Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/21

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO EUNAVFOR Aspides 2026 eelnõu

RO EUNAVFOR Aspides 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

482 „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

(The European Union´s Naval Force Operation Aspides) 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Aspides.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu

(EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides (European Union’s Naval Force Operation

Aspides) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika

planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav

jurist on Grete Toompere ([email protected]).

EUNAVFOR Aspides

Alates 2023. aasta oktoobrist on Huthi mässulised korraldanud rünnakuid kaubalaevade vastu

Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Rünnakud seavad ohtu inimeste elu laevadel

ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse

konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS) sätestatud õigust

läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks. Huthide

rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude Euroopa Liidu ja Punase

mere regiooni riikide majandust.

Euroopa Liidu (EL) nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta

otsusega 2024/583 merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR Aspides, et kaitsta

meresõiduvabadust. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooni täna kehtiv

mandaat kestab kuni 2026. aasta 28. veebruarini, mida vajadusel pikendatakse. Operatsiooniala

moodustavad Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja

Pärsia lahe rahvusvahelised veed.

Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja

olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös

samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute

eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja

meresõiduvabaduse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas

meresõiduvabadus. EUNAVFOR Aspidese tegevus on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames

ei korraldata sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Michail Pantouvakis, operatsiooni peakorter

(Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force

Headquarters – FHQ) tegutseb Itaalia mereväe alusel. Operatsioonil osalevad 21 EL liikmesriiki,

alustega panustavad operatsiooni tegevusse teiste hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka.

2

Eesti panus

Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada

koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva

liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku

operatsioonilise väljundi Eesti mereväele.

Eesti panustab 2025. aastal operatsioonile ühe kaitseväelasega, kes täidab operatsioonivägede

staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta. Tema ülesanne on seirata olukorda

operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja teistele

asjaosalistele. Täna osaleb Eesti kaitseväelane operatsioonil Itaalia mereväe alusel Caio Duilio,

varasemalt on Eesti kaitseväelane paiknenud ka Hollandi mereväe alusel. Eesti mereväelastele

pakub operatsioon väljundi erialateadmiste praktiseerimiseks ning rahvusvahelise staabitöö

kogemuse omandamiseks. 2026. aastal plaanime panustamist jätkata ühe kaitseväelasega samal

ametikohal, mandaati taotleme operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni 3 kaitseväelasega

panustamiseks.

Õiguslik alus

Operatsioon EUNAVFOR Aspides on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel.

Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO Julgeolekunõukogu

resolutsiooniga 2722, mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab

enesekaitseõigust selliste rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada

isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid

OHQ-s, rakendatakse Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (SOFA 2 ) ning FHQ puhul

lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppeid.

Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) §

30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist tuginedes Riigikogu

RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud otsusele. Kaitseväele anti RIKS-i § 34 lg 61 alusel korraldus

panustada operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelasega. Kaitseväe edasine

kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes 1 sätestatud korras.

1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise

alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu

toimuvaid operatsioone. 2 Status of Forces Agreement – Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu

institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse

anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud

ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja

tsiviilkoosseisu liikmeid.

3

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Aspides osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude

maht hinnanguliselt 56 593 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

482 „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides

(The European Union´s Naval Force Operation Aspides) 2026. aasta 31. detsembrini.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni kuue kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis

osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Aspides.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Aspides“ eelnõu

seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kolme kaitseväelasega Euroopa Liidu

(EL) sõjalisele operatsioonile EUNAVFOR Aspides (European Union’s Naval Force Operation

Aspides) Punase mere regioonis. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika

planeerimise osakonna nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav

jurist on Grete Toompere ([email protected]).

EUNAVFOR Aspides

Alates 2023. aasta oktoobrist on Huthi mässulised korraldanud rünnakuid kaubalaevade vastu

Punasel ja Araabia merel ning Adeni ja Omaani lahes. Rünnakud seavad ohtu inimeste elu laevadel

ning piiravad meresõiduvabadust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) mereõiguse

konventsioonis (United Nations Convention on the Law of the Sea – UNCLOS) sätestatud õigust

läbida transiidi eesmärgil väinu, mida kasutatakse rahvusvaheliseks meresõiduks. Huthide

rünnakud pärsivad kaubanduslikku meresõitu ning kahjustavad paljude Euroopa Liidu ja Punase

mere regiooni riikide majandust.

Euroopa Liidu (EL) nõukogu moodustas seoses Punase mere kriisiga 8. veebruari 2024. aasta

otsusega 2024/583 merendusjulgeoleku operatsiooni EUNAVFOR Aspides, et kaitsta

meresõiduvabadust. Operatsioon alustas tegevust 19. veebruaril 2024. Operatsiooni täna kehtiv

mandaat kestab kuni 2026. aasta 28. veebruarini, mida vajadusel pikendatakse. Operatsiooniala

moodustavad Bab el Mandebi ja Hormuzi väina, Punase ja Araabia mere ning Adeni, Omaani ja

Pärsia lahe rahvusvahelised veed.

