Hankija täiendav seisukoht

LIITUMISLEPING NR ....................... Elering AS (edaspidi: põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915

Tallinn, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees ....................... ja juhatuse liige

.......................,

ja ....................... (edaspidi: klient), registrikood ....................... , asukoht ....................... mida

esindab juhatuse liige .......................,

sõlmisid (edaspidi: põhivõrguettevõtja ja klient eraldi ja koos nimetatuna vastavalt ka pool ja

pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi: liitumisleping) alljärgnevas:

1. Liitumislepingu ese ja üldsätted

1.1 Liitumisepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib

ja ehitab lisa 1 punktis 2.1 nimetatud alajaama (edaspidi: alajaam) lisa 1 punktis 2.3

loetletud liitumispunktidest (edaspidi ka kui: liitumispunkt) põhivõrgu poole jäävad

elektripaigaldised vastavuses liitumislepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab

need liitumispunktis kliendi nõuetekohase elektripaigaldistega eesmärgiga tagada

kliendile võrguühendus. Kliendi esitatud ja lisa 1 punktis 3.1 loetletud liitumistaotlused

on liitumislepingu lahutamatud osad.

1.2 Tootmissuunalise liitumise puhul peab klient alustama elektrienergia tootmist

liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrituruseaduses sätestatud perioodi

jooksul.

1.3 Kui klient soovib liitumispunkti kasutusele võtta enne liitumislepingu mõlemapoolset

lõplikku täitmist, on klient pärast põhivõrguettevõtja poolt rajatud liitumispunkti valmimist

kohustatud sõlmima põhivõrguettevõtjaga võrguühenduse ajutise kasutamise

kokkuleppe, millele kohaldatakse dokumenti „Elering AS elektri võrgulepingu

tüüptingimused“ (edaspidi: võrgulepingu tüüptingimused).

/Vajadusel, juhul kui klient soovib pärast liitumislepingu sõlmimist sõlmida tähtajatu võrgulepingu

asemel tähtajalist võrgulepingut/

1.3.1 Kliendi soovil tagab põhivõrguettevõtja kliendile tähtaegse võrgulepingu alusel

võrguühenduse kehtivusega kuni 25 aastat. Tähtaega arvestatakse alates rajatud

põhivõrguettevõtja elektripaigaldise valmimisest või lisas 1 punktis 2.1.3 märgitud ajale,

sõltuvalt sellest, kumb saabub hiljem. Pooled sõlmivad sellekohase tähtajalise

võrgulepingu.

2

1.3.2 Kliendi soovil on võimalik kirjaliku kokkuleppega võrgulepingu kehtivuse tähtaega

pikendada juhul, kui klient tasub kõikide kliendi liitumispunktis võrguühenduse

kasutamiseks vajaminevate põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste renoveerimistööde

kulud ja kui sellised kulud tekivad võrguühenduse tähtaja pikendamisest tulenevalt.

1.4 Liitumisleping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused,

sealhulgas:

1.4.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse;

1.4.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra;

1.4.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti

asukoha;

1.4.4 liitumislepingu täitmise tähtaja;

1.4.5 liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;

1.4.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused;

1.4.7 muud liitumislepingu täitmiseks vajalikud tingimused.

1.5 Liitumislepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks liitumislepingule dokumentidest: „Elering

AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused“ (edaspidi liitumistingimused), „Elering

AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika“

(edaspidi metoodika),võrgulepingu tüüptingimused ning põhivõrguettevõtja liitumistasu

hinnakiri, mis moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. Liitumislepingu

allkirjastamisega kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende sisu

on kliendile arusaadav.

1.6 Kliendi liidetava tootmisseadme ning projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste

kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad on toodud liitumislepingu lisas 1.

1.7 Liitumistasu kalkulatsioon on toodud liitumislepingu lisas 2 ning liitumistasu

maksegraafik on toodud liitumislepingu lisas 3.

1.8 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4.

1.9 Liitumistingimused on toodud lisas 5.

1.10 Tarbimiskoha toitel oleva jaotusvõrgu elektrivõrgus ühendatavate ning ühendatud

tootmismoodulite nimekiri on toodud lisas 6.

1.11 Poolte vahel toimuvad liitumislepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse

ja allkirjastatakse poolte kokkuleppel ning neid kasutatakse liitumislepingu

tõlgendamisel.

1.12 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile liitumislepingu täitmise lisa 1 punktis 3.5 kokkulepitud

tingimustel ja tähtajal. Nimetatud tähtaeg pikeneb aja võrra, mil põhivõrguettevõtja on

õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest või peatanud liitumislepingu täitmise,

samuti muudel liitumislepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.

1.13 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele

võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt

liitumistingimustele.

3

1.14 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes

sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja

liitumislepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille kestel on

kliendil õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole ilma võrguühenduseta

võimalik. Liitumistingimustes reguleerimata küsimuses toimub nõuetekohasuse

kontrollimine vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud juhistele.

1.15 Põhivõrguettevõtja tellib kõik liitumislepingu täitmiseks vajalikud tööd või teenused läbi

hankemenetluse, kui selline kohustus tuleneb seadusest. Hanke all peetakse silmas

riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale kohustuslike hankemenetluste

reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Hanke all peetakse liitumislepingus silmas

ka kõiki muid tööde või teenuste tellimisi ja oste, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole

kohustatud riigihangete seadust järgima. Liitumislepingute täitmiseks vajalike hangete

korraldamise arvu ja hanke eseme jaotuse otsustab põhivõrguettevõtja.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1 Liitumislepingu täitmiseks vajalikud põhivõrguettevõtja kohustused realiseeritakse lisa 1

punktis 3.4 kokkulepitud etappides.

2.2 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel liitumislepingu täitmiseks vajalike projekteerimis-

ja ehitustööde teostamiseks vajalikud hanked välja lisa 1 punktis 3.4.4 kokkulepitud

tingimustel. Põhivõrguettevõtjal on õigus liitumislepingu täitmiseks kasutada ka enne

liitumislepingu sõlmimist läbiviidud põhivõrguettevõtja hankemenetluse tulemusel

sõlmitud hankelepinguid.

2.3 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende liitumislepingu täitmiseks vajalike

liitumistasu kulupõhise komponendiga seotud projekteerimistööde, mille teostamiseks ei

ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne liitumislepingus sätestatud esimese

osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks

tehtud kulutused vastavalt liitumislepingu punktile 3.7.

2.4 Põhivõrguettevõtja teavitab klienti kirjalikult kümne (10) päeva jooksul liitumislepingu

täitmiseks vajalike liitumistasu kulupõhise komponendiga seotud projekteerimis- ja

ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hanke tulemuste

selgumisest. Juhul, kui liitumislepingu täitmiseks vajalike liitumistasu kulupõhise

komponendi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või teenuste osutamiseks

läbiviidud hange on korraldatud enne liitumislepingu sõlmimist, teavitab

põhivõrguettevõtja pärast liitumislepingu sõlmimist klienti kirjalikult varasemalt läbiviidud

hangete tulemustest, välja arvatud lisa 1 punktis 3.6.1 nimetatud liitumislepingu

kehtivuse ajal kliendi poolt antud tahteavaldused sh kooskõlastused, mis loetakse kõik

kehtivaks ka käesoleva liitumislepingu raames.

4

2.5 Klient on teadlik asjaolust, et põhivõrguettevõtja liitumislepingu täitmiseks vajalike

liitumistasu kulupõhise komponendi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks või

teenuste osutamiseks läbiviidud hangete tulemusel sõlmitud töövõtulepingud võivad ette

näha hinna indekseerimist, mille tõttu võivad hangete maksumused hilisemalt muutuda

ning tingida liitumistasu kulupõhise komponendi suuruse muutumist vastavalt.

Põhivõrguettevõtja teavitab klienti viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kümne (10)

tööpäeva jooksul, hindade indekseerimise tõttu toimunud hangete maksumuste ja

liitumistasu kulupõhise komponendi muutumisest.

2.6 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul punktis 2.4

nimetatud teate saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva

liitumislepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt

või enne liitumislepingu sõlmimist läbiviidud hangete tulemustega. Kui klient ei teata

põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest,

loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse

kliendipoolseks liitumislepingust taganemise avalduseks, millele järgnevad

liitumislepingu punktis 7.6 toodud tagajärjed välja arvatud juhul, kui esineb

liitumislepingu punktis 2.7 osundatud olukord. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga

kooskõlastama hangete tulemusi (sh enne liitumislepingu sõlmimist läbi viidud hanked),

mille eeldatav maksumus jääb alla ....................... EUR-i.

2.7 Kliendil on õigus nõuda hiljemalt kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumislepingu

täitmiseks vajalike liitumistasu kulupõhise komponendi projekteerimis- ja ehitustööde

teostamiseks või teenuste osutamiseks läbiviidud hanke tulemustest kirjaliku teate

esitamist põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks kordushanke läbiviimist

juhul, kui hankemenetluse tulemusel väljaselgitatud edukas pakkumus ületab

liitumislepingus prognoositud liitumistasu kulupõhise komponendi ehitushanke

maksumust vähemalt 50% võrra ning tööde teostamise kulud ei kuulu metoodika alusel

samaaegsuse järgi jagamisele. Käesoleva punkti alusel kordushanke läbiviimist on

kliendil õigus nõuda üks kord põhivõrguettevõtja poolt läbiviidud hanke kohta ning

liitumislepingu lisas 1 punktis 3.5.2 sätestatud tähtaeg pikeneb aja võrra, mis kulub

põhivõrguettevõtjal kordushanke läbiviimiseks.

2.8 Kliendipoolseks liitumislepingust taganemise avalduseks ei loeta asjaolu, kui klient ei

nõustu liitumistasu kulupõhise komponendiga seotud hanke tulemusega, mis seonduvad

võimsusest tingitud ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamisega või rikkeliste

elektrikatkestuste likvideerimise tähtaja vähendamisega. Nimetatud juhul liitumistasu

kulupõhise komponendiga seotud hangetega mittenõustumisel on klient kohustatud

sõlmima põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu muutmise kokkuleppe tootmis- ja/või

tarbimissuunalise võimsuse vähendamiseks piirini, mille korral ülekandevõrgus

ülekoormusi ei teki või varustuskindluse parameetrite muutmiseks.

