Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 06.08.2025 nr 10-6/2716

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 22.07.2025 vastu korralduse nr 301

„Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega.

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee, Kähriku tee 1, Kähriku tee 2,

Kähriku tee 3, Kähriku tee 4, Kähriku tee 5, Kähriku tee 6, Kähriku tee 7, Kähriku tee 8, Kähriku

tee 9, Kähriku tee 10, Kähriku tee 11, Kähriku tee 12, Kähriku tee 13, Kähriku tee 14, Kähriku

tee 15, Kähriku tee 16, Kähriku tee 17, Kähriku tee 18, Kähriku tee 19, Kähriku tee 20, Kähriku

tee 22, Kähriku tee 24, Kähriku tee 26, Kähriku tee 27, Kähriku tee 28, Kähriku tee 29, Kähriku

tee 30, Kähriku tee 31, Kähriku tee 32, Kähriku tee 33, Kähriku tee 34, Kähriku tee 36, Kähriku

tee 37, Kähriku tee 38, Kähriku tee 41, Kähriku tee 1a, Kähriku tee 5a, Kähriku tee 6a, Kähriku

tee 9a, Kähriku tee 10a, Kähriku tee 13a, Kähriku tee 14a, Kähriku tee 17a, Kähriku tee 18a,

Kähriku tee 21a, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 25a, Kähriku tee 26a, Kähriku tee 27a, Kähriku tee

30a, Kähriku tee 31a, Kähriku tee 33a, Kähriku tee 34a, Kähriku tee 37a ja Kähriku tee 41a,

Nõmme tee 9, Nõmme tee 11, Nõmme tee 11a, Nõmme tee 12, Nõmme tee 14, Palumetsa tee

10, Palumetsa tee 11, Salumetsa tee 11, Salumetsa tee 12.

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 ha. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus, juurdepääs

planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, detailplaneeringuga muudetakse planeeringualal

kehtivat Kase maaüksuse detailplaneeringut (kehtestati Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001

otsusega nr 87).

Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korralduse nr 301 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 06.08.2025 nr 10-6/2716

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 22.07.2025 vastu korralduse nr 301

„Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega.

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee, Kähriku tee 1, Kähriku tee 2,

Kähriku tee 3, Kähriku tee 4, Kähriku tee 5, Kähriku tee 6, Kähriku tee 7, Kähriku tee 8, Kähriku

tee 9, Kähriku tee 10, Kähriku tee 11, Kähriku tee 12, Kähriku tee 13, Kähriku tee 14, Kähriku

tee 15, Kähriku tee 16, Kähriku tee 17, Kähriku tee 18, Kähriku tee 19, Kähriku tee 20, Kähriku

tee 22, Kähriku tee 24, Kähriku tee 26, Kähriku tee 27, Kähriku tee 28, Kähriku tee 29, Kähriku

tee 30, Kähriku tee 31, Kähriku tee 32, Kähriku tee 33, Kähriku tee 34, Kähriku tee 36, Kähriku

tee 37, Kähriku tee 38, Kähriku tee 41, Kähriku tee 1a, Kähriku tee 5a, Kähriku tee 6a, Kähriku

tee 9a, Kähriku tee 10a, Kähriku tee 13a, Kähriku tee 14a, Kähriku tee 17a, Kähriku tee 18a,

Kähriku tee 21a, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 25a, Kähriku tee 26a, Kähriku tee 27a, Kähriku tee

30a, Kähriku tee 31a, Kähriku tee 33a, Kähriku tee 34a, Kähriku tee 37a ja Kähriku tee 41a,

Nõmme tee 9, Nõmme tee 11, Nõmme tee 11a, Nõmme tee 12, Nõmme tee 14, Palumetsa tee

10, Palumetsa tee 11, Salumetsa tee 11, Salumetsa tee 12.

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 ha. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus, juurdepääs

planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, detailplaneeringuga muudetakse planeeringualal

kehtivat Kase maaüksuse detailplaneeringut (kehtestati Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001

otsusega nr 87).

Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korralduse nr 301 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

KORRALDUS

Viimsi 22. juuli 2025 nr 301

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali

detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega (89001:010:1189).

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee (89001:010:1187), Kähriku

tee 1 (89001:010:2579), Kähriku tee 2 (89001:010:1969), Kähriku tee 3 (89001:010:2582),

Kähriku tee 4 (89001:010:1968), Kähriku tee 5 (89001:010:2589), Kähriku tee 6

(89001:010:1962), Kähriku tee 7 (89001:010:2592), Kähriku tee 8 (89001:010:1963), Kähriku tee

9 (89001:010:2607), Kähriku tee 10 (89001:010:1965), Kähriku tee 11 (89001:010:2609), Kähriku

tee 12 (89001:010:1967), Kähriku tee 13 (89001:010:2583), Kähriku tee 14 (89001:010:1976),

Kähriku tee 15 (89001:010:2585), Kähriku tee 16 (89001:010:1978), Kähriku tee 17

(89001:010:2394), Kähriku tee 18 (89001:010:1971), Kähriku tee 19 (89001:010:2396), Kähriku

tee 20 (89001:010:1973), Kähriku tee 22 (89001:010:2596), Kähriku tee 24 (89001:010:2598),

