Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 8.7.2025

COM(2025) 900 final

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

2025 Rule of Law Report

The rule of law situation in the European Union

{SWD(2025) 901 final} - {SWD(2025) 902 final} - {SWD(2025) 903 final} -

{SWD(2025) 904 final} - {SWD(2025) 905 final} - {SWD(2025) 906 final} -

{SWD(2025) 907 final} - {SWD(2025) 908 final} - {SWD(2025) 909 final} -

{SWD(2025) 910 final} - {SWD(2025) 911 final} - {SWD(2025) 912 final} -

{SWD(2025) 913 final} - {SWD(2025) 914 final} - {SWD(2025) 915 final} -

{SWD(2025) 916 final} - {SWD(2025) 917 final} - {SWD(2025) 918 final} -

{SWD(2025) 919 final} - {SWD(2025) 920 final} - {SWD(2025) 921 final} -

{SWD(2025) 922 final} - {SWD(2025) 923 final} - {SWD(2025) 924 final} -

{SWD(2025) 925 final} - {SWD(2025) 926 final} - {SWD(2025) 927 final} -

{SWD(2025) 928 final} - {SWD(2025) 929 final} - {SWD(2025) 930 final} -

{SWD(2025) 931 final}

1

1. INTRODUCTION

Europe’s democracy, security and economy rely on the rule of law. It is the cornerstone for

translating EU values into tangible benefits for Europeans, fostering stability, equality, social

cohesion, and competitiveness. The rule of law is the foundation on which the EU stands firm

in a world where the international rules-based order, the respect for fundamental rights, and

democratic systems are increasingly under pressure. It is essential for the EU to reaffirm its

commitment to the rule of law and to take concrete steps to promote and defend it, on our

continent and across the globe. It is also necessary to place the EU on the sound footing it needs

with a view to future enlargement, in which trust in public institutions is ensured, businesses

can thrive, and citizens can exercise their rights.

Citizens and businesses expect the EU to play an important role in upholding the rule of law,

and in ensuring that they can enjoy fair and sound governance wherever they live. Within the

EU, the rule of law is necessary for delivering policies that promote competitiveness through

the Single Market and empower citizens to actively participate in both society and the

economy. The rule of law is an essential consideration for companies operating across borders.

Businesses, and in particular small and medium-sized enterprises, need a stable and predictable

economic environment. However, they are often held back by a lack of legal certainty and

concerns about equal treatment for their investment. As of this year’s Report, and as set out in

President von der Leyen’s Political Guidelines1, the Commission is giving a particular

emphasis to the Single Market dimension, monitoring developments across Member States.

This sixth annual Rule of Law Report, and the first for this Commission’s mandate,

consolidates a successful process of partnership between the EU and Member States to further

the rule of law, centred on a continued emphasis on a preventive and dialogue-based approach.

It is a core part of an evolving rule of law toolbox. The analysis helps to shape national debates

and galvanise action. The specific recommendations to Member States allow for an effective

focus in the Commission’s dialogue with them. They also help national authorities to prioritise

the measures they take, with 57% of the recommendations issued in 2024 fully or partially

implemented2.

The Rule of Law Report also looks ahead to an evolving EU. This is a major theme in President

von der Leyen’s Political Guidelines. The new generation of EU spending instruments, to be

presented as part of the next multiannual financial framework, will ensure that compliance with

the principles of the rule of law remains a must for EU funds, so as to ensure the sound financial

management of the Union budget and protection of its financial interests. EU financial support

for investments and reforms to promote the rule of law can offer real added value. This can

feed into a broader effort to track the effective implementation of recommendations, by

intensifying contacts with Member States and stakeholders.

In the face of ongoing geopolitical instability, promoting and defending the rule of law both

within and beyond the Union has become more urgent than ever. Upholding the rule of law is

at the core of the EU’s actions on human rights and democracy in its neighbourhood and around

the world. This year, the same four enlargement countries as in 2024 are included in the Rule

of Law Report alongside the Member States. Another aspect of reflecting an evolving EU is to

further extend the inclusion of more enlargement countries in the Rule of Law Report as and

1 Political Guidelines for the next European Commission 2024-2029. 2 There was significant progress or full implementation on 18% of recommendations, and some progress on

39% of the recommendations. Limited progress was found on 14% of recommendations. No progress was

noted on the remainder.

2

when they are ready3. This will support their reform efforts aiming to firmly and irreversibly

anchor democracy and the rule of law in enlargement countries ahead of and after their

accession.

2. KEY DEVELOPMENTS IN THE 2025 REPORT

2.1 Rule of law as a foundation for the EU Single Market

The rule of law is an essential precondition for a stable and predictable economic environment,

giving the EU and its Member States a global competitive edge. The EU’s determination to

foster a stronger and more competitive Europe relies heavily on ensuring that the rule of law is

effectively protected. As also acknowledged under the European Semester, the rule of law plays

an important role in the functioning of the EU economy, ensuring that rights are defended,

corruption is punished, and contracts are enforced4.

The rule of law and good governance are essential to create a stable overall economic

environment, and the necessary conditions for economic operators to take full advantage of the

opportunities offered by the Single Market. A fair and clear legal framework that is effectively

applied and enforced provides certainty to businesses, confidence to investors, and reassurance

to consumers5. The rule of law ensures the proper functioning and resilience of the Single

Market and the effective, uniform and transparent application of EU law. It fosters mutual trust

among Member States and enables businesses to operate on an equal footing across borders.

This is why adding a Single Market dimension in the Rule of Law Report has been widely

welcomed by the European Parliament, Member States, civil society and business

stakeholders.6. The new dimension will help address rule of law issues affecting companies,

especially SMEs, particularly when operating across borders.

There are various aspects under all four pillars of the Rule of Law Report that have a direct

impact on the proper functioning of the Single Market:

• The efficiency, quality and independence of justice systems are crucial for a stable and

predictable business and investment environment, which also benefits consumers.

• Anti-corruption measures, both preventive and repressive, help to foster a level-playing

field for businesses, reduce the risk of infiltration of the economy by organised crime, and

ensure that key decisions are taken fairly, for example awarding of public procurement

contracts to the best offer on an objective basis, protecting the public budget.

• A media environment governed by clear and transparent rules not only protects the

integrity of the democratic space but also supports the functioning of the EU Single Market

by ensuring a level playing field for media service providers.

• Effective checks and balances are critical to ensure equal treatment under the law and for

the impartial application of the rules by state regulators and other authorities.

3 Albania, Montenegro, North Macedonia and Serbia were included in 2024. The selection reflects the progress

made in their respective accession process or advancement as regards their level of preparedness on rule of

law. 4 Communication “2025 European Semester - Spring Package”, COM (2025) 200 final 5 Communication “The Single Market: our European home market in an uncertain world. A Strategy for making

the Single Market simple, seamless and strong”, COM (2025) 500 final. Moreover, the SOLVIT network helps

citizens and businesses that move cross EU borders to informally solve problems caused by misapplications

of EU law by public authorities. 6 For example, in the Informal General Affairs Council of 3 September 2024.

3

To further develop this dimension, the Commission has adapted its methodology to involve

Member States and business associations more closely on these issues, with a dedicated

outreach, consultation process and a questionnaire to provide written feedback7.

This process, carried out in complementarity with other work strands such as the European

Semester8 and the Single Market Scoreboard, identified a number of new areas of reporting to

be included in the Rule of Law Report, as they are relevant for the rule of law and the Single

Market. These include the handling of commercial cases by the judiciary, the stability of the

regulatory environment, the effective functioning and independence of regulatory authorities,

and the judicial review of administrative decisions9. The report also factors in data on

perceptions by businesses, regarding the effectiveness of investment protection by law and the

courts and the independence of public procurement review bodies and of national competition

authorities10.

As the EU prepares for future accessions, a larger Single Market grounded in shared legal

standards and mutual trust will not only be more integrated, but also more competitive and

resilient, creating the rules-based environment that is essential to unlock its full potential and

to boost Europe’s long-term competitiveness. As enlargement partners advance towards

membership, companies both from the enlargement region and from Member States have an

interest in the effective delivery of a level playing field and reinforcing the rule of law to allow

them to fully and fairly participate in the Single Market. Hence, even though the enlargement

partners are not within the Single Market, these aspects are still covered in their respective

country chapters.

The key findings on the Single Market dimension across the four pillars of the Report are

presented in Section 4.5.

2.2 Supporting the rule of law through the EU budget

As set out in President von der Leyen’s Political Guidelines, respect for the rule of law is a

must for EU funds. It is essential that EU spending has strong safeguards on the rule of law so

as to guarantee the protection of the EU’s financial interests11.

Recent years have seen new tools develop to make this connection more secure and to

strengthen the link between the rule of law and support from the EU budget. The Recovery and

Resilience Facility has demonstrated how the EU budget can promote reforms that strengthen

the rule of law in the Member States, such as reforming and strengthening the judicial systems

and increasing their efficiency through digitalisation, strengthening the institutions fighting

corruption, or improving the quality of the legislative process. The horizontal enabling

condition under the Common Provisions Regulation is another important tool to ensure

Member States respect the EU Charter of Fundamental Rights when implementing EU funds.

7 A top-up questionnaire to the regular questionnaire was prepared. In addition to the “baseline questions”,

reflecting the most relevant aspects of the Single Market dimension, some additional options were also

included for Member States and stakeholders to share, if relevant. 8 Where relevant, and where not covered by the RRPs and in complementarity with the Rule of Law Report, the

2025 Country Specific Recommendations in the European Semester call on Member States to increase the

effectiveness of judicial systems and strengthen anti-corruption. 9 These topics were raised by Member States and/or business associations in the consultation process. 10 Based on the 2025 Justice Scoreboard (https://commission.europa.eu/document/51b21eff-a4b0-4e73-b461-

06bd23b43d4e_en). 11 Communication “The road to the next multiannual financial framework”, COM (2025) 46 final

4

Finally, the general regime of conditionality protects EU funds in case of breaches of the

principles of the rule of law in the Member States12.

In the next long-term budget, respect for the rule of law will have to be ensured throughout the

implementation of EU funds. In addition to the Conditionality Regulation, which will continue

to apply to the entire EU budget and building on lessons from experience with various

instruments, it will be important to embed strong safeguards into the design of future EU

instruments to ensure effective compliance and build a closer link between the

recommendations in the Rule of Law Report and financial support under the EU budget13. In

particular, the future national and regional partnership plans will be expected to effectively

contribute to supporting reforms, including by addressing country-specific challenges

identified in the Rule of Law Report.

The need to stimulate rule of law reforms in connection with the budget also has implications

for the follow-up to the recommendations in the reports. The EU budget can be used to help

Member States take forward and invest in their own national or regional reforms. Digitalisation

of judicial systems, anti-corruption structures, technical assistance in identifying and

implementing safeguards or effective regulation are examples of areas that can benefit from

EU funding, drawing on investment to help the reform process. Cross-border initiatives can

also help to ensure high standards across Member States.

As part of its efforts to ensure the most efficient protection of its financial interests, the EU has

also started preparatory work to review its anti-fraud architecture. This comprehensive review,

involving all the relevant actors within the EU anti-fraud architecture, will focus on deterrence

,and create more synergies and efficiencies among relevant actors, avoiding duplication at

every stage of the anti-fraud cycle. These stages include prevention, detection, investigation,

correction of fraud, and the recovery of the amounts concerned, including those for the EU

budget.

3. UPHOLDING THE RULE OF LAW – DEVELOPMENTS AT EU LEVEL

Since 2019, the EU has progressively deepened the rule of law architecture to address risks

related to the rule of law both in individual Member States, and for the EU as a whole. The

goal has been to promote a culture of rule of law, prevent emerging issues, and respond

effectively to persistent challenges. This has required a diverse range of rule of law tools at the

EU level to tailor actions for maximum impact.

3.1 Dialogue and follow-up to the Rule of Law Report

The Rule of Law Report provides an overview of where each EU Member State stands on the

rule of law and through the annual cycle, the Report acts as a focus for action throughout the

year. It helps Member States identify issues or reflect on their reforms and find solutions by

collaborating with the European Commission, other Member States, and international bodies

and actors, such as the Council of Europe’s Venice Commission. Over the years, the report

has strengthened mutual trust and fostered a shared understanding of how to create an

environment where the rule of law can thrive.

Since 2022, the Report includes recommendations to Member States, supporting their reform

efforts. These have allowed an effective focus on key reforms at national level, with Member

12 Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2020

on a general regime of conditionality for the protection of the Union budget, p. 1–10 (hereafter ‘Conditionality

Regulation’). 13 Communication “The road to the next multiannual financial framework”, COM (2025) 46 final.

5

States following up – to varying extents – on more than two-thirds of recommendations made

in 2022, 2023 and 2024. This sustained trend reflects a positive reform dynamic in the EU.

There are some recommendations that take longer to be addressed due to ongoing political or

stakeholder consultations, or electoral cycles which can sometimes interrupt the progress of

legislation. However, there are also instances where there may be unwillingness to follow-up

on the recommendations, or where there is backtracking.

The report and its recommendations are the keystone for continued dialogue with and among

Member States. This dialogue allows for sustained and focused problem-solving both after the

reports are published and in preparation of its next edition. For instance, regular meetings of

the Network of Rule of Law contact points serve as a forum for sharing experience on issues

of common interest highlighted by the Rule of Law Reports14.

Under its new mandate, the Commission has committed to improve monitoring and reporting,

and to strengthen checks and balances, notably by tracking the implementation of

recommendations. The Commission has therefore intensified its engagement throughout the

year with Member States, at both political and technical level, to support the implementation

of the recommendations.

The Rule of Law dialogue in the General Affairs Council15, which uses the Rule of Law Report

as its basis for discussion, is a well-established forum for political exchanges among Member

States. It is an opportunity for a constructive dialogue, discussing shortcomings and how best

to address them, as well as exchanging on best practices. In 2024, the dialogue in the General

Affairs Council was extended to the enlargement countries that were included in the 2024 Rule

of Law Report16. The Justice Council also continued to discuss topical rule of law questions

during each six-month Council Presidency17.

The European Parliament continued its practice of annual debates on the Rule of Law Report,

country-specific debates and public hearings on democracy, the rule of law and fundamental

rights18. The mandate of the Democracy, Rule of Law and Fundamental Rights Monitoring

Group (DRFMG), which was renewed in 2024, brings an additional focus to the European

Parliament’s monitoring19.

The consultative committees have also continued to debate the rule of law at EU level. The

European Economic and Social Committee held its fifth Annual Conference on Fundamental

14 Over the last year, exchanges on good practices included topics such as initiatives for the promotion of a rule

of law culture, the single market dimension of the rule of law and measures to strengthen the resilience of

national justice systems (https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-

rights/upholding-rule-law/rule-law/annual-rule-law-cycle/network-national-contact-points-rule-law_en). 15 In this context, the General Affairs Council held a horizontal discussion on general rule of law developments

in September 2024, and country-specific discussions in November 2024 and January and May 2025. 16 Ministers from Albania, Montenegro, North Macedonia, and Serbia attended an exchange of views on the

overall trend of the rule of law situation in their countries, held at the General Affairs Council on 24 September

2024. 17 In March 2025, the Justice Council discussed judicial independence and how the EU toolbox could promote

it most effectively. In October 2024, the Justice Council discussed how to foster access to justice in the context

of rule of law and competitiveness. 18 European Parliament resolution of 18 June 2025 report on the Commission’s 2024 Rule of Law report

(2024/2078(INI)), as well as dedicated plenary debates on the 2024 Rule of Law report (9 October 2024),

Malta (23 October 2024), Slovakia (12 February 2025), Hungary (2 April, 21 May and 18 June 2025) and

Spain (18 June 2025). 19 For further information see the website of the Democracy, Rule of Law and Fundamental Rights Monitoring

Group: (https://www.europarl.europa.eu/committees/en/libe/working-groups/drfmg).

6

Rights and the Rule of Law and adopted two new opinions on the rule of law20. The Committee

of the Regions started a reflection on the local and regional perspective in the implementation

of the rule of law21.

The Commission organises national rule of law dialogues22, in close collaboration with the

Fundamental Rights Agency, as an important part of a follow-up process. They bring together

different national stakeholders, with the objective to include them more closely in the follow-

up to the Rule of Law Report and to set up collaborative approaches for implementing the

recommendations.

The Report also serves as a stimulus for deeper civil society and stakeholder engagement.

Civil society organisations and other stakeholders – in particular professional associations

representing judges, prosecutors and journalists – play an important role in fostering the rule

of law on the ground. These actors contribute valuable input to the report. The inclusion of the

Single Market dimension has also brought a renewed focus on business stakeholders. The

Council Presidency has recognised the key role played by civil society by organising a

conference on the role of civil society in the protection of the rule of law in April 2025 as part

of its presidency programme.

3.2 EU action to promote the rule of law

The EU has developed a variety of instruments and processes to promote the rule of law and

its consistent application across Member States. At the same time, the report has served as a

catalyst for new EU policies and legal instruments in areas such as media pluralism and the

fight against corruption, that strengthen the rule of law across the EU.

Promoting a strong rule of law culture

Raising awareness of the rule of law culture and promoting it among European citizens,

authorities, and stakeholders is a key objective. Several Member States have put in place

important initiatives to foster such a culture23. The Commission launched a communication

campaign, available in all official EU languages, which uses a series of animated videos to

explain, in simple and accessible terms, why the rule of law is essential in everyday life24.

Fostering rule of law culture was also the topic of a fruitful exchange of good practices among

Member States at one of the meetings of the national contact points on the rule of law25.

Rule of law and the reform process

The rule of law and good governance are fundamental for the proper functioning of the Single

Market, a healthy business environment, the sustainability of public finances, and the success

of structural reforms. These principles are integral to the European Semester and its country-

specific recommendations.

20 Evaluation of the European Commission's annual reports on the rule of law in the European Union’ adopted

on 22 January 2025, ‘The economic dimension of the Rule of Law’ adopted on 30 April 2025. 21 ‘The local and regional perspective in the implementation of the Rule of Law in the European Union’, opinion

adopted on 1 April 2025. 22 For further information, see the website on the national rule of law dialogues

(https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-

law/rule-law/annual-rule-law-cycle/national-rule-law-dialogues_en). 23 For example, in Spain, the Democracy Action Plan includes a proposal to hold an annual parliamentary debate

to assess the Government’s compliance with the rule of law and fundamental rights. In Ireland, initiatives have

been developed to ensure the promotion of a rule of law culture at higher education level. 24 This campaign has been made available on the EU learning corner and was distributed to over 140.000 schools

(https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-

law/rule-law/what-rule-law_en#want-to-learn-more-watch-our-series-of-six-animations). 25 Meeting of the national contact points on the rule of law, 22 October 2024.

7

When addressing these recommendations, many Member States have continued to implement

reforms with specific measures related to the rule of law, in line with commitments in their

national recovery and resilience plans (RRPs). This has led to progress in strengthening

justice systems, such as through revising the disciplinary system for judges or improving

judicial efficiency by restructuring courts. Anti-corruption efforts have also been intensified

including strengthening institutions focused on combating corruption. Steps to improve the

legislative process also have an important impact on the rule of law, such as mandating public

consultations and impact assessments. In certain instances, these RRP commitments were

deemed essential for safeguarding the EU’s financial interests and meeting them is a

prerequisite for receiving any disbursement following a payment request.

Other EU funding sources support the strengthening of judicial, media, and civil society

capacities in upholding the rule of law and provide technical assistance for targeted reforms.

Under the current MFF, the Technical Support Instrument, as well as programmes such as the

Citizens, Equality, Rights and Values (CERV) programme, the Justice programme, the

European Social Fund Plus, and Creative Europe all offer important support to enhance public

administration and justice systems, as well as to tackle challenges related to media pluralism

and the fight against corruption.

Supporting the rule of law with new legal instruments and implementation across the EU

The Commission has also been working closely with Member States to ensure the development

and implementation of policies and legal instruments that strengthen the rule of law in the EU.

For example, the European Media Freedom Act (EMFA)26 has triggered readiness checks of

Member States’ legislation ahead of the application of most of its provisions in August 202527.

The newly set up European Board for Media Services, an independent advisory body consisting

of representatives of national media regulators, will play a central role in monitoring,

coordinating and supporting media policies across EU Member States. The Board will support

EU Member States in several ways, such as providing expert guidance, best practice sharing,

capacity building or crisis response. The Board will also draw up opinions on regulatory

measures affecting the operation of media service providers in the internal market, such as

licensing decisions, and on assessments of media market concentrations with an internal market

dimension. It will also assist the Commission in drawing up guidelines.

The Commission has also worked with Member States to support the transposition and

implementation of the new anti-SLAPP Directive, which includes legislative safeguards to

counter abusive lawsuits against journalists and human rights defenders in cross-border

situations and of the broader anti-SLAPP recommendation28. In addition to EU-level rules, it

was recommended for Member States to act at national level to protect journalists and human

rights defenders. against abusive lawsuits29. Many Member States have taken concrete steps to

26 Regulation (EU) 2024/1083 of 11 April 2024. 27 Most of the Act’s provisions will be directly applicable in the EU in August 2025. However, some specific

provisions have a different date of application: some are already applicable, and the provision on the

customisation right will enter into force in May 2027. 28 Directive 2024/1069 on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded

claims or abusive court proceedings (‘Strategic lawsuits against public participation’); and the linked

Commission Recommendation 2022/758 of 27 April 2022. Member States shall bring into force the laws,

regulations and administrative provisions necessary to comply with this Directive by 7 May 2026. 29 See SWD (2024)292 on the follow-up to the Commission Recommendation 2022/758 of 27 April 2022.

8

do so, for instance by providing dedicated training, launching awareness campaigns, and

starting to develop support mechanisms30.

To strengthen the fight against corruption, the Commission is supporting the co-legislators in

moving closer to finding an agreement on its proposal to modernise the current EU legal

framework on combating corruption31. The EU network against corruption provides a broad

forum for regular collaboration and exchange of good practices to support Member States’

efforts to foster integrity and fight corruption32. The network’s discussions on issues like asset

declarations and addressing high-level corruption cases align with topics featured in the Rule

of Law Report.

Rule of law at the core of the enlargement process and external action

Protecting our democratic institutions and values is a collective responsibility, shared by both

the Member States and EU institutions. The EU’s commitment to defending the rule of law has

only become stronger in response to Russia’s continuing war of aggression against Ukraine, a

direct assault not only on Ukraine and its people, but also on the fundamental values of the EU

and the rules-based international order. At the same time, the respect of the rule of law and

good governance are essential to counter foreign interference and manipulation that seek to

undermine democracies in the EU and its immediate neighbourhood.

Consolidating democratic structures, upholding the rule of law, and protecting fundamental

rights are at the core of the enlargement process, as part of the fundamentals for EU accession.

The Commission’s annual Enlargement package assesses each country’s progress based on

merit. The revised enlargement methodology agreed in 2020 further reinforced the need for

tangible, sustained improvements in the rule of law before any negotiation chapter can be

closed. Enlargement partners can also count on support from the Council of Europe33 to help

them implement rule of law standards, ensure alignment to the EU acquis, and provide strategic

guidance for reforms through monitoring.

Following the successful integration of Albania, Montenegro, North Macedonia and Serbia into

the Rule of Law Report as of 2024, the Political Guidelines confirm that as enlargement

partners make progress on the rule of law and in the formal accession process, they will be

progressively added to this exercise to comply with the commitment to maintain high rule of

law standards throughout their accession path and as future Member States.

The rule of law is also key to the Western Balkans Reform and Growth Facility, the Reform

and Growth Facility for Moldova, and the Ukraine Facility. To fully benefit from these support

mechanisms, countries must implement a reform agenda with concrete steps on the

fundamentals.

The EU is reinforcing its commitment to international legal standards through its accession

process to the European Convention on Human Rights and its ongoing review under the UN

Convention against Corruption.

30 Such mechanisms include Focal Points, which is an entry point towards which a SLAPP target can turn to find

support. 31 Proposal for a Directive on combating corruption, COM(2023)234 final, 3 May 2023 32 Two meetings took place in the reporting period, in October 2024 and June 2025. The Network brings together

representatives of EU Member States, practitioners, civil society, international organisations, and EU

institutions and agencies. 33 Venice Commission, European Court of Human Rights, CEPEJ, and GRECO.

9

3.3 EU action to respond to breaches of rule of law

The EU has strengthened its capacity to effectively respond to breaches of the rule of law,

relying on a range of tools, including infringement procedures, the case law of the Court of

Justice of the EU, the Article 7 procedure, and the Conditionality Regulation.

Responding to rule of law challenges

The Commission has continued to exercise its role as guardian of the EU treaties by proceeding

with infringement procedures to address specific breaches of the rule of law. The Court of

Justice of the European Union (CJEU) has also continued to deliver important judgments on

the rule of law clarifying further the requirements under EU law. This included rulings on

judicial salaries34, withdrawing cases from judges35, case allocation36, or the admissibility of

requests for preliminary rulings37.

The Political Guidelines stated clearly that enforcement through infringements and the

reinforced application of the Article 7 TEU mechanism must continue to be used effectively,

including in a future enlarged EU38. The Article 7(1) TEU procedure, which allows the Council

to determine the existence of a clear risk of a serious breach of the EU’s values and to follow

up on such risks, continues in relation to Hungary39. The Council held a state of play point for

Hungary in November 2024 and a formal hearing in May 2025.

Protecting the EU budget from breaches of the principles of rule of law

Breaches of the principles of the rule of law can also seriously harm the financial interests of

the Union. Sound financial management can only be ensured if public authorities act in

accordance with the law, if breaches of the law are effectively pursued by investigative and

prosecution services, and if arbitrary or unlawful decisions of public authorities can be subject

to effective judicial review.

The general regime of conditionality for the protection of the Union budget is triggered where

there is a sufficiently direct link between breaches of the principles of the rule of law and the

Union budget, and if other procedures set out in Union legislation would not allow the Union

budget to be protected more effectively. Protective measures adopted by the Council in

December 2022 in the procedure initiated by the Commission against Hungary under the

Conditionality Regulation are still in place40.

The identification of breaches of the principles of the rule of law and of a sufficiently direct

link with the EU budget requires a thorough assessment by the Commission. The Rule of Law

34 Judgment of 25 February 2025, Joined Cases C‑146/23 and C‑374/23, clarifying that under Article 19(1) TEU,

rules for determining the remuneration of judges must be objective, foreseeable, stable, transparent and

enshrined in law. 35 Judgment of 6 March 2025, Joined Cases C-647/21 and C-648/21, held that legislation enabling decisions to

withdraw cases from a judge is contrary to Article 19(1) TEU if they are not based on objective and precise

criteria set out in law or with safeguards against arbitrary decisions. 36 Judgment of 14 November 2024, Case C-197/23, held that EU law precludes national legislation which

prevents a court of appeal from reviewing the reassignment of a case to another judge at first instance. 37 Judgment of 7 November 2024, Case C-326/23. See 2024 Rule of Law Report, Poland p. 4. 38 Political Guidelines for the next European Commission 2024-2029. 39 The procedure was initiated by the European Parliament in 2018. The procedure initiated in 2017 by the

Commission with regards to Poland was closed in 2024 based on the Commission assessment that there is no

longer a clear risk of a serious breach of the rule of law by Poland. 40 On 17 December 2024, the Commission concluded that the measures adopted by the Council in 2022 should

remain in place, as amendments on “public interest trusts” did not adequately address the concerns that the

Council had (see C(2024) 9140 final). On 13 December 2023, the Commission had already concluded that the

measures adopted by the Council should remain in place, as Hungary had not adopted any new measures to

remedy the outstanding concerns, C(2023) 8999 final.

10

Report is a key source of information for the application of the Conditionality Regulation and

several areas covered by the Report may be of direct relevance41. This notably includes the

justice system as well as the proper functioning of investigation and public prosecution services

and effective judicial review by independent courts. It may also concern anti-corruption as

regards the functioning of authorities in implementing the Union budget or carrying out

financial control, monitoring and audit; the prevention and sanctioning of fraud and corruption;

and effective and timely cooperation with the European Anti-Fraud Office (OLAF) and the

EPPO.

4. KEY ASPECTS OF THE RULE OF LAW SITUATION AT NATIONAL LEVEL

Methodology of the Rule of Law Report and its recommendations

The assessment in the country chapters for each Member State and enlargement country

covered has been prepared in line with an established methodology used for previous editions

of the report42. For the enlargement partners, the Commission’s annual Enlargement package

covers the state of preparedness and progress in aligning with the EU acquis and European

standards, including on all aspects of rule of law. The Rule of Law Report country chapters

of the selected enlargement partners may refer to the guidance issued to them in the

enlargement process and underline the complementarity between that process and the Rule

of Law Report.

The country chapters rely on a qualitative assessment carried out autonomously by the

Commission, focusing on a synthesis of significant developments since July 2024. In each

country chapter, the analysis focuses on topics where there have been significant

developments, or where significant challenges identified in previous reports persist. The

analysis contains a qualitative assessment of the progress made by Member States towards

implementing the 2024 recommendations43. The objective of the 2025 recommendations

continues to be to support Member States in their efforts to take forward reforms44. There are

no recommendations for enlargement countries in this report, as such recommendations are

issued in the context of the annual Enlargement package.

The report is the result of close collaboration with national authorities and relies on a variety

of national, international and other sources45, as well as the Commission’s own data

gathering46. Member States and enlargement countries were invited to contribute, provide

41 See Articles 3 and 4(2) of the Conditionality Regulation. 42 The methodology is available here: https://commission.europa.eu/document/72742fd9-3ce0-4d23-9086-

58f885f84cdd_en . 43 Depending on the progress made on the various subparts of each recommendation, and whether the

recommendations were carried through from the 2023 report, the Commission concluded in each case using

the following categories: no (further) progress, limited progress, some (further) progress, significant progress,

and full implementation. 44 The principles on the basis of which the recommendations were prepared are the same as previous years (see

COM(2022) 500, p.3-4). The recommendations are without prejudice to any action proceedings the

Commission may initiate under other legal instruments. 45 The sources used include written input received from Member States, contributions received during the

targeted stakeholder consultation, information produced by international organisations such as the Council of

Europe, the OECD and the UN, and the input provided during country visits. These sources inform the

Commission’s assessment, but the Commission’s conclusions remain its own responsibility. 46 In particular, the EU Justice Scoreboard provides comparative and reliable data on the efficiency, quality and

independence of justice systems in the EU Member States. Its aim is to assist the EU and Member States

improve the effectiveness of their national justice systems.

11

written input and participate in dedicated country visits47. A targeted stakeholder consultation

also provided valuable cross-cutting and country-specific contributions48. The Council of

Europe also provided an overview of its recent opinions and reports49. Prior to the adoption

of this report, national authorities have been given the opportunity to provide factual updates

to their country chapter. The adopted report serves as a basis for subsequent Commission

discussions with national governments and Parliaments.

4.1 Justice systems

Efficient, well-functioning, and fully independent justice systems are essential for applying and

enforcing both EU and national laws. Judicial independence is crucial to ensure that judicial

proceedings are fair and to provide effective judicial protection for individual rights to be

safeguarded50. Access to independent courts and the ability to seek judicial review are

fundamental to the rule of law.

When designing their justice systems, Member States must fully respect the requirements

established by EU law and the CJEU case law. There are also European standards developed

by the Council of Europe and the Venice Commission to be taken into account. European

judicial networks and associations make an important contribution to promoting and upholding

the rule of law and contribute to the development of European standards51. Lawyers and bar

associations also play a significant role in this respect.

Perceptions of judicial independence across the EU

Eurobarometer surveys conducted in 2025 show that the perception of judicial independence

among the general public had increased in 13 Member States, remained stable in three, and

decreased in 11. Similarly, businesses’ perception had increased in 15 Member States,

remained stable in two, and decreased in 1052. Well-functioning and fully independent justice

systems benefit citizens and businesses alike, and their positive impact on investment feeds

into growth and competitiveness. In Finland, Denmark, Ireland, the Netherlands, Luxembourg

and Sweden, the level of perceived independence continues to be particularly high among the

general public or companies (above 75%), while it remains very low in Croatia, Bulgaria and

Poland (below 30%). As regards enlargement countries, Eurobarometer results show at best an

average level of perceived independence.

Councils for the Judiciary and procedures for the appointment and dismissal of judges as key

safeguards for judicial independence

The procedures for appointing and dismissing judges, along with the powers and structure of

the Councils for the Judiciary are central to preserving judicial independence. Where Councils

47 Member States’ input can be found here: https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-report-

input-member-states-and-enlargement-countries_en. Information on the country visits can be found in the

country chapters. During these country visits, held online, the Commission spoke to Member States’ national

authorities, including judicial and independent authorities, law enforcement, and other stakeholders, such as

journalists’ associations and civil society. 48 Stakeholder input can be found here: https://commission.europa.eu/document/522cf36e-c82d-413a-8d43-

fda1f37e3ae2_en. 49 The Council of Europe input can be found here: https://commission.europa.eu/document/e2050d5c-8874-

4138-ac67-b018ff9f278e_en. 50 Article 19 of the Treaty on European Union, and Article 47 of the Charter of Fundamental Rights. 51 Such as the European Network of Councils for the Judiciary, the Network of the Presidents of the Supreme

Judicial Courts of the EU, the Association of the Councils of State and Supreme Administrative Jurisdictions

of the EU, the Council of Bars and Law Societies of Europe, and Council of Europe European Commission

for the efficiency of justice (CEPEJ). 52 2025 EU Justice Scoreboard, Figures 50 and 52.

12

for the Judiciary exist, they serve as a buffer between the judiciary and other branches of power

in areas such as appointments and career development, and justice system management53. The

Council of Europe has developed European standards on how these Councils should be

designed to effectively protect their independence, including as regards composition54. For

Councils for the Judiciary to operate efficiently, they require sufficient resources and

administrative independence.

Several Member States advanced legislative efforts to strengthen the independence and

effectiveness of Councils for the Judiciary. In Ireland, the newly established Judicial

Appointments Commission has started its work. In Luxembourg, the National Council for

Justice, established in 2023, is now fully operational and functions effectively.

In other Member States, initiatives are ongoing. In Spain, a structured dialogue held in 2024

with the European Commission has led to the renewal of the Council for the Judiciary, and

steps have been taken towards adapting the appointment procedure of its judges-members. In

Italy, with the reform of the justice system now in place, the High Council for the Judiciary is

taking forward its tasks, while the reform on the separation of careers of judges and prosecutors,

entailing the establishment of two separate High Councils, has been approved by the Chamber

of Deputies and is now being discussed in the Senate. In Sweden, the Government presented

proposals to further strengthen judicial independence, in particular on judges’ appointments

and disciplinary procedures. In Poland, the law addressing the lack of independence of the

National Council for the Judiciary was adopted by Parliament but has not yet entered into force

due to its referral to the Constitutional Court and the Government is working on a revised

proposal. In Estonia, the reform of the Council for the Administration of Courts has been

launched and aims at transferring powers from the Ministry of Justice, making the Council a

permanent body, and amending its composition.

At the same time, the High Council for the Judiciary in Portugal has called for a reflection on

possible mechanisms to ensure its stability and safeguard its independence. In Bulgaria,

amendments to the composition of the Supreme Judicial Council to address long-standing

concerns, were annulled by the Constitutional Court as they were not adopted by the competent

body, meaning that the issue of the composition and functioning of the Supreme Judicial

Council is unresolved. Slovakia envisages an increase in the role being given to the Judicial

Council in areas such as disciplinary proceedings. While reflections are ongoing on introducing

safeguards to ensure sufficient guarantees of independence as regards the dismissal of the

members of Judicial Council, no formal steps have been taken.

As regards the enlargement countries, in Montenegro, the implementation of the previously

amended legal framework has brought some initial positive results, while the composition of

the Judicial and Prosecutorial Councils remains to be further improved. Issues remain in

Albania around the management of appointments and career decisions for magistrates, as well

as the non-magistrate members of the High Judicial Council and the High Prosecutorial

Council.

Procedures for appointing and dismissing judges are key for judicial independence and for

public perceptions. The CJEU has set out that judicial independence requires that the conditions

and rules governing judicial appointments must be sufficient to prevent reasonable doubts

53 The CJEU has recognised that where a Council for the Judiciary participates in an appointment process

involving political bodies, it can contribute to making that process more objective. See for example judgment

of 2 March 2021, AB and Others (Appointment of judges to the Supreme Court – Actions). 54 See in particular Recommendation CM/Rec(2010)12 of the Council of Europe.

13

about whether judges are impervious to external factors55. In several Member States, efforts to

improve judicial appointment procedures are ongoing, including as a follow up to the 2024

recommendations. In Malta, discussions are ongoing in Parliament on a comprehensive

constitutional reform which would provide for the involvement of the judiciary in the procedure

for appointment of the Chief Justice. In Greece, the judiciary is being involved for the first time

in appointments to the highest positions in the court system. In Germany, a new reform to

strengthen the resilience of the Constitutional Court enshrines certain safeguards for its

functioning and independence in the Constitution. In Cyprus, the recently introduced judicial

review of the decisions of the Supreme Council of the Judicature reinforces transparency and

accountability. In Lithuania, steps were taken to improve the transparency of the appointments’

process.

In other Member States, reforms are progressing slowly. In Finland, only limited steps have

been taken to advance the reform of the appointment of lay judges. In Sweden, the debate on

strengthening safeguards to ensure independence in the nomination of lay judges is still

ongoing.

Challenges or shortcomings remain in some Member States on appointments to high-level

judicial positions and for court president positions, although their impact and gravity differ. In

Hungary, new rules have been introduced on the appointment and career of judges, but the

process did not always include the consultation of the National Judicial Council on some of the

relevant legislative amendments. In Latvia, the need for safeguards to protect the appointment

procedure for judges of the Supreme Court still needs to be addressed. In Austria, there have

been no steps taken to introduce systematic judicial involvement in the appointment of

administrative court presidents.

As regards the enlargement countries, in Montenegro, the new President of the Supreme Court

has been appointed by unanimity. Measures were taken in North Macedonia across the

judiciary to enhance transparency, while some concerns remain regarding appointment

decisions.

In a few Member States, concerns exist about undue pressure on the judiciary. In Hungary,

undue pressure on some judges continues within the judiciary, notably in relation to internal

debates on key issues related to judicial independence. In Bulgaria, the ad hoc committees that

were created to investigate cases of intimidation of magistrates and possible infiltration of the

judiciary have concluded their work. As regards the enlargement countries, in Serbia, political

pressure on the judiciary and prosecution services remained high, with little or no follow-up

by the High Judicial and Prosecutorial Councils, the Government or Parliament. In North

Macedonia, interference and pressure from other State branches raise serious concerns about

the respect for judicial independence.

Autonomy and independence of the prosecution service

Whereas the structure of national prosecution services differs from one Member State to

another, institutional safeguards are necessary to ensure the autonomy of the prosecution

service, so that it can act without interference56. This autonomy is crucial for enforcing both

national and European criminal laws.

55 See judgments including those of 15 July 2021, C-791/19 Commission v Poland; of 20 April 2021, C-896/19

Repubblika and Il-Prim Ministru; and of 2 March 2021, C-824/18 AB and Others (Appointment of judges to

the Supreme Court). 56 See Compilation of Venice Commission Opinions and Reports concerning prosecutors

(https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-PI(2022)023-e).

14

Reforms to strengthen institutional safeguards for the prosecution service, some of them in

response to 2024 recommendations, have advanced. In Slovenia, safeguards for judicial

independence and autonomy of prosecutors as regards parliamentary inquiries have entered

into force. In Spain, a draft reform of the statute of the Prosecutor General including the

decoupling of the term of office of the Prosecutor General from that of the Government is being

consulted before approval by the Government and submission to Parliament. In Cyprus, the

reform of the Law Office providing for a clearer distinction between the advisory and the

prosecutorial functions of the Attorney General is advancing. In Poland, significant steps have

been made towards separating the office of the Minister of Justice from that of the Prosecutor

General, while a law to that end is yet to be adopted. In Romania, legislative steps are explored

to strengthen safeguards pertaining to the independence of high-level prosecutors.

In Austria, the setting up of an independent Federal Prosecution Office has not advanced so

far, though it is included in the Government programme and legal drafts are being prepared. In

Bulgaria, while the mechanism for the effective accountability and criminal liability of the

Prosecutor General and their deputies was declared compatible with the Constitution,

procedural issues remain to be addressed to ensure its full effectiveness. In Hungary, a

constitutional amendment removes the requirement that the Prosecutor General be selected

from among prosecutors. In Slovakia, power of the Prosecutor General to annul final decisions

of prosecutors, now combined with a new prosecutorial framework, remains a concern.

As regards the enlargement countries, in North Macedonia legislative drafting processes are

ongoing regarding the independence of the judiciary and the autonomy of the public

prosecution service. In Serbia, there are concerns with regard to prosecutorial autonomy, and

the effectiveness and confidentiality of criminal investigations are hampered by shortcomings

in law and practice.

Ensuring accountability and safeguarding independence in disciplinary procedures

The CJEU has clearly stated that disciplinary procedures must not be used as a form of political

control over the judiciary57. Safeguards include clear rules that define what constitutes a

disciplinary offence, and the penalties to apply. Disciplinary proceedings should be conducted

by an independent body, respect the right of defence, and be open to challenge in court58.

The trend towards increased safeguards in disciplinary proceedings continued in several

Member States. In Czechia, a new disciplinary procedure for judges, prosecutors and bailiffs

entered into force, introducing a possibility of appeal. In Slovenia, amendments providing for

safeguards to the disciplinary framework for judges are in discussion before Parliament.

However, there are concerns in some Member States. In Greece, the decision to launch

disciplinary proceedings against judges on grounds resulting from the content of their decisions

has sparked debate within the magistracy. In Slovakia, while some steps were taken to clarify

certain procedural aspects, and the Government indicated openness for further legislative

action, there is still a need to make further progress on introducing sufficient safeguards

regarding criminal liability for judicial decisions.

The effective protection of judicial independence requires a culture of integrity and

impartiality. Several Member States are implementing policies and practices to promote

integrity within the judiciary. Examples include Lithuania, where the judiciary is receiving

57 The Court has recalled this principle in cases referring to the disciplinary chamber of the Polish Supreme Court

(Judgment of 5 June 2023, C-204/21, Commission v Poland) and the Romanian Judicial Inspection (Judgments

of 11 May 2023, case 817/21 Inspecţia Judiciară, and of 18 May 2021, C-83/19 etc Asociaţia 'Forumul

Judecătorilor din România' and Others v Inspecţia Judiciară and Others). 58 Judgment of 25 July 2018, LM, C-216/18 PPU, para. 67.

15

training aimed at fostering an anti-corruption environment. In Croatia, efforts continue to

maintain and improve the integrity of judges and state attorneys.

As regards the enlargement countries, Albania continued the implementation of judicial

reforms, and the vetting process of all judges and prosecutors was finalised in first instance,

further strengthening accountability. In Montenegro, the promotion and enforcement of ethics

and professional standards among judges and prosecutors has improved.

Efforts to improve the quality and efficiency of justice

The efficiency of justice systems is a necessary condition for the protection of rights, legal

certainty and public confidence. Key measures are caseload management and the speed of

decisions. Excessively long proceedings create backlogs and undermine the trust of citizens in

national justice systems. Delays also have major implications for business decisions and

investment.

In several Member States, reforms are under way to enhance the efficiency of justice. In

Czechia, there have been further improvements in case resolution times. Estonia, Belgium and

Spain are all undertaking steps to improve efficiency. In Germany, a new procedure has been

introduced to deal more efficiently with ‘mass’ civil cases.

Some Member States, however, still face long-standing challenges as regards the efficiency of

their justice systems. In Greece, Italy, Malta and Croatia, despite important steps taken, the

length of judicial proceedings remains a serious issue. In Portugal, while the efficiency of

Administrative and Tax Courts improved in first instance, businesses have pointed to serious

challenges regarding the time to reach decisions, in particular in second instance courts. In

Serbia, the overall picture continues to be positive for civil, commercial, and criminal cases,

while serious challenges remain in the handling of administrative cases and constitutional

complaints.

