Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/27

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO JEF 2026 eelnõu

RO JEF 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu

otsustab:

Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni

2026. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on

koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere

([email protected]).

Ühendekspeditsioonivägi

JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget –

Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i

kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja

paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse

sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või

NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning

nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise

otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja

Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral

PõhjaEuroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka

laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku

tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest

suurimad on olnud õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel

Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti

käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid,

et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023. aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele

ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid, helikopterid ja miinijahtijad.

2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis

keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.

JEF-i liikmesriikide valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa

kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja regiooni

julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Läänemere kriitilise meretaristu kaitset

ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka

JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.

2

Eesti panus

Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel

ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi

regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele koostööle Eesti

strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel

koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi märgiline sõjaline

kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata

kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub

Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile

olulise liitlase ja partneriga, kes koalitsioonis osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja

väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid.

Eesti jätkuv valmidus vajadusel kiireloomuliselt JEF-i panustada on oluline ennekõike

kahepoolsete suhete perspektiivist Ühendkuningriigiga, aga ka panustamaks JEF-i valmidusse.

Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire

rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et

vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti

tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees ning meie kuvandist UK silmis.

2026. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega

kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vastava tegevuse

vajadustest. JEF-i võimalike tegevuste käivitamisel on Kaitsevägi valmis panustama demineerijate

meeskonna, meedikute, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja

tuukrimeeskonnaga.

JEF-is osalemise otsustamine

Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist

kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb

ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.

JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i

liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti

kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse

alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele

korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse

viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

3

Panustamisega seotud kulu

Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel

sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest.

Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve

seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või

lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu

otsustab:

Kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 24 kaitseväelast alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni

2026. aasta 31. detsembrini Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi

ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on

koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere

([email protected]).

Ühendekspeditsioonivägi

JEF on Ühendkuningriigi 2018. aastal algatatud ja juhitav koalitsioon, milles on kümme liiget –

Eesti, Holland, Leedu, Läti, Norra, Taani, Soome, Rootsi, Island ja Ühendkuningriik. JEF-i

kaitsekoostööformaadi moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on üldjuhul valmis kiiresti ja

paindlikult panustama operatsioonidesse alates humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse

sõjapidamiseni. JEF suudab tegutseda iseseisvalt, aga ka mõne muu suurema sõjalise üksuse või

NATO koosseisus. JEF-i kasutamine on paindlik – tegevusi ja operatsioone saavad algatada ning

nendel osaleda kas kõik või mõned liikmesriigid Ühendkuningriigi juhtimisel. Liikmesriikide ühise

otsuse alusel on JEF-i fookuses julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja

Atlandi ookeani piirkonnas, tugevdades seeläbi otseselt kaitse- ja heidutushoiakut Balti riikides.

Ühendkuningriik näeb JEF-i olulisima ülesandena olla kiire reageerija konflikti korral

PõhjaEuroopas ja Balti riikides. Samas võivad Eesti kaitseväelased JEF-i koosseisus tegutseda ka

laiemalt üle maailma. JEF-i koostegutsemisvõime parandamise ning kaitse- ja heidutushoiaku

tugevdamise üks olulisi komponente Läänemere piirkonnas on õppused ja operatsioonid, millest

suurimad on olnud õppus Joint Protector 2024. aasta sügisel Lätis ja 2025. aasta aprillis Läänemerel

Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse julgestanud õppus Baltic Express. Samuti

käivitati nii 2023. aasta lõpus kui 2025. aasta esimestel päevadel JEF-i sõjalised tegevusvariandid,

et kaitsta kriitilist meretaristut ja tugevdada heidutust. 2023. aastal siirdi Läänemerele, Põhjamerele

ja Taani väinadesse patrull-laevad, fregatid, merepatrull-lennukid, helikopterid ja miinijahtijad.

2025. aasta alguses käivitati ESTLINK-2 merealuse kaabli lõhkumise järel JEF-i tegevus, mis

keskendus olukorra monitoorimisele kriitilise merealuse taristu kaitse toetamiseks.