5

2.9 Põhivõrguettevõtja korraldatava liitumislepingu täitmiseks vajaliku mistahes hanke

ebaõnnestumisel (sh hankele pakkumuste mittelaekumisel) põhivõrguettevõtjast

sõltumatutel asjaoludel, pikeneb liitumislepingu täitmise tähtaeg aja võrra, mis kulub

kordushanke läbiviimiseks. Kordushanke ebaõnnestumisel on liitumislepingu pooled

kohustatud pidama läbirääkimisi liitumislepingu täitmise tähtaja pikendamiseks.

2.10 Liitumislepingu lisas 1 punktis 3.4.4 ja 3.5.2. kokkulepitud tööde teostamiseks vajalike

projekteerimis- ja ehitustööde hanke väljakuulutamise ja liitumislepingu täitmise tähtaeg

pikeneb aja võrra, mis kulub põhivõrguettevõtjal kliendist tingitud tehnilise lahenduse

muutmiseks.

2.11 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.6 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks

või varasemalt sõlmitud hankelepingu rakendamiseks, sõlmib põhivõrguettevõtja

nimetatud hankelepingu või lähtub varasemalt sõlmitud hankelepingust ja tagab

liitumispunktist põhivõrgu poole jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise

vastavuses liitumislepinguga. Juhul, kui liitumisega seotud mistahes hange

vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus

peatada liitumislepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse

osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et

vaatamata liitumislepingu täitmise peatumisele tagada liitumislepingu lisa 1 punktis 3.5

toodud tähtaegade järgimine.

2.12 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et liitumislepingus

nimetatud võrguühenduse väljaehitamise tähtaeg, mis on seotud liitumistasu kulupõhise

komponendiga on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad

kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas.

2.13 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumistasu kulupõhise komponendi

väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on liitumislepingu lisas 1 punktis 3.5

nimetatud tähtajad. Sellisel juhul võib liitumistasu kulupõhise komponendi maksumus

oluliselt suureneda.

2.14 Kliendil on õigus saada pärast liitumislepingu täitmist põhivõrguettevõtjalt teavet

liitumislepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti küsida põhivõrguettevõtjalt

liitumislepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasu kulupõhise komponendi

eest maksmisele kuuluvate kulutuste kohta selgitusi ja tõendeid.

2.15 Põhivõrguettevõtja teavitab klienti kirjalikult võrguühenduse ja kogu tootmis- ja/või

tarbimissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde

valmimisest.

6

2.16 Liitumislepingu täitmise käigus või liitumislepingu ennetähtaegse lõppemise korral saab

põhivõrguettevõtja liitumislepingu täitmiseks sõlmitud töövõtulepingute alusel tehtud ja

vältimatult tehtavate kulude kohta anda kliendile esialgu üksnes sellist teavet, mida on

põhivõrguettevõtjal sel hetkel õnnestunud töövõtulepingute alusel saada neid täitvatelt

töövõtjatelt. Klient on teadlik, et liitumistasu kulupõhise komponendi tegelik suurus ning

seega ka liitumislepingu täitmiseks tehtud kulude suurus võib liitumislepingu

ennetähtaegse lõppemise korral selguda liitumislepingu lõppemisest hilisemalt.

2.17 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu lisas nr 1 toodud

elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja

servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud tagama oma

kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa-

ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja

asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga

elektripaigaldiste püstitamiseks või muude liitumislepingu täitmiseks vajalike lubade või

nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused) või mistahes

kliendi tegevusest või tegevusetusest tingitud lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste

väljaehitamist takistav asjaolu, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada liitumislepingu

täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade, nõusolekute saamiseks või

takistuse äralangemiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse

või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete

saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka.

2.18 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis

takistab või võib takistada liitumislepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste

nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad liitumislepingu täitmise peatamise.

2.19 Klient on kohustatud:

2.19.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud

eelduste ja tingimuste kohaselt;

2.19.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse

kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid

elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme;

2.19.3 tagama punktis 2.19.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende

hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu;

2.19.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise

eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi

territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;

2.19.5 punktides 2.19.2 ja 2.19.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel

läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks;

2.19.6 võtma tootmissuunalise liitumislepingu puhul liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse

kasutusele liitumislepingus kokkulepitud või õigusaktis sätestatud tähtajaks;

7

2.19.7 tasuma liitumislepingu järgse tootmisvõimsuse kasutuse võtmise tähtaja ületamise korral

põhivõrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse

ulatuses tasu elektrituruseaduses sätestatud määras ja korras.

3. Liitumistasu arvestamine ning maksed

3.1 Liitumislepingu täitmisel tasub klient liitumistasu vastavalt põhivõrguettevõtja hinnakirjale

ja liitumistasu, mis põhineb kulupõhisel komponendil, kui selle näeb ette liitumislepingu

lisa nr 2. Hinnakiri avaldatakse põhivõrguettevõtja veebilehel. Liitumistasu tasumise

maksegraafikute ja tasumise tähtaegade määramisel lähtutakse määrusest

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ ja liitumistingimustest. Liitumistasu täpsem

suurus on kokku lepitud liitumislepingu lisas nr 2.

3.2 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud

maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama arvel märgitud

viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt

neliteist (14) päeva. Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.

3.3 Kui klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise kulupõhise komponendi eest liitumistasu,

peab see katma kõik selle tarbeks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused.

Liitumistasu kulupõhise komponendi hulka kuuluvad kliendi tegevusest või

tegevusetusest tingitud ehituse ajakava muutumise tõttu tekkinud täiendavad kulud.

Liitumistasu kulupõhise komponendi prognoositud eeldatav suurus on sätestatud

liitumislepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on liitumislepingu sõlmimisel

kokku leppinud, et liitumistasu kulupõhise komponendi suurus ja kuluread on üksnes

prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud parimast olemasolevast

teadmisest ja praktikast ning liitumistasu kulupõhise komponendi tegelik täpne suurus

selgub liitumislepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata

kuluridasid. Pooled kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada liitumistasu kulupõhise komponendi prognoositud suurust.

3.4 Klient maksab hinnakirjal ja kulupõhisel liitumistasu komponendil põhinevat liitumistasu

liitumislepingu lisas 3 kokkulepitud maksegraafikute alusel arvestades punktis 3.7

sätestatud erisust. Pooled on kokku leppinud, et liitumistasu kulupõhise komponendi

maksmisel aluseks olev maksegraafik on koostatud ja seda tuleb vajadusel koheselt

muuta lähtudes põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud

mõistlikud ja põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale

osadena ette vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele ja poolte vahel

kokkulepitud maksegraafikule (va liitumistasu kulupõhise komponendi

maksegraafikujärgne viimane osamakse).

8

3.5 Juhul, kui hankelepingu maksumus ületab liitumislepingus kokku lepitud prognoositud

liitumistasu kulupõhise komponendiga seonduva liitumistasu esimese ja teise osamakse

summat, kohustub klient sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku

kokkuleppe liitumislepingu lisas 2 toodud liitumistasu kulupõhise komponendi

prognoositud kalkulatsiooni ja/või liitumislepingu lisas 3 toodud maksegraafiku

muutmiseks, lähtudes liitumislepingu punktides 3.4 – 3.6 sätestatust. Vastav

liitumislepingu muutmise kokkulepe tuleb sõlmida esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui 30 päeva enne hankepakkumise kehtivuse lõppemist. Kui klient jätab liitumislepingu

muutmise kokkuleppe sõlmimata, siis mittenõustumine, sealhulgas mitteteatamine,

loetakse kliendipoolseks liitumislepingust taganemise avalduseks, millele järgnevad

liitumislepingu punktis 7.6 toodud tagajärjed.

3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt liitumislepingus sätestatud liitumistasu

kulupõhise komponendi arvel liitumisega seotud hanke/te ettevalmistamiseks ja

liitumiseks tehtud tegelike, põhjendatud ja mõistlike kulutuste hüvitamist enne

liitumislepingus sätestatud liitumistasu kulupõhise komponendi maksmise tähtpäeva

juhul, kui põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga kokku lepitud ulatuses

liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu kulupõhise komponendi

esimese osamakse laekumist. Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus

kümne (10) päeva jooksul pärast põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud

eeltoodud liitumisega seotud tööde ja nende maksumuse aruande esitamist kliendile.

Kliendi poolt käesoleva punkti alusel tasutud summad võetakse arvesse liitumislepingu

alusel tasumisele kuuluva liitumistasu kulupõhise komponendi viimase osamakse

suuruse arvutamisel.

3.7 Kui liitumistasu kulupõhise komponendi eest teostatavate tööde valmimisel selgub, et

klient on liitumistasu kulupõhise komponendi prognooside alusel tasunud

põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumislepingu täitmiseks tehtud

tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile enammakstud summad

kolmekümne (30) päeva jooksul liitumistasu eest teostatavate tööde valmimise kohta

lõppakti allakirjutamisest arvates.

3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient

kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05% (null koma null viis protsenti)

maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni

põhivõrguettevõtja pangakontole.

3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.8 nimetatud tasu maksmisega, siis on

põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05% (null koma null viis

protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku

laekumiseni kliendi pangakontole.

9

3.10 Kui klient tasub liitumislepingust tuleneva liitumistasu kulupõhise komponendi

osamakseid, loetakse esimeses järjekorras makstuks liitumistasu kulupõhise

komponendi esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja seejärel kolmas osamakse.

Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi ühepoolsest tahtest.

4. Elektripaigaldiste omand

4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri

määrab vastav liitumispunkt vastavalt liitumislepingu lisale 1.

4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on

toodud liitumislepingu lisas 1. Liitumislepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on

teadlik sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti

rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse

korral on pooled kohustatud allkirjastama uue liitumislepingu lisa 1 kümne (10) tööpäeva

jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud.

4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise

säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud

liitumislepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

5. Liitumislepingu täitmine ja vastutus

5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada liitumislepingu ning omapoolsete kohustuste

täitmine, kui klient rikub oluliselt liitumislepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi

(sh juhul, kui klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid

liitumistaotluses esitatud eeldusi), mh olukorras, kus klient ei ole taganud

põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks vajalikku kliendi elektripaigaldise

piisavat valmidust vastavalt põhivõrguettevõtja poolt edastatud ehitusgraafikule või kui

kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb muudest liitumislepingu sätetest.

