Käskkiri

KINNITATUD

Siseministri 14.07.2021 käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“

Lisa 1

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab [põhimääruse või volituse] (vastavalt

sellele, mille alusel esindaja esindab) alusel [isiku ametinimetus] [ees- ja perekonnanimi]

(edaspidi toetuse andja),

ja

[juriidilise isiku nimi], keda esindab [põhikirja, põhimääruse või volituse] (vastavalt sellele,

kes on toetuse saaja ja mille alusel esindaja esindab) alusel [isiku ametinimetus] [ees- ja

perekonnanimi] (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos

pooled,

lähtudes [ministri või kantsleri käskkirja kuupäev, number ja nimetus (võib olla ka ministri

protokolliline otsus), Vabariigi Valitsuse korraldus või Riigikogu alalise komisjoni otsus toetuse

andmise kohta või strateegilise partneriga sõlmitud koostööleping, milles on kokku lepitud

toetuse eraldamine] ja toetuse saaja [kuupäev] esitatud taotlusest ning poolte ühisest huvist

[ühise huvi kirjeldus, nt arendada, toetada, tagada], leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest.

1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud [käskkirja kuupäev, number ja pealkiri] (edaspidi

üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et ta juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

1.4. (punkt sätestada vajaduse korral) Toetuse saaja on teadlik, et antav toetus on käsitatav

vähese tähtsusega abina ning et toetuse kasutamisel peab lähtuma komisjoni määruses EL

nr 1407/2013 sätestatud üldpõhimõtetest.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale [aasta number]. aasta riigieelarve seaduse [viide

jooksva aasta riigieelarve seaduse paragrahvile, osale, jaole] artiklis 45 [vajaduse korral

lisada objektikood ning kindlasti esitada projektikood SAP-is ja tegevusala] toetuse

(edaspidi toetus) riigieelarvest summas [numbritega (summa ka sõnadega)] eurot.

2.2. Toetus on määratud [toetuse kasutamise eesmärk või tegevuse kirjeldus] (vajaduse korral

siduda üksikasjalik kirjeldus lisaga).

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole [number] punktis 2.1 määratud summa

[kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud] / [järgmise

maksegraafiku kohaselt:

2.3.1. [kuupäev] [summa]

2.3.2. [kuupäev] [summa].

[või lepingu lisa nr … järgi].

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt [kuupäev].

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne ajavahemiku [ajavahemik numbritega] (lisada vajaduse korral) kohta [mis

kuupäeva seisuga] hiljemalt [kuupäevaks] lisa [nr] „Toetuse kasutamise

finantsaruanne“ kohaselt;

3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku [ajavahemik numbritega] (lisada vajaduse korral)

kohta [mis kuupäeva seisuga] hiljemalt [kuupäevaks] lisa [nr] „Toetuse kasutamise

tegevus- ja tulemusaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on [osakond, ametinimetus, isikunimi], kelle

telefoninumber on [number] ja e-posti aadress on [aadress].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on [nimi], kelle telefoninumber [number] ja e-

posti aadress on [aadress].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. [Pealkiri];

5.1.2. Lisa 2. [Pealkiri].

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused,

lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsam.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud

teave on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja see kehtib, kuni pooled

on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. (Kui Siseministeerium loeb põhjendatuks

kulutusi, mida toetuse saaja on teinud enne lepingu sõlmimist, lisage järgmine lause.)

Lepinguline tegevus loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates [tagasiulatuv kuupäev].

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted (Punkt sätestada vajaduse korral, kui on vaja reguleerida tingimused, mida

üldtingimused ei kajasta, või on vaja kehtestada erisus üldtingimustest. Näiteks)

7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või

vähendada lisas nr [number] olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust. või

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel

(veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemisel

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium“.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud

Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

7.3. Toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise periood on [ajavahemik numbritega].

Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

[ees- ja perekonnanimi]

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

[ees- ja perekonnanimi]

Siseministeerium

Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008

e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB

viitenumber 2800045849

saaja Rahandusministeerium

[juriidilise isiku nimi]

rg-kood [number]

[aadress]

tel [number]

e-post [meiliaadress]

ak [number, panga nimi]

viitenumber [number]

saaja [pangas kasutatav nimi]

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist

toetust juba saanud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale

rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle

lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud

toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks;

3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse

nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses,

välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb

riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja

toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest

arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.2.17. [lisada vajaduse korral] viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites

toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas

kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud

peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-

dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade

elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste

elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse

saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib

kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus

tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja

muud sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud

aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse

väljamakse tegemine peatada.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse

esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast

viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on

pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine

ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste

täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiitid või muud andmed muutuvad,

on pooles sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed

kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust.