Kähriku tee 26 (89001:010:2593), Kähriku tee 27 (89001:010:1992), Kähriku tee 28

(89001:010:2595), Kähriku tee 29 (89001:010:1994), Kähriku tee 30 (89001:010:2604), Kähriku

tee 31 (89001:010:1988), Kähriku tee 32 (89001:010:2606), Kähriku tee 33 (89001:010:2391),

Kähriku tee 34 (89001:010:2599), Kähriku tee 36 (89001:010:2602), Kähriku tee 37

(89001:010:1995), Kähriku tee 38 (89001:010:1183), Kähriku tee 41 (89001:010:2127), Kähriku

tee 1a (89001:010:2581), Kähriku tee 5a (89001:010:2591), Kähriku tee 6a (89001:010:1964),

Kähriku tee 9a (89001:010:2608), Kähriku tee 10a (89001:010:1966), Kähriku tee 13a

(89001:010:2584), Kähriku tee 14a (89001:010:1977), Kähriku tee 17a (89001:010:2395),

Kähriku tee 18a (89001:010:1972), Kähriku tee 21a (89001:010:2398), Kähriku tee 22a

(89001:010:2597), Kähriku tee 25a (89001:010:1999), Kähriku tee 26a (89001:010:2594),

Kähriku tee 27a (89001:010:1993), Kähriku tee 30a (89001:010:2605), Kähriku tee 31a

(89001:010:1989), Kähriku tee 33a (89001:010:2392), Kähriku tee 34a (89001:010:2601),

Kähriku tee 37a (89001:010:1996) ja Kähriku tee 41a (89001:010:2128), Nõmme tee 9

(89001:010:2001), Nõmme tee 11 (89001:010:1998), Nõmme tee 11a (89001:001:2121), Nõmme

tee 12 (89001:010:2399), Nõmme tee 14 (89001:010:2397), Palumetsa tee 10 (89001:010:1991),

Palumetsa tee 11 (89001:010:2393), Salumetsa tee 11 (89001:010:2129), Salumetsa tee 12

(89001:010:1997).

2

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 hektarit. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus,

juurdepääs planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001 otsusega nr 87 kehtestatud ja Viimsi

Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 5 osaliselt kehtetuks tunnistatud Kase maaüksuse

detailplaneering, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Kuna planeeringuala

elamukruntide moodustamisel ei ole kehtivat detailplaneeringut aluseks võetud, siis maakatastris

registreeritud elamukruntide suurused erinevad kehtestatud detailplaneeringuga määratud

elamukruntide suurustest. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on kruntidele uute suuruste

ja piiride määramine, arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (edaspidi elamuehituse

teemaplaneering) tingimusi. Elamuehituse teemaplaneeringu kohaselt on üksikelamukrundi

vähim lubatud suurus planeeringuala piirkonnas 1 500 m².

Planeeringuala elamukruntide sihtotstarbed viiakse vastavusse kehtiva õigusega. Nimelt määrati

Kase maaüksuse detailplaneeringuga elamukruntidele liitsihtotstarbeks maatulundusmaa

sihtotstarve, kuid maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 18² lg 2 kohaselt ei määrata

maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa sihtotstarvet. Seega on kehtiv Kase

maaüksuse detailplaneering vastuolus MaaKatS-ga ning algatatava detailplaneeringu üheks

ülesandeks on viidatud vastuolu kõrvaldamine.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted. Detailplaneeringuga lahendatakse

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 20 ja 22 määratud ülesanded.

Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise käigus täieneda, kui selleks ilmnevad

objektiivsed põhjused.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala väikeelamute maa juhtotstarbega alal (EV).

Elamuehituse teemaplaneeringu kohaselt on planeeringuala piirkonna üksikelamukrundi vähim

lubatud suurus 1 500 m², detailplaneeringuga planeerida teemaplaneeringule vastava suurusega

elamukrundid. Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada teisi elamuehituse

teemaplaneeringu nõudeid.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik.“ (edaspidi rohevõrgustiku teemaplaneering). Rohevõrgustiku teemaplaneeringu

peatükis 2.2.1 sätestatu kohaselt tohib puhveralale uusehitisi lubada vastavalt erinõuetele, mis

on toodud teemaplaneeringu peatükis 2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku

puhveralal“. Puhveralal on lubatud elamute ehitamine selleks üldplaneeringuga ettenähtud

asukohas. Kuna planeeringuala asub üldplaneeringu kohasel väikeelamute maa juhtotstarbega

alal, siis ei ole detailplaneering vastuolus rohevõrgustiku teemaplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmiti detailplaneeringu tehniliseks

koostamiseks vajalike uuringute tellimise ja finantseerimise üleandmise leping ning kokkulepped

3

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise osas (registreeritud Viimsi valla

dokumendihaldussüsteemis 11.07.2025 numbriga 2-15/155).

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Planeeritavate üksikelamukruntide vähim lubatud suurus on 1 500 m².

2. Üksikelamukruntidele on lubatud määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone

ehitamiseks. Üksikelamute suurim lubatud maapealne kõrgus ümbritseva maapinna

keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks korrust) ja abihoonetel 5,0 meetrit (üks korrus).

