Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 11.08.2025 nr 5-6/25/20

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda lisamiseks Riigikogu otsuse eelnõu „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: RO EUNAVFOR Med Irini 2026 eelnõu

RO EUNAVFOR Med Irini 2026 seletuskiri

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

481 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2026. aasta 31.

detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelaseni.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates

rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Med/Irini.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega

operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

EUNAVFOR Med/Irini

Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon

EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni

EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega

(CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike

tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO

relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid.

Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida

kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast,

lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). 2025. aasta märtsis laiendati

operatsiooni mandaati, hõlmamaks ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olupildi

koostamist. Lisaks toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi

tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning

salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja

viies läbi õhupatrulle. EUNAVFOR Med/Irini aluste ning õhuvahendite pidev kohalolu

Vahemerel kinnitab EL-i jätkuvat rolli regiooni julgeoleku tagamisel, samuti parandab

operatsiooni pidev infovoog Euroopa riikide olukorrateadlikkust kogu regioonis laiemalt.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2025. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib

itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR

Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale,

operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. 2025. aasta märtsis

pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2027. Operatsiooni

esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse

ka ÜRO-ga.

2

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad

strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security

Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada

võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle.

Eesti panus

Panustamine Euroopa Liidu tegevusse Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel on oluline Eesti

eesmärkide saavutamisel. Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste

liikmesriikidega Euroopa Liidu kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO

relvaembargo rakendamise kaudu Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab

osalemine Euroopa Liidu operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti

kaitseväelastele võimaluse operatsioonilise kogemuse omandamiseks.

Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe

staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsioonile kahe staabiohvitseriga ning aastal

2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Aastatel 2021–2024 on Eesti

panustanud kuni kahe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Roomas. Käesoleval aastal

panustab Eesti operatsioonile ühe staabiohvitseriga, kelle ülesandeks on operatsioonide

planeerimine. Eesti täidab Roomas paiknevat ametikohta 0,5 koormusega, kuuekuuliste

rotatsioonide alusel koos Saksamaaga.

2026. aastal suurendab Eesti oma panust operatsioonile kahe staabiohvitserini, mehitades lisaks

praegusele ametikohale ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikoha, mis pakub

Kaitseväele kriitilise tähtsusega väljundit operatsioonide planeerimise ning juhtimisülesannete

näol. Eesti alustab ametikoha mehitamist 2026. aasta aprillist. Mandaati taotleme 2026. aastaks

kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Euroopa Liidu Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste ja

isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Ühtlasi rakendatakse

Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (EL-SOFA).1

1 Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkooseisu

liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu

lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, sealhulgas õppusteks, ja selles

3

Operatsiooniga seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe

tegevuskulude maht hinnanguliselt 104 658 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid käsitlev kokkulepe

(EL-SOFA)

EELNÕU

21.08.2025

Riigikogu otsus

Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 128 lõike 1 ja riigikaitseseaduse § 34 lõike 1 alusel Riigikogu

otsustab:

1. Pikendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist Riigikogu 2024. aasta 4. detsembri otsuses nr

481 „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel

Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ sätestatud kuni kolme kaitseväelase

kasutamise tähtaega Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini 2026. aasta 31.

detsembrini ning suurendada panustavat koosseisu kuni kuue kaitseväelaseni.

2. Käesoleva otsuse punktis 1 seatud Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib

rotatsiooniperioodil suurendada kuni 12 (kaheteistkümne) kaitseväelaseni ühe kuu jooksul alates

rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Euroopa Liidu sõjalisele operatsioonile

EUNAVFOR Med/Irini.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Esitab Vabariigi Valitsus 2025 nr

1

Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste

kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“

eelnõu seletuskiri

Sissejuhatus

Käesolev Riigikogu otsuse eelnõu võimaldab panustada kuni kuue kaitseväelasega

operatsioonile EUNAVFOR Med/Irini (European Union Naval Force Mediterranean/Irini).

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna

nõunik Pearu Pirsko ([email protected]) ning vastutav jurist on Grete

Toompere ([email protected]).

EUNAVFOR Med/Irini

Euroopa Liidu Nõukogu 31. märtsi 2020 otsusega 2020/472 loodi sõjaline operatsioon

EUNAVFOR Med/Irini. See operatsioon jätkas samal päeval lõpetatud operatsiooni

EUNAVFOR Med/Sophia, mis loodi Euroopa Liidu (EL) Nõukogu 18. mai 2015 otsusega

(CFSP) 2015/778, et tõkestada ja ennetada inimkaubandusega seotud kuritegelike võrgustike

tegevust ning põgenike hukkumist teekonnal üle Vahemere Euroopasse.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini esmane eesmärk on toetada Liibüale kehtestatud ÜRO

relvaembargo rakendamist, kasutades selleks peale mereväealuste ka õhu- ja satelliidivõimeid.