An efficient justice system relies on adequate resources, including the necessary investments

in infrastructure and well qualified, trained and adequately paid staff. Predictability can be key

for the credibility of the judicial system, and to attract recruits59. Many Member States have

continued to invest in their justice systems, often despite major pressures on public spending.

Portugal has taken significant steps, to improve the human resources allocated to justice with

new recruitments and legislative changes. The Netherlands, Romania, Sweden and Denmark

have also taken steps to increase resources for the justice system. In Slovenia, salaries for

judges were increased and an automatic indexation mechanism was introduced into law. In

Croatia, objective criteria were introduced in law for updating remuneration of judges and state

attorneys. In Hungary, salaries in the justice system are being raised in three steps until 2027.

Levels of remuneration tend to impact the attractiveness of the judicial profession. Some steps

have been taken as regards the level of remuneration for judges and prosecutors in Germany,

while challenges related to recruitment to the judiciary persist. In Cyprus, challenges regarding

resources and infrastructure continue to affect the work of first instance judges. The shortage

of financial and human resources continues to have a negative effect on the quality of justice

in Albania. Limited financial resources in North Macedonia continue to affect the judiciary’s

financial autonomy.

Investing in digitalisation can strengthen the efficiency and accessibility of justice systems, as

well as improve their resilience. Digitalisation initiatives advanced in Denmark, Estonia,

59 CJEU judgment of 25 February 2025 in joined cases C-146/23 and C-374/23 where the Court clarified that

under Article 19(1) TEU, detailed rules for determining the remuneration of judges must be objective,

foreseeable, stable, transparent and enshrined in law.

16

Ireland, Greece, Spain, France, Luxembourg, Malta and Poland. However, results can be mixed

in terms of implementation in practice. In Bulgaria, new digital tools for access to justice have

been introduced, while electronic tools for communication are still lacking. In Czechia,

videoconferencing is well established and was further supported by recent legislative changes,

and the rolling out of the ‘e-file’ system was further delayed. In Italy, while all other branches

of the justice system are fully digitalised, digital solutions in criminal courts are still limited

due to technical challenges that the Ministry of Justice is working on solving by the end of

2025. Albania is introducing new digitalisation initiatives and a modern integrated electronic

case management system in courts and prosecution offices, and a new prosecutorial case

management system is being implemented in Serbia. Efforts to further improve the digital tools

also continue in North Macedonia, but challenges remain, such as with outdated infrastructure.

Access to justice and the role of lawyers in the justice system

Lawyers, bar associations and other legal professions such as notaries, play a crucial role in

upholding the rule of law. The recent Council of Europe Convention for the Protection of the

Profession of Lawyer is an important step towards ensuring that lawyers can carry out the

fundamental role they are assigned in a democratic society60.

The cost of litigation and access to legal aid are key to ensuring real access to justice. In Ireland,

further steps have been taken to reduce the costs of litigation, a general review of the civil

legal aid scheme has been completed and a reform of the criminal legal aid system is being

prepared. In Spain, the legal aid framework has been reinforced and a review of the legal aid

system is being relaunched in Denmark. In the Netherlands, an independent review

recommended increasing the legal aid lawyers’ fees. New rules on legal aid in Portugal aim to

address the low level of remuneration of legal aid providers, although the Bar Association has

called for additional changes.

A functional justice system means that lawyers have the freedom to carry out their roles in

advising and representing their clients. In Belgium, following the adoption of directives

prohibiting the recording of meetings between lawyer and clients, lawyers called for additional

procedural safeguards to protect legal professional privilege. In Lithuania, concerns regarding

the respect for lawyer-client confidentiality continue to be raised.

4.2 Anti-corruption framework

Corruption erodes trust in public institutions, damages the delivery of public services, and

creates a sense of unfairness and mistrust. It is often linked to other crimes, notably money

laundering, with illicit gains being concealed through laundering schemes. Fighting corruption

effectively relies on a comprehensive approach combining preventive and repressive measures

in a robust legal and institutional framework, with effective investigations and prosecutions.

Preventive measures and awareness raising campaigns are needed to foster integrity and

minimise the space for corruption.

Corruption perceptions across the EU

The results of the Corruption Perceptions Index61 consistently show that 8 of the 20 countries

ranking best internationally are EU Member States62. However, differences remain across

60 Council of Europe Convention for the Protection of the Profession of Lawyer, CM(2024)191-add1final. 61 Transparency International (2025) (https://www.transparency.org/en/cpi/2024) 62 8 Member States are in the top 20, 3 less than in the previous year. Four Member States (Denmark, Finland,

Luxembourg, and Sweden) score 80/100 or above on the index, with others (the Netherlands, Ireland, Estonia,

and Germany) scoring above 70/100.

17

Member States63. Enlargement partners score below the average in this ranking64. The 2025

Eurobarometer surveys on corruption shows that corruption remains a serious concern for

citizens and businesses in the EU. About 7 in 10 Europeans (69%) believe that corruption is

widespread in their country and over 4 in 10 Europeans (44%) consider that the level of

corruption has increased in their country. Only 32% of citizens think that their government’s

efforts to combat corruption are effective. Similarly, most European companies (63%) consider

that the problem of corruption is widespread in their country and only about half (52%)

consider it likely for corrupt people or businesses to be caught or reported to the police or

prosecutors.

National anti-corruption strategies and their implementation

The importance of maintaining effective anti-corruption policies is recognised in international

law65. National anti-corruption strategies can ensure that Member States follow a

comprehensive, coherent and integrated approach, allowing action against corruption to be

mainstreamed in all relevant policy sectors. Almost all Member States currently have national

anti-corruption strategies in place, although their scope can vary66.

In Romania, Estonia and Greece, updated strategic frameworks are being prepared, while the

implementation of the existing ones are on track. The Netherlands adopted a first national anti-

corruption policy and in France the new anti-corruption plan is expected to be adopted by

summer 2025. Slovenia adopted its new anti-corruption strategy, which takes a ‘whole-of-

society’ approach to mitigate corruption and increase transparency and integrity. Finland adopted a new anti-corruption action plan. Ireland has experienced some delays in drafting a

new strategic framework.

As regards enlargement countries, Albania and Serbia have adopted multi-annual anti-

corruption strategies. In Montenegro, where the legal framework to fight corruption is broadly

in place, the implementation of the 2024-2028 strategy against corruption and its action plan is

ongoing, but challenges remain concerning monitoring. In North Macedonia, implementation

of the national anti-corruption strategy remains insufficient overall.

Strengthening the legal framework to combat corruption and the capacity of institutions

Effectively combating corruption requires maintaining a strong legal framework and strong

and independent institutions to enforce it. The legal frameworks in all Member States and the

enlargement countries covered by this Report are considered strong and action to address some

specific gaps are generally ongoing or envisaged. Once adopted, the EU Directive on

Combating Corruption will provide a further opportunity to Member States to strengthen their

frameworks67.

63 Scores below 50 can be seen in Greece (49), Slovakia (49), Croatia (47), Romania (46), Bulgaria (43), and

Hungary (41). 64 Scores below 50 can be seen in Montenegro (46), Albania (42), North Macedonia (40), and Serbia (35). 65 Parties to the United Nations Convention against Corruption (UNCAC) are required, in accordance with the

fundamental principles of their legal systems, to develop and implement or maintain effective, coordinated

anti-corruption policies that promote the participation of society and reflect the principles of the rule of law,

proper management of public affairs and public property, integrity, transparency and accountability. All

Member States and the EU are parties. See also The Kuala Lumpur Statement on Anti-Corruption Strategies 66 Currently 21 Member States have dedicated anti-corruption strategies or programmes; almost all others have

anti-corruption components in other national strategies and action plans. 67 Proposal for a directive of the European Parliament and of the Council on combating corruption, replacing

Council Framework Decision 2003/568/JHA and the Convention on the fight against corruption involving

officials of the European Communities or officials of Member States of the European Union and amending

Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council (COM/2023/234 final).

18

Several Member States have taken forward criminal law reforms to strengthen the fight against

corruption. Sweden adopted new legislation to increase the limitation periods for the most

serious corruption crimes. Croatia is preparing draft legislation to support more efficient

investigations and prosecutions of corruption offences and strengthen the competences of its

specialised prosecution. In Germany, there is a renewed commitment to address financial

crime, including corruption, while plans on corporate sanctions for foreign bribery had

advanced well before the early dissolution of Parliament. Work on the revision of the Code of

Criminal Procedure is also ongoing in Spain with a view to reduce the length of investigations.

In other Member States, planned reforms have been temporarily put on hold, with a view to

aligning with the new EU rules on combating corruption which are currently in

interinstitutional negotiations. This is the case of Finland, which plans to take forward the

revisions of the foreign bribery offence and the criminalisation of trading in influence once the

new EU legal framework will be in place. In some cases, changes to criminal legislation have

undermined the effectiveness of anti-corruption measures. In Slovakia, the 2024 criminal law

reform was adjusted to ensure the protection of the EU’s financial interests and the Slovak

government has engaged actively to this end. However, other aspects still raise specific

concerns, impacting several ongoing corruption investigations and prosecutions, including of

high-level officials. In North Macedonia, efforts to combat corruption, in particular in high-

level cases, continue to be hindered by the 2023 criminal code amendments.

Several Member States are taking steps to strengthen their anti-corruption institutions. In

Cyprus, proposals are being discussed to strengthen the functional and operational

independence of the Independent Authority against Corruption. In Belgium, new investigative

and prosecutorial structures are to be set up to help fight corruption. In Ireland, a new Office

of the Police Ombudsman (Fiosrú) replaced the former Garda Síochána Ombudsman

Commission.

To tackle increasingly complex corruption cases, law enforcement, prosecutors, and the

judiciary must be sufficiently specialised and well-resourced. In Portugal, additional human

resources were allocated to investigations. In Spain, to reflect the increasingly complex nature

of corruption cases, additional resources were provided to the prosecution through two

specialised prosecutorial chambers and extra positions in the Anti-Corruption Prosecutor’s

Office. In North Macedonia, the Public Prosecutor’s Office has reported strengthened capacity

for investigation, better interinstitutional collaboration and improved operational capacity at

several investigative centres. In other countries, challenges remain. In Ireland, insufficient

resources and specialisation remain a challenge for investigating and prosecuting corruption

cases. In Montenegro, the human resources devoted to the fight against corruption have slightly

increased but remain insufficient overall. In Serbia, insufficient human resources are limiting

the capacity of the Prosecutor’s Office for Organised Crime to process and investigate complex

organised crime and high-level corruption cases.

Close cooperation between law enforcement authorities and other agencies – such as financial

intelligence units and tax, audit, competition and other administrative authorities –, as well as

access to information databases and the interconnection of registries, is essential for an efficient

fight against corruption. In Ireland, cooperation among responsible authorities is smooth. In

Poland, amended rules for the coordination of the prosecution services entered into force. Some

challenges remain in other Member States. In Slovenia, the prosecution reported difficulties to

access information and to collect evidence, notably banking information. In Hungary, the

Integrity Authority continued to report obstacles to fulfilling its functions including a lack of

access to the information held by other bodies’ databases.

19

The cooperation between national authorities and the European Public Prosecutor’s Office

(EPPO) is reported to be overall good in the participating Member States. Furthermore, the

EPPO is now fully operational in Poland and Sweden to investigate and prosecute crimes

affecting the financial interests of the Union. In Ireland, the 2025 Programme for Government

contains a commitment to sign up to the EPPO.

Effective investigation and prosecution of corruption crimes and strengthening the track

record of high-level corruption cases

According to the Special Eurobarometer on citizens’ attitudes towards corruption, around two

thirds of Europeans (66%) believe that high-level corruption cases are not pursued sufficiently.

The effective investigation and prosecution of corruption can be hindered by legal

shortcomings, such as unclear or burdensome procedures to lift immunities or short time

limitation periods. These can be especially damaging in complex corruption cases.

The investigation and prosecution of corruption offences is carried out efficiently in a number

of Member States. In France, efforts to prosecute corruption increased, including as regards

high-level cases, with additional human resources allocated to investigation authorities, and

new legislative tools in place. The investigation and prosecution of corruption offences in the

Netherlands remains effective, without obstacles signalled by investigators and prosecutors. In

Sweden, the investigation and prosecution of corruption offences continues to achieve results,

although law enforcement is concerned by the possible underreporting of cases. In Latvia, the

investigation and prosecution of corruption offences is carried out efficiently, while some

concerns were raised as regards high-level corruption.

Croatian authorities are developing a track record of investigations, prosecutions and

convictions of corruption, including in high-level cases. In Poland, large-scale corruption cases

involving public officials and politicians are being investigated. In Greece, an interoperable

common case management system is in preparation as efforts continue to improve the track

record of prosecution and final judgments, including in high-level corruption cases. In

Slovenia, several open and major investigations from previous years were concluded by the

police, which transmitted to the state prosecution offices substantially more corruption cases

compared to the previous year.

In Portugal, there are challenges facing the timely investigation, prosecution and adjudication

of high-level corruption cases, posing the risk that these become time-barred. In Malta, new

investigations and prosecutions were opened, although the number of final judgements in

corruption cases remains low and proceedings are pending in a number of cases involving high-

level officials. In Romania, while the positive track record is maintained, including for high-

level corruption cases, rulings on the statute of limitations have led to the closure of many

corruption cases and annulled convictions. Bulgaria and Hungary are yet to demonstrate a solid

track record of investigations, prosecutions and final convictions in high-level corruption.

As regards enlargement countries, in Albania, the Special Anti-Corruption Structure made

tangible progress towards a solid track record in the fight against corruption, notably at high

level. In Montenegro, the track record of investigations and prosecutions in cases of high-level

corruption continues to improve, but the low number of final convictions and lack of effective

and deterrent penalties contributes to a perception of impunity. Despite recent efforts in North

Macedonia, delays in court proceedings and resource constraints continue to hinder the

establishment of a robust track record of high-level corruption cases. In Serbia, establishing a

robust track record of investigations, indictments and final convictions in high-level corruption

cases remains a challenge.

Fighting corruption as an enabler of organised crime

20

Organised criminal groups use corruption to achieve their ends, which threatens both public

and private institutions. Addressing corruption risks related to undue influence and infiltration

by organised crime in the public sector remains a high priority for several Member States. In

France, a law to combat the use of corruption by criminal organisations has been reviewed by

the Constitutional Council. In the Netherlands, work continues to target bribery of government

officials by organised crime. Sweden adopted legislation to strengthen background checks of

municipal employees to prevent the possible infiltration of organised crime actors in the public

service.

Strengthening the corruption prevention and integrity framework

Transparent and accountable governance and integrity frameworks are the best protection

against corruption. This points to the role of enhanced transparency, ethics and integrity for

public authorities in the fight against corruption, as well as specific action on areas such as

conflicts of interest, lobbying and ‘revolving doors’.

- Preventing conflicts of interest68

Conflicts of interest arise when a public official has a private or professional interest that could

interfere with the impartial and objective performance of their duties. In some Member States,

the integrity framework has been complemented with codes of conduct and measures to prevent

conflicts of interests, including by strengthening the authorities in charge. A Special Adviser

on Ethics was appointed in Cyprus and is expected to play a central role in promoting the

principles of good governance for high-level officials. In Slovakia, a draft Code of Conduct for

persons in high executive functions has been prepared and is expected to be presented by the

Government in July 2025. In Luxembourg, the Government is considering further amendments

to introduce codes of conduct for elected representatives and officials at municipal level. In

Albania, some steps have been taken towards a reform of conflict-of-interest legislation.

A draft Code of Conduct for Ministers, focused on conflicts of interest, is being prepared in

Austria. In Estonia, the authorities report on the good implementation of the rules on conflicts

of interest, with anti-corruption contact points appointed in each Ministry to support

compliance with relevant standards. Some Member States have introduced measures targeting

integrity in specific sectors, such as the judiciary or the police. This was the case in Bulgaria,

where further measures have been taken to strengthen integrity in the police and the judiciary,

including revised codes of ethics. Similarly, in Italy actions to improve the integrity of police

were launched, while the draft law to improve integrity measures for members of Parliament

is pending, and comprehensive rules on conflict of interest, after approval by the Chamber of

Deputies, remain to be adopted in the Senate.

In other Member States, shortcomings remain as rules on conflicts of interest are incomplete

or reforms have been stalled. In Czechia, the Constitutional Court declared legislation on

conflicts of interests unconstitutional for procedural reasons. In Malta, measures are in place

to address prevention and management of conflicts of interest in the public administration, but

their scope remains limited as Members of Parliament are not covered by these rules.

68 See Council of Europe, Recommendation Rec (2000)10 on codes of conduct for public officials.

21

- Lobbying and revolving doors

For lobbying to be a legitimate form of participation in policy development, it must be subject

to strong transparency and integrity requirements. These are essential to ensure accountability,

inclusive decision-making, and to prevent undue or covert influence69.

Some Member States have revised their lobbying transparency rules, established or extended

transparency registries or are preparing new legislation. Czechia adopted legislation on

lobbying, introducing a new transparency register. In Estonia, all political parties in Parliament

agreed on a framework on lobbying Members of Parliament and the rules for lobbying for the

Government are being assessed. In Spain, a draft law was submitted to Parliament to regulate

lobbying, and work continues to operationalise a public register of lobbyists. In Ireland, the

scope of the lobbying register was extended beyond the central and local government to other

bodies. In Sweden, an all-party committee of inquiry recommended the introduction of

lobbying rules.

The lack of comprehensive lobbying rules in some Member States or shortcomings in the

enforcement of the existing framework are seen as an important point for improvement. In

Italy, although some discussion took place on draft legislation, comprehensive rules on

lobbying remain largely absent and there is no publicly accessible register of lobbyists, with

some limited voluntary measures at ministerial level. In the Netherlands, procedural

improvements to the existing system have been introduced, but a more substantial reform has

not yet taken place. While initial efforts were undertaken in Portugal to address lobbying, these

did not come to fruition before the end of the previous legislature. In France, disclosure

requirements continue to apply to lobbyists only and not to officials at top-executive level. In

Poland, Austria and Belgium, there were no further steps to strengthen lobbying rules. In

Croatia, while the implementation of the new law on lobbying is on track, the public is not

directly informed about meetings between lobbyists and officials. Further efforts are needed to

improve the lobbying framework in Greece, including by reviewing the definition of a lobbyist

and ensuring effective implementation.

Regulating and enforcing rules on ‘revolving doors’ between public and private roles remain a

key area of attention, with issues such as stricter post-employment restrictions and cooling-off

periods under discussion in several Member States. In Finland, an act on limiting revolving

doors for ministers was submitted to Parliament in September 2024. In Czechia, a possible

future revision of rules on revolving doors remains under consideration at technical level. In

the Netherlands, revised rules on revolving doors for ministers and state secretaries were

adopted by the House of Representatives. In other Member States, discussions have not

advanced. In Sweden, there has been so far no follow-up to the evaluation of the rules on

revolving doors. In Denmark, recent cases of revolving doors raised concerns as to the capacity

of ethical standards to be ensured in the absence of clear rules.

- Asset and interest disclosure

Rules for public officials to declare assets and disclose interests are important for ensuring

transparency and accountability in the public sector. An effective disclosure and verification

system can facilitate the detection of conflicts of interests, incompatibilities and corruption.

While most Member States have such rules in place, their scope, transparency and accessibility,

and the mechanisms for verifying and enforcing the application of these rules vary.

69 In December 2023, the Commission proposed a new Directive on interest representation carried out on behalf

of third countries to establish high transparency and accountability standards in the internal market for interest

representation activities, including lobbying, when coming from third country governments and to facilitate

the provision of such activities across Member States (C/2023/8626).

22

Positive developments are taking place in some Member States, also with a view of addressing

the report’s recommendations. Comprehensive new laws on asset declarations and interests in

Cyprus cover a broad range of high-level officials. The Netherlands is planning to review the

asset and interest declaration regime of ministers and state secretaries.

An important aspect concerns the verification of asset declarations, with reforms in some

Member States concentrated on strengthening this element. The effective monitoring and

verification of asset declarations in Portugal improved significantly. In Greece, the law on asset

declarations was revised to facilitate the process of submitting and verifying declarations.

In other Member States, challenges remain. Austria’s asset and interest disclosure rules do not

cover parliamentarians. In Sweden, the asset declaration obligations for ministers and state

secretaries do not include certain key information. In Belgium, the system of asset and interest

declarations has shortcomings in terms of verification and transparency. In Croatia, difficulties

to meet commitments to verify all asset declarations result from limited resources and pending

digitalisation. In Albania, declarations of assets and interests continued to be verified, yet

shortcomings in effective verification and transparency remain as declarations are not

published. In Serbia, the verification of asset declarations and conflicts of interest continue to

present weaknesses. A Constitutional Court ruling will require Romania to re-assess what was

seen as a strong asset declaration system.

- Whistleblower protection and reporting of corruption

Whistleblower protection is essential for detecting and preventing corruption. The

transposition of the EU Directive on whistleblower protection has led many Member States to

adopt new or revised legislation. All Member States have by now transposed its main

provisions, although further improvements are needed as regards key areas such as the material

scope, the conditions for protection and the measures of protection against retaliation70.

Whistleblower protection brings added value when it comes to better enforcement of EU law

in certain areas, including environmental crime, but its benefits for protecting the public interest

are wider and also extend beyond the realm of EU law. This is why a large majority of Member

States have extended the scope of whistleblower protection to areas of national law.

In Denmark, both the authorities and civil society consider that the implementation of

whistleblowing rules is on the right track. In Lithuania, a new whistleblower protection

framework is being implemented. In Poland, a new law is now in force. Latvia plans to amend

the legislation on whistleblower protection following an evaluation. In Montenegro,

implementation of the improved legal framework on the protection of whistleblowers is

ongoing.

However, there are still obstacles to reporting corruption cases in practice. According to the

Special Eurobarometer on citizens’ attitudes towards corruption, 27% of Europeans think that

those reporting a case of corruption are not protected from retaliation and 27% of Europeans

believe that cases of corruption are not reported because reporting would not be followed up

and punished. To overcome reluctance, Member States are putting in place tools to provide

guidance and raise awareness. For example, Croatia has a broad information campaign under

way.

70 See Commission’s Report on the implementation and application of Directive (EU) 2019/1937, of 3rd July

2024.

23

- Political party and political campaign financing

Transparency in political party financing helps prevent undue influence, as well as promote

democratic accountability71.

Several Member States have adopted or are considering reforms to increase transparency and

oversight in this area. In Slovenia, updated rules on reporting by political parties aim to ensure

greater transparency and clarity. In Latvia, amendments to the rules on political party financing

strengthen criminal liability rules for illegal financing. In Estonia, a reform of the political party

financing framework, clarifying financial obligations of political parties, has been approved by

the Government. Legislation to improve the transparency of political party financing has been

presented in Italy and is under discussion in Parliaments in Denmark and Romania. In Finland,

the Parliament adopted a legislative proposal in June 2025. In Montenegro, the legal framework

regulating political parties’ funding continues to be hampered by shortcomings in scope, clarity

and implementation.

Countering corruption in high-risk areas

Corruption can affect any area of public life, but high-risk sectors – typically those dealing

with substantial public resources or providing key services – deserve particular attention.

Sectors such as healthcare, energy, and urban planning, as well as local municipalities, have

been identified as vulnerable. Areas seeing a rapid increase in public expenditure or

abbreviated procedures, such as defence procurement, require particular attention. In the

framework of the EU network against corruption, the Commission and the Member States are

analysing these high-risk areas and sharing best practices on how to best address them72.

Member States are taking different measures to mitigate corruption risks in high-risk areas.

Lithuania and Finland have put in place monitoring with a focus on high-risk areas. Germany

has modernised its public procurement rules, carrying the potential to increase transparency

and ensure an equal level playing field for businesses. In Estonia, a number of high-risk areas

for corruption are being addressed. In the Netherlands, Sweden and Belgium, initiatives are

under way to tackle corruption linked to organised crime. In Malta, auditing institutions

indicated weaknesses in the use of public funds and changes to public procurement procedures.

Measures are being implemented in Montenegro to address corruption in high-risk areas, such

as ensuring the implementation of integrity plans in public institutions. In Serbia, exemptions

to the Law on public procurement continued to be widely used, thereby circumventing its

application, and oversight mechanisms are insufficient.

4.3 Media pluralism and media freedom

Media freedom and pluralism are central to the rule of law. Independent media hold those in

power to account while allowing the free flow of information and opinions. Political or state

pressure and control can weaken media freedom and hinder people’s ability to seek, receive

and share information. A lack of accountability for attacks on media freedom and journalists

often goes hand in hand with a deterioration in other rule of law standards.

Fostering media pluralism and media freedom has been at the heart of the EU efforts to

strengthen democracy and the rule of law. Measures put forward in previous years in several

key areas covered by the Rule of Law Reports, such as to strengthen the safety and protection

71 See also the Recommendation (EU) of 12 December 2023 on inclusive and resilient electoral processes in the

Union and enhancing the European nature and efficient conduct of the elections to the European Parliament. 72 In November 2024, the European Commission published an external study that aims to identify common high-

risk areas of corruption across the EU, which it presented to the network (https://home-

affairs.ec.europa.eu/news/commission-presents-new-study-areas-most-risk-corruption-2024-11-04_en).

24

of journalists, to address strategic lawsuits against public participation (SLAPP) and to address

structural challenges in the media landscape more generally under the European Media

Freedom Act (EMFA)73, are at different stages of implementation. Member States need to

ensure compliance with most provisions of EMFA by 8 August this year, and most of them are

considering or adopting legislation to align with EMFA requirements. A correct application of

EMFA will also help address a number of the recommendations made in this Rule of Law

Report, in particular those on public media independence, certain aspects of the protection of

journalists and the transparency and fairness in the allocation of state advertising.

Monitoring risks to media freedom and pluralism

The Media Pluralism Monitor74 assesses the risks to media freedom and pluralism in all EU

Member States and some candidate countries, focusing on fundamental protection, market

plurality, political independence, and social inclusiveness. The 2025 findings reveal

deteriorating conditions for journalists in several countries, with increased physical violence

during protests, more online harassment and smear campaigns by politicians. There are

growing risks from highly concentrated media ownership and the dominance of a few digital

platforms. The report also confirms the severe economic strain on the media ecosystem across

Europe, which intensifies the potential for political influence.

Strengthening the independent functioning of media regulators

Functionally independent national media regulators, exercising powers impartially and

transparently, play an essential role in upholding media pluralism. All Member States have

legislation defining their regulators’ competences and independence safeguards. Both the

Audiovisual Media Services Directive (AVMSD)75 and EMFA establish requirements for these

regulators, including independence from government, impartiality, transparency,

accountability, adequate resources, processes for appointment and dismissal, and effective

appeal mechanisms.

Since the 2024 Rule of Law Report, the tasks and competences of several national media

regulators have been or are being expanded, not least to comply with the EU Digital Services

Act (DSA)76 and EMFA. For example, in Portugal and Sweden the regulators’ financial

resources have increased, and in Estonia, Denmark and Greece the regulators have hired

additional staff. Both Spain and France are taking measures to strengthen the supervisory

function of the audiovisual media regulatory authorities. Legislation is planned to give

regulators new monitoring and oversight tasks in Estonia, Finland, Slovenia, Czechia, Ireland,

Belgium, Luxembourg, Malta, Slovakia and Sweden. As regards the enlargement countries,

the financial independence of the media regulators has been improved in North Macedonia.

Concerns about the independence or impartiality of regulators persist in several Member States.

This includes insufficient safeguards against undue political influence over the appointment

process or in the functioning of regulators, as seen in Hungary, Greece and Poland. In Albania,

the independence of the regulator remains and issue of concern due to the bi-partisan formula

for election of board members and their political affiliation. Serious concerns remain on the

73 EMFA includes specific provisions on the transparent and fair allocation of state advertising, transparency of

media ownership, independent functioning of public service media and the availability of financial resources

to fulfil the public service role. It also introduces measures to protect journalistic sources and confidential

communications. 74 Implemented by the Centre for Media Pluralism and Media Freedom. 75 Directive 2018/1808 of 14 November 2018. 76 Regulation 2022/2065 of 19 October 2022.

25

independence of Serbia’s media regulator, with delays and shortcomings in the selection

procedure of its leadership undermining public trust in the process.

Increasing the transparency of media ownership

Transparency of media ownership allows users to make better informed judgments, given that

media owners can directly or indirectly control or influence editorial decisions and news

content. There have been positive developments in Croatia and Greece, with the establishment

or extension of online ownership registries or their effective monitoring. In France, a national

media ownership database is being prepared by the regulator. In Latvia, amendments to the

Press Law will make registration of mass media service providers and beneficial ownership

information mandatory.

In other countries the situation is mixed. In Montenegro, rules on transparency of media

ownership information have improved but only in relation to media providers. In Serbia,

measures to increase transparency in ownership structures and public funding of the media

sector have only been partially implemented.

Challenges regarding transparency of media ownership remain in Bulgaria, Czechia, the

Netherlands, Cyprus and Spain, although some improvements have been made in Bulgaria and

improvements are also expected in Spain pending the adoption of new legislation. In Albania,

the high concentration of media ownership continues to negatively impact media

independence.

Safeguarding media from political pressure and undue influence

Media independence can be undermined by political pressure and undue influence. Safeguards

against politicisation of the public service media and transparent rules on the allocation of state

advertising are important for preventing such pressure.

State advertising includes any use of the state budget, by public authorities or entities at all

levels, for advertising and campaigns. If allocated non-transparently or unfairly, these

resources can be tools for political influence. EMFA addresses this issue by setting out

requirements for allocation criteria and procedures and mandates that public authorities

disclose the amounts spent annually.

Draft legislation is in preparation to specifically address this issue in Cyprus, Malta, Slovakia

and Poland. While rules on transparency of state advertising continue to be properly

implemented, the fair allocation of state advertising continues to be a point of discussion in

Austria. No measures have been adopted or are planned to regulate the distribution of state

advertising to media outlets in Hungary. In Romania, the financing of private media by political

parties and state authorities has led to an increase of non-transparent political advertising.

Among enlargement countries, in Albania shortcomings in terms of fair allocation of state

advertising and other state resources remain. In North Macedonia, the reintroduction of state-

funded advertising has drawn criticism from media experts and civil society organisations.

Although each Member State is responsible for funding public service media77, EMFA aims to

ensure their independent functioning. It does so by requiring safeguards for adequate,

sustainable and predictable financial resources, and promoting transparency in the

appointments and dismissals of management. Reforms aimed at strengthening the

independence of national public service broadcasters have been adopted in Czechia, clarifying

77 As long as EU trade and competition rules are respected. See Protocol to the Treaties (No 29) on the system

of public broadcasting in the Member States.

26

the remit of public service media and providing more sustainable financing. In Portugal, a new

contract with the public service media provider has been signed and its resources strengthened.

Reforms are still ongoing or are in preparation in Cyprus, Estonia, Finland, Ireland, Latvia,

Sweden, Denmark, Bulgaria, France, Italy, the Netherlands and Poland. In Greece, the new

appointment procedures of administrative bodies introduced positive changes, while concerns

continue about the legislative framework and political independence of public service media.

Concerns also persist in Slovakia with regard to the law of July 2024 dissolving the public

broadcaster and establishing a new entity. Previously voiced concerns regarding the

independent governance and editorial independence of public service media have not yet been

addressed in Romania, Malta, and Hungary. In Albania and Serbia, concerns as regards the

independence of the public broadcaster have increased.

Access to information

The right to access information from public authorities is crucial to enable journalists to carry

out their investigative work. It is also an important transparency and accountability tool for

civil society and citizens at large. Estonia, Luxembourg, Belgium, the Netherlands, Bulgaria,

Denmark and Greece have taken further measures, although the effectiveness of the legislative

changes in practice often needs to be verified.

Some efforts have been made in several other Member States where problems were previously

identified, such as Finland and Romania, while no further steps have been taken in Spain. In

Italy, rules regulating the disclosure of certain judicial information regarding criminal

proceedings remains a source of concern for journalists. In Montenegro, the legal framework

on access to information remains to be amended, and there are significant challenges in

ensuring its effective implementation.

Improving the safety and protection of journalists and addressing legal threats and abusive

court proceedings against public participation

Journalists continue to face physical and legal threats, and their safety is further compromised

by online smear campaigns in some Member States. Following up on the 2021 Commission

Recommendation on the safety of journalists and other media professionals78 several Member

States and enlargement countries have adopted dedicated Action Plans and have taken steps to

set up dedicated support structures promoting the safety of journalists.

Strategic lawsuits against public participation (SLAPPs) are a particular form of harassment

aimed at silencing journalists and human rights defenders dealing with public interest issues,

intending to create a chilling effect on media freedom and freedom of expression. Since May

2024, EU legislation has been in place to counter cross-border SLAPPs79, and Member States

are encouraged to align safeguards to also cover domestic cases. Additionally, EMFA provides

for protection of journalistic sources and confidential communications, in particular against the

use of intrusive surveillance tools.

EU legislation and the dedicated Recommendation issued by the Commission on SLAPP80 have

helped stimulate further steps in national legislation. Belgium took measures to strengthen legal

protection for journalists, such as decriminalising defamation and introducing harsher penalties

for crimes committed against journalists. Greece and Ireland have also moved to introduce

78 Commission Recommendation of 16 September 2021. 79 Directive 2024/1069 on protecting persons who engage in public participation from manifestly unfounded

claims or abusive court proceedings (‘Strategic lawsuits against public participation’). 80 Commission Recommendation C(2022) 2428) of 27 April 2022. The Recommendation, which covers national

cases, and the Directive, which covers cross-border cases, are complementary.

27

specific procedural safeguards, and Ireland is revising its defamation laws. In Estonia, the

Association of Journalists has been designated as the national contact point for SLAPP issues.

In Poland, the Government intends to limit the severity of the penalty for the offence of

defamation. On the other hand, reform of the defamation regime has stalled in Italy and has not

been taken forward in Slovakia.

More generally, when it comes to the safety of journalists, positive developments have occurred

in some Member States, also following on the recommendations in the 2024 Rule of Law

Report. In Greece, awareness raising efforts continue on SLAPPs targeting journalists. In

Luxembourg, the Government has committed to strengthen the protection of journalists and in

Sweden, the national media regulatory authority has been tasked to monitor journalists’ safety.

In Montenegro, the authorities continue to provide prompt and effective institutional and law

enforcement response to new cases of verbal and physical violence against journalists. On the

other hand, reform processes are pending in Bulgaria and Malta, in spite of concerns about

journalist safety and their working conditions. In Serbia, the safety of journalists has become a

source of increasing concern.

4.4 Other institutional issues linked to checks and balances

A well-functioning system of institutional checks and balances is at the core of the rule of law.

It guarantees the functioning, cooperation and accountability of state authorities so that the

power they exercise is subject to the scrutiny of others.

Constitutional reforms and debates impacting on institutional checks and balances

In some Member States, steps to reinforce the constitutional system of checks and balances are

ongoing. In the Netherlands, state authorities took a series of initiatives to follow up on the

proposals of the State Commission on the Rule of Law. In Bulgaria, the constitutional reform

limiting the powers of the President in the procedure of appointing an interim government is

subject to another constitutionality check. In Italy, parliamentary discussion continues in

relation to the draft constitutional reform aimed at enhancing governmental stability and

introducing the direct election of the Prime Minister. In Malta, a legislative reform increasing

the threshold for citizens to directly petition a magisterial inquiry has raised criticism from

some stakeholders about its potential impact on prosecutions of high-level offences.

The system of checks and balances is particularly important in times of crises, when emergency

measures may become necessary. In those cases, safeguards such as limiting these measures in

time, ensuring they are strictly necessary and proportionate, and providing oversight and

scrutiny, are important. In Sweden, the Government presented a proposal to amend the

Constitution to set up a framework to better deal with serious crises. On the other hand, in

Hungary, the Government continues to use its emergency powers extensively, undermining

legal certainty and affecting the operation of businesses in the Single Market.

The inclusiveness, quality and transparency of the law-making process

The existence of a transparent, accountable, democratic and pluralistic process for enacting

laws is essential for good lawmaking and legal certainty. Several Member States have taken

steps to improve the consultation of stakeholders in the legislative process. Cyprus has

introduced systematic use of an online platform, significantly contributing to improving

stakeholder consultation. In Estonia, a reflection process identified areas for further

improvement in the consultation process. Member States are also looking into improving the

quality of the lawmaking process. In Denmark, the rules on the legislative process have been

amended to give Parliament more time to consider legislation. In Greece, the positive trend of

avoiding expedited legislative procedures continues and the statutory timeframe for public

28

consultations is being observed, while participation and transparency in the law-making

process could be further improved.

In other Member States, shortcomings remain about the involvement of stakeholders in the

legislative process. In Slovakia, practices bypassing stakeholders’ involvement in law-making

and frequent recourse to fast-track procedures continue to raise concerns. In Malta, no further

steps have been taken to introduce a formal framework for public participation in the legislative

process, though the Government declared its intention to establish a new department dedicated

to public consultation. In Bulgaria, the practical implementation of rules for law-making

continues to face challenges, with continued concerns about the quality of the legislative

process.

In Albania, challenges remain regarding the quality of the legislative process, including the

effectiveness of public consultations, the latter which is also an issue in Montenegro. In North

Macedonia, shortcomings remain in implementing processes for inclusive and evidence-based

policymaking. In Serbia, Parliament’s effectiveness and oversight function continued to be

hampered by the low frequency of sessions and the lack of genuine political debate.

Significant developments on Supreme and Constitutional Courts in the checks and balances

Constitutional jurisdictions play a key role in the effective application of EU law and in

ensuring the integrity of the EU legal order and are key actors of checks and balances. While

the establishment, composition and functioning of constitutional jurisdictions are within the

competence of Member States, when exercising that competence, Member States are required

to comply with EU law and EU values.

In some Member States, Constitutional Court rulings had major implications for checks and

balances. In Bulgaria, the Constitutional Court reviewed the election results in several polling

stations and found that the election of 16 Members of Parliament was illegal. This led to a

recalculation of the seats and the parties represented in Parliament. In Romania, Presidential

elections were repeated in 2025, following the Constitutional Court’s decision to annul the first

round of elections. In Czechia, constitutional limits have been applied to a procedural technique

allowing late amendments unrelated to the substance of a legislative proposal. In Poland, the

laws addressing the serious concerns related to the Constitutional Tribunal have not yet entered

into force, with the Government working on a revised proposal.

In Albania, the Constitutional Court continued to function effectively, while in North

Macedonia, the role of the Constitutional Court in the monitoring and enforcement of its

decisions has been strengthened. In Montenegro, a deep institutional and political crisis

emerged over the decision of Parliament to unilaterally declare the retirement of a

Constitutional Court judge, raising concerns about the respect for the independence of the

Constitutional Court. In Serbia, the fact that four positions at the Constitutional Court remain

vacant is a concern, since it has negatively impacted the efficiency of the Court.

Ombudspersons, National Human Rights Institutions and other independent authorities

National human rights institutions (NHRIs)81, Ombudspersons82, equality bodies and other

independent authorities have an important role in promoting respect for the rule of law and are

an essential element of the system of checks and balances. In some Member States, efforts are

ongoing to strengthen these institutions. In the Netherlands, the Institute for Human Rights has

81 The UN Paris Principles, endorsed by the UN General Assembly in 1993 (Resolution A/RES/48/134), set out

the main criteria that NHRIs are required to meet. NHRIs are periodically accredited before the Subcommittee

on Accreditation of the Global Alliance of National Human Rights Institutions. 82 See the Venice Commission Principles for Ombudspersons.

29

taken measures to address its governance issues, and in Lithuania the mandate of the

Parliamentary Ombudspersons was extended, with reinforced resources. In Luxembourg, a

reform to attach the Consultative Commission for Human Rights to Parliament instead of the

Ministry of State remains ongoing. In Austria, the Government has committed in its programme

to transparency and objectivity with respect to appointments to high-level positions at

independent authorities, which remains an area susceptible to politicisation. In Bulgaria, some

independent and regulatory authorities continue to operate with an expired mandate, and the

renewal procedures have been relaunched. In Croatia, significant steps were made to improve

follow-up to the People’s Ombudsperson’s recommendations and on access to information.

In other Member States, NHRIs, Ombudspersons and other independent authorities continue

to face challenges. In Belgium, the Federal Human Rights Institute raised concerns regarding

the budget of the inter-federal equality body. The Institute for Human Rights of Romania faces

serious issues regarding the shortage of human and financial resources.

As regards the four Member States which had yet to establish an NHRI in line with the UN

Paris Principles, Czechia has now set one up. However, in Romania, a final decision is still

pending regarding the accreditation of National Human Rights Institutions. In Italy, while five

draft laws are still pending in Parliament, no concrete measures have been taken to establish a

National Human Rights Institution. In Malta, the Government has been working on establishing

a National Human Rights Institution, but draft legislation has yet to be tabled to Parliament.

As regards the enlargement countries, in Montenegro, a new law on the Ombudsperson’s Office

is being drafted to fully align with the Paris Principles and to obtain A status accreditation.

Implementation of judgments by the European Court of Human Rights and national courts

Since 2022, the country chapters include figures on the implementation of leading judgments

of the European Court of Human Rights (ECtHR), an important indicator for the functioning

of the rule of law in a country. Results vary between Member States. Across the EU, around

45.7% of leading judgments of the ECtHR relating to the Member States from the last ten years

are yet to be implemented, a slight increase on last year83.

In Denmark, the procedural rules were amended to allow the Director of Public Prosecution or

a convicted person to request reopening of a case dealt with in the criminal justice system in

order to comply with a final judgement from the European Court of Human Rights. In Greece,

a new ground for the reopening of proceedings was added in the Code of Civil Procedure,

allowing the re-examination of a case following a judgment of the European Court of Human

Rights finding a breach of the right to a fair trial. In Belgium, compliance by public authorities

with final rulings of national courts remain an issue and supervision on structural issues

identified by the European Court of Human Rights continues.

Enabling framework for civil society

Civil society organisations and human rights defenders are crucial for upholding EU values.

They serve as watchdogs, drawing attention to threats to the rule of law, promoting democratic

values and contributing to ensure that those in power remain accountable. The Commission has

been supporting Member States to implement the Recommendation on civic engagement,

which underlines the continued need for civil society organisations to be protected and

empowered so as to ensure a thriving civic space84.

83 Last year, the figure was 44%. European Implementation Network (2025), written input. 84 Commission Recommendation (EU) 2023/2836 of 12 December 2023 on promoting the engagement and

effective participation of citizens and civil society organisations in public policy-making processes.

30

Most Member States continue to ensure an enabling and supportive framework for civil society,

and the civil society space continues to be considered as ‘open’. Some Member States have

taken further steps to further improve it. In Poland, further steps have been taken to improve

the framework in which civil society operates, with stakeholders considering that, while the

Government’s engagement with civil society and improvements to their financing is at an early

stage, it is going in an overall good direction. Estonia is easing the reporting obligations on

civil society organisations. In Spain, a draft law amending the Citizen Security Law has been

put forward to address concerns previously reported by stakeholders. Steps have also been

taken to improve access to funding in Austria, where the implementation of the recent reform

of the tax framework for civil society organisations has shown positive results, and Sweden,

where a new legal framework entered into force in 2025. In Denmark, the Government intends

to establish a new funding model. In Ireland, steps were taken to address legal obstacles to

accessing funding, with an Electoral Commission review of the current legislation at an

advanced stage of preparation.

However, the trend noted in previous Reports of increasing challenges for civil society, with

new legal restrictions, insufficient funding or physical and verbal attacks, has continued. In

Hungary, a deteriorating environment for civil society organisations and legal uncertainty

further obstructs civic space. Parliamentary work on a new draft law on ‘transparency in public

life’ was postponed until autumn, and in its current form, it would bring significant

consequences for civil society organisations and media outlets’ activities including by

restricting their access to funding. In Slovakia, the civil society environment faces further

pressure, and new reporting and information disclosure obligations introduce additional burden

for civil society organisations.

Stakeholders raise concerns regarding new obstacles to the right to demonstrate in Belgium. In

the Netherlands, the space for civil society organisations has narrowed and is affected by a

combination of funding cuts and risks of new legal obstacles. In Germany, the lack of action

on the tax-exempt status of non-profit organisations continues to create obstacles in practice.