Asjakohasel juhul määrata hoonete suurim lubatud sügavus, vajadusel analüüsida

keldrikorruse planeerimisega seotud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, mida tuleb

arvesse võtta hoonete projekteerimisel (pinnase tüüp, pinnasevee esinemine, põhjaveetase

jm). Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 20 % krundi pindalast.

3. Hoonestusala määramisel arvestada, et põhihoone kaugus naaberkrundi piirist oleks

vähemalt 7,5 meetrit, abihooned võivad olla naaberkrundi piirile lähemal (piirile ehitamisel on

nõutav naaberkrundi omaniku nõusolek). Hoonestusala tänavapoolsest krundipiirist

planeerida vähemalt 6,0 meetri kaugusele (auto parkimisala peab mahtuma elamukrundile),

abihooned on soovitatav planeerida põhihoone tänavapoolsest fassaadist krundi sisemuse

suunas või samale joonele, kuid mitte põhihoone fassaadist tänava poole.

4. Hoonestustingimuste määramisel arvestada hoonete sobivust ümbritsevasse keskkonda,

detailplaneeringuga kujundada hoonestuse terviklahendus (ansamblilisus) ja tagada kvartali

kõrge arhitektuurne kvaliteet. Muude täpsustavate arhitektuurinõuete määramisel (materjalid,

värv jmt) anda suunised ka katusekaldele ja katuseharjasuunale.

5. Detailplaneeringuga määrata tingimused kruntide piirdeaia asukohale, materjalidele ja

tihedusele, väljapoole krundipiiri on piirde paigaldamine keelatud. Piire ei tohi olla

läbipaistmatu, piirdeaia suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit. Põhjendatud juhul, nt

arhitektuurse terviklahenduse eesmärgil, on piire lubatud osaliselt (kuni 15 % ulatuses)

aktsentlõikudena rajada ka betoonist või kivist (nt krundi nurkades ja/või vahetult värava

kõrval). Detailplaneeringus käsitleda hekkpiirete lahendusi, sh määrata nende suurim lubatud

kõrgus (mitte üle 2,0 meetri).

6. Detailplaneeringuga lahendada juurdepääsud üksikelamukruntidele, vajadusel määrata

juurdepääsuservituudid. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile elamukruntidele

juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsuteed. Seejärel korrigeerida

aadressiandmed vastavalt juurdepääsule.

7. Auto parkimine lahendada krundisiseselt, vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

normatiividele. Teemaal parkimine ei ole lubatud.

8. Detailplaneeringuga lahendada sademevee ärajuhtimine. Sademevee lahenduse

planeerimisel arvestada olemasolevate sademevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavide kõrgusi

ja pinnavee üldist kõrgust maapinnas. Detailplaneeringus rakendada säästlikke

sademeveelahendusi (taaskasutus).

9. Vee- ja reoveekanalisatsiooni lahendus planeerida vastavalt ÜVK arengukavale ja AS-i Viimsi

Vesi tehnilistele tingimustele.

4

10. Kuna planeeringualal kasvab kõrghaljastust, siis on horisontaalse maaküttetorustiku

planeerimine ja paigaldamine planeeringualal keelatud.

11. Detailplaneeringuga määrata üksikelamukruntide haljastuse põhimõtteline lahendus.

Hoonestusalade määramisel lähtuda dendroloogilise inventeerimise tulemustest ja säilitada

väärtuslik kõrghaljastus. Vältida hoonestusala määramist vahetult säilitatava väärtusliku puu

kõrvale, et tagada väärtusliku puu ja hoone vaheline piisav kaugus.

12. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes

vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel, vajadusel esitada

detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.

13. Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alal. Radooniohu

täpsustamiseks tuleb enne hoone projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja

vastavalt mõõtmistulemustele rakendada (ehituslikke) meetmeid radooni siseruumidesse

imbumise tõkestamiseks. Detailplaneeringus määrata nõuded ehitusprojekti koostamisele.

14. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse aladele. Vajadusel

määrata detailplaneeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.

Detailplaneeringuga määrata keskkonnatingimused.

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

15. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada

Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline

uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

16. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

17. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja planeeritava ala seosed

naaberaladega.

18. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map. Tehnilised tingimused kõige detailplaneeringusse.

19. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

20. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada vähemalt kontaktvööndi analüüs (M

1:2000), tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis liikluslahendusega

5

(M 1:500), haljastuse joonis (M 1:500), servituutide joonis (M 1:500) ja planeeringulahendust

illustreerivad 3D vaated.

21. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

22. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üle antava/sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida

üleantav/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga

liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida.

Krundi juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht tuleb

teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-lõuna

suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb lisadena kanda

PLANK infosüsteemi (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus, kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab omavalitsusele detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Päästeamet Põhja päästekeskus (VV 17.12.2015 määrus nr 133, § 3 p 10)

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule.

• Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 3 kuud;

• Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 6 kuud;

• Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse esitamine vallale

läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks – 9 kuud;

• Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 13

kuud;

• Detailplaneeringu vastuvõtmine – 17 kuud;

6

• Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu läbiviimine – 20 kuud;

• Detailplaneeringu esitamine kehtestamiseks – 24 kuud.

