Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/25/512 |
Registreeritud | 08.08.2025 |
Sünkroonitud | 11.08.2025 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Hans Keskrand (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
KORRALDUS
08.08.2025 nr 1.1-3/25/512
Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee
(Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Transpordiamet algatas 24.07.2025 tee ehitusloa andmise menetluse Võõbu-Mäo kogujatee
(Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja
3 alusel.
Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada
osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse
või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee paikneb riigimaa kinnistutel
(katastritunnused 56701:001:0403, 56501:002:0135, 56501:003:0352, 56501:002:0144 ja
56501:002:0136) Järva maakonnas Paide linnas Eivere külas, Ojakülas, Puiatu külas ja Võõbu
külas.
Maanteeamet (Transpordiameti õiguseellane1) on väljastanud projekteerimistingimused
07.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/164 riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 68,0-
85,0 Võõbu–Mäo lõigu põhiprojekti koostamiseks ja ehitusloa 30.04.2020 korraldusega nr 1-
3/20/073 „Ehitusloa andmine riigitee 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa km 64,2-74 Võõbu–
Mäo lõigu ehituseks“.
Tee kavandamisel on tuginetud riiklikele planeeringutele (sh maakonnaplaneeringutele) ja seal
määratud eesmärkidele. Järva maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud 12.12.2017) on riigitee
nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Võõbu-Mäo vaheline lõik määratud rahvusvahelise
maantee (E263) trassikoridoriks. Paide linna kehtivas üldplaneeringus on seletuskirja jaotises 6.7
„Tehniline infrastruktuur“ toodud välja, et riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
neljarealiseks kavandamine (I klassi maanteeks) on ühe riikliku infrastruktuuri prioriteet, mis
parandaks piirkonnas eeskätt liiklusohutust. Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise projekt on I klassi
maantee üks välja ehitamata osa, mis tagab riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
tervikliku toimimise. I klassi maantee koosneb põhiteest, liiklussõlmedest ja kogujateedest – ilma
kogujateedeta ei oleks võimalik I klassi maanteed realiseerida.
1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi
Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti
ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.
2
Transpordiamet on teinud kõigi osapooltega Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise põhiprojekti
koostamise ja keskkonnamõjude eelhindamise protsessis koostööd leidmaks lahendus juurdepääsu
tagamiseks kohalikule metsateele nr 5650008 Viraksaare–Ussisoo tee, mille kavandamise vajadus
tulenes Tallinn–TartuVõru–Luhamaa km 64,2-74 Võõbu–Mäo lõigu ehitusest.
Tee ehitustööd toimuvad 2025. või 2026. aastal vastavalt Reaalprojekt OÜ tööle nr P23032
„Võõbu – Mäo kogujatee pikendus“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni
31.12.2026 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/acNEtkhjpOEnFre.
Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka
Mardissaare tee) tagada ligipääs Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mille käigus
viiakse normidega vastavusse ka Väätsa metskond 15 (56501:002:0136) ja Väätsa metskond 109
(56501:002:0144) paiknev olemasolev tee.
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1
nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või
kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada
nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis
ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi
või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti. Projektiga on ette nähtud välja ehitatud kogujatee pikendamine ja olemasoleva
pinnastee ümberehitamine nõuetele vastavaks.
Eelhinnangu tulemusena leiti, et Võõbu-Mäo kogujatee projekti puhul pole vastavalt KeHJS
esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS
järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude
eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust,
mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.
KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude
eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet
Paide Linnavalitsus.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
3
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse
§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti
põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11
lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee)
pikendamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti
ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61
kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei
kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse
korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid
keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning
inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub
vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.
4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti
teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.
6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus
koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada
Transpordiameti kodulehel.
4
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnamõjude eelhinnang.
6. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus
1
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo
kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number {regNumber}
Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
2. Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ – 6
maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada
maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).
3. Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad
tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga.
4. Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile
kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne).
5. Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.
6. Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid
Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.
6.1. Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.
6.2. Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis
(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).
6.3. Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103
kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.
6.4. Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,
minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu
täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida
eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette
paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele
2
(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).
7. Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku
ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.
8. Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö
katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.
9. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest
(veejuhtmetest) lähemal kui 10m.
10. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.
11. Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
12. Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete
kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
13. Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi purgid,
kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud, hüdrovoolikud, kütuse- või
õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid tuleb hoida ilmastiku- ning
lekkekindlates anumates või pakendites.
14. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja
informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.
15. Trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ehk müra tekitavaid töid
(ehitustööd, raied) ei tehta ajavahemikul 15.04 - 30.06.
16. Ehitushanke dokumentatsiooni koostamisse suunis - tagamaks häirimise vähendamist
metsisele veelgi on müra tekitavaid töid (ehitustööd, raied) soovitatav vältida metsise
püsielupaigaga külgnevates töötsoonides 01.03 – 15.07.
1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla
juurdepääsutee) pikendus 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Reaalprojekt OÜ
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10765904
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Vabaduse pst 174b, 10917 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 528 0504
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Võõbu – Mäo kogujatee pikenduse
põhiprojekt
2.7 Tee ehitusprojekti number P23032
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud
kooskõlastaja
Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
esitatud kooskõlastuse osas
1 Keskkonnaamet
31.07.2025 kiri nr
6-2/25/14547-2
Korralduse eelnõu kohaselt paikneb tee ehitusloa menetluse esemeks
olev Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee Järva maakonnas Paide linnas
Eivere külas, Ojakülas, Puiatu külas ja Võõbu külas asuvatel riigimaa
kinnistutel. Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee
pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) tagada
ligipääs Viraksaare-Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mille käigus
viiakse normidega vastavusse ka Väätsa metskond 15 ja Väätsa
metskond 109 katastriüksustel paiknev olemasolev tee. Eesti looduse
infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää
projektialale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.
Keskkonnaamet on varasemalt andnud arvamuse projekti kohta
09.06.2023 kirjaga nr 7-9/23/12002-2 ja 18.06.2025 kirjaga nr 6-
3/25/11674-2 arvamuse Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse
põhiprojekti ja KMH eelhinnangu kohta. Materjalide täiendamisel on
Keskkonnaameti kirjades toodud märkustega arvestatud.
Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast
informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22
mõistes) ning KMH algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole
eeldatavalt vajalik. Ehitusloa eelnõu osas Keskkonnaametil
vastuväited puuduvad.
Otsus:
1. Lugeda tee ehitusloa eelnõu
Keskkonnaameti poolt
kooskõlastatuks.
2. Arvestada, et asjaomasel asutusel
puuduvad vastuväited keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise osas.
2 Maa- ja Ruumiamet
01.08.2025 kiri nr
6.2-2/30112
Kavandatud Võõbu-Mäo kogujatee projektala kattub Tellissaare ÜP-
36 (maaparandussüsteemi kood 6112510030080 / ehitise kood 001)
ja Mardisaare PÜ-6 (maaparandussüsteemi kood 6112530010010 /
ehitise kood 001) maaparandussüsteemide maa-aladega ja lõpeb
Otsus:
1. Võtta teadmiseks informatsioon
maaparandusehitiste
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
2
mahasõiduga – Ussisoo-Viraksaare teele (maaparandussüsteemi
kood 6112510030080 / ehitise kood 101, teeregistri kood 5650008),
kus maaparandusrajatise toimimisvõime säilimise ning
keskkonnanõuetega on MaRu arvates projekti elluviimisel
arvestatud.
Täiendavalt informeerime, et Põllumajandus- ja Toiduamet väljastas
10.11.2023.a Riigimetsa Majandamise Keskusele ehitusloa (PMAIS
registreerimise nr 6.1-3/48000, teenuse nr 2327373)
maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks Aktsiaselts
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi poolt koostatud "Mardisaare-
Tellissaare metsakuivendus" maaparandusehitiste rekonstrueerimise
projekt (toimiku nimi RMK Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus
REK 2020), töö nr 221390 alusel. Riigimetsa Majandamise Keskus
on esitanud 11.12.2024.a ehitamise alustamise teatise Ussisoo-
Viraksaare tee (maaparandussüsteemi kood 6112510030080 / ehitise
kood 101) rekonstrueerimise kohta ning 17.12.2024. a ehitamise
alustamise teatise Mardisaare PÜ-6 maaparandusehitise
(maaparandussüsteemi kood 6112530010010 / ehitise kood 001)
kohta. Täpsema info saamiseks soovitame pöörduda Riigimetsa
Majandamise Keskus poole.
MaRu kooskõlastab Transpordiameti Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-
Ojaküla juurdepääsutee) pikendamine ehitusloa eelnõu. MaRu
nõustub Alkranel OÜ koostatud „Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse
projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise
eelhinnangus“ tooduga.
rekonstrueerimise ehituslubade ja
ehitamise alustamise teatiste kohta.
2. Lugeda tee ehitusloa eelnõu Maa- ja
Ruumiameti poolt kooskõlastatuks.