In Italy, a new Security Law seeking to combat terrorism and organised crime and improve

internal security raised stakeholder concerns over a possible impact on civic space and the

exercise of fundamental freedoms, while the Government considers instead that the new

provisions achieve a balance between the right to peaceful assembly and the right to free

movement and personal freedom. In Greece, the evaluation of the existing registration

regulatory framework was initiated while engagement with civil society organisations will still

need to be structured on a regular and sustained basis. In Hungary, recent amendments to

legislation and the Constitution, as well as their application in practice resulted in legal

uncertainty for the organisers and participants of public assemblies aimed at promoting equality

and diversity. As regards the enlargement countries, civil society organisations in Albania

remain free to operate overall, but challenges remain, including on registration requirements

and limited public funding. In Montenegro, civil society organisations function within an

overall enabling environment, while several challenges persist. In North Macedonia, the

Government initiated measures to enhance cooperation with civil society, while civil society

raised challenges, including online hate speech. In Serbia, civil society organisations face

increasing pressure and attacks.

National checks and balances in the use of intrusive surveillance software (“spyware”)

Even where the use of spyware is justified by national security, and in instances where it falls

outside the scope of EU law, national checks and balances need to ensure that safeguards are

in place. Fundamental rights such as the protection of personal data, the freedom to receive and

impart information, the freedom of expression, as well as the right to an effective remedy and

31

a fair trial, need to be respected. EU data protection legislation offers a comprehensive

mechanism of oversight and safeguards and is applicable in situations where spyware is used

for law enforcement purposes. The use of spyware, its regulation and the applicable oversight

mechanisms has also been examined by the Venice Commission85.

The 2025 Rule of Law Report has continued to monitor and report on developments, with

allegations of illegal use of spyware putting the spotlight on national checks and balances. In

Greece, the judicial investigation cleared all Greek state agencies and officials in the case of

responsibility for the use of Predator spyware, while a presidential decree aiming at

safeguarding the privacy of communications against software tracking has not yet been

adopted. Reports of journalists being targeted by the Paragon spyware in Italy raised

stakeholders’ concerns and were subject to an inquiry of the Parliamentary Committee for the

Security of the Republic, which published a report in June 2025 stating that it had not identified

any use of the spyware by Italian intelligence services to target Italian journalists. In Poland,

the investigative committee for the use of “Pegasus” software continues its activities. In

Hungary, concerns about the procedural safeguards and effective oversight in case of secret

surveillance measures outside criminal proceedings have not been addressed. In Serbia, civil

society reported that the Serbian authorities used spyware to unlawfully target journalists,

environmental activists and other individuals.

4.5 Single Market aspects across the four pillars

An effective justice system, the fight against corruption, good governance, legal certainty and

sound lawmaking all have a significant economic impact. They shape the business environment

and guide investment decisions, influence the smooth functioning of the Single Market, and

ultimately affect economic growth, and job creation.

Relying on new Eurobarometer data presented in the 2025 EU Justice Scoreboard, country

chapters report on perceptions by companies of the independence of public procurement and

national competition authorities. These authorities are of key importance for the functioning of

the Single Market. As regards first-instance public procurement review bodies, the level of

perceived independence is highest for Austria, Finland and Italy, and lowest for Bulgaria,

Hungary and Croatia. For national competition authorities, the level of perceived independence

is highest for Austria, Finland and Malta, and lowest for Hungary, Bulgaria and Croatia.

As for the perceived level of investment protection, over two thirds of the surveyed companies

expressed confidence in Luxembourg, Ireland, Finland, Malta, Denmark, Sweden, Austria,

Slovenia and the Netherlands, while less than a third expressed confidence in Greece and

Cyprus. In the case of the enlargement countries, over half of the surveyed companies

expressed confidence in the investment protection in Montenegro and Serbia, and less than half

in Albania and North Macedonia.

As regards the functioning of the justice system, one key aspect from a Single Market

perspective is the specialisation of courts and judges to handle commercial cases, including

high-value cross-border cases. New rules on the creation of specialised commercial courts have

entered into force in Germany, aiming to provide more specialised and efficient proceedings

for companies in high-value disputes. In Latvia, the specialised Economic Court continues to

work efficiently, despite an overall increase of cases and a temporary reduction of active

judges. In Poland, a Digital Consumer and Competition Protection Court is being established,

while in Malta, the draft legislation to set up a new Commercial Court is now in Parliament. In

85 Report on a rule of law and human rights compliant regulation of spyware, adopted by the Venice Commission

at its 141st Plenary Session (Venice, 6-7 December 2024) - Venice Commission of the Council of Europe.

32

Cyprus, according to business representatives, the entry into operations of the Commercial

Court should be a priority, as delays in the administration of justice serve as a deterrent to

business growth, with SMEs particularly affected.

Other justice-related areas that benefit businesses are the availability of alternative dispute

resolution mechanisms and the costs of litigation. Efforts to promote the use of alternative

dispute resolution in Cyprus, including the modernisation of arbitration law, are supported by

businesses. In Finland, business stakeholders reported a favourable legal framework as regards

investment protection, but the high cost of litigation in intellectual property might hinder access

to justice. High court fees and the absence of a cap on court fees can affect access to justice in

Austria, including for businesses. In Estonia, a draft law envisaging increased fees would affect

business-related cases.

Challenges as regards the efficiency of justice can particularly affect businesses, whose

investment decisions rely on speedy handling of disputes. This is the case in Malta, where

stakeholders see delays and inefficiencies in courts as hampering business confidence.

Similarly in Portugal, stakeholders consider that efficiency shortcomings in the justice system

may hinder investment. In Slovakia, lengthy administrative proceedings have been identified

as an obstacle for businesses, affecting their ability to obtain the necessary permits and

approvals ..

The effective and timely enforcement of binding judicial decisions is also essential for

businesses operating across the EU’s Single Market. The country chapters also present

systematic information on mechanisms that are in place to assist in implementing judgments

by supreme administrative courts for each Member State.

As regards the fight against corruption, Greece introduced a dedicated management system to

reduce bureaucracy and increase standardisation of licensing, which is intended to act as a

protection against potential corrupt practices. In Malta, companies that are members of the

Chamber of Commerce are committed to apply anti-corruption measures. In Cyprus, where

business stakeholders consider public procurement as highly prone to corruption, the

Government’s efforts to improve efficiency, accountability and transparency in public

procurement should help to improve the business environment. In Italy, public procurement is

digitalised through an interinstitutional platform to counter specifically infiltration attempts by

organised crime through corruption. On the other hand, in Slovakia, companies see a

deteriorating business climate, including a negative trend of the economic policy conditions

impacting their operations. In Slovenia, concerns about undue influence and conflict of interest

in state-owned enterprises were voiced by some in the business community. In Hungary,

framework agreements concluded by central purchasing bodies have allowed certain economic

operators to become market leaders or to acquire a dominant position at the expense of their

competitors.

A media environment governed by clear and transparent rules not only protects the integrity

of our democratic space but also supports the functioning of the Single Market by ensuring a

level playing field for media service providers. Economic challenges faced by the media

represent a global phenomenon also felt across Europe. In addition to transparency of media

ownership and the fair and transparent allocation of state advertising to media entities,

transparent funding schemes to support the media industry are important in this regard. Such

funding schemes continue to have positive impacts in Austria, while the budget for such

schemes has increased significantly in Lithuania and reforms of media support mechanisms are

planned in Denmark, and Portugal.

33

Effective checks and balances support the legal certainty and stable regulatory environment

critical for businesses to operate in predictable conditions. Legislative simplification efforts in

France are welcomed by businesses. In Malta, while business stakeholders are usually

consulted on some relevant legislation, they also point out that slow law-making processes or

sudden changes in legislation affect businesses. Legislative unpredictability, problems with the

quality of legislation and regulatory burden remain primary concerns for businesses and CSOs

in Romania. Businesses have identified unstable, fast-changing legislation as a major obstacle

for business in Greece and Bulgaria. In Cyprus, delays in the law-making process and in

adopting implementing acts are seen as challenges by businesses and investors. In Hungary,

businesses express concern about the consequences for legal certainty of the Government’s

frequent recourse to emergency powers, as well as about the quality of law-making more

generally. Foreign companies operating in strategic sectors have voiced concern about a lack

of impartiality and arbitrariness in regulatory decisions.

Stakeholders have also highlighted certain barriers related to cross-border investment

protection. In Croatia, business stakeholders raised the efficiency and quality of the justice

system, and the quality and frequent changes in legislation as the main challenges for

investment. In Latvia, foreign investors perceive some developments, such as the handling of

large-scale public contracts, as negatively impacting the business environment. Business

stakeholders are also affected by the way consultations are conducted. In Belgium and Czechia,

business stakeholders generally report that they are satisfied with their involvement in the

preparation of legislation.. In Romania, CSOs and businesses consider that public consultation

often remains a ‘box-ticking’ exercise, with very tight deadlines and no feedback, despite legal

requirements. In Lithuania, business stakeholders consider that the short timeframes for public

consultations negatively affect the protection of investors.

5. CONCLUSION

This year’s Rule of Law Report confirms the positive trajectory in several Member States and

it shows that the annual rule of law cycle provides a stimulus for reform. As in previous years,

national reforms have been taken forward in areas such as judicial independence, the fight

against corruption, media pluralism and institutional checks and balances. While progress is

uneven and challenges remain in certain Member States, the overall engagement with the

process remains strong, with a substantial number of the 2024 recommendations partially or

fully addressed.

The addition of the Single Market dimension brings further value to the report and over time,

it can be developed even further. It underlines how rule of law challenges can directly impact

economic confidence, legal certainty, and the effective functioning of the Union’s economic

framework. A predictable and transparent legal environment supports cross-border business,

consumer trust, and investor confidence. Strengthening the rule of law reinforces the resilience

and integrity of the Single Market. In line with the Political Guidelines, the EU will build a

closer link between the recommendations in the Rule of Law Report and the financial support.

And it will ensure that the future long-term budget has strong safeguards on the rule of law.

In parallel, the Rule of Law Report will be complemented by additional initiatives. In 2025,

the Commission will present a European Democracy Shield. It will aim to empower strong and

resilient democracies in the EU through measures that will reinforce situational awareness and

response capacity, strengthen democratic institutions, fair elections and free media, and boost

societal resilience and citizens’ engagement. In parallel, the EU’s first-ever Civil Society

Strategy will promote and protect the role of civil society organisations across the EU.

34

As the new annual cycle begins, the Commission invites the Council and the European

Parliament to continue both general and country-specific debates based on the report. It

encourages further dialogue at national level, involving parliaments, civil society, the judiciary

and the wider public. The Commission remains committed to supporting Member States in

implementing this year’s recommendations and to working collectively to safeguard the

Union’s core values.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Strasbourg, 8.7.2025

COM(2025) 900 final

ANNEX

ANNEX

to the

COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN

PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL

COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

2025 Rule of Law Report

The rule of law situation in the European Union

{SWD(2025) 901 final} - {SWD(2025) 902 final} - {SWD(2025) 903 final} -

{SWD(2025) 904 final} - {SWD(2025) 905 final} - {SWD(2025) 906 final} -

{SWD(2025) 907 final} - {SWD(2025) 908 final} - {SWD(2025) 909 final} -

{SWD(2025) 910 final} - {SWD(2025) 911 final} - {SWD(2025) 912 final} -

{SWD(2025) 913 final} - {SWD(2025) 914 final} - {SWD(2025) 915 final} -

{SWD(2025) 916 final} - {SWD(2025) 917 final} - {SWD(2025) 918 final} -

{SWD(2025) 919 final} - {SWD(2025) 920 final} - {SWD(2025) 921 final} -

{SWD(2025) 922 final} - {SWD(2025) 923 final} - {SWD(2025) 924 final} -

{SWD(2025) 925 final} - {SWD(2025) 926 final} - {SWD(2025) 927 final} -

{SWD(2025) 928 final} - {SWD(2025) 929 final} - {SWD(2025) 930 final} -

{SWD(2025) 931 final}

1

RECOMMENDATIONS FOR BELGIUM

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Belgium has

made:

• Some further progress on efforts to address the structural resource deficiencies in the

justice system, taking into account European standards on resources for the justice

system.

• Some further progress on efforts to improve the efficiency of justice, particularly to

reduce the length of proceedings based on comprehensive statistical data.

• Some progress on strengthening the integrity framework by adopting rules on gifts and

benefits for members of Parliament and limited progress on rules on revolving doors for

government and their private offices.

• No further progress on completing the legislative reform on lobbying, establishing a

framework including a transparency register and a legislative footprint, covering both

members of Parliament and Government.

• Some further progress on efforts to strengthen the framework for access to official

documents, in particular by improving request and appeal processes, taking into account

European standards on access to official documents.

• Limited progress on measures to ensure compliance by public authorities with final

rulings of national courts and the European Court of Human Rights.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference

and in addition to recalling the relevant commitments made under the national Recovery and

Resilience Plan, it is recommended to Belgium to:

• Continue ongoing efforts to address the structural resource deficiencies in the justice

system, taking into account European standards on resources for the justice system.

• Continue ongoing efforts to improve the efficiency of justice, particularly to reduce the

length of proceedings based on comprehensive statistical data.

• Strengthen the integrity framework, including by adopting rules on gifts and benefits for

members of Parliament and rules on revolving doors for government and their private

offices.

• Complete the legislative reform on lobbying, establishing a framework including a

transparency register and a legislative footprint, covering both members of Parliament

and Government.

• Further continue efforts to strengthen the framework for access to official documents, in

particular by improving request and appeal processes, taking into account European

standards on access to official documents.

• Take measures to ensure compliance by public authorities with final rulings of national

courts and the European Court of Human Rights.

2

RECOMMENDATIONS FOR BULGARIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Bulgaria has

made:

• No further progress on taking steps to adapt the relevant legislative framework to avoid

long-term secondment of judges to fill in vacant positions, taking into account European

standards on secondment of judges.

• No further progress on advancing with the draft legislative amendments aiming at

improving the functioning of the Inspectorate to the Supreme Judicial Council and

avoiding the risk of political influence, in particular by involving judicial bodies in the

selection of its members.

• No progress, following the ruling that the procedure used was unconstitutional, in taking

forward the plans to adopt a mechanism for introducing safeguards in the appointment

procedure of the Parliament-elected members of the Supreme Prosecutorial Council,

ensuring their independence and taking into account European standards, particularly in

view of the Council’s role in the appointment and dismissal of the Prosecutor General.

• No progress yet on ensuring an improved effectiveness of investigations and a robust

track record of prosecution and final judgments in high-level corruption cases and some

further progress on the institutional reforms of the Anti-Corruption Commission.

• Limited progress on improving the integrity of top executive functions, taking into

account European standards, in particular by ensuring that clear integrity standards for the

Government as well as an appropriate sanctioning mechanism are in place.

• Some further progress on advancing with the work aimed at improving transparency in

the allocation of state advertising, in particular with regard to state advertising contracted

through intermediaries, such as media agencies.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan and the relevant country-specific recommendations under the European Semester, it is

recommended to Bulgaria to:

• Take steps to adapt the relevant legislative framework to avoid long-term secondment of

judges to fill in vacant positions, taking into account European standards on secondment

of judges.

• Advance with the draft legislative amendments aiming at improving the functioning of

the Inspectorate to the Supreme Judicial Council and avoiding the risk of political

influence, in particular by involving judicial bodies in the selection of its members.

• Re-initiate the process to reform the Supreme Judicial Council, in particular its

composition, to ensure its independence and effectiveness, taking into account European

standards on Councils for the Judiciary.

• Ensure a robust track record of investigations, prosecutions and final judgments in high-

level corruption cases and take further steps to ensure the effective performance of the

Anti-Corruption Commission.

3

• Improve the integrity of top executive functions, taking into account European standards,

in particular by ensuring that clear integrity standards for the Government as well as an

appropriate sanctioning mechanism are in place.

• Complete the work aimed at improving transparency in the allocation of state advertising,

in particular with regard to state advertising contracted through intermediaries, such as

media agencies.

• Strengthen the quality of the legislative process by ensuring the use of public

consultations and impact assessments for legislative initiatives by Parliament.

4

RECOMMENDATIONS FOR CZECHIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Czechia has

(made):

• Some progress on taking measures to address the remuneration of judges, and judicial and

prosecutorial staff, taking into account European standards on resources and remuneration

for the justice system.

• Some further progress on taking measures to reduce the length of proceedings and ensure

independence of investigation and prosecution in high-level corruption cases.

• Fully implemented the part of the recommendation to complement existing rules on

lobbying in an effort to strengthen the integrity framework for all members of Parliament

and no progress as regards complementing the existing rules on revolving doors.

• No further progress on progressing with further reforms relating to transparency of

information on media ownership.

• Fully implemented the recommendation to ensure that rules or mechanisms are in place to

provide funding for public service media that is appropriate for the realisation of its

public service remit while guaranteeing its independence.

• Fully implemented the recommendation to continue to advance the legislative changes to

establish a National Human Rights Institution taking into account the UN Paris

Principles.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan, it is recommended to Czechia to:

• Take further measures to reduce the length of proceedings and ensure independence of

investigation and prosecution in high-level corruption cases.

• Take further measures to strengthen the integrity framework for all members of

Parliament, in particular by complementing the existing rules as regards revolving doors.

• Reinitiate the revision of legislation on conflicts of interest, including as regards

beneficial ownership.

• Progress with further reforms relating to transparency of information on media

ownership.

5

RECOMMENDATIONS FOR DENMARK

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Denmark has

made:

• Limited progress on completing the review of the legal aid system, taking into account

European standards on legal aid.

• No progress on introducing rules on ‘revolving doors’ for ministers and on lobbying and

ensure adequate control of asset declarations submitted by persons entrusted with top

executive functions.

• Some further progress on advancing with the process to reform the Access to Public

Administrative Documents Act in order to strengthen the right to access documents, in

particular by limiting the grounds for rejection of disclosure requests, taking into account

the European standards on access to official documents.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Denmark to:

• Step up efforts to complete the review of the legal aid system, taking into account

European standards on legal aid.

• Introduce rules on ‘revolving doors’ for ministers and on lobbying and ensure adequate

control of asset declarations submitted by persons entrusted with top executive functions.

• Continue to advance with the process to reform the Access to Public Administrative

Documents Act in order to strengthen the right to access documents, in particular by

limiting the grounds for rejection of disclosure requests, taking into account the European

standards on access to official documents.

6

RECOMMENDATIONS FOR GERMANY

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Germany has

made:

• Some further progress on taking measures to ensure an adequate level of remuneration for

judges and prosecutors, taking into account European standards on remuneration for the

justice system.

• No further progress on further strengthening the ‘legislative footprint’ by disclosing all

interest representatives’ inputs to legislation and by extending the scope to the

parliamentary phase of the legislative procedure.

• Some further progress on strengthening the existing rules on revolving doors by

increasing the length of cooling-off periods for federal ministers and federal

parliamentary state secretaries.

• Limited progress on advancing with the plan to create a legal basis for a right to

information of the press as regards federal authorities, taking into account European

standards on access to official documents.

• No progress on taking forward the plan to adapt the tax-exempt status for non-profit

organisations with a view to address the challenges which the currently applicable rules

present for their operation in practice, taking into account European standards on funding

for civil society organisations.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Germany to:

• Take measures to increase the resources of the judiciary and address recruitment

challenges, taking into account European standards on resources for the justice system.

• Step up efforts to strengthen the ‘legislative footprint’ to provide a comprehensive public

record to register lobbying input and to extend the scope to the parliamentary phase of the

legislative procedure.

• Advance with creating a legal basis for a right to information of the press as regards

federal authorities, taking into account European standards on access to official

documents.

• Take steps to adapt the tax-exempt status for non-profit organisations with a view to

address the challenges which the currently applicable rules present for the organisations’

operation in practice, taking into account European standards on funding for civil society

organisations.

7

RECOMMENDATIONS FOR ESTONIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Estonia has

(made):

• Some progress on continuing the efforts to reform the Council for the Administration of

Courts, taking into account European Standards on councils for the judiciary.

• Some further progress on advancing with the efforts to ensure consistent and effective

implementation of the right of access to information taking into account European

standards on access to official documents.

• Fully implemented the recommendation to ensure effective public consultation in the

context of the legislative process.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Estonia to:

• Continue the ongoing efforts to reform the Council for the Administration of Courts,

taking into account European standards on Councils for the Judiciary.

• Further advance with efforts to ensure consistent and effective implementation of the

right of access to information taking into account European standards on access to official

documents.

8

RECOMMENDATIONS FOR IRELAND

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Ireland has made:

• Some further progress on taking forward the necessary legislative work aimed at reducing

litigation costs to ensure effective access to justice, taking into account European

standards on disproportionate costs of litigation and their impact on access to courts.

• Some further progress on strengthening the existing ethics framework, including the

monitoring and enforcement capacity of the Standards in Public Office Commission, and

limited progress on strengthening and digitalising the asset declarations system.

• Some further progress on completing the reform of the Defamation Act to improve the

professional environment for journalists taking into account European standards on the

protection of journalists.

• Some progress on ensuring that rules or mechanisms are in place to provide funding for

public service media that is appropriate for the realisation of its public service remit while

guaranteeing its independence.

• Some further progress on addressing legal obstacles related to access to funding for civil

society organisations, as part of the reform of the Electoral Act.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Ireland to:

• Take forward the legislative work aimed at reducing litigation costs to ensure effective

access to justice, taking into account European standards on disproportionate costs of

litigation and their impact on access to courts.

• Continue efforts to strengthen the existing ethics framework, including the monitoring

and enforcement capacity of the Standards in Public Office Commission, and to

strengthen and digitalise the asset declarations system.

• Complete the reform to provide funding for public service media that is appropriate for

the realisation of its public service remit while guaranteeing its independence.

• Finalise the reform of the Defamation Act to improve the professional environment for

journalists taking into account European standards on the protection of journalists.

• Continue ongoing efforts to address legal obstacles related to access to funding for civil

society organisations, as part of the reform of the Electoral Act.

9

RECOMMENDATIONS FOR GREECE

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Greece has made:

• Some further progress on continuing efforts to establish a robust track record of

prosecutions and final judgments in corruption cases, including high-level corruption.

• Significant progress on further advancing with the process of adopting legislative and

non-legislative safeguards to improve the protection of journalists, in particular as regards

abusive lawsuits against journalists and their safety, in line with the adopted

Memorandum of Understanding and taking into account European standards on the

protection of journalists.

• Some further progress on stepping up the efforts to ensure the effective and timely

consultation in practice of stakeholders on draft legislation, including by observing the

statutory timeframe for public consultation.

• Limited progress on the evaluation of the existing legal framework for the registration of

civil society organisations and the establishment of a structured dialogue.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan, and the relevant country-specific recommendations under the European Semester, it is

recommended to Greece to:

• Continue efforts to establish a robust track record of prosecutions and final judgments in

corruption cases, including high-level corruption.

• Improve the lobbying framework, including by reviewing the definition of a lobbyist and

ensuring effective implementation.

• Continue ongoing efforts to strengthen legislative and non-legislative safeguards to

improve the safety and protection of journalists, in particular as regards abusive lawsuits,

in line with the adopted Memorandum of Understanding and taking into account

European standards on the protection of journalists.

• Develop a regular and sustained structured dialogue with civil society organisations, and

simplify registration requirements for civil society organisations in view of maintaining

an open framework for them to operate.

10

RECOMMENDATIONS FOR SPAIN

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Spain has made:

• Some further progress on strengthening the statute of the Prosecutor General, in particular

regarding the separation of the terms of office of the Prosecutor General from that of the

Government, taking into account European standards on independence and autonomy of

the prosecution.

• Significant progress on renewing the Council for the Judiciary and taking forward the

process in view of adapting the appointment procedure of its judges-members, taking into

account European standards on Councils for the Judiciary.

• Some progress on proceeding to adopt legislation on lobbying, including the

establishment of a mandatory public register of lobbyists.

• Some further progress on stepping up efforts to address the challenges related to the

length of investigations and prosecutions to increase the efficiency in handling high-level

corruption cases, including by finalising the reform of the Code of Criminal Procedure.

• Some progress on strengthening the rules on conflicts of interest and asset declarations of

persons with top executive functions, including by reinforcing the independence and

sanctioning power of the Office for Conflicts of Interest.

• No further progress on advancing with strengthening access to information, in particular

via revision of the Law on Official Secrets, taking into account European standards on

access to official documents.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan and the relevant country-specific recommendations under the European

Semester, it is recommended to Spain to:

• Continue ongoing efforts to strengthen the statute of the Prosecutor General, in particular

regarding the separation of the terms of office of the Prosecutor General from that of the

Government, taking into account European standards on independence and autonomy of

the prosecution.

• Take forward the process in view of adapting the appointment procedure of the Council

for the Judiciary’s judges-members, taking into account European standards on Councils

for the Judiciary.

• Continue the ongoing procedure to adopt legislation on lobbying, including the

establishment of a mandatory public register of lobbyists.

• Strengthen efforts to address the challenges related to the length of investigations and

prosecutions to increase the efficiency in handling high-level corruption cases, including

by finalising the reform of the Code of Criminal Procedure.

• Take forward the legislative process to strengthen rules on conflicts of interest and asset

declarations of persons with top executive functions, including by further reinforcing the

independence and sanctioning power of the Office for Conflicts of Interest.

• Advance with strengthening access to information, in particular via revision of the Law

on Official Secrets, taking into account European standards on access to official

document.

11

RECOMMENDATIONS FOR FRANCE

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, France has made:

• Some further progress on completing ongoing projects aimed at full digitalisation of civil

and criminal court proceedings.

• Some further progress on ensuring that rules on lobbying activities are consistently

applied to all relevant actors, including at top executive level.

• Significant progress on improving the transparency of media ownership, in particular,

complex shareholding structures, building on the existing legal safeguards.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to France to:

• Step up efforts to complete ongoing projects aimed at full digitalisation of civil and

criminal court proceedings.

• Continue ongoing efforts to ensure that rules on lobbying activities are consistently

applied to all relevant actors, including at top-executive level, and take forward the

legislative process on the draft laws on lobbying.

• Complete ongoing reforms to improve the transparency of media ownership, in particular,

complex shareholding structures, building on the existing legal safeguards.

12

RECOMMENDATIONS FOR CROATIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Croatia has made:

• Some progress on revising the Criminal Procedure Code and the Law on the Office for

the Suppression of Corruption and Organised Crime, in line with the Anti-Corruption

Strategy, so as to further increase the efficiency of investigations and prosecution of

corruption offences.

• No progress yet on stepping up efforts to strengthen the legal framework and oversight

mechanisms to ensure a fair and transparent allocation of state advertising at national,

regional and local level, including the public tender procedure.

• Some progress on the recommendation to continue efforts to address the issue of strategic

lawsuits against public participation targeted at journalists, including by reviewing the

legal provisions on defamation and encouraging wider use of procedural rules that allow

dismissing groundless lawsuits, taking into account the European standards on the

protection of journalists.

• Significant progress on further improving the follow-up to recommendations and ensuring

a more systematic response to information requests of the Ombudsperson.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan, it is recommended to Croatia to:

• Take measures to further improve the efficiency of justice, particularly as regards the

length of proceedings in litigious commercial and civil cases.

• Take forward plans to revise the Criminal Procedure Code and the Law on the Office for

the Suppression of Corruption and Organised Crime, in line with the Anti-Corruption

Strategy, so as to further increase the efficiency of investigations and prosecution of

corruption offences.

• Step up efforts to strengthen the legal framework and oversight mechanisms to ensure a

fair and transparent allocation of state advertising at national, regional and local level,

including the public tender procedure.

• Continue efforts to address the issue of strategic lawsuits against public participation

targeted at journalists, including by reviewing the legal provisions on defamation and

encouraging wider use of procedural rules that allow dismissing groundless lawsuits,

taking into account the European standards on the protection of journalists.

13

RECOMMENDATIONS FOR ITALY

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Italy has made:

• Some further progress on continuing efforts to further improve the level of digitalisation

for criminal courts and prosecutors’ offices.

• Some progress on adopting the pending legislative proposal on conflicts of interest and

limited progress on adopting comprehensive rules on lobbying to establish an operational

lobbying register, including a legislative footprint.

• No progress yet in effectively and swiftly addressing the practice of channelling

donations through political foundations and associations and introduce single electronic

register for party and campaign finance information.

• Some progress in ensuring that rules or mechanisms are in place to provide funding for

public service media that is appropriate for the realisation of its public service remit and

to guarantee its independence.

• No further progress on continuing the legislative process on the draft reform on

defamation, the protection of professional secrecy and journalistic sources while avoiding

any risk of negative impacts on press freedom and ensure it takes into account European

standards on the protection of journalists.

• No further progress in stepping up efforts to establish a National Human Rights

Institution taking into account the UN Paris Principles.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan and the relevant country-specific recommendations under the European

Semester, it is recommended to Italy to:

• Complete the digital case management system for criminal courts and prosecution offices.

• Adopt the pending legislative proposal on conflicts of interest and step up efforts to adopt

comprehensive rules on lobbying to establish an operational lobbying register, including a

legislative footprint.

• Step up efforts to effectively and swiftly address the practice of channelling donations

through political foundations and associations and introduce single electronic register for

party and campaign finance information.

• Advance with the ongoing legislative work to ensure that rules or mechanisms are in

place to provide funding for public service media that is appropriate for the realisation of

its public service remit and to guarantee its independence.

• Continue the ongoing legislative process on the draft reform on defamation, the

protection of professional secrecy and journalistic sources while avoiding any risk of

negative impacts on press freedom and ensure it takes into account European standards on

the protection of journalists.

• Step up efforts to establish a National Human Rights Institution taking into account the

UN Paris Principles.

14

RECOMMENDATIONS FOR CYPRUS

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Cyprus has made:

• Some further progress on taking forward plans to adopt legislation aiming to provide a

clearer distinction between the advisory and the prosecutorial functions of the Attorney

General and limited progress on taking measures to establish an effective review of its

decisions not to prosecute or to discontinue proceedings, taking into account European

standards on independence and autonomy of the prosecution.

• Significant progress on continuing the efforts to ensure that the Independent Authority

against Corruption has the human and technical resources to effectively perform its

competences.

• Significant progress on ensuring the effective implementation of rules on asset disclosure

for elected officials to establish regular and comprehensive filing, combined with

effective, regular and full verifications.

• Limited progress on adopting legislation to ensure fair and transparent distribution of

advertising expenditure by the state and state-owned companies.

• Limited progress on further advancing with the process aimed at strengthening the rules

and mechanisms to enhance the independent governance of public service media taking

into account European standards on public service media.

• Significant progress on ensuring the effective and timely consultation of stakeholders in

the legislative process and address shortcomings.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan, it is recommended to Cyprus to:

• Further advance with the ongoing reform of the Law Office and the establishment of the

Office of the Public Prosecutor General and establish an effective review of decisions not

to prosecute or to discontinue proceedings, taking into account European standards on

independence and autonomy of the prosecution.

• Advance with the legislative reforms to strengthen the Independent Authority against

Corruption and continue efforts to ensure it has the human and technical resources to

effectively perform its tasks.

• Adopt legislation to ensure fair and transparent distribution of advertising expenditure by

the state and state-owned companies.

• Strengthen the rules and mechanisms to enhance the independent governance of public

service media taking into account European standards on public service media.

• Ensure that the ongoing reform of the Audit Office introduces safeguards in the

appointment procedure to enhance the independence of the Auditor General and the

Deputy Auditor General.

15

RECOMMENDATIONS FOR LATVIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Latvia has made:

• No progress on taking measures to ensure adequate safeguards against undue political

influence in the existing appointment procedure for Supreme Court judges, taking into

account European standards on judicial appointments.

• Some progress on continuing work on the effective implementation of the legislation on

lobbying, including the setting up of a special lobby register

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan, it is recommended to Latvia to:

• Take measures to ensure the adequate safeguards against undue political influence in the

appointment procedure for Supreme Court judges, taking into account European

standards on judicial appointments.

• Ensure the effective implementation of the legislation on lobbying, including as regards

the special interim lobby register.

16

RECOMMENDATIONS FOR LITHUANIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Lithuania has

made:

• Some further progress in finalising the reform of the legal aid system, in particular by

reducing the administrative burden and ensuring adequate conditions for the participation

of legal aid providers, taking into account European standards on legal aid.

• Some further progress in continuing efforts to improve the transparency of the system of

appointments to judicial positions, notably to the Supreme Court, taking into account

European standards on judicial appointments.

• Some further progress in continuing efforts to provide adequate human and financial

resources for the justice system, taking into account European standards on resources for

the justice system.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Lithuania to:

• Finalise the reform of the legal aid system, in particular by ensuring adequate conditions

for the participation of legal aid providers, taking into account European standards on

legal aid.

• Step up efforts to improve the transparency of the system of appointments to judicial

positions, notably to the Supreme Court, taking into account European standards on

judicial appointments.

17

RECOMMENDATIONS FOR LUXEMBOURG

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Luxembourg has

made:

• Some progress on strengthening efforts to achieve full digitalisation of civil, criminal and

administrative proceedings.

• Significant progress on stepping up efforts to increase the information contained in the

transparency register, including by covering all the information set out in the Parliament’s

rules of procedures.

• Some progress on taking forward the reform of the legal framework for the disclosure of

official documents, taking into account European standards on access to official

documents.

• Fully implemented the recommendation on improving the legislative decision-making

process notably at the level of Parliament by increasing the transparency and involvement

of stakeholders in the public consultations.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Luxembourg to:

• Step up efforts to achieve full digitalisation of civil, criminal and administrative

proceedings.

• Complete the reform of the legal framework for the disclosure of official documents,

taking into account European standards on access to official documents.

18

RECOMMENDATIONS FOR HUNGARY

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Hungary has

made:

• No progress on improving the transparency of case allocation systems in lower-instance

courts, taking into account European standards on case allocation.

• Significant progress on increasing the remuneration of judges, prosecutors, and judicial

and prosecutorial staff, without however taking structural measures, taking into account

European standards on remuneration for the justice system.

• No progress yet on adopting comprehensive reforms on lobbying and revolving doors,

and further improving the system of asset declarations, providing for effective oversight

and enforcement.

• No progress on establishing a robust track record of investigations, prosecutions and final

judgments for high-level corruption cases.

• No progressing on introducing mechanisms to enhance the functional independence of the

media regulatory authority taking into account European standards on the independence

of media regulators.

• No progress on adopting legislation to ensure fair and transparent distribution of

advertising expenditure by the state and state-owned companies.

• No progress on strengthening the rules and mechanisms to enhance the independent

governance and editorial independence of public service media taking into account

European standards on public service media.

• No progress on removing obstacles affecting civil society organisations and foster a safe

and enabling civic space, including by repealing legislation that hampers their capacity of

working, in particular the immigration tax.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the obligation to comply with the rule of law-related rulings of the

CJEU and the rule of law-related infringement procedures referred to in the country chapter,

the Commission’s assessment under the general regime of conditionality, the relevant

concerns raised in the Article 7(1) TEU procedure initiated by the European Parliament, the

relevant commitments made under the Recovery and Resilience Plan, and the relevant

country-specific recommendations under the European Semester, it is recommended to

Hungary to:

• Improve the transparency of case allocation systems in lower-instance courts, taking into

account European standards on case allocation.

• Take measures to ensure that the ongoing increase in the remuneration of judges,

prosecutors and judicial and prosecutorial staff is carried out in a structured manner,

taking into account European standards on remuneration for the justice system.

• Put forward comprehensive legislative reforms on lobbying and revolving doors, and

further improve the system of asset declarations, providing for effective oversight and

enforcement.

19

• Establish a robust track record of investigations, prosecutions and final judgments for

high-level corruption cases.

• Introduce mechanisms to enhance the functional independence of the media regulatory

authority taking into account European standards on the independence of media

regulators.

• Adopt measures to ensure fair and transparent distribution of advertising expenditure by

the state and state-owned companies.

• Strengthen the rules and mechanisms to enhance the independent governance and

editorial independence of public service media taking into account European standards on

public service media.

• Ensure that there are no obstacles hindering the work of civil society organisations,

including by repealing legislation that hampers their capacity of working, and foster a

safe and enabling civic space.

20

RECOMMENDATIONS FOR MALTA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Malta has made:

• Some further progress on pursuing the draft reform endorsed by the Government to

involve the judiciary in the procedure for appointment of the Chief Justice.

• Some further progress on further strengthening efforts to improve the efficiency of

justice, particularly to reduce the length of proceedings.

• Some further progress on continuing efforts to address challenges related to the length of

investigations of high-level corruption cases and no progress in stepping up efforts to

establish a robust track record of final judgments.

• No progress in adopting legislative and other safeguards to improve the working

environment of journalists and limited progress on access to official documents, taking

into account European standards on the protection of journalists and on access to official

documents.

• No progress in strengthening the rules and mechanisms to enhance the independent

governance and editorial independence of public service media taking into account

European standards on public service media.

• No progress in stepping up measures to establish a National Human Rights Institution

taking into account the UN Paris Principles.

• Limited progress in introducing a formal framework for public participation in the

legislative process.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan, it is recommended to Malta to:

• Take forward the ongoing reform to involve the judiciary in the procedure for the

appointment of the Chief Justice, taking into account European standards on judicial

appointments.

• Step up efforts to improve the efficiency of justice, particularly to reduce the length of

proceedings.

• Step up efforts to address challenges related to the length of investigations of high-level

corruption cases, and to establish a robust track record of final judgments.

• Adopt further legislative and other safeguards to improve the working environment of

journalists including on access to official documents, taking into account European

standards on the protection of journalists and on access to official documents.

• Strengthen the rules and mechanisms to enhance the independent governance and

editorial independence of public service media taking into account European standards on

public service media.

• Take forward measures to establish a National Human Rights Institution taking into

account the UN Paris Principles.

• Introduce a formal framework for public participation in the legislative process.

21

RECOMMENDATIONS FOR THE NETHERLANDS

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, the Netherlands

has made:

• Some progress on efforts to address shortages in human resources and challenging

working conditions in the justice system.

• Significant progress on completing the revision of rules on revolving doors involving

former ministers and state secretaries, including a two-year cooling-off period and

restrictions on paid activities.

• Limited further progress on establishing stricter transparency rules on lobbying for

members of the Government and Parliament.

• Some progress on enhancing the governance of public service media and its ability to

uphold journalistic standards, taking into account European standards on public service

media.

• Some progress on ensuring an adequate follow-up to the recommendations of the State

Commission on the Rule of Law, strengthening the legal protection of citizens.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to the Netherlands to:

• Continue efforts to improve challenging working conditions in the justice system and

address shortages in human resources.

• Establish stricter transparency rules on lobbying for members of the Government and

Parliament.

• Take forward the planned reform of public service media to enhance its governance and

its ability to uphold journalistic standards, taking into account European standards on

public service media.

• Take forward the proposal of the State Commission on Rule of Law to strengthen a rule

of law culture, including by setting up a structured dialogue between the state powers

based on a ‘rule of law agenda’.

22

RECOMMENDATIONS FOR AUSTRIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Austria has made:

• No progress on addressing the need for involvement of the judiciary in the procedures for

appointment of court presidents of administrative courts, taking into account European

standards on judicial appointments and the selection of court presidents.

• Limited progress on taking forward the reform to establish an independent Federal

Prosecution Office, taking into account European standards on the independence and

autonomy of the prosecution, including to ensure the independent operation of the

specialised anti-corruption prosecution.

• Limited progress on introducing effective rules on assets and interests’ declaration for

Members of Parliament, including effective monitoring and sanctioning mechanisms.

• No progress on adopting a legislative proposal to strengthen the framework on lobbying,

including the transparency register.

• Limited progress on taking steps to ensure proper implementation and enforcement as

regards the fair distribution of state advertising.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Austria to:

• Address the need for involvement of the judiciary in the procedures for appointment of

court presidents of administrative courts, taking into account European standards on

judicial appointments and the selection of court presidents.

• Take forward the reform to establish an independent Federal Prosecution Office, taking

into account European standards on the independence and autonomy of the prosecution,

including to ensure the independent operation of the specialised anti-corruption

prosecution.

• Take forward efforts to introduce effective rules on assets and interests’ declaration for

Members of Parliament, including effective monitoring and sanctioning mechanisms.

• Adopt a legislative proposal to strengthen the framework on lobbying, including the

transparency register.

• Take steps to ensure proper implementation and enforcement as regards the fair

distribution of state advertising.

23

RECOMMENDATIONS FOR POLAND

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Poland has made:

• Significant progress on separating the office of the Minister of Justice from that of the

Prosecutor General and to ensure the functional independence of the prosecution service

from the Government.

• Limited progress on standardising the online system for asset declarations of public

officials and Members of Parliament and no progress on introducing lobbying rules.

• Some progress on ensuring independent and effective investigations and prosecutions,

address the broad scope of immunities for top executives and remove previously

introduced impunity clauses in legislation in order to enable a robust track record of high-

level corruption cases.

• Some further progress on ensuring that fair, transparent and non-discriminatory

procedures, are adhered to for the granting of operating licences to media outlets.

• Some further progress on ensuring an effective legislative framework for the independent

governance and editorial independence of public service media, taking into account

European standards on public service media.

• Some further progress on improving the framework in which civil society operates.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the obligation to comply with the rule of law related rulings of the

Court of Justice of the EU and the rule of law related infringement procedures referred to in

the country chapter as well as recalling the relevant commitments made under the Recovery

and Resilience Plan, it is recommended to Poland to:

• Continue to advance on the implementation of the Action Plan on the Rule of Law,

including as regards the National Council for the Judiciary and the Constitutional

Tribunal.

• Take forward the reform to separate the function of the Minister of Justice from that of

the Prosecutor-General and to ensure functional independence of the prosecution service

from the Government.

• Introduce rules on lobbying and a standardised online system for asset declarations of

public officials and members of Parliament while ensuring effective verification.

• Continue efforts to ensure independent and effective corruption investigations and

prosecutions, address the broad scope of immunities for top executives and remove

impunity clauses to enable a robust track record of high-level corruption cases.

• Take forward reforms to ensure that fair, transparent and non-discriminatory procedures

are adhered to for the granting of operating licences to media outlets.

• Take forward reforms to ensure an effective legislative framework for the independent

governance and editorial independence of public service media, taking into account

European standards on public service media.

• Continue ongoing efforts to improve the framework in which civil society operates,

taking into account European standards on civil society organisations.

24

RECOMMENDATIONS FOR PORTUGAL

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Portugal has

made:

• Significant progress in stepping up efforts to ensure adequate human resources of the

justice system, in particular regarding judicial clerks, and some further progress in

continuing efforts to improve its efficiency, in particular of Administrative and Tax

Courts.

• Some progress in ensuring the adequacy of the general criminal procedure legislation to

efficiently deal with complex criminal proceedings.

• Significant progress in continuing efforts made to ensure sufficient resources for

preventing, investigating and prosecuting corruption, and some further progress in

ensuring sufficient resources for the new Anti-Corruption Mechanism.

• Significant progress in ensuring the effective monitoring and verification of asset

declarations by the Transparency Entity.

• No progress in finalising the reforms to improve the transparency of law-making,

particularly on the implementation of impact assessment tools.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan and the relevant country-specific recommendations under the European

Semester, it is recommended to Portugal to:

• Step up efforts to improve the efficiency of the justice system, in particular of

Administrative and Tax Courts.

• Take forward measures to ensure the adequacy of the general criminal procedure

legislation to efficiently deal with complex criminal proceedings.

• Adopt rules on the regulation of lobbying, including the creation of a comprehensive

public lobbying registry.

• Finalise the reforms to improve the transparency of law-making, particularly on the

implementation of impact assessment tools.

25

RECOMMENDATIONS FOR ROMANIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Romania has

made:

• Significant progress on completing the process initiated in view of taking into account the

recommendations of the Venice Commission on the Justice Laws, including through

consultations and evaluations in view of further improving the Justice Laws at a next

opportunity.

• Some further progress on ensuring adequate human resources for the justice system,

including for the prosecution services, taking into account European standards on

resources for the justice system.

