ETEL ettepanekud turvategevuse eeskirja sõnastuse paranduste osas

Austatud härra minister

Turvategevuse seaduse ja selle alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja jõustumisest on peagi möödumas aasta ning võimalus on hinnata uue õigusliku regulatsiooni rakendamisel ilmnenud tõlgendamise probleeme. Kui üldiselt õnnestus turuosalistel uute õigusaktidega kohanemine hästi, siis turvategevuse eeskirja osas on tekkinud üksikud kitsaskohad. Eeskirja nõuete sõnastuse erinev tõlgendamine on mõnes töölõigus põhjustanud olulisi raskuseid turvateenistujatele üheselt arusaadava töökeskkonna loomisel ning tekitanud turuosalistele täiendavat halduskoormust. Esitame Eesti Turvaettevõtete Liidu liikmeskonna seisukohad ettepanekutena turvategevuse eeskirja (edaspidi Eeskiri) sõnastuse täpsustamiseks:

1. Eeskirja § 7 „Turvateenistuja täienduskoolitus“ lõige 1 sätestab, et kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks peab turvateenistuja igal aastal läbima turvateenistuja täienduskoolituse, mille maht on vähemalt 16 akadeemilist tundi. Valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi õppe läbimist tõendava dokumendi osas sätestab Eeskiri, et täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) mõistes on nõutud tasemeks kas tõend (valvetöötaja puhul) või tunnistus (turvatöötaja ja turvajuh puhul). Täienduskoolituse osas jätab Eeskiri reguleerimata, kas õppe läbimise kohta tuleb väljastada tõend või tunnistus. Turvateenistuja täienduskoolitust tohib läbi viia ainult selleks eraldi registreeringut omav täienduskoolitusasutus. Väljaõppe läbiviimisel tuleb lähtuda TäKS alusel välja antud täienduskoolituse standardist, mille alusel väljastatakse:

a. tõend täienduskoolituses osalemise kohta, kui ei hinnata õpiväljundite saavutamist;

b. tunnistus täienduskoolituse lõpetamise kohta, kui koolituse käigus hinnatakse õpiväljundite saavutamist;

Turvateenistuja täienduskoolitus on Eeskirja mõistes turvateenistuja poolt juba eelnevalt läbitud baasõppele ja sellele järgnevale edukalt läbitud kutseeksamile lisanduv kohustuslik iga-aastane värskendusõpe kutsenõuetele vastavuse säilitamiseks. Seda värskendusõpet läbitakse üldreeglina kogu aasta vältel õppepäevadel, mille lõplik sisu kohaldatakse vastava turvateenistuja teenistuslikele vajadustele. Näiteks turvaobjektidel, kus on olulisemal kohal erivahendite ja relvade kasutamine, on suuremas mahus kaitsemeetmete kohaldamise aluseid ning praktilisi harjutusis, samas kui tavapärase büroo turvamisel võib olulisem olla suhtlemise ning valvemeetmete kohaldamise oskuste värskendamine. Täienduskoolitusel osalemine fikseeritakse protokollis, mis säilitatakse teenistuja isikutoimikus. Samas ei sätesta ei Eeskiri ega ka TäKS regulatsioon sellise protokolli nõutud sisu, mistõttu ei ole võimalik hiljem kontrollida kes, mida ja millises mahus õpetas ning millise õppekava alusel.

Hr Igor Taro Siseministeerium Pikk 61, Tallinn 15065 30.05.2025 nr 250503

Hetkel on turuosalised tõlgendanud turvateenistuja täienduskoolituse läbimise tõendamise viisi erinevalt:

 esitatakse tööandja õiend, et isik on läbinud nõutud mahus täienduskoolituse Probleem – õiendilt ei ole võimalik tuvastada kes, mida ja millises mahus õpetas ning millise õppekava alusel. Keeruline on seostada õppe läbiviimist konkreetse täienduskoolitusasutusega, hinnata õpet läbiviinud instruktori vastavust nõuetele ning veenduda sellise värskendusõppe sisu vastavust baasõppes nõutud õppeteemadele.

