

1. Kalda tn 17a, 19a ja 21a kinnistutele ehitusõiguse seadmine üksikelamute ning nende abihoonete rajamiseks.

2. Kalda tn 17a, 19a ja 21a juurdepääsutee lahendamine koostöös Kuusalu Vallavolikogu 18.06.2025 otsusega nr 20 algatatud Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute ning lähiala detailplaneeringu lahendusega.

3. Tehnovarustuse kavandamine, sh OÜ-ga Kuusalu Soojus ühisveevärgiga liitumise

tingimuste täpsustamine.

4. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine, sh maantee äärse haljasala vööndi

kavandamine. Hoonestusalade kavandamisel arvestada, et kinnistutel kasvav kõrghaljastus kuulub maksimaalselt säilitamisele

5. Tallinn-Narva maanteelt tuleneva müra leevendusmeetmete välja töötamine ning tingimuste seadmine.

6. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine.

7. Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastav analüüs esitada seletuskirja eraldi peatükina üldplaneeringu muutmise põhjenduste juures.

8. Detailplaneeringu elluviimise kavas kirjeldada kinnistute omanike kohustused teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks enne vastavatele elamukruntidele ehituslubade väljastamist. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida vastav notariaalne leping juurdepääsutee välja ehitamiseks ning kasutamiseks naaberkinnistute omanikega.

IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1.Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000.

V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD

1.Teostada topo-geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega.

2.Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo-geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500.

3.Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo-geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist.

VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE

1.Detailplaneering koostada topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust.

2.Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ning vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

3.Detailplaneeringuga lahendada krundi heakord ning anda lahendus jäätmekäitluse kohta.

4.Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale.

5.Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid:

5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet;

5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil;

5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites.

6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 24.detsembri 2001. a määrusele nr 69 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu“ § 17 lõikest 1 ja 2. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta

rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad.

7. Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid,

torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevöönditega.

võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirjas.

8. Lahendada vertikaalplaneerimine ning sadevee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte

halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi ning tagada alal asuva

maaparandussüsteemi toimimine.

VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ

1. Päästeameti Põhja päästekeskus

2. Transpordiamet

3. Maa- ja Ruumiamet

4. Terviseamet

5. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad

6. Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7 ja Metsaääre tee kinnistute omanikud juurdepääsutee ning tehnovarustuse lahenduse osas.

7. Planeeritavate kinnistute omanikud

8.Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse.

VIII DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD

1. Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Lepingu projekti edastab vallavalitsuse planeeringute spetsialist huvitatud isikule.

2.Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks.

3.Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt:

o Väljavõtet üldplaneeringust ning üldplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendusi;

o Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi;

o Eskiisi seletuskirja;

o Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, meetmeid müra leevendamiseks, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust.

4.Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

5. Vajadusel peale eskiislahenduse avalikustamist korrigeeritud detailplaneeringu põhilahendus esitatakse vallavalitsusele ametitega kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude valdajatega korraldab planeeringu kooskõlastamise huvitatud isik või siis tema poolt valitud planeeringu koostaja.

6. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit ning kokkuleppeid eramaadel asuva juurdepääsutee kasutamise osas või vastavad notariaalsed servituudilepingud.

7. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

8. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee.

9. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist.

10. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates.

11. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK- kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist.

12. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal.

Seisukoha küsimine.pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Keskkonnaamet 08.08.2025 nr 7-1/2523

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Transprordiamet

[email protected]

Seisukoha küsimine

Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud taotlused Ilmastalu küla Kalda tn 17a, 19a ja 21a

kinnistute detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandada

kinnistutele ehitusõigused elamute ja abihoonete rajamiseks ning lahendada kruntide

tehnovarustus ja juurdepääsud.

Vastavalt taotlustes toodule on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang

ning detailplaneeringu algatamise eelnõu koos lähteülesandega. Palume seisukohti

detailplaneeringu algatamise eelnõu ja strateegilise keskkonnamõju hindamise vajaduse

määramise osas.