Arvestades, et detailplaneering on üldplaneeringu kohane, otsustab detailplaneeringu algatamise

Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisseaduse tegevuse korraldamine

Viimsi vallas“ § 3 punkti 2 kohaselt vallavalitsus.

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1 ja § 128 lõikest

1:

1. Algatada detailplaneering Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartalis

üksikelamukruntide moodustamiseks ja üksikelamukrundi ehitusõiguse määramiseks ühe

üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

3. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ja naaberkinnisasjade

omanikud.

4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

5. Detailplaneeringu koostamisel koostada topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

6. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti Merit Renlund

vallavanem vallasekretär

Lisa 1 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Planeeringuala asukoht ja piirid

Haabneeme alevik, Kähriku tee elamukvartal

Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 04.03.2025

2

Lisa 2 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

3

Lisa 3 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted.“

4

Lisa 4 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“

Saatja: Viimsi Vallavalitsus <[email protected]> Saadetud: 11.08.2025 10:04

Adressaat: Viimsi Vallavalitsus <[email protected]> Teema: Teade - Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine

Manused: image001.png; Teade-2716-06.08.2025-Kähriku tee elamukvartali DP algatamine.asice; Teade-2716-06.08.2025-Kähriku tee elamukvartali DP algatamine.pdf; ViimsiVV_korraldus_301_22.07.2025.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Lp. kaasatud isik/asutus Käesolevaga edastame Teile teate Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korraldusest nr 301 „Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ (teade ja korraldus lisatud manusena). NB! Vallavalitsuse korraldusega on võimalik tutvuda ka Viimsi valla veebilehel: https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud- detailplaneeringud NB! Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda Viimsi Vallavalitsuse planeeringute

osakonna poole:

https://www.viimsivald.ee/vallavalitsuse-kontaktid

Lugupidamisega

Viimsi Vallavalitsus tel 602 8800 | [email protected] www.viimsi.ee

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 06.08.2025 nr 10-6/2716

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 22.07.2025 vastu korralduse nr 301

„Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega.

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee, Kähriku tee 1, Kähriku tee 2,

Kähriku tee 3, Kähriku tee 4, Kähriku tee 5, Kähriku tee 6, Kähriku tee 7, Kähriku tee 8, Kähriku

tee 9, Kähriku tee 10, Kähriku tee 11, Kähriku tee 12, Kähriku tee 13, Kähriku tee 14, Kähriku

tee 15, Kähriku tee 16, Kähriku tee 17, Kähriku tee 18, Kähriku tee 19, Kähriku tee 20, Kähriku

tee 22, Kähriku tee 24, Kähriku tee 26, Kähriku tee 27, Kähriku tee 28, Kähriku tee 29, Kähriku

tee 30, Kähriku tee 31, Kähriku tee 32, Kähriku tee 33, Kähriku tee 34, Kähriku tee 36, Kähriku

tee 37, Kähriku tee 38, Kähriku tee 41, Kähriku tee 1a, Kähriku tee 5a, Kähriku tee 6a, Kähriku

tee 9a, Kähriku tee 10a, Kähriku tee 13a, Kähriku tee 14a, Kähriku tee 17a, Kähriku tee 18a,

Kähriku tee 21a, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 25a, Kähriku tee 26a, Kähriku tee 27a, Kähriku tee

30a, Kähriku tee 31a, Kähriku tee 33a, Kähriku tee 34a, Kähriku tee 37a ja Kähriku tee 41a,

Nõmme tee 9, Nõmme tee 11, Nõmme tee 11a, Nõmme tee 12, Nõmme tee 14, Palumetsa tee

10, Palumetsa tee 11, Salumetsa tee 11, Salumetsa tee 12.

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 ha. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus, juurdepääs

planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, detailplaneeringuga muudetakse planeeringualal

kehtivat Kase maaüksuse detailplaneeringut (kehtestati Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001

otsusega nr 87).

Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korralduse nr 301 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800

Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa

Lugupeetud kaasatud isik/asutus

Meie 06.08.2025 nr 10-6/2716

Detailplaneeringu algatamise teade

Teatame Teile, et Viimsi Vallavalitsus võttis 22.07.2025 vastu korralduse nr 301

„Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine“.

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega.

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee, Kähriku tee 1, Kähriku tee 2,

Kähriku tee 3, Kähriku tee 4, Kähriku tee 5, Kähriku tee 6, Kähriku tee 7, Kähriku tee 8, Kähriku

tee 9, Kähriku tee 10, Kähriku tee 11, Kähriku tee 12, Kähriku tee 13, Kähriku tee 14, Kähriku

tee 15, Kähriku tee 16, Kähriku tee 17, Kähriku tee 18, Kähriku tee 19, Kähriku tee 20, Kähriku

tee 22, Kähriku tee 24, Kähriku tee 26, Kähriku tee 27, Kähriku tee 28, Kähriku tee 29, Kähriku

tee 30, Kähriku tee 31, Kähriku tee 32, Kähriku tee 33, Kähriku tee 34, Kähriku tee 36, Kähriku

tee 37, Kähriku tee 38, Kähriku tee 41, Kähriku tee 1a, Kähriku tee 5a, Kähriku tee 6a, Kähriku

tee 9a, Kähriku tee 10a, Kähriku tee 13a, Kähriku tee 14a, Kähriku tee 17a, Kähriku tee 18a,

Kähriku tee 21a, Kähriku tee 22a, Kähriku tee 25a, Kähriku tee 26a, Kähriku tee 27a, Kähriku tee

30a, Kähriku tee 31a, Kähriku tee 33a, Kähriku tee 34a, Kähriku tee 37a ja Kähriku tee 41a,

Nõmme tee 9, Nõmme tee 11, Nõmme tee 11a, Nõmme tee 12, Nõmme tee 14, Palumetsa tee

10, Palumetsa tee 11, Salumetsa tee 11, Salumetsa tee 12.