 esitatakse tõend, et isik on läbinud nõutud mahus täienduskoolituse Probleem – kuigi tõendilt on võimalik tuvastada kõik täienduskoolituse standardis toodud andmed, vormistatakse seda praktikas harva ning põhjusena tuuakse, et puudub selgesõnaline kohustus täiendusõppe läbimist kinnitada täienduskoolituse standardi alusel.

 esitatakse tunnistus, et isik on läbinud nõutud täienduskoolituse Probleem – tunnistuse väljastamine eeldab täienduskoolitusasutuselt alati sellise värskendusõppe läbinud turvateenistuja õpiväljundite saavutamise hindamist. Kuna 16-tunnine täienduskoolitus läbitakse aasta vältel vajaduspõhiselt, siis on igakordselt hindamise korraldamine täiendav halduskoormus. Turvateenistuja baasteadmiste olemasolu hinnatakse samal ajal ka kutseeksamil vastavalt kutse andmise korrale.

Ettepanek: lisada Eeskirja § 7 Turvateenistuja täienduskoolitus esimesele lõikele täpsustav nõue – Täienduskoolituse läbimise kohta väljastatakse turvateenistuja koolitaja poolt tõend. Muudatuse mõju: 2025. aasta maikuu seisuga on Eestis registreeritud 14 turvateenistuja õpet andvat täienduskoolitusasutust. Aastas läbitakse aastas hinnanguliselt 72 000 akadeemilise tunni mahus turvateenistujate täienduskoolitust. Muudatus loob parema selguse õppe läbimist tõendava dokumendi vormistamisel ning vähendab olulisel määral tarbetut halduskoormust. Otsest lisakulu ühiskonnale ei kaasne.

2. Eeskirja § 9 kehtestab nõuded turvateenistuja isikuomadustele ja kehalisele ettevalmistusele. Muuhulgas nähakse lõikes 2 ette, et turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehaline ettevalmistus peab võimaldama tööülesannete täitmisel kasutada erivahendeid ja rakendada jõudu. Lõige 3 kohustab turvaettevõtjat kontrollima turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust vähemalt üks kord aastas. Kuigi määrus ei täpsusta, kuidas nõuetele vastavust kontrollida ning tulemised dokumenteerida, on mõistetav nõude otsene seos määruse § 7 lõikega 2, mille alusel peab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi kohustuslik aastas läbitav täienduskoolitus sisaldama vähemalt kuue akadeemilise tunni ulatuses praktilist kontaktõpet füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise kohta. Ehk siis turvaettevõtjal on jäetud võimalus kontrollida nõuetele vastavust kas turvateenistuja väljaõppe käigus või sellest eraldiseisvalt enda poolt kehtestatud korra alusel. Turvateenistuja kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse kontrollimine praktilise kontaktõppe käigus on TäKS vaates täienduskoolitus, mille käigus hinnatakse õpiväljundite saavutamist. Sellise õppe eduka läbimise kohta väljastatakse täienduskoolituse standardis toodud nõuetele vastav tunnistus. Määruse nõuete erineva tõlgendamisega tekkivate vaidluste ja sellega kaasneva halduskoormuse vähendamiseks on ETEL ettepanek sõnastada määruses vastav erisus üheselt mõistetava võimalusena.

Ettepanek: lisada Eeskirja § 9 kolmandale lõikele täpsustus - Juhul, kui vastavuse kontrollimine viiakse läbi täienduskoolituse käigus, väljastatakse füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise praktilise kontaktõppe eduka läbimise kohta turvateenistuja koolitaja poolt tunnistus. Muudatuse mõju: 2025. aasta maikuu seisuga on Eestis väljastatud 3470 Turvatöötaja, tase 4 kutset. Hinnanguliselt töötab turvatöötaja ja turvamise turvajuhi ametikohtadel, kus on samaaegselt nõutud nii praktiline kontaktõpe kui ka kehalise ettevalmistuse hindamine, ligukaudu 3550 turvateenistujat. Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse hindamine täienduskoolituse käigus, hoiab tervikuna kokku hinnanguliselt 10 650 tasustatud administratiivset töötundi, mille maksaks kinni ühiskond läbi teenuste tarbimise. Muudatus loob parema selguse praktilise kontaktõppe edukat läbimist tõendava dokumendi vormistamisel. Samas jätab tingimuslik nõude rakendamine võimaluse turvaettevõtjal soovi korral rakendada enda poolt kehtestatud töökorda, mille tulemusena peab siiski tekkima ka järelevalve käigus kontrollitav tunnistuse nõuetele vastav dokument. Otsest lisakulu ühiskonnale ei kaasne.