• Some further progress on taking measures, in particular at an operational level, to ensure

efficient investigation and prosecution of criminal offences in the judiciary, including as

regards corruption offences, taking into account European standards.

• No progress on introducing rules on lobbying for Members of Parliament.

• No progress on strengthening the rules and mechanisms to enhance the independent

governance and editorial independence of public service media taking into account

European standards on public service media.

• Some progress on ensuring effective public consultations before the adoption of

legislation.

• No progress on taking forward the process for obtaining accreditation for two National

Human Rights Institutions, taking into account the UN Paris Principles.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and Resilience

Plan and the relevant country-specific recommendations under the European Semester, it is

recommended to Romania to:

• Take forward legislative steps to strengthen safeguards to ensure the independence of

high-ranking prosecutors and for the organisation and functioning of the judicial police.

• Take measures to ensure efficient investigation and prosecution of criminal offences in

the judiciary, including as regards corruption offences.

• Introduce rules on lobbying for Members of Parliament and ensure the effectiveness of

the asset declaration system.

• Step up efforts to strengthen the rules and mechanisms to enhance the independent

governance and editorial independence of public service media taking into account

European standards on public service media.

• Step up efforts to address the frequent use of government emergency ordinances and to

ensure effective public consultations before the adoption of legislation.

• Take forward the process for obtaining accreditation for the National Human Rights

Institutions, taking into account the UN Paris Principles.

26

RECOMMENDATIONS FOR SLOVENIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Slovenia has

(made):

• Fully implemented the recommendation to finalise the legislative process to amend the

rules on parliamentary inquiries with adequate safeguards for independence of judges and

state prosecutors, taking into account European standards on judicial independence.

• Significant progress on taking further measures to ensure that the reform of judicial

appointments contains adequate safeguards for judicial independence, taking into account

European standards on judicial independence.

• Fully implemented the recommendation to finalise the measures to increase the

remuneration of judges and state prosecutors, taking into account European standards on

resources and remuneration for the justice system.

• Fully implemented the recommendation to complete the adoption of the new anti-

corruption strategy and action plan and begin implementation, and some further progress

on taking measures to ensure a track record of investigations, prosecutions and final

judgments in corruption offences, including in high-level cases.

• Some further progress on the recommendation to further advance with the process of

adopting legislative and non-legislative safeguards to improve the protection of

journalists, particularly online, taking into account European standards on the protection

of journalists.

• Some progress on ensuring that rules or mechanisms are in place to provide funding for

public service media that is appropriate for the realisation of its public service remit while

guaranteeing its independence.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan, it is recommended to Slovenia to:

• Take further measures to ensure a track record of investigations, prosecutions and final

judgments in corruption offences, including in high-level cases.

• Further advance with the process of adopting legislative and non-legislative safeguards to

improve the protection of journalists, taking into account European standards on the

protection of journalists.

• Complete reforms to ensure that the rules or mechanisms are in place to provide funding

for public service media that is appropriate for the realisation of its public service remit

while guaranteeing its independence.

27

RECOMMENDATIONS FOR SLOVAKIA

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Slovakia has

made:

• No progress on introducing measures to ensure that the members of the Judicial Council,

notably those not elected by judges, are subject to sufficient guarantees of independence

as regards their dismissal, taking into account European standards on independence of

Judicial Councils.

• Limited progress on ensuring that sufficient safeguards are in place and duly observed

when subjecting judges to criminal liability for the crime of “abuse of law” as regards

their judicial decisions.

• Some progress on strengthening the legislation on conflicts of interest, and no progress on

introducing proposals to regulate lobbying and asset declarations.

• No progress on ensuring the effective and independent investigation and prosecution of

high-level corruption cases with a view to establishing a robust track record, including by

preventing any undue interference in such cases and by restricting the use of the

Prosecutor-General’s powers to annul final investigatory and prosecutorial decisions.

• No progress on strengthening the rules and mechanisms to restore and further safeguard

the independent governance and editorial independence of public service media taking

into account European standards on public service media.

• No further progress on advancing with the process to establish legislative and other

safeguards to improve the physical safety and working environment of journalists,

including the reform of defamation law, taking into account the European standards on

the protection of journalists.

• No progress on ensuring effective public consultation and stakeholder involvement in the

law-making process, including by avoiding excessive use of the fast-track procedure.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

and in addition to recalling the relevant commitments made under the Recovery and

Resilience Plan and the relevant country-specific recommendations under the European

Semester, it is recommended to Slovakia to:

• Introduce measures to ensure sufficient guarantees of independence as regards the

dismissal of members of the Judicial Council, notably those not elected by judges, taking

into account European standards on independence of Judicial Councils.

• Ensure that sufficient safeguards are in place and duly observed when subjecting judges

to criminal liability for the crime of “abuse of law” as regards their judicial decisions.

• Introduce proposals to regulate lobbying, strengthen the asset declaration and verification

system, and continue ongoing efforts to reform conflicts of interest rules.

• Ensure the effective and independent investigations and prosecutions of high-level

corruption cases to establish a robust track record, including by preventing any undue

interference and restricting the use of the Prosecutor-General’s powers to annul final

investigatory and prosecutorial decisions.

28

• Strengthen the rules and mechanisms to restore and further safeguard the independent

governance and editorial independence of public service media taking into account

European standards on public service media.

• Advance with the process to establish legislative and other safeguards to improve the

physical safety and working environment of journalists, including the reform of

defamation law, taking into account the European standards on the protection of

journalists.

• Ensure effective public consultation and stakeholder involvement in the law-making

process, including by addressing the frequent use of the fast-track procedure.

29

RECOMMENDATIONS FOR FINLAND

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Finland has

(made):

• Fully implemented the recommendation to continue the work of the working group ‘Rule

of Law Guarantees and Development of the Judicial System’ with a view to strengthen

the independence of the justice system and increase the quality of legal protection.

• Limited progress on reforming the appointment of lay judges, taking into account

European standards on judicial independence.

• Limited progress on adopting legislation on trading in influence and proposing a revision

on the criminal offence of foreign bribery.

• Limited progress on strengthening the integrity and accountability framework applicable

to ministers and other persons entrusted with top executive functions by adopting a code

of conduct for them.

• Some further progress on further advancing with the reform of the Act on the Openness

of Government Activities to ensure effective and wider access to documents taking into

account the European standards on access to official documents.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Finland to:

• Advance the reform of the appointment of lay judges, taking into account European

standards on judicial independence.

• Take forward the revision of the criminal offence of foreign bribery.

• Continue efforts to strengthen the integrity and accountability framework applicable to

ministers and other persons entrusted with top executive functions by adopting a code of

conduct for them.

• Advance with the reform of the Act on the Openness of Government Activities to ensure

effective access to documents taking into account the European standards on access to

official documents.

30

RECOMMENDATIONS FOR SWEDEN

Overall, concerning the recommendations in the 2024 Rule of Law Report, Sweden has

made:

• No progress on ensuring that the nomination system of lay judges safeguards their

independence, taking into account European standards on judicial independence.

• No progress on ensuring the appropriate follow-up to the evaluation of the rules on

revolving doors.

• No further progress on strengthening the fight against foreign bribery, by amending the

existing legal definitions to improve on the prosecution of, and final judgments in foreign

bribery cases.

• Significant progress on continuing efforts to ensure that the reforms to the legal

framework for the funding and operation of civil society organisations do not unduly

affect civil society engagement.

On this basis, and considering other developments that took place in the period of reference,

it is recommended to Sweden to:

• Ensure that the nomination system of lay judges safeguards their independence, taking

into account European standards on judicial independence.

• Strengthen the fight against foreign bribery, including through amending the existing

legal framework and improving enforcement.

• Ensure the appropriate follow-up to the evaluation of the rules on revolving doors.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.7.2025

COM(2025) 900 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2025. aasta aruanne õigusriigi kohta

Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{SWD(2025) 901 final} - {SWD(2025) 902 final} - {SWD(2025) 903 final} -

{SWD(2025) 904 final} - {SWD(2025) 905 final} - {SWD(2025) 906 final} -

{SWD(2025) 907 final} - {SWD(2025) 908 final} - {SWD(2025) 909 final} -

{SWD(2025) 910 final} - {SWD(2025) 911 final} - {SWD(2025) 912 final} -

{SWD(2025) 913 final} - {SWD(2025) 914 final} - {SWD(2025) 915 final} -

{SWD(2025) 916 final} - {SWD(2025) 917 final} - {SWD(2025) 918 final} -

{SWD(2025) 919 final} - {SWD(2025) 920 final} - {SWD(2025) 921 final} -

{SWD(2025) 922 final} - {SWD(2025) 923 final} - {SWD(2025) 924 final} -

{SWD(2025) 925 final} - {SWD(2025) 926 final} - {SWD(2025) 927 final} -

{SWD(2025) 928 final} - {SWD(2025) 929 final} - {SWD(2025) 930 final} -

{SWD(2025) 931 final}

1

1. SISSEJUHATUS

Euroopa demokraatia, julgeolek ja majandus toetuvad õigusriigi põhimõttele. See on nurgakivi,

mis võimaldab muuta ELi väärtused käegakatsutavaks kasuks eurooplaste jaoks ning edendada

stabiilsust, võrdsust, sotsiaalset ühtekuuluvust ja konkurentsivõimet. Õigusriigi põhimõte on

vundament, millele EL kindlalt toetub maailmas, kus reeglitel põhinev rahvusvaheline kord,

põhiõiguste austamine ja demokraatlikud süsteemid on üha suurema surve all. On oluline, et

EL kinnitaks taas oma pühendumust õigusriigi põhimõttele ning astuks konkreetseid samme

selle edendamiseks ja kaitsmiseks nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Ka tulevast laienemist

silmas pidades on oluline, et EL toetub kindlale alusele, kus on tagatud usaldus avaliku sektori

asutuste vastu, ettevõtjad saavad jõudsalt areneda ja kodanikud oma õigusi kasutada.

Kodanikud ja ettevõtjad ootavad, et EL etendaks olulist rolli õigusriigi põhimõtte järgimisel

ning õiglase ja usaldusväärse valitsemistava tagamisel kõikjal, kus nad elavad. ELis on

õigusriigi põhimõte vajalik sellise poliitika elluviimiseks, millega edendatakse

konkurentsivõimet ühtse turu kaudu ja antakse kodanikele võimalus aktiivselt osaleda nii

ühiskonna- kui ka majanduselus. Õigusriik on piiriüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks oluline

aspekt. Ettevõtjad, eelkõige väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, vajavad stabiilset ja

prognoositavat majanduskeskkonda. Neid takistab aga sageli õiguskindluse puudumine ja mure

oma investeeringute võrdse kohtlemise pärast. Alates käesoleva aasta aruandest pöörab

komisjon erilist tähelepanu ühtse turu mõõtmele ning jälgib muutusi kõigis liikmesriikides,

nagu on sätestatud president von der Leyeni poliitilistes suuniste1.

Käesolev kuues õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne, mis on esimene selle komisjoni

ametiajal, tugevdab ELi ja liikmesriikide vahelist edukat partnerlusprotsessi õigusriigi

edendamiseks, mille keskmes on jätkuv rõhuasetus ennetavale ja dialoogil põhinevale

lähenemisviisile. Aruanne on õigusriigi tagamiseks kasutatavate arenevate vahendite keskne

osa. Analüüs aitab kujundada riikides arutelusid ja elavdada tegevust. Konkreetsed soovitused

liikmesriikidele aitavad tulemuslikult suunata fookust komisjoni dialoogis liikmesriikidega.

Samuti aitavad need riikide ametiasutustel seada võetud meetmed tähtsuse järjekorda:

2024. aastal esitatud soovitustest on täielikult või osaliselt ellu viidud 57 %2.

Õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes vaadeldakse ka arenevat ELi. See on president von der

Leyeni poliitiliste suuniste oluline teema. ELi uue põlvkonna rahastamisvahenditega, mis

esitatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames, tagatakse, et ELi vahendite puhul

järgitakse jätkuvalt õigusriigi põhimõtteid, et tagada liidu eelarve usaldusväärne

finantsjuhtimine ja liidu finantshuvide kaitse. ELi rahaline toetus õigusriigi edendamiseks

tehtavatele investeeringutele ja reformidele võib pakkuda tõelist lisaväärtust. See võib olla osa

laiematest jõupingutustest, mille eesmärk on jälgida soovituste tulemuslikku rakendamist,

tihendades kontakte liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Jätkuva geopoliitilise ebastabiilsuse taustal on õigusriigi edendamine ja kaitsmine nii liidus kui

ka väljaspool seda muutunud pakilisemaks kui kunagi varem. Õigusriigi põhimõtte kaitsmine

on ELi meetmete keskmeks inimõiguste ja demokraatia valdkonnas nii oma naabruses kui ka

kogu maailmas. Selle aasta õigusriigi olukorra aruandes käsitletakse liikmesriikide kõrval

samu nelja laienemisprotsessis osalevat riiki kui 2024. aastalgi. Õigusriigi olukorda käsitlevas

aruandes saab paremini kajastada arenevat ELi, kui seda laiendada laienemisprotsessis

1 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029. 2 Ligikaudu 18 % soovituste puhul tehti nende rakendamisel märkimisväärseid edusamme või need rakendati

täielikult ning 39 % soovituste puhul tehti mõningaid edusamme. Piiratud edusamme tehti 14 % soovituste

puhul. Ülejäänud soovituste rakendamises edusamme ei täheldatud.

2

osalevatele riikidele niipea, kui nad on selleks valmis.3 See toetab nende reformipüüdlusi, mille

eesmärk on kinnistada demokraatia ja õigusriigi põhimõtted kindlalt ja pöördumatult

laienemisprotsessis osalevates riikides enne ja pärast ühinemist.

2. 2025. AASTA ARUANDE PEAMISED ARENGUSUUNDUMUSED

2.1 Õigusriigi põhimõte ELi ühtse turu alustalana

Õigusriik on ELile ja selle liikmesriikidele ülemaailmset konkurentsieelist andva stabiilse ja

prognoositava majanduskeskkonna oluline eeltingimus. ELi püüdlused edendada tugevamat ja

konkurentsivõimelisemat Euroopat tuginevad suurel määral õigusriigi tulemusliku

kaitsetagamisele. Nagu tunnistati ka majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta

raames, on õigusriigil oluline roll ELi majanduse toimimises, sest sellega tagatakse õiguste

kaitse, korruptsiooni eest karistamine ja lepingute täitmine4.

Õigusriik ja hea valitsemistava on olulised, et luua stabiilne üldine majanduskeskkond ja

tingimused, mis on vajalikud selleks, et ettevõtjad saaksid ära kasutada kõik ühtse turu

pakutavad võimalused. Õiglane ja selge õigusraamistik, mida kohaldatakse ja mille järgimist

tagatakse tulemuslikult, annab ettevõtjatele kindluse ning tagab investorite usalduse ja

kindlustunde tarbijatele5. Õigusriigi põhimõttega tagatakse ühtse turu nõuetekohane toimimine

ja vastupanuvõime ning liidu õiguse tulemuslik, ühetaoline ja läbipaistev kohaldamine. See

suurendab vastastikust usaldust liikmesriikide vahel ja võimaldab ettevõtjatel tegutseda

piiriüleselt võrdsetel alustel. Seepärast on ühtse turu mõõtme lisamine õigusriigi olukorda

käsitlevasse aruandesse pälvinud Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja

ettevõtjate sidusrühmade laialdase heakskiidu6. Uus mõõde aitab lahendada õigusriigiga seotud

probleeme, mis mõjutavad ettevõtjaid, eelkõige olukordades, kus nad tegutsevad piiriüleselt

(eriti VKEsid).

Õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande kõik neli sammast hõlmavad mitmesuguseid

aspekte, millel on otsene mõju ühtse turu nõuetekohasele toimimisele.

• Kohtusüsteemide tõhusus, kvaliteet ja sõltumatus on otsustava tähtsusega stabiilse ja

prognoositava ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna jaoks, millest saavad kasu ka tarbijad.

• Nii ennetavad kui ka repressiivsed korruptsioonivastased meetmed aitavad luua

ettevõtjatele võrdseid võimalusi, vähendavad organiseeritud kuritegevuse majandusse

sisseimbumise ohtu ning tagavad, et peamised otsused tehakse õiglaselt, näiteks

riigihankelepingute sõlmimine objektiivsel alusel parima pakkujaga, kaitstes riigieelarvet.

• Selgete ja läbipaistvate normidega reguleeritud meediakeskkond kaitseb demokraatliku

ruumi terviklust ning toetab ka liidu ühtse turu toimimist ja tagab meediateenuse

osutajatele võrdsed tingimused.

• Tulemuslik kontrolli- ja tasakaalustussüsteem on otsustava tähtsusega, et tagada õiguses

sätestatud võrdne kohtlemine ning normide erapooletu kohaldamine riiklike reguleerivate

asutuste ja muude asutuste poolt.

3 2024. aastal kaasati Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia. Riikide valik kajastab nende

edusamme ühinemisprotsessis või valmisolekutaset õigusriigi valdkonnas. 4 Teatis „2025. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett“ (COM(2025) 200 final). 5 Teatis „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja

tugevamaks muutmise strateegia“ (COM(2025) 500 final). Peale selle aitab SOLVIT kodanikel ja ettevõtjatel,

kes toimetavad ELis piiriüleselt, lahendada mitteametlikult probleeme, mis on põhjustatud sellest, et avaliku

sektori asutused on ELi õigust vääralt kohaldanud. 6 Näiteks üldasjade nõukogu 3. septembri 2024. aasta mitteametlikul istungil.

3

Selle mõõtme edasiarendamiseks on komisjon kohandanud oma metoodikat, et kaasata neis

küsimustes tihedamalt liikmesriike ja ettevõtjate ühendusi, ning kasutanud selleks spetsiaalset

teavitustegevust, konsultatsiooniprotsessi ja küsimustikku, et saada kirjalikku tagasisidet7.

Selle muid töösuundi (näiteks Euroopa poolaasta8 ja ühtse turu tulemustabel) täiendava

protsessi käigus tehti kindlaks mitu uut aruandluse valdkonda, mis tuleb lisada õigusriigi

olukorda käsitlevasse aastaaruandesse, sest need on õigusriigi ja ühtse turu seisukohast

olulised. Need hõlmavad kaubandusasjade menetlemist kohtusüsteemis, reguleeriva

keskkonna stabiilsust, reguleerivate asutuste tõhusat toimimist ja sõltumatust ning

haldusotsuste kohtulikku kontrolli9. Aruandes võetakse arvesse ka ettevõtjate hinnanguid, mis

puudutavad õiguse ja kohtute poolt pakutava investeeringute kaitse tulemuslikkust ning

riigihangete kontrolli organite ja riiklike konkurentsiasutuste sõltumatust10.

EL valmistub tulevasteks ühinemisteks ja seepärast on ühistel õiguslikel standarditel ja

vastastikusel usaldusel põhinev suurem ühtne turg integreeritum, konkurentsivõimelisem ja

vastupidavam. See loob reeglitel põhineva keskkonna, mis on oluline ühtse turu täieliku

potentsiaali ärakasutamiseks ja Euroopa pikaajalise konkurentsivõime suurendamiseks.

Laienemisprotsessis osalevad partnerid liiguvad liikmesuse suunas ja nii laienemispiirkonna

kui ka liikmesriikide ettevõtjad on huvitatud sellest, et reaalselt loodaks võrdsed võimalused ja

õigusriiki tugevdataks, et neil oleks võimalik ühtsel turul täielikult ja õiglaselt osaleda. Seega,

kuigi laienemisprotsessis osalevad partnerid ei kuulu ühtsesse turgu, käsitletakse neid aspekte

siiski nende vastavates riike käsitlevates peatükkides.

Aruande nelja samba peamised ühtse turu mõõdet puudutavad järeldused on esitatud punktis

4.5.

2.2 Õigusriigi põhimõtte toetamine ELi eelarve kaudu

President von der Leyeni poliitilistes suunistes on kirjas, et ELi vahendite saamiseks tuleb

järgida õigusriigi põhimõtteid. ELi finantshuvide kaitse tagamiseks on oluline, et ELi

kulutused on seotud õigusriikluse kaitseks kehtestatud tugevate kaitsemeetmetega11.

Viimastel aastatel on ilmavalgust näinud uued vahendid, mille abil muuta see seos kindlamaks

ning tugevdada seost õigusriigi põhimõtte ja ELi eelarvest antava toetuse vahel. Taaste- ja

vastupidavusrahastu on näidanud, kuidas saab ELi eelarve kaudu edendada reforme, mis

tugevdavad õigusriiki liikmesriikides, näiteks kohtusüsteemide reformimine ja tugevdamine

ning nende tõhususe suurendamine digiülemineku kaudu, korruptsioonivastaste

institutsioonide tugevdamine või õigusloomeprotsessi kvaliteedi parandamine. Ühissätete

määruse kohane horisontaalne eeltingimus on teine oluline vahend, mille abil tagada, et

liikmesriigid järgivad ELi vahendite rakendamisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. Lisaks

7 Lisaks tavapärasele küsimustikule on koostatud lisaküsimustik. Peale lähteküsimuste, mis kajastavad ühtse

turu mõõtme kõige olulisemaid aspekte, lisati ka mõned täiendavad võimalused, et liikmesriigid ja

sidusrühmad saaksid vajaduse korral jagada lisateavet. 8 Kui see on asjakohane ning kui riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad seda ei hõlma ning kui see täiendab

õigusriigi olukorda käsitlevat aastaaruannet, kutsutakse Euroopa poolaasta 2025. aasta riigipõhistes

soovitustes liikmesriike üles suurendama kohtusüsteemide tulemuslikkust ja tugevdama korruptsioonivastast

võitlust. 9 Liikmesriigid ja/või ettevõtjate ühendused tõstatasid need teemad konsultatsiooniprotsessi käigus. 10 Põhineb 2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelil (https://commission.europa.eu/document/51b21eff-

a4b0-4e73-b461-06bd23b43d4e_en). 11 Teatis „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ (COM(2025) 46 final).

4

sellele kaitseb üldine tingimuslikkuse kord ELi vahendeid õigusriigi põhimõtete rikkumise

korral liikmesriikides12.

Järgmises pikaajalises eelarves tuleb tagada õigusriigi põhimõtte järgimine kogu ELi vahendite

rakendamise ajal. Lisaks õigusriigi tingimuslikkuse määrusele, mida kohaldatakse jätkuvalt

kogu ELi eelarve suhtes ja milles lähtutakse eri vahendite kasutamisel saadud kogemustest, on

oluline lisada tulevaste ELi vahendite kavandamisse tugevad kaitsemeetmed, mille abil tagada

reaalne nõuete järgimine ning luua tihedam seos õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes

esitatud soovituste ja ELi eelarvest antava rahalise toetuse vahel13. Eelkõige peaksid tulevased

riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad aitama tulemuslikult kaasa reformide toetamisele,

sealhulgas õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes osutatud riigipõhiste probleemide

lahendamisele.

Vajadus stimuleerida eelarve raames õigusriigi reforme mõjutab ka aruannetes esitatud

soovituste järelmeetmeid. ELi eelarvet saab kasutada selleks, et aidata liikmesriikidel edendada

oma riiklikke või piirkondlikke reforme ja investeerida neisse. Kohtusüsteemi

digitaliseerimine, korruptsioonivastased struktuurid, tehniline abi kaitsemeetmete või

tulemusliku reguleerimise väljaselgitamisel ja rakendamisel on näited valdkondadest, kus saab

kasutada ELi rahalisi vahendeid investeeringute kaasamiseks reformiprotsessi toetamiseks.

Piiriülesed algatused võivad samuti aidata tagada kõrgete standardite järgimist kõigis

liikmesriikides.

Osana jõupingutustest tagada oma finantshuvide kõige tõhusam kaitse on EL alustanud ka

ettevalmistusi oma pettustevastase struktuuri läbivaatamiseks. See põhjalik läbivaatamine,

millesse on kaasatud kõik ELi pettustevastase võitluse struktuuri asjaomased osalejad,

keskendub heidutusele ning loob asjaomaste osalejate vahel suuremat koostoimet ja tõhusust,

vältides dubleerimist pettustevastase võitluse tsükli igas etapis. Need etapid hõlmavad

ennetamist, avastamist, uurimist, pettuste kõrvaldamist ja asjaomaste summade, sealhulgas

liidu eelarvega seotud summade sissenõudmist.

3. ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTTE JÄRGIMINE – ARENGUSUUNDUMUSED LIIDU

TASANDIL

Alates 2019. aastast on EL järk-järgult süvendanud õigusriigi tagamise raamistikku, et tegeleda

õigusriigiga seotud ohtudega nii üksikutes liikmesriikides kui ka ELis tervikuna. Eesmärk on

olnud edendada õigusriigikultuuri, ennetada esilekerkivaid probleeme ja tulemuslikult

reageerida püsivatele probleemidele. Selleks on olnud vaja mitmesuguseid õigusriigi tagamise

vahendeid ELi tasandil, et meetmeid oleks võimalik kohandada nii, et neil oleks maksimaalne

mõju.

3.1 Dialoog ja õigusriigi olukorda käsitleva aruande järelmeetmed

Õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes antakse ülevaade sellest, milline on iga ELi

liikmesriigi olukord õigusriigi põhimõtte järgimisel. Aastase tsükli kaudu keskendutakse

aruandes aasta jooksul võetavatele meetmetele. See aitab liikmesriikidel teha kindlaks

probleemid või jälgida reforme ning leida lahendusi, tehes koostööd Euroopa Komisjoni,

muude liikmesriikide ning rahvusvaheliste organite ja osalejatega, näiteks Euroopa Nõukogu

Veneetsia komisjoniga. Aastate jooksul on aruanne tugevdanud vastastikust usaldust ja

edendanud ühist arusaama sellest, kuidas luua keskkond, kus õigusriik saab jõudsalt areneda.

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb

üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks, lk 1–10 (edaspidi „õigusriigi tingimuslikkuse määrus“). 13 Teatis „Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamise tegevuskava“ (COM(2025) 46 final).

5

Alates 2022. aastast sisaldab aruanne soovitusi liikmesriikidele nende reformipüüdluste

toetamiseks. Need on võimaldanud tulemuslikult keskenduda peamistele reformidele riiklikul

tasandil, kusjuures liikmesriigid on järginud, küll erineval määral, rohkem kui kahte

kolmandikku 2022., 2023. ja 2024. aastal esitatud soovitustest. See püsiv suundumus kajastab

reformide positiivset dünaamikat liidus. Mõne soovituse järgimine võtab kauem aega, sest

käimasolevad poliitilised või sidusrühmadega peetavad konsultatsioonid või valimistsüklid

võivad mõnikord õigusloomeprotsessi edenemise katkestada. Siiski on ka juhtumeid, kus

soovituste järgimiseks puudub tahe või kus esineb tagasilööke.

Aruande ja selles antud soovituste alusel toimub pidev dialoog liikmesriikidega ja

liikmesriikide vahel. See dialoog võimaldab probleemide püsivat ja sihipärast lahendamist nii

pärast aruannete avaldamist kui ka järgmise väljaande ettevalmistamisel. Näiteks annavad

õigusriigi valdkonna kontaktpunktide võrgustiku regulaarsed kohtumised võimaluse jagada

kogemusi õigusriigi olukorda käsitlevates aastaaruannetes esile tõstetud ühist huvi pakkuvates

küsimustes14.

Oma uue ametiaja raames on komisjon võtnud kohustuse parandada järelevalvet ja aruandlust

ning tugevdada kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi, jälgides eelkõige soovituste rakendamist.

Seepärast on komisjon kogu aasta jooksul intensiivistanud koostööd liikmesriikidega nii

poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil, et toetada soovituste rakendamist.

Üldasjade nõukogu istungitel toimuv õigusriigidialoog,15 mille aluseks on õigusriigi olukorda

käsitlev aastaaruanne, on hästi toimiv foorum poliitiliseks teabevahetuseks liikmesriikide

vahel. See annab võimaluse pidada konstruktiivset dialoogi, arutada puudusi ja seda, kuidas

neid kõige paremini kõrvaldada, ning vahetada teavet hea tava kohta. 2024. aastal laiendati

üldasjade nõukogus peetavat dialoogi laienemisprotsessis osalevatele riikidele, kes lisati

2024. aasta aastaaruandesse õigusriigi kohta16. Samuti jätkas justiits- ja siseküsimuste nõukogu

igal kuuekuulisel eesistumisperioodil aktuaalsete õigusriigiküsimuste arutamist17.

Euroopa Parlament jätkas iga-aastaseid arutelusid õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande

üle, riigipõhiseid arutelusid ja avalikke kuulamisi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja

põhiõiguste teemal18. Demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järelevalverühma

volitustes, mida uuendati 2024. aastal, keskendutakse rohkem Euroopa Parlamendi

järelevalvele19.

14 Viimase aasta jooksul toimunud teabevahetus hea tava kohta hõlmas selliseid teemasid nagu

õigusriigikultuuri edendamise algatused, õigusriigi ühtse turu mõõde ja riiklike kohtusüsteemide

vastupanuvõime tugevdamise meetmed (https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-

and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/annual-rule-law-cycle/network-national-contact-points-

rule-law_en). 15 Selle raames pidas üldasjade nõukogu 2024. aasta septembris horisontaalse arutelu õigusriigi valdkonna

arengu teemal üldiselt ning 2024. aasta novembris ja 2025. aasta jaanuaris ja mais toimusid riigipõhised

arutelud. 16 Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia ministrid osalesid 24. septembril 2024 üldasjade

nõukogus toimunud arvamuste vahetusel õigusriigi olukorra üldise suundumuse üle oma riigis. 17 2025. aasta märtsis arutas justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtusüsteemi sõltumatust ja seda, kuidas saaks

ELi meetmepaketiga seda kõige tulemuslikumalt edendada. 2024. aasta oktoobris arutas justiits- ja

siseküsimuste nõukogu, kuidas edendada õiguskaitse kättesaadavust õigusriigi ja konkurentsivõime

kontekstis. 18 Euroopa Parlamendi 18. juuni 2025. aasta resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Komisjoni 2024. aasta aruannet

õigusriigi kohta (2024/2078(INI)), ning täiskogu arutelud 2024. aasta õigusriigi olukorda käsitleva aruande

üle (9. oktoober 2024), mis puudutasid Maltat (23. oktoober 2024), Slovakkiat (12. veebruar 2025), Ungarit

(2. aprill, 21. mai ja 18. juuni 2025) ja Hispaaniat (18. juuni 2025). 19 Täiendav teave on esitatud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste järelevalverühma veebisaidil:

(https://www.europarl.europa.eu/committees/en/libe/working-groups/drfmg).

6

Ka nõuandekomiteed on jätkanud arutelu õigusriigi põhimõtte üle ELi tasandil. Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidas viienda iga-aastase põhiõiguste ja õigusriigi teemalise

konverentsi ning võttis vastu kaks uut arvamust õigusriigi kohta20. Regioonide Komitee alustas

arutelu kohaliku ja piirkondliku perspektiivi üle õigusriigi põhimõtete rakendamisel21.

Järelmeetmete olulise osana korraldab komisjon tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste

Ametiga riigipõhiseid õigusriigidialooge22. Need dialoogid toovad kokku erinevad riiklikud

sidusrühmad, et kaasata nad tihedamalt õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande

järelmeetmetesse ja töötada välja koostööl põhinevad lähenemisviisid soovituste

rakendamiseks.

Aruanne ergutab ka tihedamat koostööd kodanikuühiskonna ja sidusrühmadega.

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja muudel sidusrühmadel, eelkõige kohtunikke,

prokuröre ja ajakirjanikke esindavatel kutseliitudel, on oluline roll õigusriigi edendamisel

kohapeal. Nendelt saadakse aruande jaoks väärtusliku teavet. Ühtse turu mõõtme lisamine on

kaasa toonud ka uuenenud rõhuasetuse ettevõtjate sidusrühmadele. Nõukogu eesistujariik

tunnustas kodanikuühiskonna keskset rolli, kui korraldas 2025. aasta aprillis eesistujariigi

programmi raames konverentsi kodanikuühiskonna rolli kohta õigusriigi põhimõtte kaitsmisel.

3.2 ELi meetmed õigusriigi põhimõtte edendamiseks

EL on välja töötanud mitmesuguseid vahendeid ja protsesse, mille abil edendada õigusriigi

põhimõtet ja seda järjepidevalt kohaldada kõigis liikmesriikides. Samas on aruanne olnud

katalüsaatoriks uutele ELi poliitikameetmetele ja õiguslikele vahenditele sellistes

valdkondades nagu meedia mitmekesisus ja korruptsioonivastane võitlus, mis tugevdavad

õigusriiki kogu ELis.

Tugeva õigusriigikultuuri edendamine

Peamine eesmärk on suurendada teadlikkust õigusriigikultuurist ja edendada seda Euroopa

kodanike, ametiasutuste ja sidusrühmade seas. Mitu liikmesriiki on tulnud välja oluliste

algatustega õigusriigikultuuri edendamiseks23. Komisjon käivitas teavituskampaania, mis on

kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes ja milles kasutatakse animeeritud videoid, et selgitada

lihtsas ja arusaadavas keeles, miks õigusriigi põhimõte on igapäevaelus oluline24.

Õigusriigikultuuri edendamine oli ka aruteluteema liikmesriikidevahelise kasuliku hea tava

teabevahetuse päevakorrapunktis ühel õigusriigi valdkonna riiklike kontaktpunktide

kohtumistest25.

Õigusriik ja reformiprotsess

20 Hinnang Euroopa Komisjoni 22. jaanuaril 2025 vastu võetud aastaaruannetele õigusriigi olukorra kohta

Euroopa Liidus, „Õigusriigi majanduslik mõõde“, mis võeti vastu 30. aprillil 2025. 21 „Kohalik ja piirkondlik perspektiiv õigusriigi põhimõtte rakendamisel Euroopa Liidus“, 1. aprillil 2025 vastu

võetud arvamus. 22 Täiendava teabe saamiseks vt veebisaiti riiklike õigusriigidialoogide kohta

(https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-

law/rule-law/annual-rule-law-cycle/national-rule-law-dialogues_en). 23 Näiteks Hispaanias sisaldab demokraatia tegevuskava ettepanekut korraldada iga-aastane parlamentaarne

arutelu, et hinnata, kas valitsus järgib õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi. Iirimaal on välja töötatud algatused,

et tagada õigusriigikultuuri edendamine kõrghariduse raames. 24 Kampaania on tehtud kättesaadavaks ELi õpinurgas ja seda jagati enam kui 140 000 koolile

(https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-

law/rule-law/what-rule-law_et#soovite-rohkem-teada-saada-vaadake-meie-kuuest-animatsioonist-koosnevat-

sarja). 25 Õigusriigi valdkonna riiklike kontaktpunktide kohtumine, 22. oktoober 2024.

7

Õigusriik ja hea valitsemistava on ühtse turu nõuetekohase toimimise, terve

ettevõtluskeskkonna, riigi rahanduse kestlikkuse ja struktuurireformide edukuse alus. Need

põhimõtted on Euroopa poolaasta ja selle riigipõhiste soovituste lahutamatu osa.

Nende soovituste täitmisel on paljud liikmesriigid jätkanud õigusriigi põhimõttega seotud

konkreetsete meetmetega reformide elluviimist kooskõlas kohustustega, mis nad on võtnud

oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades. See on viinud edusammudeni kohtusüsteemide

tugevdamisel, näiteks kohtunike distsiplinaarsüsteemi läbivaatamise või kohtusüsteemi

tõhususe parandamisega kohtute restruktureerimise kaudu. Samuti on intensiivistatud

korruptsioonivastaseid jõupingutusi, sealhulgas korruptsioonivastasele võitlusele keskendunud

institutsioonide tugevdamist. Õigusloomeprotsessi parandamise meetmetel (näiteks avalike

konsultatsioonide ja mõjuhinnangute kohustus) on samuti oluline mõju õigusriigi põhimõttele.

Teatavatel juhtudel on neid taaste- ja vastupidavuskavas võetud kohustusi peetud ELi

finantshuvide kaitsmisel möödapääsmatuks ja nende täitmine on maksetaotluse alusel tehtava

mis tahes väljamakse eeltingimus.

Muudest ELi rahastamisallikatest toetatakse kohtu-, meedia- ja kodanikuühiskonna

suutlikkuse tugevdamist õigusriigi põhimõtte järgimisel ning antakse tehnilist abi sihipäraste

reformide elluviimiseks. Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames pakuvad tehnilise

toe instrument ning sellised programmid nagu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste

programm, õigusprogramm, Euroopa Sotsiaalfond+ ja programm „Loov Euroopa“ olulist tuge

avaliku halduse ja kohtusüsteemide tõhustamiseks ning meedia mitmekesisuse ja

korruptsioonivastase võitlusega seotud probleemide lahendamiseks.

Õigusriigi põhimõtte toetamine uute õiguslike vahenditega ja nende rakendamine kogu ELis

Komisjon on teinud tihedat koostööd ka liikmesriikidega, et tagada ELis õigusriigi põhimõtet

tugevdavate poliitikameetmete ja õiguslike vahendite väljatöötamine ja rakendamine. Näiteks

on Euroopa meediavabaduse määrusega26 käivitatud liikmesriikide õigusaktide valmisoleku

kontroll enne enamiku selle sätete kohaldamist 2025. aasta augustis27. Hiljuti loodud Euroopa

meediateenuste nõukoda, mis on riikide meediat reguleerivate asutuste esindajatest koosnev

sõltumatu nõuandeorgan, mängib keskset rolli meediapoliitika jälgimisel, koordineerimisel ja

toetamisel kõigis ELi liikmesriikides. Nõukoda toetab ELi liikmesriike mitmel viisil, näiteks

annab eksperdisuuniseid ja teavet hea tava kohta, toetab suutlikkuse suurendamist või kriisidele

reageerimist. Nõukoda koostab arvamusi ka reguleerivate meetmete kohta, mis mõjutavad

meediateenuse osutajate tegevust siseturul, näiteks tegevusloaotsuste kohta, ning arvamusi, mis

puudutavad selliste meediaturu kontsentratsioonide hindamist, millel on siseturu mõõde.

Samuti abistab ta komisjoni suuniste koostamisel.

Samuti on komisjon teinud liikmesriikidega koostööd, et toetada uue vaigistushagide vastase

direktiivi ning laiema vaigistushagide vastase soovituse28 ülevõtmist ja rakendamist. Direktiiv

sisaldab seadusandlikke kaitsemeetmeid, et võidelda ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu

suunatud kuritarvituslike hagide vastu piiriülestes olukordades. Peale ELi tasandi normide

soovitati liikmesriikidel tegutseda riiklikul tasandil, et kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste

26 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1083. 27 Enamik õigusakti sätetest on ELis vahetult kohaldatavad alates 2025. aasta augustist. Mõne konkreetse sätte

kohaldamise kuupäev on siiski erinev: mõned neist on juba kohaldatavad ja kohandamisõigust käsitlev säte

jõustub 2027. aasta mais. 28 Direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised

hagid) eest, ja sellega seotud komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus 2022/758. Liikmesriigid rakendavad

käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 7. maiks 2026.

8

kaitsjaid kuritarvituslike hagide eest29. Paljud liikmesriigid on astunud selleks konkreetseid

samme, näiteks pakkunud sihtotstarbelist koolitust, käivitanud teadlikkuse suurendamise

kampaaniaid ja alustanud toetusmehhanismide väljatöötamist30.

Korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks toetab komisjon kaasseadusandjaid, et jõuda

lähemale kokkuleppele oma ettepaneku suhtes ajakohastada praegust ELi korruptsioonivastase

võitluse õigusraamistikku31. ELi korruptsioonivastane võrgustik on ulatuslik foorum

regulaarseks koostööks ja hea tava kohta teabe vahetamiseks, et toetada liikmesriikide

jõupingutusi usaldusväärsuse edendamisel ja korruptsiooni vastu võitlemisel32. Võrgustiku

arutelud sellistes küsimustes nagu vara deklareerimine ja suurkorruptsiooni juhtumite

käsitlemine on kooskõlas õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes käsitletud teemadega.

Õigusriigi põhimõte laienemisprotsessi ja välistegevuse keskmes

Meie demokraatlike institutsioonide ja väärtuste kaitsmine on liikmesriikide ja ELi

institutsioonide kollektiivne vastutus. ELi otsustuskindlus kaitsta õigusriigi põhimõtet on

Venemaa Ukraina-vastase jätkuva agressioonisõja taustal muutunud üksnes tugevamaks. See

sõda on otsene rünnak nii Ukraina ja selle rahva kui ka ELi põhiväärtuste ja reeglitel põhineva

rahvusvahelise korra vastu. Samal ajal on õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava austamine

väga oluline, et võidelda välissekkumise ja manipuleerimise vastu, mille eesmärk on õõnestada

demokraatiat ELis ja selle lähinaabruses.

Demokraatlike struktuuride tugevdamine, õigusriigi põhimõtte järgimise tagamine ja

põhiõiguste kaitse on ELiga ühinemise põhialustena laienemisprotsessi keskmes. Komisjoni

iga-aastases laienemispaketis hinnatakse iga riigi edusamme saavutatu põhjal. 2020. aastal

kokku lepitud muudetud laienemismetoodika suurendas veelgi vajadust õigusriigi põhimõtte

käegakatsutava ja pideva parandamise järele enne mis tahes läbirääkimispeatüki sulgemist.

Laienemisprotsessis osalevad partnerid võivad arvestada ka Euroopa Nõukogu toetusega,33 et

aidata neil rakendada õigusriigi standardeid, viia õigusakte vastavusse liidu acquis’ga ja saada

järelevalve kaudu reformide jaoks strateegilisi suuniseid.

Pärast seda, kui Albaania, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia integreeriti 2024. aastal

edukalt õigusriigi olukorda käsitlevasse aastaaruandesse, kinnitatakse poliitilistes suunistes, et

laienemisprotsessis osalevate partnerite edenedes õigusriigi põhimõtete järgimisel ja ametlikus

ühinemisprotsessis lisatakse nad järk-järgult sellesse protsessi. Nii on võimalik täita kohustust

hoida kõrgeid õigusriigi standardeid kogu nende ühinemisprotsessi jooksul ja ka tulevaste

liikmesriikidena.

Õigusriigi põhimõte on oluline ka Lääne-Balkani reformi- ja kasvurahastu, Moldova reformi-

ja kasvurahastu ning Ukraina rahastu jaoks. Neist toetusmehhanismidest täiel määral kasu

saamiseks peavad riigid rakendama reformikava, mis sisaldab konkreetseid meetmeid seoses

põhialustega.

29 Vt komisjoni talituste töödokument SWD(2024) 292 komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovituse 2022/758

järelmeetmete kohta. 30 Selliste mehhanismide hulka kuuluvad teabekeskused, mis on kontaktpunktid, kelle poole saab toe saamiseks

pöörduda isik, kelle vastu vaigistushagi on suunatud. 31 Ettepanek võtta vastu direktiiv korruptsioonivastase võitluse kohta (COM(2023) 234 final, 3. mai 2023). 32 Aruandeperioodil toimus kaks koosolekut, 2024. aasta oktoobris ja 2025. aasta juunis. Võrgustik toob kokku

ELi liikmesriikide esindajad, praktikud, kodanikuühiskonna, rahvusvahelised organisatsioonid ning ELi

institutsioonid ja asutused. 33 Veneetsia komisjon, Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon ja

riikide korruptsioonivastane ühendus

9

EL tugevdab oma pühendumust rahvusvahelise õiguse normidele Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise protsessi ja ÜRO korruptsioonivastase

konventsiooni alusel toimuva läbivaatamise kaudu.

3.3 ELi meetmed õigusriigi põhimõtte rikkumisele reageerimiseks

EL on suurendanud oma suutlikkust tulemuslikult reageerida õigusriigi põhimõtte

rikkumistele, tuginedes mitmesugustele vahenditele, sealhulgas rikkumismenetlustele,

Euroopa Liidu Kohtu praktikale, artikli 7 kohasele menetlusele ja õigusriigi tingimuslikkuse

määrusele.