9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

KINNITATUD

Siseministri 14.07.2021 käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“

Lisa 2

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU VORM KOOS LISADEGA, KUI LEPING SÕLMITAKSE TOETUSE SAAJALT VORMIKOHASE NÕUSTUMUSE

SAAMISEGA (käskkirja pealkiri:) Riigieelarvelise toetuse eraldamine ja lepingute sõlmimine [nimetada eesmärk ning märkida, mis aastal toetust antakse] Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus” (kui

allkirjastab minister, siis § 23 lõike 2 punktide 2 ja 20 alusel; kui allkirjastab kantsler, siis § 28

punktide 5 ja 19 alusel) alusel ning kooskõlas [aasta nr] aasta riigieelarve seaduse [viide

jooksva aasta riigieelarve seaduse paragrahvile, osale, jaole], (muud õigusaktid, millega on

käskkiri kooskõlas või millest käskkirja sisu tuleneb)

1. Annan [eesmärk või nende loetelu] eesmärgil riigieelarvelist toetust käskkirjas

nimetatud tingimustel ja lisas 1 loetletud juriidilistele isikutele (edaspidi ka toetuse

saaja) (toetuse saajat võib olenevalt valdkonnast ja tegevustest nimetada ka muu

nimetusega, nt toetusvooru läbiviija).

2. Toetuse saajal tekib õigus saada toetust pärast riigieelarvelise toetuse lepingu

(edaspidi leping) sõlmimist Siseministeeriumiga.

3. Kinnitan lisas 2 esitatud lepingu tingimused. Kui toetuse saaja on lisa 2 kätte saanud,

käsitatakse seda pakkumusena sõlmida leping.

4. Kinnitan lisas 3 esitatud nõustumuse vormi.

5. Leping toetuse saajaga loetakse sõlmituks, kui toetuse saaja allkirjaõigusliku esindaja

digiallkirjaga vormikohane nõustumus on esitatud Siseministeeriumile e-posti aadressil

[email protected]. Nõustumuse peab esitama hiljemalt [kuupäev].

6. Siseministeerium kannab toetuse saaja arvelduskontole lisas 1 määratud summa

[tööpäevade arv] tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist.

7. Sõltumata lepingu sõlmimise ajast, on toetuse saaja õigustatud tegema sihtotstarbelisi

kulusid, kui [tingimus] (näiteks: on kehtestatud maakonna arengustrateegia, mis

muuhulgas vastab lisas X ettenähtud tingimustele, või maakonna turvalisuse nõukogu

on kinnitanud kogukondliku turvalisuse kava), kuid mitte enne kui [kuupäev] ega hiljem

kui [kuupäev] (või: taotluses kokkulepitud kuupäev).

8. Toetuse saaja on kohustatud esitama lepingus ettenähtud aruanded hiljemalt [kuupäev].

9. Siseministeeriumi kontaktisik lepingu täitmisel on [osakond, ametinimetus, ees- ja

perekonnanimi], kelle telefoninumber on [number] ja e-posti aadress on [aadress].

10. Riigieelarvelise toetuse eesmärgipärast, sihtotstarbelist ja säästlikku kasutamist

kontrollib Siseministeeriumi kontaktisik.

11. (Lisada vajaduse korral:) Käskkirja võib vaidlustada halduskohtumenetluse seadustiku

§ 46 lõike 1 kohaselt halduskohtus 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest

arvates. (allkirjastatud digitaalselt)

[asutuse juhi nimi]

(lisa vormistada vastavalt lisa mallile. Lisa 1)

Toetuse saajad

(Tabeli võib esitada Exceli failina ning selle sisu ja vormistust võib muuta kooskõlastatult

rahandusosakonnaga.) Jrk

nr

Konto Asutus Liik Tegevus-

ala

Objekti-

kood

Projekt Nimetus,

tegevused või

projekti nimi

Summa Piirkond

või

toetuse

saaja

nimi

(lisa vormistada vastavalt lisa mallile. Lisa 2)