Põhivõrguettevõtja esitab liitumislepingu peatamise teate kirjalikult ja liitumislepingu

peatumine algab teate esitamisest. Kui see on võimalik, informeerib põhivõrguettevõtja

liitumislepingu peatamisest klienti vähemalt seitse (7) päeva ette ning liitumisleping

peatub juhul, kui klient pole eelnimetatud perioodi jooksul liitumislepingu peatamist

põhjustavaid asjaolusid kõrvaldanud. Liitumislepingu täitmise peatamise korral peab

klient hüvitama põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti liitumislepingu

täitmise peatamise ning täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad

kulutused. Liitumislepingu täitmise peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise

tähtaeg aja võrra, mil liitumislepingu täitmine oli peatatud. Põhivõrguettevõtjal on õigus

jätkata peatumise ajal liitumislepingu täitmist osas, mida takistav asjaolu ei puuduta.

Peatamise aluse äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja liitumislepingu täitmist,

teavitades sellest klienti.

10

5.2 Pool ei vastuta oma liitumislepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata

jätmise ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu

muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse

rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning mille ettenägemist või

arvestamist liitumislepingu sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei

saanud kohustust rikkunud poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata,

sealhulgas:

5.2.1 loodusõnnetused;

5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud

loodusnähtused;

5.2.3 tulekahjud;

5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused;

5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine.

5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine,

ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus,

tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist.

5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud

asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest poole võimele oma kohustusi täita, samuti

nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust oluliselt

rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu

tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni.

5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei

vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse

rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks.

5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks liitumislepinguga võetud

kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu

asjaolu.

6. Kahju hüvitamine

6.1 Pooled on kohustatud hüvitama liitumislepingu täitmisel või muul viisil seoses

liitumislepinguga teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis

sätestatud juhtudel, ulatuses ja tingimustel, kui õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul.

6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise poole elektripaigaldistele või muudele

Poole omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese

varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus liitumislepingu punktis 6.3 toodud

õiguskaitsevahend.

11

6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb liitumislepingu lõpptähtajaks omapoolsete kohustuste

täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) liitumis-

või tingimuste muutmise tasu summast proportsionaalselt liitumisvõimsuse ulatuses,

mida klient ei saa kasutusele võtta, iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest, mis

tasutakse kliendi pangakontole või tasaarveldatakse tasumisele kuuluva liitumistasuga.

Põhivõrguettevõtjal puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui kohustust on

rikutud vääramatu jõu tõttu .

6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse ning

kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude

dokumentide ning teabe esitamist.

6.5 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis õigusaktides

sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt

elektrituruseaduses sätestatud alustel.

7. Liitumislepingu kehtivus

7.1 Liitumisleping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul

kokkuleppel.

7.2 Liitumisleping lõpeb:

7.2.1 poolte liitumislepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega;

7.2.2 poolte kirjalikul kokkuleppel;

7.2.3 liitumislepingust taganemisel õigusaktides või liitumislepingus ettenähtud juhtudel ühe

poole avaldusel.

7.3 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda liitumislepingust, teatades sellest kirjalikult

kliendile neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud

neljateistkümne (14) päevase perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui:

7.3.1 klient ei ole tasunud liitumislepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu)

kokkulepitud tähtpäevaks või

7.3.2 klient rikub oluliselt muid liitumislepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või

7.3.3 esineb üks või mitu liitumislepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või

mõne muu kliendi poolt punkti 8.7.5 alusel teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei

suuda liitumislepingut nõuetekohaselt täita;

7.3.4 liitumislepingu täitmine on peatatud punkti 5.1 kohaselt ja peatamise kestus kokku on

üheksakümmend (90) päeva või rohkem või kui klient ületab oma liitumislepingus

sätestatud põhivõrguettevõtja kasuks maakasutusõiguse või juurdepääsutee

kasutamise õiguse tagamise või rajamise tähtaega rohkem kui 90 päeva.

7.4 Kliendil on õigus taganeda liitumislepingust, teatades sellest kirjalikult

põhivõrguettevõtjale kolmkümmend (30) päeva ette.

12

7.5 Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud klient ei tasu tähtaegselt liitumislepingu

punktis 2.19.7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või

võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida

klient ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks

esitab klient uue liitumistaotluse.

7.6 Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist kliendist tingitud põhjustel, siis välja arvatud

lepingu punktis 7.7 kirjeldatud erandi korral, liitumistasu kliendile ei tagastata.

7.7 Kui klient taganeb liitumislepingust juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu

kulupõhise komponendi ehitushankelepingu maksumus osutub üle kahe korra kallimaks

võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasu kulupõhise komponendiga.

Sellisel juhul tagastab põhivõrguettevõtja kliendile võrgutugevdus-, võrguühendustasu ja

liitumistasu kulupõhise komponendi vastavalt lepingu punktile 7.10. Kliendil on õigus

küsida põhivõrguettevõtjalt teavet ja tõendeid käesoleva punkti alusel tehtava

mahaarvamise aluseks olevate kulude olemasolu ja suuruse kohta.

7.8 Kui liitumislepingust taganeb põhivõrguettevõtja temast endast tingitud põhjusel,

tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad.

7.9 Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel kliendist tingitud põhjusel ja

mistahes muul alusel kui liitumislepingus sätestatud kohustuste nõuetekohane täitmine,

juba teinud kulutusi liitumislepingu täitmiseks, sh liitumislepingu täitmiseks sõlmitud

töövõtulepingute alusel, või peab vältimatult tegema kulutusi liitumislepingu lõppemisega

seoses, sh liitumislepingu täitmiseks sõlmitud töövõtulepingute lõpetamiseks, ning

sellised kulutused ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud

liitumistasu, on klient kohustatud niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad

kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama kolmekümne (30) päeva jooksul

vastava põhjendatud nõude saamisest.

7.10 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.7 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa, milles

suuruse üle puudub vaidlus, tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul

liitumislepingu lõppemisest. Nimetatud summa või muu käesoleva liitumislepingu alusel

kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on põhivõrguettevõtja

kohustatud maksma kliendile viivist 0,05% (null koma null viis protsenti)

maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni

kliendi pangakontole.

8. Muud kokkulepped

8.1 Alates käesoleva liitumislepingu jõustumisest lõpevad pooltevahelised varasemad

kokkulepped käesoleva liitumislepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes, sh lisa 1

punktis 3.6.1 nimetatud liitumisleping. Kehtima jääb lisa 1 punktis 3.6.1 nimetatud

võrguleping, mis on kehtiv kuni liitumispunkti suhtes võrguteenuse osutamiseks vajaliku

kokkuleppe sõlmimiseni.

13

8.2 Liitumislepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus

liitumislepingu sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud ja selle sisust aru saanud.

Samuti kinnitab klient liitumislepingule allkirjastamisega, et ta on esitanud

põhivõrguettevõtjale Vabariigi Valitsuse määrusega „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ nõutavad andmed ja dokumendid ning et need kehtivad liitumislepingu

sõlmimisel ning kogu liitumislepingu kehtivuse aja jooksul.

8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis

ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse

(võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab liitumislepingus,

liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis),

sh on esitatud kõik liitumislepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud

dokumendid.

8.4 Kui liitumislepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu

tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt liitumislepingu osaks, ei

mõjuta see liitumislepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma

liitumislepingut osas, milles see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on

seaduse kohaselt liitumislepingu osaks. Pooled on samuti kohustatud alustama

viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või

kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja

loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste ja kohustuste tasakaalu võrreldes

õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris poolte vahel vastavalt eespool

nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele.

8.5 Pooltel ei ole õigust anda liitumislepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle

kolmandatele isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks ilma teise poole

kirjaliku nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik

liitumislepingust tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja

tütaräriühingule, kelle omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning

liitumislepingu allakirjutamisega loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku

selliseks õiguste ja/või kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel

vastavad kokkulepped.

8.6 Pooled on kohustatud liitumislepingu kehtivuse ajal, samuti pärast liitumislepingu

lõppemist hoidma saladuses seoses liitumislepingu sõlmimisega ja selle täitmisega neile

teise poole kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada

teise poole huve või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib

olla huvi. Pool võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise

kohustus ning samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel.

8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult:

8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada,

seahulgas sundlõpetada;

14

8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti

(20%) kliendi omakapitalist;

8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud

pankrotihoiatus;

8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;

8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada liitumislepingus sätestatud

kliendi kohustuste täitmist.

8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset

üksnes poolte kokkuleppel.

8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni

liitumislepingu täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate

tehniliste andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete

spetsifikatsioone ja muid tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega

seotud) kohta.

8.10 Juhul, kui klient tagab põhivõrguettevõtjaga liitumisprotsessi käigus rajatava alajaama

aluse maa-ala, alajaama ühendamiseks põhivõrguga vajalike sisestusliinide ja/või

mastide paigaldamiseks ning/või alajaamani avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu

kasutamiseks tasuta tähtajatu maakasutusõiguse seadmise liitumislepingu sõlmimise

põhivõrguettevõtja kasuks või kui klient korraldab läbirääkimised maa omandamiseks

põhivõrguettevõtja poolt, peab klient lähtuma liitumistingimuste juhendis

„Põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste tehnilised põhimõtted ja lahendused“ toodud

tingimustest. Käesoleva punkti kohaldumisel peab vajalik maaomand või

maakasutusõigus olema põhivõrguettevõtja kasuks seatud hiljemalt viie kuu jooksul

pärast liitumislepingu sõlmimist ning klient peab alajaamani viiva juurdepääsutee rajama

hiljemalt 14 kuu jooksul alates liitumislepingu sõlmimisest. Isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingute sõlmimisega või maa omandamisega kaasnevad mistahes kulud

tasub klient liitumistasu koosseisus.

9. Erimeelsuste lahendamine

9.1 Liitumislepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi

lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel.

9.2 Kui liitumislepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.

10. Tahteavaldused

10.1 Kõik liitumislepingu täitmisega või liitumislepingust tulenevate vaidlustega seotud teated,

nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi:

tahteavaldus), mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise poole kontaktisikule esitada

kirjalikus vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele

ei ole õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

15

10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e-

keskkonnas. Kõik liitumislepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta

kõrvale liitumislepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks

üksnes siis, kui need on antud liitumislepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt

selleks volitatud isikute poolt.

11. Poolte kontaktaadressid ja –isikud

11.1 Liitumislepingu täitmisega või liitumislepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste,

välja arvatud liitumislepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määrab

põhivõrguettevõtja oma kontaktisikuks liitumislepingu lisa 1 punktis 1.1.6 kirjeldatud isiku

ja klient oma kontaktisikuks lisa 1 punktis 1.2.6 kirjeldatud isiku.

11.2 Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele liitumislepingu lisas 1 punktis 1.1 ja 1.2

toodud kontaktisikute ja -andmete muutumisest.

Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ....................... ....................... Juhatuse esimees Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ....................... ....................... Juhatuse liige Juhatuse liige

16

Liitumislepingu nr. 1.1-4/202x/xx lisa nr 1: Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste

kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga

1. Poolte andmed:

1.1. Põhivõrguettevõtja: .......................;

1.1.1. Kontaktaadress: .......................;

1.1.2. Telefon: .......................;

1.1.3. e-post: .......................;

1.1.4. Kontaktisik:

1.1.4.1. Nimi: ……………………;

1.1.4.2. Telefon: .......................;

1.1.4.3. e-post: .......................;

1.2. Klient: .......................;

1.2.1. Kontaktaadress: .......................;

1.2.2. Telefon: .......................;

1.2.3. e-post: .......................;

1.2.4. Kontaktisik:

1.2.4.1. Nimi: .......................;

1.2.4.2. Telefon: .......................;

1.2.4.3. e-post: .......................;

17

2. Liitumispunkti(de) andmed:

2.1. Põhivõrguettevõtja alajaam (kus liitumispunkt asub): .......................:

2.1.1. Pingeaste: .......................;

2.1.2. Aadress: .......................;

2.1.3. Tähtajalise alajaama valmimisaeg1: …………….;

2.2. Tarbimiskohad lisa 1 punktis 2.1 nimetatud alajaamas:

2.2.1. Tarbimiskoht nr 1:

2.2.1.1. tarbimiskoha nr 1 moodustavad liitumispunktid: .......................;

2.2.1.2. tarbimiskoha nr 1 nimipinge(d): ....................... kV;

2.2.1.3. lubatud maksimaalne tootmisvõimsus2 tarbimiskohas: ....................... MVA;

2.2.1.4. lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus3 tarbimiskohas: ....................... MVA;

2.3. Liitumispunktid:

2.3.1. Liitumispunkt nr 1:

2.3.1.1. asub põhivõrguettevõtja kliendi lahtris ....................... kV kommertsmõõtetrafo

....................... (kliendi/põhivõrguettevõtja) trafo ....................... (tähis) poolsetel

klemmidel sh klemmid kuuluvad ....................... (kliendile/põhivõrguettevõtjale) ;

2.3.1.2. liitumispunkti nimipinge: ....................... kV;

2.3.1.3. lubatud maksimaalne tootmisvõimsus: ................... MVA;

2.3.1.4. lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus: .................... MVA;

2.3.1.5. Võrguühenduse elektrilised parameetrid on täiendavalt toodud lisas 4.

1Kasutatakse vaid juhul, kui klient liitub põhivõrguettevõtja tähtajalises alajaamas. 2 Maksimaalne tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumispunktist kliendi võrgu suunas. 3 Maksimaalne tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist kliendi võrgust liitumispunkti suunas.

18

2.3.2. Liitumispunkt nr 2:

2.3.2.1. asub põhivõrguettevõtja kliendi lahtris ....................... kV kommertsmõõtetrafo

....................... (kliendi/põhivõrguettevõtja) trafo ....................... (tähis) poolsetel

klemmidel sh klemmid kuuluvad ....................... (kliendile/põhivõrguettevõtjale) ;

2.3.2.2. liitumispunkti nimipinge: ....................... kV;

2.3.2.3. lubatud maksimaalne tootmisvõimsus: ....................... MVA;

2.3.2.4. lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus: ....................... MVA;

2.3.2.5. Võrguühenduse elektrilised parameetrid on täiendavalt toodud lisas 4.

2.4. Elektrikatkestuste likvideerimise tähtajad:

2.4.1. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus-

ja kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude

vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”. Liitumislepingu täitmisel

lähtutakse alati kehtivast määruse redaktsioonist. Liitumislepingu sõlmimise ajal on

määruses toodud tähtajad järgmised:

2.4.1.1. Alajaama tarbimiskoha rikkeliste elektrikatkestuse likvideerimise tähtaeg:

2.4.1.1.1. ....................... MVA kuni ....................... MVA 2 tundi;.

2.4.1.1.2. üle ....................... MVA kuni ....................... MVA 120 tundi.

2.4.1.2. Tarbimiskohas lubatud elektrikatkestuste kestused aastas:

2.4.1.2.1. riketest põhjustatud katkestused - kuni 120 tundi aastas;

2.4.1.2.2. plaanilised elektrikatkestused – kuni 64 tundi aastas;

2.4.1.3. Ühekordse plaanilise elektrikatekestuse kestus – kuni 120 tundi ning aastane

summaarne plaaniliste katkestuste kestus kuni 240 tundi aastas.4

2.4.1.4. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ei kohaldu elektrikatkestuste puhul, mis on

põhjustatud kliendi elektripaigaldise eeskirjadele mittevastavusest.

2.4.1.5. Elektrikatkestuse mõiste on defineeritud põhivõrguettevõtja võrgulepingu

tüüptingimustes.

4 Katkestusajad kehtivad juhul, kui kliendi võrguühendus on põhivõrguettevõtja poolt rajatud tähtajalises läbijooksvas liinikaitsetega alajaamas.

19

3. Liitumine:

3.1. Liitumistaotluse andmed:

3.1.1. Taotluse esitamise kuupäev: .......................;

3.1.2. Taotluse vastuvõtmise kuupäev: .......................;

3.2. Liitumise lõpptulemi kirjeldus: .......................;

3.3. Liidetava elektripaigaldise kirjeldus: .......................;

3.3.1. .......................;

3.3.2. Klient on kohustatud lisa 1 punktis 3.3 kirjeldatud tootmisseadme elektrivõrguga

ühendama hiljemalt …………..

3.4. Liitumislepingu täitmiseks liitumistasu eest teostatavad tööd:

3.4.1. Etapp 1: põhivõrguettevõtja lisa 1 punktis 2.1 kirjeldatud alajaamas teostatavad tööd:

3.4.1.1. .......................;

3.4.2. Etapp 2: Võrguelemendi LXXX tööd:

3.4.2.1. .......................;

3.4.3. Põhivõrguettevõtja täidab liitumislepingus toodud etapid ühtse tervikuna ja üksnes

ühe või mitme etapi eraldi täitmine ei ole võimalik.

3.4.4. Kulupõhise liitumistasu eest tellitavate tööde teostamiseks vajalikud projekteerimis-

ja ehitustööde hanked kuulutab põhivõrguettevõtja välja pärast iga konkreetse

liitumislepingu punktis 3.4- kirjeldatud etapi jaoks vajalike kõikide maakasutusõiguste

(sh sundvaldused) saavutamist ja vastava etapi liitumistasu esimese -makse tasumist

kliendi poolt:

3.4.4.1. hiljemalt ....................... kuu jooksul punktis 3.4.1 kirjeldatud etapi jaoks;

3.4.4.2. hiljemalt ....................... kuu jooksul punktis 3.4.2 kirjeldatud etapi jaoks;

3.4.4.3. ……..

3.5. Liitumislepingu täitmine:

3.5.1. Liitumislepingu täitmise nõuded kliendile:

3.5.1.1. klient on tasunud kõik osamaksed;

3.5.1.2. klient on täitnud nõuetekohaselt liitumislepingust ja õigusaktidest tulenevad muud

kohustused;

3.5.1.3. klient on allkirjastanud lisa 1 punktis 2.1 kirjeldatud alajaama osas võrguühenduse

kasutamiseks võrgulepingu, millega määratakse tootmis- ja tarbimissuunaline

võimsus;

3.5.2. Põhivõrguettevõtja tagab kliendile liitumislepingus sätestatud tingimustele vastava

toimiva võrguühenduse hiljemalt:

3.5.2.1. Etapp 1 valmimine: hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast lisas 3 toodud

maksegraafikus märgitud liitumistasu esimese etapi liitumistasu tasumist ja pärast

põhivõrguettevõtjale vajaliku maa omandi ja maakasutusõiguse saavutamist;

20

3.5.2.2. Etapp 2 valmimine: hiljemalt ....................... kuu jooksul pärast lisas 3 toodud

maksegraafikus märgitud liitumistasu teise etapi esimese osamakse tasumist ja

pärast põhivõrguettevõtjale vajaliku maa omandi ja maakasutusõiguse saavutamist;

3.5.2.3. Etapp 3…

3.6. Liitumise täiendavad tingimused:

3.6.1. Pooltevahelised varasemad kokkulepped liitumislepinguga sätestatud

liitumispunktide suhtes:

3.6.1.1. käesolevasse liitumislepingusse üle toodud liitumisleping nr: 1.1-4/.........../...........

(sõlmitud: .......................); selle alusel põhivõrguettevõtjale ....................... tasutud

....................... osamakse ja toimingutasu loetakse käesoleva liitumislepingu

....................... osamakseks ning toimingutasuks;

3.6.1.2. võrguleping nr: 1.1-4/.........../........... (sõlmitud: .......................).

3.6.2. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini.

3.6.3. Põhivõrguettevõtja releekaitse seadmed ei ole ette nähtud kliendi seadmete

põhikaitseks.

3.6.4. Põhivõrguettevõtja annab enda paigaldise kohta olemasolevaid tehnilisi andmeid, kui

see on vajalik kliendi elektripaigaldise projekteerimiseks.

3.6.5. Klient peab tagama oma võrgus tootmismoodulile korrektse ja toimiva

kaitselahenduse olemasolu.

3.6.6. Klient peab tagama oma elektrivõrguga ühendatud tootmismoodulite sünkroonse

lülitamise põhivõrguettevõtja võrku.

3.6.7. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel

tuleb juhinduda põhivõrguettevõtja juhendist „Kliendi elektripaigaldise tehnilised

nõuded“.

3.6.8. Kliendil tuleb enne sünkroniseerimist koostada oma elektripaigaldise elektriosa

projekt vastavalt juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise

nõuded“ ja põhivõrguettevõtjaga kooskõlastada vastavalt liitumistingimuste peatükis

4 toodud tähtaegadele. Elektriosa projekti koosseisus tuleb esitada PSS/E ning

PSCAD mudelid ning elektrivõrgu ja tootmismooduli koostöö simuleerimise aruanne,

mille täpne maht lepitakse kokku põhivõrguettevõtjaga.

3.6.9. Kliendil tuleb pärast tootmismooduli nõuetekohaseks tunnistamisest ning enne

põhivõrguettevõtja poolt lõpliku käiduteate väljastamist esitada põhivõrguettevõtjale

verifitseeritud PSS/E ning PSCAD mudelid koos dokumentatsiooniga vastavalt

juhendile „Kliendi elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise nõuded“.