3. Arvestada, et asjaomasel asutusel
puuduvad vastuväited keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise osas.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Võõbu-Mäo kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee) pikendamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
lisa 2
3
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
osas
1 Paide Linnavalitsus
04.08.2025 kiri nr
4-10/25/1660-2
Paide Linnavalitsus kooskõlastab Võõbu-Mäo
kogujatee (Võõbu-Ojaküla juurdepääsutee)
pikendamise ehitusloa eelnõu.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud
ehitusloa eelnõule.
2 Riigimetsa
Majandamise Keskus
Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks
arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist.
Otsus:
Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse
avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust
avaldada.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Väätsa metskond 15 56501:002:0136
Väätsa metskond 381 56501:003:0352
Väätsa metskond 109 56501:002:0144
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9).
1 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise
põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö tellija: Transpordiamet
Projekti tellija / otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldised andmed;
Töö vormistatud: 04.06.2025. a.
Tööd korrigeeritud 23.07.2025.a (Keskkonnaameti 18.06.2025 nr 6-3/25/11674-2
kirja, Transpordiameti ja Reaalprojekt OÜ sisendite baasil), dokumendi
lõpphinnangud ei muutunud, täpsustusid meetmed.
Eelhinnangu (keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse eelhinnang (EH))
koostajad:
o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.
o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157).
o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus ................................................................................ 5
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................... 9
2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja
arendusdokumentidega ........................................................................................................... 9
2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgne lühikirjeldus (mh kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid) ......................... 11
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse määramine
.................................................................................................................................................. 16
3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus ............................................................. 16
3.2. Märgalad ........................................................................................................................ 17
3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,
merekeskkond), sh oht keskkonnale ..................................................................................... 17
3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) .............................................. 21
3.5. Maavarade kasutus ........................................................................................................ 22
3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke......................... 22
3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 23
3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ......................... 26
3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................... 26
3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ................ 26
Kokkuvõte ................................................................................................................................. 28
KMH eelhinnangu lisad:
KMHEH lisa 1. Metsise püsielupaik ja selle seos kavandatava teega (Asutusesiseseks
kasutamiseks mõeldud lisa).
4 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva eelhinnangu objektiks on Võõbu, Puiatu, Eivere ja Ojakülas külas, Paide linna
omavalitsuses, Järva maakonnas paikneva Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt.
Projekti (koostaja Reaalprojekt OÜ) eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992
km) parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008).
Eelhinnangu tellijaks on Transpordiamet ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Töö on koostatud
Transpordiameti poolt tellitud projektile. Käesolevat eelhinnangut saab eelkõige
Transpordiamet (otsustaja) kasutada täiendava töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja
sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas
otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu
osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, keda kaasnev tõenäoliselt puudutab või võib olla
põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse KeHJS § 61 ning eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka
dokumenti „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”
(Keskkonnaministeerium, 2017). Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga
esitatud olulisim materjalide loetelu, st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk
„Kasutatud materjalid“ (vastav ptk ei kuulu seega käesoleva töö koosseisu).
5 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus
Eelhinnangu objektiks on Järva maakonnas, Paide linnas, Võõbu, Puiatu, Eivere ja Oja külades
paikneva Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (Reaalprojekt OÜ, 2023), sh läbiviidud
uuringud (geodeetilised ja geoloogilised uuringud). Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo
kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) parandada ligipääsu
Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), vt joonised 1.1 ja 1.2.
Joonis 1.1. Kavandatava tegevuse asukoht (kavandatav tee märgitud kollasega). Alus:
Reaalprojekt OÜ (2023), Võõbu-Mäo kogujatee pikendus: põhiprojekt. Töö nr P23032.
6 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 1.2. Vaated kavandatava tegevuse (Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardisaare tee väljaehitamise) piirkonnas olevatele senistele
teedele (vt seost ka KMHEH lisaga 1), mida kogujatee asendaks. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Fotod: Alkranel OÜ, 29.04.2025.
7 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Põhiprojektiga on ette nähtud 1992 m Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardissaare tee
ehitamine (katte laius 4,5 m) vastavalt Transpordiameti 2022. a „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhendile“ ning RMK 2022. a. „Metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja
hooldamise juhendile – versioon 2.1“. Metsatee on keskkonnaministri 11.06.2015. a määruse
nr 34 järgi riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav
tee. Tee kandevõime peab võimaldama teha ohutult metsamajandustöid ja liigelda
liiklusseaduse ning metsatee kasutamise ja kaitse nõudeid täites.
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ümberehitamise käigus 2+2 põhimaanteeks suleti ligipääs
Viraksaare-Ussisoo metsateeni (nr 5650008), mistõttu hetkel täidab neid vajadusi Võõbu-Mäo
kogujateest algav registritesse kandmata, kuid põhikaardil näidatud liikumiskoridor ehk rada,
mis ei vasta metsateede ehitamise normidele. Ehitatav tee aitab seega parandada ligipääsu
Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008).
Ehitatav tee saab alguse Võõbu – Ojaküla juurdepääsutee kinnistul (56701:001:0402) kulgeva
senise Võõbu-Mäo kogujatee lõpust, olles olemasoleva tee pikenduseks. Kavandatav tee trass
kulgeb esimese 1 km ulatuses mööda olemasolevat maastikuvalli üle maaparandussüsteemi
(MPS) Tellissaare ÜP-36 kuivenduskraavide, paralleelselt pikikraaviga (Mardissaare kraav)
sellest paremal, jäädes sellega väljaspoole kaitsealuse loomaliigi püsielupaiga piiranguvööndit.
Pk 10+36 ületab projektne tee olemasolevat pikikraavi. Teine pool kulgeb olemasoleval
pinnasteel, paralleelselt Mardissaare kraaviga, jäädes sellest vasakule poole. Kavandatav tee
lõppeb mahasõiduga kohalikule teele – Ussisoo-Viraksaare tee (teeregistri kood 5650008).
Ehitataval tee trassil puudub olemasolev mulle ning katend. Pinnases esineb turbakihte. Tee
aluspinnas on vett hästi juhtiv, kuid puuduliku kandevõimega. Teetrassilt eemaldatakse õhuke
toorhuumuslik kiht, mis planeeritakse ümbritsevatele madalamatele aladele teisele poole
teekraave. Mulde ehituseks kasutatakse kohapealset ehituseks sobilikku aluspinnast (kraavide
väljakaevet) ja/või samaväärset uut juurdeveetavat pinnast.
Ehitatava tee trass paikneb metsakvartalites VT135, VT330, VT290 ja VT134. Ehitatavate
teede ja teerajatiste trassilt on vaja raiuda puittaimestik. Puittaimestiku raiumise järel on ette
nähtud ala juurimine. Teetrassilt eemaldatud puidujäätmed ja kivid paigaldatakse kraavide
metsapoolsesse serva, kui RMK ei näe töö protsessi raames ette teisiti.
Pikendatav kogujatee trass asub suures osas märgade metsade alal. Sademevee ärajuhtimiseks
teelt on ette nähtud pikikalded vahemikus 0,10-1,69%. Metsaparandusobjektide
rekonstrueerimisel ja ehitamisel võib tekkida mõjutatus veerežiimi muutmisena eelkõige uute
kraavide kaevamisel. Projektiga on ette nähtud viie pikikraavi ning kaheksa uue truubi
rajamine, millega tagatakse olemasoleva kraavitussüsteemi jätkuv toimimine ning pinnavee
väljajuhtimine projektse tee muldest. Ümbritseva maapinna täiendav kuivendamine ei ole
eesmärgiks ning seda on üritatud vältida. Projektis toodud tingimusi tööde teostamisele on
avatud ka ptk 3. Kokkuvõtvalt on projektiga kavandatud järgmised tegevused:
teetrasside märgistamine,
teekraavide ja eesvoolude puhastamine,
veejuhtmete ja puittaimestiku likvideerimine tee trassidelt,
truupide paigaldamine,
tee katendi ehitamine,
liikluskorraldusvahendite paigaldamine,
ehituse ala heakorrastamine.
8 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Projekteerija, Reaalprojekt OÜ, esitas Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Võõbu-Mäo
kogujatee pikenduse põhiprojekti (Töö nr P23032). Käesoleva eelhinnangu mõistes on
olulisimaks Keskkonnaameti 09.06.2023 kirjaga nr 7-9/23/12002-2 edastatud tähelepanek, et
ehitustegevus tuleb kavandada Lintsi metsise püsielupaigast väljapoole (vt ka käesoleva
eelhinnangu lisa 1) ning projekteerimisel arvestada, et sellega ei tohi kaasneda kuivendavat
mõju püsielupaigale. Projekteerija on arvestanud eeltoodud tingimustega, sh
piiranguvööndisse uusi kraave ja voolunõvasid ei rajata (st kuivendavat mõju ei teki) ning
teetrass kulgeb paremal pool paralleelselt Mardissaare pikikraavi, jäädes sellega väljaspoole
püsielupaiga piiranguvööndit.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastas 16.06.2023 kirjaga nr 6.2-2/28763 „Võõbu Mäo
kogujatee pikendus“ ehitusprojekti (töö nr. P23032) vastavalt kooskõlastuse tingimustele.