3. Eeskirja § 10 Turvateenistuja üldised tervisenõuded lõiked 3 (II grupp) ja 4 (I grupp) sätestavad alused, millele toetudes hindavad töötervishoiuarstid igakordselt eraldi töötaja seisundit vastavalt Eeskirja lisas 2 täpsustatud tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelule. Praktikas on tekkinud nende lõigete tõlgendamisel olukordi, kus töötervishoiuarstil on keeruline mõista turvamise tegelikku sisu ning töökorraldust. Näiteks on sagedased juhtumid, kus tervisekontrolli käigus seotakse Eeskirjas toodud II grupi üldnõuded kõigi valvetöötajate osas kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukorraga erakorraliseks töökeskkonnaks. Samas valvetöötajad ise ei teosta turvamist vaid on ainult kaasatud turvamises valvemeetmete kohaldamise rollis. Praktikas kasutatakse valvetöötajaid peamiselt madalama riskitasemega turvaobjektidel administraatoritena toetavates rollides. Samuti on töötervishoiuarstid peale uue määruse jõustumist hakanud hindama kõiki turvateenistujaid, kui töökeskkonnast tulenevalt alati sundasendis töötavaid isikuid. Tegelikult on turvateenistuja töökeskkond mitmekülgne ning tulenevalt turvaobjektist on sundasendid võimalikud samadel alustel mistahes muu istumist, seismist või liikumist nõudva töökeskkonnaga. Probleeme on tekitanud töötervishoiu arstide poolt määruse tõlgendus, kus eeldatakse, et kõik I grupi turvateenistujad peavad kandma kaitseveste. Tegelikult kannavad kaitseveste kohustuslikus korras ainult kõrgendatud ründeohus töötavad turvatöötajad ning turvamise turvajuhid, kes üldreeglina kannavad siis tööülesannete täimisel ka tulirelva. Määruse sõnastusest tulenevate tõlgenduste eksitavaks näiteks on I grupi turvateenistujate töökeskkonna üldise kirjeldusena toodud relva kandmine, mida enamus töötervishoiu arste loeb automaatselt võrdseks tulirelva kandmisega. Tegelikult kannab üle 90% turvatöötajatest oma igapäevaste tööülesannete täimisel relvana gaasipihustit ning üksikutel erijuhtumitel ka kummi- või teleskoopnuia aga mitte tulirelva. Tulirelva kasutab hinnanguliselt 5% turvateenistujatest ning tulirelva kandmisloa saamiseks tuleb kohustuslikus korras läbida täiendav tervisekontroll relvaseaduse alusel. Kokkuvõtvalt on ETEL liikmeskond koondanud tagasiside teenuseid pakkuvatelt töötervishoiu arstidelt ning teeb selle alusel ettepanekud viidatud kahe lõike sõnastuse parandamiseks. Ettepanek: Sõnastada Eeskirja § 10 lõikes 3 punktid 1 ja 3 alljärgnevalt: 1) suhtlemine konfliktsetes situatsioonides; 3) võimalikest sundasenditest tingitud koormus luu- ja lihaskonnale;

Ettepanek: Sõnastada Eeskirja § 10 lõige 4 alljärgnevalt: (4) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule järgmistes tingimustes: 1) kõrgenenud vaimne pinge ja ohu olukord; 2) gaasipihusti, kumminuia, teleskoopnuia ja erivahendi kandmine ja kasutamine; 3) ebaühtlane füüsiline koormus. Muudatuse mõju: Eeskirja sõnastuse täpsustamine parandab õigusselgust turvateenistuja tervise hindamise aluseks olevatest üldnõuetest vastavalt tegelikule töökeskkonnale. Paraneb relva definitsiooni mõistmine töötervishoiu arstide poolt turvateenistuja tegeliku töökeskkonna mõjude hindamisel. Turvatöötaja ja turvamise turvajuhi poolt tulirelva kasutamisel tervise vastavust kontrollitakse kohustuslikus korras RelvaS alusel ja relva mõiste kasutamise täpsustus Eeskirjas väheneb hetkel loodetavasti ajutiselt tekkinud topelt halduskoormust Eesti tervishoiusüsteemile. Sõnastuste täpsustamine vähendab töötervishoiu arstide töökoormust määruse tõlgendamisel. Muudatused mõjutavad hinnanguliselt 4500 turvateenistujat, kellel vähenevad piirangud turvateenistujana töö alustamiseks ja/või jätkamiseks. Tervishoiuteenuste lisakulu ühiskonnale väheneb.