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 ha. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus, juurdepääs

planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane, detailplaneeringuga muudetakse planeeringualal

kehtivat Kase maaüksuse detailplaneeringut (kehtestati Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001

otsusega nr 87).

Detailplaneeringu koostamiseks on vajalikud topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

2

Viimsi Vallavalitsuse 22.07.2025 korralduse nr 301 tervikteksti ja lähteseisukohtadega saab

tutvuda ka Viimsi valla kodulehel:

https://viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/algatatud-detailplaneeringud

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siitan

planeeringute vanemspetsialist

planeeringute osakond

KORRALDUS

Viimsi 22. juuli 2025 nr 301

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali

detailplaneeringu algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine

1. Detailplaneeringu ala, detailplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanne ning

vastavus üldplaneeringule

Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartali detailplaneeringu ala asub Haabneeme aleviku

põhjaosas ning piirneb põhjast ulatusliku metsa-alaga – Viimsi metskond 79 katastriüksusega

(89001:001:2510). Idast ja läänest piirneb planeeringuala hoonestatud väikeelamukruntidega

ning lõunast Nurme põik L1 katastriüksusega (89001:010:1189).

Planeeringualasse kuuluvad järgmised katastriüksused: Kähriku tee (89001:010:1187), Kähriku

tee 1 (89001:010:2579), Kähriku tee 2 (89001:010:1969), Kähriku tee 3 (89001:010:2582),

Kähriku tee 4 (89001:010:1968), Kähriku tee 5 (89001:010:2589), Kähriku tee 6

(89001:010:1962), Kähriku tee 7 (89001:010:2592), Kähriku tee 8 (89001:010:1963), Kähriku tee

9 (89001:010:2607), Kähriku tee 10 (89001:010:1965), Kähriku tee 11 (89001:010:2609), Kähriku

tee 12 (89001:010:1967), Kähriku tee 13 (89001:010:2583), Kähriku tee 14 (89001:010:1976),

Kähriku tee 15 (89001:010:2585), Kähriku tee 16 (89001:010:1978), Kähriku tee 17

(89001:010:2394), Kähriku tee 18 (89001:010:1971), Kähriku tee 19 (89001:010:2396), Kähriku

tee 20 (89001:010:1973), Kähriku tee 22 (89001:010:2596), Kähriku tee 24 (89001:010:2598),

Kähriku tee 26 (89001:010:2593), Kähriku tee 27 (89001:010:1992), Kähriku tee 28

(89001:010:2595), Kähriku tee 29 (89001:010:1994), Kähriku tee 30 (89001:010:2604), Kähriku

tee 31 (89001:010:1988), Kähriku tee 32 (89001:010:2606), Kähriku tee 33 (89001:010:2391),

Kähriku tee 34 (89001:010:2599), Kähriku tee 36 (89001:010:2602), Kähriku tee 37

(89001:010:1995), Kähriku tee 38 (89001:010:1183), Kähriku tee 41 (89001:010:2127), Kähriku

tee 1a (89001:010:2581), Kähriku tee 5a (89001:010:2591), Kähriku tee 6a (89001:010:1964),

Kähriku tee 9a (89001:010:2608), Kähriku tee 10a (89001:010:1966), Kähriku tee 13a

(89001:010:2584), Kähriku tee 14a (89001:010:1977), Kähriku tee 17a (89001:010:2395),

Kähriku tee 18a (89001:010:1972), Kähriku tee 21a (89001:010:2398), Kähriku tee 22a

(89001:010:2597), Kähriku tee 25a (89001:010:1999), Kähriku tee 26a (89001:010:2594),

Kähriku tee 27a (89001:010:1993), Kähriku tee 30a (89001:010:2605), Kähriku tee 31a

(89001:010:1989), Kähriku tee 33a (89001:010:2392), Kähriku tee 34a (89001:010:2601),

Kähriku tee 37a (89001:010:1996) ja Kähriku tee 41a (89001:010:2128), Nõmme tee 9

(89001:010:2001), Nõmme tee 11 (89001:010:1998), Nõmme tee 11a (89001:001:2121), Nõmme

tee 12 (89001:010:2399), Nõmme tee 14 (89001:010:2397), Palumetsa tee 10 (89001:010:1991),

Palumetsa tee 11 (89001:010:2393), Salumetsa tee 11 (89001:010:2129), Salumetsa tee 12

(89001:010:1997).

2

Planeeritava ala ligikaudne suurus on 8,0 hektarit. Planeeringualal kasvab kõrghaljastus,

juurdepääs planeeringualale tuleb lahendada Nurme põigust ja Nõmme teelt ning planeeringuala

elamukruntidele läbi rajatava Kähriku tee. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile

elamukruntidele juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsu teed.