21

3.7. Kliendi liitumisühenduse põhimõtteskeem lisa 1 punktis 2.1 kirjeldatud

alajaamas:

SKEEM

22

Liitumislepingu nr. 1.1-4/202x/xx lisa nr 2: Liitumistasu kalkulatsioon

Liitumistasu kalkulatsioon

Liitumine HIND Toimingutasu xxx,00 Võrgutugevdustasu (tootmissuunalise võimsuse eest) xxx,00 Etapp 1: AJ tööd (võrguühendustasu) xxx,00 Etapp 2: võrguelemendi LXXX tööd xxx,00 ....................... ........... Varustuskindluse suurendamise tasu xxx,00 Projektijuhtimistasu (protsendimäär etappide maksumusest vastavalt hinnakirjale)

xxx,00

Muud liitumiseks vajalikud kulud (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jms)

xxx,00

LIITUMISTASU KOKKU xxx,00

Samaaegne liitumine * HIND Toimingutasu xxx,00 Võrgutugevdustasu (tootmissuunalise võimsuse eest) xxx,00 Etapp 1: AJ tööd (võrguühendustasu) xxx,00 Etapp 2: võrguelemendi LXXX tööd * xxx,00 ....................... ........... Varustuskindluse suurendamise tasu xxx,00 Projektijuhtimistasu (protsendimäär etappide maksumusest vastavalt hinnakirjale)

xxx,00

Muud liitumiseks vajalikud kulud (sh omanikujärelevalve, geodeesia, geoloogia jms)

xxx,00

SAMAAEGNE LIITUMISTASU KOKKU * xxx,00 * - Kalkulatsioonis toodud kulu jagatakse samaaegsete liitumiste korral klientide vahel võttes arvesse liidetava võimsuse proportsiooni ning juhindudes Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast. Lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. Koostatud hinnapakkumine arvestab põhivõrguettevõtja olemasolevate tehniliste lahenduste kujunenud hindu. Eeldatav liitumistasu (va toimingutasu) täpsustub hanke tulemuste põhjal.

23

Liitumislepingu nr. 1.1-4/202x/xx lisa nr 3: Liitumistasu tasumise maksegraafik

Liitumistasu tasumise maksegraafik Toimingutasu

Maksegraafik Summa EUR

(KM-ta) Toimingutasu (100%) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

KOKKU xxx,00 Võrgutugevdustasu (tootmissuunalise võimsuse eest)

Maksegraafik Summa EUR

(KM-ta) Võrgutugevdustasu (tootmissuunalise võimsuse eest) (100%) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

KOKKU xxx,00 Etapp 1 (alajaama tööd) võrguühendustasu

Maksegraafik Summa EUR

(KM-ta)

AJ tööd (võrguühendustasu) (100%) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

Projektijuhtimise tasu (protsendimäär etapi maksumusest vastavalt hinnakirjale) - tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

KOKKU xxx,00

24

Etapp 2 (võrguelemendi LXXX tööd) liitumistasu

Maksegraafik Summa EUR

(KM-ta) 1. osamakse (20% liitumislepingus prognoositud etapi tasust) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul.**

xxx,00

Projektijuhtimise tasu (protsendimäär etapi maksumusest vastavalt hinnakirjale) - tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

1. osamakse (20%) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul. (samaaegne liitumine)***

xxx,00

2. osamakse (moodustab ülejäänud osa tegelikust etapi liitumistasu 70%- st***) – tasutakse peale liitumislepingu etapi täitmiseks vajaliku hanke võitja välja kuulutamist, arve saamisest kahekümne (20) päeva jooksul **

xxx,00

2. osamakse (moodustab ülejäänud osa tegelikust etapi liitumistasu 70%- st***) – tasutakse peale liitumislepingu etapi täitmiseks vajaliku hanke võitja välja kuulutamist, arve saamisest kahekümne (20) päeva jooksul. (samaaegne liitumine)***

xxx,00

3. osamakse – ülejäänud osa etapi tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt varem etapi eest tasutud liitumistasu. Tasutakse arve saamisest neljakümne viie (45) päeva jooksul**

xxx,00

3. osamakse – ülejäänud osa etapi tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt varem etapi eest tasutud liitumistasu. Tasutakse arve saamisest neljakümne viie (45) päeva jooksul. (samaaegne liitumine)***

xxx,00

KOKKU xxx,00 KOKKU (samaaegne liitumine) xxx,00

Varustuskindluse suurendamise tasu

Maksegraafik Summa EUR

(KM-ta) Varustuskindluse suurendamise tasu (100%) – tasutakse liitumislepingu sõlmimisest alates kuuekümne (60) päeva jooksul

xxx,00

KOKKU xxx,00 Lisandub käibemaks seaduses sätestatud suuruses. ** - Vastavalt metoodika punktile 3.2.5 tasub iga liituja samaaegsel liitumisel ühiste projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste eest 100%. Ühised elektripaigaldiste rajamise kulud tasaarvestatakse pärast ehitustööde valmimist ning liitujatele tagastatakse osa, mis ei kuulu vastavalt punktis 3.2.6 arvutuspõhimõtetele tema poolt tasumiseks. ***Juhul, kui liitumislepingu täitmiseks läbiviidud hanketulemused erinevad esialgsest prognoositud liitumistasust, sõlmivad pooled kokkuleppe liitumistasu korrigeerimiseks, lähtuvalt hankele esitatud parimast pakkujast.

25

Liitumislepingu nr. 1.1-4/202x/xx lisa nr 4: Võrguühenduse elektrilised parameetrid

1. Elektrisüsteemi püsiandmed alajaamas 1.1. Sagedus Nimisagedus f 50 Hz

30 min f 47,5 – 49,0 Hz

Piiramata f 49,0 – 51,0 Hz

30 min f 51,0 – 51,5 Hz 1.2. Pinge Lühim ajavavahemik, mille kestel peab ülekandevõrguühendusega tarbimisüksus või jaotusvõrk suutma talitleda ühenduspunktis võrguühendust katkestamata. Nimipinge Un 110 330 kV

Piiramata U 99 - 123 297 – 362 kV

20 min U 123 - 126,5 362 – 379,5 kV Lühim ajavahemik, mille jooksul tootmismoodul peab suutma talitleda ilma võrgust lahti ühendumata Nimipinge Un 110 330 kV

110 kV; 30 min / 330 kV; 20 min U 93,5 - 99 290 – 297 kV

Piiramata U 99 - 123 297 – 362 kV

20 min U 123 - 126,5 362 – 379,5 kV

26

2. Tarbimiskoha elektrilised põhiparameetrid 2.1. Liitumispunkt 1 (xx 110kV)

Lühisvoolud maanduskontuuri ja puutepingete arvutamiseks

Base kV 110,00 Ph-Ph (63,51 @0 deg A-Gnd) Prefault 1,070 V (p.u.) @ 0,00

3I0 xx kA t xx s

Maksimaalne lühisvool koos liituvate generaatoritega

I(3)k xx kA R xx Ω X xx Ω

Minimaalne lühisvool I(3)k xx kA

R xx Ω X xx Ω

Tüüpiline lühisvool I(3)k xx kA

R xx Ω X xx Ω

2.2. Liitumispunkt 2 (xx 110kV)

Lühisvoolud maanduskontuuri ja puutepingete arvutamiseks

Base kV 110,00 Ph-Ph (63,51 @0 deg A-Gnd) Prefault 1,070 V (p.u.) @ 0,00

3Io xx kA t xx s

Maksimaalne lühisvool koos liituvate generaatoritega

I(3)k xx kA R xx Ω X xx Ω

Minimaalne lühisvool I(3)k xx kA

R xx Ω X xx Ω

Tüüpiline lühisvool I(3)k xx kA

R xx Ω X xx Ω

27

3. Tarbimiskoha elektrikvaliteedi piirnormid

3.1. Elektrivõrgu taustanivood

Pinge moonutuste ja asümmeetria estimeeritud tasemed 110 kV võrgus alajaama piirkonnas:

Võrgupinge vastujärgnevuskomponent xx %

Harmoonmoonutustegur, THDu xx %

3.2. Pingeharmoonikud

Üksikute harmoonikute lubatud väärtused (kliendi paigaldis) tarbimiskohas:

Protsent nimipingest

Paaritud harmoonikud Paaris harmoonikud

3-ga jagumatud 3-ga jaguvad

N % n % n %

5 xx 3 xx 2 xx

7 xx 9 xx 4 xx

11 xx 15 xx 6 xx

13 xx 21 xx 8 xx

17 xx >21 xx 10 xx

19 xx 12 xx

23 xx >12 xx

25 xx

>25 xx

Harmoonmoonutustegur THDu < xx %

Harmoonmoonutustegur arvutatakse lähtudes järgnevast avaldisest:

THD = 100 U

U % , n = f/50

Harmoonikute taseme hindamiseks kasutatakse liitumispunktis mõõdetud ühe nädalase mõõtevahemiku 10-minutilisi faasidevahelise pinge efektiivväärtuse keskväärtusi. Analüüsis tuleb kasutada 95% väärtusi.

3.3. Vooluharmoonikud

Voolu korral määratletakse harmoonmoonutustegur järgnevalt:

= 100

%

ja psofomeetriline vool järgnevalt

28

= 1

1000 ( × )

kus n 1, 2, 3,..., harmooniku järk N 100, arvestatava harmooniku järk In n-dat järku vooluharmoonik ja pn n-dat järku harmooniku psofomeetriline kaalutegur. Voolu harmoonmoonutusteguri, vooluharmoonikute ja psofomeetrilise voolu väärtused liitumispunktis ei tohi mistahes koormuse korral ületada järgnevas tabelis toodud väärtusi.

THDi 5 %

Suhteline harmoonikute sisaldus n≤13 4 %

n>13 2 %

Ip 5 A

3.4. Asümmeetria

29

Asümmeetria tegur liitumispunktis ei tohi ületada 1,4 % (tarbija paigaldis koos

olemasoleva elektrivõrguga). Kliendi elektripaigaldise poolne osa ei tohi ületada xx %.

Analüüsi kestel tuleb kastutada 95 % väärtusi.

3.5. Värelus

Kliendi paigaldise poolt põhjustatud lühi- ja pikaajalise väreluse tasemed liitumispunktis

peavad jääma allapoole järgnevaid väärtusi – Pst ≤ xx, 95 % nädala mõõtmised ja Plt ≤

xx, 95 % nädala mõõtmised.

3.6. Pinge muutused

Kliendi paigaldises teostatavad mistahes lülitus- ja juhtimistegevused ei tohi põhjustada

liitumispunktis suuremat pingemuutust, kui 3 % Un.