Kooskõlastuse tingimusteks olid järgnevad:
1. Projekti sisse viidavad muudatused, mis mõjutavad maaparandusehitise toimimist, tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametiga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) uuesti kooskõlastada.
2. Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ –
6 maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada
maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).
3. Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad
tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada PTA-ga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet).
4. Kasutusluba esitada Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regiooni Paide esindusele
(nüüdne Maa- ja Ruumiamet, asjakohane esindus) kooskõlastamiseks koos
teostusjoonistega. Ehitusseadustik § 54 lg 6 p.
5. Arvestada Riigi Metsamajandamise Keskuse poolt kavandatava „RMK Mardisaare
Tellissaare metsakuivendus REK 2020“ rekonstrueerimise projektiga.
Põhiprojektis võeti arvesse Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastustingimused, sh
arvestati RMK poolt kavandatud „RMK Mardisaare Tellissaare metsakuivendus REK 2020“
rekonstrueerimise projektiga ja sellele koostatud keskkonnamõjude analüüsiga.
9 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Peatüki koostamisel on mh arvestatud käesoleva töö ptk 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur (05.05.2025.
a)) ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
Käesolevas töös kirjeldatav Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (nimetatud kui ka
Mardissaare tee) asub Järva maakonnas, Paide linnas, Võõbu, Puiatu, Eivere ja Ojakülas.
Kavandatav tee paikneb põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu – Võru - Luhamaa vahetus läheduses.
Kavandatava tee piirkonda iseloomustavad ulatuslikud metsamaad. Kavandatava teelõigu
vahetusse lähedusse jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte.
2.1. Tegevuse kavandi seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega
25. oktoobril 2017 moodustus Paide linna, Paide valla ja Roosna-Alliku valla ühinemise teel
uus omavalitsusüksus Paide linn, mis on kõikide eelpool nimetatute üldõigusjärglane.
Kavandataval teelõigul kehtib hetkel Paide valla üldplaneering (2011). Samas koostatakse
hetkel Paide linna üldplaneeringut (05.05.2025 seisuga võetud vastu, kuid mitte kehtestatud).
Koostamisel oleva üldplaneeringu puhul on tegemist ajakohasemat infot andva dokumendiga
ning seetõttu on siinkohal ka sellekohane info ära toodud. Alljärgnevalt on esitatud ülevaade
peamistest (arvestades mh tegevuse iseloomu) ja asjakohastest ning kõrgematest
planeerimisdokumentidest ja arengudokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole järgneb
ka paikkonna muude asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).
Järva maakonnaplaneeringu (kehtiv, 2017 kehtestatud) järgselt paikneb kavandatav
Mardissaare tee osaliselt rohevõrgustiku alal (lõigu viimased 200 m, olemasoleval pinnasteel),
vt joonis 2.1.
Joonis 2.1. Väljavõte kehtiva Järvamaa maakonnaplaneeringu maakasutusjooniselt,
kavandatav teelõik on märgistatud kollase joonega, rohevõrgustik märgitud rohelisena
10 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Paide valla üldplaneeringu (kehtiv, 2011 kehtestatud) järgselt (vt joonis 2.2) paikneb
kirjeldatav Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk Mardissaare tee mitme küla piiril (märgitud
roosa punktiirjoonena) maatulundusmaal (märgitud rohelise alana). Lõigu lõpp ulatub veekogu
ehituskeelu- ja piiranguvööndisse (märgitud vastavalt tume- ja helesinise punktiirina). Teelõigu
alguses piirneb tee toonase perspektiivse riigimaanteega (märgitud lilla joonena). Paide valla
üldplaneeringu piirangute kaardil (joonis 2.3) nähtub, et kavandatav tee paikneb terviklikult
turbamaardlate alal (märgitud oranži ruudustikuna) ning osaliselt rohelise võrgustiku alal
(märgitud tumerohelise joone ja ruudustikuna) ja maaparandusobjektil (märgitud sinise
viirutusena). Kavandatav tee piirneb osaliselt ka püsielupaigaga (märgitud roosa ruudustikuna).
Joonis 2.2. Väljavõte kehtiva Paide valla üldplaneeringu maakasutusjooniselt. Kavandatav
Mardissaare tee märgitud tumeda lilla joonena.
Joonis 2.3. Väljavõte kehtiva Paide valla üldplaneeringu piirangujooniselt. Kavandatav
Mardissaare tee märgitud tumeda lilla joonena.
11 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Paide linna üldplaneering (koostamisel; 2025) toob, sarnaselt kehtivale üldplaneeringule,
välja, et kavandatav Mardissaare tee paikneb (joonis 2.4) mitme asustusüksuse piiridel
(märgitud punase punktiirjoonena). Lisaks saab jooniselt lugeda välja, et kavandatav tee piirneb
osaliselt I, II ja III kaitsekategooria liigi leiukoha/ ja/või püsielupaigaga (märgitud rohelise
joonviirutusena), sh vastaval ajahetkel projekteeritava kaitsealaga (märgitud kollase
piirjoonena). Üldplaneeringust nähtub, et kogu lõik paikneb rohevõrgustiku tugialal (märgitud
rohelise viirutusena). Riigimaantee Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa on märgitud
rohevõrgustiku konfliktikohana (punased noolepead).
Joonis 2.4. Väljavõte koostatava Paide linna üldplaneeringu väärtuste ja piirangute jooniselt.
Kavandatav Mardissaare tee alguse ja lõpp-punkt märgitud sinise märgistusega.
2.2. Kavandatava tegevuse paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgne lühikirjeldus (mh kaitstavad loodus- ja
kultuuriobjektid)
Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud
eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1.2 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on
lähtutud tegevuse iseloomust ja võimaliku tegevuskoha paikkonna eelduslikult tundlike
objektide parameetritest.
Kultuurimälestised ja pärandkultuur – Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel (2025)
ei paikne kavandatava tegevuse 500 m ümbruses ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuri-
objekti.
Põhjavesi – Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel (2025) asub kavandatav tegevus
täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (geoloogia rakendus, 50:000).
Puurkaevud – EELIS (05.05.2025) andmetel ei paikne kavandatava tegevuse 500 m ümbruses
ühtegi puurkaevu.
Pinnavesi – Kavandatavale teelõigule lähim pinnaveekogu on Reopalu jõgi (VEE1125100),
mis ristub kavandatava teelõiguga tee lõpus, sh tee jääb jõe piirangu- ja ehituskeeluvööndisse.
Reopalu jõgi kuulub osaliste lõikudena riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu
12 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
(suudmest Leedu peakraavi suudmest 2,57 km vastuvoolu, st kavandatava tegevusega ristuv
lõik jääb riigi poolt korrashoitavast lõigust välja). Tegemist on avalikult kasutatava tugevasti
muudetud vooluveekoguga, mis suubub Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
2022-2027 (2022) kohaselt hinnati keemilist seisundiklassi aastal 2019 „heaks“, ökoloogilist
seisundiklassi „kesine ÖP1“, koondseisund oli seega samuti „kesine“. Keskkonnaagentuuri
andmetel oli veekogu ökoloogiline seisundiklass aastal 2023 „hea“, keemiline seisund
„hindamata“, koondseisund „hea“. Veemajanduskavas seatud seisundi saavutamise eesmärk
2027. a. Meetmed - veekeskkonda säästvate eesvoolude hoiutööde tegemine metsa- ja
põllumajandusmaal.
Maaparandussüsteemid – kavandatav Mardissaare teelõik paikneb (joonis 2.5) järgmiste
maaparandussüsteemide alal: Tellissaare ÜP-36 (maaparandussüsteemi kood 6112510030080)
ja Mardisaare PÜ-6 (maaparandussüsteemi kood 6112530010010). Põhiprojekti koostamisel
arvestati RMK poolt kavandatud „RMK Mardisaare Tellissaare metsakuivendus REK 2020“
rekonstrueerimise projektiga, mille raames kavandatakse rekonstrueerida mh
maaparandussüsteeme Tellissaare ÜP-36 ja Mardisaare PÜ-6.
Joonis 2.5. Maaparandussüsteemid (märgitud pruunina) ning maaparandussüsteemi eesvoolud
(märgitud helesinisega) kavandatava Mardissaare tee (märgitud lillaga) lähistel. Alus: EELIS:
2025, Maa- ja Ruumiamet. 2025
Maastik, mullastik ja geoloogia – Maa- ja Ruumiameti andmetel (12.05.2025) moodustavad
kavandatava tegevuse ala geoloogilise aluspõhja peamiselt Siluri ladestu Llandovery ladestiku
Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi ja Siluri ladestu
Llanddovery ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli
vahekihtidega ja mikrokristalne lubjakivi (geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2025).