4. Eeskirja § 13 sätestab Turvateenistuja tervisekontrolli perioodilisuse ning täpsustab nii

eelneva kui ka perioodilise tervisekontrolli läbimise nõudeid. Lõikes 2 on toodud erisused esmakordselt turvateenistujana tööle asuvatele isikutele, kes on eelnevad hinnatud tervislikult vastavaks samaväärse töö teostamiseks era- või riigisektoris. Eeskirja jõustumisel tekkisid erinevad tõlgendused, kas lõige 2 räägib ainult eelnevast tervisekontrollist või on mõeldud kohalduma ka perioodilise tervisekontrolli mõistes. Näiteks on olukordi, kus turvateenistujana asub esmakordselt tööle isik, kellel on kehtiv tervisetõend samaväärse töö teostamiseks aga kas ilma tähtajata või pikema tähtajaga kui Eeskirjas nõutud kolm aastat, siis on tööandjad tõlgendanud seda võimalusena üldse isik vabastada turvateenistuja tervisekontrollist. Vastava sätte eesmärk on võimaldada ilma eelneva tervisekontrollita tööle asuda nendel isikutel, kellel on tervislik seisund juba hinnatud samaväärselt. Kuna töötervishoiu arstide vastuvõtu aegade saamine või olla regiooniti väga erinev, siis aitab see säte alustada isikutel tööd turvateenistujana ning ühtlasemalt jagada töötervishoiu arstide koormust. Praktikas võib töötervishoiuarsti vastuvõtuaja leidmine ja uue tervisekontrolli korraldamine venida kuni kolme kuuni, mis pärsib oluliselt turvateenistujate tööle asumist. Lõige 3 kehtestab nõude läbida perioodiline ehk eelmisele tervisekontrollile järgnev tervisekontroll üks kord kolme aasta jooksul. ETEL poolne ettepanek on täpsustada määruse sõnastust selliselt, et oleks üheselt mõistetav millised erisused on kehtestatud eelneva tervisekontrolli läbimiseks uue töötaja esmakordsel tööle vormistamisel ning seos regulatsiooni eesmärgiga – tagada kehtivate tervisetõendite olemasolu.

Ettepanek: sõnastada Eeskirja § 13 lõiked 2 ja 3 alljärgnevalt: (2) Turvateenistujaks sooviv isik ei pea läbima eelnevat tervisekontrolli, kui tal on kehtiv tervisetõend, millest nähtub, et ta on läbinud: 1) töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli, milles on kontrollitud tema vastavust käesoleva määruse §-de 10 ja 11, või 2) Kaitseressursside Ameti arsti või töötervishoiuarsti juures kaitseväe tegevväelase, politseiametniku, päästeteenistuja või vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli, või 3) perearsti juures abipolitseiniku tervisekontrolli.

(3) Turvateenistuja peab perioodilise tervisekontrolli läbima üks kord kolme aasta jooksul eelmise tervisetõendi väljaandmise kuupäevast arvates või § 13 lõikes 2 toodud erisuse kohaldamisel hiljemalt kolme kalendrikuu jooksul alates tööle asumisest. Muudatuse mõju: Eeskirja sõnastuse parandamine toob kaasa parema õigusselguse eelnevalt samalaadses töökeskkonnas (tavapäraselt riiklikes jõustruktuurides) töötanud isikute turvateenistujana tööle vormistamisel. Muudatus vähendab halduskoormust Eesti tervishoiusüsteemile ja võimaldab jõu, erivahendite ja relvadega seotud töökeskkonnas juba kontrollitud tervisega isikutel alustada tööd turvateenistujana. Tööjõuturule antakse sellega rohkem paindlikkust ja tõstetakse arstide poolt juba tehtud otsuste usaldusväärsust. Tervishoiuteenuste lisakulu ühiskonnale väheneb.