4. Releekaitse

Ülekandevõrgu releekaitse tagab lühise väljalülitamise arvestades süsteemi ja/või sealhulgas

releekaitse n-1 ja võimsuslüliti tõrget (330 kV võrgus 0,25s)(110 kV võrgus 0,6s, erandjuhul 1s).

Kõik 330 kV ja 110 kV sõlmalajaamad on varustatud latikaitse ja võimsuslüliti tõrkekaitsega.

Releekaitse koordineerimine lepitakse kokku eraldi elektriosa projekti käigus.

1

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected]

Meie 08.08.2025 nr 1.1-14/2025/660-5

Vaidlustaja: AS Elenger Grupp Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Arne Ots vandeadvokaadi abi Mari Mikson Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Aadress: Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] Hankija: Elering AS Hankija esindaja: Pilleriin Peedosk E-post: [email protected]

ELERING AS VASTUS AS ELENGER GRUPP 04.08.2025 SEISUKOHALE

I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on AS Elenger Grupp 17.07.2025 vaidlustus (puudused

kõrvaldatud 22.07.2025) Elering AS riigihankes „Sagedusreservide pikaajaline hange“ (viitenumber 281773) (Riigihange).

2. Hankija edastas vastuse 17.07.2025 vaidlustusele 28.07.2025 (edaspidi 28.07.2025 vastus).

3. VAKO edastas 29.07.2025 teate, mille kohaselt vaadatakse asi läbi kirjalikus menetluses. Teates määras VAKO otsuse teatavaks tegemise tähtpäevaks 22.08.2025. VAKO andis pooltele täiendavate selgituste ja dokumentide esitamiseks aega kuni 01.08.2025 ning selleks ajaks laekunud selgitustele ja esitatud dokumentidele ning taotlustele seisukohti esitamise hiljemalt 06.08.2025.

4. Vaidlustaja esitas 30.07.2025 hilisõhtul taotluse peatada Riigihanke menetlus vaidlustusmenetluses tehtava

lõpetava lahendi jõustumiseni ning pikendada seisukohtade esitamise tähtaega kuni 04.08.2025.

5. 30.07.2025 otsustas Hankija pakkumuste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine kuni 28.08.2025 kinnitati Hankija juhatuse koosoleku otsusega 31.07.2025, misjärel pikendas Hankija koheselt pakkumuste esitamise tähtaega ka riigihangete registris.

6. VAKO andis 31.07.2025 kirjas Hankijale võimaluse esitada omapoolne seisukoht Riigihanke menetluse

peatamise kohta hiljemalt 01.08.2025 kell 13.00. Hankija esitas seisukoha Riigihanke menetluse peatamise kohta 31.07.2025 ning selgitas, et on juba pakkumuste esitamise tähtaja omal algatusel edasi lükanud.

2

7. VAKO jättis 01.08.2025 otsusega Vaidlustaja Riigihanke peatamise taotluse rahuldamata. Koos otsusega teatas VAKO, et määras uueks täiendavate seisukohtade ning dokumentide esitamise tähtpäevaks 04.08.2025 ning selleks tähtpäevaks laekunud seisukohtadele on teistel menetlusosalistel võimalik vastata kuni 08.08.2025.

8. Vaidlustaja esitas täiendavad selgitused ning menetluskulude nimekirja 04.08.2025 (edaspidi 04.08.2025

seisukoht).

9. 06.08.2025 teavitas VAKO vaidlustusmenetluses otsuse tegemise aja muutumisest. Uus otsuse teatavaks tegemise tähtaeg on 11.08.2025.

II HANKIJA SEISUKOHAD

- Vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt.

10. Hankija jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ega korda neid tarbetult.1 Hankija hinnangul on 17.07.2025 vaidlustus on esitatud hilinenult ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata.

11. Vaidlustaja on oma 04.08.2025 seisukohas veelkord rõhutanud, et pakkumuste esitamise tähtaeg on RHAD tingimus, mida on võimalik vaidlustada, ning et Vaidlustaja ei ole vaidlustanud muud kui pakkumuste esitamise tähtaega.2 Vaidlustaja hinnangul on Hankija oma seisukohtades olnud vastuoluline.3

12. Hankija kordab, et selles, kas pakkumuste esitamise tähtaega saab pidada RHAD tingimuseks, ei ole pooltel olnud vaidlust. Vaidlustaja sellekohane analüüs ja selgitused on ebavajalikud ja põhjendamatud.

13. Küsimus on eelkõige selles, kas pikendatud pakkumuste esitamise tähtaeg on eraldiseisvalt vaidlustatav RHAD tingimus. Kui jah, siis millistel tingimustel. Käesoleval juhul on Hankija pikendanud 07.07.2025 (registrile esitatud 03.07.2025) muudatustega, mitte ainult pakkumuste esitamise tähtaega, vaid ka teisi Riigihanke tingimusi. Muu hulgas vähendas Hankija pakkumuste jõusolekuaega kolmele kuule (varasemalt neli kuud) ning muutis Riigihanke vastavustingimusi (vastavustingimus nr 4). Kuigi 09.07.2025 tehtud muudatused (kvalifitseerimistingimuse eemaldamine, vastavustingimuseks oleva vormi muutmine, mitmed sisulised ja vormilised muudatused Hankelepingu projektis ja teistes RHADs) avaldusid ajaliselt hiljem, on ka sel hetkel tehtud muudatused osa ühest ja samast muudatuste kogumist. Hankija juhatus kinnitas viidatud RHAD muudatused 01.07.2025 juhatuse koosolekul ning tutvustas neid potentsiaalsetele pakkujatele, sh Vaidlustajale, juba 02.07.2025 toimunud infopäeval.4 Seega ei ole Hankija mitte ainult pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega, vaid teinud ka RHADs sisulisi muudatusi. Kui hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ning muutnud seejuures hanketingimusi sisuliselt, on pikendatud tähtaja jooksul võimalik vaidlustada üksnes neid tingimusi, mida on hankija muutnud koos pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisega või pärast seda (RHS § 189 lg 31). Käesoleval juhul on täpselt just see olukord.

14. Hankija on varasemalt selgitanud, et Hankelepingu täitmise tingimus, mille kohaselt on Operaatoril kohustus elektri põhivõrguga liituda, oli sätestatud juba RHAD esimeses versioonis ja Vaidlustaja oli sellest teadlik.5 Seega oli Vaidlustajale Riigihanke avaldamisest alates teada, et liitumistasu ja liitumise aeg võivad potentsiaalselt mõjutada CfD Referentshinna kujunemist. Esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli juba 14.04.2025. Vaidlustaja ei vaidlustanud esialgset pakkumuste esitamise tähtaega.

15. Võimalusele, et tulevikus muutuvad põhivõrguga liitumistingimused võivad mõjutada Riigihankes tehtavate pakkumuste maksumusi, juhiti tähelepanu juba 12.09.2024 päringus (Sõnumi ID 883935). Hankija vastas viidatud sõnumile 18.09.2024, selgitades, et pakkujad peavad arvestama seadme rajamise ja liitumistega kaasnevate kuludega pakkumise esitamise hetkel, tehes pakkumuse oma parima teadmise

1 28.07.2025 vastus, p-d 32-40. 2 04.08.2025 seisukoht, p 1-2 ja 4. 3 04.08.2025 seisukoht, p 3. 4 Infopäeva materjalid on kättesaadavad RHRis (vt täpsemalt esitluse slaid 11). 5 Vt täpsemalt 28.07.2025 vastus, p 37-38.

3

kohaselt. Seega pidi hankest huvitatud isikutele olema hiljemalt septembrist 2024 selge Hankija seisukoht, milliseid riske peavad hankest huvitatud isikud pakkumuste koostamisel potentsiaalselt ise arvesse võtma.

16. Seega on Vaidlustajal olnud piisav ja mõistlik võimalus RHADga tutvuda ning otsustada juba esimese

hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks. Vaidlustaja oli esimene Riigihanke juurde registreerunud huvitatud isik. Vaidlustaja osales kõikidel Hankija korraldatud infopäevadel.

17. Seda, et Vaidlustaja oli teadlik, et tema pakkumuse koostamisel võivad liitumise hind ja tähtaeg

potentsiaalselt mõjutada Riigihankes küsitavat CfD Referentshinda, kinnitab ka asjaolu, et ta esitas esialgsete uuringute taotluse Hankijale juba 14.03.2025.6 Seega pidi Vaidlustaja mõistma hanketingimuse mõju tema pakkumuse maksumusele juba varem.

18. Täiendavalt rõhutab Hankija, et ka Vaidlustaja on juba 02.06.2025 teinud Hankijale ettepaneku pikendada

pakkumuste esitamise tähtaega kuni selguvad uued liitumistingimused (Sõnumi ID 971612). Vaidlustaja selgitas, et kooskõlastuse protsess võib võtta Konkurentsiametis kuni 90 päeva, ja et enne seda puudub pakkujatel vajalik selgus liitumise tingimuste osas, mis omakorda raskendab pakkumuste koostamist ning võib mõjutada pakkumuste hinnastamist. Hankija vastas küsimusele 06.06.2025 selgitades, et eelduslikult tuleb Konkurentsiameti kinnitus suve esimeses pooles, mis järel avaldab Elering dokumendid oma kodulehel. Konkurentsiamet kinnitas uued liitumistingimused ja tasu arvestamise metoodika 30.06.2025, misjärel avaldas Hankija need ka koheselt oma kodulehel. Seega mõistis Vaidlustaja hiljemalt 02.06.2025 uute elektri põhivõrguga liitumistingimuste, sh tasu ja eeldatava liitumise tähtaja, mõju Riigihankes esitatavale pakkumusele.

19. Hankijal on õigus ja kohustus viia hankemenetlus läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). RHS § 189 lg-s 31 kirjeldatud põhimõte võimaldab seda, välistades võimaluse hankemenetlust RHAD hilinenud vaidlustamisega pahatahtlikult venitada.7

20. Ka vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt tagab pakkumuste esitamise tähtaegade määramise regulatsioon mh, et ettevõtjal oleks piisavalt aega riigihangete registris avaldatud hanketeate ja riigihanke alusdokumentidega tutvuda ning otsustada juba esimese hanketeate avaldamise järel, kas ta peab mõnda hankija seatud tingimust enda õigus rikkuvaks või huve kahjustavaks.8 Vaidlustajal oli mõistlik võimalus RHADga tutvuda juba esimese hanketeate esitamise järel. Vaidlustaja ei pidanud ebamõistlikuks ei 14.04.2025 ega 04.07.2025 tähtaegasid, jättes need vaidlustamata. Seetõttu puudub Vaidlustajal õigus ka seda nüüd teha.