Kavandatav tegevus paikneb Kõrvemaal, mida iseloomustab kõrge soostumus. Kavandatava
tegevuse ala ülemise pinnakatte kihi (v.a muld) moodustab valdavas osas madalsooturvas,
kohati ka liustikusetted ehk moreen (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad) (Maa- ja
Ruumiamet, geoloogiline baaskaart 1:50 000, 2025).
1 ÖP – ökoloogiline potentsiaal
13 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Põhiprojekti seletuskirja alusel jäävad projekteeritava tee trassil olemasoleva maapinna
kõrgusarvud vahemikku ca 69,87 -72,53 m abs (EH2000). Projekteeritud teekatte kõrgusarvud
jäävad teljel vahemikku 70,52 -73,17 m abs (EH2000).
Kavandatav tegevus paikneb suures osas kasutataval turbaaalal2, täpsemalt Epu-Kakerdi
turbamaardlal (MRD0000121, aktiivne reservvaru, 4 plokk), vahetusse lähedusse (minimaalne
kaugus u 50 m) jääb Võõbu kruusamaardla (MRD0000897, aktiivne tarbevaru, 1 ja 2 plokk).
Tegutsevaid ega taotlevaid mäeeraldisi kavandatava tegevuse alal ei ole. Keskkonnaameti
21.11.2013 korraldusega nr HJR 1-15/13/805 anti Lemminkäinen Eesti AS-le (muudetud loa
omaja nimeks AS YIT Eesti) Võõbu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr
JARM-033 kehtivusajaga kuni 21.11.2023. AS YIT Eesti esitas 24.09.2020 Keskkonnaametile
taotluse Võõbu kruusakarjääri kaevandamisloa nr JARM-033 kehtetuks tunnistamiseks.
Selgitusena lisati, et mäeeraldisel lasuv täitekruus ei sobi oma omaduste tõttu täitematerjalina
kasutamiseks teedeehituse valdkonnas ning et kaevandamist ei ole karjääris alustatud.
Keskkonnaamet tunnistas 07.10.2020. aastal kehtetuks Võõbu kruusakarjääri maavara
kaevandamise keskkonnaluba nr JARM-033.
Kavandatava Mardissaare tee asukohas esineb Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel (vt. joonis
2.6) sügavaid madalsoomuldasid (M’’’), mille ülemistes kihtides esineb hästi lagunenud turvast
(t3) kihi tüsedusega 40 cm, alumistes kihtides keskmiselt lagunenud turvast (t2) kihi tüsedusega
110 cm.
Joonis 2.6. Mullakaart. Alus: Maa- ja Ruumiamet. 2025
Looduskaitse – Kavandatava Mardissaare tee vahetusse lähedusse (kuni 500 m) ei jää ühtegi
kaitse- ega hoiuala, sh Natura 2000 ala. Lähim kaitstav loodusobjekt on Lintsi metsise
püsielupaik (KLO3000106, pindalaga 712,8 ha), mille vahetusse lähedusse kavandatav
Mardissaare tee osaliselt jääb, sh selle püsielupaiga piianguvööndi (KLO3100077, pindalaga
481,9 ha) lähedusse (lisa 1). Minimaalne kaugus kavandatava tee ja püsielupaiga ja
püsielupaiga piiranguvööndi vahel on u 8-10 m. Lintsi metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd
(KLO3100078, pindalaga 230,9 ha) jääb kavandatavast teest minimaalselt u 210 m kaugusele.
2 Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) poolt koostatud juhendus (2022): „Maardlate avaliku kaardirakenduse kasutusjuhend“ defineeritakse kasutatavat turbaala kui „ala, mis on keskkonnaministri määrusega nr 87 kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja.“
14 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Projekti seletuskirjas tuuakse välja, et lisaks eelpool nimetatud püsielupaigale, sh selle
piiranguvööndile, piirnevad või objekti maa-alal asub lisaks kavandatav Lintsi metsise
püsielupaik (PLO1000599) ja selle piirangivöönd (PLO2000749). Siiski on seisuga 12.05.2025
tegemist endiste kavandatud ehk projekteeritud kaitstavate aladega. Kliimaministri
25.06.2024.a käskkirjaga nr 1-2/24/260 alustatud "Mustoja maastikukaitseala määruse ja Lintsi
metsise püsielupaiga välispiiri muutmise menetluse algatamine" muudeti (kliimaministri
14.02.2025 määrusega nr 12 (jõust 01.03.2025)) Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri
võimaldamaks Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse väljaehitamist Lintsi metsise püsielupaigaga
piirneval alal.
EELISe (05.05.2025) andmetel jäävad kavandatava tee 500 m vööndisse kolm vääriselupaika
(VEP): VEP nr.145037, VEP nr.211614 ja VEP nr.205334. Lähimad neist asuvad u 300 m
kaugusel kavandatavast tegevusest. Kõik eelpool nimetatud vääriselupaigad on põhitüübilt
märgalade männikud ja kaasikud, mille kasvukohatüübiks on siirdesoometsa kasvukohatüüp.
Kõigi puhul on lisatud tingimuseks mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada. RMK
keskkonnamõjude analüüsis on toodud välja, et kavandatava tegevusega ei ole vajalik VEP
piires ja lähemal kui 50 m rajada uusi kuivenduskraave ega rekonstrueerida olemasolevaid,
samuti ei laiendata trassi VEP arvelt ning trassiraietega VEP ei kahjustata.
EELISe (05.05.2025) andmebaasi alusel on kavandatava Mardissaare tee 500 m vööndis
registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus)
leiuala (KLO9405810), mis jääb kavandatavast teest u 130 m kaugusele (vt joonis 2.7). 500 m
vööndisse jääb samuti II kaitsekategooria loomaliigi – metsise (Tetrao urogallus) leiuala
(KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi leiualale (lisa 1).
Joonis 2.7. III kaitsekategooria taimeliigi leiuala kavandatava Mardissaare tee läheduses. Alus:
EELIS ja Maa- ja Ruumiamet. 2025
Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus) – Eesti Samblike Infosüsteemi eSEIS
(külastatud 25.06.2025) andmetel kasvab Helleri ebatähtlehik peamiselt kõdupuidul.
Ohuteguriteks on metsamajanduslik tegevus, sh metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning
kuivade puude kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade
vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied.
Metsis (Tetrao urogallus) – Metsise kaitsetegevuskava (2015) järgi saab metsise
elupaiganõudlust jagada kolmeks: mänguaegne, pesitsusaegne, väljaspool pesitsusaega.
15 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Mänguaegne elupaiganõudlus jaguneb kaheks: mänguala ning 1 km raadiuses olev piirkond
ümber mänguala, kus kuked viibivad kogu mänguperioodi (veebruarist maikuu keskpaigani)
päevase aja toitudes ja puhates. Mängupaigaks eelistab metsis ainult mändidest koosnevaid
puistuid, kus puude vanus on 80-130 aastat. Mänguaegset elupaika (1 km ümber mänguala)
iseloomustab Eestis männikute suur osakaal, siirdesoo kasvukohatüübi olulisus ning IV
boniteedi metsade osa. Pesitsusaegseks elupaigaks eelistavad emalinnud, kes hoolitsavad
pesakonna eest, vanasid niiskeid loodusmetsasid, kus puhmarindes domineerib mustikas või
ökotoni raba serva ala. Väljaspool pesitsusaega kasutavad metsised kuni 3 km raadiuses ala
ümber mängupaiga.
Eesti viimase Punase raamatu aruandes (2008) kuulub metsis klassi ohualtid (vulnerable).
Metsise kaitsetegevuskava järgi on peamisteks ohuteguriteks (suur mõju Eestis) märgitakse
kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi langust, elupaikade killustumist (maastikumuutused,
elupaikade kadu) ning kisklust. Keskmiseks ohuks Eestis märgitakse sobivate potentsiaalsete
elupaikade otsest kadu (lageraied väljaspool kaitstavaid alasid) ning häirimist inimese poolt
(elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu).
Rohevõrgustik ja mets – kavandatav Mardissaare tee asub koostatava Paide linna
üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku tugialal. Metsaeraldised, millel on kavandatud Mardissaare
tee on valdavalt (75%) kuivendatud. Kavandatava tee metsaeraldistel valdavaks
kasvukohatüübiks on jänesekapsa-kõdusoo ja siirdesoo, kuid esineb ka madalsoo ja mustika-
kõdusoo kasvukohatüüpidega üksikuid metsaeraldisi. Peamiseks puuliigiks on kask, mänd ja
kuusk, suures osas on tegemist keskealise ja latimetsaga, kuid esineb ka küpset ja valmivat
metsa, vähesel määral noorendikku. Puistu keskmine vanus on 65 aastat.
16 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH
algatamise vajalikkuse määramine
Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud - arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja
ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk
tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning
õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud
või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos
muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)
tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused
(määratakse vajadusel) võivad esineda järgmistes valdkondades (sh KeHJS § 61 lg 5
põhjal):
maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus,
märgalad,
veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad), põhjavesi,
merekeskkond), sh oht keskkonnale,
muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),
maavarade kasutus,
ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,
looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),
elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja
eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused
(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,
suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.
Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide
kaupa. Ptk-de sisustamisel on arvestatud mh ptk 1 ja 2 toodud teavet. Ptk 3.10 võetakse kokku
tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.
3.1. Maa, maastik (sh pinnavormid) ja maakasutus
Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk Mardissaare tee on kavandatud esimeses pooles mööda
olemasolevat maastikuvalli üle maaparandussüsteemi kuivenduskraavide, teises pooles
olemasolevale pinnasteele. Tee esimese poole rajamine maastikule muudab maakasutust, kuna
rajatakse ligipääsutee. Tee teise poole rajamine toimuks olemasolevale pinnasteele, sh selle
ümberehitamine kogujateeks maastikut ja maakasutust oluliselt ei muuda.
Tee esimese poole rajamine kirde poole Mardissaare kraavist, st maaparandussüsteemi
kuivenduskraave ületavalt (truupidel), on tingitud asjaolust, et teisel pool kraavi on Lintsi
metsise püsielupaik, sh selle piiranguvöönd, kuhu teetrassi laiendamine on keelatud. Võttes
arvesse projekti suurust ja uute hõlmatavate alade olemasolevat kasutust (majandusmets), ei ole
ette näha olulist pikaajalist negatiivset muudatust vastava tee rajamisel piirkonna
maakasutusele. Loodav tee aitab parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr
5650008) ja selle teega seotud teede võrgustikule, mis on paikkonna maakasutajatele positiivne
areng.
Seega puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik määrata ka
täiendavaid meetmeid.
17 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.2. Märgalad
Kuigi geoloogilise andmestiku (vt ptk 2) kohaselt asub kavandatav tegevus turbavarudega alal
ja mullastikukaardi järgi esineb kavandatava tee asukohas sügavaid madalsoomuldasid ning
metsa kasvukohatüüpideks on jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo, madalsoo ja mustika-kõdusoo
metsatüübid, ei esine ETAK (Eesti topograafia andmekogu) andmetel kavandatava tegevuse
asukohas märgalade ala ehk nende nähtusklassi (Keskkonnaministri 20.12.2013. a määrus
nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“).
Kokkuvõtvalt puudub negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus ning ei ole vajalik
määrata ka täiendavaid meetmeid.
3.3. Veestik (sh pinnavesi (jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või
kaldad), põhjavesi, merekeskkond), sh oht keskkonnale
Kavandatava tegevuse näol on tegemist tee rajamisega maaparandussüsteemidega ümbritsetud
alale. Tee, mille asetust on korrigeeritud looduskaitselistel põhjustel, asendab senist
registritesse kandmata, kuid põhikaardil näidatud liikumiskoridori ehk rada Viraksaare -
Ussisoo metsateeni (nr 5650008). Mõju paikkonna niiskusrežiimile võiks tekkida veerežiimi
muutustest (ohuteguriks on kuivendamine).
Projektiga tagatakse olemasoleva kraavitussüsteemi toimimine (vt ka joonis 3.1 ja 3.2).
Projektiga rajatakse mitmed pikikraavid (kraavid nr 101-104) juhtimaks olemasolevate, teega
risti asetsevate metsanduslike kuivenduskraavide veed truupidega olemasolevasse Mardissaare
kraavi. Kavandatud pikikraavide sügavuseks on 1,5 m. Kull (2016) töös „Soode ökoloogilise
funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute
leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 2386 SFL nr 3-
2_15/45-8/2011 aruanne“ on toodud välja, et 5 m kaugusel kraavist on 1,5 m sügava kraavi
puhul keskmine veetaseme langus u 50 cm, 15 m kaugusel kraavist on see 30 cm ning 40 m
kaugusel kraavist u 20 cm. Kavandatud pikikraavide eesmärgiks on, lisaks olemasolevate
kuivenduskraavide ühendamisele Mardissaare kraaviga, juhtida veed teede muldest välja. Kuna
kraavid nr 101, 102 ja 103 on kavandatud olemasolevate kuivenduskraavide juurde (kus juba
olemas suur kuivenduse mõju) ning olemasolevast Mardissaare kraavist põhja suunas, ei ole
ette näha täiendavat olulist negatiivset mõju ümbritseva ala veerežiimile, sh Lintsi metsise
püsielupaiga (mida mõjutab eelkõige olemasolev Mardissaare kraav) veerežiimile.
Kaudselt võib pikikraavi nr 104 rajamisega kaasneda täiendav kuivendatav mõju olemasolevast
Mardissaare kraavist lõuna suunal, kus on juba praegu olemas metsanduslikud
kuivenduskraavid. Tartu Ülikooli poolt koostatud (2023) „Maaparandussüsteemide
negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises“ tuuakse
välja, et üldistusena ulatub kraavi intensiivne mõju veerežiimile vähemalt 40 m kaugusele,
seejärel mõju väheneb (90-190 m kauguseni) ja alates 440-690 m kaugusest saab veerežiimi
looduslikuks pidada (Kull, 2016). Kavandatav kraav nr 104 ei ulatu Lintsi metsise
püsielupaigani, minimaalne kaugus kraavi ja püsielupaiga vahel on u 70 m.
Täiendavalt võivad mõjutada ala veerežiimi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
teekraavid, mille eesmärgiks on samuti kuivendada muldkeha, mitte ümbritsevat pinnast.
Sõltuvalt asukohast jäävad põhimaantee teekraavid kavandatavast Mardissaare teest u 5-1000
m kaugusele. Põhimaantee teekraavide kumulatiivne mõju ala veerežiimile läbi lisanduvate
pikikraavide jääb siiski lokaalseks (kavandatava Mardissaare tee alguses, kus kaugus
18 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
teekraavide ning kavandatava tee vahel jääb kuni 40 m) ning kumulatiivne oht metsisele
puudub.
Võttes arvesse ülevaltoodud saab esile tuua, et piirkonna veerežiimi on kujundanud eelkõige
juba olemasolevad metsatööde kuivenduskraavid ning täiendatavate pikikraavide rajamise
mõju ümbritseva keskkonna veerežiimile on minimaalne ja ei mõjuta täiendavalt negatiivselt
paikkonnas olulisi looduskooslusi.
Joonis 3.1. Kraavid kavandatava tee lähistel. Alus: EELIS: 2025, Maa- ja Ruumiamet. 2025
Joonis 3.2. Maapinna kõrgusmudel kavandatava tee piirkonnas. Alus: Maa- ja Ruumiamet.
2025
19 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kavandatava tee lõpus likvideeritakse olemasolev truup ning paigaldatakse uus truup (suurema
läbimõõduga), mille kaudu juhitakse olemasolevast Mardissaare kraavist ning ehitatavast
kraavist (nr 105) veed Reopalu jõkke (VEE1125100). Projekteeritud lahendustega tagatakse
olemasoleva kuivendussüsteemi jätkuv toimimine, mistõttu ei ole näha suurt muutust
olemasolevatele maaparandussüsteemidele. Seega ei ole ette näha veerežiimi muutust ja
kuivenduse mõju suurenemist. Kuna Reopalu jõe puhul on tegemist avalikult kasutatava
veekoguga, siis on truubi rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut.
Kavandatava Mardissaare tee teine pool kulgeb olemasoleval pinnasteel, mis ulatub mh
Reopalu jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 järgi on ranna või kalda
ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Transpordiamet on sel teemal
edastanud järgmise seisukoha: „Transpordiamet tugineb teede kavandamisel riiklikele
planeeringutele (sh maakonnaplaneeringutele ja seal määratud eesmärkidele. Järva
maakonnaplaneering 2030+ (Kehtestatud 12.12.2017) on riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maantee Võõbu-Mäo vaheline lõik määratud rahvusvahelise maantee (E263)
trassikoridoriks. Paide linna kehtivas üldplaneeringus on seletuskirja jaotises 6.7 „Tehniline
infrastruktuur toodud välja, et riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee neljarealiseks
kavandamine (I klassi maanteeks) on ühe riikliku infrastruktuuri prioriteet, mis parandaks
piirkonnas eeskätt liiklusohutust. Võõbu-Mäo kogujatee pikendamise projekt on I klassi
maantee üks välja ehitamata osa, mis tagaks riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
tervikliku toimimise. I klassi maantee koosneb põhiteest, liiklussõlmedest ja kogujateedest3 –
ilma kogujateedeta ei oleks võimalik I klassi maanteed realiseerida. Transpordiamet on saatnud
e-kirja teel Paide linnavalitsusele ettepaneku antud metsatee lõik kanda üldplaneeringusse.
Paide linnavalitsus (planeeringute peaspetsialist Anti Annus) on teavitanud Transpordiametit
(telefoni teel), et antud teelõik kanatakse selguse huvides ka üldplaneeringusse.“. Seega
Transpordiameti tõlgenduse järgselt vastuolu looduskaitseseadusega ei ole.
„Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus“ maaparandusehitise rekonstrueerimise projektile on
koostanud RMK keskkonnamõjude analüüsi, milles sätestatakse järgmisi leevendusmeetmeid
Reopalu jõe piiranguvööndi kohta: erodeeruvate pindade katmine või kinnistamine; järgida
ohutusnõudeid õlide ja määrdeainete käsitlemisel, ehitustööd teostada madalveeperioodil.
Eelpool nimetatud leevendusmeetmetega arvestati ka Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse
projekteerimisel. Põhiprojekti seletuskirjas tuuakse välja meetmeid, mida tuleb rakendada
ehitamisel:
Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib
esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine
jne)
Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.
Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid
Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.
Mh on antud põhiprojekti seletuskirja keskkonnakaitse peatükis täpsem ülevaade
keskkonnahoiu tagamiseks ja reostuse vältimiseks rakendatavatest meetmetest:
Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku
ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.
Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö
katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.
3 Kogujatee – maanteega põhiliselt samasuunaliselt kulgev tee, mille eesmärgiks on maanteel oluliselt vähendada
ristmike ja pealesõitude arvu, kuid samal ajal tagada vajalik juurdepääs maanteega külgnevale alale.
20 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest
(veejuhtmetest) lähemal kui 10 m.
Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete
kogumiskoht.
Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete
kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi
purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud,
hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid
tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja
informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.
Keskkonnaameti 18.06.2025 nr 6-3/25/11674-2 kirja baasil täpsustati projekti realiseerimise
meetmeid, seoses sette ohu minimeerimisega:
Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.
Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis
(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).
Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103
kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.
Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,
minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu
täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida
eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette
paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele
(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).
Sademevee äravool teelt tagatakse peamiselt piki- ja põikkalletega. Teel on ette nähtud
pikikalded vahemikus 0,10-1,69%. Kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste
korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka
maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse.
Põhjavesi – kavandatava Mardissaare tee asukohas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud,
puurkaevusid lähialas ei esine. Põhjavee saastumise risk on tee-ehitusel ja kasutusel
minimaalne, teetööde ajal ja teedelt ei lähtu sellises koguses saastekoormust, mis võiks
mõjutada põhjavett. Põhiprojekti seletuskirjas on ette nähtud projekteerija poolt meetmed, mida
rakendades tagatakse keskkonnahoidu ja reostuse vältimist.
Projektis antud tehnilised lahendused ja meetmed on piisavad, tagamaks pinnavee ja
põhjavee kaitstuse kavandatava tee ehituse ja kasutamise ajal. Eelneva tõttu ei ole
fikseeritavad ehk määratavad ka täiendavad meetmed. Eraldi tuuakse siinkohal välja
sette ohu minimeerimise eesmärke täpsustanud tingimusi:
Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.
Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis
(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).
Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja 103
kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse jäävasse kraavi.
21 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised setteekraanid,
minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi allavoolu liikumise ohtu
täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt eemaldada kinni püütud sete, peale mida
eemaldada setteekraanid (suunaga allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette
paigutust planeerida projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele
(projektalal, väljaspool metsise püsielupaika).
3.4. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Teelõigu rekonstrueerimise mõjuvõimalused mullale ja pinnasele (sh võimalikku reostust) on
käesoleval juhul liigitatavad juba ptk 3.3 käsitletud teemade hulka. Viimast ka projekti sisu
tõttu. Seega saab kohaldada ka juba ptk 3.3 esitatud järeldusi.
Tee ehitusaegseid mõjutegureid (seonduvalt õhu ja kliima teguritega) looduslikele
valdkondadele on kajastatud eelkõige ptk 3.7. Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt
põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete osas, suurte liikluskoormustega teedel,
oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele (PM2,5), peenosakestele (PM10) ja
gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2), vääveldioksiid (SO2) ja
süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline kokkupuude nimetatud
saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul viia enneaegse surmani.
Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt RTerS, AÕKS ja keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning
õhukvaliteedi hindamispiirid“.
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama
vahelise lõigul 2020. a õhusaaste mõõtmised (AKÖL 19 048). Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et
õhu saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad,
seda nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste
põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi
piirväärtuseid ei ohustatud.
Kavandatava tee peamiseks eesmärgiks on teenindada elanikkonda, kes soovib paikkonna
metsasid kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel ning metsatööde läbiviijaid, mistõttu jääb
prognoositav liikluskoormus väga väikeseks ja ei kaasne märkimisväärset heitgaaside teket.
Kavandatava tee või sellega seotud teede vahetusse lähedusse ei jää ka elamuid, st välistatud
on mõju inimeste tervisele.
Kavandatava projekti potentsiaalne kliimamõju võib seisneda teerajatiste trassilt puittaimestiku
eemaldamisega, mis mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Projekti järgi raadatakse (st
vastaval alal ei ole tulevikus võimalik metsa/kõrghaljastust kasvatada/taastada) kokku 3,1 ha
metsa. Seega väheneb konkreetsel alal metsa raadamisest tingituna süsiniku sidumine. Eesti
tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osas paremini uuritud lehtpuupuistud. Näiteks
on erineva vanusega viljaka kasvukohatüübi arukaasikud süsinikku siduvad metsa-
ökosüsteemid, kus aastane seotud süsiniku kogus uuritud kaasikutes jäi vahemikku 3,7 kuni 4,9
t C ha/aastas (Keskkonnagentuur ja Eesti Maaülikool, 2021). Võttes arvesse raadatava metsa
pindala 3,1 ha tähendab see, et sidumata jääb alal hinnanguliselt 11,5-15,2 t C/a ehk 42,2-55,7
t CO2 ekv/a.
2025. a märtsis valmis kasvuhoonegaaside (KHG) inventuur, mis annab ülevaate KHG heite
kohta aastatel 1990-2023. Eesti KHG heitkogus oli aastal 2023 12,99 miljonit tonni CO2 ekv,
22 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
sh LULUCF (Land use, land use change and forestry – maakasutus, maakasutuse muutus ja
metsandus) sektor emiteeris 2023. aastal kokku 2130,79 tuhat tonni CO2 ekv. Täpsemalt taristu
ehitusega seotud maahõive kategoorias tulenes biomassi ja mulla eemaldamisest tingitud KHG
heitkogus 2023. aastal 340,04 tuhat tonni CO2 ekv. Võrreldes eelpool toodud numbritega on
kavandatava tee ehitamisega kaasnev KHG heide minimaalne. Lisaks rakendub tegevuse
elluviimisele Kliimaministeeriumi 12.06.2024. a määrus nr 40 „Raadamisõiguse tasu määra
arvutamise metoodika ja tasumäär“, mille alusel mh tagatakse ka vajalikus määras
asendusistutuste teostamise finantseerimist üle Eesti.
Seetõttu ebasoodsat ehk negatiivset mõju ei ole ette näha ning ei ole vajalik määrata ka
täiendavad meetmed.
3.5. Maavarade kasutus
Kavandatav tegevus paikneb suures osas kasutataval turbaaalal, täpsemalt Epu-Kakerdi
turbamaardlal (MRD0000121, aktiivne reservvaru, 4 plokk), vahetusse lähedusse (minimaalne
kaugus u 50 m) jääb Võõbu kruusamaardla (MRD0000897, aktiivne tarbevaru, 1 ja 2 plokk).
Tegutsevaid ega taotlevaid mäeeraldisi kavandatava tegevuse alal ei ole. Kavandatav tegevus
ei mõjuta olulisel määral olemasolevate ressursside kasutamise potentsiaali. Tee ehitamiseks
vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele,
kes neid tarbida võiksid.
Seetõttu ebasoodsat ehk negatiivset mõju ei ole ette näha ning ei ole vajalik määrata ka
täiendavad meetmed.
3.6. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
Tegevus (ptk 1) ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt
ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.3). Sealhulgas on juba arvesse võetud jäätmeteket ning selle
asjakohane korraldamine ja käitlemine toimuks kehtivate normide alusel (sh üle andmine
vastavat keskkonnaluba omavale ettevõtjale), mh ehitustööde käigus eemaldatav pinnas
suunatakse tee mulde ehitamiseks.
Arvestatakse jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja
teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuetega. Tegevuse
käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite päraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid
lahendusi. Põhiprojektis on sätestatud meetmed jäätmete sorteerimise ning ladustamise
soodustamiseks, mh olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks nõuetekohaste
kogumiskohtade olemasolu, ohtlike jäätmete nõuetekohane eraldi kogumine ja üleandmine,
jäätmete loodusesse jätmise keeld jms.
Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka
täiendavad meetmed.
23 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)
Ptk 1 ja 2 nähtuvalt ei jää kavandatava Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse ehk Mardissaare tee
vahetusse lähedusse (kuni 500 m) ühtegi kaitse- ega hoiuala, sh Natura 2000 ala. Mardissaare
tee 500 m vööndis on registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi Helleri ebatähtlehik
(Crossocalyx hellerianus) leiuala (KLO9405810), mis jääb kavandatavast teest u 130 m
kaugusele ning kavandatava tee 500 m vööndisse jääb II kaitsekategooria loomaliigi – metsise
(Tetrao urogallus) leiuala (KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi
leiualale (lisa 1).
Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud liigi Helleri ebatähtlehik ohuteguritega
(metsamajanduslik tegevus, sh metsahooldustööd, lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude
kadumine/hulga vähenemine, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse
muutumine, lageraied). Kavandatava tegevuse mõju Helleri ebatähtlehiku leiualale
(KLO9405810) ei ole kaudselt seotud ka pikikraavi nr 104 rajamisega. Pikikraavi nr 104
eesmärgiks on juhtida välja vesi tee muldest. Ümbritseva maapinna täiendav kuivendamine ei
ole eesmärgiks. Kraavide kuivendamise mõju ulatus sõltub eelkõige kraavi sügavusest ning
ümbritseva pinnase omadustest. Tartu Ülikooli poolt koostatud (2023)
„Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete
rakendamise juhises“ tuuakse välja, et üldistusena ulatub kraavi intensiivne mõju veerežiimile
vähemalt 40 m kaugusele, seejärel mõju väheneb (90-190 m kauguseni) ja alates 440-690 m
kaugusest saab veerežiimi looduslikuks pidada (Kull, 2016). Helleri ebatähtlehiku leiuala
(KLO9405810) jääb eelpool nimetatud kõige intensiivsema mõjuga alast (kraavist kuni 40 m)
väljapoole. Pikikraavi nr 104 ümbrus on juba hetkel mõjutatud olemasolevatest metsanduslikest
kuivenduskraavidest, mistõttu pikikraavi rajamisel (tee muldest vee väljaviimiseks) on
minimaalne mõju ümbritseva ala veerežiimile. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette
näha sellist veerežiimi muutumist, mis mõjutaks puuliikide osakaalu muutumist ja seeläbi
ohustaks Helleri ebatähtlehiku levikut. Kuna liigi levik on eelkõige seotud sobiva lagunenud,
õõnsa ja kuivanud puude olemasoluga, siis kavandatava pikikraavi nr 104 ehitamisega ei kaasne
eelduste järgi olulist negatiivset mõju liigi soodsa seisundi säilitamisele.
Lähim kaitstav loodusobjekt on Lintsi metsise püsielupaik (KLO3000106, pindalaga 712,8 ha),
mille vahetusse lähedusse (vt ka KMHEH lisa 1) kavandatav Mardissaare tee osaliselt jääb, sh
selle püsielupaiga piiranguvööndi (KLO3100077, pindalaga 481,9 ha) lähedusse (vt ka Lisa 1).
Minimaalne kaugus kavandatava tee ja püsielupaiga ja püsielupaiga piiranguvööndi vahel on u
8-10 m. Lintsi metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd (KLO3100078, pindalaga 230,9 ha) jääb
kavandatavast teest minimaalselt u 210 m kaugusele.
Eelnevalt kirjeldatud püsielupaik seondub II kaitsekategooria loomaliigi – metsise (Tetrao
urogallus) leiualaga (KLO9133779), sh kavandatav tee ulatub vähesel määral liigi leiualale
(ulatuses kuni u 25 m2, võrdluseks, metsise leiuala KLO9133779 pindala on 50940418,1 m2).
Leiualaga piirneb ka vähesel määral kavandatud truup 101, st leiualaga hõlmatud ala jääb teisele
poole olemasolevat Mardissaare kraavi, väljapoole Lintsi metsise püsielupaika, sh
piiranguvööndit.
Projekti kooskõlastuskirjas 09.06.2023 nr 7-9/23/12002-2 toob Keskkonnaamet välja:
„Asendiplaani kohaselt kolm truupi piirnevad metsise püsielupaigaga, üks kattub. Metsisele
koostatud kaitse tegevuskava kohaselt on kuivendamine ohutegur, mille mõju liigi elupaigas
on suur ning mis põhjustab elupaiga kvaliteedi langust. Kuivendusest tulenevaid muutusi metsa
ja puhmarinde struktuuris tuleb vaadelda olulise tähtsusega ohutegurina nii metsise
24 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
pesakondade toitumisalade kui ka metsise mängupaikade kvaliteedile. Lintsi metsise
püsielupaik kannatab kuivenduse tugeva mõju all ning piiranguvööndi metsaala on võrdlemisi
killustatud lageraielankidest ja noorendikest.“. Kliimaministri 25.06.2024.a käskkirjaga nr 1-
2/24/260 "Mustoja maastikukaitseala määruse ja Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri
muutmise menetluse algatamine" muudeti Lintsi metsise püsielupaiga välispiiri võimaldamaks
Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse väljaehitamist Lintsi metsise püsielupaigaga piirneval alal.
EELIS (05.05.2025) andmetel jääb siiski Lintsi metsise püsielupaik, sh selle piiranguvöönd
välja kavandatava tegevuse alast, sh kavandatud truubid jäävad püsielupaigast välja.
Arvestades, et tee ehitamiseks kraavid rajatakse vee väljajuhtimiseks teede muldest ning
teeäärse alal kuivendamist ei ole taotletud, pole ette näha negatiivset mõju ümbritseva ala
veerežiimile (vt ka ptk 3.3).
Metsise kaitsetegevuskavas tuuakse välja, et metsise peamiseks häirimise põhjuseks on
pesitsusperioodil tehtavad metsatööd, trasside raied ning teised metsas tehtavad tööd
(maaparandussüsteemide hooldus või rekonstrueerimine, ehitiste püstitamine jms). Samuti
võivad metsisemängu oluliselt häirida teadlikult või kogemata sellele peale sattunud inimesed.
Agu Leivits poolt koostatud infodokumendis „Metsalindude pesitsusperioodide kogupikkused“
(2023) on toodud välja, et metsise pesitsusperiood kestab 21.02-31.08, sh enim tundlik periood
jaguneb kaheks:
21.02-10.04 – pesitsusterritoorumite hõivamine ja pesaehitus, mis ei kattu munade ja
lennuvõimetute poegade perioodiga
10.04-31.07 – munade ja lennuvõimetute poegade periood
„Mardisaare-Tellissaare metsakuivendus“ maaparandusehitise rekonstrueerimise projektile on
koostanud RMK keskkonnamõjude analüüsi, milles sätestatakse järgmisi leevendusmeetmeid
metsise liigi leiukoha ja Lintsi püsielupaiga, sh selle piiranguvööndi kohta:
töid Lintsi püsielupaiga alale ja piiranguvööndisse ei planeerita, mõjutavad ja piirnevad
kraavid jäävad rekonstrueerimata;
trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06
Põhiprojektis arvestati eelneva tööga, mistõttu põhiprojekti seletuskirjas on sätestatud järgmine
leevendav meede - müra tekitavaid töid (ehitustööd, raied) ei tehta metsise elupaigas
ajavahemikul 15.04 – 30.06.
Alkranel OÜ poolt koostatud (2023) töös „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5
Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“, sh selle KMH lisas A7
Rewild OÜ poolt koostatud (2022) töös „Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee nr 4 (E67) Päädeva-
Konuvere teelõigu (km 62,0–78,5) rekonstrueerimise mõju Kilgi soo metsise elupaigale“
käsitleti teede ja rajatistega tekkivat müra ning selle mõju metsisele. Rewild OÜ poolt koostatud
töös tuuakse välja, et metsise jaoks on kõige kriitilisemaks ajaks metsise mänguperiood (kus
soovitati vältida mürarikkaid ehitustöid, mis ulatuksid metsiseni) 01.03-15.05 ning kõige
müratundlikumaks ajaks (kus soovitati vältida raie- ja raadamistöid) loetakse 01.03-15.07.
Keskkonnaameti poolt edastatud kirjaga nr 6-3/25/11674-2 (18.06.2025) anti edasi järgmine
suunis: „EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini (LKS § 55 lg
6) müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes töid sel
ajavahemikul ei teostata). Kui on vajalik puu- või põõsarinde raie, palume lisaks kinni
pidada üldisest linnurahu ajast (1. märtsist kuni 31. juulini).“
25 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule, sh seisundile ja sidususele (mh loomade
liikumisele) on minimaalne, sh oluline negatiivne mõju puudub. ELME projekti raames
valminud maismaaökosüsteemide seisundit ja loodusmaastiku sidusust iseloomustava kaardi
järgi (seisuga mai 2021) saab kavandatava Mardissaare tee ümbrust kirjeldada kui keskmise
seisundi ja sidususega ning viletsa seisundi ja keskmise sidususega ökosüsteeme (vt ka joonist
3.3). Ökosüsteemi seisundit ja sidusust (sh loomade liikumist) mõjutavad piirkonnas eelkõige
olemasolevad kuivenduskraavid ning teedevõrgustik. Võõbu-Mäo kogujatee pikendus ehk
Mardissaare tee on kavandatud esimeses pooles mööda olemasolevat maastikuvalli üle
maaparandussüsteemi kuivenduskraavide, teises pooles olemasolevale pinnasteele.
