Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/23

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO NMI 2026 eelnõu

RO NMI 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

478 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni missioonil Iraagis 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega

PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e

tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks.

Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi

kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku bürood ja peaministri bürood, ning koolitab

välja Iraagi instruktoreid, kes annavad väljaõpet riigi julgeolekustruktuurides. NMI on

pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks

tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja

hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli

üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja vastavate õppeasutuste juhtiva tasandi

nõustamisel ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega.

NATO missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku

nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise

ISISvastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve (Combined Joint Task Force –

Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR). Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi Ühinenud

2

Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis (United

Nations Assistance Mission for Iraq, United Nations Development Programme Iraq, European

Union Advisory Mission in Iraq) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate

riikidega, et tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operatsioonile.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning suureneb Iraagi relvajõudude iseseisev võime operatsioone läbi viia. NMI

tegevus on varasemalt olnud seotud USA juhitud operatsiooniga Inherent Resolve. Tulenevalt

CJTF-OIR tegevuse vähenemisest föderaal-Iraagi territooriumil 2025. aasta septembrist,

muutub NMI roll iseseisvamaks, tagades edaspidi enda väekaitse ning logistilise toetuse

operatsioonist Inherent Resolve eraldiseisvalt.

Iraagi valitsus on avalikult deklareerinud ja toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis. 2025.

aasta novembrisse on plaanitud Iraagi parlamendivalimised, kuid suure tõenäosusega jätkub

riigi toetus NATO operatsioonile ka tulevikus. NMI tegevus panustab otseselt rahvusvahelise

julgeoleku tagamisse läbi Iraagi võimekuse kasvu terrorismivastases võitluses. Lisaks on NMI

NATO rahvusvaheline sõjaline operatsioon, mistõttu on see oluline osa Eesti panusest Alliansi

tegevusse laiemalt.

Eesti panus

Eesti alustas Iraagis NATO operatsiooni NATO Training and Capacity Building Activity in Iraq

panustamist 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase.

2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal

panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani

üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle peamine

ülesanne on väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedi kontrollimine ning kaitseplaneerimise

toetamine.

Eesti panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt

vajalik, et demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust. Eesti soovib säilitada paindlikkust NATO operatsioonidesse

vajadusel suuremalt panustada. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe

staabiohvitseriga NMI staabis, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

3

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider al-

Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 88 328 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

478 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu

Organisatsiooni missioonil Iraagis 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Iraaki.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega

PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni missioonile Iraagis (NATO Mission Iraq – NMI).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

NATO Mission Iraq

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) tippkohtumisel 11.–12. juulil 2018 Brüsselis

loodi väljaõppemissioon vastuseks Iraagi valitsuse 2018. aasta veebruaris esitatud palvele

toetada Iraagi kaitsevõime ülesehitamist. NMI tegevus on suunatud alliansi lõunasuunalt

lähtuvate ohtude vastu laiemalt, aidates Iraagil üles ehitada kestlikud, läbipaistvad ja tõhusad

julgeolekustruktuurid, et suurendada nende võimekust terrorismivastases võitluses, ISIS-e

tagasipöördumise takistamiseks ning riigi stabiliseerimiseks.

Selle saavutamiseks nõustab NATO Iraagi julgeolekustruktuure, sealhulgas Iraagi

kaitseministeeriumit, riikliku julgeolekunõuniku bürood ja peaministri bürood, ning koolitab

välja Iraagi instruktoreid, kes annavad väljaõpet riigi julgeolekustruktuurides. NMI on

pakkunud koolitusi järgmistes valdkondades: improviseeritud lõhkeseadmete kahjutuks

tegemine, sõjaline meditsiin, pioneeride ettevalmistus, soomustatud sõidukite remont ja

hooldus, tsiviil-sõjaline koostöö. NMI juhtriik on 2025. aastal Prantsusmaa, kes võttis selle rolli

üle Hollandilt. NMI-s osalevad NATO liikmesriigid ning partneritena Austraalia ja Austria.

2021. aasta veebruaris kinnitasid NATO kaitseministrid üle toetuse Iraagile ja otsustasid

vastavalt Iraagi valitsuse taotlusele laiendada NATO rolli Iraagi julgeolekujõudude

väljaõpetamisel, kiites heaks NMI muudetud operatsiooniplaani. Lisanduvate ülesannete

põhifookus on Iraagi julgeolekuinstitutsioonide ja vastavate õppeasutuste juhtiva tasandi

nõustamisel ning väljaõppel. 2023. aasta augustis lisati missiooni ülesannete hulka ka Iraagi

siseministeeriumi ja föderaalpolitsei nõustamise ülesanded. NMI tegevuse ulatus võib laieneda

suur-Bagdadi piirkonnast väljapoole, kuid on selgelt piiritletud Iraagi valitsuse vahetu kontrolli

all olevate aladega.

