Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused

EELNÕU

30.06.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga

riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase

koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele

e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel.

§ 1. Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-

, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riigid või Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on:

1) Afganistani Islamivabariik;

2) Burkina Faso;

3) Iraani Islamivabariik;

4) Jeemeni Vabariik;

5) Kongo Demokraatlik Vabariik;

6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

7) Lõuna-Sudaani Vabariik;

8) Mali Vabariik;

9) Nigeeria Liitvabariik;

10) Süüria Araabia Vabariik;

11) Valgevene Vabariik;

12) Venemaa Föderatsioon.

§ 2. E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemise erisused

(1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa

Föderatsiooni kodaniku, e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi

vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest:

1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi

Konföderatsioonis vahetult enne e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotluse esitamist

vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba;

2) tal on Eestis püsiv majandustegevus;

3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus ja ta on kasutanud seda

eesmärgipäraselt;

4) ta on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul.

(2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi

digitaalne isikutunnistus ja tal on Eestis püsiv majandustegevus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

12.08.2025 nr 1-6/3223-1

Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Suurema

rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi

digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“ eelnõu.

Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 8. augustiks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

[Sama/Teadmiseks] :

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Rahapesu Andmebüroo

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Välisluureamet

Siseministri määruse „Suurema rahapesuohuga või terrorismi

rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide

kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

erisused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga1 (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu),

mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julgeolekuriske ja

ajakohastada tööprotsesse. Muu hulgas loodi ITDS-i muutmise eelnõuga õiguslik alus

tagastada e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi e-residendi digi-ID) taotlus läbi

vaatamata juhul, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või

terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane

koostöösuhe ja taotlejale ei kohaldata ITDS-i § 206 lõike 12 alusel kehtestatud erisusi.

Määruse eelnõuga kehtestatava riikide loetelu aluseks on Rahapesu Andmebüroo (edaspidi

RAB) avaldatud nimekirjas2 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud rahapesuvastase

töökonna (FATF)3 ja Euroopa Liidu4 hinnangust. Lisaks kohaldatakse erisusi, mis võtavad

arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-residentsuse

programmi eesmärke.

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõike 12 alusel.

1.2. Ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik

Maret Saanküll ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata.

1.3. Märkused

Eelnõu on välja töötatud ITDS-i muutmise eelnõu rakendamiseks.

1 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 24-0064. 2 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk

nn riskiriigid. 3 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 4 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2014. aastal loodud e-residentsuse programmi eesmärk on soodustada Eesti majanduse,

teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, et võimaldada välismaalastele turvalist ligipääsu Eesti

e-teenustele ning Eesti ja Euroopa Liidu majandusruumile. E-residendil on võimalik oma

digi-ID-d kasutada e-keskkonnas isiku tõendamiseks ja digiallkirjastamiseks. Nii saab luua

ettevõtte ja kasutada finantsteenuseid. Alates e-residentsuse programmi loomisest on e-

residendi digi-ID välja antud 126 860 välismaalasele. Neist kehtiv e-residendi digi-ID on

sama kuupäeva seisuga 61 350 e-residendil.

Eestil ei ole kohustust anda e-residendi digi-ID-d välja. E-residendi digi-ID väljaandmisega

annab Eesti välismaalasele õiguse siseneda Eesti infoühiskonda ja kasutada Eesti e-teenuseid.

See on ajutine hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest

julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus

otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi digi-ID välja antakse, ning mitte kellelgi ei

ole subjektiivset õigust seda saada.

E-residendi digi-ID väljaandmise riske on hallatud e-residentsuse programmi loomisest alates.

See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse

programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid,

ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. E-residendi digi-ID taotluse

esitamisel peab välismaalane põhjendama oma taotlust, täitma mahuka taotlusankeedi ja

esitama lisaandmeid oma tausta kohta. Samuti tehakse talle taustakontroll. Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib e-residendi digi-ID taotleja isikusamasust, tema

seost Eestiga ning seda, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis ja kas teda

kahtlustatakse rahapesus. Samuti teeb PPA muid menetlustoiminguid, lähtudes e-residendi

digi-ID taotleja profiilist.

