| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-6/25/28 |
| Registreeritud | 11.08.2025 |
| Sünkroonitud | 12.08.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-6 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud |
| Toimik | 5-6/25 Kaitseministeeriumi koostatud Riigikogu otsuste eelnõud 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/28
Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2026 eelnõu
RO esmakordsel panustamisel RSO-le 2026 seletuskiri
EELNÕU
21.08.2025
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel
panustamisel
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026.
aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu
või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI
või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel
operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks
aastaks osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle
liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale
rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on
sama, mis 2025. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni
vajadustest ning otsustatakse RiKS-i § 34 lõike 61 alusel. Kaitseväe edasise kasutamise samal
operatsioonil otsustab Riigikogu eraldi otsusega, lähtudes RiKS-i § 34 lõikest 1. Riigikogu
otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna
nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete
Toompere ([email protected]).
Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised
Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning
vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi
kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta
seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil paindlikumalt
reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud
kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO valmidusüksuste koosseisus
osalemine).
Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO
liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis
sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline
operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev
muu sõjaline operatsioon, mille puhul ei ole tegemist kollektiivse enesekaitse operatsiooniga.
Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu kehtestatud piirarvu
piiresse. RiKS-i § 34 lõike 61 järgi annab sama § 34 lõikes 4 sätestatud Riigikogu otsuse alusel
Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni
seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu
2
juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis järgmise
rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba eraldi otsusega RiKS-i § 34 lõike 1 kohaselt.
Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele RiKS-i § 34 lõike 61 alusel esmakordselt korralduse
alustada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel tehtud
Riigikogu otsusele tuginedes 2. aprillil 2020. Korraldus oli seotud 2020. aasta 31. märtsi
Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lõpetada sõjaline operatsioon European Union’s Naval Force
Mediterranean operation Sophia (EUNAVFOR Med/Sophia) ja selle asemel alustada uut
sõjalist operatsiooni European Union’s Naval Force Mediterranean operation Irini
(EUNAVFOR Med/Irini). Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik RiKS § 34 lg 1 järgset
Riigikogu otsust taotleda, mistõttu alustati ühe kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu uuel
sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Alates
2021. aasta 1. jaanuarist jätkas Eesti operatsioonile panustamist, tuginedes RiKS § 34 lg 1 alusel
antud mandaadile.
Teist korda otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil osalemist, tuginedes RiKS § 34
lg 4 alusel 23. septembril 2021 antud Riigikogu otsusele. Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele
RiKS-i § 34 lõike 61 alusel korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu
väljaõppemissioonile EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique)
Mosambiigis. Kuna julgeolekuolukord Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu
väljaõppemissiooni panus regiooni oli vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik uuel
operatsioonil osalemiseks taotleda Riigikogu otsust RiKS § 34 lg 1 alusel. Alates 1. jaanuarist
2022 jätkab Eesti Mosambiigis läbiviidavale missioonile panustamist Riigikogu RiKS-i § 34 lg
1 alusel antud mandaadile tuginedes. Samuti otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil
osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud Riigikogu otsusele tuginedes 1. aprillil 2024, andes
Kaitseväele korralduse panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu rahvusvahelisele
sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides Punase mere piirkonnas.
Panustamisega seotud kulud
Kaitseväe koosseisu lähetamisega kaasnevaid lisakulutusi ei ole võimalik täpselt prognoosida,
sest need sõltuvad konkreetsest operatsioonist, operatsioonipiirkonnast ja kestusest. Vajaduse
korral koostatakse võimalike lisakulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi
valitsemisala 2026. aasta eelarvest. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele
õigus teha muudatusi Kaitseväe koosseisu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või
lisaeelarvega.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.
EELNÕU
21.08.2025
Riigikogu otsus
Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi
Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel
panustamisel
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu
otsustab:
Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 100 kaitseväelast 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026.
aasta 31. detsembrini Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu
või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI
või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel
operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval
muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2025
Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr
1
Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu seletuskiri
Sissejuhatus
Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab kasutada kuni 100 kaitseväelast riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 34 lõike 4 alusel, mille kohaselt määrab Riigikogu oma otsusega igaks
aastaks osalejate piirarvu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või selle
liikmesriigi, Euroopa Liidu (EL) või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) juhitavale
rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile esmakordseks panustamiseks. Mandaadi piirmäär on
sama, mis 2025. aastal. Eesti täpne panus ja selle suurus oleneb konkreetse operatsiooni
vajadustest ning otsustatakse RiKS-i § 34 lõike 61 alusel. Kaitseväe edasise kasutamise samal
operatsioonil otsustab Riigikogu eraldi otsusega, lähtudes RiKS-i § 34 lõikest 1. Riigikogu
otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna
nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete
Toompere ([email protected]).