NATO missiooni tegevus toimub tihedas koostöös Iraagi valitsuse ja rahvusliku julgeoleku

nõuniku bürooga ning kuni 2025. aasta septembrini ka USA juhitava rahvusvahelise

ISISvastase koalitsiooni operatsiooniga Inherent Resolve (Combined Joint Task Force –

Operation Inherent Resolve, CJTF-OIR). Lisaks koordineeritakse NMI tegevusi Ühinenud

2

Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Liidu toetus- ja nõustamismissioonidega Iraagis (United

Nations Assistance Mission for Iraq, United Nations Development Programme Iraq, European

Union Advisory Mission in Iraq) ning Iraaki kahepoolsete kokkulepete alusel toetavate

riikidega, et tagada rahvusvahelise kogukonna toetus operatsioonile.

NMI senist tegutsemist võib pidada võrdlemisi edukaks, sest Iraagi julgeolekuolukord on

paranenud ning suureneb Iraagi relvajõudude iseseisev võime operatsioone läbi viia. NMI

tegevus on varasemalt olnud seotud USA juhitud operatsiooniga Inherent Resolve. Tulenevalt

CJTF-OIR tegevuse vähenemisest föderaal-Iraagi territooriumil 2025. aasta septembrist,

muutub NMI roll iseseisvamaks, tagades edaspidi enda väekaitse ning logistilise toetuse

operatsioonist Inherent Resolve eraldiseisvalt.

Iraagi valitsus on avalikult deklareerinud ja toetanud NATO missiooni jätkamist Iraagis. 2025.

aasta novembrisse on plaanitud Iraagi parlamendivalimised, kuid suure tõenäosusega jätkub

riigi toetus NATO operatsioonile ka tulevikus. NMI tegevus panustab otseselt rahvusvahelise

julgeoleku tagamisse läbi Iraagi võimekuse kasvu terrorismivastases võitluses. Lisaks on NMI

NATO rahvusvaheline sõjaline operatsioon, mistõttu on see oluline osa Eesti panusest Alliansi

tegevusse laiemalt.

Eesti panus

Eesti alustas Iraagis NATO operatsiooni NATO Training and Capacity Building Activity in Iraq

panustamist 2017. aasta novembris, lähetades Iraaki demineerimisekspertiisiga kaitseväelase.

2019. aasta esimesel poolel lähetas Eesti NMI-sse ühe sõjaväepolitseiniku. 2021. aastal

panustas Eesti NMI-s lisaks staabiohvitserile kuus kuud 36-liikmelise väekaitserühmaga Taani

üksuse koosseisus. Alates 2022. aastast oleme panustanud ühe staabiohvitseriga, kelle peamine

ülesanne on väljaõppealane nõustamine ja kvaliteedi kontrollimine ning kaitseplaneerimise

toetamine.

Eesti panuse jätkamine NATO lõunasuunal tegutsevatesse operatsioonidesse on jätkuvalt

vajalik, et demonstreerida Eesti panust julgeoleku tagamisse 360 kraadi ulatuses ja toetada

terrorismivastast võitlust. Eesti soovib säilitada paindlikkust NATO operatsioonidesse

vajadusel suuremalt panustada. 2026. aastal plaanib Eesti jätkata panustamist ühe

staabiohvitseriga NMI staabis, mandaati taotleme kuni kolme kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslikud alused

NMI-l osalemise riigisisene õiguslik alus on riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtetega ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil NMI eraldi otsusega.

3

Iraagis tegutsemise õiguslik alus on Iraagi nõusolek, mis koosneb kahest osast. Esiteks Iraagi

alalise esindaja ÜRO juures 25. juuni 2014 kiri S/2014/440 ÜRO peasekretärile ja Iraagi

välisministeeriumi 20. septembri 2014 kiri S/2014/691 ÜRO Julgeolekunõukogu presidendile,

milles kutsutakse riike osalema ISIS-e-vastases võitluses, ning Iraagi peaministri Haider al-

Abadi 5. mai 2016 ja 11. veebruari 2018 kirjad NATO-le. Teiseks aluseks on Eesti ja Iraagi

kahepoolsed kokkulepped. Eesti välisministeerium edastas 14. jaanuaril 2016 Iraagi

välisministeeriumile diplomaatilise noodi, milles paluti aktsepteerida Eesti kaitseväelaste

viibimist ja tegutsemist Iraagis ning tagada nende õigused vastavalt diplomaatiliste suhete Viini

konventsioonile, andes neile Iraagis viibimise ajaks haldustöötaja staatuse antud konventsiooni

artikli 1 punkti f mõttes. 16. märtsil 2016 saadetud vastusnoodiga nõustus Iraak Eesti

ettepanekutega. Staatuse tunnustamiseks on vajalik see, et kaitseväelastel oleks teenistus- või

diplomaatiline pass.

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on operatsioonil NMI osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude maht

hinnanguliselt 88 328 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.