JEF-i liikmesriikide valitsusjuhid ja kaitseministrid on üksmeelselt mõistnud hukka Venemaa

kallaletungi Ukrainale ning arutanud sõja mõjusid Euroopa julgeolekuarhitektuurile ja regiooni

julgeolekule, Ukraina sõjalist ja mittesõjalist toetamist ning Läänemere kriitilise meretaristu kaitset

ja valmisolekut tugevdada võitlust hübriidohtude vastu. 2024. aasta detsembris võõrustas Eesti ka

JEF-i liidrite kohtumist Tallinnas.

2

Eesti panus

Koostöö JEF-i raames on Eestile oluline, sest JEF-i strateegiline fookus on julgeoleku tagamisel

ning kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisel Läänemere piirkonnas, Kaug-Põhjas ja Põhja-Atlandi

regioonis. Samuti on osalemine JEF-is Eesti jaoks loomulik jätk heale kahepoolsele koostööle Eesti

strateegilise liitlase Ühendkuningriigiga. Koostöö põhineb aastatepikkusel vahetul sõjalisel

koostööl operatsioonidel Afganistanis ning seda kinnitab Ühendkuningriigi märgiline sõjaline

kohalolek Eestis NATO lahingugrupi raamriigina. Lisaks on Ühendkuningriik otsustanud määrata

kriisi- ja sõjaohu korral (ja rahuajal õppusteks) Eestisse siirmiseks täiendava brigaadi, mis kuulub

Eesti diviisi koosseisu. Samuti võimaldab JEF süvendada kaitsekoostööd mitme teise Eestile

olulise liitlase ja partneriga, kes koalitsioonis osalevad. Kaitseväele pakub JEF operatsiooni- ja

väljaõppealast väljundit, mida toetavad välja töötatud JEF-i sõjalised tegevusvariandid.

Eesti jätkuv valmidus vajadusel kiireloomuliselt JEF-i panustada on oluline ennekõike

kahepoolsete suhete perspektiivist Ühendkuningriigiga, aga ka panustamaks JEF-i valmidusse.

Eesti huvides on jätkuvalt toetada JEF sõjaliste reageerimismeetmete väljatöötamist ja nende kiire

rakendatavuse tagamist. Eesti võimekus ka ise nendesse meetmetesse kiirelt panustada, et

vajadusel tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut Läänemerel ja Balti regioonis, on oluline osa Eesti

tõsiseltvõetavusest ja võimekusest formaadi sees ning meie kuvandist UK silmis.

2026. aastaks taotleme Riigikogult mandaati panustamise jätkamiseks sarnaselt eelnevate aastatega

kokku kuni 24 kaitseväelasega, kelle täpsem sõjaline ekspertiis sõltub JEF-i vastava tegevuse

vajadustest. JEF-i võimalike tegevuste käivitamisel on Kaitsevägi valmis panustama demineerijate

meeskonna, meedikute, strateegilise kommunikatsiooni spetsialistide, õhutulejuhtide ja

tuukrimeeskonnaga.

JEF-is osalemise otsustamine

Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist

kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb

ning tegevväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.

JEF-i kasutamise konkreetsel operatsioonil otsustab Ühendkuningriik, konsulteerides teiste JEF-i

liikmesriikidega. Iga liikmesriik otsustab oma osaluse või mitteosaluse suveräänselt. Kui Eesti

kaitseminister otsustab Eesti osalemise konkreetsel JEF-i operatsioonil, annab ta Riigikogu otsuse

alusel ja vastavalt RiKS-i § 34 lõikele 6 kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele

korralduse alustada osalemist rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Korraldus tehakse

viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu

riigikaitsekomisjoni esimehele.

3

Panustamisega seotud kulu

Valmidusperioodiga seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamise täpne kulu JEF-i koosseisus sõjalisele operatsioonile panustamisel

sõltub operatsiooni tüübist, piirkonnast ja kestusest.

Võimaliku lisakulu katteallika küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve

seaduses antud Vabariigi Valitsusele õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil

osalemiseks Kaitseministeeriumi valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või

lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.