5. Eeskirja § 14 „Turvateenistuja tervisekontrolli kord“ lõige 5 sätestab võimaluse, et kui tervishoiuteenuse osutaja on hiljuti juba teinud turvateenistujale protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiu arstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. Kuna määrus aga ei sisusta ajamäärangut „hiljuti“, siis praktikas on tekkinud oluliselt erinevaid tõlgendusi. Uute uuringuite läbiviimine olukorras, kus samalaadsed on juba eelnevalt teostatud ning andmed elektrooniliselt kättesaadavad, koormab ebamõistlikult Eesti tervishoiusüsteemi. ETEL poolne ettepanek on kehtestada selge ajamäärang – üks kalendriaasta. Ettepanek: sõnastada Eeskirja § 14 lõige 5 alljärgnevalt: (5) Kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on turvateenistujale viimase kalendriaasta jooksul teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti teha. Muudatuse mõju: Eeskirja sõnastuse parandamine suurendab õigusselgust täiendavate meditsiiniliste uuringuite tellimisel. Muudatus vähendab mitmekordselt samasuguste uuringute läbiviimist ning niigi pingelist halduskoormust Eesti tervishoiusüsteemile. Tervishoiuteenuste lisakulu ühiskonnale väheneb.

6. Eeskirja 8. peatükis Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine on ekslikult sõnastatud nõue, et turvaobjekti turvaplaani võib säilitada ainult kuus kuud pärast dokumendi koostamist. Kuna turvaplaan on kohustuslik alus kõigi mehitatud turvaobjektide turvamise korraldamisel siis ei saa seda hävitada ajal, mil selle alusel tuleb teostada tegevusi. Turvaplaani peab säilitama kuni turvaobjektil tegevuste lõppemiseni ning vähemalt kuus kuud pärast seda, et tagada võimalus kontrollida turvaobjektil kehtestatud töökorraldust. Samuti on kõigi turvategevuse dokumentide säilitamine oma sisult seotud ainult turvaettevõtjaga ja ei sea kohustusi näiteks teenuse hankijale. Tõlgendamisel on praeguse sõnastuse sisu üle tekkinud erimeelsusi, kellel lasub dokumenteerimise ja dokumentide säilitamise kohustus.

Ettepanek: sõnastada Eeskirja 8. peatüki üldlõige ja punkt 1 alljärgnevalt: () Turvategevuse dokumente säilitatakse turvaettevõtja poolt järgmiselt: 1) turvaobjekti tehnilise vahendi salvestise töötlemisel tuvastatud süüteo tunnustega teo asjaolude tuvastamise akt, turvaplaan, turvaauditi aruanne – kuus kuud alates dokumendi koostamisest; turvaplaan – kuus kuud turvaobjekti turvamise lõppemisest

Muudatuse mõju: Eeskirja sõnastuse parandamine toob kaasa parema õigusselguse turvategevuse dokumenteerimisel ja võimaldab säilitada mehitatud turvamise aluseks olevat turvaplaani kogu turvamise läbiviimise ajal ning kuus kuud pärast tegevuste lõppu järelevalve tagamiseks. Otsene lisakulu ühiskonnale puudub.

