„Siseministri 23. veebruari 2024. aasta määruse nr 5
„Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse siseministri 23. veebruari 2024. aasta määrust nr 5 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord“ ning nähakse ette Sisekaitseakadeemia kutseõppe õppekavarühm ja õppekavad, mille alusel õppivalt õpilaselt ei ole õigust tasu nõuda. Selleks on vara ja isikukaitse õppekavarühma kutseõppe õppekavad.
Muudatus on positiivne, sest võimaldab Sisekaitseakadeemias kutseõppes õppida tasu maksmata ka juhul, kui õppija on:
• juba vastu võetud kutseõppe tasuta tasemeõppesse või immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
• viimase viie või kümne aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema kutseõppe või kõrgharidustaseme õppe;
• varem kahel või enamal korral tasuta kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja kõigil kordadel õpingud katkestanud.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sisekaitseakadeemia rektoraadi büroo juhataja-õigusjuht Gaili Parts (
[email protected], 5883 6306) ja Siseministeeriumi strateegia- ja arendusosakonna targa ja innovaatilise siseturvalisuse valdkonna juht Häli Allas (
[email protected], 612 5069) ning selle juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (
[email protected], tel 612 5084).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu on seotud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) rakendamisega. Selle seaduse 1. septembril 2025. aastal jõustuva muudatusega volitatakse kutseõppeasutuste seaduse § 47 lõike 11 punktiga 3 valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama õppekavarühmad või õppekavad, mille alusel õppivalt õpilaselt ei ole koolil õigust tasu nõuda.
Eelnõuga muudetakse siseministri 23. veebruari 2024. aasta määrust nr 5 „Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevuse finantseerimise alused, tingimused ja kord“ (edaspidi määrus), avaldamismärge RT I, 26.02.2024, 1.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest teises nähakse ette jõustumisaeg.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse määruse § 2 ja sätestatakse, et Sisekaitseakadeemial ei ole õigust nõuda tasu õppijalt, kes õpib vara ja isikukaitse õppekavarühma kutseõppe õppekava tasuta õppekohal. Selleks loetakse § 2 senine tekst lõikeks 1 ja täiendatakse paragrahvi asjakohase lõikega 2.
Vastuvõtt Sisekaitseakadeemia kutseõppe õppekavadele toimub peamiselt ametkondliku suunamise kaudu: Häirekeskuse, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning vanglateenistuse ametnikud ja töötajad omandavad oskusi ning läbivad kutseõpet, et teha tööd valitud ametikohal, mille järele asutusel ja riigil on selge vajadus.
Samuti pakub Sisekaitseakadeemia kutseõpet nii 4. tasemel kui ka 5. tasemel (jätkuõpe) ja kuigi mõlemal juhul on tegemist kutseõppega, ei saa 5. tasemele õppima asuda ilma 4. taset läbimata.
Seega on vaja säilitada võimalus õppida Sisekaitseakadeemia kutseõppe õppekavadel tasuta. Muudatuse tulemusel saab Sisekaitseakadeemia ka edaspidi pakkuda tasuta kutseõpet vara ja isikukaitse õppekavarühma kutseõppe õppekavade õppijale, kes on:
1) koolituskohale kandideerides juba vastu võetud kutseõppe tasuta tasemeõppesse või immatrikuleeritud kõrgharidustaseme tasuta õppesse;
2) vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul lõpetanud kõrgharidustaseme tasuta õppe;
3) vastuvõtmisele eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul, kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes;
4) enne vastuvõtmist kahel või enamal korral tasuta kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja kõigil kordadel õpingud katkestanud ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat.
Seega tagatakse määruse muudatusega Sisekaitseakadeemias õppijatele tasuta kutseõppes õppimise võimalus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: õppijad
Riigi ühes prioriteetses, siseturvalisuse valdkonnas võib tasuta õppimine meelitada rohkem noori kandideerima valdkonna kutseõppekavadele. Lisaks annab tasuta õppimine karjääripöörajatele – kelleks on sageli varasema haridusega täiskasvanud – võimaluse siseneda siseturvalisuse valdkonda ilma rahaliste tõketeta. See toetab elukestvat õpet, aitab leevendada tööjõupuudust ning toob süsteemi motiveeritud ja teadliku valikuga õppijaid. Seeläbi on õppijad rohkem motiveeritud keskenduma õpingutele, kuna väheneb vajadus õppimise kõrvalt töötada ning see omakorda soodustab õpingute lõpetamist tähtajaks. Ka suurendab tasuta õppekoht eriti väiksema sissetulekuga noortel ja peredel võimalust saada kvaliteetne haridus olenemata majanduslikust taustast.
4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm 1: asutused, kes saadavad ametniku või töötaja õppima
Eelnõukohane muudatus võimaldab asutustel planeerida järelkasvu ja kompetentsi arengut pikaks ajaks ja süsteemselt. Samuti on võimalik paremini suunata kutseharidust, arvestades siseturvalisuse arengukavu ja tööjõuvajadust.
Sihtrühm 2: Sisekaitseakadeemia
On vaja tagada õppe läbiviimiseks piisav eelarveline kate ning õpperühmade piisav täituvus. Kui õpperühmad ei täitu planeeritud mahus, siis jagunevad kulud väiksema arvu õppijate vahel. Väikese täituvusega õpperühmad seavad peale eelarve surve alla ka õppe kvaliteetse läbiviimise.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasneb vajadus muuta asutusesiseseid töökorraldusdokumente. Nende ettevalmistamine on ühekordne tegevus, mida tehakse tavapäraste tööülesannete käigus. Töökoormuse vähene kasv on ajutine.
Määruse rakendamisega ei kaasne otsest tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal koos Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) jõustumisega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Häirekeskusele, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ning Sisekaitseakadeemiale.