Reageerimine õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud probleemidele

Komisjon tegutseb jätkuvalt ELi aluslepingute täitmise järelevalvajana, algatades

rikkumismenetlusi konkreetsete õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite korral. Euroopa

Liidu Kohus jätkas õigusriigi põhimõtteid puudutavate oluliste otsuste tegemist ning täpsustas

veelgi ELi õigusest tulenevaid nõudeid. Need hõlmasid kohtunike töötasusid puudutavaid

otsuseid,34 kohtunikele määratud kohtuasjade ümberjaotamist,35 kohtuasjade määramist36 ja

eelotsusetaotluste vastuvõetavust37.

Poliitilistes suunistes on selgelt öeldud, et õigusnormide täitmise tagamine rikkumismenetluste

ja ELi lepingu artikli 7 mehhanismi tõhusa kohaldamise kaudu peab jätkuma, sealhulgas

tulevikus laienenud ELis38. Ungari suhtes jätkub ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohane menetlus,

mis võimaldab nõukogul kindlaks teha, kas on võimalik järeldada ilmset ohtu, et ELi väärtusi

oluliselt rikutakse, ning võtta selliste ohtude suhtes järelmeetmeid39. Nõukogu korraldas Ungari

olukorra kohta ülevaate andmise 2024. aasta novembris ja ametliku kuulamise 2025. aasta

mais.

ELi eelarve kaitsmine õigusriigi põhimõtete rikkumise eest

Õigusriigi põhimõtete rikkumine võib tõsiselt kahjustada ka liidu finantshuve. Usaldusväärset

finantsjuhtimist saab tagada ainult siis, kui avaliku sektori asutused tegutsevad kooskõlas

seadusega, kui uurimistalitused ja prokuratuur tegelevad tulemuslikult seaduserikkumistega

ning kui ametiasutuste meelevaldsete või ebaseaduslike otsuste suhtes saab kohaldada tõhusat

kohtulikku kontrolli.

Üldine tingimuslikkuse kord liidu eelarve kaitsmiseks käivitatakse juhul, kui õigusriigi

põhimõtete rikkumise ja liidu eelarve vahel on piisavalt otsene seos ning kui muud liidu

34 Kohtuotsus, 25. veebruar 2025, liidetud kohtuasjad C-146/23 ja C-374/23, milles selgitatakse, et ELi lepingu

artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad kohtunike töötasu kindlaksmääramise normid olema objektiivsed,

prognoositavad, püsivad, läbipaistvad ja ette nähtud seadusega. 35 Kohtuotsus, 6. märts 2025, liidetud kohtuasjad C-647/21 ja C-648/21, milles leiti, et õigusnormid, mille alusel

on võimalik kohtunikule määratud kohtuasju ümber jaotada, on vastuolus ELi lepingu artikli 19 lõikega 1, kui

need ei põhine seaduses sätestatud objektiivsetel ja täpsetel kriteeriumidel või kui need ei sisalda

kaitsemeetmeid meelevaldsete otsuste vastu. 36 Kohtuotsus, 14. november 2024, kohtuasi C-197/23, milles leiti, et liidu õigusega on vastuolus riigisisesed

õigusnormid, mis takistavad apellatsioonikohtul kontrollida kohtuasja teisele kohtunikule üleviimist esimese

astme kohtus. 37 Kohtuotsus, 7. november 2024, kohtuasi C-326/23. Vt 2024. aasta aruanne õigusriigi kohta, Poola, lk 4. 38 Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2024–2029. 39 Euroopa Parlament algatas menetluse 2018. aastal. Menetlus, mille komisjon algatas 2017. aastal Poola suhtes,

lõpetati 2024. aastal, tuginedes komisjoni hinnangule, mille kohaselt ei ole enam selget ohtu, et Poola rikub

oluliselt õigusriigi põhimõtet.

10

õigusaktides sätestatud menetlused ei võimalda liidu eelarvet tulemuslikumalt kaitsta.

Kaitsemeetmed, mille nõukogu võttis vastu 2022. aasta detsembris komisjoni poolt Ungari

suhtes õigusriigi tingimuslikkuse määruse alusel algatatud menetluse raames, on endiselt

jõus40.

Selleks et teha kindlaks õigusriigi põhimõtete rikkumised ja nende piisavalt otsene seos ELi

eelarvega, peab komisjon neid põhjalikult hindama. Õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne

on peamine teabeallikas õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldamisel ja mitu aruandega

hõlmatud valdkonda võivad olla sellega otseselt seotud41. Siia hulka kuuluvad eelkõige

kohtusüsteemi ning uurimisasutuste ja prokuratuuri nõuetekohane toimimine ning tõhus

kohtulik kontroll sõltumatute kohtute poolt. Kuid see võib puudutada ka korruptsioonivastast

võitlust seoses selliste avaliku sektori asutuste toimimisega, kes täidavad liidu eelarvet või kes

teevad finantskontrolli, seiret või auditit, kelmuste ja pettuste ja korruptsiooni ennetamist ja

nende eest karistuste määramist ning tõhusat ja õigeaegset koostööd Euroopa Pettustevastase

Ameti ja Euroopa Prokuratuuriga.

4. ÕIGUSRIIGI OLUKORRA PÕHIASPEKTID RIIKIDE TASANDIL

Õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande ja selles antavate soovituste metoodika

Igas liikmesriiki või aruandega hõlmatud laienemisprotsessis osalevat riiki käsitlevas

peatükis esitatud hinnang on kujundatud kooskõlas kehtiva metoodikaga, mida kasutati

varasemate aruannete koostamisel42. Laienemisprotsessis osalevate partnerite puhul

käsitletakse komisjoni iga-aastases laienemispaketis nende valmisolekut ja edusamme

õigusaktide vastavusse viimisel liidu acquis’ ja Euroopa standarditega, sealhulgas õigusriigi

kõigi aspektide osas. Õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes võivad

laienemisprotsessis osalevaid valitud riike käsitlevad peatükid viidata suunistele, mis on

neile laienemisprotsessis antud, ning rõhutada selle protsessi ja õigusriigi olukorda käsitleva

aastaaruande vastastikust täiendavust.

Riike käsitlevad peatükid põhinevad komisjoni sõltumatul kvalitatiivsel hinnangul, milles

on tähelepanu keskmes 2024. aasta juulist saadik toimunud oluliste suundumuste kokkuvõte.

Igas riike käsitlevas peatükis keskendutakse analüüsis teemadele, mille puhul on toimunud

olulisi muutusi või mille puhul püsivad eelmistes aruannetes tuvastatud märkimisväärsed

probleemid. Analüüs hõlmab ka kvalitatiivset hinnangut edusammude kohta, mida

liikmesriigid on teinud 2024. aastal esitatud soovituste rakendamisel43. Ka 2025. aasta

soovituste eesmärk on toetada liikmesriike reformide jätkamisel44. Selles aruandes ei esitata

40 17. detsembril 2024 jõudis komisjon järeldusele, et nõukogu 2022. aastal vastu võetud meetmed peaksid jääma

kehtima, sest avalikes huvides tegutsevaid usaldushaldusi käsitlevad muudatused ei lahendanud piisavalt

nõukogu tõstatatud probleeme (vt C(2024) 9140 final). 13. detsembril 2023 oli komisjon juba jõudnud

järeldusele, et nõukogu vastu võetud meetmed peaksid jääma kehtima, sest Ungari ei olnud võtnud mingeid

uusi meetmeid lahendamata probleemide lahendamiseks (C(2023) 8999 final). 41 Vt õigusriigi tingimuslikkuse määruse artikkel 3 ja artikli 4 lõige 2. 42 Metoodikaga saab tutvuda siin: https://commission.europa.eu/document/72742fd9-3ce0-4d23-9086-

58f885f84cdd_en. 43 Sõltuvalt iga soovituse eri osadega seoses tehtud edusammudest ja sellest, kas 2023. aasta aruandes antud

soovitusi oli rakendatud või mitte, tegi komisjon iga juhtumi kohta järelduse, kasutades järgmisi kategooriaid:

soovituste rakendamisel: ei ole (täiendavaid) edusamme tehtud, on tehtud piiratud edusamme, on tehtud

mõningaid (täiendavaid) edusamme, on tehtud märkimisväärseid edusamme, soovitused on täielikult

rakendatud. 44 Soovituste koostamisel tugineti samadele põhimõtetele kui varasematel aastatel (vt COM(2022) 500, lk 3–4).

Soovitused ei piira menetlusi, mida komisjon võib algatada muude õiguslike vahendite alusel.

11

laienemisprotsessis osalevatele riikidele soovitusi, sest sellised soovitused esitatakse iga-

aastase laienemispaketi raames.

Aruanne on valminud tihedas koostöös riikide ametiasutustega ning selles on kasutatud väga

erinevaid riiklikke, rahvusvahelisi ja muid allikaid,45 samuti komisjoni kogutud andmeid46.

Liikmesriike ja laienemisprotsessis osalevaid riike kutsuti üles kaasa rääkima, andma

kirjalikku tagasisidet ja osalema sihtotstarbelistel riigikülastustel47. Samuti saadi

sidusrühmadega toimunud sihtkonsultatsiooni käigus väärtuslikku üldist ja riigipõhist

tagasisidet48. Euroopa Nõukogu esitas samuti ülevaate oma hiljutistest arvamustest ja

aruannetest49. Enne käesoleva aruande vastuvõtmist on riikide ametiasutustele antud

võimalus täpsustada nende riiki käsitlevas peatükis esitatud fakte. Vastuvõetud aruanne on

aluseks komisjoni edasistele aruteludele liikmesriikide valitsuste ja parlamentidega.

4.1 Kohtusüsteemid

Tõhusad, hästi toimivad ja täiesti sõltumatud kohtusüsteemid on olulised nii ELi kui ka

liikmesriikide õigusaktide kohaldamiseks ja jõustamiseks. Kohtusüsteemi sõltumatus on

äärmiselt oluline, et tagada õiglane kohtumenetlus ja üksikisikute õiguste tõhus kohtulik

kaitse50. Juurdepääs sõltumatutele kohtutele ja võimalus taotleda kohtulikku kontrolli on

õigusriigi põhimõtte seisukohast fundamentaalse tähtsusega.

Kohtusüsteemi kujundamisel peavad liikmesriigid täielikult järgima liidu õiguses ja Euroopa

Liidu Kohtu praktikas kehtestatud nõudeid. Arvesse tuleb võtta ka Euroopa Nõukogu ja

Veneetsia komisjoni välja töötatud Euroopa standardeid. Euroopa õigusalase koostöö

võrgustikud ja -ühendused annavad olulise panuse õigusriigi edendamisse ja toetamisse ning

aitavad kaasa Euroopa standardite väljatöötamisele51. Siin on oluline roll ka juristidel ja

advokatuuridel.

Kohtusüsteemi sõltumatuse tajumine ELis

2025. aastal läbi viidud Eurobaromeetri uuringutest nähtus, et üldsuse arvates on

kohtusüsteemi sõltumatus paranenud 13 liikmesriigis, püsinud stabiilsena kolmes ja vähenenud

11 liikmesriigis. Ettevõtjate arvates on kohtusüsteemi sõltumatus paranenud 15 liikmesriigis,

püsinud stabiilsena kahes ja vähenenud kümnes liikmesriigis52. Hästi toimiv ja täiesti sõltumatu

45 Kasutatud allikate hulgas on liikmesriikidelt saadud kirjalik tagasiside, sidusrühmadega toimunud

sihtkonsultatsiooni käigus saadud tagasiside, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, nagu Euroopa Nõukogu,

OECD ja ÜRO, pärinev teave ning riigikülastuste käigus saadud teave. Komisjon kasutab neid allikaid oma

hinnangu kujundamisel, kuid teeb oma järeldused ise. 46 Näiteks annab ELi õigusemõistmise tulemustabel võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid ELi liikmesriikide

kohtusüsteemide tõhususe, kvaliteedi ja sõltumatuse kohta. Selle eesmärk on aidata ELil ja liikmesriikidel

parandada oma kohtusüsteemide tulemuslikkust. 47 Liikmesriikide tagasisidega saab tutvuda siin: https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-

report-input-member-states-and-enlargement-countries_en. Teave riigikülastuste kohta on esitatud riike

käsitlevates peatükkides. Veebis toimunud riigikülastuste käigus vestles komisjon liikmesriikide

ametiasutustega, sealhulgas kohtu- ja sõltumatute asutustega, õiguskaitseasutustega ning muude

sidusrühmadega, nagu ajakirjanike ühendused ja kodanikuühiskond. 48 Sidusrühmade tagasisidega saab tutvuda siin: https://commission.europa.eu/document/522cf36e-c82d-413a-

8d43-fda1f37e3ae2_en. 49 Euroopa Nõukogu tagasisidega saab tutvuda siin: https://commission.europa.eu/document/e2050d5c-8874-

4138-ac67-b018ff9f278e_en. 50 Vt Euroopa Liidu lepingu artikkel 19 ja põhiõiguste harta artikkel 47. 51 Näiteks Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik, ELi ülemkohtute esimeeste võrgustik, ELi

Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühendus, Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu ning

Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon. 52 2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 50 ja 52.

12

kohtusüsteem on nii kodanike kui ka ettevõtjate huvides ning selle positiivne mõju

investeeringutele suurendab majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Soomes, Taanis, Iirimaal,

Madalmaades, Luksemburgis ja Rootsis on üldsuse või ettevõtjate arvates kohtusüsteemi

sõltumatus endiselt väga suur (üle 75 %), Horvaatias, Bulgaarias ja Poolas aga jätkuvalt väga

väike (alla 30 %). Laienemisprotsessis osalevate riikide puhul nähtub Eurobaromeetri

tulemustest, et sõltumatust tajutakse parimal juhul keskmisena.

Kohtute haldamise nõukojad ning kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord

kui kohtusüsteemi sõltumatuse peamised tagatised

Kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning kohtute haldamise

nõukodade volitused ja struktuur on kohtusüsteemi sõltumatuse säilitamisel keskse tähtsusega.

Kohtute haldamise nõukodade olemasolu korral on need puhvriks kohtunike ja muude

võimuharude vahel sellistes valdkondades nagu ametisse nimetamine ja teenistuskäigu

kujundamine ning kohtusüsteemi juhtimine53. Euroopa Nõukogu on välja töötanud Euroopa

standardid selle kohta, kuidas need nõukojad tuleks moodustada, et tõhusalt kaitsta nende

sõltumatust, sealhulgas nende koosseisu puutuvas54. Kohtute haldamise nõukodade tõhusaks

toimimiseks on vaja piisavaid vahendeid ja halduslikku sõltumatust.

Mitu liikmesriiki jätkas seadusandlikke jõupingutusi kohtute haldamise nõukodade

sõltumatuse ja tulemuslikkuse suurendamiseks. Iirimaal alustas tööd äsja loodud kohtunike

ametisse nimetamise komisjon. Luksemburgis 2023. aastal loodud riiklik õigusnõukogu on

nüüd täies mahus toimiv ja täidab oma ülesandeid tulemuslikult.

Teistes liikmesriikides on algatused töös. Hispaanias on 2024. aastal Euroopa Komisjoniga

peetud struktureeritud dialoogi tulemusena uuendatud kohtute haldamise nõukoda ning on

astutud samme selle kohtunikest liikmete ametisse nimetamise korra kohandamiseks. Itaalias

jätkab kohtusüsteemi reformi kohaselt kohtute kõrgem nõukogu oma ülesandeid ning

kohtunike ja prokuröride teenistuskäigu lahususe reform, mis hõlmab kahe eraldi kõrgema

nõukogu loomist, on heaks kiidetud Itaalia Saadikutekojas ja seda arutatakse praegu Itaalia

Senatis. Rootsis esitas valitsus ettepanekud kohtute sõltumatuse edasiseks tugevdamiseks,

eelkõige seoses kohtunike ametisse nimetamise ja distsiplinaarmenetlustega. Poolas võttis

parlament vastu seaduse, milles käsitletakse riikliku kohtute haldamise nõukoja ebapiisavat

sõltumatust. Kuid seadus ei ole veel jõustunud, sest see saadeti konstitutsioonikohtusse, ning

valitsus töötab välja muudetud ettepanekut. Eestis on algatatud kohtute haldamise nõukoja

reform, mille eesmärk on anda justiits- ja digiministeeriumi ülesanded üle, muuta nõukoda

alaliseks organiks ja muuta selle koosseisu.

Portugali kõrgem kohtute nõukoda on kutsunud üles kaaluma võimalikke mehhanisme, mille

abil tagada nõukoja stabiilsus ja kaitsta selle sõltumatust. Bulgaarias tühistas

konstitutsioonikohus kõrgema kohtute nõukoja koosseisu pikaajaliste probleemide

lahendamiseks tehtud muudatused, sest neid ei võtnud vastu pädev organ. See tähendab, et

kõrgema kohtute nõukoja koosseisu ja toimimist puudutav küsimus on lahendamata. Slovakkia

kavatseb suurendada kohtunõukogu rolli sellistes valdkondades nagu distsiplinaarmenetlused.

Kuigi käimas on arutelud kaitsemeetmete kehtestamise üle, et pakkuda piisavaid sõltumatuse

tagatisi seoses kohtunõukogu liikmete ametist vabastamisega, ei ole ametlikke samme astutud.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest on Montenegros varem muudetud õigusraamistiku

rakendamine andnud esialgseid positiivseid tulemusi, kuid kohtu- ja prokuratuurinõukogude

53 Euroopa Liidu Kohus on kinnitanud, et kui kohtute haldamise nõukoda osaleb poliitilisi organeid kaasavas

ametisse nimetamise protsessis, võib ta aidata muuta selle protsessi objektiivsemaks. Vt nt 2. märtsi 2021.

aasta kohtuotsus A. B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused). 54 Täpsemalt vt Euroopa Nõukogu soovitus CM/Rec(2010)12.

13

koosseisu tuleb veel parandada. Albaanias on endiselt probleeme kohtunike ning kõrgema

kohtunõukogu ja kõrgema prokuratuurinõukogu kohtunikest ja muude kui kohtunikest liikmete

ametisse nimetamise ja teenistuskäiku puudutavate otsustega.

Kohtunike ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord on kohtusüsteemi sõltumatuse ja

üldsuse arusaama seisukohast keskse tähtsusega. Euroopa Liidu Kohus on sedastanud, et

kohtusüsteemi sõltumatus eeldab, et kohtunike ametisse nimetamise tingimused ja normid

peavad olema piisavad, et vältida põhjendatud kahtlusi selles, kas kohtunikud on väljaspool

väliste tegurite mõju55. Mitmes liikmesriigis püütakse kohtunike ametisse nimetamise korda

parandada, sealhulgas 2024. aasta soovituste järelmeetmena. Maltas on parlamendis käimas

arutelud ulatusliku põhiseaduse reformi üle, millega nähakse ette kohtusüsteemi kaasamine

ülemkohtuniku ametisse nimetamise menetlusse. Kreekas on kohtunikkond esimest korda

kaasatud kohtusüsteemi kõrgeimatele ametikohtadele nimetamise protsessi. Saksamaal

nähakse uue reformiga, mille eesmärk on tugevdada konstitutsioonikohtu vastupanuvõimet,

põhiseaduses ette teatavad kaitsemeetmed selle toimimiseks ja sõltumatuseks. Küproses

suurendab hiljuti kehtestatud kohtunike ülemkogu otsuste kohtulik läbivaatamine läbipaistvust

ja vastutust. Leedus võeti meetmeid ametisse nimetamise protsessi läbipaistvuse

parandamiseks.

Teistes liikmesriikides edenevad reformid aeglaselt. Soomes on astutud vaid piiratud samme

kohtukaasistujate ametisse nimetamise reformi edendamiseks. Rootsis on endiselt käimas

arutelu kaitsemeetmete tugevdamise üle, et tagada sõltumatus kohtukaasistujate ametisse

nimetamisel.

Mõnes liikmesriigis on endiselt probleeme või puudusi seoses kohtunike kõrgematele

ametikohtadele ja kohtu esimehe ametikohale nimetamisega, kuigi nende mõju ja olulisus on

erinev. Ungaris on kehtestatud uued normid kohtunike ametisse nimetamise ja teenistuskäigu

kohta, kuid protsessi käigus ei ole alati konsulteeritud riikliku kohtunõukoguga kõigi

asjakohaste seadusandlike muudatuste üle. Lätis tuleb veel tegeleda vajadusega

kaitsemeetmete järele, et kaitsta kõrgeima kohtu kohtunike ametisse nimetamise menetlust.

Austrias ei ole astutud samme kohtunike süstemaatiliseks kaasamiseks halduskohtute

esimeeste ametisse nimetamisesse.

Mis puudutab laienemisprotsessis osalevaid riike, siis Montenegros nimetati ühehäälselt

ametisse kõrgeima kohtu uus esimees. Põhja-Makedoonias võeti läbipaistvuse suurendamiseks

meetmeid kogu kohtusüsteemis, kuid mõningane mure seoses ametisse nimetamise otsustega

püsib.

Mõnes liikmesriigis tuntakse muret põhjendamatu surve pärast kohtunikkonnale. Ungaris

jätkub põhjendamatu surve mõnele kohtunikule kohtusüsteemis, eelkõige seoses

sisearuteludega kohtusüsteemi sõltumatusega seotud põhiküsimuste üle. Bulgaarias on oma töö

lõpetanud ajutised komisjonid, mis loodi kohtunike hirmutamise ja kohtusüsteemi võimaliku

sisseimbumise juhtumite uurimiseks. Mis puudutab laienemisprotsessis osalevaid riike, siis

Serbias on poliitiline surve kohtusüsteemile ja prokuratuuridele endiselt suur ning kõrgem

kohtu- ja prokuratuurinõukogu, valitsus ja parlament on võtnud vähe järelmeetmeid või ei ole

neid üldse võtnud. Põhja-Makedoonias tekitab teiste riigiasutuste sekkumine ja surve tõsist

muret kohtusüsteemi sõltumatuse austamise pärast.

Prokuratuuri autonoomia ja sõltumatus

55 Vt kohtuotsus, 15. juuli 2021, komisjon vs. Poola, C-791/19, kohtuotsus, 20. aprilli 2021, Repubblika vs. Il-

Prim Ministru, C-896/19, ja kohtuotsus 2. märtsi 2021, A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse),

C-824/18.

14

Kuigi liikmesriikide prokuratuuriasutuste struktuur on liikmesriigiti erinev, on vaja

institutsioonilisi kaitsemeetmeid prokuratuuri autonoomia tagamiseks, et see saaks tegutseda

ilma sekkumiseta56. See autonoomia on väga oluline nii liikmesriikide kui ka Euroopa

kriminaalõigusnormide täitmise tagamiseks.

Prokuratuuri institutsioonilisi kaitsemeetmeid tugevdavad reformid on edenenud, mõned neist

vastusena 2024. aasta soovitustele. Sloveenias on jõustunud kaitsemeetmed, mis puudutavad

kohtute sõltumatust ja prokuröride autonoomiat seoses parlamentaarse uurimisega. Hispaanias

arutatakse enne valitsuse heakskiitmist ja parlamendile esitamist peaprokuröri põhimääruse

reformi eelnõu, mis hõlmab muu hulgas peaprokuröri ametiaja lahtisidumist valitsuse

ametiajast. Küproses edeneb õigusameti reform, millega tehakse selgemalt vahet peaprokuröri

nõustamisülesannete ja süüdistuse esitamise ülesannete vahel. Poolas on astutud

märkimisväärseid samme justiitsministri ja peaprokuröri ülesannete lahutamiseks, kuid

sellekohast seadust ei ole veel vastu võetud. Rumeenias uuritakse seadusandlikke meetmeid,

et tugevdada kõrgel ametikohal prokuröride sõltumatusega seotud kaitsemeetmeid.

Austrias ei ole sõltumatu föderaalse prokuratuuri loomine seni edenenud, kuigi see on lisatud

valitsuse programmi ja valmistatakse ette õigusaktide eelnõusid. Bulgaarias tunnistati

peaprokuröri ja tema asetäitjate vastutuse ja kriminaalvastutuse mehhanism põhiseadusega

kooskõlas olevaks, kuid selle täieliku tulemuslikkuse tagamiseks tuleb veel käsitleda

menetlusküsimusi. Ungaris kaotatakse põhiseaduse muudatusega nõue, et peaprokurör

valitakse prokuröride hulgast. Slovakkias valmistab endiselt muret peaprokuröri õigus

tühistada prokuröride lõplikud otsused. See on nüüd seotud uue prokuratuuriraamistikuga.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest on Põhja-Makedoonias käimas kohtusüsteemi

sõltumatuse ja prokuratuuri autonoomiaga seotud õigusloomeprotsess. Serbias teevad muret

prokuratuuri autonoomia ning kriminaaluurimiste tulemuslikkust ja konfidentsiaalsust

takistavad puudused seadustes ja praktikas.

Vastutuse ja sõltumatuse tagamine distsiplinaarmenetlustes

Euroopa Liidu Kohus on selgelt märkinud, et distsiplinaarmenetlusi ei tohi kasutada

kohtusüsteemi poliitilise kontrolli vormina57. Kaitsemeetmed hõlmavad selgeid norme, milles

määratletakse distsiplinaarsüütegu, ja kohaldatavaid karistusi. Distsiplinaarmenetlust peaks

läbi viima sõltumatu organ, austades kaitseõigust, ja organi otsust peaks olema võimalik kohtus

vaidlustada58.

Mitmes liikmesriigis jätkus suundumus tugevamate kaitsemeetmete poole

distsiplinaarmenetlustes. Tšehhis jõustus uus kohtunike, prokuröride ja kohtutäiturite

distsiplinaarmenetlus, millega kehtestati edasikaebevõimalus. Sloveenias arutatakse

parlamendis muudatusi, millega nähakse ette kohtunike distsiplinaarraamistiku

kaitsemeetmed. Mõnes liikmesriigis on siiski probleeme. Kreekas on otsus algatada kohtunike

suhtes distsiplinaarmenetlus nende otsuste sisust tulenevatel põhjustel vallandanud arutelu

kohtunike seas. Kuigi Slovakkias on astutud mõningaid samme teatavate menetluslike

aspektide täpsustamiseks ja valitsus teatas, et on avatud edasistele seadusandlikele meetmetele,

56 Vt Veneetsia komisjoni prokuröre käsitlevad arvamused ja aruanded

(https://www.venice.coe.int/webforms/documents/?pdf=CDL-PI(2022)023-e).

57 Euroopa Kohus tuletas seda põhimõtet meelde kohtuasjades, milles osutati Poola kõrgeima kohtu

distsiplinaarkolleegiumile (kohtuotsus, 5. juuni 2023, komisjon vs. Poola, C-204/21) ja Rumeenia

kohtuinspektsioonile (kohtuotsus, 11. mai 2023, Inspecţia Judiciară, C-817/21, ja kohtuotsus, 18. mai 2021,

Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ jt vs. Inspecţia Judiciară jt, C-83/19). 58 Kohtuotsus, 25. juuli 2018, LM, C-216/18 PPU, punkt 67.

15

on siiski vaja teha täiendavaid edusamme piisavate kaitsemeetmete kehtestamiseks seoses

kriminaalvastutusega kohtuotsuste puhul.

Kohtusüsteemi sõltumatuse tulemuslik kaitsmine eeldab ausameelsuse ja erapooletuse

kultuuri. Mitu liikmesriiki on rakendanud poliitikameetmeid ja juurutanud tavasid, mille abil

edendada kohtusüsteemis ausameelsust. Näiteks võib tuua Leedu, kus kohtunikke koolitatakse

korruptsioonivastase keskkonna edendamise teemal. Horvaatias jätkatakse jõupingutusi

kohtunike ja riigiprokuröride usaldusväärsuse säilitamiseks ja parandamiseks.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest jätkati Albaanias kohtureformide rakendamist ning

viidi esimeses astmes lõpule kõigi kohtunike ja prokuröride kontrolliprotsess, mis suurendab

veelgi vastutust. Montenegros on paranenud eetika ja kutsestandardite edendamine ja täitmine

kohtunike ja prokuröride seas.

Jõupingutused õigusemõistmise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks

Kohtusüsteemi tõhusus on oluline eeldus õiguste kaitseks, õiguskindluseks ja üldsuse

usalduseks. Peamised meetmed on töökoormuse haldamine ja otsuste tegemise kiirus. Liiga

pikad menetlused tekitavad kohtuasjade liigset kuhjumist ja vähendavad kodanike usaldust

riigi kohtusüsteemi vastu. Viivitused mõjutavad oluliselt ka äriotsuseid ja investeeringuid.

Mitmes liikmesriigis on käimas reformid õigusemõistmise tõhususe suurendamiseks. Tšehhis

on tehtud täiendavaid edusamme asjade lahendamise aja lühendamisel. Eesti, Belgia ja

Hispaania astuvad kõik samme tõhususe suurendamiseks. Saksamaal on kasutusele võetud uus

menetlus nn massmenetlus tsiviilasjade tõhusamaks lahendamiseks.

Mõnes liikmesriigis püsivad endiselt pikaajalised kohtusüsteemi tõhususe probleemid.

Kreekas, Itaalias, Maltas ja Horvaatias on kohtumenetluste kestus hoolimata astutud olulistest

sammudest endiselt suur probleem. Kuigi Portugalis on haldus- ja maksukohtute tõhusus

esimeses astmes paranenud, on ettevõtjad juhtinud tähelepanu tõsistele probleemidele seoses

ajaga, mis kulub otsuste tegemisele, eelkõige teise astme kohtutes. Serbias on üldpilt jätkuvalt

positiivne tsiviil-, kaubandus- ja kriminaalasjades, kuid haldusasjade ja põhiseaduspärasust

käsitlevate kaebuste menetlemine on endiselt tõsine probleem.

Tõhusa kohtusüsteemi aluseks on piisavad vahendid, sealhulgas vajalikud investeeringud

taristusse ning hea kvalifikatsiooniga, koolitatud ja piisavalt tasustatud personal.

Prognoositavus võib olla kohtusüsteemi usaldusväärsuse ja töötajate ligimeelitamise võti59.

Paljud liikmesriigid on jätkanud investeerimist oma kohtusüsteemi, sageli hoolimata suurest

survest avaliku sektori kulutustele. Portugal on astunud märkimisväärseid samme, et

suurendada õigusemõistmisele eraldatud inimressursse uute inimeste värbamisega ja

seadusandlike muudatuste kaudu. Madalmaad, Rumeenia, Rootsi ja Taani on samuti astunud

samme, et suurendada kohtusüsteemile eraldatavaid vahendeid. Sloveenias suurendati

kohtunike töötasu ja kehtestati seadusega automaatne indekseerimismehhanism. Horvaatias

kehtestati seadusega objektiivsed kriteeriumid kohtunike ja riigiprokuröride töötasude

ajakohastamiseks. Ungaris tõstetakse kohtusüsteemis töötasusid kolmes etapis kuni

2027. aastani.

Töötasu suurus kipub mõjutama kohtunike elukutse atraktiivsust. Saksamaal on kohtunike ja

prokuröride töötasude suuruse osas astutud mõningaid samme, kuid kohtusüsteemi

värbamisega seotud probleemid püsivad. Küproses mõjutavad esimese astme kohtunike tööd

jätkuvalt ressursside ja taristuga seotud probleemid. Albaanias avaldab rahaliste vahendite ja

59 Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 25. veebruar 2025, liidetud kohtuasjad C-146/23 ja C-374/23, milles kohus

selgitas, et ELi lepingu artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad kohtunike töötasu kindlaksmääramise normid olema

objektiivsed, prognoositavad, püsivad, läbipaistvad ja ette nähtud seadusega.

16

personali nappus jätkuvalt negatiivset mõju õigusemõistmise kvaliteedile. Põhja-Makedoonia

piiratud rahalised vahendid mõjutavad jätkuvalt kohtusüsteemi finantsautonoomiat.

Digiüleminekusse investeerimine võib suurendada kohtusüsteemide tõhusust ja

juurdepääsetavust ning parandada nende vastupanuvõimet. Digiülemineku algatused on

edenenud Taanis, Eestis, Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal, Luksemburgis, Maltas

ja Poolas. Praktilise rakendamise osas on tulemused siiski erinevad. Bulgaarias on kasutusele

võetud uued digivahendid õiguskaitse kättesaadavuse tagamiseks, kuid elektroonilisi

sidevahendeid endiselt ei kasutata. Tšehhis on videokonverentsi kasutus hästi juurdunud ja

seda toetavad ka hiljutised seadusandlikud muudatused, kuid e-toimiku süsteemi

kasutuselevõtt on viibinud. Kuigi Itaalias on kõik muud kohtusüsteemi harud täielikult

digitaliseeritud, on digilahendused kriminaalkohtutes endiselt piiratud tehniliste probleemide

tõttu, mille justiitsministeerium plaanib lahendada 2025. aasta lõpuks. Albaania on võtmas

kohtutes ja prokuratuurides kasutusele uusi digitaliseerimise algatusi ja nüüdisaegset

integreeritud elektroonilist kohtuasjade haldamise süsteemi ning Serbias rakendatakse uut

prokuratuuriasjade haldamise süsteemi. Jõupingutused digivahendite edasiseks täiustamiseks

jätkuvad ka Põhja-Makedoonias, kuid endiselt on probleeme, näiteks vananenud taristuga.

Õiguskaitse kättesaadavus ja advokaatide roll kohtusüsteemis

Advokaatidel, advokatuuridel ja muudel õiguselukutsetel, näiteks notaritel, on oluline roll

õigusriigi põhimõtte järgimisel. Hiljutine Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse

konventsioon on oluline samm selle suunas, et advokaadid saaksid täita neile demokraatlikus

ühiskonnas antud põhirolli60.

Kohtumenetluse kulud ja juurdepääs tasuta õigusabile on õiguskaitse tegeliku kättesaadavuse

tagamisel keskse tähtsusega. Iirimaal on astutud täiendavaid samme kohtuvaidluste kulude

vähendamiseks, lõpule on viidud tsiviilasjades antava tasuta õigusabi kava üldine

läbivaatamine ja valmistatakse ette kriminaalõiguslikku tasuta õigusabi süsteemi reformi.

Hispaanias on tugevdatud tasuta õigusabi raamistikku ja Taanis käivitati uuesti tasuta õigusabi

süsteemi läbivaatamine. Madalmaades soovitati sõltumatu läbivaatamise käigus suurendada

tasuta õigusabi pakkuvate advokaatide tasusid. Portugali uute tasuta õigusabi normide eesmärk

on tegeleda tasuta õigusabi pakkujate madala tasumääraga, kuigi advokatuur on kutsunud üles

tegema täiendavaid muudatusi.

Toimiv kohtusüsteem tähendab, et advokaatidel on vabadus täita oma ülesandeid klientide

nõustamisel ja esindamisel. Belgias nõudsid advokaadid – pärast advokaadi ja kliendi vaheliste

kohtumiste salvestamist keelavate direktiivide vastuvõtmist – täiendavaid menetluslikke

tagatisi kutsesaladuse kaitseks. Leedus suureneb jätkuvalt mure advokaadi ja kliendi vahelise

konfidentsiaalsuse austamise pärast.

4.2 Korruptsioonivastase võitluse raamistik

Korruptsioon õõnestab usaldust avaliku sektori asutuste vastu, kahjustab avalike teenuste

osutamist ning tekitab ebaõigluse ja usaldamatuse tunde. Korruptsioon on sageli seotud muude

kuritegudega, eelkõige rahapesuga, kus ebaseaduslikku tulu varjatakse rahapesuskeemide

kaudu. Tulemuslik korruptsioonivastane võitlus tugineb terviklikule lähenemisviisile, milles

on ühendatud ennetus- ja repressiivsed meetmed tugevas õigus- ja institutsioonilises

raamistikus ning tõhusad uurimised ja süüdistuste esitamine. Usaldusväärsuse suurendamiseks

ja korruptsioonivõimaluste minimeerimiseks on vaja ennetusmeetmeid ja teadlikkuse

suurendamise kampaaniaid.

60 Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioon, CM(2024)191-add1final.

17

Korruptsiooni tajumine ELis

Korruptsioonitaju indeksi61 tulemustest nähtub järjepidevalt, et 20st parima tulemuse saanud

riigist kaheksa on ELi liikmesriigid62. Siiski on liikmesriikide vahel endiselt erinevusi63.

Laienemisprotsessis osalevate partnerite tulemused on selles pingereas keskmisest

väiksemad64. Eurobaromeetri 2025. aasta korruptsiooniuuringud näitavad, et korruptsioon on

ELi kodanike ja ettevõtjate jaoks endiselt suur probleem. Ligikaudu seitse eurooplast kümnest

(69 %) arvab, et korruptsioon on nende riigis laialt levinud, ning üle nelja eurooplase kümnest

(44 %) leiab, et nende riigis on korruptsiooni kasvanud. Vaid 32 % kodanikest arvab, et nende

valitsuse jõupingutused korruptsiooni vastu võitlemisel on tulemuslikud. Samuti leiab enamik

Euroopa ettevõtjaid (63 %), et korruptsiooniprobleem on nende riigis laialt levinud, ning ainult

umbes pooled (52 %) peavad tõenäoliseks, et korrumpeerunud inimesed või ettevõtted

tabatakse või neist teatatakse politseile või prokurörile.

Riiklikud korruptsioonivastased strateegiad ja nende rakendamine

Tulemusliku korruptsioonivastase poliitika olulisust tunnistatakse rahvusvahelises õiguses65.

Riiklike korruptsioonivastaste strateegiate abil saab tagada, et liikmesriigid kohaldavad

terviklikku, sidusat ja lõimitud lähenemisviisi, mis võimaldab integreerida

korruptsioonivastased meetmed kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse. Peaaegu

kõigis liikmesriikides on praegu riiklik korruptsioonivastane strateegia olemas, kuigi nende

ulatus võib olla erinev66.

Rumeenias, Eestis ja Kreekas valmistatakse ette ajakohastatud strateegilisi raamistikke ning

olemasolevate raamistike rakendamine kulgeb kavakohaselt. Madalmaad võtsid vastu esimese

riikliku korruptsioonivastase poliitika ja Prantsusmaal võetakse uus korruptsioonivastane kava

eeldatavasti vastu 2025. aasta suveks. Sloveenia võttis vastu uue korruptsioonivastase

strateegia, mis põhineb kogu ühiskonda hõlmaval lähenemisviisil, et vähendada korruptsiooni

ning suurendada läbipaistvust ja usaldusväärsust. Soome võttis vastu uue korruptsioonivastase

tegevuskava. Iirimaal on uue strateegilise raamistiku koostamisel esinenud mõningaid

viivitusi.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest on Albaania ja Serbia võtnud vastu mitmeaastased

korruptsioonivastased strateegiad. Montenegros, kus korruptsioonivastase võitluse

õigusraamistik on üldjoontes paigas, rakendatakse 2024.–2028. aasta korruptsioonivastast

strateegiat ja selle tegevuskava, kuid järelevalvega on endiselt probleeme. Põhja-Makedoonias

on riikliku korruptsioonivastase strateegia rakendamine endiselt üldiselt ebapiisav.

Korruptsioonivastase võitluse õigusraamistiku ja institutsioonide suutlikkuse tugevdamine

61 Transparency International (2025) (https://www.transparency.org/en/cpi/2024). 62 Esimese 20 hulgas on kaheksa liikmesriiki ehk kolm vähem kui eelmisel aastal. Neljas liikmesriigis (Taani,

Soome, Luksemburg ja Rootsi) on indeksi näitaja 80/100 või suurem ja muude liikmesriikide (Madalmaad,

Iirimaa, Eesti ja Saksamaa) näitaja on üle 70/100. 63 Näitaja on alla 50 Kreekas (49), Slovakkias (49), Horvaatias (47), Rumeenias (46), Bulgaarias (43) ja Ungaris

(41). 64 Näitaja on alla 50 Montenegros (46), Albaanias (42), Põhja-Makedoonias (40) ja Serbias (35). 65 ÜRO korruptsioonivastane konventsioon kohustab osalisi kooskõlas nende õiguspõhimõtetega välja töötama

ning rakendama või säilitama tõhusat ja koordineeritud korruptsioonivastast poliitikat, mis suurendab

ühiskonna osalust ning kajastab õigusriigi, avalike asjade ja vara nõuetekohase haldamise, usaldusväärsuse,

läbipaistvuse ja aruandekohustuse põhimõtet. Kõik liikmesriigid ja EL on selle konventsiooni osalised. Vt ka

Kuala Lumpuri avaldus korruptsioonivastaste strateegiate kohta. 66 Praegu on spetsiaalne korruptsioonivastane strateegia või programm 21 liikmesriigil. Peaaegu kõigil teistel

liikmesriikidel on korruptsioonivastase tegevuse elemendid muudes riiklikes strateegiates ja tegevuskavades.

18

Tulemuslikuks korruptsioonivastaseks võitluseks on vaja tugevat õigusraamistikku ning

tugevaid ja sõltumatuid institutsioone selle järgimise tagamiseks. Kõigi käesoleva aruandega

hõlmatud liikmesriikide ja laienemisprotsessis osalevate riikide õigusraamistikke peetakse

tugevaks ning teatavate konkreetsete lünkade kõrvaldamiseks võetakse üldiselt meetmeid või

kavandatakse neid. Pärast ELi korruptsioonivastase võitluse direktiivi vastuvõtmist on

liikmesriikidel täiendav võimalus oma raamistikke tugevdada67.

Mitu liikmesriiki on korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks edendanud kriminaalõiguse

reforme. Rootsi võttis vastu uued õigusaktid, et pikendada kõige raskemate

korruptsioonikuritegudega seotud aegumistähtaegu. Horvaatia valmistab ette õigusakti eelnõu,

et toetada korruptsioonikuritegude tõhusamat uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist ning

tugevdada oma spetsialiseeritud süüdistuste esitamise pädevust. Saksamaa uuendas kohustust

võidelda finantskuritegude, sealhulgas korruptsiooni vastu ja plaanid kehtestada ettevõtetele

sanktsioonid piiriülese altkäemaksu võtmise eest olid hästi edenenud juba enne parlamendi

varajast laialisaatmist. Hispaanias on käimas töö kriminaalmenetluse seadustiku

läbivaatamiseks, et lühendada uurimiste kestust.

Teistes liikmesriikides on kavandatud reformid ajutiselt peatatud, et viia need vastavusse ELi

uute korruptsioonivastase võitluse normidega, mis on praegu institutsioonidevahelistel

läbirääkimistel. Nii on see Soomes, kes kavatseb jätkata piiriüleste altkäemaksukuritegude

läbivaatamist ja mõjuvõimuga kauplemise kriminaliseerimist pärast uue ELi õigusraamistiku

kehtestamist. Mõnel juhul on kriminaalõiguse muudatused kahjustanud korruptsioonivastaste

meetmete tulemuslikkust. Slovakkias kohandati 2024. aasta kriminaalõiguse reformi, et tagada

ELi finantshuvide kaitse, ning Slovakkia valitsus on sel eesmärgil aktiivselt osalenud. Siiski

tekitavad endiselt spetsiifilisi probleeme muud aspektid, mis mõjutavad mitut käimasolevat

korruptsioonijuhtumi uurimist ja süüdistuste esitamist, sealhulgas kõrgete ametnike puhul.

Põhja-Makedoonias takistavad 2023. aasta kriminaalseadustiku muudatused jätkuvalt

korruptsioonivastast võitlust, eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite puhul.

Mitu liikmesriiki astub samme oma korruptsioonivastaste asutuste tugevdamiseks. Küproses

arutatakse ettepanekuid, mille eesmärk on tugevdada sõltumatu korruptsioonivastase asutuse

funktsionaalset ja tegevuslikku sõltumatust. Belgias tuleb korruptsiooni vastu võitlemise

tõhustamiseks luua uued uurimis- ja prokuratuuristruktuurid. Iirimaal asendati endine Gardaí

Síochána ombudsmani komisjon uue politseiombudsmani bürooga (Fiosrú).

Üha keerukamate korruptsioonijuhtumitega tegelemiseks peavad õiguskaitseasutused,

prokurörid ja kohtud olema piisavalt spetsialiseerunud ja neil peab olema piisavalt vahendeid.