Riigikogu otsusega antavate õiguste kasutamise eelised
Rahvusvaheline julgeolekuolukord on ebastabiilne nii Euroopas, Lähis-Idas kui ka Aafrikas.
Konfliktid ja kriisid maailma eri regioonides võivad eskaleeruda ootamatult ja kiiresti ning
vajaduse korral peab Eesti olema suuteline kiiresti ja paindlikult lähetama Kaitseväe üksusi
kriisi- või konfliktipiirkonda, et panustada rahvusvahelise stabiilsuse tagamisse ja kaitsta
seeläbi ka Eesti julgeolekuhuve. Käesoleva mandaadi andmine võimaldab Eestil paindlikumalt
reageerida kiiresti eskaleeruvale olukorrale, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud
kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO valmidusüksuste koosseisus
osalemine).
Riigikaitseseaduse kohaselt peab esmakordsel panustamisel olema tegemist NATO, NATO
liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitava operatsiooniga, mis on ÜRO põhikirja VI või VII peatükis
sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline
operatsioon või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev
muu sõjaline operatsioon, mille puhul ei ole tegemist kollektiivse enesekaitse operatsiooniga.
Operatsioonile saadetava kontingendi suurus peab jääma Riigikogu kehtestatud piirarvu
piiresse. RiKS-i § 34 lõike 61 järgi annab sama § 34 lõikes 4 sätestatud Riigikogu otsuse alusel
Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel
sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni
seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu
2
juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Kõnealuses operatsioonis järgmise
rotatsiooniga jätkamise otsustab Riigikogu juba eraldi otsusega RiKS-i § 34 lõike 1 kohaselt.
Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele RiKS-i § 34 lõike 61 alusel esmakordselt korralduse
alustada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel tehtud
Riigikogu otsusele tuginedes 2. aprillil 2020. Korraldus oli seotud 2020. aasta 31. märtsi
Euroopa Liidu Nõukogu otsusega lõpetada sõjaline operatsioon European Union’s Naval Force
Mediterranean operation Sophia (EUNAVFOR Med/Sophia) ja selle asemel alustada uut
sõjalist operatsiooni European Union’s Naval Force Mediterranean operation Irini
(EUNAVFOR Med/Irini). Ajakriitilisuse tõttu ei olnud võimalik RiKS § 34 lg 1 järgset
Riigikogu otsust taotleda, mistõttu alustati ühe kaitseväelasega panustamist Euroopa Liidu uuel
sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Alates
2021. aasta 1. jaanuarist jätkas Eesti operatsioonile panustamist, tuginedes RiKS § 34 lg 1 alusel
antud mandaadile.
Teist korda otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil osalemist, tuginedes RiKS § 34
lg 4 alusel 23. septembril 2021 antud Riigikogu otsusele. Vabariigi Valitsus andis Kaitseväele
RiKS-i § 34 lõike 61 alusel korralduse panustada ühe kaitseväelasega Euroopa Liidu
väljaõppemissioonile EUTM Mozambique (European Union Training Mission in Mozambique)
Mosambiigis. Kuna julgeolekuolukord Mosambiigis oli kiirelt halvenenud ning Euroopa Liidu
väljaõppemissiooni panus regiooni oli vajalik kiireloomuliselt, ei olnud võimalik uuel
operatsioonil osalemiseks taotleda Riigikogu otsust RiKS § 34 lg 1 alusel. Alates 1. jaanuarist
2022 jätkab Eesti Mosambiigis läbiviidavale missioonile panustamist Riigikogu RiKS-i § 34 lg
1 alusel antud mandaadile tuginedes. Samuti otsustas Vabariigi Valitsus alustada operatsioonil
osalemist RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud Riigikogu otsusele tuginedes 1. aprillil 2024, andes
Kaitseväele korralduse panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu rahvusvahelisele
sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides Punase mere piirkonnas.
Panustamisega seotud kulud
Kaitseväe koosseisu lähetamisega kaasnevaid lisakulutusi ei ole võimalik täpselt prognoosida,
sest need sõltuvad konkreetsest operatsioonist, operatsioonipiirkonnast ja kestusest. Vajaduse
korral koostatakse võimalike lisakulude prognoos ja need kaetakse Kaitseministeeriumi
valitsemisala 2026. aasta eelarvest. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele
õigus teha muudatusi Kaitseväe koosseisu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks
Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või
lisaeelarvega.
Eelnõu kooskõlastamine
Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,
Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.