Probleemkohaks on endiselt taustakontrolli läbiviimise võimekus kolmandatest riikidest pärit

taotlejate osas. Kuna nende riikidega puudub Eestil sageli igasugune justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealane koostöösuhe, ei ole võimalik lõpuni veenduda, kas taotleja puhul ei esine e-

residentsuse väljaandmist välistavaid asjaolusid. Seetõttu võeti ka e-residentsuse

jätkustrateegias 2022–20255 suund, mille kohaselt ei pakuta e-residentsust üldjuhul nende

riikide kodanikele, millest tuleneb ulatuslik julgeolekuoht või e-residendi digi-ID

väärkasutuse oht. Lisaks on e-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025 suuna kohaselt e-

residentidena eriti eelistatud taotlejad riikidest, millega on Eestil justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealane koostöö. Riskide maandamise lisavõimekus on toodud vajadusena välja nii

rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus6 kui ka Euroopa Nõukogu

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee (edaspidi

Moneyval) hindamisaruandes7. Kõnesoleva eelnõuga luuakse tugevamad meetmed strateegias

toodud suuna rakendamiseks.

Eelnõu § 1 sätestab suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja

Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu. Nendeks

riikideks on eelnõu kohaselt:

5 MKM. E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 6 RAM 2020. Rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklik riskihinnang. 7 Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism

2022. Anti-money laundering and counter-terrorist financing measures. Estonia. Fifth Round Mutual Evaluation

Report.

1) Afganistani Islamivabariik;

2) Burkina Faso;

3) Iraani Islamivabariik;

4) Jeemeni Vabariik;

5) Kongo Demokraatlik Vabariik;

6) Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

7) Lõuna-Sudaani Vabariik;

8) Mali Vabariik;

9) Nigeeria Liitvabariik;

10) Süüria Araabia Vabariik;

11) Valgevene Vabariik;

12) Venemaa Föderatsioon.

Loetelu aluseks on RAB-i avaldatud nimekirjas8 olevad riigid, mille osas RAB on lähtunud

rahapesuvastase töökonna (FATF)9 ja Euroopa Liidu10 hinnangust. Lisaks kohaldatakse

erisusi, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve

ning e-residentsuse programmi eesmärke. Loetelu on kooskõlastatud julgeolekuasutustega ja

Välisministeeriumiga ning e-residentsuse programmi teiste seotud osapooltega. Kokku on

loetelus toodud riikide kodanikel 23.06.2025 seisuga kehtivaid e-residendi digi-ID-sid 3847,

mis moodustab 6,3 % kõikidest kehtivatest digi-ID-st.

Tabel 1. Kehtivate e-residendi digi-ID-de arv riigiti 23.06.2025 seisuga.

Afganistani Islamivabariik 21

Burkina Faso 9

Iraani Islamivabariik 661

Jeemeni Vabariik 37

Kongo Demokraatlik Vabariik 22

Korea Rahvademokraatlik Vabariik 400

Lõuna-Sudaani Vabariik 0

Mali Vabariik 8

Nigeeria Liitvabariik 189

Süüria Araabia Vabariik 96

Valgevene Vabariik 485

Venemaa Föderatsioon 1919

Kokku 3847 Allikas: PPA

Võrreldes RAB-i avaldatud nimekirjaga jäetakse loetelust välja Araabia Ühendemiraadid ning

sellesse lisatakse Venemaa ja Valgevene. Araabia Ühendemiraatide kodanike e-residendi digi-

ID taotlust ei jäeta läbi vaatamata nii julgeoleku-, majandus- kui ka välispoliitilistel põhjustel.

Araabia Ühendemiraadid on Eestile oluline piirkond riiklike ja ärisuhete loomisel ning

edendamisel ja Eesti ekspordi arendamisel. 2019. aastal avas Eesti Araabia Ühendemiraatides

ka saatkonna, mis on andnud olulise tõuke kahepoolsete suhete arengule. Araabia

Ühendemiraadid olid 2020. aastal Eesti jaoks suuruselt 36. eksporditurg, kus Eesti, sealhulgas

e-residentide ettevõtetel, on suurepärased ärivõimalused, näiteks IT-sektoris. Araabia

8 RAB 2022. Juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Lisa: kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riigid ehk

nn riskiriigid. 9 Rahapesuvastase töökonna koduleht. 10 Euroopa Komisjon. Anti-money laundering and countering the financing of terrorism at international level.

Ühendemiraatide e-residente on vähe, kehtivat e-residendi digi-ID-d omab 9 Araabia

Ühendemiraatide kodanikku.

Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused loetelus olevate

riikide kodanikele, kes vastavad vähemalt ühele alltoodud tingimustest. Need erisused ei

kohaldu Venemaa ja Valgevene kodanikele.