Portugalis eraldati uurimiste jaoks täiendavat personali. Selleks et kajastada

korruptsioonijuhtumite üha keerukamat olemust, eraldati Hispaanias prokuratuurile

lisavahendeid kahe spetsialiseerunud prokuratuurikoja ja lisaametikohtade kaudu

korruptsioonivastases prokuratuuris. Põhja-Makedoonias on prokuratuur teatanud suuremast

uurimissuutlikkusest, paremast institutsioonidevahelisest koostööst ja paremast

tegevussuutlikkusest mitmes uurimiskeskuses. Teistes riikides on endiselt probleeme. Iirimaal

on korruptsioonijuhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuse esitamisel endiselt probleemiks

ebapiisavad ressursid ja ebapiisav spetsialiseerumine. Montenegro on korruptsioonivastase

võitlusega tegelevat personali veidi suurendanud, kuid üldiselt ei ole see piisav. Serbias piirab

personalipuudus organiseeritud kuritegevuse prokuratuuri suutlikkust menetleda ja uurida

keerukaid organiseeritud kuritegevuse ja suurkorruptsiooni juhtumeid.

67 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse korruptsioonivastast võitlust ning

millega asendatakse nõukogu raamotsus 2003/568/JSK ja Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu

liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon ning muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 (COM(2023) 234 final).

19

Tihe koostöö õiguskaitseasutuste ja muude asutuste, näiteks rahapesu andmebüroo, maksu-,

auditi- ja konkurentsisutuste ning muude haldusasutuste vahel, samuti juurdepääs

andmebaasidele ja registrite ühendamine on tõhusa korruptsioonivastase võitluse jaoks väga

oluline. Iirimaal on vastutavate asutuste koostöö sujuv. Poolas jõustusid prokuratuuriasutuste

koordineerimise muudetud eeskirjad. Teistes liikmesriikides püsivad mõned probleemid.

Sloveenias teatas prokuratuur raskustest teabele, eelkõige pangandusteabele juurdepääsul ja

tõendite kogumisel. Ungaris teatas ametialase aususe amet jätkuvalt takistustest ülesannete

täitmisel, sealhulgas juurdepääsu puudumisest muude asutuste andmebaasides hoitavale

teabele.

Euroopa Prokuratuuri ja selles osalevate liikmesriikide ametiasutuste vahelist koostööd

peetakse üldiselt heaks. Lisaks sellele on Euroopa Prokuratuur nüüd Poolas ja Rootsis täielikult

toimiv, et uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi.

Iirimaal sisaldab valitsuse 2025. aasta programm kohustust ühineda Euroopa Prokuratuuriga.

Korruptsioonikuritegude tulemuslik uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ning

suurkorruptsiooni juhtumitega seotud tulemuste parandamine

Vastavalt Eurobaromeetri eriuuringule, mis käsitleb kodanike suhtumist korruptsiooni, arvab

umbes kaks kolmandikku eurooplasest (66 %), et suurkorruptsiooni juhtumeid ei uurita

piisavalt. Korruptsiooni tulemuslikku uurimist ja selle eest süüdistuse esitamist võivad

takistada õiguslikud puudused, nagu ebaselged või koormavad menetlused immuniteedi

äravõtmiseks või lühikesed aegumistähtajad. Need võivad põhjustada eriti suurt kahju

keeruliste korruptsioonijuhtumite puhul.

Korruptsioonikuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine on tõhus mitmes

liikmesriigis. Prantsusmaal suurenesid korruptsioonivastased jõupingutused, sealhulgas seoses

suurkorruptsiooni juhtumitega. Selleks eraldati uurimisasutustele täiendavat personali ja

kehtestati uued seadusandlikud vahendid. Madalmaades on korruptsioonikuritegude uurimine

ja nende eest süüdistuse esitamine endiselt tulemuslik ning uurijad ja prokurörid ei ole

takistustest teada andnud. Rootsis on korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest

süüdistuse esitamise tulemused jätkuvalt head, kuigi õiguskaitseasutused on mures võimaliku

juhtumitest teatamata jätmise pärast. Lätis toimub korruptsioonikuritegude uurimine ja nende

eest süüdistuse esitamine tõhusalt, kuid suurkorruptsiooniga seoses tõstatati mõningaid

probleeme.

Horvaatia ametiasutused on saavutanud edu korruptsioonijuhtumite uurimisel, nende eest

süüdistuste esitamisel ja süüdimõistmisel, sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumite puhul.

Poolas uuritakse ulatuslikke korruptsioonijuhtumeid, mis on seotud riigiametnike ja

poliitikutega. Kreekas on ettevalmistamisel koostalitlusvõimeline ühine kohtuasjade haldamise

süsteem ning jätkuvalt tehakse jõupingutusi, et parandada tulemusi süüdistuste esitamisel ja

lõplike kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumite puhul. Sloveenias viis

politsei lõpule mitu varasemate aastate avatud ja ulatuslikku uurimist, mistõttu

prokuratuuridele edastati oluliselt rohkem korruptsioonijuhtumeid kui eelmisel aastal.

Portugalis on probleeme suurkorruptsiooni juhtumite õigeaegse uurimise, nende eest

süüdistuse esitamise ja nende lahendamisega, mis võib kaasa tuua nende aegumise. Maltas

algatati uusi uurimisi ja esitati süüdistusi, kuigi korruptsioonijuhtumite puhul on lõplike otsuste

arv endiselt väike ning mitme kõrgeid ametnikke hõlmava juhtumi puhul on menetlus pooleli.

Rumeenia on näidanud jätkuvalt häid tulemusi, sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumite puhul,

kuid aegumise kohta tehtud otsused on viinud paljude korruptsiooniasjade lõpetamiseni ja

süüdimõistvate kohtuotsuste tühistamiseni. Bulgaaria ja Ungari ei ole veel saavutanud häid

20

tulemusi suurkorruptsiooni uurimisel, süüdistuste esitamisel ega lõplike süüdimõistvate

kohtuotsuste tegemisel.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest tegi Albaania spetsiaalne korruptsioonivastane

struktuur käegakatsutavaid edusamme heade tulemuste suunas korruptsioonivastases võitluses,

eelkõige suurkorruptsiooni juhtumite puhul. Montenegros on tulemused suurkorruptsiooni

juhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel jätkuvalt paranenud, kuid lõplike

süüdimõistvate kohtuotsuste väike arv ning mõjusate ja hoiatavate karistuste puudumine

aitavad kaasa karistamatuse tunde püsimisele. Hoolimata hiljutistest jõupingutustest Põhja-

Makedoonias takistavad viivitused kohtumenetlustes ja ressursside piiratus jätkuvalt heade

tulemuste saavutamist suurkorruptsiooni juhtumites. Serbias on endiselt keeruline saavutada

häid tulemusi suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel, süüdistuste esitamisel ja lõplike

süüdimõistvate kohtuotsuste tegemisel.

Võitlus korruptsiooni kui organiseeritud kuritegevuse võimaldajaga

Kuritegelikud organisatsioonid kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks korruptsiooni, mis

ohustab nii avaliku kui ka erasektori asutusi. Mitmes liikmesriigis on endiselt esmatähtis

tegeleda korruptsiooniriskiga, mis on seotud lubamatu mõjutamisega ja organiseeritud

kuritegevuse sisseimbumisega avalikku sektorisse. Prantsusmaal vaatas konstitutsioonikohus

läbi seaduse, mille eesmärk on võidelda kuritegelike organisatsioonide

korruptsioonitegevusega. Madalmaades jätkub töö, mis on suunatud organiseeritud

kuritegevuses osalejate poolt valitsusametnikele altkäemaksu andmise paljastamisele Rootsi

võttis vastu õigusaktid, et tugevdada kohaliku omavalitsuse töötajate taustakontrolli, vältimaks

organiseeritud kuritegevusega tegelevate isikute võimalikku sisseimbumist avalikku

teenistusse.

Korruptsiooni ennetamise ja eetikaraamistiku tugevdamine

Parim kaitse korruptsiooni vastu on läbipaistvad ja vastutustundlikud juhtimis- ja

eetikaraamistikud. See osutab avaliku sektori asutuste suurema läbipaistvuse, eetika ja

usaldusväärsuse rollile korruptsioonivastases võitluses ning konkreetsetele meetmetele

sellistes valdkondades nagu huvide konfliktid, lobitöö ja pöördukse efekt.

- Huvide konfliktide vältimine68

Huvide konflikt tekib siis, kui ametnikul on era- või ametialane huvi, mis võib takistada tal

oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt täitmast. Mõnes liikmesriigis on eetikaraamistikku

täiendatud käitumisjuhendite ja meetmetega huvide konfliktide vältimiseks, sealhulgas

vastutavate ametiasutuste tugevdamise kaudu. Küproses nimetati ametisse eetika erinõunik,

kellel peaks olema keskne roll kõrgete ametnike hea valitsemistava põhimõtete edendamisel.

Slovakkias on koostatud juhtivatel ametikohtadel töötavate isikute tegevusjuhendi kavand,

mille valitsus peaks esitama 2025. aasta juulis. Luksemburgis kaalub valitsus täiendavaid

muudatusi, et kehtestada valitud esindajatele ja ametnikele kohaliku omavalitsuse tasandil

käitumisjuhend. Albaanias on astutud mõningaid samme huvide konflikti käsitlevate

õigusaktide reformimiseks.

Austrias valmistatakse ette ministrite käitumisjuhendi kavandit, milles keskendutakse huvide

konfliktile. Eestis on ametiasutused teatanud huvide konflikti vältimise juhiste heast

rakendamisest; igas ministeeriumis on määratud korruptsioonivastased kontaktpunktid, et

toetada asjakohaste standardite järgimist. Mõned liikmesriigid on kehtestanud meetmeid, mille

eesmärk on parandada konkreetsete sektorite, näiteks kohtusüsteemi või politsei

usaldusväärsust. Näiteks Bulgaarias on võetud täiendavaid meetmeid politsei ja kohtusüsteemi

68 Vt Euroopa Nõukogu soovitus Rec(2000)10 ametiisikute käitumisjuhendite kohta.

21

usaldusväärsuse suurendamiseks, muu hulgas on läbi vaadatud eetikakoodeksid. Itaalias on

algatatud meetmed politsei usaldusväärsuse parandamiseks ja menetlemisel on

parlamendiliikmete usaldusväärsuse parandamise seaduse eelnõu. Põhjalikud eeskirjad huvide

konflikti kohta tuleb pärast saadikutekoja heakskiitu senatis vastu võtta.

Teistes liikmesriikides on endiselt puudusi, sest huvide konflikti käsitlevad eeskirjad on

puudulikud või reformid on seiskunud. Tšehhis kuulutas konstitutsioonikohus huvide konflikti

käsitleva õigusakti menetluslikel põhjustel põhiseadusevastaseks. Maltas on kehtestatud

meetmed huvide konfliktide ennetamiseks ja juhtimiseks avalikus halduses, kuid nende

kohaldamisala on piiratud, sest need ei hõlma parlamendiliikmeid.

- Lobitöö ja pöördukse efekt

Selleks et lobitöö oleks poliitika kujundamises osalemise õiguspärane vorm, peavad selle

suhtes kehtima ranged läbipaistvuse ja usaldusväärsuse nõuded. Need on olulised vastutuse ja

kaasava otsustusprotsessi tagamiseks ning põhjendamatu või varjatud mõjutamise

vältimiseks69.

Mõned liikmesriigid on oma lobitöö läbipaistvuse eeskirjad läbi vaadanud, loonud või

laiendanud läbipaistvusregistrid või valmistavad ette uusi õigusakte. Tšehhi võttis vastu

lobitööd käsitleva õigusakti, millega võeti kasutusele uus läbipaistvusregister. Eestis leppisid

kõik Riigikogu erakonnad kokku lobitöö raamistiku loomises Riigikogu liikmetele ja praegu

hinnatakse valitsusele kehtivaid lobitöö reegleid. Hispaanias esitati parlamendile seaduseelnõu

lobitöö reguleerimiseks ning jätkatakse tööd lobistide avaliku registri kasutuselevõtmiseks.

Iirimaal laiendati lobitöö registri ulatust peale keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste ka

muudele organitele. Rootsis soovitas kõiki osapooli hõlmav uurimiskomisjon kehtestada

lobitöö reeglid.

Põhjalike lobitöö reeglite puudumist mõnes liikmesriigis või puudusi kehtiva raamistiku

jõustamisel peetakse oluliseks aspektiks, mida tuleb parandada. Kuigi Itaalias toimus

mõningane arutelu seaduseelnõu üle, puuduvad suures osas ulatuslikud lobitöö reeglid ja

puudub avalikult kättesaadav lobistide register. Ministrite jaoks on olemas mõned piiratud

vabatahtlikud meetmed. Madalmaades on kehtivasse süsteemi sisse viidud menetluslikud

täiustused, kuid põhjalikumat reformi ei ole veel toimunud. Kuigi Portugalis on lobitööga

tegelemiseks esimesed jõupingutused tehtud, ei kandnud need vilja enne eelmise seadusandliku

koosseisu ametiaja lõppu. Prantsusmaal kohaldatakse avalikustamisnõudeid jätkuvalt ainult

lobistidele, mitte tippjuhtkonna tasemel ametnikele. Poolas, Austrias ja Belgias ei võetud

täiendavaid meetmeid lobitöö reeglite tugevdamiseks. Kuigi uue lobitöö seaduse rakendamine

kulgeb Horvaatias kavakohaselt, ei teavitata üldsust otseselt lobistide ja ametnike kohtumistest.

Kreeka lobitöö raamistiku parandamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sealhulgas

vaadata läbi lobisti määratlus ja tagada raamistiku tulemuslik rakendamine.

Avaliku ja erasektori rollide vahelise pöördukse efekti reguleerimine ja normide täitmise

tagamine on jätkuvalt tähelepanu keskpunktis ning mitmes liikmesriigis arutatakse selliseid

küsimusi nagu rangemad töösuhtejärgsed piirangud ja ooteajad. Soomes esitati 2024. aasta

septembris parlamendile õigusakt ministrite pöördukse efekti piiramise kohta. Tšehhis on

tehnilisel tasandil kaalumisel pöördukse efekti käsitlevate reeglite võimalik läbivaatamine

tulevikus. Madalmaades võttis Madalmaade Parlamendi Teine Koda vastu ministrite ja

riigisekretäride pöördukse efekti käsitlevad muudetud reeglid. Teistes liikmesriikides ei ole

69 2023. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus direktiiv kolmandate riikide nimel toimuva

huvide esindamise kohta, et kehtestada siseturul kõrged läbipaistvus- ja aruandlusstandardid

huviesindustegevuste, sealhulgas lobitöö jaoks, kui need toimuvad kolmandate riikide valitsuste nimel, ning

hõlbustada selliste tegevuste pakkumist kõigis liikmesriikides (C(2023) 8626).

22

arutelud edenenud. Rootsis ei ole seni pöördukse efekti käsitlevate reeglite hindamise järgselt

ühtki järelmeedet võetud. Taanis tekitasid hiljutised pöördukse efekti juhtumid muret, et

selgete reeglite puudumisel ei ole eetilisi standardeid võimalik tagada.

- Vara ja huvide deklareerimine

Avaliku sektori läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamiseks on olulised eeskirjad, mis

nõuavad, et ametiisikud deklareeriksid oma varad ja avalikustaksid oma huvid. Tulemuslik

avalikustamis- ja kontrollisüsteem võib hõlbustada huvide konfliktide, ühildamatuse ja

korruptsiooni avastamist. Kuigi enamikus liikmesriikides on sellised eeskirjad kehtestatud, on

nende ulatus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus ning nende eeskirjade kohaldamise

kontrollimise ja täitmise tagamise mehhanismid erinevad.

Mõnes liikmesriigis on toimunud positiivne areng, sealhulgas aruandes esitatud soovituste

arvessevõtmises. Küprose uued ulatuslikud seadused vara ja huvide deklareerimise kohta

hõlmavad paljusid kõrgeid ametnikke. Madalmaad kavatsevad läbi vaadata ministrite ja

riigisekretäride vara ja huvide deklareerimise korra.

Oluline aspekt on seotud vara deklareerimise kontrollimisega, kusjuures mõnes liikmesriigis

keskenduti reformides selle aspekti tugevdamisele. Portugalis paranes märkimisväärselt vara

deklareerimise tulemuslik järelevalve ja kontroll. Kreekas vaadati läbi vara deklareerimise

seadus, et hõlbustada deklaratsioonide esitamise ja kontrollimise protsessi.

Teistes liikmesriikides on endiselt probleeme. Austria vara ja huvide avalikustamise eeskirjad

ei hõlma parlamendiliikmeid. Rootsis ei hõlma ministrite ja riigisekretäride vara

deklareerimise kohustused teatavat olulist teavet. Belgias on vara ja huvide deklareerimise

süsteemis puudusi seoses kontrollimise ja läbipaistvusega. Horvaatias on piiratud ressursside

ja käimasoleva digiülemineku tõttu raskusi vara deklareerimise kontrollimisega seotud

kohustuste täitmisega. Albaanias kontrolliti jätkuvalt vara ja huvide deklareerimist, kuid

tulemuslikus kontrollimises ja läbipaistvuses esineb endiselt puudusi, sest deklaratsioone ei

avaldata. Serbias esineb jätkuvalt puudusi vara deklareerimise ja huvide konfliktide

kontrollimisel. Rumeenia konstitutsioonikohtu otsuse kohaselt tuleb uuesti hinnata, mida

pidada tugevaks vara deklareerimise süsteemiks.

- Rikkumisest teatajate kaitse ja korruptsioonist teatamine

Rikkumisest teatajate kaitse on korruptsiooni avastamiseks ja ennetamiseks hädavajalik.

Rikkumisest teatajate kaitset käsitleva ELi direktiivi ülevõtmine on sundinud paljusid

liikmesriike vastu võtma uusi või läbivaadatud õigusakte. Praeguseks on kõik liikmesriigid

selle peamised sätted üle võtnud, kuigi on vaja teha täiendavaid parandusi sellistes olulistes

küsimustes nagu sisuline kohaldamisala, kaitsetingimused ja kättemaksu vastased

kaitsemeetmed70. Rikkumisest teatajate kaitse loob lisaväärtust ELi õiguse täitmise parema

tagamisega teatavates valdkondades, sealhulgas keskkonnakuritegude puhul, kuid selle

kasulikkus avaliku huvi kaitse seisukohast on laiem ning ulatub väljapoole ELi õiguse

kohaldamisala. Seepärast on suur enamus liikmesriike laiendanud rikkumisest teatajate kaitse

kohaldamisala siseriikliku õiguse valdkondadele.

Taanis leiavad nii ametiasutused kui ka kodanikuühiskond, et rikkumisest teatamise eeskirjade

rakendamine on õigel teel. Leedus rakendatakse uut rikkumisest teatajate kaitse raamistikku.

Poolas on nüüd jõustunud uus seadus. Läti kavatseb pärast hindamist muuta rikkumisest

teatajate kaitset käsitlevaid õigusakte. Montenegros on käimas rikkumisest teatajate kaitset

käsitleva täiustatud õigusraamistiku rakendamine.

70 Vt komisjoni 3. juuli 2024. aasta aruanne direktiivi (EL) 2019/1937 rakendamise ja kohaldamise kohta.

23

Praktikas on korruptsioonijuhtumitest teatamisel siiski endiselt takistusi. Vastavalt

Eurobaromeetri eriuuringule, mis käsitleb kodanike suhtumist korruptsiooni, arvab 27 %

eurooplastest, et korruptsioonijuhtumist teatanud isikud ei ole survemeetmete eest kaitstud,

ning 27 % eurooplastest arvab, et korruptsioonijuhtumitest ei teatata, sest teatamisele ei järgne

järelmeetmeid ega karistust. Kõhkluste vähendamiseks võtavad liikmesriigid kasutusele

vahendeid, et anda suuniseid ja suurendada teadlikkust. Näiteks on Horvaatias käimas ulatuslik

teavituskampaania.

- Erakondade ja poliitiliste kampaaniate rahastamine

Erakondade rahastamise läbipaistvus aitab vältida lubamatut mõjutamist ja edendada

demokraatlikku vastutust71.

Mitu liikmesriiki on selles valdkonnas läbipaistvuse suurendamiseks ja järelevalve

tõhustamiseks võtnud vastu reforme või kaaluvad nende vastuvõtmist. Sloveenias on

erakondade aruandlust käsitlevate ajakohastatud eeskirjade eesmärk tagada suurem

läbipaistvus ja selgus. Lätis tugevdatakse erakondade rahastamise normide muudatustega

kriminaalvastutuse norme ebaseadusliku rahastamise korral. Eestis kiitis valitsus heaks

erakondade rahastamise raamistiku reformi, milles täpsustatakse erakondade finantskohustusi.

Itaalias on esitatud õigusaktid erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks ning

samasisulisi norme arutatakse praegu Taani ja Rumeenia parlamentides. Soomes võttis

parlament seadusandliku ettepaneku vastu 2025. aasta juunis. Montenegros takistavad

erakondade rahastamist reguleerivat õigusraamistikku jätkuvalt puudused kohaldamisalas,

selguses ja rakendamises.

Korruptsioonivastane võitlus suure riskiga valdkondades

Korruptsioon võib mõjutada kõiki avaliku elu valdkondi, kuid erilist tähelepanu väärivad suure

riskiga sektorid – tavaliselt need, mis tegelevad märkimisväärsete avaliku sektori ressurssidega

või osutavad olulisi teenuseid. Kindlaks tehtud tundlikud valdkonnad on näiteks tervishoid,

energeetika, linnaplaneerimine ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Erilist

tähelepanu vajavad valdkonnad, kus avaliku sektori kulutused suurenevad kiiresti või kus

menetlusi lühendatakse, näiteks kaitsevaldkonna hanked. ELi korruptsioonivastase võrgustiku

raames analüüsivad komisjon ja liikmesriigid neid suure riskiga valdkondi ja jagavad teavet

hea tava kohta, kuidas nendega kõige paremini tegeleda72.

Liikmesriigid võtavad mitmesuguseid meetmeid korruptsiooniriski maandamiseks suure

korruptsiooniriskiga valdkondades. Leedu ja Soome on kehtestanud järelevalve ning

keskenduvad suure korruptsiooniriskiga valdkondadele. Saksamaa on ajakohastanud oma

riigihanke-eeskirju, et suurendada läbipaistvust ja tagada ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Eestis tegeletakse mitme suure korruptsiooniriskiga valdkonnaga. Madalmaades, Rootsis ja

Belgias on käimas algatused organiseeritud kuritegevusega seotud korruptsiooni vastu

võitlemiseks. Maltas osutasid auditeerimisasutused puudustele avaliku sektori vahendite

kasutamisel ja muudatustele riigihankemenetlustes.

Montenegros rakendatakse meetmeid, et võidelda korruptsiooni vastu suure riskiga

valdkondades, näiteks tagada avalikes institutsioonides usaldusväärsuskavade rakendamine.

Serbias kasutati jätkuvalt laialdaselt erandeid riigihangete seadusest ja hoiti seeläbi kõrvale

selle kohaldamisest, ning järelevalvemehhanismid on ebapiisavad.

71 Vt ka komisjoni 12. detsembri 2023. aasta soovitus (EL) kaasavate ja probleemikindlate valimisprotsesside

kohta liidus ning Euroopa Parlamendi valimiste Euroopa mõõtme ja tõhusa läbiviimise kohta. 72 2024. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon välisuuringu, mille eesmärk oli teha kindlaks ühised suure

korruptsiooniriskiga valdkonnad kogu ELis, ning esitas selle võrgustikule (https://home-

affairs.ec.europa.eu/news/commission-presents-new-study-areas-most-risk-corruption-2024-11-04_en).

24

4.3 Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Meediavabadus ja meedia mitmekesisus on õigusriigi seisukohast keskse tähtsusega.

Sõltumatu meedia aitab tagada, et võimulolijad võtavad oma tegevuses vastutuse ning

võimaldab teabe ja arvamuste vaba liikumist. Poliitiline või riiklik surve ja kontroll võib

nõrgendada meediavabadust ja takistada inimestel teavet otsida, saada ja jagada. Vastutuse

puudumine meediavabaduse ja ajakirjanike vastu suunatud rünnakute eest käib sageli käsikäes

muude õigusriigi standardite halvenemisega.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse edendamine on olnud ELi demokraatia ja õigusriigi

tugevdamise jõupingutuste keskmes. Varasematel aastatel õigusriigi olukorda käsitlevate

aruannetega hõlmatud mitmes põhivaldkonnas esitatud meetmed, nagu ajakirjanike turvalisuse

ja kaitse tugevdamine, üldsuse osalemise vastaste strateegiliste hagide ehk vaigistushagide

käsitlemine ja meediamaastikul esinevate struktuursete probleemide lahendamine üldisemalt

Euroopa meediavabaduse määruse73 alusel, on rakendamise eri etappides. Liikmesriigid

peavad tagama enamiku Euroopa meediavabaduse määruse sätete järgimise käesoleva aasta

8. augustiks ning enamik neist kaalub või võtab vastu õigusakte, et viia oma õigus kooskõlla

Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Euroopa meediavabaduse määruse nõuetekohane

kohaldamine aitab täita ka mitmeid käesolevas õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud

soovitusi, eelkõige neid, mis käsitlevad avalik-õigusliku meedia sõltumatust, ajakirjanike

kaitse teatavaid aspekte ning riikliku reklaami jaotamise läbipaistvust ja õiglust.

Meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega seotud ohtude jälgimine

Meedia mitmekesisuse seire74 raames hinnatakse ohte meediavabadusele ja meedia

mitmekesisusele kõigis ELi liikmesriikides ja mõnes kandidaatriigis, keskendudes

põhikaitsele, turu mitmekesisusele, poliitilisele sõltumatusele ja sotsiaalsele kaasatusele.

2025. aasta tulemustest nähtub, et ajakirjanike tingimused on halvenenud mitmes riigis:

sagenenud on füüsiline vägivald meeleavalduste ajal, rohkem on veebiahistamist ja poliitikute

laimukampaaniaid. Väga kontsentreeritud meediaomandist ja väikese arvu digiplatvormide

domineerimisest tulenevad ohud suurenevad. Aruandes kinnitatakse ka olulist majanduslikku

survet meedia ökosüsteemile kogu Euroopas ja see suurendab poliitilise mõjutamise

potentsiaali.

Meediavaldkonda reguleerivate asutuste sõltumatuse suurendamine

Meedia mitmekesisuse säilitamisel mängivad olulist rolli oma tegevuses sõltumatud meediat

reguleerivad riiklikud asutused, kes täidavad oma ülesandeid erapooletult ja läbipaistvalt. Kõik

liikmesriigid on võtnud vastu õigusnormid, millega määratakse kindlaks nende reguleerivate

asutuste pädevus ja sõltumatuse kaitsemeetmed. Nii audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis75

kui ka Euroopa meediavabaduse määruses on nendele reguleerivatele asutustele kehtestatud

nõuded, sealhulgas sõltumatus valitsusest, erapooletus, läbipaistvus, vastutus, piisavad

vahendid, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning tõhusad

apellatsioonimehhanismid.

Õigusriigi olukorda käsitleva 2024. aasta aruande avaldamisest alates on mitme meediat

reguleeriva riikliku asutuse ülesandeid ja pädevusi laiendatud või neid laiendatakse, muu

73 Euroopa meediavabaduse määrus sisaldab erisätteid riikliku reklaami läbipaistva ja õiglase jaotamise,

meediaomandi läbipaistvuse, avalik-õigusliku meedia sõltumatu toimimise ja avaliku teenuse osutamiseks

vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse kohta. Samuti kehtestatakse sellega meetmed ajakirjandusallikate

ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsmiseks. 74 Teeb meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus. 75 14. novembri 2018. aasta direktiiv 2018/1808.

25

hulgas selleks, et järgida ELi digiteenuste määrust76 ja Euroopa meediavabaduse määrust.

Näiteks on Portugalis ja Rootsis reguleerivate asutuste rahalised vahendid suurenenud ning

Eestis, Taanis ja Kreekas on reguleerivad asutused inimesi juurde värvanud. Nii Hispaania kui

ka Prantsusmaa võtavad meetmeid audiovisuaalmeediat reguleerivate asutuste

järelevalvefunktsiooni tugevdamiseks. Õigusaktidega kavatsetakse anda reguleerivatele

asutustele uued kontrolli- ja järelevalveülesanded Eestis, Soomes, Sloveenias, Tšehhis,

Iirimaal, Belgias, Luksemburgis, Maltas, Slovakkias ja Rootsis. Laienemisprotsessis

osalevatest riikidest on meediat reguleerivate asutuste rahaline sõltumatus paranenud Põhja-

Makedoonias.

Mitmes liikmesriigis tuntakse jätkuvalt muret reguleerivate asutuste sõltumatuse või

erapooletuse pärast. See tähendab näiteks selliste kaitsemeetmete ebapiisavust, millega oleks

võimalik hoida ära ametisse nimetamise korra või reguleerivate asutuste toimimise lubamatu

poliitiline mõjutamine, nagu on näha Ungaris, Kreekas ja Poolas. Albaanias on reguleeriva

asutuse sõltumatusega endiselt probleeme, mis on seotud juhatuse liikmete valimise

kaheparteilise formaadi ja nende poliitilise kuuluvusega. Endiselt valmistab suurt muret Serbia

meediat reguleeriva asutuse sõltumatus, sest viivitused ja puudused selle juhtkonna

valikumenetluses õõnestavad üldsuse usaldust protsessi vastu.

Meediaomandi läbipaistvuse suurendamine

Meediaomandi läbipaistvus võimaldab kasutajatel teha teadlikumaid otsuseid, arvestades, et

meediaomanikud saavad otseselt või kaudselt kontrollida või mõjutada toimetuslikke otsuseid

ja uudistesisu. Horvaatias ja Kreekas on toimunud positiivseid muutusi, näiteks on loodud või

laiendatud veebipõhiseid omandiregistreid või nende tulemuslikku järelevalvet. Prantsusmaal

on reguleeriv asutus koostamas riiklikku meediaomandi andmebaasi. Lätis muudetakse

ajakirjandusseaduse muudatustega kohustuslikuks massimeediateenuste osutajate

registreerimine ja tegelikke kasusaajaid käsitlev teave.

Muudes riikides olukord varieerub. Montenegros on meediaomandit käsitleva teabe

läbipaistvust käsitlevad normid paranenud, kuid ainult seoses meediateenuse osutajatega.

Serbias on meediasektori omandistruktuuride ja avaliku sektori rahastuse läbipaistvuse

suurendamise meetmeid rakendatud vaid osaliselt.

Meediaomandi läbipaistvusega seotud probleemid püsivad Bulgaarias, Tšehhis, Madalmaades,

Küproses ja Hispaanias. Bulgaarias on tehtud mõningaid edusamme ja töös olevate uute

õigusaktide vastuvõtmise korral oodatakse paranemist ka Hispaanias. Albaanias on

meediaomandi suurel kontsentratsioonil jätkuvalt negatiivne mõju meedia sõltumatusele.

Meediavabaduse kaitsmine poliitilise survestamise ja lubamatu mõjutamise eest

Poliitiline survestamine ja lubamatu mõjutamine võivad kahjustada meedia sõltumatust. Sellise

surve vältimiseks on oluline rakendada kaitsemeetmeid avalik-õigusliku meedia

politiseerimise vastu ja läbipaistvaid riikliku reklaami jaotamise norme.

Riiklik reklaam hõlmab riigi vahendite mis tahes viisil kasutamist reklaami või kampaania

jaoks ükskõik millise tasandi avaliku sektori asutuse või üksuse poolt. Kui need vahendid

eraldatakse läbipaistmatult või ebaõiglaselt, võidakse neid kasutada poliitilise mõjutamise

vahendina. Euroopa meediavabaduse määrus tegeleb selle küsimusega, sätestades nõuded, mis

puudutavad eraldamise puhul kasutatavaid kriteeriume ja menetlusi ja avaliku sektori asutuste

kohustust avalikustada iga aastal kulutatud summad.

76 19. oktoobri 2022. aasta määrus 2022/2065.

26

Küproses, Maltas, Slovakkias ja Poolas valmistatakse praegu ette just seda küsimust käsitleva

õigusakti eelnõu. Kuigi riikliku reklaami läbipaistvuse norme rakendatakse jätkuvalt

nõuetekohaselt, on riikliku reklaami õiglane jaotamine Austrias endiselt aruteluteema. Ungaris

ei ole meediaväljaannetele riikliku reklaami jaotamise reguleerimiseks vastu võetud ega

kavandatud ühtegi meedet. Rumeenias on erameedia rahastamine erakondade ja riigiasutuste

poolt suurendanud läbipaistmatu poliitilise reklaami osakaalu. Laienemisprotsessis osalevatest

riikidest on Albaanias endiselt puudusi riikliku reklaami ja muude riigi ressursside õiglasel

jaotamisel. Põhja-Makedoonias on riigi rahastatud reklaami taaskehtestamine pälvinud

kriitikat meediaekspertidelt ja kodanikuühiskonna organisatsioonidelt.

Avalik-õigusliku meedia rahastamise eest vastutavad asjaomased liikmesriigid77. Euroopa

meediavabaduse määruse eesmärk on tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatu toimimine.

Määruse sätetega nõutakse piisavaid, kestlikke ja prognoositavaid rahalisi vahendeid ning

juhtkonna ametisse nimetamise ja ametist vabastamise läbipaistvuse edendamist. Tšehhis on

vastu võetud reformid, mille eesmärk on tugevdada riiklike avalik-õiguslike

ringhäälinguorganisatsioonide sõltumatust, täpsustada avalik-õigusliku meedia ülesandeid ja

pakkuda kestlikumat rahastamist. Portugalis on sõlmitud uus leping avalik-õigusliku

meediateenuse osutajaga, kelle vahendeid on suurendatud.

Reformid on pooleli või ettevalmistamisel Küproses, Eestis, Soomes, Iirimaal, Lätis, Rootsis,

Taanis, Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Madalmaades ja Poolas. Kreekas tõi uus

haldusorganite ametisse nimetamise kord kaasa positiivseid muutusi, kuid jätkuvalt valmistab

muret avalik-õigusliku meedia õigusraamistik ja vähene poliitiline sõltumatus. Slovakkias

valmistab endiselt muret ka 2024. aasta juuli seadus, millega avalik-õiguslik

ringhäälinguorganisatsioon likvideeritakse ja luuakse uus üksus. Varem esile toodud

probleeme seoses avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimise ja toimetusliku sõltumatusega

ei ole veel käsitletud Rumeenias, Maltas ega Ungaris. Albaanias ja Serbias on suurenenud mure

avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatuse pärast.

Teabe kättesaadavus

Õigus pääseda ligi avaliku sektori asutuste teabele on ülioluline, et ajakirjanikud saaksid teha

oma uurimistööd. Samuti on see oluline läbipaistvuse ja vastutuse vahend kodanikuühiskonna

ja kodanike jaoks laiemalt. Eesti, Luksemburg, Belgia, Madalmaad, Bulgaaria, Taani ja Kreeka

on võtnud täiendavaid meetmeid, kuigi sageli tuleb kontrollida seadusandlike muudatuste

tulemuslikkust praktikas.

Mõningaid jõupingutusi on tehtud mitmes liikmesriigis, kus oli varem probleeme tuvastatud,

näiteks Soomes ja Rumeenias, kuid Hispaanias täiendavaid meetmeid võetud ei ole. Itaalias on

ajakirjanikel endiselt mure normide pärast, millega reguleeritakse kriminaalmenetlusega

seotud teatava õigusteabe avalikustamist. Montenegros tuleb teabele juurdepääsu käsitlevat

õigusraamistikku veel muuta ning selle tulemusliku rakendamise tagamisel on

märkimisväärseid probleeme.

Ajakirjanike turvalisuse ja kaitse suurendamine ning kohtuasjaga ähvardamise ja

vaigistuskaebuste probleemi lahendamine

Ajakirjanikud seisavad jätkuvalt silmitsi nii füüsilise kui ka kohtuasjaga ähvardamisega ning

lisaks sellele ohustavad mõnes liikmesriigis nende turvalisust laimukampaaniad internetis.

Pärast komisjoni 2021. aasta soovitust ajakirjanike ja muude meediatöötajate turvalisuse

kohta78 on mitu liikmesriiki ja laienemisprotsessis osalevat riiki võtnud vastu spetsiaalsed

77 Eeldusel et järgitakse ELi kaubandus- ja konkurentsieeskirju. Vt aluslepingute protokoll (nr 29) liikmesriikide

avalik-õigusliku ringhäälingu kohta. 78 Komisjoni 16. septembri 2021. aasta soovitus.

27

tegevuskavad ja astunud samme ajakirjanike turvalisust edendavate spetsiaalsete

tugistruktuuride loomiseks.

Vaigistushagi on avalikku huvi pakkuvate küsimustega tegelevate ajakirjanike ja inimõiguste

kaitsjate ahistamise erivorm, mille eesmärk on neid vaigistada ning avaldada heidutavat mõju

meediavabadusele ja sõnavabadusele. Alates 2024. aasta maist kehtib piiriüleste

vaigistushagide vastu võitlemiseks ELi õigusakt79 ning liikmesriike julgustatakse ühtlustama

kaitsemeetmeid, et hõlmata ka riigisiseseid juhtumeid. Lisaks sellele pakub Euroopa

meediavabaduse määrus ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitset,

eelkõige sekkuvate jälgimisvahendite kasutamise eest.

ELi õigusakt ja komisjoni antud spetsiaalne soovitus vaigistushagide kohta80 on aidanud kaasa

edasistele sammudele riikide õigusloomes. Belgia võttis meetmeid ajakirjanike õiguskaitse

tugevdamiseks, näiteks laimu dekriminaliseerimine ja karmimate karistuste kehtestamine

ajakirjanike vastu toime pandud kuritegude eest. Kreeka ja Iirimaa on samuti asunud

kehtestama menetluslikke eritagatisi ning Iirimaa vaatab läbi laimu käsitlevaid seadusi. Eestis

on vaigistushagidega seotud küsimuste riiklikuks kontaktpunktiks määratud Eesti Ajakirjanike

Liit. Poolas kavatseb valitsus piirata laimamise eest määratava karistuse rangust. Teisest küljest

on laimamise suhtes kehtiva korra reform Itaalias seiskunud ja Slovakkias ei ole sellega edasi

liigutud.

Üldisemalt on ajakirjanike turvalisuse osas mõnes liikmesriigis toimunud positiivsed

muutused, mis tulenevad ka õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud

soovituste järgimisest. Kreekas jätkatakse ajakirjanike vastu suunatud vaigistushagide alase

teadlikkuse suurendamist. Luksemburgis on valitsus võtnud kohustuse tugevdada ajakirjanike

kaitset ja Rootsis on riiklikule meediat reguleerivale asutusele tehtud ülesandeks jälgida

ajakirjanike turvalisust. Montenegro ametiasutused jätkavad ajakirjanike vastu suunatud

verbaalse ja füüsilise vägivalla uutele juhtumitele kiiret ja tõhusat reageerimist

institutsioonilisel ja õiguskaitseasutuste tasandil. Teisest küljest on reformiprotsessid

Bulgaarias ja Maltas pooleli vaatamata murele ajakirjanike turvalisuse ja töötingimuste pärast.

Serbias on mure ajakirjanike turvalisus pärast kasvanud.

4.4 Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Õigusriigi keskmes on hästi toimiv institutsiooniline kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. See

tagab riigiasutuste toimimise, koostöö ja vastutuse, nii et ühe riigiasutuse teostatava võimu üle

teevad järelevalvet teised riigiasutused.

Põhiseaduslikud reformid ja arutelud, mis mõjutavad institutsioonilist kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemi

Mõnes liikmesriigis on käimas meetmed põhiseadusliku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi

tugevdamiseks. Madalmaades on riigiasutused tulnud välja mitme algatusega, et võtta

järelmeetmeid seoses õigusriigi küsimustega tegeleva riikliku komisjoni ettepanekutega.

Bulgaarias kontrollitakse täiendavalt, kas põhiseaduse reform, millega piiratakse presidendi

volitusi ajutise valitsuse ametisse nimetamise menetluses, vastab põhiseadusele. Itaalias jätkub

parlamendi arutelu seoses põhiseaduse reformi eelnõuga, mille eesmärk on suurendada

valitsuse stabiilsust ja võtta kasutusele peaministri otsevalimine. Maltas on tekitanud

79 Direktiiv (EL) 2024/1069, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt

põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised

hagid) eest. 80 Komisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus C(2022) 2428. Soovitus, mis hõlmab riigisiseseid juhtumeid, ja

direktiiv, mis hõlmab piiriüleseid juhtumeid, täiendavad teineteist.

28

seadusandlik reform, millega karmistati tingimusi, mis tuleb täita, et kodanikud saaksid otse

taotleda magistraadiuurimise algatamist, mõne sidusrühma kriitikat selle võimaliku mõju kohta

kõrgema tasandi kuritegude eest süüdistuste esitamisele.

Kontrolli- ja tasakaalustussüsteem on eriti oluline kriiside ajal, mil võib olla vaja võtta

erakorralisi meetmeid. Sellistel juhtudel on olulised kaitsemeetmed, nagu erakorraliste

meetmete ajaline piiramine, nende hädavajalikkuse ja proportsionaalsuse tagamine ning

järelevalve ja kontroll. Rootsis esitas valitsus ettepaneku muuta põhiseadust, et luua raamistik

tõsiste kriiside paremaks lahendamiseks. Samas jätkab Ungari valitsus oma erakorraliste

volituste ulatuslikku kasutamist, millega ta kahjustab õiguskindlust ja mõjutab ettevõtjate

tegevust ühtsel turul.

Õigusloomeprotsessi kaasavus, kvaliteet ja läbipaistvus

Läbipaistva, vastutustundliku, demokraatliku ja pluralistliku seadustekstide vastuvõtmise

protsessi olemasolu on hea õigusloome ja õiguskindluse seisukohast väga oluline. Mitu

liikmesriiki on astunud samme sidusrühmadega konsulteerimise parandamiseks

õigusloomeprotsessis. Küpros juurutas veebiplatvormi süstemaatilise kasutamise, mis on

aidanud märkimisväärselt parandada sidusrühmadega konsulteerimist. Eestis tehti arutelu

käigus kindlaks elemendid, mida tuleks konsultatsiooniprotsessis veelgi parandada.

Liikmesriigid püüavad parandada ka õigusloomeprotsessi kvaliteeti. Taanis on

õigusloomeprotsessi norme muudetud, et anda parlamendile rohkem aega õigusaktide

arutamiseks. Kreekas jätkub positiivne suundumus vältida kiirendatud seadusandlikke

menetlusi ja peetakse kinni avalike konsultatsioonide seadusjärgsest ajakavast, kuid

õigusloomeprotsessis osalemist ja läbipaistvust saaks veelgi parandada.

Teistes liikmesriikides on endiselt puudusi sidusrühmade kaasamisel õigusloomeprotsessi.

Slovakkias teeb jätkuvalt muret tava eirata sidusrühmade kaasamist õigusloomesse ja

kiirmenetluste sage kasutamine. Maltas ei ole astutud edasisi samme, et võtta kasutusele

ametlik raamistik üldsuse osalemiseks õigusloomeprotsessis, kuigi valitsus teatas oma

kavatsusest luua uus avalikule konsultatsioonile pühendatud osakond. Bulgaarias on

õigusloome normide rakendamisel praktikas jätkuvalt probleeme ja jätkuvalt teeb muret

õigusloomeprotsessi kvaliteet.

Albaanias on endiselt probleeme õigusloomeprotsessi kvaliteediga, sealhulgas avalike

konsultatsioonide tulemuslikkusega, mis on probleem ka Montenegros. Põhja-Makedoonias on

endiselt puudusi kaasava ja tõenduspõhise poliitikakujundamise protsesside rakendamisel.

Serbias takistasid parlamendi tulemuslikkust ja järelevalve toimimist jätkuvalt istungite vähene

sagedus ja tõelise poliitilise arutelu puudumine.

