Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/24

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO UNIFIL 2026 eelnõu

RO UNIFIL 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

484 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega

Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval

rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon)

Liibanonis 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force

in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise

osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis

UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada

Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada piirkonnas rahu ja julgeolek ning toetada

Liibanoni valitsust sel alal riigivõimu taastamisel. Operatsiooni peamisteks ülesanneteks on

olukorra seire, kaasa aitamine vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja

julgeoleku tagamisele ning Liibanoni valitsuse toetamine riigivõimu kindlustamisel riigi

lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO

poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300

rahuvalvaja 47 riigist. Teiste seas panustavad UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste

isikkoosseisudega Euroopa suurriigid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia, aga ka Indoneesia, Ghana,

India ja Malaisia.

ÜRO Julgeolekunõukogu on aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i õigusi ja ülesandeid. Vastavalt

Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni peamistele ülesannetele

Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, parandatakse humanitaarabi kättesaadavust ning põgenike

vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse Liibanoni relvajõududel luua

relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i personal) vaba piirkonda

Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse palvel Liibanoni võime

piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki. Julgeolekunõukogu on oma

resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut

Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni

relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele

UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni

mereväele.

Iisraeli ja Hezbollah konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024.

aasta 30. märtsil sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm

UNIFIL-i töötajat. Samuti sattus UNIFIL rünnaku alla 2024. aasta oktoobris, kui Iisraeli tank avas

tule Naqoura linnas asetseva operatsiooni peakorteri vaatlusposti pihta, vigastades kahte

Indoneesia rahuvalvajat. Reaktsioonina UNIFIL-i vastastele rünnakutele ühines Eesti 40 riigi

ühisavaldusega 13. oktoobril 2024, mis väljendas jätkuvat toetust operatsiooni tegevustele ning

2

mõistis hukka kõik operatsiooni vastu suunatud rünnakud Liibanonis. Sarnase avalduse tegi 13.

novembril 2024 ka ÜRO julgeolekunõukogu. 2025. aastal on rünnakute arv UNIFIL-i vastu koos

konflikti osalise rahunemisega Lõuna-Liibanonis selgelt vähenenud.

Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2749 (2024)

kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega

pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal.

Eesti panus

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti jälgib

tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele

Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks põhiliseks

vahendiks demonstreerimaks Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Lähis-Idas

puhkenud Iisraeli-Hezbollah konflikti kontekstis pakub operatsioonil osalemine Eesti

kaitseväelastele väärtusliku väljundi rahvusvahelises keskkonnas staabitöö ning

poliitilisstrateegilise koondpildi kujundamise kogemuse saamiseks.

Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompanii suuruse üksusega. 2015. aasta

kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga,

kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane

teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne on

analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude

vahel ning suurendada olukorrateadlikkust. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe

kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 57 759 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

3

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

484 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega

Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval

rahvusvahelisel rahuvalveoperatsioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon)

Liibanonis 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Liibanoni.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahuvalveoperatsioonile UNIFIL (United Nations Interim Force

in Lebanon). Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise

osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

ÜRO rahuvalveoperatsioon Liibanonis

UNIFIL loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 425 (1978) ja 426 (1978), et tagada

Iisraeli vägede taandumine Lõuna-Liibanonist, taastada piirkonnas rahu ja julgeolek ning toetada

Liibanoni valitsust sel alal riigivõimu taastamisel. Operatsiooni peamisteks ülesanneteks on

olukorra seire, kaasa aitamine vaenutegevuste ärahoidmisele ning rahvusvahelise rahu ja

julgeoleku tagamisele ning Liibanoni valitsuse toetamine riigivõimu kindlustamisel riigi

lõunaosas. UNIFIL-i tegevuspiirkond paikneb Litani jõe ja Sinise joone vahelisel alal, mis on ÜRO

poolt 7. juunil 2000 kinnitatud piirijoon Liibanoni ja Iisraeli vahel. UNIFIL-is on üle 10 300

rahuvalvaja 47 riigist. Teiste seas panustavad UNIFIL-i tegevusse üle 500-liikmeliste

isikkoosseisudega Euroopa suurriigid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia, aga ka Indoneesia, Ghana,

India ja Malaisia.