Kavandatud Mardissaare tee ja pikikraavid (pole liikumiskoridore täiendavalt läbilõikavad)
kulgevad mööda olemasolevat Mardissaare kraavi, mistõttu täiendavat liikumise äralõikamist
ning elupaikade killustatuse suurenemist ei ole ette näha. Kavandatud tee rajamisega ei ole ette
näha olulist liiklussageduse kasvu, st sellist, mille puhul esineks oht loomadega kokkupõrgeteks
vms.
Joonis 3.3. ELME maismaaökosüsteemide seisundit ja loodusmaastiku sidusust kirjeldav kaart
Mardissaare tee piirkonnas. Alus: ELME projekt, 2021.
Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei tuvastatud
olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid (sh tagatud on liikide soodsa seisundi
hoidmise eeldused) loodusliku mitmekesisuse ja kaitstavate loodusobjektide aspektidele.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju
eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu soovitatav järgida projekti realiseerimisel
järgnevat: EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini (LKS § 55 lg 6)
müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes töid sel ajavahemikul ei
teostata). Tagamaks häirimise vähendamist metsisele veelgi on müra tekitavaid töid
(ehitustööd, raied) soovitatav vältida metsise püsielupaigaga külgnevates töötsoonides juba
alates 1. märtsist. Puu- või põõsarinde raie korral pidada kinni pidada üldisest linnurahu ajast
(1. märtsist kuni 31. juulini).
26 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
3.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon,
valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Projekti eesmärgiks on Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka
Mardissaare tee) parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008). Loodav
tee aitab parandada ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008) ja selle teega seotud
teede võrgustikule, mis on paikkonna maakasutajatele positiivne areng.
Piirkonda iseloomustab hajaasustus, st kavandatava tegevuse alal ning vahetus läheduses (kuni
500 m) puuduvad elamutega maa-alad. Lähimad elamutega maa-alad asuvad minimaalselt u
800 m kaugusel Ojakülas. Võttes arvesse kavandatava tegevuse iseloomu ja juba ptk 3.1 – 3.7
kajastatut, siis ei ole ette näha võimalikku mõju kohalikule elanikkonnale, sh müra,
vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed
(arvestades ka asustuse paiknemist ümbruskonnas). Kavandatava tegevuse asukohas ja vahetus
läheduses puuduvad ka kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, mistõttu puudub mõju
eelnimetatud objektidele.
Täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad ka
täiendavad meetmed.
3.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega
ka riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,
arvestades mh tegevuse mastaabiga. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei
saa ning seetõttu puuduvad ka täiendavad meetmed.
3.10. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire
suunised
Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata
jätmine. Lähtudes ptk-s 2 ning 3.1-3.9 esitatud infost, ei ole tee ehitamisega olulise negatiivse
ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud ja Keskkonna-
ning Põllumajandus- ja Toiduameti (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) poolt väljatoodud tingimused
ja meetmed, koos KMH eelhinnangu koostajate poolse täiendava meetmega (ptk 3.3 ja 3.7) on
piisavad / tõhusad. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi
algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja
saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va
juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),
seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Vastava projekti kontekstis asjaomaste asutustega on tehtud eelnevalt koostööd
27 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
projektlahenduse kooskõlastamisel. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid
uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine
otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti
formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
28 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Eelhinnangu objektiks oli Võõbu ja Puiatu külas, Paide linnas, Järva maakonnas paikneva
Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse põhiprojekt (Reaalprojekt OÜ, 2023). Projekti eesmärgiks on
Võõbu-Mäo kogujatee pikendusega (1,992 km; nimetatud kui ka Mardissaare tee) parandada
ligipääsu Viraksaare - Ussisoo metsateeni (nr 5650008), vt ptk 1 joonised 1.1 ja 1.2.
Eelhinnang jagunes kolme osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ning
selle ümbrusest. Ptk 3-s läbiti asjakohaste aspektide kohane mõju eelduste analüüs.
Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 3.10 esitatud infost, ei ole tee ehitamisega olulise negatiivse ehk
ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud ja Keskkonna- ning
Põllumajandus- ja Toiduameti (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) poolt väljatoodud tingimused ja
meetmed, koos KMH eelhinnangu koostajate poolse täiendava meetmega (ptk 3.3 ja 3.7) on
piisavad / tõhusad. Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi
algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige
Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja
saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/soovituste/suuniste rakendamise üle, va
juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud),
seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse
eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.
Vastava projekti kontekstis asjaomaste asutustega on tehtud eelnevalt koostööd
projektlahenduse kooskõlastamisel. Eelhinnangu läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid
uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema koostööga omandatud teavet. Edasine
otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja ehk Transpordiameti
pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti
formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
Alljärgnevalt esitatakse koondvaade ka asjakohastest projekti tingimustest ja meetmetest
(st ehitusloa jaoks asjakohased tingimused ja asjaolud). Alljärgnev loend on koondatud
kokku projekti ja eelhinnangu (ptk 3.3 ja 3.7, esitatud suunis) dokumentatsioonist.
Meetmed:
Projekti sisse viidavad muudatused, mis mõjutavad maaparandusehitise toimimist, tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametiga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet) uuesti kooskõlastada.
Mäo kogujatee pikenduse ja rajatiste rajamisel Tellissaare ÜP – 36 ja Mardisaare PÜ –
6 maaparandussüsteemi maa-aladel arvestada maaparandusrajatistega ning tagada
maaparandusehitise toimimine (maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) § 47).
Lähtudes MaaParS § 50 lõikest 1 tuleb kõik maaparandussüsteemi toimimist mõjutavad
tegevused ja ehitusprojektid kooskõlastada PTA-ga (nüüdne Maa- ja Ruumiamet).
Kasutusluba esitada Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regiooni Paide esindusele
(nüüdne Maa- ja Ruumiamet, asjakohane esindus) kooskõlastamiseks koos
teostusjoonistega. Ehitusseadustik § 54 lg 6 p.
Kraavide setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib
esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine
jne).
Mullatöid kraavides tuleb teha suvisel madalvee ajal.
Kuna kõik veed jooksevad Reopalu jõe suunas, siis tuleb ehitajatel rakendada meetmeid
Reopalu jõe vee saastamise vältimiseks, k.a. setete sattumine jõkke.
29 Võõbu-Mäo kogujatee pikenduse projekteerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.
o Valingvihmade korral peatada tööd kraavides.
o Rajatava kraavi 104 (teest lõunas) ühendus jõega luua viimases etapis
(erosioonitõkkematte kasutada vajaduspõhiselt).
o Kraavidega 102 ja 103 ristuvate kraavide otsad sulgeda enne kraavide 102 ja
103 kaevamist, et takistada pinnase kandumist olemasolevasse seisundisse
jäävasse kraavi.
o Truupide (T2, T3, T4, T8 ja T9) ette, ülesvoolu, paigaldada ajutised
setteekraanid, minimeerimaks kraavides tehtavatest töödest lähtuva heljumi
allavoolu liikumise ohtu täiendavalt. Tööalade korrastamisele eelnevalt
eemaldada kinni püütud sete, peale mida eemaldada setteekraanid (suunaga
allavoolu poole). Setteekraanidega eemaldatud sette paigutust planeerida
projektalal, ühtlase kihina, kraavidest vähemalt 10 m kaugusele (projektalal,
väljaspool metsise püsielupaika).
Ehitustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku
ökoloogilise mitmekesisuse vähendamist.
Töö käigus avastatud haruldase loodusobjekti või arheoloogilise leiu korral tuleb töö
katkestada ja koheselt teavitada vastavat ametkonda.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest
(veejuhtmetest) lähemal kui 10m.
Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on
keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutustamiseks ja olmejäätmete
kogumiskoht.
Kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööobjekti lõpetamist viia vastavasse jäätmete
kogumispunkti, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.
Olmejäätmed ja ohtlikud jäätmed (kütuse ja määrdeainete taara, markeerimisvärvi
purgid, kütuse või määrdeaine lekke tõrjumisel kasutatud absorbent, akud,
hüdrovoolikud, kütuse- või õlifiltrid jne) hoitakse üksteisest eraldi. Ohtlikke jäätmeid
tuleb hoida ilmastiku- ning lekkekindlates anumates või pakendites.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja
informeerida juhtunust Päästeteenistust tel.112.
Trassiraied ja ehitustööd on keelatud perioodil 15.04-30.06 ehk müra tekitavaid töid
(ehitustööd, raied) ei tehta ajavahemikul 15.04 - 30.06.
Ehitushanke dokumentatsiooni koostamisse suunis - tagamaks häirimise vähendamist
metsisele veelgi, siis EELIS-es piiritletud elupaigaosas ei teostata 1. aprillist 15. juulini
(LKS § 55 lg 6) müra tekitavaid töid (st, et metsise püsielupaigaga piirnevates lõikudes
töid sel ajavahemikul ei teostata). Kui on vajalik puu- või põõsarinde raie, kinni pidada
üldisest linnurahu ajast (1. märtsist kuni 31. juulini).