Olulised suundumused kõrgeimates kohtutes ja konstitutsioonikohtutes seoses kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemiga

Konstitutsioonikohtutel on oluline roll liidu õiguse tulemuslikul kohaldamisel ja ELi

õiguskorra tervikluse tagamisel ning need on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi olulised

osalised. Kuigi konstitutsioonikohtute moodustamine, koosseis ja toimimine kuulub

liikmesriikide pädevusse, peavad liikmesriigid selle pädevuse teostamisel järgima liidu õigust

ja väärtusi.

Mõnes liikmesriigis on konstitutsioonikohtu otsustel olnud kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemile oluline mõju. Bulgaarias vaatas konstitutsioonikohus läbi

valimistulemused mitmes valimisjaoskonnas ja leidis, et 16 parlamendiliikme valimine oli

ebaseaduslik. Sellest johtuvalt arvutati ümber parlamendis esindatud kohad ja erakonnad.

Rumeenias toimusid 2025. aastal uued presidendivalimised pärast konstitutsioonikohtu otsust

tühistada valimiste esimene voor. Tšehhis on kohaldatud põhiseaduslikke piiranguid

29

menetlustehnika suhtes, mille abil on võimalik teha viimase hetke muudatusettepanekuid, mis

ei ole seotud seadusandliku ettepaneku sisuga. Poolas ei ole veel seadused, milles käsitletakse

konstitutsioonikohtuga seotud tõsiseid probleeme, veel jõustunud ning valitsus töötab välja

läbivaadatud ettepanekut.

Albaanias jätkas konstitutsioonikohus tulemuslikku toimimist, Põhja-Makedoonias on

tugevdatud konstitutsioonikohtu rolli oma otsuste järelevalvel ja täitmise tagamisel.

Montenegros tekkis tõsine institutsiooniline ja poliitiline kriis seoses parlamendi otsusega

kuulutada ühepoolselt välja konstitutsioonikohtu kohtuniku pensionile jäämine, mis tekitas

muret konstitutsioonikohtu sõltumatuse austamise pärast. Serbias valmistab muret asjaolu, et

konstitutsioonikohtus on täitmata neli ametikohta, sest see on negatiivselt mõjutanud kohtu

tõhusust.

Ombudsmanid, riiklikud inimõiguste kaitse asutused ja muud sõltumatud asutused

Riiklikel inimõiguste kaitse asutustel,81 ombudsmanidel,82 võrdõiguslikkust edendavatel

asutustel ja muudel sõltumatutel asutustel on oluline roll õigusriigi põhimõtte austamise

edendamisel ning nad on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi oluline osa. Mõnes liikmesriigis

tehakse jõupingutusi nende asutuste tugevdamiseks. Madalmaades on inimõiguste kaitse asutus

võtnud meetmeid oma juhtimisprobleemide lahendamiseks ning Leedus pikendati parlamendi

ombudsmanide volitusi ja suurendati selleks vahendeid. Luksemburgis on käimas reform, mille

eesmärk on tuua inimõiguste nõuandekomitee riigiministeeriumi juurest parlamendi juurde.

Austrias on valitsus oma programmis kohustunud tagama läbipaistvuse ja objektiivsuse

sõltumatutes asutustes kõrgetele ametikohtadele nimetamisel, mis on endiselt

politiseerimistundlik valdkond. Bulgaarias jätkavad mõned sõltumatud ja reguleerivad

asutused oma tegevust aegunud volituste alusel ning pikendamismenetlusi on uuesti alustatud.

Horvaatias on astutud märkimisväärseid samme, et parandada rahvaombudsmani soovituste

järelmeetmeid ja juurdepääsu teabele.

Teistes liikmesriikides seisavad riiklikud inimõiguste kaitse asutused, ombudsmanid ja muud

sõltumatud asutused jätkuvalt silmitsi probleemidega. Belgias väljendas Föderaalne

Inimõiguste Instituut muret seoses föderaaltasandi võrdõigusasutuse eelarvega. Rumeenia

Inimõiguste Instituudil on tõsiseid probleeme personali ja rahaliste vahendite nappusega.

Mis puudutab nelja liikmesriiki, kes ei olnud veel loonud ÜRO Pariisi põhimõtetega kooskõlas

olevat riiklikku inimõiguste kaitse asutust, siis Tšehhil on see nüüd olemas. Rumeenias ei ole

aga lõplikku otsust riikliku inimõiguste kaitse asutuse akrediteerimise kohta veel vastu võetud.

Itaalias on parlamendis veel pooleli viis seaduseelnõu, kuid riikliku inimõiguste kaitse asutuse

loomiseks ei ole konkreetseid meetmeid võetud. Malta valitsus on teinud tööd riikliku

inimõiguste kaitse asutuse loomiseks, kuid õigusakti eelnõu ei ole veel parlamendile esitatud.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest on Montenegros koostamisel ombudsmani bürood

käsitlev uus seadus, et tagada täielik kooskõla Pariisi põhimõtetega ja saada A-staatuse

akrediteering.

Euroopa Inimõiguste Kohtu ja liikmesriikide kohtute otsuste täitmine

Alates 2022. aastast sisaldavad riike käsitlevad peatükid arvandmeid Euroopa Inimõiguste

Kohtu põhimõttelise tähtsusega otsuste täitmise kohta, mis on oluline näitaja õigusriigi

81 ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal heaks kiidetud ÜRO Pariisi põhimõtetes (resolutsioon A/RES/48/134)

on sätestatud peamised kriteeriumid, millele riiklikud inimõiguste kaitse asutused peavad vastama. Riiklikud

inimõiguste kaitse asutused akrediteeritakse korrapäraselt ülemaailmse riiklike inimõiguste kaitse asutuste

liidu akrediteerimise allkomisjonis. 82 Vt ombudsmane käsitlevad Veneetsia komisjoni põhimõtted.

30

toimimise kohta riigis. Tulemused on liikmesriigiti erinevad. Kogu ELis on Euroopa

Inimõiguste Kohtu viimase kümne aasta jooksul põhimõttelise tähtsusega, liikmesriikidega

seotud otsustest veel täitmata ligikaudu 45,7 %, mida on veidi rohkem kui eelmisel aastal83.

Taanis muudeti menetlusnorme, et võimaldada riigi peaprokuröril või süüdimõistetud isikul

taotleda kriminaalõigussüsteemis käsitletud asja teistmist, et täita Euroopa Inimõiguste Kohtu

lõplik otsus. Kreekas lisati tsiviilkohtumenetluse seadustikku uus alus menetluse

taasavamiseks, mis võimaldab asja teistmist pärast seda, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on

teinud otsuse, milles tuvastati, et on rikutud õigust õiglasele kohtumenetlusele. Belgias on

riiklike kohtute lõplike otsuste järgimine ametiasutuste poolt endiselt probleem ja Euroopa

Inimõiguste Kohtu tuvastatud struktuursete probleemide järelevalve jätkub.

Kodanikuühiskonna tegevust toetav raamistik

Kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimõiguste kaitsjad on ELi väärtuste kaitsmisel

üliolulised. Nad on järelevalvajad, kes juhivad tähelepanu õigusriiki ähvardavatele ohtudele,

edendavad demokraatlikke väärtusi ja aitavad tagada, et võimul olevad isikud jäävad

vastutavaks. Komisjon on toetanud liikmesriike kodanikuosalust käsitleva soovituse

rakendamisel, milles rõhutatakse jätkuvat vajadust kodanikuühiskonna organisatsioonide

kaitsmise ja võimestamise järele, et tagada edukas kodanikuühiskonna tegutsemisruum84.

Enamik liikmesriike tagab jätkuvalt kodanikuühiskonda võimestava ja toetava raamistiku ning

kodanikuühiskonna tegutsemisruumi peetakse neis jätkuvalt avatuks. Mõned liikmesriigid on

astunud täiendavaid samme tegutsemisruumi edasiseks parandamiseks. Poolas on astutud

täiendavaid samme kodanikuühiskonna tegutsemisraamistiku parandamiseks ning

sidusrühmad leiavad, et kuigi valitsuse koostöö kodanikuühiskonnaga ja selle rahastamise

parandamine on algusjärgus, liigub see üldiselt õiges suunas. Eesti leevendab

kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandekohustust. Hispaanias on esitatud seaduseelnõu,

millega muudetakse kodanike julgeolekut käsitlevat seadust, et lahendada probleemid, millest

sidusrühmad on varem teatanud. Rahastamisele juurdepääsu parandamiseks on astutud samme

ka Austrias, kus kodanikuühiskonna organisatsioonide maksuraamistiku hiljutise reformi

rakendamine on andnud positiivseid tulemusi, ja Rootsis, kus uus õigusraamistik jõustus

2025. aastal. Taanis kavatseb valitsus luua uue rahastamismudeli. Iirimaal on astutud samme,

et kõrvaldada õiguslikud takistused rahastamisele juurdepääsul, ning valimiskomisjon vaatas

kehtivad õigusaktid läbi ettevalmistuse lõppjärgus.

Siiski on jätkunud eelmistes aruannetes täheldatud suundumus, mille järgi seisavad

kodanikuühiskonna ees üha suuremad väljakutsed, mis on seotud uute õiguslike piirangute,

ebapiisava rahastamise ning füüsiliste ja verbaalsete rünnakutega. Ungaris takistab

kodanikuühiskonna tegutsemisruumi veelgi kodanikuühiskonna organisatsioonide halvenev

keskkond ja õiguskindlusetus. Parlamendi töö seoses avaliku elu läbipaistvust käsitleva uue

seaduseelnõuga lükati edasi sügisesse ning praegusel kujul oleks sel oluline mõju

kodanikuühiskonna organisatsioonide ja meediaväljaannete tegevusele, piirates muu hulgas

nende juurdepääsu rahastamisele. Slovakkias seisab kodanikuühiskonna keskkond silmitsi

täiendava survega ning uued teabe avalikustamise ja aruandluse kohustused tekitavad

kodanikuühiskonna organisatsioonidele lisakoormust.

Belgias väljendavad sidusrühmad muret seoses uute takistustega, mis piiravad õigust meelt

avaldada. Madalmaades on kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemisruum vähenenud

ning seda mõjutavad rahastamiskärped ja uute õiguslike takistuste oht. Saksamaal on praktikas

83 Eelmisel aastal oli see näitaja 44 %. European Implementation Network (2025), kirjalik teave. 84 Komisjoni 12. detsembri 2023. aasta soovitus (EL) 2023/2836 avaliku poliitika kujundamisse kodanike ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise ja nende sisulise osalemise edendamise kohta.

31

jätkuvalt takistuseks mittetulundusühingute maksuvabastuse staatusega seotud meetmete

puudumine. Itaalias tekitas uus julgeolekuseadus, mille eesmärk on võidelda terrorismi ja

organiseeritud kuritegevuse vastu ning parandada sisejulgeolekut, sidusrühmadele muret

võimaliku mõju pärast kodanikuühiskonna tegutsemisruumile ja põhivabaduste kasutamisele,

kuid valitsus leiab, et uute sätetega saavutatakse tasakaal rahumeelse kogunemise õiguse ning

vaba liikumise õiguse ja isikuvabaduse vahel. Kreekas alustati kehtiva registreerimise

õigusraamistiku hindamist, samas vajab koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega

korrapärast ja kestlikku struktureerimist. Ungaris põhjustasid õigusaktide ja põhiseaduse

hiljutised muudatused ning nende kohaldamine praktikas õiguskindlusetust võrdõiguslikkuse

ja mitmekesisuse edendamisele suunatud avalike kogunemiste korraldajate ja osalejate jaoks.

Laienemisprotsessis osalevatest riikidest on Albaania kodanikuühiskonna organisatsioonidel

endiselt üldiselt vabadus tegutseda, kuid endiselt on probleeme, sealhulgas seoses

registreerimisnõuete ja piiratud riikliku rahastamisega. Montenegros toimivad

kodanikuühiskonna organisatsioonid üldises soodsas keskkonnas, kuid mitmed probleemid

püsivad. Põhja-Makedoonias algatas valitsus meetmed koostöö tõhustamiseks

kodanikuühiskonnaga ja kodanikuühiskond tõstis esile probleeme, sealhulgas seoses internetis

leviva vaenukõnega. Serbias seisavad kodanikuühiskonna organisatsioonid silmitsi kasvava

surve ja rünnakutega.

Sekkuva jälgimistarkvara (nuhkvara) kasutamisega seotud riiklikud kontrolli- ja

tasakaalustussüsteemid

Isegi kui nuhkvara kasutamine on põhjendatud riikliku julgeolekuga, ja juhul kui see jääb ELi

õiguse kohaldamisalast välja, peab riikliku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga olema

kaitsemeetmete olemasolu tagatud. Austada tuleb selliseid põhiõigusi nagu õigus isikuandmete

kaitsele, vabadus saada ja levitada teavet, väljendusvabadus ning õigus tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. ELi andmekaitsealaste

õigusaktidega on ette nähtud terviklik järelevalve- ja kaitsemeetmete mehhanism ning neid

õigusakte kohaldatakse olukordades, kus nuhkvara kasutatakse õiguskaitse eesmärkidel.

Nuhkvara kasutamist, selle reguleerimist ja kohaldatavaid järelevalvemehhanisme on uurinud

ka Veneetsia komisjon85.

Õigusriigi olukorda käsitlevas 2025. aasta aruandes on jätkatud suundumuste jälgimist ja nende

kohta aru andmist ning süüdistused nuhkvara ebaseadusliku kasutamise kohta on asetanud

tähelepanu keskpunkti riikliku kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi. Kreekas vabastas kohtulik

uurimine kõik Kreeka riigiasutused ja ametnikud Predatori nuhkvara kasutamise juhtumis

vastutusest ning presidendi dekreeti, mille eesmärk on kaitsta side privaatsust jälgimistarkvara

kasutamise eest, ei ole veel vastu võetud. Teated ajakirjanike kohta, kes olid Itaalias Paragoni

nuhkvara sihtmärgiks, tekitasid sidusrühmades muret ja neid uuris parlamendi riigi julgeoleku

komisjon, kes avaldas 2025. aasta juunis aruande, milles märgitakse, et ta ei tuvastanud, et

Itaalia luureteenistus oleks kasutanud Itaalia ajakirjanike suhtes nuhkvara. Poolas jätkab

Pegasuse tarkvara kasutamist käsitlev uurimiskomisjon oma tööd. Ungaris ei ole lahendatud

menetluslike tagatiste ja tõhusa järelevalve küsimust salajase jälgimise meetmete korral

väljaspool kriminaalmenetlust. Serbias teatas kodanikuühiskond, et Serbia ametivõimud

kasutasid ebaseaduslikult nuhkvara ajakirjanike, keskkonnaaktivistide ja muude isikute vastu.

85 Raport õigusriigi ja inimõigustega kooskõlas oleva nuhkvara reguleerimise kohta, mille Veneetsia komisjon

võttis vastu oma 141. täiskogu istungjärgul (Veneetsia, 6.–7. detsember 2024) – Euroopa Nõukogu Veneetsia

komisjon

32

4.5 Ühtse turu aspektid neljas sambas

Tulemuslikul kohtusüsteemil, korruptsioonivastasel võitlusel, heal valitsemistaval,

õiguskindlusel ja usaldusväärsel õigusloomel on kõigil märkimisväärne majanduslik mõju.

Need kujundavad ettevõtluskeskkonda ja suunavad investeerimisotsuseid, mõjutavad ühtse

turu sujuvat toimimist ning lõppkokkuvõttes majanduskasvu ja töökohtade loomist.

2025. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelis esitatud uutele Eurobaromeetri andmetele

tuginedes on riike käsitlevates peatükkides esitatud, millisena ettevõtjad tajuvad liikmesriikide

riigihanke- ja konkurentsiasutuste sõltumatust. Need asutused on ühtse turu toimimise

seisukohast keskse tähtsusega. Esimese astme riigihangete kontrolli organite puhul on tajutav

sõltumatus kõige suurem Austrias, Soomes ja Itaalias ning kõige väiksem Bulgaarias, Ungaris

ja Horvaatias. Riigi konkurentsiasutuste puhul on tajutav sõltumatus kõige suurem Austrias,

Soomes ja Maltas ning kõige väiksem Ungaris, Bulgaarias ja Horvaatias.

Investeeringute kaitsega seoses väljendas üle kahe kolmandiku küsitletud ettevõtetest

kindlustunnet Luksemburgis, Iirimaal, Soomes, Maltas, Taanis, Rootsis, Austrias, Sloveenias

ja Madalmaades ning vähem kui kolmandik Kreekas ja Küproses. Laienemisprotsessis

osalevatest riikidest väljendas üle poole küsitletud ettevõtetest usaldust investeeringute kaitse

suhtes Montenegros ja Serbias ning alla poole Albaanias ja Põhja-Makedoonias.

Mis puudutab kohtusüsteemi toimimist, siis ühtse turu seisukohast on üks oluline aspekt

kohtute ja kohtunike spetsialiseerumine kaubandusasjade, sealhulgas suure väärtusega

piiriüleste kohtuasjade menetlemisele. Saksamaal on jõustunud uued normid spetsialiseerunud

kaubanduskohtute loomise kohta, mille eesmärk on pakkuda äriühingutele suure väärtusega

vaidlustes rohkem spetsialiseeritud ja tõhusamaid menetlusi. Lätis jätkab spetsialiseerunud

majanduskohus tõhusalt tööd, hoolimata kohtuasjade hulga üldisest suurenemisest ja aktiivsete

kohtunike arvu ajutisest vähenemisest. Poolas on loomisel digitaalne tarbijakaitse- ja

konkurentsikohus ning Maltas on uue kaubanduskohtu loomist käsitleva õigusakti eelnõu

praegu parlamendis. Küprose ettevõtjate esindajate sõnul peaks kaubanduskohtu tegevuse

alustamine olema prioriteet, sest viivitused õigusemõistmises takistavad ettevõtete kasvu,

mõjutades eelkõige VKEsid.

Muud õigusemõistmisega seotud valdkonnad, millest ettevõtjad kasu saavad, on alternatiivsete

vaidluste lahendamise mehhanismide kättesaadavus ja kohtukulud. Küproses toetavad

ettevõtjad jõupingutusi vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste edendamiseks,

sealhulgas vahekohtuõiguse ajakohastamist. Soomes teatasid ettevõtjate sidusrühmad, et

investeeringute kaitse õigusraamistik on soodne, kuid intellektuaalomandiga seotud

kohtuvaidluste kõrged kulud võivad takistada õiguskaitse kättesaadavust. Austrias võivad

kõrged kohtulõivud ja kohtulõivude ülempiiri puudumine mõjutada õiguskaitse kättesaadavust,

sealhulgas ettevõtjate jaoks. Eestis mõjutaks seaduseelnõu, millega nähakse ette lõivumäärade

tõstmine, ettevõtlusega seotud asju.

Õigusemõistmise tõhususega seotud probleemid võivad eelkõige mõjutada ettevõtjaid, kelle

investeerimisotsused sõltuvad vaidluste kiirest lahendamisest. Nii on see Maltas, kus

sidusrühmad leiavad, et viivitused ja ebatõhusus kohtutes pärsivad ettevõtjate usaldust.

Samamoodi leiavad sidusrühmad Portugalis, et puudused kohtusüsteemi tõhususes võivad

investeeringuid takistada. Slovakkias takistavad pikad haldusmenetlused ettevõtjatel saamast

vajalikke lube ja heakskiite.

Siduvate kohtuotsuste tulemuslik ja õigeaegne täitmine on oluline ka ELi ühtsel turul

tegutsevate ettevõtjate jaoks. Riike käsitlevates peatükkides esitatakse ka süstematiseeritud

teave liikmesriikides kasutusel olevate mehhanismide kohta, mille abil tagada kõrgeima

halduskohtu otsuste täitmine.

33

Seoses korruptsioonivastase võitlusega võttis Kreeka kasutusele spetsiaalse haldussüsteemi,

et vähendada bürokraatiat ja suurendada lubade andmise standardimist eesmärgiga pakkuda

kaitset võimaliku korruptiivse tegevuse eest. Maltas on kaubanduskoja liikmeks olevad

ettevõtjad võtnud kohustuse kohaldada korruptsioonivastaseid meetmeid. Küproses, kus

ettevõtjate sidusrühmad peavad riigihankeid väga korruptsioonitundlikeks, peaksid valitsuse

jõupingutused riigihangete tõhususe, vastutuse ja läbipaistvuse parandamiseks aitama

parandada ettevõtluskeskkonda. Itaalias on riigihanked digitaliseeritud institutsioonidevahelise

platvormi kaudu, et võidelda just korruptsiooni kaudu toimuvate organiseeritud kuritegevuse

sisseimbumiskatsetega. Slovakkias aga täheldavad ettevõtted ettevõtluskliima halvenemist,

mis on seotud nende tegevust mõjutavate majanduspoliitiliste tingimuste negatiivse

suundumusega. Sloveenias väljendasid mõned äriringkonnad muret lubamatu mõjutamise ja

huvide konflikti pärast riigiettevõtetes. Ungaris on kesksete hankijate sõlmitud raamlepingud

võimaldanud teatavatel ettevõtjatel saada turuliidriks või haarata oma konkurentide arvelt turgu

valitseva seisundi.

Selgete ja läbipaistvate normidega reguleeritud meediakeskkond kaitseb meie demokraatliku

ruumi terviklust ning toetab ka ühtse turu toimimist ja tagab meediateenuse osutajatele võrdsed

tingimused. Meedia ees seisvad majandusprobleemid on üleilmne nähtus, mille mõju tuntakse

kogu Euroopas. Peale meediaomandi läbipaistvuse ning riikliku reklaami õiglase ja läbipaistva

meediaüksustele jaotamise on oluline ka meediavaldkonda toetavate rahastamiskavade

läbipaistvus. Sellistel rahastamiskavadel on Austrias jätkuvalt positiivne mõju, Leedus on

selliste kavade eelarvet märkimisväärselt suurendatud ning Taanis ja Portugalis kavandatakse

meediatoetusmehhanismide reforme.

Tulemuslikud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid toetavad õiguskindlust ja stabiilset

regulatiivset keskkonda, mis on ettevõtjate jaoks otsustava tähtsusega, et tegutseda

prognoositavates tingimustes. Ettevõtjad suhtuvad positiivselt õigusaktide lihtsustamisse

Prantsusmaal. Kuigi Maltas konsulteeritakse tavaliselt ettevõtjate sidusrühmadega asjakohaste

õigusaktide osas, juhivad sidusrühmad tähelepanu ka sellele, et ettevõtjaid mõjutavad aeglased

õigusloomeprotsessid ja õigusaktide ootamatud muudatused. Rumeenia ettevõtjate ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide peamine mure on endiselt seadusandlik ettearvamatus,

õigusloome kvaliteediga seotud probleemid ja regulatiivne koormus. Kreekas ja Bulgaarias

märkisid ettevõtjad, et ettevõtlust takistavad oluliselt ebastabiilsed ja kiiresti muutuvad

õigusaktid. Küproses peavad ettevõtjad ja investorid probleemiks viivitusi

õigusloomeprotsessis ja rakendusaktide vastuvõtmisel. Ungaris on ettevõtjad mures valitsuse

poolt erakorraliste volituste sagedase kasutamise tagajärgede pärast õiguskindlusele ning

õigusloome kvaliteedi pärast üldisemalt. Strateegilistes sektorites tegutsevad välismaised

äriühingud on väljendanud muret selle pärast, et regulatiivsed otsused on meelevaldsed ega ole

erapooletud.

Sidusrühmad on juhtinud tähelepanu ka teatavatele piiriüleste investeeringute kaitsega seotud

takistustele. Horvaatias tõid ettevõtjate sidusrühmad peamiste investeerimisprobleemidena

esile kohtusüsteemi tõhususe ja kvaliteedi ning õigusaktide sagedased muudatused ja

kvaliteedi. Lätis leiavad välisinvestorid, et mõned arengusuundumused, näiteks suuremahuliste

riigihangete haldamine, mõjutavad ettevõtluskeskkonda negatiivselt. Viis, kuidas

konsultatsioone läbi viiakse, mõjutab ka ettevõtjate sidusrühmi. Belgias ja Tšehhis on

ettevõtjate sidusrühmad üldiselt rahul sellega, kuidas neid õigusloomeprotsessi kaasatakse.

Rumeenias leiavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja ettevõtjad, et hoolimata õiguslikest

nõuetest korraldatakse avalik konsultatsioon sageli nn linnukese kirjasaamiseks,

konsultatsiooniajad on väga lühikesed ja tagasiside puudub. Leedus leiavad ettevõtjate

sidusrühmad, et avalike konsultatsioonide lühikesed tähtajad mõjutavad negatiivselt investorite

kaitset.

34

5. KOKKUVÕTE

Õigusriigi olukorda käsitlev käesoleva aasta aruanne kinnitab positiivset suundumust mitmes

liikmesriigis ja näitab, et iga-aastane õigusriigi tsükkel ergutab reforme. Nagu varasematelgi

aastatel, on jätkatud riigisiseseid reforme sellistes valdkondades nagu kohtusüsteemi

sõltumatus, korruptsioonivastane võitlus, meedia mitmekesisus ning institutsiooniline

kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. Kuigi edusammud on ebaühtlased ja teatavates

liikmesriikides on endiselt probleeme, püsib üldine kaasamine protsessi tugev ning

märkimisväärne osa 2024. aasta soovitustest on osaliselt või täielikult ellu viidud.

Ühtse turu mõõtme lisamine loob aruande jaoks lisaväärtust ja aja jooksul saab seda mõõdet

veelgi edasi arendada. Aruandes rõhutatakse, kuidas õigusriigi põhimõtte järgimisega seotud

probleemid võivad otseselt mõjutada majanduslikku kindlustunnet, õiguskindlust ja liidu

majandusraamistiku tulemuslikku toimimist. Prognoositav ja läbipaistev õiguskeskkond toetab

piiriülest ettevõtlust, tarbijate usaldust ja investorite kindlustunnet. Õigusriigi põhimõtte

tugevdamine tugevdab ühtse turu vastupanuvõimet ja terviklust. Poliitiliste suuniste kohaselt

loob EL tihedama seose õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud soovituste ja rahalise

toetuse vahel. Samuti tagab see, et tulevases pikaajalises eelarves on tugevad õigusriigi

põhimõtte kaitsemeetmed.

Samas täiendatakse õigusriigi olukorda käsitlevat aruannet täiendavate algatustega.

2025. aastal esitab komisjon Euroopa demokraatia kaitse programmi. Selle eesmärk on

võimestada tugevaid ja vastupanuvõimelisi demokraatiaid ELis meetmete abil, mis

suurendavad olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet, tugevdavad demokraatlikke

institutsioone, õiglasi valimisi ja vaba meediat ning suurendavad ühiskonna vastupanuvõimet

ja kodanike kaasatust. ELi esimene kodanikuühiskonna strateegia edendab ja kaitseb samas

kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli kogu ELis.

Uue iga-aastase tsükli alguses kutsub komisjon nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles jätkama

aruande põhjal nii üldisi kui ka riigipõhiseid arutelusid. See soodustab edasist dialoogi

liikmesriikide tasandil, kaasates parlamente, kodanikuühiskonda, kohtusüsteemi ja laiemat

üldsust. Komisjon jätkab kindlalt liikmesriikide toetamist käesoleva aasta soovituste

elluviimisel ja koostöö tegemist liidu põhiväärtuste kaitsmiseks.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 8.7.2025

COM(2025) 900 final

ANNEX

LISA

järgmise dokumendi juurde:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA

MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2025. aasta aruanne õigusriigi kohta

Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{SWD(2025) 901 final} - {SWD(2025) 902 final} - {SWD(2025) 903 final} -

{SWD(2025) 904 final} - {SWD(2025) 905 final} - {SWD(2025) 906 final} -

{SWD(2025) 907 final} - {SWD(2025) 908 final} - {SWD(2025) 909 final} -

{SWD(2025) 910 final} - {SWD(2025) 911 final} - {SWD(2025) 912 final} -

{SWD(2025) 913 final} - {SWD(2025) 914 final} - {SWD(2025) 915 final} -

{SWD(2025) 916 final} - {SWD(2025) 917 final} - {SWD(2025) 918 final} -

{SWD(2025) 919 final} - {SWD(2025) 920 final} - {SWD(2025) 921 final} -

{SWD(2025) 922 final} - {SWD(2025) 923 final} - {SWD(2025) 924 final} -

{SWD(2025) 925 final} - {SWD(2025) 926 final} - {SWD(2025) 927 final} -

{SWD(2025) 928 final} - {SWD(2025) 929 final} - {SWD(2025) 930 final} -

{SWD(2025) 931 final}

1

SOOVITUSED BELGIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Belgias kokkuvõtvalt järgmine. Belgias:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et jätkata jõupingutusi kohtusüsteemi vahendite

struktuursete puudujääkide kõrvaldamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid

kohtusüsteemile eraldatavate ressursside kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutustes õigusemõistmise tõhususe

parandamiseks, eelkõige selleks, et lühendada menetluste kestust täielike statistiliste

andmete alusel;

• on tehtud mõningaid edusamme eetikaraamistiku tugevdamisel, võttes vastu normid

parlamendi liikmetele antavate kingituste ja hüvede kohta, ning piiratud edusamme seoses

valitsuse ja nende kabinettide suhtes kohaldatavate pöördukse efekti normidega;

• ei ole tehtud edasisi edusamme lobitöö õigusreformi lõpuleviimisel, sealhulgas raamistiku

loomisel, mille alla kuulub läbipaistvusregister ja õigusloomeline jalajälg, mis hõlmab nii

parlamendi kui ka valitsuse liikmeid;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme ametlikele dokumentidele juurdepääsu raamistiku

tugevdamisel, eelkõige taotluste esitamise ja edasikaebemenetluste parandamisega, võttes

arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid;

• on tehtud piiratud edusamme seoses meetmetega, millega tagatakse, et avaliku sektori

asutused täidavad riigisiseste kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lõplikke otsuseid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks riikliku

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele

soovitatakse Belgial:

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi kohtusüsteemi vahendite struktuursete puudujääkide

kõrvaldamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemile eraldatavate

ressursside kohta;

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi õigusemõistmise tõhususe parandamiseks, eelkõige

lühendada menetluste kestust täielike statistiliste andmete alusel;

• tugevdada eetikaraamistikku, sealhulgas võttes vastu normid parlamendiliikmetele

antavate kingituste ja hüvede kohta ning valitsuse ja nende kabinettide suhtes

kohaldatavad pöördukse efekti normid;

• viia lõpule lobitöö õigusreform, luues raamistiku, mille alla kuulub läbipaistvusregister ja

õigusloomeline jalajälg, mis hõlmab nii parlamendi kui ka valitsuse liikmeid;

• jätkata jõupingutusi ametlikele dokumentidele juurdepääsu raamistiku tugevdamisel,

eelkõige parandades taotluste esitamise ja edasikaebemenetlusi, võttes arvesse ametlikele

dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid;

• võtta meetmeid tagamaks, et avaliku sektori asutused täidavad riigisiseste kohtute ja

Euroopa Inimõiguste Kohtu lõplikke otsuseid.

2

SOOVITUSED BULGAARIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Bulgaarias kokkuvõtvalt järgmine. Bulgaarias:

• ei ole tehtud edasisi edusamme meetmete võtmisel asjakohase õigusraamistiku

kohandamiseks, et vältida kohtunike pikaajalist lähetamist vabadele ametikohtadele,

võttes arvesse Euroopa standardeid kohtunike lähetamise kohta;

• ei ole tehtud edasisi edusamme õigusaktide muudatusettepanekutega, mille eesmärk on

parandada kõrgema kohtute nõukoja inspektsiooni toimimist ja vältida poliitilise

mõjutamise ohtu, eelkõige kaasates kohtuorganid selle liikmete valimisprotsessi;

• pärast otsust, et kasutatud menetlus on põhiseadusega vastuolus, ei ole tehtud edusamme,

et jätkata plaanidega võtta vastu mehhanism kaitsemeetmete kehtestamiseks parlamendi

valitud kõrgema prokuratuurinõukogu liikmete ametisse nimetamise menetluses, tagades

nende sõltumatuse ja võttes arvesse Euroopa standardeid, pidades seejuures eelkõige

silmas nõukogu rolli peaprokuröri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel;

• ei ole veel tehtud edusamme, et tagada uurimiste parem tulemuslikkus ning head

tulemused suurkorruptsiooni juhtumites süüdistuste esitamisel ja lõplike kohtuotsuste

tegemisel, ning tehtud on mõned edasised edusammud seoses korruptsioonivastase

komisjoni institutsiooniliste reformidega;

• on tehtud piiratud edusamme, et parandada tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute

usaldusväärsust, võttes arvesse Euroopa standardeid, tagades eelkõige, et valitsusele on

kehtestatud selged eetikastandardid ja asjakohane karistusmehhanism;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme töö jätkamisel, et parandada riikliku reklaami

jaotamise läbipaistvust, eelkõige vahendajate, näiteks meediaagentuuride kaudu hangitava

riikliku reklaami puhul.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta

raames antud asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele Bulgaarial:

• võtta meetmeid, et kohandada asjakohast õigusraamistikku, et vältida kohtunike

pikaajalist lähetamist vabadele ametikohtadele, võttes arvesse Euroopa standardeid

kohtunike lähetamise kohta;

• jätkata õigusaktide muudatusettepanekutega, mille eesmärk on parandada kõrgema

kohtute nõukoja inspektsiooni toimimist ja vältida poliitilise mõjutamise ohtu, eelkõige

kaasates kohtuorganid selle liikmete valimisprotsessi;

• algatada uuesti kõrgema kohtute nõukoja, eelkõige selle koosseisu reformiprotsess, et

tagada selle sõltumatus ja tulemuslikkus, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtute

haldamise nõukodade kohta;

• tagada head tulemused suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel, neis juhtumites süüdistuste

esitamisel ja lõplike kohtuotsuste tegemisel ning võtta täiendavaid meetmeid, et tagada

korruptsioonivastase komisjoni tulemuslik töö;

• parandada tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute usaldusväärsust, võttes arvesse

Euroopa standardeid, tagades eelkõige, et valitsusele on kehtestatud selged

eetikastandardid ja asjakohane karistusmehhanism;

3

• viia lõpule töö, et parandada riikliku reklaami jaotamise läbipaistvust, eelkõige

vahendajate, näiteks meediaagentuuride kaudu hangitava riikliku reklaami puhul;

• parandada õigusloomeprotsessi kvaliteeti, tagades avalike konsultatsioonide ja

mõjuhinnangute kasutamise parlamendi seadusandlike algatuste puhul.

4

SOOVITUSED TŠEHHILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Tšehhis kokkuvõtvalt järgmine. Tšehhis:

• on tehtud mõningaid edusamme meetmete võtmisel, et tegeleda kohtunike ning kohtu- ja

prokuratuuritöötajate töötasuga, võttes arvesse Euroopa standardeid vahendite ja

tasustamise kohta kohtusüsteemis;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme meetmete võtmisel, et lühendada menetluste

kestust ning tagada suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel ja nendes süüdistuse esitamisel

sõltumatus;

• on täielikult järgitud soovituse seda osa, mille eesmärk on täiendada olemasolevaid norme

lobitöö kohta, püüdes tugevdada kõigi parlamendiliikmete eetikaraamistikku, ning ei ole

teinud edusamme olemasolevate pöördukse efekti normide täiendamisel;

• ei ole tehtud edasisi edusamme, et jätkata meediaomandit käsitleva teabe läbipaistvuse

reformidega;

• on täielikult järgitud soovitust tagada, et on olemas normid või mehhanismid avalik-

õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse osutamiseks, tagades

samal ajal selle sõltumatuse;

• on täielikult järgitud soovitust jätkata seadusandlike muudatuste tegemist riikliku

inimõiguste institutsiooni loomiseks, võttes arvesse ÜRO Pariisi põhimõtteid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele soovitatakse

Tšehhil:

• võtta edasisi meetmeid, et lühendada menetluste kestust ning tagada suurkorruptsiooni

juhtumite uurimisel ja nendes süüdistuse esitamisel sõltumatus;

• võtta edasisi meetmeid, et tugevdada kõigi parlamendiliikmete eetikaraamistikku,

eelkõige täiendades olemasolevaid norme pöördukse efekti kohta;

• algatada uuesti huvide konflikte, sealhulgas tegelikult kasusaavat omanikku käsitlevate

õigusaktide läbivaatamine;

• jätkata meediaomandit käsitleva teabe läbipaistvuse reformidega.

5

SOOVITUSED TAANILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Taanis kokkuvõtvalt järgmine. Taanis:

• on tehtud piiratud edusamme tasuta õigusabi süsteemi läbivaatamise lõpuleviimisel,

võttes arvesse Euroopa standardeid tasuta õigusabi kohta;

• ei ole tehtud edusamme ministritele pöördukse efekti ja lobitöö normide kehtestamisel

ning tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute esitatud varadeklaratsioonide piisava

kontrolli tagamisel;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme selle protsessiga jätkamisel, mille eesmärk on

reformida avalikele haldusdokumentidele juurdepääsu seadust, et tugevdada

dokumentidele juurdepääsu õigust, eelkõige avalikustamistaotluste tagasilükkamise aluste

piiramisega, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Taanil:

• suurendada jõupingutusi, et viia lõpule tasuta õigusabi süsteemi läbivaatamine, võttes

arvesse Euroopa standardeid tasuta õigusabi kohta;

• kehtestada ministritele pöördukse efekti ja lobitöö normid ning tagada tippjuhtkonna

ülesandeid täitvate isikute esitatud varadeklaratsioonide piisav kontroll;

• jätkata selle protsessiga edasiliikumist, mille eesmärk on reformida avalikele

haldusdokumentidele juurdepääsu seadust, et tugevdada dokumentidele juurdepääsu

õigust, eelkõige avalikustamistaotluste tagasilükkamise aluste piiramisega, võttes arvesse

ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

6

SOOVITUSED SAKSAMAALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Saksamaal kokkuvõtvalt järgmine. Saksamaal:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme meetmete võtmisel, et tagada kohtunikele ja

prokuröridele piisav tasu, võttes arvesse Euroopa standardeid tasustamise kohta

kohtusüsteemis;

• ei ole tehtud edasisi edusamme, et tugevdada veelgi õigusloomelist jalajälge,

avalikustades kõigi huvirühmade esindajate panuse õigusaktidesse ja laiendades

kohaldamisala seadusandliku menetluse parlamentaarsele etapile;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et tugevdada olemasolevaid pöördukse efekti

norme, pikendades ministrite ja parlamentaarsete riigisekretäride ooteaega;

• on tehtud piiratud edusamme, et jätkata kavaga luua õiguslik alus ajakirjanduse õigusele

saada föderaalvõimudelt teavet, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu

käsitlevaid Euroopa standardeid;

• ei ole tehtud edusamme mittetulunduslike organisatsioonide maksuvabastuse staatuse

kohandamise kavaga jätkamisel, et lahendada probleemid, mis praegu kohaldatavate

normidega praktikas esinevad, võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide

rahastamise Euroopa standardeid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse

Saksamaal:

• võtta meetmeid kohtusüsteemi vahendite suurendamiseks ja värbamisprobleemidega

tegelemiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid vahendite kohta kohtusüsteemis;

• suurendada jõupingutusi õigusloomelise jalajälje tugevdamiseks, et luua ulatuslik avalik

register lobitöö andmete registreerimiseks ja laiendada kohaldamisala seadusandliku

menetluse parlamentaarsele etapile;

• minna edasi õigusliku aluse loomisega ajakirjanduse õigusele saada föderaalvõimudelt

teavet, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu käsitlevaid Euroopa

standardeid;

• võtta meetmeid, et kohandada mittetulunduslike organisatsioonide maksuvabastuse

staatust, et lahendada probleemid, mis praegu neile organisatsioonidele kohaldatavate

normidega praktikas esinevad, võttes arvesse kodanikuühiskonna organisatsioonide

rahastamise Euroopa standardeid.

7

SOOVITUSED EESTILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis Eestis

kokkuvõtvalt järgmine. Eestis:

• on tehtud mõningaid edusamme, et jätkata jõupingutusi kohtute haldamise nõukoja

reformimiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtute haldamise nõukodade kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et jätkata jõupingutusi tagamaks, et teabe

saamise õigust rakendatakse järjepidevalt ja tulemuslikult, võttes arvesse ametlikele

dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid;

• on täielikult järgitud soovitust tagada õigusloomeprotsessis tulemuslik avalik

konsultatsioon.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Eestil:

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi kohtute haldamise nõukoja reformimiseks, võttes

arvesse Euroopa standardeid kohtute haldamise nõukodade kohta;

• jätkata jõupingutusi tagamaks, et teabe saamise õigust rakendatakse järjepidevalt ja

tulemuslikult, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

8

SOOVITUSED IIRIMAALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Iirimaal kokkuvõtvalt järgmine. Iirimaal:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme vajaliku seadusandliku töö jätkamisel, mille

eesmärk on vähendada kohtukulusid, et tagada õiguskaitse tegelik kättesaadavus, võttes

arvesse Euroopa standardeid kohtukulude ebaproportsionaalsuse ja nende mõju kohta

õigusemõistmisele juurdepääsule;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme olemasoleva eetikaraamistiku tugevdamisel,

sealhulgas avaliku teenistuse standardite komisjoni seire- ja täitmise tagamise suutlikkuse

osas, ning piiratud edusamme vara deklareerimise süsteemi tugevdamisel ja

digitaliseerimisel;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme laimuvastase seaduse reformi lõpuleviimisel, et

parandada ajakirjanike töökeskkonda, võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike

kaitse kohta;

• on tehtud mõningaid edusamme selle tagamisel, et on olemas normid või mehhanismid

avalik-õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse osutamiseks,

tagades samal ajal selle sõltumatuse;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et kõrvaldada valimisseaduse reformi raames

õiguslikud takistused, mis on kodanikuühiskonna organisatsioonidel rahastamisele

juurdepääsul.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Iirimaal:

• jätkata seadusandlikku tööd, mille eesmärk on vähendada kohtukulusid, et tagada

õiguskaitse tegelik kättesaadavus, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtukulude

ebaproportsionaalsuse ja nende mõju kohta õigusemõistmisele juurdepääsule;

• jätkata jõupingutusi, et tugevdada olemasolevat eetikaraamistikku, sealhulgas avaliku

teenistuse standardite komisjoni seire- ja täitmise tagamise suutlikkust, ning tugevdada

vara deklareerimise süsteemi ja see digitaliseerida;

• viia lõpule reform avalik-õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse

osutamiseks, tagades samal ajal selle sõltumatuse;

• viia lõpule laimuvastase seaduse reform, et parandada ajakirjanike töökeskkonda, võttes

arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi, et kõrvaldada valimisseaduse reformi raames

õiguslikud takistused, mis on kodanikuühiskonna organisatsioonidel rahastamisele

juurdepääsul.

9

SOOVITUSED KREEKALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Kreekas kokkuvõtvalt järgmine. Kreekas:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste jätkamisel, et saavutada häid

tulemusi korruptsioonijuhtumites, sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumites süüdistuste

esitamisel ja neis asjades lõplike kohtuotsuste tegemisel;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme seadusandlike ja mitteseadusandlike

kaitsemeetmete vastuvõtmise protsessiga jätkamisel ajakirjanike kaitse parandamiseks,

eelkõige seoses ajakirjanike vastu suunatud kuritahtlike kohtuasjade ja ajakirjanike

turvalisusega, kooskõlas vastuvõetud vastastikuse mõistmise memorandumiga ning võttes

arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste suurendamisel, et tagada tulemuslik

ja õigeaegne konsulteerimine sidusrühmadega seoses õigusaktide eelnõudega, pidades

muu hulgas kinni avalike konsultatsioonide suhtes kehtivast seadusjärgsest ajakavast;

• on tehtud piiratud edusamme kodanikuühiskonna organisatsioonide registreerimise suhtes

kehtiva õigusraamistiku hindamisel ja struktureeritud dialoogi loomisel.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta

raames antud asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele Kreekal:

• jätkata jõupingutusi, et saavutada häid tulemusi korruptsioonijuhtumites, sealhulgas

suurkorruptsiooni juhtumites süüdistuste esitamisel ja neis asjades lõplike kohtuotsuste

tegemisel;

• parandada lobitöö raamistikku, sealhulgas vaadata läbi lobisti määratlus ja tagada

tulemuslik rakendamine;

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi seadusandlike ja mitteseadusandlike kaitsemeetmete

tugevdamiseks ajakirjanike turvalisuse ja kaitse parandamiseks, eelkõige seoses

kuritahtlike kohtuasjadega, kooskõlas vastuvõetud vastastikuse mõistmise

memorandumiga ning võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• arendada korrapärast ja püsivat struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonna

organisatsioonidega ning lihtsustada kodanikuühiskonna organisatsioonidele esitatavaid

registreerimisnõudeid, et säilitada nende toimimiseks avatud raamistik.