ÜRO Julgeolekunõukogu on aastate jooksul kohandanud UNIFIL-i õigusi ja ülesandeid. Vastavalt

Julgeolekunõukogu resolutsioonidele toetatakse lisaks operatsiooni peamistele ülesannetele

Liibanoni relvajõude Lõuna-Liibanonis, parandatakse humanitaarabi kättesaadavust ning põgenike

vabatahtlikku ja turvalist tagasipöördumist. Samuti aidatakse Liibanoni relvajõududel luua

relvadest ja relvastatud isikutest (v.a Liibanoni relvajõud ja UNIFIL-i personal) vaba piirkonda

Sinise joone ja Litani jõe vahelisel alal ning toetatakse Liibanoni valitsuse palvel Liibanoni võime

piiri valvamisel, et takistada ebaseadusliku relvastuse toomist riiki. Julgeolekunõukogu on oma

resolutsioonis 2373 (2017) rõhutanud vajadust tõhustada Liibanoni relvajõudude kohalolekut

Lõuna-Liibanonis ning resolutsioonidega 2433 (2018) ja 2485 (2019) loodi UNIFIL-i ja Liibanoni

relvajõudude vahel strateegilise dialoogi raamistik, mis keskendub Liibanoni üksuste siirmisele

UNIFIL-i operatsioonialale ja strateegia arendamisele, et anda vastutus järk-järgult üle Liibanoni

mereväele.

Iisraeli ja Hezbollah konflikt Lähis-Idas on mõjutanud ka UNIFIL-i tegevust Liibanonis. 2024.

aasta 30. märtsil sai eeldatava Iisraeli õhulöögi tagajärjel Hezbollah’ vastu vigastada kolm

UNIFIL-i töötajat. Samuti sattus UNIFIL rünnaku alla 2024. aasta oktoobris, kui Iisraeli tank avas

tule Naqoura linnas asetseva operatsiooni peakorteri vaatlusposti pihta, vigastades kahte

Indoneesia rahuvalvajat. Reaktsioonina UNIFIL-i vastastele rünnakutele ühines Eesti 40 riigi

ühisavaldusega 13. oktoobril 2024, mis väljendas jätkuvat toetust operatsiooni tegevustele ning

2

mõistis hukka kõik operatsiooni vastu suunatud rünnakud Liibanonis. Sarnase avalduse tegi 13.

novembril 2024 ka ÜRO julgeolekunõukogu. 2025. aastal on rünnakute arv UNIFIL-i vastu koos

konflikti osalise rahunemisega Lõuna-Liibanonis selgelt vähenenud.

Operatsiooni mandaati pikendatakse igal aastal. Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2749 (2024)

kohaselt kehtib UNIFIL-i praegune mandaat 2025. aasta 31. augustini. Suure tõenäosusega

pikendatakse mandaati ka käesoleval aastal.

Eesti panus

ÜRO liikmesriigina panustab Eesti julgeoleku tagamisse kriisipiirkondades. Eesti jälgib

tähelepanelikult Lähis-Idas toimuvat ja sealsete sündmuste julgeolekupoliitilist mõju stabiilsusele

Lähis-Idas ja mujal maailmas. Osalemine ÜRO operatsioonidel on olnud Eesti jaoks põhiliseks

vahendiks demonstreerimaks Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel. Lähis-Idas

puhkenud Iisraeli-Hezbollah konflikti kontekstis pakub operatsioonil osalemine Eesti

kaitseväelastele väärtusliku väljundi rahvusvahelises keskkonnas staabitöö ning

poliitilisstrateegilise koondpildi kujundamise kogemuse saamiseks.

Varem on Eesti UNIFIL-i panustanud aastatel 1996–1997 kompanii suuruse üksusega. 2015. aasta

kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti UNIFIL-i jalaväerühma ja toetuselemendiga,

kokku 38 kaitseväelasega Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus. Praegu on Eesti kaitseväelane

teenistuses operatsiooni peakorteris Naqouras (väikelinn Lõuna-Liibanonis) ning tema ülesanne on

analüüsida vaatlustulemusi, valmistada ette kohtumisi Iisraeli, Hezbollah’ ning Liibanoni võimude

vahel ning suurendada olukorrateadlikkust. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe

kaitseväelasega, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2, kuna

tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või

taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga. Tulenevalt RiKS-i § 34

lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi

otsusega.

Panustamisega seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil UNIFIL osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 57 759 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

3

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.