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU TINGIMUSED

1. Üldsätted 1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu (edaspidi leping) eesmärk on reguleerida

Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku

(edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, käskkiri

riigieelarvelise toetuse eraldamiseks ja lepingu sõlmimiseks (edaspidi ka käskkiri),

toetuse saaja taotlus, kui see on nõutud, ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks riigieelarvelist toetust

juba saanud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu

normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on käskkirjas nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite

eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja

arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 107 lõikes 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb

riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada toetuse andja nõudmisel lepingus nimetatud andmed või aruanded toetuse

kasutamise kohta; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetus või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäänud osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta;

3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele;

3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja

tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras

tehtud kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.2.17. [lisada vajaduse korral] viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites

toetuse andjale.

3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust käskkirjas ja lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle;

3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse

kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas

kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud

peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamis-

dokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade

elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste

elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid. Kõigi eespool nimetatud

aruannete päisesse peab lisama riigieelarvelise toetuse eraldamise ja lepingu sõlmimise

käskkirja registreerimisnumbri ja -kuupäeva.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne

tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saaja

peab puudused kõrvaldama kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib

kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus

tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud

sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu kümne tööpäeva

jooksul aruande saamisest arvates.

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse

andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse

esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal

ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal.

5.3. Toetuse täieliku või osalise tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast

viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses.

Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates.

5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude

kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult,

ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust

taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud;

6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras;

6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt

või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on

pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine

ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste

täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Kui lepingu kontaktisik, kontaktandmed, pangarekvisiidid või muud andmed muutuvad,

on pooled sellest kohustatud teineteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik poolte varem teatatud andmed kehtivad

ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus

kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Lepingut ei pea muutma, kui toetuse saaja kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga

suurendab või vähendab summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu

kogumaksumust.

9.5. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingumuudatust, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu

lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult

14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel:

10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi.

10.3. Lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva

jooksul tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei

ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel,

mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste

kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusätete

kehtivust.

11.3. Leping jõustub, kui käskkirjas nimetatud tingimused on täidetud, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

(lisa vormistada vastavalt lisa mallile. Lisa 3)

Pakkumusega nõustumus Käesolevaga annan [toetuse saaja / juriidilise isiku nimi] nimel nõustumuse riigieelarvelise toetuse lepingu pakkumusele, mis on esitatud [käskkirja registreerimise kuupäev] käskkirjas nr [käskkirja nr] „[käskkirja pealkiri]“ (edaspidi käskkiri). Olen teadlik, et nõustumuse andmisega loetakse riigieelarvelise toetuse leping sõlmituks. Kinnitan, et olen teadlik asjaolust, mille kohaselt loetakse riigieelarvelise toetuse leping sõlmituks käskkirjas ja selle lisas 2 esitatud tingimustel, ning et toetuse saaja on kohustatud neid tingimusi täitma. [Toetuse saaja / juriidilise isiku nimi] kontaktisiku nimi, e-posti aadress ja telefoninumber lepingu täitmisel on: [ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber]. Palun kandke toetus üle arvelduskontole: [panga nimi ja arvelduskonto number, vajaduse korral ka viitenumber]. (allkirjastatud digitaalselt) [põhikirja, põhimääruse või volituse] (lähtudes sellest, kes on toetuse saaja ja mille alusel esindaja esindab) alusel [isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi]

KÄSKKIRI

14.07.2021 nr 1-3/71

Riigieelarvelise toetuse andmise kord

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2, 7, 14 ja 15 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Siseministeeriumi ja

tema valitsemisala asutuste, välja arvatud Kaitsepolitseiameti, (edaspidi ka asutus)

riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) andmise põhimõtteid, taotluste menetlemise

korda, toetuse kulude abikõlblikkust, toetuse tagasinõudmist ja toetuse kasutamise üle

järelevalve tegemist.

1.2. Asutus võib kehtestada asutusesisese riigieelarvelise toetuse andmise korra, mis täpsustab

riigieelarvest toetuse andmist asutuse eripära arvestades.

1.3. Kord ei laiene välistoetustele, sotsiaaltoetustele, erakondadele antavatele toetustele,

usulistele ühendustele ja nende tegevusi toetavatele mittetulundusühingutele ja

sihtasutustele ning konfessionaalsetele õppeasutustele antavatele toetustele.