- Hankija on andnud pakkujatele piisava aja pakkumuste koostamiseks

21. RHS § 92 eesmärk on tagada, et huvitatud ettevõtjatel oleks piisav aeg (i) RHADga tutvumiseks, sh otsustamiseks, kas RHAD rikuvad tema õigusi või mitte, ning soovi korral (ii) pakkumuse koostamiseks.9

22. Hankija on pakkumuste esitamiseks andnud piisavalt aega. Esialgu andis Hankija pakkumuste koostamiseks 9 kuud ehk 274 päeva, pikendades tähtaega 12 kuuni ehk 365 päevani ning seejärel 12 kuu ja 3 nädalani ehk 386 päevani. Seejuures, käesoleva seisukoha esitamise seisuga on pakkujatel pakkumuste esitamiseks 13 kuud ja 2 nädalat ehk 411 päeva. Hankija hinnangul on see enam kui piisav pakkumuste koostamiseks. Eeltoodut kinnitab see, et enne 04.08.2025 oli juba tasutud viie pakkumuse tagatis, sh esitatud kaks pakkumust. Kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele kehtivad samad tingimused.

23. RHS § 92 lg 1 kohaselt tuleb hankijal määrata pakkumuste esitamise tähtaeg lähtuvalt hankelepingu esemest, sh selle keerukusest, ulatusest jm olulistest asjaoludest. Hankija peab kaaluma ja hindama, milline

6 28.07.2025 vastus, lisa 6. 7 TlnRnK 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008/32, p 11; TlnRnK 28.05.2021 määrus asjas nr 3-21-991/9, p 16. 8 VAKO 14.04.2025 otsus asjas nr 65-25/287982, p 6.1; TlnRnK 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008/32, p 11. 9 Fels, E. § 92 kommentaar. - Simovart, M. A., Parind, M. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019; VAKO 14.04.2025 otsus asjas nr 65-25/287982, p 6.1; TlnRnK 17.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1008/32, p 11.

4

võiks olla mõislik ja vajalik aeg pakkumuste koostamiseks. Seega on tegemist hankija diskretsiooniotsusega.

24. Hankijal on RHAD seadmisel avar kaalutlusruum. Hankija seatud piirangud ja kriteeriumid on vaidlustatavad üksnes siis, kui need on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus riigihangete- ja õiguse üldpõhimõtetega ning rikuvad hankes osalemisest huvitatud isiku õigusi ja huve.10 Hankija ei pea hanketingimusi kujundama selliselt, et need oleksid pakkujatele võimalikult soodsad ja meelepärased.11 Hankija on arvestanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel kõiki olulisi asjaolusid.

- Hankija ei saa maandada pakkujate äririske nullini

25. Vaidlustaja läbiv väide on, et liitumistasu ja liitumise eeldatav aeg on oluline teave pakkumuses esitatava hinna kujundamiseks.12 Elektri põhivõrguga liitumise tasu ja eeldatav tähtaeg võivad olla elemendid, mida pakkujad võtavad Riigihankes pakkumuse tegemisel arvesse. Hankija hinnangul on hankest huvitatud isikutel piisavalt teavet pakkumuste koostamiseks.13 Vaidlustaja ei ole oma 04.08.2024 seisukohaga esitanud tõendeid või asjaolusid, mis lükkaks Hankija seisukoha ümber.

26. Hankija hinnangul ei pea pakkumuse esitamiseks kogu vajaminev info olema pakkujatele 100% kindlusega teada. Pakkumuse koostamiseks piisab adekvaatsest prognoosotsustest ning hinnangutest, mida valdkonnas tegutsev mõistlik ettevõtja peaks suutma teha. Arvestades Hankelepingu pikka perioodi on CfD Referentshinna määramisel paratamatult hinnastatud sisse riske, mida ei ole võimalik pakkumust koostades täieliku kindlusega ette näha.

27. Vaidlustaja hinnangul viib teadmatus pooltevahelise ebamõistliku riskijaotuseni.14 Hankija sellega ei

nõustu. Hankija ei pea pakkumuste esitamise tähtaja määramisel arvestama sellega, et potentsiaalsete pakkujate äririskid oleksid täielikult maandatud. Vaidlustajal ei ole õigust nõuda, et hanketingimustega oleksid kõik riskid Hankija poolt potentsiaalsetele pakkujatele maandatud. Ettevõtlusele on omane riskide võtmine (ja vajadusel nende kandmine). Hankija kohustus ei ole neid riske lõpuni maandada. Hankest huvitatud isik peab ise hindama enda riskivõimekust, hinnastades selle vastavalt enda pakkumises. Seejuures ei ole riskide täielikult maandamine hanketingimustega ka võimalik, kuivõrd iga hankest huvitatud isiku riskitundlikkus võib olla erinev või võimenduda erinevatel asjaoludel.

28. Vaidlustus peab sisaldama faktilist põhjendust, kuidas Hankija tegevus riivab vaidlustaja õigusi ja huve. Vaidlustaja ei ole selgelt põhjendanud, kuidas riivab Hankija määratud pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Hanketingimuse mõju pakkumuse hinnale ei tähenda automaatselt, et hanketingimus on õigusvastane. Kui Vaidlustaja leiab, et hanketingimus tõstab pakkumuse maksumust, siis on tal võimalik konkreetsest hanketingimusest lähtuv risk või rahaline mõju kajastada pakkumuse hinnas täpselt nii nagu kõikidel teistel pakkujatel.15

29. Veelkord, Hankija ei pea hanketingimusi kujundama selliselt, et need oleksid pakkujatele võimalikult soodsad ja meelepärased.16 Hanketingimused kehtivad kõikidele pakkujatele ühtemoodi. Kõik pakkujad peavad arvestama, et nende pakkumuse edukaks tunnistamise korral tuleb Hankelepingu täitmiseks tagada ka elektri põhivõrguga liitumispunkti olemasolu. Kui hanketingimused on ühtemoodi ebamugavad või ebasoodsad kõikide potentsiaalsete pakkujate suhtes, ei tähenda see hanketingimuse õigusvastasust.17

30. Mitmed Vaidlustaja väited puudutavad hanketingimuste otstarbekust.18 Need väited tuleb jätta läbivaatamata, kuivõrd hanketingimuste otstarbekust ei ole võimalik vaidlustusmenetluses vaidlustada.19

10 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.1. 11 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.3. 12 04.08.2025 seisukoht, p 6. 13 28.07.2025 vastus, p-d 67-68. 14 04.08.2025 seisukoht, p 11. 15 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.4. 16 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.3. 17 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.3. 18 04.08.2025 seisukoht, p-d 11, 12 ja 21. 19 TrtRnK 04.02.2025 otsus asjas nr 3-24-2840/12, p 12.1

5

- Pakkumuse esitamine ei ole võimatu

31. Vaidlustaja on jätnud eksitava mulje nagu sõltuks liitumistasu ja liitumise tähtaja selgumisest nii CfD

perioodi pikkus kui pakkumuse esitamise võimalikkus.20 Hankija on selgitanud, et liitumistasu ja aeg on vaid üks võimalikest asjaoludest, mis võib mõjutada pakkumuse maksumuse kujunemist.21 Vale on Vaidlustaja väide, et kui selgub liitumise tähtaeg, selgub ka CfD Perioodi algus. Liitumise saavutamine on vaid üks Valmiduse saavutamise eeldustest. Seejuures tuleb läbida ka mFRR teenuse osutamiseks eelkvalifitseerimise protsess, mida ei ole võimalik enne liitumise valmimist alustadagi. CfD Perioodi algus algab siiski alles Valmiduse saavutmisel, mitte varem.

32. Vaidlustaja on seisukohal, et potentsiaalsetel pakkujatel ei ole võimalik liitumistasu välja selgitada enne liitumislepingu sõlmimist.22 Hankija hinnangul pole see korrektne. Hankija on juba varasemalt selgitanud, et pakkumuste esitamiseks vajaliku teabe kogumine on alati olnud võimalik ka põhivõrguga liitumist puudutavas osas. Kõik vajalikud hinnakomponendid koos maksumusega on liitujatele avalikult ette teada ning seega sõltub liitumistasu suurus liituja soovidest liitumise parameetritele, mitte Hankija tegevusest.

33. Hankija rõhutab veelkord, Vaidlustaja ei saanud uutest liitumistingimustest teada alles 31.07.2025.

Vaidlustajale oli liitumisega seotud kulude adekvaatse prognoosotsuse tegemiseks vajalik info juba varem. Tulenevalt viimasest pakkumuse esitamise tähtaja pikendamisest kuni 28.08.2025 on Vaidlustajal veelgi pikem aeg pakkumuste koostamiseks. Selleks hetkeks on Vaidlustajal olnud vähemalt kaks kuud uute liitumistingimustega arvestamiseks. See periood on pikem, kui seaduses ettenähtud minimaalne tähtaeg pakkumuste esitamiseks. Arvestades, et Vaidlustaja oli Riigihanke ülejäänud tingimustest teadlik rohkem kui aasta, on kaks kuud Hankija hinnangul piisav, et pakkujatel oleks võimalus pakkumuse koostamisel juba ka uute liitumistingimustega arvestada.

34. Vaidlustaja väitel ei mõjuta pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine CfD Perioodi pikkust.23 Selline seisukoht on väär. Tähtaja edasilükkamine mõjutab otseselt minimaalset CfD Perioodi, millega pakkujad arvestada saavad. Minimaalse tagatud CfD Perioodi lühenemine omab selget mõju pakutavale CfD Referentshinnale, kuna minimaalne arvestuslik periood kulude katmiseks on lühem.

35. Vaidlustaja on selgitanud, et liitumistaotluse enne 31.07.2025 esitamine ei olnud võimalik, kuna sellega kaasnenuks oluline finantsrisk tagatise maksmise näol.24 Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 1113 lg 23 sätestab, et ELTS § 74 lõikes 7 nimetatud liitumistasude hinnakirja kehtima hakkamise seisuga kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse § 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasu juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui § 72 lõikes 63 nimetatud liitumistasu. Teisisõnu, enne 31.07.2025 liitumistaotluse esitanud liituja viiakse üle uutele kehtima hakanud liitumistingimustele, kui olukord muutub liitujale soodsamaks. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE)25 seletuskirja selgitab muudatust järgmiselt: „Kui liituja on varasemalt esitanud liitumistaotluse ja nõuetekohase tagatise, siis tagatise ulatuses tasaarveldamine toimub fikseeritud liitumistasu süsteemi raames. Kirjeldatud üleminek aitab vältida põhivõrguga liitujate soovi enne seaduse jõustumist oma liitumistaotluse esitamisega oodata, et saada soodsamat liitumistasu, ja võimaldab liitumisprotsessiga ajaliselt varem alustada. See panustab ühtlasi tootmisvõimsuste kiiremasse ehitamisse“ (Hankija rõhutusega). 26 Seega ei ole Vaidlustaja käsitlus õige. Vaidlustaja ei oleks pidanud ära ootama uute tüüptingimuste jõustumist. Ta oleks saanud esitada liitumistaotluse varem – sellega ei oleks kaasnenud täiendavaid riske.