Operatsioonil inspekteeritakse ka Liibüa ranniku lähedal rahvusvahelistes vetes laevu, mida

kahtlustatakse relvade või nendega seotud materjalide transportimises Liibüasse või Liibüast,

lähtudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292 (2016). 2025. aasta märtsis laiendati

operatsiooni mandaati, hõlmamaks ka kriitilise merealuse taristu kaitseks vajaliku olupildi

koostamist. Lisaks toetab operatsioon ÜRO meetmete rakendamist illegaalse naftaekspordi

tõkestamiseks Liibüast, Liibüa mereväe ja piirivalve väljaõpet ja ülesehitamist ning

salakaubanduse ja inimeste smugeldamise võrgustike lõhkumist, kogudes sellekohast teavet ja

viies läbi õhupatrulle. EUNAVFOR Med/Irini aluste ning õhuvahendite pidev kohalolu

Vahemerel kinnitab EL-i jätkuvat rolli regiooni julgeoleku tagamisel, samuti parandab

operatsiooni pidev infovoog Euroopa riikide olukorrateadlikkust kogu regioonis laiemalt.

Operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini panustab 2025. aastal 23 EL-i liikmesriiki ning seda juhib

itaallasest kontradmiral Valentino Rinaldi, operatsiooni peakorter asub Roomas. EUNAVFOR

Med/Irini operatsiooniala keskendub peamiselt Liibüa idarannikut ümbritsevale alale,

operatsioonialast jääb välja piirkond 15 meremiili ulatuses ümber Malta. 2025. aasta märtsis

pikendati operatsiooni mandaati kahe aasta võrra kuni 31. märtsini 2027. Operatsiooni

esmaseks eesmärgiks oleva relva- ja naftaembargo täitmist viiakse ellu kooskõlas ÜRO

Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2684 (2023). Operatsiooni raames kogutud teavet jagatakse

ka ÜRO-ga.

2

Euroopa Liidu liikmesriigid teevad operatsiooni tegevuse üle poliitilist kontrolli ning annavad

strateegilisi suuniseid Euroopa Liidu Poliitika- ja Julgeolekukomitee (Political and Security

Committee – PSC) kaudu. PSC arutab missiooni arenguid iga nelja kuu tagant, et otsustada

võimaliku operatsioonialal ümberpaiknemise või teiste võimalike muutuste üle.

Eesti panus

Panustamine Euroopa Liidu tegevusse Vahemere regiooni julgeoleku tagamisel on oluline Eesti

eesmärkide saavutamisel. Operatsioonil osalemisega panustab Eesti solidaarselt teiste

liikmesriikidega Euroopa Liidu kaitsekoostöösse ja julgeolekusse, mis suurendab ÜRO

relvaembargo rakendamise kaudu Liibüas julgeolekut Euroopa Liidu lõunapiiril. Samuti toetab

osalemine Euroopa Liidu operatsioonidel Eesti välispoliitilist nähtavust ja annab Eesti

kaitseväelastele võimaluse operatsioonilise kogemuse omandamiseks.

Eesti alustas operatsioonil EUNAVFOR Med/Sophia osalemist 2015. aasta augustis ühe

staabiohvitseriga. Aastal 2019 panustas Eesti operatsioonile kahe staabiohvitseriga ning aastal

2020 ühe staabiohvitseriga operatsiooni peakorteris Roomas. Aastatel 2021–2024 on Eesti

panustanud kuni kahe staabiohvitseriga missiooni peakorteris Roomas. Käesoleval aastal

panustab Eesti operatsioonile ühe staabiohvitseriga, kelle ülesandeks on operatsioonide

planeerimine. Eesti täidab Roomas paiknevat ametikohta 0,5 koormusega, kuuekuuliste

rotatsioonide alusel koos Saksamaaga.

2026. aastal suurendab Eesti oma panust operatsioonile kahe staabiohvitserini, mehitades lisaks

praegusele ametikohale ka operatsiooni planeerimisgrupi ülema ametikoha, mis pakub

Kaitseväele kriitilise tähtsusega väljundit operatsioonide planeerimise ning juhtimisülesannete

näol. Eesti alustab ametikoha mehitamist 2026. aasta aprillist. Mandaati taotleme 2026. aastaks

kuni kuue kaitseväelasega panustamiseks.

Õiguslik alus

Riigisiseses õiguses on osaluse õiguslik alus riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) § 30 punkt 2,

kuna tegemist on ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku

säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise

õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleva muu sõjalise operatsiooniga.

Tulenevalt RiKS-i § 34 lõikest 1 otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise rahvusvahelisel

sõjalisel operatsioonil eraldi otsusega.

Euroopa Liidu Nõukogu 18. mai 2015 otsuse 2015/778 artikli 10 järgi määratakse üksuste ja

isikkoosseisu staatus kindlaks kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Ühtlasi rakendatakse

Euroopa Liidu vägede staatuse kokkulepet (EL-SOFA).1

1 Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline Euroopa Liidu institutsioonidesse lähetatud sõjalise ja tsiviilkooseisu

liikmete staatust ning peakortereid ja vägesid, mis võidakse anda Euroopa Liidu kasutusse Euroopa Liidu

lepingu artikli 17 lõikes 2 viidatud ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmiseks, sealhulgas õppusteks, ja selles

3

Operatsiooniga seotud kulud

2026. aastal on operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini osalemisega seotud Kaitseväe

tegevuskulude maht hinnanguliselt 104 658 eurot (käibemaksuta), mis kaetakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Eelnõu kooskõlastamine

Vabariigi Valitsuse istungile esitatav eelnõu on kooskõlastatud Justiits- ja Digiministeeriumi,

Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga ning arvamuse on avaldanud Kaitsevägi.

kontekstis Euroopa Liidu kasutusse antud liikmesriikide sõjalise ja tsiviilkoosseisu liikmeid käsitlev kokkulepe

(EL-SOFA)