1.4. Toetus on kindla eesmärgi täitmiseks antav rahaline abi, mis jaguneb tegevustoetuseks ja

projektitoetuseks.

1.4.1. Tegevustoetus on rahastamisliik, millega asutus toetab üldjuhul konkursi alusel

toetuse saaja tegevust ja arengut tervikuna, et säilitada või suurendada toetuse

saaja võimet oma tegevusi ellu viia.

1.4.2. Projektitoetus on rahastamisliik, millega asutus toetab üldjuhul konkursi alusel,

kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud ühekordset

toetuse saaja elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit.

1.5. Käesolevas korras on Siseministeeriumi kantsler volitatud täitma asutuse juhi ülesandeid.

2. Toetuse andmise põhimõtted

2.1. Toetust antakse üldjuhul konkursi korras.

2.2. Toetuse andmisel tagatakse rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik

kasutamine, konkurentsi olemasolu korral selle tõhus ärakasutamine ning isikute võrdne

kohtlemine.

2.3. Toetuse andmise aluseks on asutuse juhi või tema volitatud isiku otsus.

2.4. Toetust võib anda asutuse juhi otsusel ka erandkorras väljaspool konkurssi. Otsetoetuse

andmine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatust peab saama hiljem kontrollida.

2.5. Toetuse andmise aluseks võib olla ka Vabariigi Valitsuse korraldus või Riigikogus

riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsus toetuse andmise kohta. Sel juhul ei

korraldata toetuse andmiseks konkurssi. Toetuse andja peab jälgima, et Vabariigi

Valitsuse korralduses või Riigikogu riigieelarve eelnõu menetlemisel tehtud otsuses

2 (6)

toetuse andmise kohta oleks märgitud toetuse saaja, toetuse summa ja toetuse kasutamise

eesmärk.

2.6. Toetuse andja võib kohustada toetuse saajat viitama kõigis toetust puudutavates

sõnumites toetuse andjale.

2.7. Toetuse andmisel analüüsib valdkonna eest vastutav struktuuriüksus või punktis 7.6

nimetatud komisjon iga toetuse andmise korral enne toetuse andmise kohta otsuse

tegemist, kas toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.

2.7.1. Siseministeeriumis koostatakse analüüs Siseministeeriumi siseveebi

„Käsiraamatu“ alalehel riigiabi andmise kohta esitatud juhiste kohaselt ja see

esitatakse dokumendihaldussüsteemis Delta täiendava info lahtris või eraldi

taustainfo failina.

2.8. Riigiabina käsitatakse ükskõik missugusel kujul riigi poolt ja riigi vahenditest antavat abi,

mis oma olemuselt on valikuline, loob teiste isikutega võrreldes majandusliku eelise ning

kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning kahjustab liikmesriikide vahelist

kaubandust.

2.9. Vähese tähtsusega abina käsitatakse väikeses mahus antavat abi, mis ei mõjuta

liikmesriikide vahelist kaubandust ega konkurentsi.1 Vähese tähtsusega abi võib anda

samale isikule kokku kuni 200 000 eurot kolme majandusaasta jooksul.

3. Nõuded toetuse taotlejale 3.1. Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla nii mittetulundusühing, sihtasutus kui ka

muu organisatsioon, kes peab kinnitama, et ta vastab järgmistele nõuetele:

3.1.1. taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab Siseministeeriumi

või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut;

3.1.2. taotleja ei ole erakond;

3.1.3. taotleja tegevus on avalik ja kui taotleja on kohustatud esitama majandusaasta

aruanded, on need tähtajaks avalikku registrisse esitatud;

3.1.4. taotlejal ei ole riiklike maksude või maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see

võlg on täies ulatuses ajatatud;

3.1.5. taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;

3.1.6. taotleja toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega

peatunud;

3.1.7. taotleja juhtorgani liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,

avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda

on karistatud, siis on tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud;

3.1.8. kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest

vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud

tähtajaks ja nõutud summas;

3.1.9. taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud

nõuetekohaselt.

3.2. Taotleja võib tegevuste elluviimiseks kaasata partnereid avalikust ja erasektorist. Partner

peab vastama taotlejale kehtestatud nõuetele.

3.3. Kui taotleja eesmärk on anda toetus edasi, peab toetuse edasiandmisel tagama toetuse

eesmärgi saavutamise ja punktis 2.2 sätestatud nõuetest kinnipidamise.