20 04.08.2025 seisukoht, p 14. 21 28.07.2025 vastus, p 45. 22 04.08.2025 seisukoht, p 8. 23 04.08.2025 seisukoht, p 13. 24 04.08.2025 seisukoht, p 17. 25 Elektrituruseaduse muutmise seaduse (556 SE) seletuskiri. Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu. 26 556 SE seletuskiri, lk 14.

6

36. Lisaks, liitumisega seotud finantsrisk on olemas ka alates 31.07.2025 kehtima hakanud tüüptingimuste korral, sest liitumistasu tuleb maksta korraga pärast liitumislepingu sõlmimist ning liitumislepingu lõpetamisel kliendist tuleneval asjaolul liitumistasu tagastamist ette ei ole nähtud (Lisa, p 7.6).

37. Vaidlustaja hinnangul ei ole analoogia ehitus- ja kasutusloa saamisega asjakohane.27 Vaidlustaja tugineb

seejuures peamiselt asjaolule, et elektri põhivõrguga liitumise võimalus, liitumistasu ja liitumise tähtaeg sõltub vaid Hankija tegevusest ja otsustest. Hankija eeltooduga ei nõustu. Liitumisprotsess ei ole sedavõrd ühekülgne nagu Vaidlustaja soovib näidata. Nii liitumistasu suurust kui liitumise aega mõjutavad suuresti liituja soovid liitumisele ja selle asukohale. Potentsiaalsel pakkujal on piisvalt suurel määral võimalik liitumistega seotud protsesse mõjutada ning hinnata adekvaatselt nende mõju pakkumuse koostamisele. Sarnaselt sõltub ehitus- ja kasutusloa taotlemine ehitatavast objektist, taotleja esitatud andmete kvaliteedist ja täielikkusest, nõuetele vastavusest jne. Kuid mh tuleb taotlejatel arvestada, et sõltuvalt kohalikust omavalitsusest võivad olla suured erinevused nii menetluse kiiruses, menetluses esitatavates nõuetes jne. Täiendavalt tuleb saada täiendavad kooskõlastused ka teistelt ametiasutustelt.

38. Vaidlustaja hinnangul ei ole tal liitumisperioodi (18-36 kuud) osas kindlust ning väide on tõendamata.28

Hankija ei nõustu väitega. Hankija ei vaidle vastu, et Vaidlustajale väljastatud liitumise tehnilistes tingimustes on liitumise prognoositud tähtajaks 57 kuud.29 Vaidlustaja on jätnud tähelepanuta aga asjaolu, et märgitud 57 kuu sisaldab endas ka ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamiseks vajalike tööde prognoositud ajakulu ehk võrgutugevdustöid. Alates 31.07.2025 on liitumise osaks ainult liitumispunkti väljaehitus.30 Vaidlustajale väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt on liitumispunkti rajamise ajakuluks 34 kuud. See on kooskõlas Hankija poolt esitatud väitega, et liitumine alates 31.07.2025 kehtima hakkava korra järgi kestab 18-36 kuud.

39. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et Riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva määramisel on

arvestatud piisvalt hanke iseloomu ning selle koostamiseks vajalikku teavet. Pakkumuste esitamise tähtpäev on kooskõlas RHS § 92 lg-ga 1 ning RHS § 3 p-dest 1 ja 5 tulenevate riigihanke aluspõhimõtetega.

- Menetluskulud tuleb jätta välja mõistmata

40. Vaidlustaja palub Hankijalt välja mõista vaidlustamisega seotud menetluskulud. Hankija palub antud taotluse jätta rahuldamata. Arvestades, et 17.07.2025 vaidlustus ei ole tähtaegne ja vaidlustusmenetlus tuleb lõpetada vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega (RHS § 189 lg 31, § 192 lg 3 p 1; § 197 lg 1 p 8), on põhjendatud jätta menetluskulud Vaidlustaja kanda analoogselt RHS § 198 lg-s 3 sätestatule.

41. Alternatiivselt, kui VAKO leiab, et vaidlustus tuleb siiski rahuldada, palub Hankija vähendada Vaidlustaja

menetluskulusid, sest Vaidlustaja esitatud menetluskulud ei ole tervikuna põhjendatud RHS § 198 lg 2 kohaselt. Seejuures palub Hankija arvestada järgnevaga.

42. Esiteks, vaidlustuse ettevalmistamisele ja koostamisele on Vaidlustajal kulunud 10,5 tundi, mis on

vaidlustuse mahtu vaadates ebamõistlik. 17.07.2025 vaidlustus on 4 lehekülge, millest sisulise osa moodustab ca 3 lehekülge. Hankija hinnangul tuleb mõistlikuks vaidlustuse koostamise ajaks pidada kuni 6 tundi.

43. Teiseks, põhjendatud ei ole ka kulud, mis on esitatud seoses 17.07.2025 vaidlustuses puuduste

kõrvaldamisega (3,8 tundi). 22.07.2025 parandatud vaidlustus ei sisalda asjaolusid, mida ei esitatud juba 17.07.2025 vaidlustuses. Vastupidi, Vaidlustaja on viidanud läbivalt 17.07.2025 vaidlustuses esitatud seisukohtadele, korrates neid peamiselt teises sõnastuses. Vaidlustajal paluti täiendada 17.07.2025 vaidlustust korrektse vaidlustuse nõude ja esemega. Puudusteta nõude esitamine on Vaidlustaja kohustus. Seda kulu ei saa Hankijalt välja mõista.

27 04.08.2025 seisukoht, p 20. 28 04.08.2025 seisukoht, p 22. 29 28.07.2025 vastus, Lisa 6, lk 3. 30 Vt täpsemalt Võrgu ette arendamine ja fikseeritud liitumistasu | Elering.

7

44. Kolmandaks, Vaidlustajal on kulunud peatamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks 6,2 töötundi.31 Ka seda kulu ei saa pidada põhjendatuks. Vaidlustajal oli mõistlik võimalus hankemenetluse peatamise taotlus esitada juba koos 17.07.2025 vaidlustuse või 22.07.2025 parandatud vaidlustusega. Selleks ei olnud vajalik eraldiseisva menetlusdokumendi vormistamine. Peatamise taotlus oli sisuliselt 2 lehekülge pikk. Taotluse koostamisele kulunud põhjendatud ajaks ei saa pidada 6 tundi. Vaidlustaja väide, et antud kulu oleks olnud võimalik vältida, kui Hankija oleks pakkumuste esitamise tähtpäeva edasilükkamise otsustest piisvalt varakult teada andnud, on ainetu.32 Hankijale ei olnud pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkamine lõplikult teada enne 31.07.2025 kell 9.00 toimunud juhatuse koosolekut, kus otsustati Riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkamine.33 Hankija otsustas seda teha omal algatusel, kuna näis, et Vaidlustaja ei soovi peatamise taotlust ise teha. Pikendamise taotluse esitamine on siiski Vaidlustaja, mitte Hankija huvides.

45. Vaidlustaja on kandnud vaidlustusmenetluses õigusabikulusid kokku 34,1 töötundi eest. Hankija hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud. Arvestades vaidlustuse eset (üksnes pakkumuste esitamise tähtaeg) ei saa selline töötundide hulk olla põhjendatud. Hankija hinnangul saab mõistlikuks pidada mitte rohkem kui 17 tundi.

- Muud menetluslikud küsimused

46. Vaidlustaja on Hankijale ette heitnud, et elektroonilised viited dokumentidele ei ole käsitletavad

tõenditena.34 Hankija selgitab, et lisatud elektroonilised viited on eelkõige informatiivse väärtusega asjaolude täiendavaks selgitamiseks, arvestades hangitava teenuse ebatavalisust. Viited on esitatud informatsiooni lihtsamaks kättesaamiseks, kui menetlusosalistel on soov leida täiendavaid ning põhjalikumaid selgitusi. Viited on esitatud kohtades ning asjaolude juures, mis ei vajanud Hankija-poolset tõendamist. Nt ei ole reguleerimisteenuse (sh mFRR teenuse) olemuse selgitamine tõendatavaks asjaoluks.35 Samas võib sellest arusaamine olla asja sisulisel läbivaatamisel olulise mõjuga. Dokumendid, millele on Hankija tuginenud, olid esitatud ka menetlusdokumendi lisadena.

47. Vaidlustaja nõue on jätkuvalt esitatud viisil, mida ei ole VAKOl võimalik lahendada. Vaidlustaja on

22.07.2025 parandatud vaidlustuses esitanud nõude nr 1 teise osa järgmises sõnastuses: „ja pikendama hanketeate punktis 5.1.12 (muudetud 7. juulil 2025 avaldatud hanketeatega (ID 5169717)) sätestatud pakkumuste esitamise tähtaega kuni 1. detsembrini 2025.“36 Sellise nõude lahendamine ei kuulu VAKO pädevusse. Hankijat kohustava ettekirjutuse tegemisel ei tohi VAKO asuda teostama kaalutlusõigust hankija eest.37 Kui VAKO peaks lahendama Vaidlustaja nõude sellises sõnastuses ja kohustama Hankijat määrama Riigihanke pakkumuste esitamise tähtpäevaks 01.12.2025, teostab VAKO oma pädevust ületades Hankija kaalutlusotsust määrata pakkumuste esitamise tähtpäev lähtuvalt hankelepingu esemest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pilleriin Peedosk Hankija volitatud esindaja Lisa:

1. Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimused LISA 2 liitumislepingu tüüpvorm 31.07.2025.

31 04.08.2025 seisukoht, p 23. 32 04.08.2025 seisukoht, p 26. 33 Vt Hankija 31.07.2025 seisukoht peatamise taotluse kohta, p 4. 34 04.08.2025 seisukoht, p 27. 35 28.07.2025 vastus, p 2 ja joonealune viide nr 3. 36 22.07.2025 parandatud vaidlustus, nõude p 1. 37 Simovart, Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2019. § 197, p 13.