7. Eeskirja Lisas 2 on toodud „Turvateenistuja tervisenõuded ja turvateenistuja tööülesannete täitmist takistavate tervisehäirete loetelu“. Segadusi tõlgendamisel on tekkinud punktidega, mis seavad töötervishoiu arstile põhjendamatu nõude, nagu ta ei tohikski turvateenistuja terviseseisundit hinnata, vaid välistama koheselt tema töötamise. Näiteks on nägemiselundite seisundi alalõigus toodud üldise välistava asjaoluna välja, et paremini nägeva silma korrigeeritud nägemisteravus ei tohi olla alla 0,8, ning korrigeerimata nägemisteravus on lubatud mitte vähem kui 0,2. Töötervishoiu arstid on hakanud seda nõuet tõlgendama prille nägemisteravuse korrigeerimiseks kasutavate isikute suhtes kui täielikku vastunäidustust tööks turvateenistujana. Vanglateenistujatele on samalaadne nõue sõnastuses - korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas. Politseiametnikele on küll eelneva tervisekontrolli nõuetes toodud, et lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30–40 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2 aga see nõue sätestab tervisekontrolli ajal korrigeeritud ja korrigeerimata nägemisteravuse seosed. Prillide, kui nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisel isikute automaatne välistamine turvateenistujatena on erakordselt suur riive ja selleks puudub mõistuslik selgitus. Esitatud väide, et turvamise käigus võivad prillid kukkumisel põhjustada silmade kahjustust ei ole kuidagi seotud turvatöö erisusega, sest igas töökeskkonnas võib selline õnnetus juhtuda ning selle loogika alusel ei tohiks ükski prille kandev isik töövõimeline olla. Õlaliigese endoproteesi osas on määruses kinnitatud I grupi turvateenistujale absoluutne vastunäidustus ja II grupile B suhteline vastunäidustus koos eriarsti konsultatsiooni alusel lõpliku otsuse tegemisega. Samas on põlveliigese või puusaliigese endoproteesi korral nii jäetud I grupi, kui II grupi vaates võimalus eriarsti kaasamisel terviseseisundit ikkagi hinnata. Üks olulisemaid väärtõlgendusi, mida tänase Eeskirja Lisa 2 võimaldab on absoluutse vastunäidustuse nõue psühhotroopse aine tarvitamise korral. Töötervishoiu arstide tõlgendus sellest nõudest on, et igasugune psühhotroopse aine tarvitamine keelab töötamise turvateenistujana. Samas on vastava nõude sisuline mõte keelata töötamine vastavate ainete sõltlastel, mis ei ole samaväärne aine tarvitamisega arsti poolt määratud raviskeemi alusel. Kõige lihtsam näide on ATH diagnoosiga noored, kes kasutavad arsti määratud stimulantseid ravimeid pikaajalise ravi osana – see ei tohiks olla automaatne keeld töötamiseks. ETEL ettepanek on täpsustada tervisenõuete sõnastusi selliselt, et tuleks selgemalt välja nõude sisu ilma laiema teoreetilise tõlgendamise võimaluseta.

Ettepanek: parandada Eeskirja Lisa 2 absoluutse turvateenistujana töötamise vastunäidustuste osas alljärgnevalt:

 korrektsiooniga nägemisteravus mitte alla 0,6 ühes ja samal ajal mitte alla 0,4 teises silmas;

 kustutada nõue korrigeerimata nägemisteravus on lubatud mitte vähem kui 0,2  lubada õlaliigese endoproteesi korral ka I grupis B* ehk suhteline vastunäidustus

koos eriarsti konsultatsiooniga;  sõnastada ümber ravimite tarvitamise absoluutne vastunäidustusena Sõltuvus

narkootilisest, psühhotroopsest või psühhoaktiivsest ainest.

 täiendada eeskirja Lisa 2 selgitust *Põlveliigese, puusaliigese või õlaliigese endoproteesi korral peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid, mida on kinnitanud ortopeed

Muudatuse mõju: Eeskirja Lisa 2 sõnastuse parandamine toob kaasa parema õigusselguse turvateenistujana töötamise absoluutsete vastunäidustuste hindamisel. Muudatus vähendab halduskoormust Eesti tervishoiusüsteemile ja vähendab tõlgendamisest tulenevaid piiranguid töötamiseks turvateenistujana. Tööjõuturule antakse sellega rohkem paindlikkust ja tõstetakse arstide poolt juba tehtud otsuste usaldusväärsust. Arvestades 01.07.2024 jõustunud turvategevuse eeskirja mahtu ning selle ettevalmistamiseks jäänud lühikest ajaperioodi on tegemist hästi koostatud ning tasakaalustatud sõnastusega reeglistikuga. Vaidluseid erinevate nõuete tõlgendamise üle on turvaturu osaliste vaates olnud pigem vähe. Samas on käesolevas kirjas viidatud üksikud punktid tekitanud olulisi piiranguid turvaobjektidel tegevuse korraldamisel ning töötajate vastavuse hindamisel. Usume, et viidatud parandusettepanekud aitavad kaasa tõhusamale koostööle turvalise elukeskkonna loomisel ja hoidmisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andre Lilleleht ETEL tegevjuht Tel: 5016178 e-post: [email protected]