3.4. Toetuse andmise tingimustes võib taotlejale kehtestada lisaks punktis 3 nimetatule

lisanõudeid.

1 Termineid on kasutatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, artikli 3 ning Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes artikli 2

tähenduses.

3 (6)

4. Toetuse kasutamise eesmärk

4.1. Toetuse kasutamine peab toetama avalikke huve ja seda ei tohi kasutada otseselt tulu

teenimiseks.

4.2. Toetuse kasutamise põhieesmärk peab olema suunatud Siseministeeriumi või tema

valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamiseks ning eesmärkide

täitmiseks.

4.3. Toetuse andja võib määrata toetuse kasutamisel soetatud vara sihipärase kasutamise

perioodi.

5. Toetuse kulude abikõlblikkus

5.1. Toetusega võib katta ainult abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või asutuse juhi või tema volitatud isiku otsusega

määratud, vastama toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema põhjendatud,

vajalikud ja tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus.

5.2. Abikõlblikud kulud on:

5.2.1. plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud;

5.2.2. toetuse kasutamisega seotud töötajate töötasud, mis on proportsioonis toetatava

tegevuse heaks töötatud ajaga;

5.2.3. ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete

tegemiseks kindlaksmääratud ajal;

5.2.4. tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud;

5.2.5. analüüside, strateegiate ja arengukavade ning andmebaaside koostamisega seotud

kulud;

5.2.6. toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ja

teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe loomine ja täiendamine,

kampaaniate korraldamine ja muu selline;

5.2.7. toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike

sisseostetavate teenuste kulu, näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja

finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud ja muu selline, ning need teenused

peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves;

5.2.8. tegevuste läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, sõidu- ja

kommunikatsioonikulud toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise

korra kohaselt;

5.2.9. tegevuste elluviimisega otseselt seotud vara soetamise kulud, näiteks vahendid,

seadmed, mööbel ja muu selline, mille vajadus ja edasine kasutamine

põhjendatakse taotluses;

5.2.10. selliste tegevuste kulud, mis on mõeldud taotleja omandis või kasutuses oleva vara

säilimiseks või parendamiseks ning mille vajadust põhjendatakse taotluses;

5.2.11. riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks;

5.2.12. muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves.

5.3. Mitteabikõlblikud kulud on:

5.3.1. investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks;

5.3.2. kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu;

5.3.3. toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud, sealhulgas

tehingud juhatuse liikme äriühinguga;

5.3.4. finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud

ning teised finantskulud;

5.3.5. viivised ja rahatrahvid;

5.3.6. vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

5.3.7. reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

5.3.8. sotsiaaltoetused;

4 (6)

5.3.9. kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve

või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

5.3.10. kulu, et soetada avaliku sektori poolt varem teisele isikule tasuta võõrandatud

vara;

5.3.11. muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud,

näiteks pangakaardi hooldustasud.

5.4. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse

tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega.

5.5. Toetuse andmise tingimustes võib toetuse kulude abikõlblikkuse osas lisaks punktis 5

nimetatule kehtestada lisanõudeid.

6. Taotlusele esitatavad nõuded

6.1. Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

6.1.1. toetuse kasutamise eesmärk arvestades punktis 4.2 toodud nõudeid;

6.1.2. eesmärgi elluviimiseks kavandatav tegevus ja ajakava;

6.1.3. eeldatav tulemus;

6.1.4. detailne eelarve kululiikide kaupa;

6.1.5. kinnitus punktides 3.1.3–3.1.9 nimetatud nõuetele vastavuse kohta;

6.1.6. selgitus, kas toetust või osa toetusest kasutatakse majandustegevuses;

6.1.7. selgitus, kas, kellelt ja millises mahus on samal eesmärgil toetust küsitud või kas

plaanitakse seda teha.

6.2. Taotluse eelarves esitatud kulud peavad olema põhjendatud, tõhusad ning tegevuse

elluviimiseks ja tulemuse saavutamiseks vajalikud. Taotlejal on õigus saada enne taotluse

esitamist toetuse andjalt sellekohast nõustamist.

6.3. Toetuse andmise tingimustes võib taotlusele esitatavatele nõuetele kehtestada lisaks

punktis 6 nimetatule lisanõudeid.

