Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/25

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO UNTSO 2026 eelnõu

RO UNTSO 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja

Süürias

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

486 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“

sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United

Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

2026. aasta 31. detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelase

kasutamisega.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates

rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või

Süüriasse.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi

poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning

vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]).

UNTSO

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles

lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,

keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni

UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,

mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline

vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force)

ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus

püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania,

Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos

(Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad

piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO

julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.

UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO

liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele

tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata.

UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja

vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul

tegutsev üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria)

ja vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades,

mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada

tulemuste erapooletus.

Eesti panus

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat

ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.

2

UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate

Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning

LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks.

Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute,

missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada

mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.

Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal

panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga, kes paikneb Iisraelis Tiberiase linnas. ÜRO

vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel pakutakse operatsioonile panustavatele riikidele

täiendavaid võimalusi UNTSO juhtivate ametikohtade täitmiseks. 2026. aastal on rotatsiooniplaani

alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht

(Chief Liason Office Cairo). Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast

juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks

ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha. Kokku planeerib Eesti

2026. aastal panustada kahe kaitseväelasega. Varasemalt on Eesti mehitanud Liibanoni

vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema ametikohta 2023.

aastal. Mandaati taotleme kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 119 102 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja

Süürias

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

486 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias“

sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste

täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO (United

Nations Truce Supervision Organization) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias

2026. aasta 31. detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelase

kasutamisega.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates

rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni, Iisraeli, Egiptusesse, Jordaaniasse või

Süüriasse.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses,

Jordaanias ja Süürias“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNTSO (United Nations Truce

Supervision Organization) Lähis-Idas. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi

poliitika planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning

vastutav jurist on Grete Toompere ([email protected]).

UNTSO

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 29. mail 1948 vastu resolutsiooni 50 (1948), kus kutsuti üles

lõpetama vaenutegevust Palestiinas ning otsustati, et vaherahu hakkab jälgima ÜRO vahendaja,

keda abistavad sõjalised vaatlejad. Esimesed sõjalised vaatlejad sõjalise vaatlusoperatsiooni

UNTSO raames saabusid piirkonda juunis 1948. UNTSO on ÜRO esimene rahuvalveoperatsioon,

mis keskendub puhtalt vaatlusele. UNTSO operatsioonil on kaks põhifunktsiooni: tagada sõjaline

vaatlusvõimekus ÜRO operatsioonidele UNDOF (United Nations Disengagement Observer Force)

ja UNIFIL (United Nations Interim Force In Lebanon) ning tagada UNTSO ülemale võimekus

püsivaks kohapealseks esindamiseks mandaadiga hõlmatud piirkonnas (Egiptus, Israel, Jordaania,

Liibanon, Süüria). Operatsiooni peakorter asub Jeruusalemmas ning esindused paiknevad Kairos

(Egiptus), Damaskuses (Süüria) ja Beirutis (Liibanon). UNTSO kontingendi väekaitse tagavad

piirkonnas tegutsevad ÜRO relvastatud operatsioonid UNDOF ja UNIFIL. Lisaks on UNTSO

julgeoleku tagamine sihtriikide ülesanne.

UNTSO operatsioonist võtab osa ligi 400 inimest kokku 30 riigist, sealhulgas 14 NATO

liikmesriigist (Soome, Taani, Holland, Prantsusmaa, USA, Poola jt). Lisaks sõjalistele ekspertidele

tegutseb UNTSO-s tsiviilpersonal. Operatsioonil osalevad sõjalised eksperdid on relvastamata.

UNTSO jaguneb vaatlejate üksuseks Liibanonis, mis toetab UNIFIL-i Lõuna-Liibanonis, ja

vaatlejate üksuseks Golani kõrgendikul, mis toetab UNDOF-i Golanis. Golani kõrgendikul

tegutsev üksus jaguneb omakorda kaheks allüksuseks: vaatlejate üksus Golan–Damaskus (Süüria)

ja vaatlejate üksus Golan–Tiberias (Iisrael). Vaatlejad töötavad mitmerahvuselistes meeskondades,

mis tähendab, et kõik vaatlustulemused kinnitab vähemalt kaks eri riigist pärit vaatlejat, et tagada

tulemuste erapooletus.

Eesti panus

Eesti kui kollektiivsesse julgeolekusse panustav riik jälgib tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat

ning sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele Lähis-Idas ja mujal maailmas.

2

UNTSO koosseisus kaitseväelastega panustamine pakub Eestile hea võimaluse viimastel aastate

Lähis-Idas aset leidnud pöördeliste sündmuste ning kriiside (konfliktid Gazas ning

LõunaLiibanonis, riigipööre Süürias) aktiivseks jälgimiseks ning olukorrapildi tagamiseks.

Ametikohad UNTSO struktuuris (sõjalised vaatlejad, staabiohvitserid, sh analüütikute,

missiooniülema abi ja läviülemate abide ametikohtadel) pakuvad võimalust omandada

mitmekülgne rahvusvaheline staabitöö kogemus.

Eesti sõjalised eksperdid on osalenud UNTSO operatsiooni koosseisus alates 1997. aastast.

Viimastel aastatel on Eesti UNTSO-sse panustanud kuni kolme sõjalise eksperdiga. 2025. aastal

panustab Eesti UNTSO-s ühe sõjalise vaatlejaga, kes paikneb Iisraelis Tiberiase linnas. ÜRO

vanemohvitseride rotatsiooniplaani alusel pakutakse operatsioonile panustavatele riikidele

täiendavaid võimalusi UNTSO juhtivate ametikohtade täitmiseks. 2026. aastal on rotatsiooniplaani

alusel Eestile määratud täiendavalt üheaastase rotatsioonina Kairo lävikontori ülema ametikoht

(Chief Liason Office Cairo). Tulenevalt ametikoha kaalukusest ning selle pakutavast

juhtimiskogemusest, plaanib Eesti ajutiselt suurendada oma panust 2026. aastal, mehitades lisaks

ühele sõjalise vaatleja ametikohale ka Kairo lävikontori ülema ametikoha. Kokku planeerib Eesti

2026. aastal panustada kahe kaitseväelasega. Varasemalt on Eesti mehitanud Liibanoni

vaatlusgrupi ülema ametikohta 2017. aastal ning Damaskuse vaatlusgrupi ülema ametikohta 2023.

aastal. Mandaati taotleme kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil UNTSO osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 119 102 (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.