Planeeringualal kehtib Viimsi Vallavolikogu 10.04.2001 otsusega nr 87 kehtestatud ja Viimsi

Vallavolikogu 18.01.2022 otsusega nr 5 osaliselt kehtetuks tunnistatud Kase maaüksuse

detailplaneering, mida käesoleva detailplaneeringuga muudetakse. Kuna planeeringuala

elamukruntide moodustamisel ei ole kehtivat detailplaneeringut aluseks võetud, siis maakatastris

registreeritud elamukruntide suurused erinevad kehtestatud detailplaneeringuga määratud

elamukruntide suurustest. Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on kruntidele uute suuruste

ja piiride määramine, arvestades üldplaneeringu teemaplaneeringu „Viimsi valla üldiste

ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted.“ (edaspidi elamuehituse

teemaplaneering) tingimusi. Elamuehituse teemaplaneeringu kohaselt on üksikelamukrundi

vähim lubatud suurus planeeringuala piirkonnas 1 500 m².

Planeeringuala elamukruntide sihtotstarbed viiakse vastavusse kehtiva õigusega. Nimelt määrati

Kase maaüksuse detailplaneeringuga elamukruntidele liitsihtotstarbeks maatulundusmaa

sihtotstarve, kuid maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 18² lg 2 kohaselt ei määrata

maatulundusmaa sihtotstarbega samaaegselt elamumaa sihtotstarvet. Seega on kehtiv Kase

maaüksuse detailplaneering vastuolus MaaKatS-ga ning algatatava detailplaneeringu üheks

ülesandeks on viidatud vastuolu kõrvaldamine.

Detailplaneeringuga määratakse üksikelamukruntidele ehitusõigus ühe üksikelamu ja abihoone

ehitamiseks, samuti määratakse hoonete arhitektuurilised, kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused, sobitades need ümbritsevasse keskkonda ja kujundades naaberaladega ruumilise

terviku. Detailplaneeringuga piiritletakse hoonestusalad, lahendatakse juurdepääsud kruntidele,

määratakse liikluskorralduse põhimõtted, hoonete tehnovõrkudega varustamise põhimõtted ja

maa-ala haljastamise ja heakorrastamise põhimõtted. Detailplaneeringuga lahendatakse

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktides 1–9, 11, 12, 17, 20 ja 22 määratud ülesanded.

Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise käigus täieneda, kui selleks ilmnevad

objektiivsed põhjused.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala väikeelamute maa juhtotstarbega alal (EV).

Elamuehituse teemaplaneeringu kohaselt on planeeringuala piirkonna üksikelamukrundi vähim

lubatud suurus 1 500 m², detailplaneeringuga planeerida teemaplaneeringule vastava suurusega

elamukrundid. Lisaks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada teisi elamuehituse

teemaplaneeringu nõudeid.

Detailplaneering vastab üldplaneeringu teemaplaneeringule „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik.“ (edaspidi rohevõrgustiku teemaplaneering). Rohevõrgustiku teemaplaneeringu

peatükis 2.2.1 sätestatu kohaselt tohib puhveralale uusehitisi lubada vastavalt erinõuetele, mis

on toodud teemaplaneeringu peatükis 2.2.2.4 „Maakasutus- ja ehitustingimused rohevõrgustiku

puhveralal“. Puhveralal on lubatud elamute ehitamine selleks üldplaneeringuga ettenähtud

asukohas. Kuna planeeringuala asub üldplaneeringu kohasel väikeelamute maa juhtotstarbega

alal, siis ei ole detailplaneering vastuolus rohevõrgustiku teemaplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmiti detailplaneeringu tehniliseks

koostamiseks vajalike uuringute tellimise ja finantseerimise üleandmise leping ning kokkulepped

3

detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise osas (registreeritud Viimsi valla

dokumendihaldussüsteemis 11.07.2025 numbriga 2-15/155).

2. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, kooskõlastuste vajadus ja

detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

1. Planeeritavate üksikelamukruntide vähim lubatud suurus on 1 500 m².

2. Üksikelamukruntidele on lubatud määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone

ehitamiseks. Üksikelamute suurim lubatud maapealne kõrgus ümbritseva maapinna

keskmisest kõrgusmärgist on 8,5 meetrit (kaks korrust) ja abihoonetel 5,0 meetrit (üks korrus).

Asjakohasel juhul määrata hoonete suurim lubatud sügavus, vajadusel analüüsida

keldrikorruse planeerimisega seotud geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, mida tuleb

arvesse võtta hoonete projekteerimisel (pinnase tüüp, pinnasevee esinemine, põhjaveetase

jm). Üksikelamukrundi suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 20 % krundi pindalast.

3. Hoonestusala määramisel arvestada, et põhihoone kaugus naaberkrundi piirist oleks

vähemalt 7,5 meetrit, abihooned võivad olla naaberkrundi piirile lähemal (piirile ehitamisel on

nõutav naaberkrundi omaniku nõusolek). Hoonestusala tänavapoolsest krundipiirist

planeerida vähemalt 6,0 meetri kaugusele (auto parkimisala peab mahtuma elamukrundile),

abihooned on soovitatav planeerida põhihoone tänavapoolsest fassaadist krundi sisemuse

suunas või samale joonele, kuid mitte põhihoone fassaadist tänava poole.