7. Taotluse menetlemine

7.1. Toetuse saamiseks peab üldjuhul läbima konkursi, taotlusi menetletakse konkursi

tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul. Kui konkursi tingimustes ei ole tähtaega määratud,

on taotluse menetlemise tähtaeg 30 päeva. Kui taotluse menetlemise aeg pikeneb, tehakse

taotlejale hiljemalt tähtaja saabumisel teatavaks taotluse menetlemise seis ja uus tähtaeg.

7.2. Taotluse menetlemisel hinnatakse esmalt taotleja ja taotluse vastavust vormilistele

nõuetele. Selle käigus kontrollitakse muu hulgas, kas taotluse on esitanud selleks

volitatud isik ja kas ta vastab punktis 3 nimetatud nõuetele, samuti kas taotlus vastab

punktis 6 nimetatud nõuetele, see on esitatud tähtajaks ja kirjalikus vormis, taotluse

eelarves märgitud kulud on abikõlblikud ning vastavad toetatava tegevuse eesmärkidele

ja tegevustele ning projekt vastab toetuse kasutamise eesmärgile, mis on nimetatud

punktis 4. Kui taotlus ja taotleja vastavad nõuetele, suunatakse taotlus komisjonile

sisuliseks hindamiseks.

7.3. Taotluste vormilistele nõuetele vastavust hindab isik, kes on määratud toetuse andmise

tingimustes või kelle on määranud asutuse juht.

7.4. Kui taotluses on vormilisi puudusi, antakse taotlejale nende kõrvaldamiseks aega

vähemalt viis tööpäeva. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi etteantud tähtajaks, võib

valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse juhataja jätta taotluse sisuliselt hindamiseks

esitamata ja selle koos põhjendustega taotlejale tagastada.

7.5. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral taotlust edasi ei hinnata

ja komisjon teeb ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

7.6. Taotlusi hindab sisuliselt asutuse juhi või tema volitatud isiku moodustatud komisjon.

7.7. Taotlusi hinnatakse sisuliselt toetuse andmise tingimustes sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel. Kui kinnitatud hindamiskriteeriume ei ole, lähtub komisjon

taotluste hindamisel järgmistest kriteeriumitest:

5 (6)

7.7.1. taotleja kogemused ja suutlikkus plaanitud tegevusi ellu viia;

7.7.2. taotluses nimetatud tegevuste olulisus ja eeldatav mõju punktis 4 nimetatud

eesmärgi saavutamisele;

7.7.3. tegevuste metoodika ja teostatavus;

7.7.4. taotluses esitatud eelarve põhjendatus ja vajalikkus ning rahakasutuse tõhusus;

7.7.5. olenevalt konkursi eripärast taotleja omafinantseeringu või vabatahtliku tegevuse

osakaal;

7.7.6. vajaduse korral valdkonna ekspertide hinnang.

7.8. Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täiendada taotluse sisu, eelarvet või eeldatavat

tulemust. Sel juhul pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg taotlejale taotluse

täpsustamiseks antud tähtaja võrra.

7.9. Komisjon analüüsib, kas antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.

7.10. Enne asutuse juhile vähese tähtsusega abi andmise otsuse ettepaneku tegemist on

komisjon kohustatud taotlejat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi andmisest.

Komisjon kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist taotleja vähese tähtsusega

abi vaba jääki ning jälgib, et vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks punktis 2.9

sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära.

7.11. Komisjon teeb asutuse juhile või tema volitatud isikule kirjaliku ettepaneku taotlus

rahuldada, osaliselt rahuldada või jätta see rahuldamata.

7.12. Kui taotluse täielik rahuldamine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, võib komisjon

teha taotleja nõusolekul asutuse juhile või tema volitatud isikule kirjaliku ettepaneku

toetussummat vähendada ja taotluses märgitud tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse

taotluses nimetatud eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste

muutmisega, teeb komisjon asutuse juhile või tema volitatud isikule ettepaneku jätta

taotlus rahuldamata.

7.13. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb märkida toetuse andmise otsuses, et antav toetus on

vähese tähtsusega abi, ning komisjon vastutab abi andmise riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registrisse kandmise eest.

7.14. Otsuse jätta taotlus rahuldamata võib teha siis, kui ei ole täidetud punktides 3, 4 või 6

määratud nõudeid või muudel põhjendatud juhtudel.

7.15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsus vormistatakse kooskõlas

haldusmenetluse seadusega.

