Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/26

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO NATO valmidusüksused 2026 eelnõu

RO NATO valmidusüksused 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu

otsustab:

Kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO)

kiirreageerimisväe ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval

Forces) koosseisus alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere

([email protected]).

NATO kiirreageerimisvägi ja alalised mereväeüksused

Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model) kinnitamisega NATO kaitseministrite

kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaotati alates 2024. aasta 1. juulist senisel kujul NATO

reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness

Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi

(Allied Reaction Force, ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO

Euroopa vägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) vastutusala sees

kui väljaspool.

ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO

liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni

2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised

mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse

valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste

nõusolekul ka ARF-is kasutada.

Eesti panus

Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe

staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede,

liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14

koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2025. aastal on Eestil mandaat panustamiseks kuni 76

kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhukomponendi staabis ning

erioperatsioonide sihtüksus).

2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja

staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab

vajadusel kasutada ka ARF-is, siis taotletakse Riigikogu mandaati ühiselt SNF-i ja ARF-i

panustamiseks. Tulenevalt NATO kiirreageerimisväe olulisusest Eestile, taotletakse 2026. aastaks

mandaati kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks, et vajadusel oma panust NATO valmidusüksuste

koosseisus suurendada.

2

NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine

Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist

kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb,

ning Kaitseväe koosseisu liikmete piirarvu.

Eelnõuga ei reguleerita Kaitseväe kasutamist valmidusüksuse koosseisus

kollektiivkaitseoperatsioonil, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi

sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse

operatsioonis osaleda, annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi

Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseministri ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud

ka eelnõus toodud kaitseväelaste arvu piiranguga.

Valmidusüksuste rakendamisel annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike

6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või

lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on valmidusüksustes osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt

1 227 669 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul valmidusüksuste koosseisus sõjalisele

operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus

sõltub muu hulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika

küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi

valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 3 alusel Riigikogu

otsustab:

Kasutada vajaduse korral kuni 76 kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO)

kiirreageerimisväe ARF (Allied Reaction Force) ja alaliste mereväeüksuste SNF (Standing Naval

Forces) koosseisus alates 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatüki alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil ning rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel

operatsioonil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni 76 kaitseväelasega Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni (NATO) valmidusüksuste koosseisu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko

([email protected]) ning vastutav jurist on Grete Toompere

([email protected]).

NATO kiirreageerimisvägi ja alalised mereväeüksused

Seoses NATO uue väemudeli (NATO Force Model) kinnitamisega NATO kaitseministrite

kohtumisel 2022. aasta veebruaris kaotati alates 2024. aasta 1. juulist senisel kujul NATO

reageerimisväe (NATO Response Force, NRF) ja NATO valmidusinitsiatiivi (NATO Readiness

Initiative, NRI) konseptsioonid. Neid asendab NATO kergem ja mobiilsem kiirreageerimisvägi

(Allied Reaction Force, ARF), mis on valmiduses sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks nii NATO

Euroopa vägede ülemjuhataja (Supreme Allied Commander Europe, SACEUR) vastutusala sees

kui väljaspool.

ARF viib läbi operatsioone kõikides domeenides ning kiirreageerimisvägi pannakse kokku NATO

liitlaste vägedest, mille ülesandeks on vajadusel heidutus- ja kaitsetegevuste läbiviimine. Kuni

2024. aasta juulini kehtinud NATO vägede süsteemis NRF-i alla kuulunud NATO alalised

mereväeüksused (Standing Naval Forces, SNF) jäävad ka uue väemudeli alusel endiselt kõrgesse

valmidusse. Nad ei kuulu küll alaliselt ARF-i koosseisu, kuid liitlaste panuseid SNF-i saab liitlaste

nõusolekul ka ARF-is kasutada.

Eesti panus

Eesti on varem NATO reageerimisväe NRF koosseisu panustanud SNF-i koosseisus mereväe

staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, sõjaväepolitsei ja demineerimisüksuste, erivägede,

liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14

koosseisu ühise jalaväepataljoniga. 2025. aastal on Eestil mandaat panustamiseks kuni 76

kaitseväelasega (miinijahtija, staabiohvitserid erioperatsioonide ja õhukomponendi staabis ning

erioperatsioonide sihtüksus).

2026. aastal on Eesti valmis panustama NATO valmidusüksustesse ühe miinijahtija ja

staabiohvitseridega. Kuna miinijahtija antaks valmidusse SNF-i koosseisus, kuid seda saab

vajadusel kasutada ka ARF-is, siis taotletakse Riigikogu mandaati ühiselt SNF-i ja ARF-i

panustamiseks. Tulenevalt NATO kiirreageerimisväe olulisusest Eestile, taotletakse 2026. aastaks

mandaati kuni 76 kaitseväelasega panustamiseks, et vajadusel oma panust NATO valmidusüksuste

koosseisus suurendada.

2

NATO valmidusüksustes osalemise otsustamine

Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 34 lõike 3 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise

muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle

liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus enne Kaitseväe üksuse asumist

kiirreageerimisvalmidusse. Lisaks määrab selle sätte järgi Riigikogu rahvusvahelise

organisatsiooni või liikmesriigi, mille kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb,

ning Kaitseväe koosseisu liikmete piirarvu.

Eelnõuga ei reguleerita Kaitseväe kasutamist valmidusüksuse koosseisus

kollektiivkaitseoperatsioonil, sest RiKS-i § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt otsustab Riigikogu

Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et ratifitseerib kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Põhja-Atlandi leping on hetkel ainus Eesti Vabariigi

sõlmitud välisleping, kus on seda põhimõtet nimetatud. Kui tekib vajadus kollektiivse enesekaitse

operatsioonis osaleda, annab üksusele korralduse alustada operatsioonil osalemist Vabariigi

Valitsus (RiKS-i § 33 lõige 2) kaitseministri ettepanekul. Sel juhul ei ole Vabariigi Valitsus seotud

ka eelnõus toodud kaitseväelaste arvu piiranguga.

Valmidusüksuste rakendamisel annab kaitseminister Riigikogu otsuse alusel ja RiKS-i § 34 lõike

6 järgi kooskõlastatult välisministriga Kaitseväe üksusele korralduse alustada osalemist või

lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks

Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on valmidusüksustes osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht hinnanguliselt

1 227 669 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Kaitseväelaste lähetamine valmidusperioodi jooksul valmidusüksuste koosseisus sõjalisele

operatsioonile võib kaasa tuua lisakulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida. Kulu suurus

sõltub muu hulgas operatsioonitüübist, piirkonnast ja kestusest. Võimaliku lisakulu katteallika

küsimuse lahendab Vabariigi Valitsus. Selleks on riigieelarve seaduses antud Vabariigi Valitsusele

õigus teha muudatusi rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks Kaitseministeeriumi

valitsemisala vahendite liigenduses riigieelarve muutmisel või lisaeelarvega.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.