4. Hoonestustingimuste määramisel arvestada hoonete sobivust ümbritsevasse keskkonda,

detailplaneeringuga kujundada hoonestuse terviklahendus (ansamblilisus) ja tagada kvartali

kõrge arhitektuurne kvaliteet. Muude täpsustavate arhitektuurinõuete määramisel (materjalid,

värv jmt) anda suunised ka katusekaldele ja katuseharjasuunale.

5. Detailplaneeringuga määrata tingimused kruntide piirdeaia asukohale, materjalidele ja

tihedusele, väljapoole krundipiiri on piirde paigaldamine keelatud. Piire ei tohi olla

läbipaistmatu, piirdeaia suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit. Põhjendatud juhul, nt

arhitektuurse terviklahenduse eesmärgil, on piire lubatud osaliselt (kuni 15 % ulatuses)

aktsentlõikudena rajada ka betoonist või kivist (nt krundi nurkades ja/või vahetult värava

kõrval). Detailplaneeringus käsitleda hekkpiirete lahendusi, sh määrata nende suurim lubatud

kõrgus (mitte üle 2,0 meetri).

6. Detailplaneeringuga lahendada juurdepääsud üksikelamukruntidele, vajadusel määrata

juurdepääsuservituudid. Peale Kähriku tee väljaehitamist tuleb tagada kõigile elamukruntidele

juurdepääs Kähriku teelt ning likvideerida ajutised juurdepääsuteed. Seejärel korrigeerida

aadressiandmed vastavalt juurdepääsule.

7. Auto parkimine lahendada krundisiseselt, vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

normatiividele. Teemaal parkimine ei ole lubatud.

8. Detailplaneeringuga lahendada sademevee ärajuhtimine. Sademevee lahenduse

planeerimisel arvestada olemasolevate sademevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavide kõrgusi

ja pinnavee üldist kõrgust maapinnas. Detailplaneeringus rakendada säästlikke

sademeveelahendusi (taaskasutus).

9. Vee- ja reoveekanalisatsiooni lahendus planeerida vastavalt ÜVK arengukavale ja AS-i Viimsi

Vesi tehnilistele tingimustele.

4

10. Kuna planeeringualal kasvab kõrghaljastust, siis on horisontaalse maaküttetorustiku

planeerimine ja paigaldamine planeeringualal keelatud.

11. Detailplaneeringuga määrata üksikelamukruntide haljastuse põhimõtteline lahendus.

Hoonestusalade määramisel lähtuda dendroloogilise inventeerimise tulemustest ja säilitada

väärtuslik kõrghaljastus. Vältida hoonestusala määramist vahetult säilitatava väärtusliku puu

kõrvale, et tagada väärtusliku puu ja hoone vaheline piisav kaugus.

12. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes

vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel, vajadusel esitada

detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.

13. Viimsi valla territoorium kuulub osaliselt kõrgenenud radooniohuga alal. Radooniohu

täpsustamiseks tuleb enne hoone projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ja

vastavalt mõõtmistulemustele rakendada (ehituslikke) meetmeid radooni siseruumidesse

imbumise tõkestamiseks. Detailplaneeringus määrata nõuded ehitusprojekti koostamisele.

14. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse aladele. Vajadusel

määrata detailplaneeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.

Detailplaneeringuga määrata keskkonnatingimused.

Tagamaks detailplaneeringu kõrge tehnilise kvaliteedi ja esitatud materjalide ühilduvuse

erinevate andmekogudega, seatakse detailplaneeringu vormistamisele järgnevad nõuded:

15. Detailplaneering koostada mõõtkavas 1:500 ajakohasele topo-geodeetilisele alusplaanile.

Uuringu peab olema koostanud kutsetunnistust omav geodeet (minimaalne tase 5) ja vastama

majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Vastavalt määruse § 10 nõuetele peab uuringu

tegija esitama digitaalse maa-ala plaani ning uuringu aruande tellijale ja 10 päeva jooksul

uuringu valmimise päevast alates ehitisregistrile ja kohalikule omavalitsusele. Uuring esitada

Viimsi Vallavalitsuse geoarhiivi aadressil https://geoveeb.viimsi.ee. Kui topo-geodeetiline

uuring ei ole vallas registreeritud, siis detailplaneering läbivaatamisele ei kuulu.

16. Detailplaneering koostada kooskõlas piirkonnas kehtivate asjakohaste üldplaneeringutega ja

üldplaneeringu teemaplaneeringutega (leitavad valla kodulehelt:

https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-

uldplaneeringud).

17. Detailplaneeringu koosseisus esitada ruumiline analüüs ja tuua välja planeeritava ala seosed

naaberaladega.

18. Tehnovõrkude lahendused planeerida vastavalt tehnovõrkude valdajate väljastatud

tehnilistele tingimustele. Enne detailplaneeringu kehtestamist taotleda ehitus- ja

kommunaalosakonnalt tehnilised tingimused teede, tänavavalgustuse ja sademevee

ärajuhtimise ehitusprojektide koostamiseks, taotluse saab esitada VAAL-keskkonnas:

https://vaal.viimsi.ee/map. Tehnilised tingimused kõige detailplaneeringusse.

19. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

20. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada vähemalt kontaktvööndi analüüs (M

1:2000), tugiplaan (M 1:500), põhijoonis (M 1:500), tehnovõrkude joonis liikluslahendusega

5

(M 1:500), haljastuse joonis (M 1:500), servituutide joonis (M 1:500) ja planeeringulahendust

illustreerivad 3D vaated.

21. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn, avalikustamiseks *.pdf).

Detailplaneering esitada kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja üleriigilisse

planeeringute andmekogusse (PLANK) esitamiseks digitaalselt.

22. PLANK riiklikku andmekogusse esitamisel lähtuda täiendavalt järgnevatest nõuetest:

- Vallale üle antava/sundvõõrandatava krundi (kruntide) moodustamisel märkida

üleantav/võõrandatav krunt eraldi tingimusega. Ilma ehitusõiguseta ja/või teise krundiga

liidetav krunt (juhul kui see on planeeritud) tuleb samuti eraldi tingimusena ära märkida.

Krundi juurde peab olema märgitud sihtotstarve.

- Kui hoonestusala on põhihoonele ja abihoonele määratud erinev, siis tuleb nii kirjutada ja

väljad õigesti täita.

- Hoonestuskõrguse märkimisel esitada nii kõrgus maapinnast kui ka absoluutkõrgus.

- Lisaks kohustuslikele kihtidele tuleb teha servituudivajaduse kiht ning juurdepääsu kiht tuleb

teha juhul, kui sellest sõltub aadressi määramine.

- Kõikidest joonistest tuleb esitada ka PDF-vormingus fail ja vormistus peab olema põhja-lõuna

suunaline (s.t õigetpidi).

- Dokumentidest on kohustuslik esitada kooskõlastuste koondtabel, seletuskiri peab olema

koos tiitellehega.

- Kõik, mis detailplaneeringu kehtestamise ajal on käsitletav lisadena, tuleb lisadena kanda

PLANK infosüsteemi (PLANK-i kannab kohalik omavalitsus, kuid lisad, uuringud jm

asjakohased materjalid edastab omavalitsusele detailplaneeringu koostaja).

Detailplaneering kooskõlastada järgmiste riigiasutustega:

- Päästeamet Põhja päästekeskus (VV 17.12.2015 määrus nr 133, § 3 p 10)

Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:

Ajakava on orienteeruv ja sõltub detailplaneeringu koostaja, kooskõlastajate ja koostöö tegijate

tegevusest ning muudest objektiivsetest asjaoludest. Ajakavas toodud tähtajad (arvestatud

kuudes) kajastavad ajaperioodi, mis kulub vastavaks etapiks alates detailplaneeringu algatamise

otsuse teatavaks tegemisest detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule.

• Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine vallale seisukoha andmiseks – 3 kuud;

• Valla seisukoha andmine detailplaneeringu eskiislahenduse kohta – 6 kuud;

• Valla poolt esitatud märkuste alusel täiendatud eskiislahenduse esitamine vallale

läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks – 9 kuud;

• Kooskõlastuste ja arvamuste küsimine riigiasutustelt ja tehnovõrkude valdajatelt – 13

kuud;

• Detailplaneeringu vastuvõtmine – 17 kuud;

6

• Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu läbiviimine – 20 kuud;

• Detailplaneeringu esitamine kehtestamiseks – 24 kuud.

Arvestades, et detailplaneering on üldplaneeringu kohane, otsustab detailplaneeringu algatamise

Viimsi Vallavolikogu 13.12.2022 määruse nr 22 „Planeerimisseaduse tegevuse korraldamine

Viimsi vallas“ § 3 punkti 2 kohaselt vallavalitsus.

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktist 1 ja § 128 lõikest

1:

1. Algatada detailplaneering Haabneeme alevikus, Kähriku tee elamukvartalis

üksikelamukruntide moodustamiseks ja üksikelamukrundi ehitusõiguse määramiseks ühe

üksikelamu ja ühe abihoone ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu koostamisel lahendada PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased

ülesanded.

3. Kaasata detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi või huve võib planeeringulahendus

puudutada, sh olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajad ja naaberkinnisasjade

omanikud.

4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada PlanS § 128 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt.

5. Detailplaneeringu koostamisel koostada topo-geodeetiline uuring ja dendroloogiline uuring.

6. Viimsi Vallavalitsusel sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust

huvitatud isikuga PlanS § 131 kohane haldusleping detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude täieliku või osalise kandmise kohta.

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Illar Lemetti Merit Renlund

vallavanem vallasekretär

Lisa 1 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Planeeringuala asukoht ja piirid

Haabneeme alevik, Kähriku tee elamukvartal

Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti ortofoto 04.03.2025

2

Lisa 2 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte Viimsi valla mandriosa üldplaneeringust

3

Lisa 3 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Viimsi valla üldiste ehitustingimuste

määramine. Elamuehituse põhimõtted.“

4

Lisa 4 Viimsi vallavalitsuse

22.07.2025 korraldusele nr 301

Väljavõte üldplaneeringu teemaplaneeringust „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“