8. Riigieelarvelise toetuse leping

8.1. Asutus sõlmib toetuse saajaga riigieelarvelise toetuse lepingu, milles muu hulgas määrab

toetuse kasutamise sihtotstarbe, toetuse kasutamise eesmärgi, tegevuste kirjelduse,

toetuse kasutamise perioodi, toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid

ning tingimused toetuse tagasinõudmise ja aruandluse kohta.

8.2. Kui asutusel puudub toetuse andmise üle otsustamisel kaalutlusõigus või kui eesmärk on

sõlmida riigieelarvelise toetuse lepingud kogukondliku turvalisuse või elanike kriisideks

valmisoleku maakondlike toetusvoorude läbiviijatega, võib asutuse juht sõlmida

riigieelarvelise toetuse lepingu taotlejalt nõustumuse saamisega. Vormikohase

nõustumuse andmisel kinnitab taotleja kirjalikult oma nõustumust asutuse juhi käskkirjas

määratud otsusega.

8.3. Riigieelarvelise toetuse lepingu vormid on esitatud lisades 1 ja 2.

8.4. Üldjuhul sõlmitakse riigieelarvelise toetuse leping üheks eelarveaastaks. Kui toetatavate

tegevuste tõttu on vaja sõlmida leping sellest pikemaks ajavahemikuks, võib sõlmida

toetuse saajaga iga eelarveaasta kohta lepingu lisa, milles määratakse kindlaks toetuse

summa järgneval eelarveaastal, eelarve kulude kaupa ja tegevused. Toetuse määramisel

arvestatakse toetuse saaja esitatud järgmise aasta eesmärke ja tegevuskulude prognoosi

ning eelarveliste vahendite olemasolu ja võimalusi.

6 (6)

8.5. Toetuse väljamaksmise tingimused ja kord lepitakse kokku riigieelarvelise toetuse

lepingus.

9. Järelevalve toetuse kasutamise üle

9.1. Toetuse andja vastutava struktuuriüksuse määratud isik kohustub tegema järelevalvet nii

toetuse kasutamise eesmärgipärasuse ja lepingule vastavuse üle kui ka lepinguga

ettenähtud aruannete õigsuse üle.

9.2. Toetuse sihipärase ja lepingutingimustele vastava kasutamise üle tehtava järelevalve

põhivahend on toetuse saaja esitatavad aruanded. Vajaduse korral tehakse järelevalvet

toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

9.3. Toetuse andjal on õigus saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda

dokumentidega, sealhulgas esitada lisaarupärimisi toetuse kasutamise kohta, küsida

tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.

10. Toetuse ja ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmine 10.1. Kui toetust ei ole kasutatud nõuetekohaselt, lepingukohustusi ei ole täidetud, toetuse

kasutamisel ei ole järgitud õigusakte või lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis

oleksid välistanud toetuse andmise, on toetuse andjal õigus nõuda lepingus kokkulepitud

ulatuses leppetrahvi tasumist ja toetuse tagastamist ulatuses, milles raha ei kasutatud

lepingu tingimuste järgi.

10.2. Toetuse andja võib välja makstud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui toetuse

saaja:

10.2.1. on kasutanud toetust mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;

10.2.2. on esitanud valeandmeid;

10.2.3. on kasutanud toetust teisel otstarbel, kui oli märgitud taotluses;

10.2.4. ei esita toetuse kasutamise aruannet;

10.2.5. on jätnud lepingukohustuse täitmata;

10.2.6. ei ole järginud õigusakte;

10.2.7. lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

10.3. Kui selgub, et on antud ebaseaduslikku riigiabi või riigiabi on väärkasutatud, on riigiabi

saajal kohustus antud abi Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel koos

intressidega tagastada.

11. Rakendussätted

11.1. Kehtestan riigieelarvelise toetuse lepingu vormid. Vormide järgimine on:

11.1.1. Siseministeeriumi sõlmitavate lepingute puhul kohustuslik;

11.1.2. valitsemisala asutuste sõlmitavate lepingute puhul soovituslik.

11.2. Tunnistan kehtetuks siseministri 28. märtsi 2018. a käskkirja nr 1-3/32 „Riigieelarvelise

toetuse andmise kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa 1. Riigieelarvelise toetuse lepingu vorm

Lisa 2. Riigieelarvelise toetuse lepingu vorm koos lisadega, kui leping sõlmitakse toetuse

saajalt vormikohase nõustumuse saamisega