10

SOOVITUSED HISPAANIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Hispaanias kokkuvõtvalt järgmine. Hispaanias:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme peaprokuröri põhimääruse tugevdamisel, eelkõige

seoses peaprokuröri ametiaja lahushoidmisega valitsuse omast, võttes arvesse Euroopa

standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia kohta;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme kohtute haldamise nõukoja uuendamisel ja

protsessi jätkamisel, et kohandada selle kohtunikest liikmete ametisse nimetamise

menetlust, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtute haldamise nõukodade kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme lobitööd käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel,

sealhulgas kohustusliku avaliku lobistide registri loomisel;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste suurendamisel selliste

probleemidega tegelemiseks, mis on seotud uurimisele ja süüdistuste esitamiseni

jõudmiseks kuluva ajaga, et parandada suurkorruptsiooni juhtumite käsitlemise tõhusust,

sealhulgas viies lõpule kriminaalmenetluse seadustiku reformi;

• on tehtud mõningaid edusamme selliste normide tugevdamisel, mis käsitlevad huvide

konflikte ja tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute varadeklaratsioone, sealhulgas

suurendades huvide konfliktidega tegeleva ameti sõltumatust ja karistuste määramise

volitusi;

• ei ole tehtud edasisi edusamme, et jätkata teabele juurdepääsu parandamist, eelkõige

ametisaladuste seaduse läbivaatamise kaudu, võttes arvesse ametlikele dokumentidele

juurdepääsu Euroopa standardeid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta raames antud

asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele soovitatakse Hispaanial:

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi peaprokuröri põhimääruse tugevdamisel, eelkõige

seoses peaprokuröri ametiaja lahushoidmisega valitsuse omast, võttes arvesse Euroopa

standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia kohta;

• jätkata protsessi, et kohandada kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ametisse

nimetamise menetlust, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtute haldamise nõukodade

kohta;

• jätkata käimasolevat menetlust lobitööd käsitlevate õigusaktide vastuvõtmisel, sealhulgas

kohustusliku avaliku lobistide registri loomisel;

• tugevdada jõupingutusi selliste probleemidega tegelemisel, mis on seotud uurimisele ja

süüdistuste esitamiseni jõudmiseks kuluva ajaga, et parandada suurkorruptsiooni

juhtumite käsitlemise tõhusust, sealhulgas viies lõpule kriminaalmenetluse seadustiku

reformi;

• jätkata õigusloomeprotsessi, et tugevdada norme, mis käsitlevad huvide konflikte ja

tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute varadeklaratsioone, sealhulgas suurendades

veelgi huvide konfliktidega tegeleva ameti sõltumatust ja karistuste määramise volitusi;

• jätkata teabele juurdepääsu parandamist, eelkõige ametisaladuste seaduse läbivaatamise

kaudu, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

11

SOOVITUSED PRANTSUSMAALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Prantsusmaal kokkuvõtvalt järgmine. Prantsusmaal:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme käimasolevate projektide lõpuleviimisel, mille

eesmärk on tsiviil- ja kriminaalkohtumenetlused täielikult digitaliseerida;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme selle tagamisel, et lobitegevuse norme

kohaldataks järjepidevalt kõigi asjaomaste osalejate suhtes, sealhulgas tippjuhtkonna

tasandil;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme meediaomandi läbipaistvuse parandamisel,

eelkõige seoses keerukate omandistruktuuridega, tuginedes olemasolevatele õiguslikele

tagatistele.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse

Prantsusmaal:

• suurendada jõupingutusi selle nimel, et viia lõpule käimasolevad projektid, mille eesmärk

on tsiviil- ja kriminaalkohtumenetlused täielikult digitaliseerida;

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi tagamaks, et lobitegevuse norme kohaldatakse

järjepidevalt kõigi asjaomaste osalejate suhtes, sealhulgas tippjuhtkonna tasandil, ning

jätkata õigusloomeprotsessi seoses lobitööd käsitlevate seaduseelnõudega;

• viia lõpule käimasolevad reformid meediaomandi läbipaistvuse parandamiseks, eelkõige

seoses keerukate omandistruktuuridega, tuginedes olemasolevatele õiguslikele tagatistele.

12

SOOVITUSED HORVAATIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Horvaatias kokkuvõtvalt järgmine. Horvaatias:

• on tehtud mõningaid edusamme kriminaalmenetluse seadustiku ning korruptsiooni ja

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti seaduse läbivaatamisel kooskõlas

korruptsioonivastase strateegiaga, et veelgi suurendada korruptsioonikuritegude uurimise

ja nende eest süüdistuse esitamise tõhusust;

• ei ole veel tehtud edusamme jõupingutuste suurendamisel õigusraamistiku ja

järelevalvemehhanismide tugevdamiseks, et tagada riikliku reklaami õiglane ja

läbipaistev jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas

riigihankemenetluses;

• on tehtud mõningaid edusamme seoses soovitusega jätkata jõupingutusi, et tegeleda

ajakirjanike vastu suunatud vaigistuskaebustega, vaadates muu hulgas läbi laimu

käsitlevad õigusnormid ja julgustades selliste menetlusnormide laiemat kasutamist, mis

võimaldavad jätta põhjendamatud kohtuasjad rahuldamata, võttes arvesse Euroopa

standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme soovituste järgimiseks võetud meetmete edasisel

parandamisel ja süstemaatilisemate järelmeetmete tagamisel ombudsmani teabenõuetele.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele soovitatakse

Horvaatial:

• võtta meetmeid õigusemõistmise tõhususe edasiseks parandamiseks, eelkõige seoses

menetluste kestusega vaidlustega seotud kaubandus- ja tsiviilasjades;

• jätkata plaanidega vaadata läbi kriminaalmenetluse seadustik ning korruptsiooni ja

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti seadus kooskõlas korruptsioonivastase

strateegiaga, et veelgi suurendada korruptsioonikuritegude uurimise ja nende eest

süüdistuse esitamise tõhusust;

• suurendada jõupingutusi õigusraamistiku ja järelevalvemehhanismide tugevdamiseks, et

tagada riikliku reklaami õiglane ja läbipaistev jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja

kohalikul tasandil, sealhulgas riigihankemenetluses;

• jätkata jõupingutusi, et tegeleda ajakirjanike vastu suunatud vaigistuskaebustega, vaadates

muu hulgas läbi laimu käsitlevad õigusnormid ja julgustades selliste menetlusnormide

laiemat kasutamist, mis võimaldavad jätta põhjendamatud kohtuasjad rahuldamata, võttes

arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta.

13

SOOVITUSED ITAALIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Itaalias kokkuvõtvalt järgmine. Itaalias:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste jätkamisel kriminaalkohtute ja

prokuratuuri digitaliseerituse taseme jätkuvaks parandamiseks;

• on tehtud mõningaid edusamme menetluses oleva huvide konflikte käsitleva

seadusandliku ettepaneku vastuvõtmisel ning piiratud edusamme põhjalike lobitöö

normide vastuvõtmisel, et luua toimiv lobitöö register, sealhulgas õigusloomeline jalajälg;

• ei ole veel tehtud edusamme selleks, et tulemuslikult ja kiiresti tegeleda poliitiliste

sihtasutuste ja ühenduste kaudu annetuste suunamise tavaga ning võtta kasutusele ühtne

erakondade ja kampaania rahastamist kajastav elektrooniline register;

• on tehtud mõningaid edusamme selle tagamisel, et on olemas normid või mehhanismid

avalik-õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse osutamiseks ja

selle sõltumatuse tagamiseks;

• ei ole tehtud edasisi edusamme õigusloomeprotsessi jätkamisel seoses laimamist,

ametisaladuse ja ajakirjandusallikate kaitset käsitleva reformi eelnõuga, vältides samal

ajal võimalikku negatiivset mõju ajakirjandusvabadusele, ja selle tagamisel, et selles

võetakse arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• ei ole tehtud edasisi edusamme jõupingutuste suurendamisel riikliku inimõiguste

institutsiooni loomiseks, võttes arvesse ÜRO Pariisi põhimõtteid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta raames antud

asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele soovitatakse Itaalial:

• viia lõpule kriminaalkohtute ja prokuratuuride digitaalse kohtuasjade haldamise süsteemi

loomine;

• võtta vastu menetluses olev seadusandlik ettepanek huvide konfliktide kohta ja

suurendada jõupingutusi, et võtta vastu põhjalikud lobitöö normid, et luua toimiv lobitöö

register, sealhulgas õigusloomeline jalajälg;

• suurendada jõupingutusi, et tulemuslikult ja kiiresti tegeleda poliitiliste sihtasutuste ja

ühenduste kaudu annetuste suunamise tavaga ning võtta kasutusele ühtne erakondade ja

kampaania rahastamist kajastav elektrooniline register;

• jätkata käimasolevat seadusandlikku tööd, et tagada, et on olemas normid või

mehhanismid avalik-õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse

osutamiseks ja selle sõltumatuse tagamiseks;

• jätkata käimasolevat õigusloomeprotsessi seoses laimamist, ametisaladuse ja

ajakirjandusallikate kaitset käsitleva reformi eelnõuga, vältides samal ajal võimalikku

negatiivset mõju ajakirjandusvabadusele, ja tagada, et selles võetakse arvesse Euroopa

standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• suurendada jõupingutusi riikliku inimõiguste institutsiooni loomiseks, võttes arvesse

ÜRO Pariisi põhimõtteid.

14

SOOVITUSED KÜPROSELE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Küproses kokkuvõtvalt järgmine. Küproses:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et jätkata plaanidega võtta vastu õigusaktid, mille

eesmärk on teha selgemat vahet peaprokuröri nõuandvate ja süüdistuste esitamise

ülesannete vahel, ning piiratud edusamme, et võtta meetmeid tagamaks, et peaprokuröri

otsused süüdistust mitte esitada või menetlus lõpetada vaadatakse tulemuslikult läbi,

võttes arvesse Euroopa standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia kohta;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme jõupingutuste jätkamisel tagamaks, et sõltumatul

korruptsioonivastase võitluse asutusel on oma kohustuste tulemuslikuks täitmiseks inim-

ja tehnilised ressursid;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme, et tagada valitud ametiisikutele vara

deklareerimise normide tulemuslik rakendamine, et kehtestada korrapärane ja põhjalik

andmete esitamine koos tulemusliku, korrapärase ja täieliku kontrolliga;

• on tehtud piiratud edusamme selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega tagada, et riigi ja

riigile kuuluvate ettevõtete reklaamikulud jaotuvad õiglaselt ja läbipaistvalt;

• on tehtud piiratud edusamme selle protsessiga jätkamisel, mille eesmärk on tugevdada

avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist toetavaid norme ja mehhanisme, võttes

arvesse Euroopa standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme selle tagamisel, et toimuks tulemuslik ja

õigeaegne konsulteerimine sidusrühmadega õigusloomeprotsessis ning kõrvaldataks

puudused.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele

Küprosel:

• jätkata käimasolevat õigusameti reformi ja peaprokuratuuri loomist ning kehtestada, et

otsused süüdistust mitte esitada või menetlus lõpetada vaadatakse tulemuslikult läbi,

võttes arvesse Euroopa standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia kohta;

• jätkata õigusreformidega, et tugevdada sõltumatut korruptsioonivastase võitluse asutust,

ning jätkata jõupingutusi tagamaks, et asutusel on oma ülesannete tulemuslikuks

täitmiseks inim- ja tehnilised ressursid;

• võtta vastu õigusaktid, millega tagada, et riigi ja riigile kuuluvate ettevõtete

reklaamikulud jaotuvad õiglaselt ja läbipaistvalt;

• tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist toetavaid norme ja mehhanisme,

võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• tagada, et riigikontrolli käimasoleva reformiga kehtestatakse ametisse nimetamise

menetluses kaitsemeetmed, et suurendada riigikontrolöri ja riigikontrolöri asetäitja

sõltumatust.

15

SOOVITUSED LÄTILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis Lätis

kokkuvõtvalt järgmine. Lätis:

• ei ole tehtud edusamme meetmete võtmisel, et tagada kehtivas kõrgeima kohtu kohtunike

ametisse nimetamise menetluses piisavad kaitsemeetmed lubamatu poliitilise mõjutamise

eest, võttes arvesse kohtunike ametisse nimetamise Euroopa standardeid;

• on tehtud mõningaid edusamme, et jätkata tööd lobitööd käsitlevate õigusaktide

tulemuslikuks rakendamiseks, sealhulgas spetsiaalse lobitöö registri loomiseks.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele Lätil:

• võtta meetmeid, et tagada kõrgeima kohtu kohtunike ametisse nimetamise menetluses

piisavad kaitsemeetmed lubamatu poliitilise mõjutamise eest, võttes arvesse kohtunike

ametisse nimetamise Euroopa standardeid;

• tagada lobitööd käsitlevate õigusaktide tulemuslik rakendamine, sealhulgas seoses ajutise

spetsiaalse lobitöö registriga.

16

SOOVITUSED LEEDULE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Leedus kokkuvõtvalt järgmine. Leedus:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme tasuta õigusabi süsteemi reformi lõpuleviimisel,

eelkõige vähendades halduskoormust ja tagades tasuta õigusabi pakkujate kaasamiseks

piisavad tingimused, võttes arvesse Euroopa standardeid tasuta õigusabi kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste jätkamisel, et suurendada kohtunike

ametisse nimetamise süsteemi läbipaistvust, seda eelkõige kõrgeimas kohtus, võttes

arvesse Euroopa standardeid kohtunike ametisse nimetamise kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste jätkamisel kohtusüsteemile

piisavate inim- ja rahaliste ressursside tagamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid

kohtusüsteemile eraldatavate ressursside kohta.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Leedul:

• viia lõpule tasuta õigusabi süsteemi reform, eelkõige tagades tasuta õigusabi pakkujate

kaasamiseks piisavad tingimused, võttes arvesse Euroopa standardeid tasuta õigusabi

kohta;

• suurendada jõupingutusi, et suurendada kohtunike ametisse nimetamise süsteemi

läbipaistvust, seda eelkõige kõrgeimas kohtus, võttes arvesse Euroopa standardeid

kohtunike ametisse nimetamise kohta.

17

SOOVITUSED LUKSEMBURGILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Luksemburgis kokkuvõtvalt järgmine. Luksemburgis:

• on tehtud mõningaid edusamme jõupingutuste suurendamisel, et saavutada tsiviil-,

kriminaal- ja haldusmenetluste täielik digitaliseerimine;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme, et suurendada jõupingutusi läbipaistvusregistris

sisalduva teabe hulga suurendamiseks, sealhulgas lisades kogu teabe, mis on sätestatud

parlamendi kodukorras;

• on tehtud mõningaid edusamme ametlike dokumentide avalikustamise õigusraamistiku

reformiga jätkamisel, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa

standardeid;

• on täielikult järgitud soovitust parandada seadusandlikku otsustusprotsessi eelkõige

parlamendi tasandil, suurendades läbipaistvust ja sidusrühmade kaasamist avalikesse

konsultatsioonidesse.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse

Luksemburgil:

• suurendada jõupingutusi tsiviil-, kriminaal- ja haldusmenetluste täieliku digitaliseerimise

saavutamiseks;

• viia lõpule ametlike dokumentide avalikustamise õigusraamistiku reform, võttes arvesse

ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

18

SOOVITUSED UNGARILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Ungaris kokkuvõtvalt järgmine. Ungaris:

• ei ole tehtud edusamme madalama astme kohtute kohtuasjade jaotamise süsteemide

läbipaistvuse parandamisel, võttes arvesse kohtuasjade jaotamise Euroopa standardeid;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme kohtunike, prokuröride ning kohtu- ja

prokuratuuritöötajate töötasu suurendamiseks, kuid ei ole võetud struktuurseid meetmeid,

võttes arvesse Euroopa standardeid tasustamise kohta kohtusüsteemis;

• ei ole veel tehtud edusamme põhjalike lobitöö ja pöördukse efekti reformide

vastuvõtmisel ega vara deklareerimise süsteemi edasisel parandamisel, et tagada

tulemuslik järelevalve ja täitmise tagamine;

• ei ole tehtud edusamme heade tulemuste saavutamisel suurkorruptsiooni juhtumite

uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ega neis asjades lõplike kohtuotsuste

tegemisel;

• ei ole tehtud edusamme meediat reguleeriva asutuse funktsionaalse sõltumatuse

suurendamiseks mõeldud mehhanismide kasutuselevõtmisel, võttes arvesse Euroopa

standardeid meediat reguleerivate asutuste sõltumatuse kohta;

• ei ole tehtud edusamme selliste õigusaktide vastuvõtmisel, millega tagada, et riigi ja

riigile kuuluvate ettevõtete reklaamikulud jaotuvad õiglaselt ja läbipaistvalt;

• ei ole tehtud edusamme avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku

sõltumatust toetavate normide ja mehhanismide tugevdamisel, võttes arvesse Euroopa

standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• ei ole tehtud edusamme kodanikuühiskonna organisatsioone mõjutavate takistuste

kõrvaldamisel ning turvalise ja soodsa kodanikuühiskonna tegutsemisruumi edendamisel,

sealhulgas selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamisel, mis takistavad nende töövõimet,

eelkõige sisserändemaks.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks sellele, et

tuletatakse meelde kohustust järgida Euroopa Liidu Kohtu otsuseid õigusriigi kohta ja täita

õigusriigiga seotud rikkumismenetlustes tehtud otsuseid, millele on osutatud riiki käsitlevas

peatükis, võtta arvesse komisjoni hinnangut üldise tingimuslikkuse korra alusel ning ELi

lepingu artikli 7 lõike 1 kohaselt Euroopa Parlamendi algatatud menetluses tõstatatud

asjaomaseid probleeme ning järgida taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaseid

kohustusi, samuti Euroopa poolaasta raames antud asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi,

soovitatakse Ungaril:

• parandada madalama astme kohtute kohtuasjade jaotamise süsteemide läbipaistvust,

võttes arvesse kohtuasjade jaotamise Euroopa standardeid;

• võtta meetmeid tagamaks, et kohtunike, prokuröride ning kohtu- ja prokuratuuritöötajate

töötasu käimasolev suurendamine toimub struktureeritult, võttes arvesse Euroopa

standardeid tasustamise kohta kohtusüsteemis;

19

• esitada põhjalikud seadusandlikud lobitöö ja pöördukse efekti reformid ning parandada

veelgi vara deklareerimise süsteemi, tagades tulemusliku järelevalve ja nõuete täitmise

tagamise;

• saavutada häid tulemusi suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel, nende eest süüdistuste

esitamisel ja neis asjades lõplike kohtuotsuste tegemisel;

• võtta kasutusele mehhanismid meediat reguleeriva asutuse funktsionaalse sõltumatuse

suurendamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid meediat reguleerivate asutuste

sõltumatuse kohta;

• võtta meetmeid, millega tagada, et riigi ja riigile kuuluvate ettevõtete reklaamikulud

jaotuvad õiglaselt ja läbipaistvalt;

• tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku sõltumatust

toetavaid norme ja mehhanisme, võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-õigusliku

meedia kohta;

• tagada, et kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd ei pärsi takistused, sealhulgas

tunnistades kehtetuks õigusaktid, mis takistavad nende töövõimet, ning edendada turvalist

ja soodsat kodanikuühiskonna tegutsemisruumi.

20

SOOVITUSED MALTALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Maltas kokkuvõtvalt järgmine. Maltas:

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et jätkata valitsuse heakskiidetud reformi

eelnõuga, et kohtusüsteem oleks kaasatud ülemkohtuniku ametisse nimetamise

menetlusse;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste edasisel suurendamisel, et

parandada õigusemõistmise tõhusust, eelkõige lühendada menetluste kestust;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme jõupingutuste jätkamisel, et tegeleda

probleemidega, mis on seotud suurkorruptsiooni juhtumite uurimise kestusega, ning ei ole

tehtud edusamme jõupingutuste suurendamisel, et saavutada häid tulemusi lõplike

kohtuotsuste tegemisel;

• ei ole tehtud edusamme seadusandlike ja muude kaitsemeetmete kasutusele võtmisel, et

parandada ajakirjanike töökeskkonda, ning on tehtud piiratud edusamme seoses

ametlikele dokumentidele juurdepääsuga, võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike

kaitse ja ametlikele dokumentidele juurdepääsu kohta;

• ei ole tehtud edusamme avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku

sõltumatust toetavate normide ja mehhanismide tugevdamisel, võttes arvesse Euroopa

standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• ei ole tehtud edusamme meetmete tõhustamisel riikliku inimõiguste institutsiooni

loomiseks, võttes arvesse ÜRO Pariisi põhimõtteid;

• on tehtud piiratud edusamme, et võtta kasutusele ametlik raamistik üldsuse osalemiseks

õigusloomeprotsessis.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele Maltal:

• jätkata käimasolevat reformi, et kohtusüsteem oleks kaasatud ülemkohtuniku ametisse

nimetamise menetlusse, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtunike ametisse

nimetamise kohta;

• suurendada jõupingutusi õigusemõistmise tõhususe parandamiseks, eelkõige menetluste

kestuse lühendamiseks;

• suurendada jõupingutusi, et tegeleda probleemidega, mis on seotud suurkorruptsiooni

juhtumite uurimise kestusega, ning saavutada häid tulemusi lõplike kohtuotsuste

tegemisel;

• võtta edasisi seadusandlikke ja muid kaitsemeetmeid, et parandada ajakirjanike

töökeskkonda, sealhulgas seoses ametlikele dokumentidele juurdepääsuga, võttes arvesse

Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse ja ametlikele dokumentidele juurdepääsu kohta;

• tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku sõltumatust

toetavaid norme ja mehhanisme, võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-õigusliku

meedia kohta;

• jätkata meetmeid riikliku inimõiguste institutsiooni loomiseks, võttes arvesse ÜRO Pariisi

põhimõtteid;

21

• võtta kasutusele ametlik raamistik üldsuse osalemiseks õigusloomeprotsessis.

22

SOOVITUSED MADALMAADELE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Madalmaades kokkuvõtvalt järgmine. Madalmaades:

• on tehtud mõningaid edusamme jõupingutuste tegemisel, et tegeleda inimressursside

nappuse ja keeruliste töötingimustega kohtusüsteemis;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme endisi ministreid ja riigisekretäre hõlmavate

pöördukse efekti normide läbivaatamise lõpuleviimisel, sealhulgas kaheaastase ooteaja ja

tasustatava tegevuse piirangute kehtestamisel;

• on tehtud piiratud edasisi edusamme, et kehtestada rangemad valitsuse ja parlamendi

liikmete lobitöö läbipaistvusnormid;

• on tehtud mõningaid edusamme, et tugevdada avalik-õigusliku meedia juhtimist ja selle

võimet järgida ajakirjandusstandardeid, võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-

õigusliku meedia kohta;

• on tehtud mõningaid edusamme, et tagada õigusriigi küsimustega tegeleva riigikomisjoni

soovituste asjakohased järelmeetmed, tugevdades kodanike õiguskaitset.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse

Madalmaadel:

• jätkata jõupingutusi, et parandada keerulisi töötingimusi kohtusüsteemis ja tegeleda

inimressursside nappusega;

• kehtestada rangemad valitsuse ja parlamendi liikmete lobitöö läbipaistvusnormid;

• jätkata kavandatud avalik-õigusliku meedia reformi, et tugevdada selle juhtimist ja selle

võimet järgida ajakirjandusstandardeid, võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-

õigusliku meedia kohta;

• jätkata õigusriigi küsimustega tegeleva riigikomisjoni ettepanekuga tugevdada

õigusriigikultuuri, sealhulgas alustades struktureeritud dialoogi riigivõimude vahel, mis

tugineb õigusriigi tegevuskavale.

23

SOOVITUSED AUSTRIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Austrias kokkuvõtvalt järgmine. Austrias:

• ei ole tehtud edusamme seoses vajadusega kaasata kohtusüsteem halduskohtute esimeeste

ametisse nimetamise menetlustesse, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtunike

ametisse nimetamise ja kohtute esimeeste valimise kohta;

• on tehtud piiratud edusamme reformi jätkamisel, et luua sõltumatu föderaalne

prokuratuur, võttes arvesse Euroopa standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia

kohta, sealhulgas selleks, et tagada korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud

prokuratuuri sõltumatu toimimine;

• on tehtud piiratud edusamme tulemuslike normide kehtestamisel parlamendiliikmete vara

ja huvide deklareerimise, sealhulgas tulemuslike seire- ja karistusmehhanismide kohta;

• ei ole tehtud edusamme, et võtta vastu seadusandlik ettepanek, et tugevdada lobitöö

raamistikku, sealhulgas läbipaistvusregistrit;

• on tehtud piiratud edusamme meetmete võtmisel, et tagada nõuetekohane rakendamine ja

täitmise tagamine seoses riikliku reklaami õiglase jaotamisega.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Austrial:

• tegeleda vajadusega kaasata kohtusüsteem halduskohtute esimeeste ametisse nimetamise

menetlustesse, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtunike ametisse nimetamise ja

kohtute esimeeste valimise kohta;

• jätkata reformiga sõltumatu föderaalse prokuratuuri loomiseks, võttes arvesse Euroopa

standardeid prokuratuuri sõltumatuse ja autonoomia kohta, sealhulgas selleks, et tagada

korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri sõltumatu toimimine;

• jätkata jõupingutusi, et võtta kasutusele tulemuslikud normid parlamendiliikmete vara ja

huvide deklareerimise kohta, sealhulgas tulemuslikud seire- ja karistusmehhanismid;

• võtta vastu seadusandlik ettepanek, et tugevdada lobitöö raamistikku, sealhulgas

läbipaistvusregistrit;

• võtta meetmeid, et tagada nõuetekohane rakendamine ja täitmise tagamine seoses riikliku

reklaami õiglase jaotamisega.

24

SOOVITUSED POOLALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Poolas kokkuvõtvalt järgmine. Poolas:

• on tehtud märkimisväärseid edusamme, et tagada justiitsministri ülesannete ja

peaprokuröri ülesannete lahusus ning tagada prokuratuuri funktsionaalne sõltumatus

valitsusest;

• on tehtud piiratud edusamme, et standardida veebipõhine süsteem, mille kaudu

riigiametnikud ja parlamendiliikmed vara deklareerivad, ning ei ole tehtud edusamme

lobitöö normide kehtestamisel;

• on tehtud mõningaid edusamme, et tagada sõltumatu ja tulemuslik uurimine ja süüdistuste

esitamine, tegeleda tippjuhtide puutumatuse suure ulatusega ja tühistada õigusaktidesse

varem lisatud karistamatuse sätted, et võimaldada häid tulemusi suurkorruptsiooni

juhtumite uurimisel;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme selle tagamisel, et meediaväljaannetele

tegevuslubade andmisel järgitaks õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat korda;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme, et tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatut

juhtimist ja toimetuslikku sõltumatust toetav tulemuslik õigusraamistik, võttes arvesse

Euroopa standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme kodanikuühiskonna tegevuse raamistiku

parandamisel.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks sellele, et

tuletatakse meelde kohustust järgida Euroopa Liidu Kohtu otsuseid õigusriigi kohta ja järgida

õigusriigiga seotud rikkumismenetlustes tehtud otsuseid, millele on osutatud riiki käsitlevas

peatükis, samuti taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaseid kohustusi,

soovitatakse Poolal:

• jätkata edusamme õigusriigi tegevuskava rakendamisel, sealhulgas seoses riikliku kohtute

haldamise nõukoja ja konstitutsioonikohtuga;

• jätkata reformi, et tagada justiitsministri ülesannete ja peaprokuröri ülesannete lahusus

ning tagada prokuratuuri funktsionaalne sõltumatus valitsusest;

• kehtestada lobitöö normid ja standarditud veebipõhine süsteem, mille kaudu

riigiametnikud ja parlamendiliikmed vara deklareerivad, tagades samal ajal tulemusliku

kontrolli;

• jätkata jõupingutusi, et tagada sõltumatu ja tulemuslik korruptsiooni uurimine ja

süüdistuste esitamine, tegeleda tippjuhtide puutumatuse suure ulatusega ja tühistada

karistamatuse sätted, et võimaldada häid tulemusi suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel;

• jätkata reforme tagamaks, et meediaväljaannetele tegevuslubade andmisel järgitakse

õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat korda;

• jätkata reforme, et tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku

sõltumatust toetav tulemuslik õigusraamistik, võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-

õigusliku meedia kohta;

25

• jätkata käimasolevaid jõupingutusi kodanikuühiskonna tegutsemisraamistiku

parandamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid kodanikuühiskonna organisatsioonide

kohta.

26

SOOVITUSED PORTUGALILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Portugalis kokkuvõtvalt järgmine. Portugalis:

• on tehtud märkimisväärseid edusamme, et suurendada jõupingutusi, tagamaks

kohtusüsteemile piisavad inimressursid, eelkõige seoses kohtunikke abistavate

töötajatega, ning mõningaid edasisi edusamme, et parandada kohtute, eelkõige haldus- ja

maksukohtute tõhusust;

• on tehtud mõningaid edusamme, et tagada üldiste kriminaalmenetlust käsitlevate

õigusaktide adekvaatsus, et tõhusalt toimetada keerukaid kriminaalmenetlusi;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme, et jätkata jõupingutusi, tagamaks piisavad

vahendid korruptsiooni ennetamiseks, uurimiseks ja neis asjades süüdistuste esitamiseks,

ning mõningaid edasisi edusamme piisavate vahendite tagamisel uue korruptsioonivastase

mehhanismi jaoks;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme selle tagamisel, et läbipaistvusüksus teeb vara

deklareerimise tulemuslikku seiret ja kontrolli;

• ei ole tehtud edusamme reformide lõpuleviimisel, et parandada õigusloome läbipaistvust,

eelkõige mõju hindamise vahendite rakendamisel.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta raames antud

asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele soovitatakse Portugalil:

• suurendada jõupingutusi kohtusüsteemi, eelkõige haldus- ja maksukohtute tõhususe

parandamiseks;

• jätkata meetmetega, et tagada üldiste kriminaalmenetlust käsitlevate õigusaktide

adekvaatsus, et tõhusalt toimetada keerukaid kriminaalmenetlusi;

• võtta lobitöö reguleerimiseks vastu normid, mis hõlmavad ka tervikliku avaliku lobitöö

registri loomist;

• viia lõpule reformid, et parandada õigusloome läbipaistvust, eelkõige mõju hindamise

vahendite rakendamisel.

27

SOOVITUSED RUMEENIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Rumeenias kokkuvõtvalt järgmine. Rumeenias:

• on tehtud märkimisväärseid edusamme selle protsessi lõpuleviimisel, mis algatati, et võtta

arvesse Veneetsia komisjoni soovitusi õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide kohta,

sealhulgas konsultatsioonide ja hindamiste kaudu, et õigusemõistmist käsitlevaid

õigusakte järgmisel võimalusel veelgi parandada;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme piisavate inimressursside tagamisel

kohtusüsteemile, sealhulgas prokuratuurile, võttes arvesse Euroopa standardeid

kohtusüsteemile eraldatavate ressursside kohta;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme eelkõige operatiivtasandi meetmete võtmisel, et

tagada kohtusüsteemis toime pandud kuritegude tõhus uurimine ja neis asjades

süüdistuste esitamine, sealhulgas seoses korruptsioonikuritegudega, võttes arvesse

Euroopa standardeid;

• ei ole tehtud edusamme parlamendiliikmete lobitöö normide kehtestamisel;

• ei ole tehtud edusamme avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja toimetuslikku

sõltumatust toetavate normide ja mehhanismide tugevdamisel, võttes arvesse Euroopa

standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• on tehtud mõningaid edusamme tulemuslike avalike konsultatsioonide tagamisel enne

õigusaktide vastuvõtmist;

• ei ole tehtud edusamme kahe riikliku inimõiguste kaitse asutuse akrediteerimise protsessi

jätkamisel, võttes arvesse ÜRO Pariisi põhimõtteid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse lisaks

taaste- ja vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta

raames antud asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele Rumeenial:

• jätkata seadusandlikke meetmeid, et tugevdada kaitsemeetmeid, millega tagatakse

kõrgema astme prokuröride sõltumatus ning õiguskaitsepolitsei korraldus ja toimimine;

• võtta meetmeid, et tagada kohtusüsteemis toime pandud kuritegude tõhus uurimine ja neis

asjades süüdistuste esitamine, sealhulgas seoses korruptsioonikuritegudega;

• võtta kasutusele parlamendiliikmete lobitöö normid ja tagada vara deklareerimise

süsteemi tulemuslikkus;

• suurendada jõupingutusi, et tugevdada avalik-õigusliku meedia sõltumatut juhtimist ja

toimetuslikku sõltumatust toetavaid norme ja mehhanisme, võttes arvesse Euroopa

standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• suurendada jõupingutusi, et tegeleda valitsuse erakorraliste määruste sagedase

kasutamisega ja tagada enne õigusaktide vastuvõtmist tulemuslikud avalikud

konsultatsioonid;

• jätkata protsessi riiklike inimõiguste kaitse asutuste akrediteerimiseks, võttes arvesse

ÜRO Pariisi põhimõtteid.

28

SOOVITUSED SLOVEENIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Sloveenias kokkuvõtvalt järgmine. Sloveenias:

• on täielikult järgitud soovitust viia lõpule õigusloomeprotsess parlamentaarseid uurimisi

käsitlevate normide muutmiseks, et need sisaldaksid piisavaid kohtunike ja

riigiprokuröride sõltumatuse tagatisi, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi

sõltumatuse kohta;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme edasiste meetmete võtmisel tagamaks, et

kohtunike ametisse nimetamise reform sisaldaks piisavaid tagatisi kohtusüsteemi

sõltumatuse tagamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi sõltumatuse

kohta;

• on täielikult järgitud soovitust viia lõpule meetmete võtmine kohtunike ja riigiprokuröride

töötasu suurendamiseks, võttes arvesse Euroopa standardeid vahendite ja tasustamise

kohta kohtusüsteemis;

• on täielikult järgitud soovitust viia lõpule uue korruptsioonivastase strateegia ja

tegevuskava vastuvõtmine ja alustada nende rakendamist ning tehtud mõningaid edasisi

edusamme meetmete võtmisel, et tagada head tulemused korruptsioonikuritegude

uurimisel, nende eest süüdistuste esitamisel ja neis lõplike kohtuotsuste tegemisel,

sealhulgas suurkorruptsiooni juhtumites;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme seoses soovitusega jätkata seadusandlike ja

mitteseadusandlike kaitsemeetmete vastuvõtmise protsessi, et parandada ajakirjanike

kaitset, eelkõige internetis, võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• on tehtud mõningaid edusamme selle tagamisel, et on olemas normid või mehhanismid

avalik-õigusliku meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse osutamiseks,

tagades samal ajal selle sõltumatuse.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste meeldetuletamisele soovitatakse

Sloveenial:

• võtta edasisi meetmeid, et tagada head tulemused korruptsioonikuritegude uurimisel,

nende eest süüdistuste esitamisel ja neis lõplike kohtuotsuste tegemisel, sealhulgas

suurkorruptsiooni juhtumites;

• jätkata seadusandlike ja mitteseadusandlike kaitsemeetmete vastuvõtmise protsessi, et

parandada ajakirjanike kaitset, võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse

kohta;

• viia lõpule reformid tagamaks, et on olemas normid või mehhanismid avalik-õigusliku

meedia piisavaks rahastamiseks selle avaliku teenuse osutamiseks, tagades samal ajal

selle sõltumatuse.

29

SOOVITUSED SLOVAKKIALE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Slovakkias kokkuvõtvalt järgmine. Slovakkias:

• ei ole tehtud edusamme meetmete võtmisel tagamaks, et kohtunõukogu liikmete suhtes

(eelkõige nende, keda ei vali kohtunikud) kehtivad nende ametist vabastamisega seoses

piisavad sõltumatuse tagatised, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtunõukogude

sõltumatuse kohta;

• on tehtud piiratud edusamme selle tagamisel, et oleks kehtestatud piisavad kaitsemeetmed

ja neid järgitaks nõuetekohaselt, kui kohtunike suhtes kohaldatakse nende tehtud

kohtuotsuse tulemusel kriminaalvastutust õiguse kuritarvitamises seisneva kuriteo eest;

• on tehtud mõningaid edusamme huvide konflikte käsitlevate õigusaktide tugevdamisel

ning ei ole tehtud edusamme ettepanekute esitamisel lobitöö ja vara deklareerimise

reguleerimiseks;

• ei ole tehtud edusamme, et tagada suurkorruptsiooni juhtumite tulemuslik ja sõltumatu

uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine, et saavutada häid tulemusi, sealhulgas

vältides põhjendamatut sekkumist sellistesse juhtumitesse ning piirates peaprokuröri

volituste kasutamist lõplike uurimis- ja süüdistuse esitamise otsuste tühistamiseks;

• ei ole tehtud edusamme, et tugevdada norme ja mehhanisme, mille eesmärk on taastada

avalik-õigusliku meedia sõltumatu juhtimine ja toimetuslik sõltumatus ning seda kaitsta,

võttes arvesse Euroopa standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• ei ole tehtud edasisi edusamme seadusandlike ja muude kaitsemeetmete kehtestamisega

jätkamisel, et suurendada ajakirjanike füüsilist turvalisust ja parandada nende

töökeskkonda, sealhulgas laimamist käsitleva seaduse reformimisega, võttes arvesse

Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse kohta;

• ei ole tehtud edusamme, et tagada tulemuslik avalik konsultatsioon ja sidusrühmade

kaasamine õigusloomeprotsessi, sealhulgas vältides kiirmenetluse ülemäärast kasutamist.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi ning lisaks taaste- ja

vastupidavuskava raames võetud asjaomaste kohustuste ning Euroopa poolaasta raames antud

asjaomaste riigipõhiste soovituste meeldetuletamisele soovitatakse Slovakkial:

• võtta meetmeid, et tagada piisavad sõltumatuse tagatised seoses kohtunõukogu liikmete

(eelkõige nende, keda ei vali kohtunikud) ametist vabastamisega, võttes arvesse Euroopa

standardeid kohtunõukogude sõltumatuse kohta;

• tagama, et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed ja neid järgitakse nõuetekohaselt, kui

kohtunike suhtes kohaldatakse nende tehtud kohtuotsuse tulemusel kriminaalvastutust

õiguse kuritarvitamises seisneva kuriteo eest;

• esitada ettepanekud lobitöö reguleerimiseks, vara deklareerimise ja kontrollimise

süsteemi tugevdamiseks ning jätkata käimasolevaid jõupingutusi huvide konflikti

normide reformimiseks;

• tagada suurkorruptsiooni juhtumite tulemuslik ja sõltumatu uurimine ja nende eest

süüdistuse esitamine, et saavutada häid tulemusi, sealhulgas vältides põhjendamatut

sekkumist ning piirates peaprokuröri volituste kasutamist lõplike uurimis- ja süüdistuse

esitamise otsuste tühistamiseks;

30

• tugevdada norme ja mehhanisme, mille eesmärk on taastada avalik-õigusliku meedia

sõltumatu juhtimine ja toimetuslik sõltumatus ning seda kaitsta, võttes arvesse Euroopa

standardeid avalik-õigusliku meedia kohta;

• jätkata seadusandlike ja muude kaitsemeetmete kehtestamisega, et suurendada

ajakirjanike füüsilist turvalisust ja parandada nende töökeskkonda, sealhulgas laimamist

käsitleva seaduse reformimisega, võttes arvesse Euroopa standardeid ajakirjanike kaitse

kohta;

• tagada tulemuslik avalik konsultatsioon ja sidusrühmade kaasamine õigusloomeprotsessi,

sealhulgas käsitledes kiirmenetluse sagedast kasutamist.

31

SOOVITUSED SOOMELE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Soomes kokkuvõtvalt järgmine. Soomes:

• on täielikult järgitud soovitust jätkata õigusriigi tagatiste ja kohtusüsteemi arendamise

töörühma tööd, et tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust ja parandada õiguskaitse

kvaliteeti;

• on tehtud piiratud edusamme kohtukaasistujate ametisse nimetamise reformimisel, võttes

arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi sõltumatuse kohta;

• on tehtud piiratud edusamme, et võtta vastu õigusaktid mõjuvõimuga kauplemise kohta ja

teha ettepanek piiriülese altkäemaksu kuriteoliigi läbivaatamiseks;

• on tehtud piiratud edusamme ministrite ja teiste tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute

suhtes kohaldatava eetika- ja aruandlusraamistiku tugevdamisel, milleks on vaja võtta

vastu neid puudutav käitumisjuhend;

• on tehtud mõningaid edasisi edusamme ametiasutuste tegevuse avalikkuse seaduse

reformiga jätkamisel, et tagada tulemuslik ja ulatuslikum juurdepääs dokumentidele,

võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa standardeid.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Soomel:

• edendada kohtukaasistujate ametisse nimetamise reformi, võttes arvesse Euroopa

standardeid kohtusüsteemi sõltumatuse kohta;

• jätkata piiriülese altkäemaksu kuriteoliigi läbivaatamist;

• jätkata jõupingutusi ministrite ja teiste tippjuhtkonna ülesandeid täitvate isikute suhtes

kohaldatava eetika- ja aruandlusraamistiku tugevdamiseks, võttes vastu neid puudutava

käitumisjuhendi;

• liikuda edasi ametiasutuste tegevuse avalikkuse seaduse reformiga, et tagada tulemuslik

juurdepääs dokumentidele, võttes arvesse ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa

standardeid.

32

SOOVITUSED ROOTSILE

Seoses õigusriigi olukorda käsitlevas 2024. aasta aruandes esitatud soovitustega on seis

Rootsis kokkuvõtvalt järgmine. Rootsis:

• ei ole tehtud edusamme selle tagamisel, et kohtukaasistujate ametisse nimetamise süsteem

kaitseb nende sõltumatust, võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi sõltumatuse

kohta;

• ei ole tehtud edusamme, et tagada pöördukse efekti normide hindamise asjakohased

järelmeetmed;

• ei ole tehtud edasisi edusamme piiriülese altkäemaksu vastase võitluse tugevdamisel,

muutes kehtivaid õiguslikke määratlusi, et parandada piiriülese altkäemaksu juhtumites

süüdistuse esitamist ja lõplike kohtuotsuste tegemist;

• on tehtud märkimisväärseid edusamme jõupingutuste jätkamisel tagamaks, et

kodanikuühiskonna organisatsioonide rahastamise ja toimimise õigusraamistiku reformid

ei mõjutaks põhjendamatult kodanikuühiskonna kaasamist.

Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse vaatlusperioodi muid arengusuundi, soovitatakse Rootsil:

• tagada, et kohtukaasistujate ametisse nimetamise süsteem kaitseb nende sõltumatust,

võttes arvesse Euroopa standardeid kohtusüsteemi sõltumatuse kohta;

• tugevdada võitlust piiriülese altkäemaksu vastu, sealhulgas muutes olemasolevat

õigusraamistikku ja parandada täitmise tagamist;

• tagada pöördukse efekti normide hindamise asjakohased järelmeetmed.