1) Välismaalane on elanud vahetult enne e-residendi digi-ID taotluse esitamist vähemalt

kolm järjestikust aastat Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis

või Šveitsi Konföderatsioonis ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba. Nimetatud riikide

vahel on toimivad koostöösuhted ja andmevahetusmudel, misläbi on Eestil võimalik saada

nendest riikidest välismaalase kohta usaldusväärset lisainfot. Neis riikides on kehtestatud

ühtsed elamisloakaartide standardid, mis võimaldavad menetlejal veenduda välismaalase

esitatud andmete ja dokumendi õigsuses. Kolmandates riikides on aga kasutusel erinevad

elamisõigust tõendavad alusdokumendid, mille õigsuse tuvastamine ei pruugi olla

võimalik.

2) Välismaalasel on Eestis püsiv majandustegevus. E-residendi digi-ID-d võimaldatakse

taotleda juhul, kui taotleja tegeleb tõestatavalt Eestis majandustegevusega, st ta on loonud

enne e-residendiks saamist Eestis ettevõtte või tal on ettevõtlusseos Eesti ettevõtjaga,

näiteks juhatuse liikmena. Erisust kohaldatakse juhul, kui ettevõte tegutseb aktiivselt ning

selle kohustused Eesti ees on täidetud ja puuduvad võlad. Eestil on selle sihtrühma

majandustegevuse kohta lisainfot, mida on võimalik kontrollida. Kui ettevõttel on

nullkäive ja ettevõtja ei maksa makse, siis erisust ei kohaldata.

3) Välismaalane esitab e-residendi digi-ID korduvtaotluse. Erisust kohaldatakse juhul, kui

e-resident jätkuvalt panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse.

Korduvtaotluse menetlemisel on võimalik hinnata e-residendi senist tegevust ja seda, kas

ta täidab e-residentsuse programmi eesmärki ning on kasutanud oma digi-ID-d

eesmärgipäraselt.

4) Välismaalane on Eesti välisesinduse töötaja või aukonsul. Kui Eesti välisesinduse

töötaja omab loetelus nimetatud riigi kodakondsust, kuid vajab oma tööülesannete

täitmiseks e-residendi digi-ID-d, siis on eelnõu kohaselt võimalik talle vastav erand teha.

Kõik sellised välismaalased läbivad põhjaliku taustakontrolli ja riskide ilmnemise korral

saab PPA e-residendi digi-ID taotluse tagastada seda läbi vaatamata.

Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse e-residendi digi-ID taotlemise erisused Venemaa ja

Valgevene kodanikele. Nimetatud riigi kodaniku e-residendi digi-ID taotlust ei tagastata läbi

vaatamata vaid juhul, kui talle on varem e-residendi digi-ID välja antud ja tal on Eestis püsiv

majandustegevus. Muud lõikes 1 sätestatud erisused nende riikide kodanikele ei kohaldu.

Seoses täiemahulise sõja puhkemisega Ukrainas ei väljastata alates 8. märtsist 2022 e-

residendi digi-ID-sid neile Venemaa ja Valgevene kodanikele, kes ei ole varem digi-ID-d

omanud. Venemaa ja Valgevene kodanikud moodustavad 23. juuni 2025 seisuga 3,9%

kehtivatest e-residendi digi-ID-d omavatest e-residentidest. Märtsis 2022 oli vastav osakaal

9%. Venemaa ja Valgevene kodanikest e-residendi digi-ID taotlejad läbivad juba praegu

rangema taustakontrolli ja 70% taotlejate osas teeb PPA keelduva otsuse, mistõttu nende

osakaal väheneb ajas pidevalt. Iga taotleja puhul hinnatakse kaasuspõhiselt võimalikke riske

ja tema senist panust Eesti majandusse. Varem e-residendi digi-ID-d omanud isikute osas on

võimalik kontrollida isiku digi-ID kasutamise eesmärgipärasust. Kui esinevad riskid või kui

ettevõtlustegevus ei ole toonud Eesti riigile majanduslikku tulu, siis PPA keeldub e-residendi

digi-ID väljaandmisest. Samuti on PPA-l õigus tunnistada juba väljaantud digi-ID kehtetuks

lähtuvalt ITDS §-ist 206.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest

muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi arendustöid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Muudatusega kaasnevad mõjud on

hinnatud ITDS-i muutmise eelnõu11 seletuskirja punktis 6.1.2.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad PPA iseteeninduse infotehnoloogilised arendustööd, mille

kulud kaetakse olemasolevast Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. oktoobril 2025, sest muudatuste rakendamine eeldab infotehnoloogilisi

arendustöid.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile, PPA-le, Rahapesu Andmebüroole,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele ja Välisluureametile.

11 572 SE, p 6.1.2.