Sõjalise operatsiooni EUNAVFOR Aspides eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja

olukorrateadlikkus operatsioonialal ning tagada meresõiduvabadus Punasel merel koostöös

samameelsete merejulgeoleku tagajatega. Peamisteks ülesanneteks on kaitsta aluseid rünnakute

eest ning eskortida neid kogu operatsiooniala piires, tagades seeläbi aluste turvalisuse ja

meresõiduvabaduse. Operatsiooni lõppeesmärk on taastada Punase mere piirkonnas

meresõiduvabadus. EUNAVFOR Aspidese tegevus on rangelt kaitsva iseloomuga ehk selle raames

ei korraldata sõjalisi lööke, sealhulgas maismaa sihtmärkide pihta.

Operatsiooni ülem on juhtriigi Kreeka kommodoor Michail Pantouvakis, operatsiooni peakorter

(Operation Headquarters – OHQ) asub Kreekas Larissas. Operatsioonivägede staap (Force

Headquarters – FHQ) tegutseb Itaalia mereväe alusel. Operatsioonil osalevad 21 EL liikmesriiki,

alustega panustavad operatsiooni tegevusse teiste hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreeka.

2

Eesti panus

Eesti üks prioriteete on osaleda EL-i ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada

koostööd strateegiliste EL-i ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) lõunatiiva

liitlastega. Operatsioonil osalemine aitab tagada rahvusvahelist julgeolekut ja annab väärtusliku

operatsioonilise väljundi Eesti mereväele.

Eesti panustab 2025. aastal operatsioonile ühe kaitseväelasega, kes täidab operatsioonivägede

staabi lahinguvalve vahetuse ülema abi ametikohta. Tema ülesanne on seirata olukorda

operatsioonide juhtimise keskuses, et tagada olukorrateadlikkus ülemale, staabile ja teistele

asjaosalistele. Täna osaleb Eesti kaitseväelane operatsioonil Itaalia mereväe alusel Caio Duilio,

varasemalt on Eesti kaitseväelane paiknenud ka Hollandi mereväe alusel. Eesti mereväelastele

pakub operatsioon väljundi erialateadmiste praktiseerimiseks ning rahvusvahelise staabitöö

kogemuse omandamiseks. 2026. aastal plaanime panustamist jätkata ühe kaitseväelasega samal

ametikohal, mandaati taotleme operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni 3 kaitseväelasega

panustamiseks.

Õiguslik alus

Operatsioon EUNAVFOR Aspides on algatatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 431 alusel.

Operatsiooni tegevus põhineb enesekaitseõigusel ning on joondatud ÜRO Julgeolekunõukogu

resolutsiooniga 2722, mis nõuab Huthi mässulistelt rünnakute lõpetamist ja tunnistab

enesekaitseõigust selliste rünnakute vastu kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Selleks, et tagada

isikkoosseisu (sealhulgas Eesti lähetatavate kaitseväelaste) privileegid, immuniteet ja lisagarantiid

OHQ-s, rakendatakse Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (SOFA 2 ) ning FHQ puhul

lipuriigi õigust ja sõlmitavaid vastuvõtva riigi toetuse kokkuleppeid.

Operatsioonil osalemise õiguslik alus on riigisiseses õiguses riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) §

30 punkt 2, kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse

üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Vabariigi Valitsus otsustas 1. aprillil 2024 alustada operatsioonil osalemist tuginedes Riigikogu

RiKS-i § 34 lg 4 alusel antud otsusele. Kaitseväele anti RIKS-i § 34 lg 61 alusel korraldus

panustada operatsioonile EUNAVFOR Aspides kuni kolme kaitseväelasega. Kaitseväe edasine

kasutamine samal operatsioonil otsustakse RiKS-i § 34 lõikes 1 sätestatud korras.

1 Euroopa Liidu lepingu artiklites 42 ja 43 on sätestatud liikmesriikide ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimise

alused, et edendada Euroopa Liidu eesmärke ning kaitsta liidu huve, sealhulgas tagada ja tugevdada rahvusvahelist

julgeolekut, kaasates vajaduse korral liikmesriikide sõjalisi vahendeid, et viia läbi ka väljaspool Euroopa Liitu

toimuvaid operatsioone. 2 Status of Forces Agreement – Euroopa Liidu liikmesriikide kokkulepe, milles käsitletakse Euroopa Liidu

institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse

anda Euroopa Liidu kasutusse selleks, et ette valmistada ja täita Euroopa Liidu lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud

ülesandeid, sealhulgas õppuste jaoks, ning selles kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja

tsiviilkoosseisu liikmeid.

3

Panustamisega seotud kulu

2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Aspides osalemisega seotud Kaitseväe tegevuskulude

maht hinnanguliselt 56 593 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.